Embed Size (px)
Citation preview
VALLALEHT2 Nr 8 (123) 28. august 2004
Laagrisuvi selleks korraks läbiPalamuse valla lastelaagrisosalenud kogunesid seekordkolmeks päevaks Kuremaajärve äärde. Laagrisse saa-budes saime laagri logoga T-särgid. Meiega ühinesid Ta-bivere Noortekeskuse noo-red, kellega koos sai mahapeetud ägedaid pallilahin-guid ja laagrilõket tehtud.Aga põhiline lõbu oli ikkagiujumine: ujuda sai söögi allaja peale. Kui suured sõjaväe-telgid kohale toodi, algas tõe-line laagriromantika, nii etlaste magama saamisega olipäris suuri raskusi.
Laagris külastasid meidReformierakonna noored, keskorraldasid sportmänge javiktoriine nii laagri noorematelekui ka vanematele osalejatele.Õhtul lõbustas meid PalamuseGümnaasiumi tantsurühm jatoimus ka disko. Disko ajalmärkasid lapsed, et kaugel mü-ristab ja lööb välku. See ajas niimõnelegi peale hirmuvärinadja eriti kartlikud kolisid tädiMarika telki rahunema, aga —lõpp hea, kõik hea.
Esmaspäeval kogunesimePalamuse lasteaia hoovile, etjätkata laagrit juba töisemalt.Laste seast valiti kasvatajateabilised, kes said kollased rä-tikud. Teised tõmbasid rätikud
kotikese seest: kes sai punase,kes rohelise, kes helesinise. Niimoodustus kolm rühma.
Vanemad lapsed läksid oksikoristama ja väiksemad korja-sid pargi alt prahti. Pärast töödläksime töötubadesse, kus saiteha puidutööd, klaasi sulata-da, toitu valmistada või hoopisnahast meisterdada. Puutöö-dest tegime Tootsi maakera jaKiire võinuga, klaasikojas su-latasime klaasi või tegime klaa-simaali ja kokanduses valmis-tasime makarone vorsti ja sala-tiga ning magustoiduks vahu-koort kisselliga. Need, kes olidkokanduse töötoas, sõid oma-valmistatud maitsvat toitu,
teised mekkisid Lible baarihõrgutisi. Pärast söömist jaotatimeid veel kaheks. Esimenerühm läks orienteeruma ja tei-ne suhtlemisringi.
Järgmisel päeval kogunesi-me me varem, et minna Saareürdiaeda. Seal koristasime va-litsejamaja ja korjasime ravim-taimi, millest tegime kaks sten-di. Pärast pikka ja kurnavattööd läksime me Saare järveäärde ennast ergutama.
Viimane laagripäev oli vih-mane, sel päeval me tööd ei tei-nud, vaid lõbustasime end las-teaias. Me vaatasime sealmultifilme, mängisime laua-mänge ning saime isegi inter-
Pärast tööpäeva Saare ürdiaias lubasid laagrilised endaleSaare järve ääres puhke- ja ujumispausi. FOTO: ARDI KIVIMETS
netti kasutada.Laagri lõppu tähistasime
kringlisöömisega ja ekskursioo-niga Lõuna-Eestisse. Kõige-pealt külastasime Võru Fr. R.Kreutzwaldi muuseumisse,seejärel käisime Suure Muna-mäe tipus ning lõpuks Ote-pääl, kus oli võimalik vaate-rattalt kaunist maastikku imet-leda.
Laager oli väga vahva, eritijäid meelde põnevad ja seiklus-terohked päevad Kuremaajärve ääres. Osalejad arvasidühiselt, et kindlasti peaks laa-ger ka järgmisel aastal toimu-ma. Jääme ootama uut suve!
