1

VALIKAINED 2015/2016Hea Rocca al Mare kooli gümnasist!

Sinu käes on 2015/16. õppeaasta valikainekursuste loetelu koos ainete sisu lühi-tutvustustega. Kümnendasse klassi astudes tuleb Sul esimene valik teha kitsa ja laia matemaa kaprogrammi vahel. Järgmisena otsustad, kas tahad õppida humanitaar- või reaalsuunal, ning seejärel kujundad ise oma unikaalse õppe-kava, leides endale huvitavad ja sobivad õppekursused kooli pakutavate rohkete valikainete seast.

Valikainete seas on neid, mis süvendavad Sinu valitud õppesuunda, on täien-davaid võõrkeeli ning mitmesuguseid silmaringi ja maailmapil avardavaid kursusi. Valikaineid õpetavad nii Rocca al Mare oma õpetajad kui ka eri elualade asjatundjad väljastpoolt kooli.

Lisaks RaM kooli pakutavatele õppeainetele võid eelneval kokkuleppel õppe-tooli juhatajaga valida mõne kursuse ka kõrgkoolide ning muude järgmisel lehe-küljel toodud õppeasutuste juures (riigieksami e evalmistuskursused selleks ei sobi). Selleks pead õppetooli juhatajale esitama kirjaliku avalduse. Hinde valitud kursuse eest saad sel juhul kursuse läbimist kinnitava tunnistuse koopia alusel. Kolme õppeaasta peale kokku on Sul võimalik väljastpoolt kooli võ a kuni kaks valikainekursust, millest kummagi maht on vähemalt 35 akadeemilist tundi.

Kogu gümnaasiumiaja jooksul saad õppida igas õppeperioodis üht valikainet, kokku pead läbi ma vähemalt kümme kursust.

Oma otsuse valikkursuste kohta pead tegema 30. aprilliks. Valikute vormis-tamiseks saadetakse Sulle link elektroonilise ankeedi juurde. Seal pead reas-tama 15 kursust: esimesena enim soovitud aine ja viimasena valik, mida pead kõige vähem oluliseks. Keelekursuste puhul märgi kindlas , millist keelt soovid õppida. Valikkursused toimuvad klasside vahel moodustatud õpperühmades. Individuaalsete õppekavade rakendamise kohta teeb eriotsuse pedagoogiline nõukogu.

2015/16. õppeaasta valikkursused ja nendes osalejate nimekirjad kinnita-takse lõplikult 8. septembriks.

Vali targalt, Sinu õppekava võib suures määrata Su tuleviku!

Õppeasutused, mille juures eelneval kokkuleppel vastava õppetooli juhatajaga on võimalik kursusi läbida:

• Tallinna Tehnikaülikooli Tehnoloogiakool• Tartu Ülikooli Teaduskool• Tallinna Ülikooli Õpilasakadeemia• Tallinna Ülikooli Keeltekeskus • Tallinna Saksa Kultuuriins tuut / Goethe Ins tuut• Puškini Ins tuut• Prantsuse Kultuurikeskus• Vanalinna Hariduskolleegiumi võõrkeelekursused

3

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3D PRINTIMISSE 5AUTOMAATIKA 6SELTSKONNATANTS GÜMNASISTIDELE 7EESTI RAHVAKULTUUR 8SOTSIAALNE ETTEVÕTLIKKUS 9VIIPEKEEL ALGAJATELE 10VÕÕRKEELE GRAMMATIKA 11AKADEEMILINE KIRJUTAMINE INGLISE KEELES 12RAHVUSVAHELISI INGLISE KEELE TESTE TUTVUSTAV KURSUS 13AVALIK ESINEMINE 14SUHTLUSKURSUS

(hispaania, prantsuse, saksa, vene või inglise keeles) 15KULTUURIDEVAHELINE KOMMUNIKATSIOON

(intercultural communica on) 16B2- TASEMEKURSUS

(prantsuse, saksa ja vene keel) 17C-KEEL ALGAJAILE

(hispaania, prantsuse, saksa, soome või vene keel) 18C-KEEL EDASIJÕUDNUILE

(hispaania, prantsuse, saksa, soome või vene keel) 19DSD I 20DSD II 21EIN OTTO NORMALVERBRAUCHER IN ...DE, ...AT, ...CH- 22ARHITEKTUUR 23PROGRAMMEERIMINE ALGAJATELE 24SISSEJUHATUS VÕRGURAKENDUSTESSE 25RIIGIKAITSE 26EETILISE ÄRI LOOMINE JA JUHTIMINE 27MEHHATROONIKA JA ROBOOTIKA 28MEHHATROONIKA JA ROBOOTIKA EDASIJÕUDNUDTELE 29 TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIMATEMAATIKALE 30

MAJANDUSMATEMAATIKA 31TERVES KEHAS TERVE ELU 32PSÜHHOLOOGIA 33SISSEJUHATUS FILMIKUNSTI 34GASTRONOOMIA 35SISSEJUHATUS ANTROPOLOOGIASSE 36EETIKA 37RÕIVADISAIN 38LOOVDRAAMA JA ENESEARENG 39ÕIGUSE ALUSED 40LOOVKIRJUTAMISEST LAVASTAMISENI 41KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLIK ELUVIIS 42

5

SISSEJUHATUS 3D PRINTIMISSEÕpetaja: Taavik Kikas Maht 35 tundi

Taavi Kikas (3DPrinterOS-i üks asutajatest) on prin misentusiast, kes töötab väsimatult uuendusliku värkvõrgu ehk asjade interne e evõ e kallal. Firma loob tarkvara 3D-printerite ja kõige nendega seotu jaoks ning Taavi Kikast on vaheldumisi näha Tallinnas TTÜ innovatsiooni- ja e evõtluskeskuses Mektory, e evõ e peakontoris San Franciscos ning ka esinduses New Yorgis.

Kaks aastat tagasi sai nende e evõtmine Prototroni rahastust ligi 10 000€ stardisüs näol ning nüüdseks on nende meeskonnas juba 26 liiget ja e e-võtmine, mis võimaldab tuua 3D prin mise tavakasutajani, üha kasvab.

Kursuse sisuMida teeksid Sina, kui saaksid muuta oma kodu just selliseks manufaktuuriks nagu hing ihaldab? Kunagi ulmefi lmide pärusmaale kuulunud 3D prin mine on tänaseks käegakatsutav reaalsus ning seda mi e ainult e evõtetele, vaid kõi-kidele, kel soov ja tahtmine ise tulevikutehnoloogiatega katsetada. Tänaseks hõlmavad 3D prin mise kasutusalad pea kõike aktuaalset meie ühiskonnas: arhitektuuri, ehitust, tööstusdisaini, auto-, kosmose- ja sõjatööstust, masinaehi-tust, biotehnoloogiat, moodi ning haridust. Võimalusi 3D prin mise kasutami-seks on tõepoolest lõputult ning isegi lastele, keda tänapäeval virtuaal maailmast raske eemale saada on, pakub 3D prin mine võimaluse ise valmistada endale innovaa lisi mänguasju ning katsetada tulevikutehnoloogiatega. Selline võima-lus puutuda kokku tulevikutehnoloogiaga, katsetada erinevate mudelitega ning seda kõike piisavalt lihtsalt, osutub igale noorele kindlas äärmiselt põnevaks kogemuseks.

Arvestuse saamise eeldused 3D prin mise kursuse lõpuks tuleb luua visuaalsest mudelist füüsiline ese – läbi 3D prin mise ja modelleerimise. Ese peab olema õppematerjaliks teistele õpi-lastele.

6

AUTOMAATIKA Õpetaja: Jürgo Preden Maht 35 tundi

Esimesed pikemad sammud arvu te arengus teh eelmise sajandi keskpaigas suurarvu te loomise ajal ning läbi aastakümnete on arvu d muutunud aina väiksemaks ning efek ivsemaks. Suurarvu d olid loodud kasutamiseks spetsia-lis dele ning tol ajajärgul eeldas igasugune arvu kasutamine vastavat erialast koolitust või erialaspetsialis abi. Tänapäevaks on arvu d (eelkõige nende kasu-tajaliidesed) teinud läbi muljetavaldava arengu – nüüdiasajal kasutame erineva-tes vormides arvuteid – alates digitaalsetest märmikest kuni tavapärase perso-naalarvu teni – ilma suurema vaevata, mõtlemata, et tegu on arvu ga.

