2Uu

dise

dEesti Pevaleht | kolm

apev, 10. oktoober 2012 Toim

etaja: Maarja Pakats, tel: 680 4400, e-post: uudised@

epl.ee

Esmaspeval slmisid arstid ja sotsiaalministee-rium hea tahte leppe, mis thendas sisuliselt varem vljaeldud seisukohtade ja ettepanekute kaardistamist. Streik kestab teist ndalat ja vib arstide snul jtkuda oktoobri lpuni. Seni on laual vaid hea tahe.

Kui ndal prast streigi algust tegeletakse alles seisu-kohtade ja ettepanekute kindlakstegemisega, tahaks ksi-da: kus enne oldi? Tekib tunne, et ministeerium lootis asja vaibumist ega olnud krme reageerima. Ja seda juba streigi ajalgi: olukorras, kus arstidel on emotsioonid le keemas ja mt tis saanud, ei aita Ligi vljatlemised meedikute meditsiiniliste probleemide kohta kuidagi kon ikti lahen-dada. Samuti lisavad li tulle asjakohaste analside ase-mel sobivate palgasummade otsimine ja sotsiaalministri lbirkimistelt puudumine. Hea tahtega on selgelt hiljaks jdud.

Peale elementaarse viisakuse ja lahenduste otsimise ootaks mlemalt poolelt konkreetsust. Lihtsustatult eldes teavad arstid oma nudmisi, haiglate liit olemasolevaid tin-gimusi ja ministeerium rahalisi vahendeid. Seetttu on aeg konkreetsete tegevuskavade ja ettepanekute tegemiseks, selmet varem vljaeldut tunde ja tunde arutada.

Kige selle taustal on aga selge, et kriisile pevaga lahen-dust leida on keeruline probleemid on selleks liiga sga-vad ja aastatepikkused. Ka arstid ise on elnud, et muutusi nuab tervishoiussteem tervikuna ning seetttu ei saa otsused tulla kohe ja arutelud on vajalikud. Seda enam,

et suuresti lhevad arsti-de nudmised kaugemale sotsiaalministeeriumi hal-dusalast: meedikute lahku-mise kontrolli alla saamine ja tervishoidu raha juurde leidmine puudutavad kor-raga maksu-, haridus- ja regionaalpoliitikat ning teisigi valdkondi. Seetttu

ootaks head tahet ja ultimaatumite vhendamist ka tervis-hoiuttajatelt. Arstide eestkneleja Andres Korgi vitel saab streiki lahendada kaheti kirjutada kiiresti alla kol-lektiivlepingule, tulevikku suuresti arvestamata, vi panna kirja ajad ja viisid, kuidas edaspidi tingimused paranema hakkavad. Just selleks teiseks variandiks on aeg juba kes. Lputuid detaile on alati, ent nende le saab vaielda ka siis, kui eriarst vanaema puusa le vaatab.

Inimesed on seni olnud rahulikud ja streiki toetanud. Vastutasuks ootaks aga mlemalt poolelt selget signaali, et lahendus tahetakse kiirelt leida seni on seda paraku vheks jnud. Ja veel, ndalane tseisak thendab ka haiglale miljoneid eurosid saamata jvat tulu. Kiire on, tegutsege.

Otsige jubalahendusi!

Rootsist erinevat sammu

Aastast 1905

Eesti on Rootsiga, kellega oleme panganduslikku naba-nri pidi seotud, nd juba kahes Euroopa-asjas eri-arvamusel. ks asi on pangandusliit, teine nantstehin-gute maks Eesti pooldab, Rootsi on vastu. Kui nants-tehingute maks, milles 11 EL-i riigi esindajad eile suuliselt kokku leppisid, testi laiendatud koost vormis tege-likkuseks saab, siis Tallinna niigi poolsurmas brsi see loomulikult ei toeta ja mrkimisvrset maksutulu ka ei anna. Aga Eestile on kasulik, kui EL-i eelarve saab iseseis-va tuluallika (praegu pole kll kindel, et nantstehingute maks selleks saab). Loodetavasti thendab jah meile vi-kest plusspunkti ka kimasolevate EL-i eelarvelbirki-miste kontekstis. 1 Villu Zirnask

JUHTKIRI

REPLIIK

Lk 4 Jan Kaus: kuidas linnaliinibussis peegeldub meie riigivalitsemineLk 5 Diana Ingerainen: kasutamata abinud tervishoiukorralduses

Tagajrgedest Ndalane tseisak thendab ka haiglale miljoneid eurosid saamata jvat tulu.