Lõpuks tahame öelda suureAITÄH kõikidele õpetajatelening headele abilistele ja toe-tajatele: Kuuno ja Natali Hal-jasele, Mati ja Terje Kärmasele,Enn Kivile, Ene Ilvesele, ViiveHaagenile, Toomas Puusepale,Tabivere Noortekeskusele, Lõu-na-Eesti Politseiprefektuurile,Palamuse Vallavalitsusele, Pa-lamuse Naisseltsile, OÜle LuuaGrupp, Palamuse Gümnaasiu-mile, Sohvi Ärile, Kultuurka-pitali Jõgevamaa ekspertgru-pile, kohaliku omaalgatuseprogrammi Jõgevamaa töö-rühmale ja Palamuse lasteaia-le! KERLI LILLE
KRISTI UNT
Sada kilomeetrit ratastel
Uus kooliaasta on algamas. Pa-lamuse Gümnaasium lähebsellele vastu korralikult remon-ditud ja kaasaegse köögiteh-nikaga varustatud sööklaga.Söökla renoveerimiseks kulu-nud ligemale pooleteisest miljo-nist kroonist tuli miljon riigi jaülejäänu valla rahakotist. Ehi-tustööd tegi Tartu firma JB Ehi-tus, kellega Palamuse Güm-naasiumil on varasemastkimeeldiv koostöökogemus: va-hetas see firma ju mõned aas-tad tagasi ka koolimaja aknad.
“Kuigi renoveerimissummatundub suur, piisas sellest ikkagivaid n-ö miinimumprogram-miks: materjalid tuli valida kõigeodavamad jne. Ent töö on tehtudkorralikult ja tervisekaitse nõue-te täitmisega ei peaks meil nüüdenam probleeme olema,” ütleskooli direktor Urmas Paju.
Selleks, et osata käsitseda uutHackmani firma köögitehno-loogiat, tegid kokad läbi kooli-
tuse. Nüüdseks on uus tehno-loogia ka läbi proovitud.
“Loeme praegu lapsi kokkuja üritame laudu sööklas ümberpaigutada — lootuses, et äkkisaame lapsed senise kolme va-hetuse asemel kahes ära toit-lustada: kui söögivahetunde onkolm, siis peavad mõned para-tamatult sööma liiga vara jamõned liiga hilja. Aga kõige-pealt peame uurima, kas teh-noloogia üldse võimaldab kor-raga poolele koolile ning jubatunni aja pärast kõigile üle-jäänutele toidu valmis saada,”ütles Urmas Paju, lisades, etkoolilõunat söövad peaaegukõik õpilased, kuna Palamusevallas on see ju kõigile lasteletasuta.
Uudist on ka valla teises koo-lis, Kaarepere Põhikoolis: seeviidi nimelt suve jooksul ülekeskküttele. Küttesüsteemiehitas 460 000 krooni eest väljaViljandi AS Somek.
Palamuse päästekomando tei-ne vahtkond koosseisus RaivoZimmermann, Taavi Müür-sepp, Jaan Tuka ja Olev Likkvõttis 21. augustil ette jalgratta-matka. Marsruut oli aukartustäratav: Palamuse-Änkküla-Kassinurme mäed-Jõgeva-Sii-musti-Härjanurme-Tõrve-Kur-si-Puurmani-Siniküla-Laeva-Koogi-Sepa-Visusti-Pikkjärve-Luua-Ehavere. Kilomeetreidkogunes päeva peale ühtekok-ku 103. Kõige pikem peatus teh-ti Härjanurme kalatalus, kuspaar forellipurakat välja püüti,ära grillida lasti ja hea isuganahka pandi. Mujal peatuti lü-hemalt, ent pildistamise jagukindlasti.
“Härjanurme kalatalus olitõeliselt mõnus. Mehed arva-sid, et seal käiks iga päev, kuirahakott kannataks,” ütles OlevLikk. “Aga oma häbiks peametunnistama, et me polnud kaKassinurme mägedes varemkäinud, veel vähem oli meilaimu Tõrve hüdroelektrijaa-mast, vahvast rippsillast Kur-sis ja paljudest muudest asja-dest.”
Jalgrattamatka idee algata-ja ja teejuht oli Jaan Tuka: tee-
neka kaitseliitlasena tunneb takõikvõimalikke metsa- ja otse-teid. Jalgrattasõit hakkasmeestele nii meeldima, et mõnilubanud auto üldse mahamüüa. Iseasi, et pärast sadatkilomeetrit ratta seljas tuli paarpäeva kõvemaid istumisalu-seid vältida...
“Jalgrattamatkaga tahtsimenii endale kui teistele näidata, etmõnusa puhkepäeva annab katäitsa omal algatusel ja väheserahaga sisustada: alati ei peaülemused häid ideid ette sööt-ma,” ütles Olev Likk. “Ja füüsi-lise vormi hoidmine on meile katähtis: igal kevadel on meil ju ke-halised katsed ja kes vajalikkepunkte kokku ei saa, sellel tulebametiga hüvasti jätta.”