Saabumas on arvu te uus ajajärk, kus arvu d muutuvad meie jaoks veel loo-mulikumaks ning tähelepandamatuks – arvu d liiguvad asjadesse, tekkimas on Asjade Internet (Internet of Things). Asjade Interne eellaseks on arvu süstee-mide tüüp, mis on meie ümber olnud juba aastakümneid ning mis mängivad meie elus väga tähtsat rolli – sardarvu d. Sardarvu d on keskkonnas paiknevad ning keskkonnaga vahetult suhtlevad arvu d. Sardarvu d teevad võimalikuks pea kõikide meie igapäevaselt kasutatavatete seadmete (alates röstritest kuni autodeni) funktsionaalsuse. Sardarvu d on osaks ka näiteks targa maja ja tehas-te tootmissüsteemidest, tulevikus Asjade Interne süsteemidest.

Asjade Interne kontseptsiooni nimetatakse ka tajumatu arvutuse (inglise kee-les ubiquitous compu ng / pervasive compu ng) süsteemideks. Sellised süstee-mid tekivad, kui üksikud sardarvu d omavahel võrku ühendatakse. Tajumatu arvutuse süsteemid toimivad erinevalt tavapärastest arvu süsteemidest, kus arvu on inimese jaoks enamas selgelt tajutav ning arvutusprotsess käivitatak-se inimese poolt. Tajumatu arvutuse puhul töötlevad keskkonnas olevad arvu d andmeid (arvutavad) ilma, et inimene peaks selleks käsklust andma.

Tajumatu arvutuse süsteemidelt eeldatakse, et arvu d ennustavad meie vajadusi ning tegutsevad vahel meie eest. Meie suhtleme vaid mõne oma lä-heduses oleva arvu ga, kuid suur enamus arvu test on sügavale meie keskkon-da paigutatud, kus nad koguvad andmeid ning tegutsevad vastavalt kogutud andmetele ilma inimesepoolse vahelesegamiseta. Keskkonnast informatsiooni kogumiseks on vaja arvu (süsteemi)ga liidestada sensorid, mis on võimelised huvipakkuvate keskkonnaparameetrite kohta informatsiooni andma. Mõjuta-

7

maks keskkonda on vaja arvu (süsteemi)ga ka liidestada täiturid, mis avaldavad keskkonnale soovitud mõju.

Kursus käsitleb keskkonnaga suhtlevaid arvu süsteeme alates lihtsatest auto-noomsetest sardsüsteemidest kuni tehase tootmisjuh missüsteemideni välja. Kursuses vaadeldakse ka sensor- ning täitursüsteeme, mis on erinevate auto-maa kasüsteemide osa.

Hinde kujunemine:Hinne kujuneb osalemise, koduste tööde lahendamise (nii prak lised ülesanded kui ka referaat) ja arvestustöö alusel.

SELTSKONNATANTS GÜMNASISTIDELEÕpetaja: Ma s Toome Maht 35 tundi

Seltskonnatantsu valikaine osas omandatakse klassikaliste seltkonnatantsude – aeglane valss, viini valss, tango, foxtrot, bluus, samba, cha cha cha, rumba, jive – põhiliikumised ning lihtsamad fi guurid. Antakse ülevaade õpitavate tantsude ajaloolisest taustast.

Tantse õppides arendame musikaalsust, rütmitaju, koordinatsiooni, rüh .Tutvume seltskonnatantsu oluliste käitumis- ja viisakusreeglitega.

Arvestuse saamise eeldus:Läbitud tantsud tuleb tantsida hindele. Hinnatakse õpitud sammuskeemide tantsimist koos paarilisega muusika rütmis.

8

EESTI RAHVAKULTUURÕpetajad: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Rasmus Kask, Karl Kallastu (teemapõhiselt kaasatakse ka teisi Ees Vabaõhu-muuseumi töötajaid) Maht 35 tundi

Kursuse eesmärgid: omandada algteadmisi Ees rahvakultuurist üldiselt, eri traditsioonilisest elulaadist ja -keskkonnast, keskendudes taluarhitektuurile. Ju u tuleb näiteks taluperest ja tema elu- ning töökorraldusest, elamisest vanas rehemajas (suitsutares), talu ja mõisa ning maa ja linna vahekorrast.

Tunnid toimuvad Ees Vabaõhumuuseumis. Kursuse kokkuvõ eks korralda-takse väljasõit ajaloolisse külamiljöösse.

Käsitletavad teemad: traditsiooniline elulaad, pärimuslik arhitektuur ja selle hoidmine.

Arvestuse saamise eeldus: õpilane on osalenud loengutes, aruteludel ja jalutuskäikudel, kirjutanud essee ja/või koostanud grupitööna esitluse (võima-lik ka videofi lm).

Heiki Pärdi on Ees Vabaõhumuuseumi teadusdirektor, kes on keskendunud argi kultuuri väga erinevatele tahkudele. Ta on avaldanud mitmeid raamatuid ja ar kleid taluarhitektuurist ning loeb mitmes Ees kõrgkoolis loenguid.Elo Lutsepp on Ees Vabaõhumuuseumis Maaarhitektuuri keskuse juht. Oma erialases tegevuses on ta keskendunud peamiselt Ees maaarhitektuurile 20. sajandi I poolel, kuid igapäevatöös tuleb tal kokku puutuda maaehituspärandi probleemidega laiemalt. Rasmus Kask on lõpetanud Tallinna Ülikooli kultuuriteooria magistrantuuri. Ta töötab Ees Vabaõhumuuseumis Maaarhitektuuri keskuses teadurina ning põ-hiliselt haldab maaehituspärandi andmekogu ja tegeleb väärtustealase uurimis-tööga.Karl Kallastu on lõpetamas Ees Kuns akadeemia muinsuskaitse- ja restauree-rimise eriala. Tema peamiseks uurimisteemaks on tõrvaahjud, kuid laiemalt ka traditsioonilised ehitusvõ ed.

9

SOTSIAALNE ETTEVÕTLIKKUS Õpetaja: Ingrid Imelik Maht 35 tundi

„Maailmas pole palju halba mi e sellepärast, et halvad inimesed teevad palju kurja, vaid pigem seetõ u, et head inimesed jätavad palju head tegemata“

SihtgruppTeotahtelised noored, kes tunnevad, et neil on ühiskonnale midagi anda ja soo-vivad leida sobivat väljundit, ning noored, kes on näinud ühiskonnaelus vajaka-jäämisi ja vajavad tuge ja suuniseid olemasoleva idee realiseerimiseks. Kursuse käigus tutvutakse erinevate kohalike ja välismaiste mi etulundusühingute ja sihtasutuste tööga ning võimalusel külastatakse Tallinna e evõ eid. Viiakse end kurssi e evõ e loomise põhitõdedega.

TulemusOsaleja on omandanud e evõ e loomise põhitõed, ta on viinud end kurssi eri-nevate tegevusvaldkondadega sotsiaalse e evõtlikkuse raames ning suudab ise projek algatada.

Arvestuse saamise eeldus:• Osavõ loengutest ja ekskursioonidest.• 4-5-liikmeliste gruppide tööna valminud teostatav heategevusprojekt.

10

VIIPEKEEL ALGAJATELEÕpetaja: vastava ala spetsialist Maht 70 tundi

Sihtgrupp: Kursus on mõeldud neile, kes soovivad omandada uut huvitavat keelt ning õppi-da tundma ülipõnevat ja omapärast kur de inimeste kultuuri ja maailma.

Teemad:• Kurtus, suhtlemine kur dega, viipekeel kui kur de kommunikatsiooni-

vorm.• Töö viipevaraga. Sõrmendamine: sõrmendite tundmaõppimine, nende

esmane kasutamine nimede sõrmendamisel. • Temaa liste üksikviibete omandamine, tuletamine ja seostamine.

Fraaside ja 3-4 viipega lausete moodustamine. Isikukohaste küsimuste esitamine, neist arusaamine ja vastamine.

• Viipeteks dest tu avate viibete äratundmine, tähendussisu ja väljendite mõistmine ja taasesitamine.

• Tutvumine, viisakusvormid, tervitus, isikud, objek d, igapäevased tege-vused, perekond, suhted, elukeskkond, kodu, lähiümbrus, vaba aeg ja meelelahutus.

Õpiväljundid:Mõistmine: kui vestluspartner viipleb aeglaselt ja selgelt, siis õppija suudab pal-vetele reageerida, kui keegi palub midagi teha; oskab leida viibeldud teks dest olulist informatsiooni, seda ümber sõnastada ning viipekeeles väljendada; saab aru lihtsalt viibeldud ütluste põhisisust; suudab mõista lihtsamaid igapäevaseid väljendeid ning lihtsamaid fraase; saab aru isikukohasest infost, lihtsatest isiku-kohastest küsimustest; saab aru kellaajast ja numbritest; saab aru aeglasest sõrmendamisest. Oskab ennast elementaartasandil väljendada ning kursusel õpitud teemadel vestelda.