Kuigi kuulmisprobleemid vaevavad endiselt enamasti pensioniealisi inimesi, kimbu-tavad need ka aina suuremat hulka koolinoori. Eesti vaeg-kuuljate liidu andmetel kuju-neb vhemalt 15 protsendil Eesti noortel veel enne tis-ealiseks saamist psiv kuul-miskahjustus sisekrvas.

Eesti vaegkuuljate liidu esimehe Uno Taimla snul on suurenenud nende noor-te hulk, kes kuulmisproblee-mide tttu peavad kasutama abivahendeid, peamiselt kuul-deaparaate. Niteks le-eel-misel aastal sai kuulmisabiva-hendi 220 last ja pilast. Eel-misel aastal oli see arv juba 321, kirjeldas ta.

Krvaarstid on vitnud, et pikemaajaline valju muusika kuulamine vi selles keskkon-nas viibimine vib phjusta-da vaegkuulmist. Mra mju on noorte nrvissteemi kah-justav faktor. Psiv kuulmis-puudulikkus ehk nrikuulmi-ne algab praegustel noortel juba enne pensioniea kt-tejudmist. Seega kuulmis-kahjustustega inimeste prot-sent elanikkonnast suureneb, lisas Taimla.

Intensiivse mra keskelMra mju uurinud maali-kooli magistrant Piret Kliimak leidis sel kevadel kaitstud dip-lomits samuti, et noored vii-bivad liiga palju liiga intensiiv-se mra keskel nii koolikesk-konnas kui ka vabal ajal.

Mrarikkas keskkonnas viibimise aeg on erinev ja sl-tub suuresti inimesest. Valdav osa noortest kasutab krva-klappe muusika kuulamiseks ning klastab tihti klubi-sid, kus helitase vib letada ohutuks peetava taseme, kir-jeldas ta, mis noorte kuulmist kahjustab.

Diplomit tegemisel oli Kliimaki ks eesmrk saada levaade, kui palju noored ldse neid mbritsevat mra ja selle ohtlikkust teadvusta-vad. Niteks paluti neil hin-nata helitugevust vahetun-nis, kooris laulmisel, televii-sori vaatamisel vi kontserdil. Samuti ksiti, kui tihti ning valjusti muusikat krvaklap-pidega ja klaritest kuu-latakse.

dega lastega. Krvaarsti poo-le on prdutud prast rokk-kontserte. Prdunud on ka noored, kellelt anamneesi (haigusloo toim) kigus sel-gub, et nad on pidevad kr-

vaklappidega muu-sika kuulajad. ks neist oli 12-aastane tdruk. Kaebused on krvakohin ehk tinnitus ning nr-genenud kuulmi-ne, tles ta.

Minu viimaste aastate praktika jooksul on olnud umbes viis-kuus [sellist] juh-tumit ja need on ikkagi olnud taasprduvad, kus hiljem on kik korda saanud, snas krvaarst.

Kruustk meenutas juh-tumit, kus inimene prast

Vali muusika laastab noorte kuulmist

Klappidega muusikakuulaja-te kaebused on krvakohin ja nrgenenud kuulmine.

LEVINUMAD KUULMISPROBLEEMID

Liiga valju muusika kuulami-ne vhendab inimese kesken-dumis-, thelepanu- ja soori-tusvimet. Mida suurem heli intensiiv-sus vi kestus, seda pikem taas-tumisaeg. Kui paranemist ei toi-mu, on tegemist psiva kuulmis-lve nihkega, mille puhul kuul-mine ei taastu. Psivat kuulmislangust ravi-mitega ei paranda, selle vastu aitab kuuldeaparaat. Kuulmiskahjustuse esime-

ne smptom on raskus kuulda taustmra korral vestlust. Esial-gu tekib raskusi eristada kaas-hlikuid (s, h, k) sisaldavaid snu vi sosistamist, seejrel kogu vestlust. Kuulmiskahjustusele viitab ka see, kui inimene jrjepide-valt keerab raadiot vi televiiso-rit senisest valjemaks. Muusikat kuulates on esma-thtis valida kvaliteetsed kr-vaklapid, mis summutavad taustmra.

