EESTI MAAÜLIKOOL

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut

Vaido Kütt

ERIVAJADUSTEGA INIMESTE LIIKUMINE JA

INFORMATSIOONI KÄTTESAADAVUS JÕGEVA- JA

TARTUMAA LOODUSKESKUSTES NING

MATKARADADEL

THE ACCESSIBILITY AND INFORMATION AVAILABILITY

FOR PEOPLE WITH DISABILITIES IN JÕGEVA AND TARTU

COUNTY NATURE CENTERS AND WALKING PATHS

Bakalaureusetöö

Loodusturismi õppekava

Juhendaja: lektor Lea Sudakova, MSc

Tartu 2015

Lihtlitsents lõputöö salvestamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks ning

juhendaja kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta

Mina, Vaido Kütt, sünniaeg 12.04.1970,

1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö

Erivajadustega inimeste liikumine ja informatsiooni kättesaadavus Jõgeva- ja Tartumaa

looduskeskustes ning matkaradadel,

mille juhendaja on Lea Sudakova,

1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil,

1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja

1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks

kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni;

2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile;

3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega

isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi.

Lõputöö autor ______________________________ (allkiri)

Tartu, ___________________

(kuupäev)

Juhendaja kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta

Luban lõputöö kaitsmisele.

_______________________________________ _____________________

(juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev)

LÜHIKOKKUVÕTE

Lõputöö eesmärgiks on analüüsida vaimupuudega inimeste erivajaduste tasemeid ning

välja tuua Jõgeva- ja Tartumaal asuvate matkaradade ning looduskeskuste kitsaskohad, mis

võivad osutuda takistuseks vaimupuudega inimestele külastamaks looduskauneid kohti

ning saada informatsiooni seal elutsevate loomade ning kasvavate taimede kohta. Samuti

olen võtnud eesmärgiks leida võimalusi antud probleemide lahendamiseks.

Probleemina olen käsitlenud asjaolu, et matkaradade rajamisel ning tähistasmisel, infotahv-

lite koostamisel, aga ka looduskeskuste sisutamisel ja töötajate koolitamisel ei ole lähtutud

asjaolust, et matkaradu ning looduskeskusi võiksid soovida külastada ka vaimupuudega

inimesed. Oma töös käsitlen lisaks vaimupuudega inimestele ka nägemis- ja liikumis- ning

liitpuudegainimesi.

Uurimismeetoditena kasutasin puuetega inimeste vaatlust matkaradadel ja looduskeskustes,

ankeetküsitlust hooldekodude juhtivtöötajatega ning intervjuu RMK külastusjuhi ja

Keskkonnaameti keskkonnaharidusspetsialistiga.

Valdavas enamuses on Jõgeva- ja Tartumaa matkarajad nii füüsilise-, kui vaimupuudega

inimestele raskesti kasutatavad ning valdava enamuse giidide ametialane ettevalmistus on

puudulik tegelemaks puuetega inimestega.

Uurimustöö on juba täitnud ühe oma kaudsetest eesmärkidest, juhtides loodusharidust

pakkuvate ettevõtete ja asutuste töötajate tähelepanu asjaolule, et puue ei piirdu ainult

füüsiliste erivajadustega, vaid matkaradu ning looduskeskuseid soovivad külastada ka

vaimse puudega inimesed ning lapsed, kelle arusaam näiteks matkaraja tähistusest ei ole

võrreldav täiskasavanud inimese omaga.

ABSTRACT

The purpose of this study is to analyse the special needs levels of people with mental

disability and to point out the shortcomings of the Jõgeva and Tartu county's nature centers

and walking paths that could be obstacles for people with mental disability to visit local

beauty spots and gather information about the animals and plants who live and grow there.

As well i have taken an extra goal to find options for solving those problems.

In my opinion the main problem is that in building and marking walking baths, composing

information tables, also in furnishing nature centers and educating employees is not based

on fact that there could be people with mental disablity who might want to visit walking

baths and nature centers.

The main used research methods were observing people with disabilities on walking baths

and in nature centers and I also used special inquiry form for executive workers in nursing

homes and interviews with RMK visitor services manager and Environmental Board's

environmental education specialist.

Most of Jõgeva and Tartu county's nature centers and walking paths are difficult to use for

people with physical and mental disablity. Also most of guides professional training is

inadequate for dealing with people with disabilities.