Arvestuse saamise eeldused:• Ak ivne osavõ tundidest• Arvestuse sooritamine kursuse lõpus

11

VÕÕRKEELE GRAMMATIKAHISPAANIA, PRANTSUSE, SAKSA,

VÕI VENE KEELES

Õpetajad: vastava keele õpetajad Maht 35 tundi

SihtgruppKursus on mõeldud neile, kes on varem valitud keelt õppinud ja kes soovivad oma oskusi vastava keele gramma kas parendada.

EesmärgidKursuse käigus harjutatakse ja kinnistatakse süstemaa liselt erinevaid gramma- ka teemasid, mis aitavad aru saada võõrkeele struktuurist ja paremini toime

tulla nii suulise kui ka kirjaliku keelekasutusega. Kursus on kasulik kõigile võõr-keele õppijatele olenemata keeletasemest.

Arvestuse saamise eeldused• Ak ivne osavõ tundidest,• Arvestuse sooritamine kursuse lõpus.

NB! Valiku tegemisel märgi keel, mille valid.

12

AKADEEMILINE KIRJUTAMINE INGLISE KEELES(Academic Wri ng in English)

Õpetaja: inglise keele õpetaja Maht 35 tundi

SihtgruppKursus on mõeldud neile, kes on varem valitud keelt õppinud ning kes soovivad oma oskusi akadeemiliste teks de koostamises parendada. Kursus on soovi-tuslik nii inglise keele riigieksami kui ka rahvusvaheliste eksamite sooritajatele. Samu toetab antud kursus gümnaasiumi inglise keele tundides läbitavaid tee-masid.

EesmärgidKursuse käigus tutvutakse ja harjutatakse erinevate akadeemiliste teks de kir-jutamist (essee, erinevate ametlike kirjade kirjutamine, ar klid, raport, loomin-gulise teks kirjutamine). Mõned teemad mis läbitakse on:

• Korrektse kirjatöö omadused;• kirjaliku töö elemendid;• ülesande juhiste analüüs;• töö koostamine (kuidas oma mõ eid selgelt struktureerida ning ühen-

dada)• erinevate tööde ülesehitus;• ametlik keelekasutus;• valmis tööde analüüs ning krii line ülevaade.

Arvestuse saamise eeldused• Ak ivne osavõ tundidest,• Erinvate kirjalike tööde koostamine,• Arvestuse sooritamine kursuse lõpus.

13

RAHVUSVAHELISI INGLISE KEELE TESTE TUTVUSTAV KURSUSÕpetaja: inglise keele õpetaja Maht 35 tundi

SihtgruppKursus on mõeldud neile, kes põhikoolis on inglise keelt õppinud vähemalt B1 tasemel ning soovivad oma keeleoskust süvendada.

Mõned märksõnadKursuse raames töötatakse erinevate rahvusvaheliste keeletes dega (TOEFL, IELTS, FCE, CAE). Tegeletakse keeletes eri osadega (Listening Comprehension, Structures and Wri en Expression, Reading Comprehension, Test of Wri en English). Süvendatult käsitletakse kirjutamisoskust, kuna see on eri oluline Eu-roopa Liidus ja laias maailmas õppimisel ja töötamisel.

Arvestuse saamise eeldusedHinde kujunemisel on olulised arvestuslikud kirjatööd, iseseisev töö ja tunnis osalemine. Kursus toimub seminari vormis ja inglise keeles.

14

AVALIK ESINEMINEÕpetaja: Heleen Vennikas Maht 35 tundi

SihtgruppKursusele on oodatud kõik õpilased, kes tahavad paremaks muuta oma esinemis-oskust.

Kursuse eesmärgid: • Õppida julgelt ja häs esinema• Õppida ära kasutama oma tugevaid külgi• Hea esinemisoskus saada veel paremaks• Omandada põhiteadmised kõnekuns st

Mõned käsitletavad teemadHea esinemisoskuse vajalikkus, kehakeel, hääle kasutamine, kõneaparaat ja diktsioon, õiges hingamine, pausid, parasiitsõnad kõnes.

Mida teeme?Esineme grupi ees, fi lmime üles, analüüsime, peame päevikut enda arengust, teeme erinevaid harjutusi. Kursuse lõpus, pärast põhiteadmiste omandamist esineme uues ning vaatame, kui palju on vahepeal paremaks läinud ning mil-lega tasub edaspidi tööd teha.

Arvestuse saamise eeldusedKursus lõpeb häs esitatud kõnega. Osa hindest moodustab vestlus, kus õpilane analüüsib oma arengut.

15

SUHTLUSKURSUS HISPAANIA, PRANTSUSE, SAKSA, VENE VÕI INGLISE KEELES

Õpetajad: vastava keele õpetajad Maht 35 tundi

SihtgruppKursus on mõeldud ak ivsetele õpilastele, kes on valitud keelt õppinud C- või B-keelena, või inglise keelt A-keelena, ning soovivad parandada oma oskust sel-les keeles suhelda ning erinevates olukordades toime tulla.

Kursuse eesmärgid• Arendada suhtlusoskust• Laiendada sõnavara• Tõsta kultuurilist teadlikkust

Mõned märksõnadRollimängud, igapäevaste sündmuste jutustamine kaaslastele, vestlused ja aru-telud aktuaalsetel teemadel, ar klite, blogide lugemine, oma arvamuse avalda-mine, jne.

Arvestuse saamise eeldused• Ak ivne osavõ tundidest• Suulise arvestuse sooritamine kursuse lõpus

See, mis tasemele kursus avatakse, selgub kursuse valinud õpilaste keeleoskus-tasemest.

NB! Valiku tegemisel märgi keel, mille valid.

16

KULTUURIDEVAHELINE KOMMUNIKATSIOON INTERCULTURAL COMMUNICATION

Õpetaja: Heleen Vennikas Maht 35 tundi

SihtgruppKursusele on oodatud kõik erinevatest kultuuridest, kultuurinormidest ja tava-dest huvitatud inimesed, kes on valmis huvitavatel teemadel iseseisvalt tööta-ma ning ka inglise keeles suhtlema.

Kursuse eesmärgid• Avardada silmaringi ja tõsta kultuurilist teadlikkust• Tekitada lugupidavat suhtumist teistesse kultuuridesse ja usunditesse • Õppida tundma erinevaid kombeid, tavasid ja käitumisnorme

Mõned käsitletavad teemadKuidas mõjutab erinev kultuuriline taust inimestevahelist suhtlust? Mis võib tekitada arusaamatusi suhtluses teise kultuuritaustaga inimestega? Uurime ja avame erinevaid kultuure.

Mõned märksõnadKultuuri mõiste(d). Stereotüübid. Kultuurišokk. Suhtlemine. Posi ivne ja nega- ivne viisakus. Kaudsus-otsekohesus. Füüsiline lähedus-kaugus. Rollimängud.

Välismaalastest külalised. Arutelud.

Arvestuse saamise eeldusedÕpilane valib endale huvitava teema (nt mõne maa kombed, usundid, midagi eriskummalist laiast maailmast vms) ja teeb selle kohta uurimuse ja e ekande. Ak ivne osavõ aruteludes. Kursuse lõpus sooritavad kõik õpilased väikese tes mõistete ja kursusel õpitu peale.

*Kursus toimub inglise keeles.

17

B2 B1 TASEMEKURSUS PRANTSUSE, SAKSA JA VENE KEELES Õpetaja: vastava keele õpetaja Maht 70 tundi

SihtgruppKursus on mõeldud neile, kes põhikoolis on vastavat keelt õppinud teise võõr-keelena ning soovivad omandada gümnaasiumi lõpuks vähemalt kaks võõrkeelt B2 tasemel (iseseisev keelekasutus). Sellel tasemel keskendutakse arvamuse avaldamisele või kaitsmisele, vaatepunk arendamisele antud teemal, käsitle-des selle posi ivseid ja nega ivseid külgi, loogilisele argumentatsioonile, läbi-rääkimistele ja järeleandmisele. Kõneleja tunneb end vabalt: ta mõistab pisi-asjadeni, mida talle tavakeeles öeldakse isegi mürarikkas keskkonnas, ta võtab sõna soovitud hetkel, lõpetab vestluse. Ta oskab vääri mõistmisest tulenevaid vigu parandada ja kontrollib oma kõnet, et vigu märgata.

EesmärkKursuse üks eesmärk on valmistuda vastava keele tasemeeksamiks (prantsuse keeles „Delf B2“, saksa keeles „DSD“, vene keeles „Vene keel oskuse riiklik ser -fi kaat“), millised lubavad õpinguid jätkata vastavate maade ülikoolides.