Kuulatava heli tugevus peaks olema pigem viksem kui suurem. Oluline on jlgida aega, kui kaua muusikat kuulatakse. Terve pev kuularitest valju muusikat kuulata pole kindlas-ti tervislik, sama kehtib telefo-ni kohta. Jrgida 60/60 reeglit: mitte kuulata muusikat le 60-prot-sendisel tasemel seadme mak-simaalsest helirhutasemest ja le 60 minuti pevas.

TervisSuurem osa koolinoori kuulab muusikat krva-klappidest ega teadvusta selle ohtu.Anna-Liisa Villmannanna-liisa.villmann@epl.ee

Uuringust selgus, et kahek-sa noort kmnest viibib lii-ga valju mraga keskkonnas ning kurdab mrast phjusta-tud kuulmishireid ja ebamu-gavustunnet nagu kohinat vi valu krvas, ajutist kuulmis-langust vi peavalu, rkis Kliimak.

Lisaks meeldib noortele muusikat kuulata pigem val-jult. Kui 16 protsenti pilasi kuulab muusikat krvaklap-pidest maksimaalsel seadme helirhutasemel, siis koduk-laritest kostab liiga kva muu-sika tervelt 66 protsendil.

ks kmnest pilasest mrkis, et kuulab muusikat helitasemel, mis vib ohtu seada nii tema enda kuulmi-se kui ka naabrite heaolu. Ka selgitas uuring, et kontsertidel

on helirhutase noorte jaoks liiga vali: theldati hilisemaid muutusi oma kuulmisteravu-ses ja kurdeti peavalu le.

Kuulmiskahjustuste sage-dane esinemine noorte hulgas

viitab puudulikele teadmistele mra kahjulikust mjust ning ennetustegevuse vajadusele, vttis Kliimak ksitluse tule-mused kokku.

Tartu likooli kliinikumi krvakliiniku arst-ppejud Katrin Kruustk tegelebki philiselt kuulmisprobleemi-

13-aastased Triin (vasakul) ja Caritta on juba paar aastat krvaklappidestmuusikat kuulanud, kuid krvaprobleemide le ei kurda. Foto: Rauno Volmar

VALMIS PRNU MBERSIT

Eile sai valmis Prnu mbersi-du viimane osa lppes vahe-peal seisma jnud Ehitajate tee ja lnepoolse hendustee ehi-tus. Kokku lks Prnu mbersi-du ehitus maksma 39717330

eurot. Projekti raames valmis ligi 10 km jagu phimaanteid, 7,38 km kogujateid ja linnatnavaid, 16,69 km jalg- ja jalgrattateid, 9 jalg- ja jalgrattateetunnelit ja 2,6 km mratkkeseinu. EPL

Siim Valmar Kiisler: kas oma-valitsuse puhul on oluline oma vi valitsus? Pildigalerii Angela Merkeli visiidist Kreekasse.

Tnadigilehes

3U

ud

ised

Eesti Pevaleht | kolmapev, 10. oktoober 2012

Toimetaja: M

aarja Pakats, tel: 680 4400, e-post: uudised@epl.ee

Riigikogu astus uue sammu piirilepingu slmimise pooleEesti ja VenemaaParlamendi poliitilised rhmad hinesid ettepa-nekuga alustada taas piirilepingu lbirkimisi. Raimo Poomraimo.poom@epl.ee

Eile toimunud riigikogu vlis-komisjoni istungil tehti vikest moodi ajalugu. Nimelt vormis-tati seal kigi riigikogus esin-datud erakondade ja ka sltu-matute saadikute poolt allkir-jastatud hisprdumine, kus tehakse valitsusele ettepanek piirikneluste taasavamiseks Venemaaga.