Liki sõnul on teine vahtkondkomando neljast vahtkonnastvanim ja väga kokkuhoidev:ühised kalalkäigud ja muudettevõtmised on regulaarsed.Kui need ettevõtmised rahalistkatet vajavad, kasutatakse iga-suguste objektide valvamisegateenitud ja ühiskassasse paigu-tatud raha.
“Aga üksmeelne on tegelikultkogu Palamuse päästekoman-do pere,” arvas Olev Likk.
Uus söökla ja küttesüsteem
Palamuse kihelkonnakooli-muuseumi ärklisaalis saab veelumbes nädala jagu päevi nähafotonäitust “Ajalooline Pala-muse”. Nüüd võib lisaks näitu-se vaatamisele muuseumistkaasa osta enam-vähem samufotosid, aga lisaks neile ka sa-mades paikades tänavu suvelpildistatud fotosid sisaldavaraamatu “Ajalooline Palamu-se”.
Kui Palamuse vanu hooneidtutvustav näitus maha võetak-se, pannakse muuseumi ülesViljandi Kultuuriakadeemiarahvusliku käsitöö osakonnatudengitööde näitus. ViljandiKultuuriakadeemia rahvagasõlmusid muuseumil soojemadsidemed aasta tagasi, kui sellekooli talukujunduse ja rahvusli-ku käsitöö ning dekoraator-bu-tafoori eriala õppurid siin maa-lipraktikal olid ning hiljem prak-tika käigus valminud taiesedmuuseumi ärklisaali üles pa-nid. Seekord tullakse välja hoo-pis käsitöödega, täpsemalt
Kultuuriakadeemia tulebvaipadega
rahvusliku tekstiili eriala teisekursuse tudengite kootud sõba-kirjaliste kattevaipadega.
“Rahvuslikel ainetel suurekattevaiba kudumine, milleleeelneb Eestimaa eri piirkonda-de vastavate traditsioonideuurimine, kavandi joonistamineja tööproovide tegemine on rah-vusliku tekstiili eriala tudengitelühe semestri õppeülesandeks.See, kas tudeng valib eeskujukssetu moodi või hoopis Põhja-Eesti linasepõhjalise vaiba, eisõltu tavaliselt küll sellest, kust-kandist ta ise või ta vanemadpärit on, vaid pigem ikka temasoovist ja maitsest,” ütles kul-tuuriakadeemia rahvusliku kä-sitöö osakonna juhataja AveMatsin.
Suured tekid, mis Palamuse-le tuuakse, on kootud enamastieelmise õppeaasta jooksul. Kuineist ruumi üle jääb, pannaksevälja ka mõnede varasemate lõ-putööde tööproovid. Kultuuri-akadeemia näitus jääb ava-tuks kuuks ajaks.
Vabandage! Valla Teataja eelmises numbris ilmunud artikli“Voldemar Tamman 120” alla jäi toimetaja hajameelsuse tõttukirja panemata artikli autori nimi. Et õiglus jalule seatud saaks,olgu siinkohal öeldud, et artikli autoriks oli Palamuse kihelkon-nakoolimuuseumi teadur Tiina Kivits.
Jõgeva Majandusühistu Kaa-repere kauplus on juulikuu lõ-pust remondis olnud. Tulevalreedel, 3. septembril avab si-sult ja vormilt uuenenud poodtaas uksed.
“Ega vanast poest peale ma-jakarbi suurt midagi järele eijäänud: välja said vahetatudkatus, põrand ja aknad ningkõik muugi korralikult üle käi-dud,” ütles Jõgeva Majandus-ühistu esimees Toomas Vahur.“Välisseinast läheb suuremosa pleki, ülejäänu krohvi javärvi alla.”
Siseviimistluse teevad Vahurisõnul ära majandusühistu omaremondimehed, suurematekstöödeks palgati spetsialiseeri-tud ehitusfirmad. Ühtekokku lä-heb renoveerimine maksmapoole miljoni krooni ringis.
Põrandapinda hoonele küllrenoveerimise käigus juurde eiteki, ent müügisaal hakkab siis-ki senisest avaram olema — tä-nu tehnoloogilistele uuendus-tele ja kauba paigutamise uute-le põhimõtetele. Tegelikultmuutub kogu kaupluse n-ökontseptsioon: sellest saab üks“A ja O” ehk “Alati ja Odavalt”keti kauplusi.