Kursuse teine eesmärk on viia õppija rohkem kurssi vastavate maade kultuu-riga: fi lmid, muusika, kirjandus, luule, teater.

Arvestuse saamise eeldused• Ak ivne osavõ tundidest• Arvestuse sooritamine kursuse lõpus

NB! Valiku tegemisel märgi keel, mille valid.

18

C KEEL ALGAJAILEHISPAANIA, PRANTSUSE, SAKSA,

SOOME VÕI VENE KEEL

Õpetaja: vastava keele õpetaja Maht 70 tundi

SihtgruppNagu kursuse nimetusest lähtub, on kursus mõeldud neile, kes soovivad hakata õppima uut keelt algusest peale.

MärksõnadKursuse eesmärk on teha sissejuhatus õpitavasse keelde ja ümbritsevasse kul-tuuri – muusikasse, lauludesse, fi lmidesse, luulesse. Kursuse vältel õpitakse mõistma ja kasutama kõnekeelseid ja igapäevaseid väljendeid, samu lihtsa-maid väljendusi. Õpitakse tutvustama ennast ja teisi ning esitama teisele inime-sele teda puudutavaid küsimusi, nagu näiteks tema elukoha, suhete, talle kuu-luvate esemete, harrastuste, huvialade, eelistuste jne kohta, samu vastama ise samalaadsetele küsimustele. Õpitakse suhtlema nii suuliselt kui kirjalikult igapäevaelu puudutavatel teemadel. Saadakse teadmisi maa(de) kohta, kus õpi-tavat keelt kõneldakse. Kursuse lõpuks peaks õppija saavutama Euroopa Nõuko-gu algtaseme (EN A1).

Arvestuse saamise eeldusedKursus lõpeb kirjaliku ja suulise arvestusega.

NB! Valiku tegemisel märgi keel, mille valid.

19

C KEEL EDASIJÕUDNUILEHISPAANIA, PRANTSUSE, SAKSA,

SOOME VÕI VENE KEEL

Õpetaja: vastava keele õpetaja Maht 70 tundi

SihtgruppKursus on mõeldud neile, kes põhikoolis on valitavat keelt C-keelena juba õppi-nud, või soome keele kursuse „C-keel algajatele“ läbinutele.

Mõned märksõnadKursusel jätkatakse suhtlemisoskuste arendamist, selleks tegeletakse keele-struktuuridega, loetakse pressiar kleid ning viiakse omandatud teadmised ja oskused prak kasse – suhtlemisse, korraldatakse arutlusi, e ekandeid, mängi-takse rollimänge, viiakse end kurssi kaasaegse ja veidi vanema muusikaga, fi l-midega. Kursuse läbinu omab ülevaadet kõigist põhilistest gramma listest sea-duspärasustest ning suudab lugeda teda huvitavaid ar kleid ajakirjanduses või interne s. Samu suudab ta õpitavas keeles suheldes oma mõ eid ja arvamusi väljendada.

Arvestuse saamise eeldusedKursus lõpeb kirjaliku ja suulise arvestusega.

NB! Valiku tegemisel märgi keel, mille valid.

20

DSD I

Õpetaja: saksa keele õpetaja Maht 35 tundi

Sihtgrupp10. klasside õpilased, kes on õppinud saksa keelt B- või C-keelena.

Kursuse eesmärkValmistada e e õpilasi rahvusvaheliseks DSD I eksamiks (Deutsches Sprachdip-lom der Kultusministerkonferenz Stufe I).

DSD I eksam on Saksamaa Kultuuriministrite Konverentsi saksa keele eksam, mis vastab Euroopa Keeleõppe Raamdokumendi tasemetele A2/B1 ja ühtlasi tõendab õpilase vastavat keeletaset.

DSD I kursusel tutvustatakse vastava eksami formaa ning tegeletakse kõigi eksami osaoskustega. Tehakse kuulamis- ja lugemisteste, korratakse gramma -kat, õpitakse tegema kokkuvõtet teks st. Õpitakse kirjutama argumenteerivat kirjandit, avaldama oma arvamust ja seda põhjendama. Harjutatakse suulist eneseväljendust.

Kursuse jooksul täieneb oluliselt õpilase sõnavara, areneb intensiivselt tema kuulamis-, lugemis-, kirjutamis- ja kõnelemisoskus saksa keeles.

Arvestuse saamise eeldusedDSD I kursuse arvestuse saamise eelduseks on ak ivne osalemine tundides ja kõikide osaoskuste tes de posi ivne sooritamine. Loomulik jätk kursuse läbinu-tele on rahvusvahelise DSD I eksami sooritamine, kuid eksam ei ole kohustuslik.

21

DSD II Õpetaja: saksa keele õpetaja Maht 35 tundi

MärksõnadDSD on lah seletatult Saksa Keelediplom (Deutsches Sprachdiplom), mille soo-ritanu saab võrdsetel alustel sakslastega sisse astuda mistahes saksa ülikooli või asuda Saksamaal tööle.

Meie kool kuulub nende väheste koolide hulka Ees s, kus gümnaasiumi-lõpetaja saab muude eksamite kõrval soovi korral ka Keelediplomi. Eksam toi-mub ala talvel, seega on kevadistest eksamitest sõltumatu. Lisaks on selle eksami läbinul automaatselt tehtud ka ees riigieksam saksa keeles. Järgneval aastal alustame soovijatega koos varast e evalmistust. Kursus on kogu güm-naasiumiosale ühine – osaleda saavad kõik, kellel soov saksa keelediplomit käes hoida. Osaleda võib ka siis, kui on soovi süvendatumalt saksa keelt lisaks õppida.

Mis sa siis selle eest saad, et kursusel osaled? Eelkõige teadmise, et sa saad hakkama enesele võetud eesmärgi saavutamisega. Sulle jääb ala lisavõimalus valida Saksamaa arvukate ülikoolide ning teaduskondade vahel, et oma õppe-teed mõnda aega seal jätkata. Õnneks on tegu eksamiga, milleks e evalmistu-des saab kasutada ka enese loovust ja huvi ning juba olemasolevaid teadmisi kirjandusest, ajaloost, maateadusest või põnevatest isikutest. Uurime ja avas-tame koos.

Arvestuse saamise eeldusedKursus lõpeb rahvusvahelise DSD tes ga .

22

EIN OTTO NORMALVERBRAUCHER IN …DE, …AT, …CHSELLINE TA ON… KESKMINE SAKSLANE, AUSTERLANE, ŠVEITSLANE

Õpetaja: Helen Tiitus Maht 35 tundi

SihtgruppKursusele on oodatud kõik B- ja C-keele õpilased, kes soovivad lähemalt tutvuda nende kolme riigi kaasaegse ühiskonnaelu ja kultuurilooga.

Kursuse eesmärk• Avardada silmaringi ja tõsta kultuurilis-polii list teadlikkust• Õppida lähemalt tundma rahvuslikku iden tee

Mõned märksõnadRahvuslik iden teet võib tähendada kultuuri, keelt, traditsioone, ajalugu, ter-ritooriumi, keskkonda ning inimese unistusi ja lootusi. Nendele teemadele lä-heneme muuhulgas ka läbi `keskmise inimese` (ein O o Normalverbraucher) vaatevinkli.

Rahvusraamatukogu Saksa, Austria ja Šveitsi lugemissaali teematunnil osa-lemine.

Arvestuse saamise eeldusedÕpilane valib enda jaoks huvitava teema ja teeb selle kohta e ekande. Ak ivne osavõ aruteludes.

23

ARHITEKTUURÕpetaja: Jaan Port Maht 35 tundi

Kursuse eesmärk on anda teadmised ruumist ja vormist, kuidas neid tajutakse ja kuidas need töötavad; anda e ekujutus arhitek elukutsest, milleks on arhi-tekte tarvis ja millist keskkonda nad loovad; mille poolest erinevad arhitek de loodud keskkonnad ja miks on mõned põnevamad kui teised. Lisaks tutvustab kursus valgusest ja kliimast tulenevaid eripärasid hoonete projekteerimisel ning lühidalt annab ülevaate ka arhitek kutse tasemetest ja selle võimalustest hoo-nete projekteerimisel.

Käsitletavad teemad: • Ruum ja vorm – mis need on ja kuidas neid tajutakse; siseruum ja välis-

ruum• Ehitatud keskkond ja linnaruum – arhitek loodud keskkonnad ja mille

poolest need erinevad; mis tekitab linnaruumi ja kuidas märgata ruumi enda ümber;

• Arhitek töö ülesanne ja töö sisu; projekteerimisprotsess, suhtlemine erinevate osapooltega – tellija ja erinevate projek osade projekteerijad; vastutus; joonised; litsentsid ja arhitek tasemed

• Välivaatlused – arhitektuurimäles sed, moodne arhitektuur, arhitek-tuurpreemiad ja aasta ehi sed.