The research has already fulfilled one of its indirect goals. For people who are working in

companies and institutions which are providing nature education it has pointed out that

disability is not only physical and there are also people with mental disability and

children who want to visit walking baths and nature centers. Their understanding of

walking baths markings is not equal with grown-ups with normal mental health.

5

SISUKORD

LÜHIKOKKUVÕTE ............................................................................................................ 3

ABSTRACT .......................................................................................................................... 4

SISUKORD ........................................................................................................................... 5

SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 7

1. TEOREETILINE ÜLEVAADE ..................................................................................... 8

1.1 Vaimupuudest tingitud erivajadused turismis ......................................................... 9

1.2 Komplekssete erivajadustega inimeste vaimse ja füüsilise võimekuse kirjeldus . 11

1.3 Eestis pakutavaid loodusturismi võimalusi erivajadustega inimestele ................. 14

1.4 Vaimupuuetega inimestele pakutavatest teenustest ja toodetest väljaspool Eestit 15

2. STATISTILINE ÜLEVAADE ERIVAJADUSTEGA INIMESTEST EESTIS ............ 17

3. METOODIKA .............................................................................................................. 19

4. TULEMUSED .............................................................................................................. 20

4.1 Vaatluspõhine uuring Jõgeva- ja Tartumaa looduskeskustest ja nende läheduses

asuvatest matkaradadest .................................................................................................. 20

4.2 Endla Looduskeskus ja matkarada ........................................................................ 20

4.3 Elistvere Looduskeskus ja matkarada ................................................................... 22

4.4 Alam-Pedja Looduskeskuse matkarada ................................................................ 22

4.5 Emajõe – Suursoo Looduskeskuse matkarada ...................................................... 24

4.6 Küsitlus e-kirja teel ............................................................................................... 25

4.7 Intervjuu Loodushariduse töötajatega ................................................................... 26

5. ARUTELU ................................................................................................................... 27

6. JÄRELDUSED JA SOOVITUSED ............................................................................. 29

KOKKUVÕTE .................................................................................................................... 33

SUMMARY ......................................................................................................................... 35

KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................................................. 37

LISAD ................................................................................................................................. 39

Lisa 1 ............................................................................................................................... 40

6

Lisa 2 ............................................................................................................................... 42

7

SISSEJUHATUS

Erivajadustega inimeste temaatika käsitlus Eestis on jõudmas uutele tasanditele. Need ajad,

mil erivajadustega inimesi hoiti suurtes hooldekodudes ning sisuliselt puudus kontakt muu

maailmaga, on möödanik. Uuemad suunitlused on viinud selleni, et suures osas kaovad ära

paljude osakondadega hooldekodud ning juurde tehakse väiksemaid hooldekodusid, mis

võimaldavad personaalsemat lähenemist.

Aina enam on sotsiaalhoolekandeasutused asunud tegutsema selle nimel, et nii füüsilise

kui ka vaimse puudega inimesi integreerida ühiskonda. See tähendab, et neile otsitakse

jõukohast tööd, nad saavad külastada erinevaid kultuurisündmusi ning objekte. Samuti

antakse neile võimalus minna iseseisvalt loodusesse, ent seda muidugi vaimse puude puhul

vastavalt vaimse võimekuse tasemele. Sellest tulenevalt ei saa me eeldada, et nende

vaimsed võimed on samal tasemel, kui keskmisel inimesel.

Vaimupuudega inimeste, kes võiksid iseseisvalt matkaradu ja looduskeskuseid külastada,

vaimse võimekuse tase jääb 4-12 aastase lapse tasemele. Lisaks neile on ju veel nägemis-

ja liikumispuudega ning komplekspuudega inimesed. Sellest tekibki küsimus, et kas meie

matkarajad ja looduskeskused vastavad nende inimeste vajadustele. Samuti vajab välja-

selgitamist see, kas olemasolev informatsioon on nende jaoks piisav ja piisavalt kätte-

saadav.

Esmase loodusradadega tutvumise põhjal saab öelda, et vaimupuudega inimestel on

võrdlemisi problemaatiline looduses käia. Valdav enamus infotahvleid omavad piisavat

informatsiooni keskmise inimese jaoks, aga mitte vaimupuudega inimese jaoks. Sama on

ka matkaradadega. Valdaval enamusel matkaradadel puudub piisav tähistus ning matka-

radade olukord ei võimalda puuetega inimestel, eriti füüsilise puudega inimestel, neil

liikuda.