Lhtudes Vene Fderat-siooni algatusest, teeme valit-susele ettepaneku alustada konsultatsioone mlemaid pooli rahuldava piirilepingu slmimiseks. See ettepanek phineb teadmisel, et Ees-ti soovib arendada teineteise suvernsust ja iguslikku jr-jepidevust austavaid suhteid kikide oma naaberriikidega, sealhulgas Venemaaga, eldi valitsusele lkitatud kirjas.

Riigikogu vliskomisjo-ni esimees Marko Mihkelson rhutas, et valitsusele tehtud ettepaneku juures ongi kige

thtsam saavutatud poliitiline ksmeel. Oluline on see, et praegu on tekkinud olukord, kus on kujunenud vlja tielik sisepoliitiline konsensus. See vimaldab valitsusel alusta-da vastavaid konsultatsioo-ne, mrkis ta.

Mihkelson ei osanudki nimetada varasemat juhust, kus kik poliitilised jud on nii ametlikult ja avalikult he vlispoliitilise ksimuse lahen-damise soovi taha koondu-nud. Varem on kll erakon-nad ehk eraldi deklareerinud kattuvaid seisukohti vlis- ja julgeolekupoliitilistes ksi-mustes. Aga ma ei mleta, et midagi oleks varem samamoo-di koos ja ametlikult tehtud, see on kindlasti ks esimesi kordi, snas ta.

Vliskomisjoni esimees Mihkelson, kes eile kulminee-runud protsessi ka juhtis, tun-nistas, et see nudis suurt pin-gutust. Jah, see nudis piisa-valt palju td. Kuid lpuks

on vga positiivne, et peale jid argumendid, mille koha-selt on Eesti huvides saavutada piirileppe osas lpuks rahul-dav tulemus, tles Mihkel-son, viidates, et aeg on ikka pris kps 21 aastat tegemata asi lpule viia.

Eilsel komisjoni istungil osales ka vlisminister Urmas Paet, kes riigikogu kirja koha-peal ktte sai. Ka tema tun-nustas erakordset ksmeelt poliitiliste judude vahel. Fakt, et kik riigikogu polii-tilised jud on ettepanekule alla kirjutanud, on vga olu-line. See annab tugeva sisepo-liitilise seljatoe asjaga tegele-miseks, kommenteeris vlis-minister.

Tihe koostKahtlemata viitas ta selle-ga lootusele, et kui nnes-tub piiriknelused Venemaa-ga les ratada ja lpule viia, siis tihedas valitsuse ning par-lamendi koosts suudetakse dokumendi vormistamise riigi-sisesed protseduurid viia lbi sujuvamalt kui eelmisel katsel, 2005. aastal.

Mihkelson tstis lisaks esile veel he olulise punkti. Nimelt lepiti vliskomisjoni istungil kokku ka selles, et valitsus ja

vlisministeerium hakkavad riigiko-gu hoidma regu-laarselt kursis piiri-leppesse puutuvate arengutega ladus infovahetus parla-mendi ja valitsuse

vahel aitab kindlasti kaasa, et igasugused vimalikud ksi-mused suudetakse lahendada enne, kui nendest vib saada probleem.

Vlisministri snul kavatseb ta nd riigikogu ettepaneku viia valitsusse, kus tuleb vtta ametlik seisukoht piiriknelus-te avamiseks vajalike konsul-tatsioonide alustamise kohta. Jrgmiseks sammuks on see, et kindlasti tuleb valitsuses sel-lest ettepanekust nd lhiajal kneleda, tles Paet.

Venemaa soovi piirileping kahe riigi vahel lpuks paika panna hindas Paet jtkuvalt tsiseks. Vene pool on kor-duvalt knelenud soovist pii-rilepingu slmimise ksimuse juurde tagasi tulla. Lhtudes sellest usun, et nad on valmis konsultatsioonide avamiseks, kinnitas ta.

Samal ajal aga mrkis vlis-minister, et asjale tuleb lhene-da samm-sammult ning mit-te rutata sndmustest ette. 1

Mrast phjustatud probleemid kuulmisega on noorte seas silmapaistvalt suured. Krge helitase on mureks nii koolikeskkonnas kui ka vabal ajal.