Arvestuse saamise eeldused: Kursus koosneb nii loengutest, grupitöödest kui ka välivaatlustest. Arvestuse saamise eelduseks on ak ivne osavõ tundidest ning grupitööna vormi lahendus e eantud keskkonnas.

Jaan Port on arhitektuuribüroo PIN Arhitek d asutaja ja tegevarhitekt. Oma töös olen põhiliselt keskendunud arhitektuurivõistlustele, mis on suunatud ühiskondlikele hoonetele ja linnakeskkonna loomisele.

24

PROGRAMMEERIMINE ALGAJATELE Õpetaja: Oliver Loo Maht 35 tundi

Kursuse eesmärkKursuse eesmärk on tutvustada õpilastele laia programmeerimismaailma. Põhirõhk saab olema Scratch ja C++ programmeerimiskeeltel ning kuidas neid kasutada, et luua lihtsaid programme, mis aitavad igapäevaseid ülesandeid automa seerida.

Kuna arvu koodi põhiülesanne on muuta inimeste elu lihtsamaks, võ es üle meilt keerulised arvutused ja muud sarnased algoritmid, vaatame hoolega, kui-das seda tänapäeval kõige lihtsam saavutada.

Scratch ja C++ on head keeled, millega alustada, kuna illustreerivad väga häs progemismaailma erikülgi. Scratch on väga visuaalsel tagasisidel põhinev, samas kui C++’l seda tagasisidet nii palju pole. Küll aga lubab see oluliselt roh-kem interak ivsust ja vabadust programmide kirjutamised.

Kursuse lõpus peaksid kõik õpilased oskama kirjutada programme, mis või-vad isegi aidata kaasa õppimisel.

Kursuse jooksul saab üle vaadatud Scratch ja C++ põhitõed ja süntaks. Vaatluse alla tulevad ka põgusalt teised laialtlevinud programmeerimiskeeled.

Arvestuse saamise eeldusedKursuse hinne kujuneb kohalkäimisest, kahest kodusest prak lisest ülesandest ja lõputööst, mis kirjutatakse tunnis 1,5 tunni jooksul, kus tuleb täita kindel arv ngimusi.

Lõputöö moodustab 40% koguhindest ning kodused ülesanded samu 40%. Viimased 20% oleneb kohalkäimisest ja ak ivselt tunni diskusioonis osalemi-sest.

25

SISSEJUHATUS VÕRGURAKENDUSTESSE Õpetaja: Oliver Loo Maht 35 tundi

Kursuse lühikirjeldus ja käsitlusele tulevad teemadKursuse eesmärk on teha tutvust enamlevinud progammeerimiskeeltega, milles valmivad enamik veebileh ning anda õpilastele oskus tulevikus isiklikke veebi-leh kirjutada. Kaheksa nädala jooksul valmib ka igal õpilasel oma interak ivne veebileht.

Kursuse jooksul saavad õpilased ülevaate HTML-ist, CSS-ist, Javascrip st ning PHP-st. Keeltega tutvumine on valdavalt pealiskaudne, kuid piisav, et lihtsamate ülesannetega hakkama saada. Tugevat rõhku pannakse veebilehe visuaalsele poolele ning funktsionaalsusele.

Programmeerimiskeelte kõrvalt on õpilastel võimalus tutvuda ka nn „targa“ programmeerimisega, mis säästab aega ja närve nii programmeerijal endal kui ka veebilehe külastajal.

Iga keelega tutvutakse 2 nädalat, väljaarvatud PHP. Esimesed 2 nädalat kulu-vad HTMLi peale, peale seda võetakse e e CSS, mille järel tuleb Java script. Pärast ühenädalast tutvumist PHP-ga kulub viimane nädal oma veebilehe kokku-panemisele ning hindamisele.

Kodutööd jääb iga nädala kohta keskmiselt 2-3 tundi ning kursuse jooksul kirjutatakse ka 4 tunnikontrolli.

Hinde kujunemise kriteeriumid ja arvestushinde saamise vormHinne kujuneb ülesannete ning lõpliku veebilehe tulemustest, eeldusel, et ka kõik e e antud kodutööd on tehtud. Pärast kahenädalast tutvumist keelega järgneb sellele hindeline ülesanne, mis valmib tunnis ning milleks on aega pool-teist tundi. Igal ülesandel on e e antud kriteeriumid, mille põhjal kujuneb ka ülesande hinne. Kõik valminud ülesanded moodustavad kokku 40% lõpplikust hindest.

Sarnaselt hinnatakse ka kursuse lõpus valmivat veebilehte ning see moo-dustab omakorda 60% lõpplikust hindest. Veebilehe valmistamiseks on aega aga 1 nädal.

26

RIIGIKAITSEÕpetaja: Marek Nisuma Maht 35 tundi

Kursuse eesmärk ja lühikirjeldusValikaine eesmärk ei ole propageerida militarismi ega edendada agressiivseid mõ eid. Üldrahvalik riigikaitse põhimõte võimaldab ühiskonna igal liikmel anda oma panuse kaitsevalmidusse ja kaitsetahtesse.

Riigikaitse õpetuse kaudu peaks noor inimene tutvuma lähemalt teenistusega kaitseväes ning omandama igapäevaselt vajalikud prak lised oskused:

• käitumine kriisisituatsioonides,• ellujäämisõpetus, • elementaarse esmaabi andmine, • kaardi tundmine, • orienteerumine jne.

Iseäranis täh s on riigikaitselises õppes koostöö Ees kaitseväe ja Kaitseliiduga. Just allüksuste juures saab korraldada ainekava mahtu sisuliselt kahekordista-vaid õppelaagreid, kus õpilased kogevad sõjaväe argipäeva.

Käsitlusele tulevad teemad• Ees riigikaitse üldine korraldus, julgeoleku-ja kaitsepolii ka, lõimumine

NATO-ga.• Ees sõjaajalugu• Tänapäeva kriisid ja relvakonfl ik d. • Ees kaitsejõudude struktuur ja ülesanded.• Kaitseväeteenistus ja kaitseväe distsipliin.• Riviõpe. • Relvaõpe ja laskeasjandus.• Topograafi a. • Esmaabi ja ellujäämisõpetus.• Massihävitusrelvad.• Keskkonnakaitse kaitsejõududes.• Laagriprak ka.

Arvestuse saamise eeldusedKursuse hinne kujuneb välja arvestuslike kontrolltööde, prak liste arvestuste ja kursuse lõpus toimuva välilaagrist osavõtu tulemusel.

27

EETILISE ÄRI LOOMINE JA JUHTIMINE Maht 35 tundi

Kursuse eesmärkAnda õpilastele e ekujutus, kuidas luua ja juh da e evõtet nii, et see toimiks harmoonias kogu ümbritseva keskkonna (välismaailma) ja inimese enda loomu-sega (sisemaailmaga). Kuidas teha äri nii, et see teeks maailma paremaks ja et edukas e evõtja oleks samas ka hea ja õnnelik inimene.

Kursuse kirjeldus, käsitletavad teemad• majanduse algtõed • e evõ e loomine ja juh mine • pehmed väärtused• äriee ka

Käsitleme neid teemasid nii loengu kui ak ivsete arutelude vormis, analüüsime reaalseid näiteid elust. Iga õpilane teeb ühe e ekande kaasõpilastele.

Arvestuse saamise kriteeriumid• tunnikokkuvõ ed• e ekanne kaasõpilastele • lõputöö

28

MEHHATROONIKA JA ROBOOTIKA Õpetaja: Priit Saareleht Maht 35 tundi Sihtgrupp10.-12. klassi õpilased, kellel on huvi ise kokku panna robot ja programmeerida tarkvara, mis suunab robo t tegema seda, mida tema ehitaja/looja soovib.

Kursuse eesmärk ja kirjeldusAnda õpilastele prak line võimalus ehitada töötav robot, programmeerida tema tegevust ja õppida koos meeskonnaga töötama.

Kursusel käsitletakse mehhatroonika- ja roboo kasüsteemide põhimõisteid ning süstemaa kat, nende süsteemide kasutusvaldkondi ning eripära, seadmete projekteerimise üldisi aluseid.

Õppeaine koosneb omavahel integreeritud teemadest, mida toetavad prak- lised harjutused ja meeskonnaprojekt.

Kursusel kasutame Lego NXT Mindstorm komplekte ja Lego Mindstorms Educa on tarkvara.