Loodusturismis ei ole varem uuritud vaimupuudega inimeste liikumist ja informatsiooni

omastamist Jõgeva- ja Tartumaa looduskeskustes ja matkaradadel.

Antud töö eesmärgiks on välja tuua vaimupuudega inimeste seisukohalt peamised

puudused Jõgeva- ja Tartumaa matkaradadel ja looduskeskustes ning pakkuda nende

kõrvaldamiseks lahendusi.

8

1. TEOREETILINE ÜLEVAADE

Antud töös käsitlen puuetega, eelkõige vaimupuuetega inimeste, vabaaja veetmise

võimalusi avalikult kasutatavatel loodusradadel ja –keskustes. Erikohtlemist vajavatele

inimestele looduses liikumisvõimaluste pakkumine nõuab teatud kohandusi ja lihtsustusi.

Kui vaimupuudele lisaks kaasub ka liikumis- või nägemispuue, siis on vajalik tagada ka

ligipääs ja liikumisvõimalus ohutuks ning turvaliseks liiklemiseks antud puuetega

inimesele.

Eestis tegeleb antud võimaluste pakkumisega mitmeid ettevõtteid, neist suuremad ja

tuntumad on RMK ja Keskkonnaamet. Nende ettevõtete poolt pakutavad teenused on

tarbimiseks kogu ühiskonnale, olenemata sihtgruppidest. Palju on ka erinevaid valdkondi,

millest osa saada. Peamised oleks: looduse, loomade, lindude vaatlemine, erinevad matkad,

pakutakse ööbimist erinevates metsamajades ning onnides, võimalus telkimiseks ja lõkke

tegemiseks, looduskeskuste külastamine jne.

Keskkonnaametis töötavate keskkonnahariduse osakonna töötajate eesmärgiks on

tutvustada loodus- ja keskkonnakaitset ning kujundada ühiskonna väärtushinnaguid kesk-

konnasäästlikumaks. Oluline osa keskkonnahariduse osakonna tööst on avalikkuse teavi-

tamine. Erinevate sihtgruppide paremaks teavitamiseks korraldavad keskkonnahariduse

spetsialistid seminare, infopäevi ja kampaaniaid, koostavad keskkonnateemalisi info-

materjale, valmistavad ette kaitsealasid ja matkaradu tutvustavate infotahvlite ning loodus-

keskuste ekspositsioonide materjale. Keskkonnametil on üheksa looduskeskust, kus on

olemas kohalikku loodust tutvustav püsiekspositsioon [5].

RMK tegevusvaldkonnad on: metsahaldus, metsamajandus, puiduturustus, loodushoid ja

puhkemajandus, taimla- ja seemnemajandus.

RMK metsanduslike ülesannete hulka kuulub riigimetsa kaitsmine ja valvamine, uue metsa

istutamine ja kasvatamine, metsatööde korraldamine ning puidu müük. RMK hoiab korras

metsateid ja kuivendussüsteeme ning jälgib tuleohtu riigimetsas.

9

Loodushoiuga tegelevad inimesed RMKs teevad omalt poolt kõik, et riigimets ning RMK

hoole all olevad rahvuspargid ning muud kaitsealad pakuks võimalikult mitmekesiseid

puhkevõimalusi ning sealjuures ei saaks kahjustada sealne elustik. RMK rajab matkaradu,

hooldab ööbimiskohti, tähistab kauneid puhkepaiku ja valmistab ette laagri- ning lõkke-

platse. Puhkevõimaluste loomise kõrval pakub RMK ka loodusharidust. Loodushoiuosa-

kond täidab talle pandud ülesannet kolme tegevussuuna kaudu: igaüheõiguse teostamise

võimaluste loomine RMK puhkealadel ja kaitsealadel, looduses liikumise võimaluste

kavandamine ja rajamine koostöölepingute alusel ning loodushariduslik tegevus RMK

looduskeskustes ja loodusmajades [19].

1.1 Vaimupuudest tingitud erivajadused turismis

Tulenevalt vaimupuudega inimeste eripärast on vajalikud teatud spetsiifilised lähenemised,

et vaimupuudega inimesed tuleksid toime väljaspool oma harjumuspärast keskkonda.