“”A ja O” poodide põhimõt-teks on: võimalikult vähe ladudaja võimalikult vähe kaaluda.See tähendab, et suurem osakaubast pannakse välja alustelja kastides ning kaalukaubaleeelistatakse tükikaupa. Näiteksvorstiletti, kust müüja vorstilativõtta ja selle otsast tüki lõigatasaaks, uude poodi ei tulegi, vaidkogu müüdav vorst-sink on väi-kepakendites. See võimaldabklienti kiiremini teenindadaning läbi ajada vähema arvumüüjatega: piisab, kui üksmüüja korraga tööl on,” ütlesToomas Vahur.
Justkui eelöeldule vastu rää-kides ütles majandusühistu esi-mees, et senise kahe töötaja
asemel hakkab uuenenudkaupluses tööle kolm inimest.Muu hulgas saab kauplus uuejuhataja.
“Rohkem on töötajaid selle-pärast, et meil on kavas poelahtiolekuaega pikendada. Kuipikalt see just avatud olemahakkab, ei oska praegu täpse-malt öelda. Loodame, et poevälisilme märgatav parane-mine ja tehtud uuendused too-vad kaasa käibe tunduva tõu-su: senini oli Kaarepere poodmeie 14 maakaupluse hulgasselle poolest üks tagasihoid-likumaid,” ütles Toomas Vahur.
Tema sõnul on Kaareperepoe remont üks etapp JõgevaMajandusühistu maakaup-luste renoveerimise pikas prot-sessis.
“Järgmisena võtame käsileLaiuse poe. Halvas seisus onka Maarja ja Saduküla pood,aga viimase puhul pole kindel,kas seda üldse enam edasipidada tasub,” ütles ToomasVahur, lisades, et “A ja O”kontseptsiooni alla lähevad
enamik majandusühistu maa-kauplusi.
Enne, kui Kaarepere poodtaas uksed avab, tahetakse kor-da teha ka poeesise parkla sis-sesõidutee: senini on kliendidpidanud poodi pääsemiseksteeaukudes masinaid lõhkuma.Mis kell just poeuksed 3.septembril lahti tehakse, sedaei osanud Toomas Vahur veelöelda: vastav info pannaksevälja poeuksele. Kindlastiootavad avamisele tulijaid eesüllatused, ent missugused,selgub avamispäeval.
Seda, kas majandusühistuuuenenud poel käivet tõepoolesttõsta õnnestub, näitab tulevik.Samuti seda, kuidas hakkabuuenenud poe kõrval minemaKaarepere teisel, erafirmalekuuluval poel. Võib arvata, etoma mänguruum jääb siiskimõlemale: kõigile klientidele eitarvitse “A ja O” kontseptsioonju meeldida.
RIINA MÄGI
Erkkollased seinad muudavad majandusühistu Kaarepere poe äärmiselt silmatorkavaks. Jakui pood juba silma torkab, küll siis sinna ka sisse astutakse. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ
Kaarepere pood avab uksed
Kes soovib giidikshakata?Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõt-luskeskus korraldab 17. sep-tembrist 17. detsembrini k.a. koo-lituskursuse ettevõtlikele inimes-tele, kes sooviksid pakkuda giid/retkejuhi teenust Jõgevamaal.Jõgevamaa on muutumas ühaenam põllumajanduspiirkonnastturismipiirkonnaks ja seoses sel-lega on tekkinud vajadus ettevõt-jate järele, kes suudaksid maa-konda professionaalselt tutvus-tada. Giidide kursus toimub kahe-päevaste tsüklitena (reedeti jalaupäeviti üle nädala). Lektoritekson oma ala tunnustatud profes-sionaalid üle Eesti. Lisaks loen-gutele toimuvad õppeekskur-sioonid. Koolituse läbinud giididsaavad pädevustunnistuse janad peaksid olema suutelisedpakkuma heal tasemel teenustturismifirmadele ja -gruppidele.
Koolitusest osavõtu tasu on700 krooni, huvitatutel palume hil-jemalt 10. septembriks ühen-dust võtta Jõgevamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskusega (tel 7768060 või e-post: [email protected]).