Käsitletavad teemad, õppekäigudMehhatroonika ja roboo kasüsteemide projekteerimine; Lego NXT Mindstorm komplek ga tutvumine; ülevaade anduritest, mootoritest ja mikrokontrolleri-test; programmide koostamise alused; robo tegevuste programmeerimine; robo ehitamine ja töösse rakendamine

Arvestuse saamise eeldusedAk ivne osalemine auditoorses tegevuses ja meeskonna töös, ühe töötava robo esitlemine ja katsetamine võistlusrajal.

29

MEHHATROONIKA JA ROBOOTIKA EDASIJÕUDNUTELE Õpetaja: Priit Saareleht Maht 35 tundi

Sihtgrupp10.-12. klassi õpilased, kellel on huvi ehitada roboteid ja neid programmeerida.

Eeldusained: valikaine mehhatroonika ja roboo ka läbimine.

Kursuse eesmärk ja kirjeldusPrak line võimalus ehitada meeskonnaga toimivaid roboteid ja programmeeri-da nende tegevust.

Kursusel käsitletakse:• mehhatroonika- ja roboo kasüsteemide ehitamine;• programmeerimise alused;• seadmete projekteerimise üldised alused.

Õppeaine koosneb integreeritud teemadest, mida toetavad prak lised harjutu-sed ja meeskonnaprojek d.

Kursusel kasutame Roboo ka Kodulabori komplekte.

Käsitletavad teemad, õppekäigud• mehhatroonika ja roboo kasüsteemide projekteerimine;• Roboo ka Kodulabori komplek ga tutvumine;• ülevaade anduritest, mootoritest ja mikrokontrolleritest;• programmide koostamise alused;• sissejuhatus Assemblerisse ja C-programmeerimiskeelde;• robo tegevuste programmeerimine;• robo ehitamine ja töösse rakendamine.

Arvestuse saamise eeldusedAk ivne osalemine auditoorses tegevuses ja meeskonna töös, robo (te) esitle-mine ja katsetamine erinevate ülesannete täitmisel.

30

TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIMATEMAATIKALE Õpetaja: Kadri Kolk Maht 35 tundi

Sihtgrupp: X –XII klassi õpilased

Kursuse eesmärk ja kirjeldusKursuse eesmärgiks on anda kasulikke näpunäiteid erinevate nuputamis-, loogika - ja tõestusülesannete lahendamiseks.

Kursus sobib õpilastele, kes armastavad matemaa kat, soovivad leida seo-seid ja arendada järjekindlust mõtlemisel.

Käsitletavad teemadKeerdülesannete lahendamine. Matemaa lise loogika, algoritmiteooria ja arvu-teooria elemendid. Erinevate tõestusmeetodite tutvustamine.

Kursuse täpsem sisu selgub koostöös kursusel osalejatega.

Arvestuse saamise eeldusedAk ivne osalemine tunnis. Kursuse lõpus hindeline arvestus.

31

MAJANDUSMATEMAATIKAÕpetaja: Kadri Kolk Maht 35 tundi

Sihtgrupp: X –XII klassi õpilased

Kursuse eesmärk ja kirjeldusNäidata matemaa ka rakendusvõimalusi majandus- ja fi nantsprobleemidest arusaamisel ja nende lahendamisel nii igapäevases tegevuses kui ka laiemalt.

Ülevaade majandusmaailma kirjeldavatest lihtsamatest mudelitest. Õppida kasutama infotehnoloogiat ja kujundada teadmisi ning oskust avalike

andmebaaside ning pankade interne lehekülgedel paiknevate laenukalkulaato-rite käsitlemiseks.

Kujundada sta s ka-alast pädevust.

Käsitletavad teemadProtsentarvutus majanduses, fi nantsmatemaa ka elemendid, majandus-sta s ka, majanduses kasutatavad funktsioonid, tule se majanduslik tähendus, marginaalsuurused, op meerimisülesanded majanduses, majandusprotsesside modelleerimine, otsustuste teooria ja mänguteooria elemendid; lineaarplanee-rimise ülesanded majanduses.

Arvestuse saamise eeldused1. Tundides osalemine2. Kodused tööd3. Hindeline arvestus

32

TERVES KEHAS TERVE ELUÕpetajad: Ingrid Tullus ja Kaie Mei Maht 35 tundi

Elurõõm tuleb tervisest. See on üsna tabav kokkuvõte põhjustest, miks oleme loonud sellise valikkursuse. Oma organismi vajaduste tundmine ning keha ja vai-mu heas töökorras hoidmiseks on ääretult täh s jälgida nii oma toitumist kui ka igapäevast füüsilist ak ivsust. Millist infot annavad meie tervise seisundi kohta meedikute poolt tehtavad analüüsid, milliste mõõtmiste kaudu saame ise oma heaolu hinnata? Mida peab tõsisem sporditegija oma menüü valikul teadma? Kas kõik reklaamitud toiduained ja -lisandid täidavad meie tervise toetamise rolli? Mida annab õige hingamine sinu kehale ning kuidas mõjutab keha seisun-dit stress?

Nendele ja paljudele muudele küsimustele püüame leida valikkursuse jooksul vastuseid. Eesmärgiks seame üheskoos oma isikliku päevaplaani muutmise ter-vislikuma elulaadi suunas. Kursus on tegevuste- ja teadmisterohke ning selle hinne kujuneb ak ivsest osavõtust ning ühest kokkuvõtlikust isiklikust arengu-analüüsist.

Arvestuse saamise eeldused Kursus on tegevuste- ja teadmisterohke ning selle hinne kujuneb ak ivsest osa-võtust ning ühest kokkuvõtlikust isiklikust arenguanalüüsist.

33

PSÜHHOLOOGIAÕpetaja: Triin Siiner Maht 35 tundi

Õpetaja Triin Siiner on lõpetanud Tallinna Psühhodraama Kooli lavastajana ja Tallinna Ülikooli andragoogina. Töötanud erinevate gruppide ja teemadega, eelkõige noorte enesearengugruppidega. Ta on noorte lähisuhteid ja seksuaal-sust käsitleva raamatu „MinaSinaMina” koostaja. Töötab koolitajana ja on Ees Luguteatri näitleja. ”Usun, et elus on kõige olulisemad tõelised ja ehedad koh-tumised inimeste vahel, ning koolitaja ja grupijuhina on mul võimalus luua ruum nendeks kohtumisteks”.

Kursuse sisu Püüe kirjeldada isiksust on huvitav aga vastuoluline ülesanne. Kas inimmõistuse abil on võimalik mõista inimese hinge, kas on võimalik uurida iseennast?

Tänapäeval on huvi inimese ja tema olemuse vastu jätkuvalt suur ja vaata-mata paljudele teooriatele, millele viimase saja aasta jooksul on alus pandud, jääb psühholoogia uurimisobjekt – isiksus endiselt salapäraseks ja ligitõmba-vaks. See, millisena me sünnime, milliseks me kujuneme elu jooksul ja kellena me ennast tunneme, ongi psühholoogia üks uurimisobjekt.

Et mõista teist, tuleb mõista iseennast. Meie rännak läbi psühholoogia ei ole vaid tuntud teoree kute ja erinevate koolkondade tutvustamine. See on või-malus uurida iseennast. Inimene olengi Mina, kelle elu ja tähenduslikud suhted moodustavad paljuski kordumatu, aga samas ka sarnase isiksuse paljude teiste seas.

Psühholoogia valikaine avab läbi ak ivsete grupitööde isiksuse erinevaid tahke – eesmärgiks aru saada inimeseks olemise sügavamast tähendusest.

Psühholoogia aine lõpuks tuleb kirjutada vabas vormis mina-lugu ja paaris-tööna läbi viia vabalt valitud keskkonnas vaatlus.

34

SISSEJUHATUS FILMIKUNSTI Õpetaja: Greta Varts Maht 35 tundi Kuruse eesmärkTutvustada õpilastele fi lmikuns ja selle iseärasusi nii läbi fi lmiajaloo, fi lmide ülesehituse kui ka sisulise analüüsi kaudu. Kursuse läbinu omab ülevaadet fi l-minduse hetkeseisu ning ajaloo kohta, tunneb fi lmi peamisi väljendusvahendeid ning oskab fi lme teadlikumalt analüüsida. Lisaks on kursus heaks teeviidaks nen-dele, kes soovivad fi lme ise teha või oma tulevast haridusteed sellega siduda.