Vaimupuudega täiskasvanute hulgas on neid, kelle suhtlusvõime on üsna hea, olenemata

hääldusvigadest või puudulikust sõnavarast. Niisuguste inimeste jaoks, kes erinevatel

põhjustel ei ole õppinud rääkima või suhtlevad halvasti, on võimalik abistava vahendina

kasutada näiteks žeste. Raske vaimupuudega inimeste jaoks on abistavaks vahendiks pikto-

grammid. Piktogramm on mõistemärk, mis on lihtsalt mõistetav ja selge ning tähistab

mingeid konkreetseid esemeid, tegevusi, samas võivad nad tähistada ka mingeid seisundeid

või olukordi. Piktogrammid koosnevad valgetest kujunditest mustal taustal[11:119]. Veelgi

raskema vaimupuudega inimeste puhul võib kasutada esemelist kommunikatsiooni. Väga

oluline tähtsus on sõnumi sisul, sõnum peab olema edastatud selliste märkidega, millest

vaimupuudega inimene aru saab.

Paljudel mõõduka või raske vaimupuudega inimestel on liitpuuded, näiteks puudulik

nägemis-, kuulmis- või liikumisvõime. Neid põhjustab enamasti sama ajukahjustus, mis on

ka intellekti pidurdunud arengu esmaseks põhjuseks [2:53]. Enamus sellises astmes vaimu-

puudega inimesi ei suuda ka fotot või joonistust visuaalselt hoomata. Sellisel juhul saab

alternatiivse kommunikatsioonivahendina kasutada esemeid, näiteks tee joomist tähistab

inimesele ulatatud kruus, samuti esemed võivad olla multisensoorsed – erilise lõhna,

10

tekstuuri või heliga. Niisugune moodus lihtsustab vaimupuudega inimesel asjade äratund-

mist ja seoste loomist tegevuste või sündmustega. Lisaks on vaimupuudega inimesele

vajalik kohandada sobivaks ka füüsiline keskkond, selleks on vaja tähistada kõik teda

puudutavad olme ja eluruumid, kasutades kas piktogramme, joonistusi või fotosid.

Niisugune tähistamine aitab kliendil paremini aru saada, millises ruumis toimub söömine,

pesemine, wc-toimingud ja vaba aja tegevused.

Loodusturismis, samuti nagu koolides, sõltub grupi suurus puude raskusastmest, mida ras-

kem on puue, seda väiksem on grupp või klass. Näiteks kerge vaimupuudega õpilased

käivad klassides, kus õpilaste arv on piiratud, olles mitte rohkem kui 7-8 õpilast.

Õppeprogramm on samasugune nagu tavalises kooliski, kuid eeldatakse, et õpetajad teevad

ise vajalikud kohandused [2:201]. Mõõduka vaimupuude puhul õpivad õpilased klassides,

kus teadmiste hulk on tunduvalt piiratum ja õppetöö peab olema palju konkreetsem ning

õppeprogramm ei ole jaotatud ainetesse. Sellistes klassides ei ole rohkem, kui 4-5 õpilast ja

lisaks õpetajale on abiks ka assistent. Raske vaimupuudega õpilased õpivad klassides, kus

ei ole rohkem kui kolm õpilast ja õpetajal ning ka õpilasel on oma isiklik assistent.

Sellistes klassides on õpetamise eesmärgiks treenida võimet olla kontaktis ümbruskonnaga

ning aidata kaasa enese eest hoolitsemisele [2:204]. Vaimupuudega inimestel on tavaliselt

kahjustatud ka kesknärvisüsteem ja see omakorda mõjutab motoorikat, mistõttu on paljudel

ka kõnehäired. Paljud neist ei suudagi täiesti arusaadavat kõnet omandada, kuid saavad

seda märkide abil kompenseerida. Jutustavat teksti nad reeglina lugeda ei oska ja selle

põhjuseks ei ole suutmatus õppida teksti mitte lugema, vaid neil on puudulik teksti

tõlgendamine. Lugemisel ei teki neil kindlustunnet, sest nad ei suuda aru saada, mida

loetakse. Matemaatilised oskused on neil väga piiratud ning halvasti arenenud motoorika

tõttu saavad hakkama ainult esemete käsitlemisega [2:53].

.

11

1.2 Komplekssete erivajadustega inimeste vaimse ja füüsilise võimekuse

kirjeldus

„Puuetega inimeste mõiste hõlmab isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intel-

lektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada

nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel.“ [17]

Inimese puue ei ole haigus, vaid on seisund ja see ei ole ravitav. Erivajadustega inimestesse

ei tohiks suhtuda teisti, kui tavainimestesse, nad väärivad samasugust kohtlemist ja

kaasatust nagu iga teine inimene meie ühiskonnas.