Lennuk

dBSosin

Vestlus

Siduauto

Tnavaliiklus

Riskipiir mrataseme mbruses vib ohutult viibida kuni kaheksa tundi pevas

Karjumine

Mduvrong

klubi

Rokk-kontsert

Taluvuspiir ehk valulvi krvades tekib ebamugavus

Allikad: Eesti vaegkuuljate hing, Piret Kliimak; Maret Mr

noortest onkuulmis-kahjustus

%-lkuulmishirega inimest elab Eestimaal

kuulmispuudega last pib tava-koolides

kuulmispuu-dega last pib erikoolides

heli, mida vib terve kr-vaga kuulda.

krvale kahjulik.Taluvuspiir on 125 dB.

Riskiajad, mille letamisel vib kuulmine kahjustuda

Enamik koolinoori on liiga valju mraga keskkonnas viibinud Mraergonoomika ankeetksitlusele vastas kokku 115 pilast: 63 poissi ja 52 tdrukut eri Tartumaa gmnaasiumidest vanuses 1520 eluaastat.

11% pilastest kuulab muusi-kat vga valjul helirhutase-mel.

91% pilastest on viibinud keskkonnas, kus mra on liiga vali.

81% pilastest on theldanud kuulmishireid ja ebamugavus-tunnet.

75% pilastest leiab, et kooli-keskkonnas on vali mra.

61% pilastest kuulab sageli muusikat kr-vaklappidega.

66% pilastest kuulab klari-test muusikat valjul helirhu-tasemel.

Vali muusika laastab noorte kuulmist

peva on jnud Eesti Peva lehe uue laupeva-lehe LP ilmumiseni! Veel veidi kannatust ja ndala-vahetus on veel sisukam

ja huvitavam!3

21 aastat tegemata asja lpule viimiseks on aegpraegu juba pris kps.

kontserdi klastamist kuul-mise sootuks kaotas. Kui on juba probleem olemas, siis on krvad ka hellemad. Inime-sel oli kuulmislangus (halve-nenud kuulmine toim) ja prast diskot kaotas ta kuul-mise tielikult. Oli see nd kokkusattumus, seda on ras-ke elda, snas ta.

Suurenev probleemKruustki snul on problee-miks veel see, et kuulmisprob-leemide ja -hirega inimesed ei tule krvaarsti juurde abi saa-ma piisavalt tihti. Kuulmis-langus on elanikkonnas ha suurenev probleem ja seda seostatakse mraga. Aga ars-ti juurde jutakse ikkagi siis, kui see on juba teliselt hi-riv, tles ta.

On teada, et ligi 20 prot-senti elanikkonnast viks vajada kuuldeaparaate. Kind-lasti on svenev tendents ka mrakahjustusest tingitud kuulmislangus ja muidugi hdad annavad tunda just eaga, snas arst.

Kindlasti kui oleks teos-tatav tiskasvanute kuulmis-skriining, saaks aidata kuul-misprobleemidega inimesi igeaegsemalt. Mida varem ja mida viksem kuulmislangus diagnoositakse, seda kergem on haiglatel ja seda kergemi-ni vtavad inimesed kuulde-aparaadi kui ainsa abivahen-di omaks, lisas Kruustk. 1

13-aastased Triin (vasakul) ja Caritta on juba paar aastat krvaklappidestmuusikat kuulanud, kuid krvaprobleemide le ei kurda. Foto: Rauno Volmar

AUHIND KRNERILE

Kuuendat korda vlja antava Eesti naistoimetajate Hea Sna auhinna plvib tnavu raadio-ajakirjanik Kaja Krner. Varem on auhinna plvinud Margit Kilumets, Madis Jrgen jt. EPL

OPTIMISTLIK ANSIP

Peaminister Andrus Ansip lau-sus eilsel riigikogu istungil, et Eesti juab aastaks 2020 tase-mele, kus riigi SKT inimese koh-ta moodustab praeguse 62% asemel 75% EL-i keskmisest.

Samal ajal tunnistas peaminis-ter, et Eesti SKT mahu ennusta-mine on praegu suhteliselt ras-ke. EL-i rikkaim riik on Luksem-burg, mille SKT elaniku kohta oli koguni 274% keskmisest. ERR

mine on praegu suhteliselt ras-

burg, mille SKT elaniku kohta oli