Kursusel käsitletavad teemadI Filmiajalugu

• tummfi lm, helifi lm, värvifi lm, digitaalne revolutsioon, eriefek d• fi lmiklassika mõiste, tuntumad fi lmid ja fi lmitegijad fi lmiajaloos• fi lmižanrid ja -s ilid

II Filmi väljendusvahendid ning tootmine• Filmimeeskond ja fi lmi tootmise etapid: stsenaariumist postprodukt-

sioonini• Operaator, kunstnik ja režissöör: valgustamine, värvikasutus, misanst-

seen• Montaaž ja kaader• Filmiheli

III Filmianalüüs• ülevaade fi lmiteoree listest lähenemistest• prak line fi lmianalüüs

Kursuse metoodikaLoengud, fi lmiklippide ja täispikkade fi lmide vaatamine, analüü lised seminarid.

Arvestuse ngimused1. Kontak undides osalemine2. Kaks võimalust hindelise töö sooritamisel: a) Analüü line essee (3 A4)

õpetajaga kooskõlastatud teemal (individuaalne) b) loominguline ja prak line lühifi lmi pake (stsenaarium, storyboard, fi lmigrupi liikmete töö lühikirjeldus) (grupitööna).

35

ÕpetajastGreta Varts (Rocca al Mare kooli vilistlane ja endine õpetaja) on lõpetanud Londoni Ülikooli bakalaureuskraadiga Kultuuriajaloos (2008) ja lõpetab teist bakalaureuskraadi Bal Filmi- ja Meediakoolis stsenaris ka ja fi lmiteooria alal (2013). Lisaks töötab Greta Ees Ekspressis ning vabakutselise fi lmikrii kuna. Osalenud paljude lühifi lmide ning teleseriaalide võtetel režissööri assistendina ja kirjutanud lühifi lmide stsenaariumeid.

GASTRONOOMIAÕpetaja: Kaie Mei Maht 35 tundi

Ka sellise lühikese kursuse jooksul on võimalik omandada väärt oskusi ja koge-musi, mis sinu enesekindlust toiduga seotud maailmas süvendavad. Rääkimata saadavatest teadmistest, mis haritud toiduvalmistajat lihtsast asjaarmastajast eristavad. Fookuses on mitmekesine, tervist säästev toit ning selle valmistamise meetodid.

Kursuse lõpuks peaksid olema rikkam teadmisest, mis teadus või kuns liik on gastronoomia.

Toimub prak line toiduvalmistamine ning selle estee line serveerimine. Vasta-valt valitud roogadele jagatakse soovitusi ja õpetust, mis aitavad neil õnnestuda. Kursus lõpeb arvestusega, kus demonstreeritakse omandatud teadmisi-oskusi.

Kursus lõpeb arvestusega, kus demonstreeritakse omandatud teadmisi-oskusi.

36

SISSEJUHATUS ANTROPOLOOGIASSE„Anthropology is the science which tells us that people are the same the whole world over – except when they are diff erent.“ – Nancy Banks Smith„Anthropology is the only discipline that can access evidence about the en re human experience on this planet.“ – Michael Brian Schiff er

Õpetajad: Lee Rajando, Agaate Antson, Jaak Sova, Kris na Krutop ja teised Ees Humanitaarins tuudi sotsiaal- ja kultuurantropoloogia tudengid

Maht 35 tundi

Kursuse eesmärk Tutvuda antropoloogiliste fi lmide ning ar klitega, mis kõik puuduta-vad päevakajalisi ühiskondlikke teemasid ja antropoloogia eri valdkondi ning anda algteadmised antropoloogiast kui teadusharust, selle eesmär-kidest ning uurimispõhimõtetest. Suurendada arusaama inimkonna kul-tuurilisest mitmekesisusest ja antropoloogiateaduste osast selle uurimi-sel, lisaks arendada suutlikkust näha antropoloogiateaduste relevantsust tänapäeva maailma probleemide mõistmisel, analüüsimisel ja võimali-kul lahendamisel. Edendada meeskonnatöö võimeid ning esinemisjulgust.Läbiviimise meetodid: Kursuse läbiviimisel kasutame peer educa oni mee-todit. Lähenedes sihtgrupile nn võrdselt võrdsele meetodil, loodame suuren-dada kursuse mõju ning tekitada noortes sügavamat huvi antropoloogia vas-tu. Samas on kursuse andmine ka õpikogemus juhendavale üliõpilasele.Tegevuse formaat: Kursuse ülesehitus põhineb nii mi eformaalse kui ka for-maalse hariduse meetodite baasil – topel unnid koosnevad loengust, fi lmivaa-tamisest, interak ivsest arutelust ja teemalaiendusest, mida modereerivad ju-hendavad tudengid.

TulemusSuurenevad teadmised ning arusaam antropoloogiast kui teadus harust, laie-neb silmaring ning sallivus teistest ühiskonnagruppidest ning kultuuri ruumidest

37

pärit inimeste vastu. Kasvab julgus avaldada oma arvamust nii klassiruumis kui ühiskondlikul tasandil, juurdub ak ivselt kaasa rääkimise ning iseseisvalt oma arvamuse kujundamise harjumus.

Võimaldame teil saada ka esimesed aimdused teadustöö tegemisest ant-ropoloogias: nimelt on teie ülesanne teha kursuse jooksul rühmatööna väike välitöö mingi ühiskonnagrupi kohta. Iga kursust andev üliõpilane on mentoriks ühele grupile ning juhendab teid välitöö tegemisel. Lõpptulemusena valmib e e kanne tehtud välitööst ning lühifi lm.

HindamineÕpilasi hinnatakse kursuse lõpus, võ es arvesse nende kohalkäimist, ak ivset osavõ u aruteludest, välitöö tegemist ning lühifi lmi tegemises osalemist.

EETIKA Õpetaja: Meelis Hols ng Maht 35 tundi

Ee ka on valdkond, millega igaüks meist igapäevaselt kokku puutub. Ei möödu ilmselt päevagi, ilma et meil tuleks vastata küsimusele: mis on õige? Vahel on valiku tegemine lihtne, sest valida on hea ja halva, õige ja vale vahel. Vahel või-vad olukorrad olla sootuks keerulisemad.

Ee ka kursuse eesmärgiks on anda ülevaade ee ka ehk moraalifi losoofi a kujunemisest läbi ajaloo ja selle peamistest arenguetappidest ning omandada ee ka peamised terminid ning märksõnad.

Erinevate kaasusjuhtumite analüüsi abil vaatame ja uurime, kuidas oma ee- ka alaseid teadmisi igapäevases elus kasutada ning milliseid ee lisi küsimusi ja

väljakutseid esitab meile ümbritsev maailm täna.

Kursuse eduka läbimise eelduseks on ak ivne osalemine ja kaasamõtlemine ning vajalike kirjalike tööde õigeaegne esitamine.

38

RÕIVADISAIN Õpetaja: Kris na Rajando Maht 35 tundi Sihtgrupp Soovituslik aine neile, kes tahavad õppida valmistama rõivaesemeid. Eelnev teks ilide käsitlemise ja õmblemise kogemus pole esmatäh s.

Kursuse eesmärk Kursuse eesmärgiks on isevalmistatud rõivaese.

Kursusel tutvutakse:• lihtsate teks ilitehnikatega unikaalse rõivateks ili loomiseks;• rõivaajaloo ja traditsioonidega;• taaskasutuse kui ökoloogilise elulaadi võimalustega uusloominguks;• modelleerimise ning unikaallõigete konstrueerimise põhimõtetega;• õmblustehnoloogiaga.

Huvi korral on võimalik külastada mõnda rõivatootjat või disainerit.

Kursuse tulemusena valmib Oma Rõivaese.

Arvestuse saamise eeldusedHindelise arvestuse eelduseks on valmis rõivaese ning selle nähtav valmimise protsess.

39

LOOVDRAAMA JA ENESEARENGÕpetaja: Triin Siiner Maht 35 tundi

Õpetaja Triin Siiner on lõpetanud Tallinna Psühhodraama Kooli lavastajana ja Tallinna Ülikooli andragoogina. Töötanud erinevate gruppide ja teemadega, eelkõige noorte enesearengugruppidega. Ta on noorte lähisuhteid ja seksuaal-sust käsitleva raamatu „MinaSinaMina” koostaja. Töötab koolitajana ja on Ees Lugu teatri näitleja. ”Usun, et elus on kõige olulisemad tõelised ja ehedad koh-tumised inimeste vahel, ning koolitaja ja grupijuhina on mul võimalus luua ruum nendeks kohtumisteks”.

Ükskõik, millega inimene oma elus ei tegeleks, ilma loovuseta on ennast raske teostada. Loovus on inimese võime toimida oma elu uutes olukordades adekvaatselt ja vanades olukordades uuel moel. Seega on loov olemine inimelu keskne väärtus. Meis kõigis on loovus, see on vaja äratada ja seda on vaja aren-dada.