Käsitledes vaimupuuet on tegemist seisundiga, mis elu jooksul ei muutu ja mida pole

võimalik ravida, see on nagu inimeste eripära, kellest osad on andekad ja teised mitte.

Vaimupuude tekkepõhjuseid on erinevaid: geneetiline, probleemid raseduse ajal (dieet,

ema hooletusse jätmine, traumad jne), sünnituse ajal (hapnikupuudus, ülekandmine) või

peale sündi (mürgistused, infektsioonid, traumad) aga ka ebapiisav hoolitsus (puuduvad

kogemused, nõudmised liiga nõrgad ja imiku oskused jäävad õigel ajal väljaarendamata) ja

teadmata põhjused.

Akadeemilist intellekti saab mõõta intelligentsustesti abil, mis annab võimaluse intelli-

gentsuskoefitsendi arvutamiseks. Testi tulemus, mis näitab inimese vaimset iga, jagatakse

inimese kronoloogilise eaga ning korrutatakse sajaga. Saadud tulemus on inimese intelli-

gentsuskoefitsent või –ekvivalent IQ. Keskmine IQ-tase on 100, sest valdav enamus testi-

sooritajatest saab tulemuse 90-110. Vaimupuuet võib inimesel kahtlustada, kui inimese IQ-

tase jääb alla 70-75. Tuleb mainida, et IQ-testi sooritamisel arvestatakse ka alati kuni

viiepunktilise mõõtmisveaga [11:57]

Vaimupuue jaotatakse neljaks erinevaks tasemeks:

1. Kerge vaimupuue F70.0 (IQ 50-55-70-75)

2. Mõõdukas vaimupuue F71.0 (IQ 35-40-50-55)

3. Raske vaimupuue F72.0 (IQ 20-25-35-40)

4. Sügav vaimupuue F73.0 (IQ alla 20-25)

12

Kerge vaimupuudega inimese areng võrdub 7-12 aastase lapse arengu tasemega. Nad on

võimelised elama iseseisvalt ning tegema tööd, mis on neile jõukohane. Oma igapäevaelus

toimetavad nad osavalt ja vilunult, kuid probleemid tekivad siis, kui situatsioon on uus ja

tundmatu. Oma iseloomult on liiga usaldavad ja kergesti mõjutatavad ning neid on

võimalik lihtsalt ära kasutada. Raskusi esineb neil võõrsõnade mõistmisel ja kasutamisel

[11:63].

Mõõduka vaimupuudega inimese arengutase on võrdne 4-7 aastase lapse arengu tasemega.

Nad saavad aru lihtsatest lausetest, neile on võimalik õpetada tähti ja numbreid ning

kirjutama oma nime, kuid lugema ei ole võimalik neid õpetada. Oma kõnes kasutavad nad

lühikesi ja lihtsaid lauseid ning ootamatutes olukordades ei suuda nad end arusaadavaks

teha. Informatsiooni omandamisel on neile olulised alternatiivsed kommunikatsiooni-

vahendid, näiteks piktogrammid, mis on arusaadavad ja konkreetsed. Üldjuhul on nad

aktiivsed ning kergelt motiveeritavad osalemaks tegevustes, neil on suur soov katsetada ja

kogeda. Suudavad vastu võtta otsuseid ja vastutada lihtsate tegevuste eest [11:62].

Raske vaimupuudega inimese arengut saab võrrelda 2-4 aastase lapse arengutasemega.

Oma käitumiselt on nad trotslikud ja korraldustele võivad reageerida pigem negatiivselt.

Neil peavad liikumiseks olema kehtestatud kindlad piirid ning päevaplaan peab olema

täpselt paigas. Nendega suhtlemisel tuleb kasutada lihtlauseid ning konkreetseid sõnu, mis

on seotud nende igapäevaeluga, vältima peaks arutelusid ja põhjendusi, sest nad ei saa

sellest aru.

Sügava vaimupuudega inimese arengutase on võrreldav 0-2 aastase lapse vaimse arengu

tasemega, kuid samastada ei saa neid üks ühele, kuna nendel on elukogemus, mis

väikelapsel puudub. Enamasti nad ei räägi, vaid väljendavad ennast karjudes, häälitsedes,

nuttes või naerdes, vahel ka miimikaga. Nad võivad luua seoseid lähtudes kogemuste

kordumisest ja mälust, näiteks mantel ja jalutuskäik või lusikas ja söömine ning svamm ja

pesemine.