Loova draama looja Jacob Levi Moreno taipas, et isiklike küsimuste uurimine laval improviseeritud draama vormis on parim viis töötada sügavate tunnetega ja harjutada elu olulisi rolle ja seega muuta oma elu. Loov draama arendab ühist tegevust, väljenduslikkust, füüsilisust, suhtlemist ja spontaansust. 20. sajandi lõpuks on looval draamal palju erinevaid vorme. Näiteks luguteater. Luguteater (J. Fox`i loodud playback teater Ameerikas) - improvisatsiooniline teater, kus on võimalus rääkida oma lugu ja näha sellest sündivat kuns . Luguteatri rituaalis on kesksel kohal meie endi lood ja nende jagamine draamavormis.

Loova draama kohtumistel harjutame me improvisatsioonilist eneseväljen-dust läbi luguteatri, improvisatsiooni ja sotsiodraama meetodi. Eesmärgiks ei ole esinemisoskus, vaid elamise julgus ja ehedus.

Loovdraama arvestuse saamiseks on kohustuslik osalemine ainetundides ja lühietenduse e evalmistamine ning esitlus.

40

ÕIGUSE ALUSEDÕpetaja: Veronika Selge Maht 35 tundi

Õpetaja Veronika Selge on Rocca al Mare Kooli vilistlane. Ta on lõpetanud Taru Ülikooli õigusteaduskonna, töötanud juris na ja notari asendajana notari büroos ja advokaadina Advokaadibüroos Aivar Pilv. Hetkel töötab Veronika advokaadina uue põlvkonna advokaadibüroos FORT. Kursusele on lektoritena kaasatud ka advokaadid Advokaadibüroost Aivar Pilv.

Sihtgrupp Kursusele on oodatud kõik õpilased, kes tunnevad huvi õiguse vastu üldiselt kui ka tähtsamate keh vate õigusak de vastu. Kursusel käsitletakse suuremaid õiguse valdkondi ja tutvustatakse lähemalt advokaadi tööd.

Kursuse eesmärk• Anda ülevaade õiguse olemusest, õigusak de hierarhiast ja olulisema-

test õigusalastest mõistetest. • Anda teadmisi keh vast õigusest ning nendest õigusak dest, millega

puutume kokku oma igapäevases elus.

Käsitletavad teemad• Õigusest üldiselt (õigusallikad, Ees õigussüsteem, õigusharud, õigus-

suhe, kohtusüsteem).• Tsiviilõigus (õigus- ja teovõime).• Võlaõigus (võlasuhe, leping ja lepingute liigid, müügileping, töövõtu-

leping, käsundusleping, laenu- ja liisinguleping, kahju õigusvastane tekitamine).

• Tööõigus (töölepingu mõiste ja töölepingu sõlmimine, töötaja ja tööandja kohustused, töö- ja puhkeaeg, puhkus, töötaja vastutus, töölepingu lõp-pemine, vaidluste lahendamine).

• Asjaõigus (vallas- ja kinnisasjad, asjaõigused ja piiratud asjaõigused, val-dus, kinnistusraamat).

• Äriõigus (juriidilised isikud, äriregister).• Perekonnaõigus (abielu, abikaasade varasuhted, mi eabieluline koos-

elu, vanemate õigused ja kohustused).

41

• Pärimisõigus (pärand, pärimine seaduse, testamendi ja pärimislepingu järgi, sundosa, pärandi vastuvõtmine ja kaaspärijate suhted).

• Karistusõigus ja maksuõigus (süüteod ja karistused, karistusõiguse üldi-sed põhimõ ed, kohtu, prokuröri ja kaitsja roll menetluses, maksuõigu-sest üldiselt).

• Advokaadi töö ja õppimine.Kursus sisaldab loenguid, arutelusid, näiteid elust ja kohtuprak kast. Samu kü-lastatakse advokaadibürood ning tutvutakse erialase tööga.

Arvestuse saamise eeldusedLoengutest osavõ , ak ivne osalemine aruteludes, prak liste koduste ülesannete lahendamine.

LOOVKIRJUTAMISEST LAVASTAMISENI Õpetaja: Anni Kalm Maht 35 tundi

Kursuse eesmärk ja kirjeldusKursuse põhisisu võib kokku võ a sõnadega: töö teks dega.

Põhiline roll on teks loomel – õpilased loovad ise algupäraseid eriilmelisi tekste. Sellega paralleelselt toimub tutvumine juba olemas olevate teks dega (kirjandusteosed, teatrietendused vms).

Samavõrra täh s on omaloominguliste teks de tutvustamine teistele: lah -seletamine ning analüüs.

Kuna kursusel on he side teatri ja draamaga, on üks osa sellest üles ehitatud omaloominguna sündinud teks de lavastamisele. Kursuse lõputööna sünnib omaloominguline lavastus, mis kantakse e e kogu koolile.

Arvestuse saamise eeldusedLõpptulemus kujuneb jooksvatest loomingulistest töödest ning lõpulavastusest.

42

KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLIK ELUVIIS Õpetaja: Tiina Saar Maht 35 tundi

ÕpetajastTiina Saar-Veelmaa (www.aaretesaar.ee) on psühholoog, kes pea 15 aastat pühendanud end õnnelikuks tegeva karjääri teemadele. Hetkel uurib ta töö-õnnevalemit Tallinna Tehnikaülikooli juures teaduslikult.

Tiina töökogemuste pagas ei piirdu ainult karjäärinõustamisega. Kunagi alus-tanud teeninduse ja reisinduse valdkonnast liikus ta hiljem CV-Online turundus-juhiks. Sealt edasi erae evõtlusesse, kus toimetab ka täna, lisaks tööõnnespet-sialis tööle tarkvaraarendusfi rmas Proekspert.

Tiina on tuntud kui tööteemadel kirjutaja, lektor, e evõtete konsultant ning koolitaja. Tiina sünteesib karjääriplaneerimist erinevate rahulolu- ja õnnefi lo-soofi atega. Ta on publitseerinud kuus tööteemalist raamatut, lisaks toimetanud erialast ajakirja ja löönud kaasa ERR saadetes “Tööotsija” ja “Üheksandikud”. Loonud karjääri e-kursuse: www.karjäärinõu.ee. SihtgruppOodatud on need, keda huvitavad enda varjatud ressursid ja võime neid enda tuleviku nimel rakendada. Need, keda huvitavad küsimused: millise haridustee pean valima, et olla edukas? Kuidas ennast tööturul müüa? Kuidas mi e läbi põleda ja tööga õnnelikuks saada? Kuidas e evõtlikult elada, püsida konkurent-sivõimelisena ja samal ajal tasakaalus või saada ise e evõtjaks?

Kursuse eesmärk ja kirjeldusMõista hariduses ja tööturul toimuvad protsesse, Y põlvkonna võlusid ja valusid Sellest lähtuvalt ennast analüüsida, oma elu ja karjääri planeerida. Teha endaga kooskõlas olevaid ja rahuldust pakkuvaid valikuid ning osata Ees või maailma tööturul läbi lüüa spetsialis või e evõtjana. Kursuse lõpetanutel on selgem pilt endast, oma võimalustest ja oskus oma eesmärke ellu viia.

Käsitleme teemasid läbi interak ivse loengu, loovmeetodite, harjutuste jt ak ivõppe meetodite.

43

Käsitletavad teemad, õppekäigudEneseanalüüs: kes ma olen, mis on mu väärtused ja mis teeb mind õnnelikuks; olukorrast hariduses ja tööturul (tuleviku tööturg ja minu võimalused); kuidas õigeid valikuid ära tunda; haridustee valikud Ees s ja välismaal, karjääri plaani ja kandideerimisdokumentatsiooni koostamine (CV-st mo vatsioonikirjani), töövestlus, palgaläbirääkimised; tööõnn – kas ainult töö; paindlikud töövormid, e evõtlus jms).

Õppkäik innovaa lise tööandja juurde.

Arvestuse saamise eeldused:Loengutes osalemine 85 %, loova karjääriplaani /unistuste ame /valdkonna uurimistöö ja kandideerimisdokumen de koostamine. Õppetöö toimub interak ivselt, st. loengut on vähe, nn õiged vastused luuakse koos. Kasutatakse sotsiomeetriat, arutelusid, loovharjutusi.

Suur roll on osalejate kaasa töötamisel ja enda mõtete jagamisel. Istutakse ringis, vabas õhkkonnas.

Kursusele on oodatud ainult need, kellele selline ak ivne ja kaasa mõtlev õppimis vorm sobib. Kursuse sisu sobib rohkem 11.- 12 klassi õpilastele.