Tulenevalt vaimupuudest jõuame siinkohal järeldusele, et kerge ja mõõdukas vaimupuue

on selline inimeste grupp, kes on võimelised iseseisvalt ringi liikuma k.a. külastama nii

looduskeskuskuseid kui ka matkaradu..

Vaimupuude kontekstis esineb ka liitpuuet, kus kombinatsioonis vaimupuudele lisaks on

veel nägemispuuet, kuulmispuuet, pimekurtust või liikumispuuet.

13

Nägemispuue jaotatakse üldjuhul kahte rühma:

1. Raske nägemispuue ehk pimedad

2. Vaegnägijad

Sagedasti on nägemispuue vaimupuudega inimesel kaasnevaks nähtuseks, mida raskem on

puue, seda halvem on nägemine. Nägemine halveneb paratamatult veelgi, kui inimest ei

aktiviseerita. Et nägemisprobleemidega vaimupuudega inimene oleks võimeline matkarajal

liikuma, siis tuleb luua talle selleks eeldused nii tähistamise kui ka informatsiooni

omandamiseks. Infotahvlitel tuleks kasutada teatud osa tekstist punktkirjana ning muus

osas peaks olema kasutatud reljeefsust ja kontrastvärve, mida vaegnägija eristab ja

tunnetab. Looduses liikumiseks peavad olema rajad kindlalt tähistatud ja tähised peaksid

olema samuti varustatud kontrastvärvides piktogrammidega ning ohtlikemates kohtades

peaksid rajad olema varustatud kahepoolsete käsipuudega, sest inimesi on nii parema kui

ka vasakukäelisi. [2:53]

Kaasuvaks puudeks vaimupuudele võib olla ka liikumispuue, mida esineb küllalt sagedasti.

Tingituna kas siis erinevatest traumadest või teistest haigustest nagu diabeet, Parkinsoni

tõbi või midagi muud.

Liikumispuudega inimene ei tähenda kohe otsest ratastooli inimest, vaid nende seas on

inimesi, kes kasutavad liikumiseks erinevaid abivahendeid nagu protees, küünartoed,

kargud, kepp, tavaline või elektriline ratastool, aga muidugi ka normaalse intellektiga

inimesel käsijuhtimisega auto.

Et selline inimgrupp saaks nautida vaba aega looduses, siis selleks on vaja teha loodus-

keskustes ja matkaradadel erinevaid spetsiaalseid ümberehitusi. Liikumispuudega inimesed

vajavad tasasemat pinda liikumiseks ning kindlasti ka madalamaid astmeid, käsipuid ning

kaldteid. Matkaradadel ja looduskeskustes peaksid olema kindlasti vastavalt kohandatud

ukseavad, trepid, liikumisrajad ja WC-d ning samuti ka kaldteed.

14

1.3 Eestis pakutavaid loodusturismi võimalusi erivajadustega inimestele

Momendi seisuga pakutakse Eestis loodusturismi võimalusi puuetega inimestele väga

minimaalses mahus. Valdavalt on ligipääs loodusturismi rajatistele puuetega inimesel ilma

saatja abita lausa võimatu. Kuigi tänapäeval peaks juba arvestama kõikide sihtrühmadega

ning nende reisimisega kaasnevate vajadustega puudub tihtilugu võimalus ligi pääseda

hoonetele ja matkaradadele ka koos saatjaga ning puudulik on informatsiooni kätte-

saadavus ja spetsialistide teenindusoskus erivajadustega inimesele.

Kuuldusi ja kirjutisi ning meediakajastusi on olnud juba mitmeid aastaid, kus ettevõtjad ja

arendajad plaanivad rajada erivajadustega inimestele küll vaateplatvorme ja ohutuid ning

spetsiaalseid laudteid, erilisi infotahvleid jm, kuid edasiminekut ei ole kusagil märgata

olnud.

Üle Eesti on vaid viis loodusturismi sihtkohta, mis on kajastatud veebilehel:

http://liikumisvabadus.invainfo.ee ning mis võiks potensiaalselt olla sobivad erivajadus-

tega inimestele.

Põlvamaal asuv Piusa Koobaste külastuskeskus, kuhu liikumispuudega inimesel on ilma

abistajata sissepääs võimatu, samuti iseseisev hoones liikumine on raskendatud. Tegelikku-

ses ei saa seda käsitleda nii, et oleks mõeldud erivajadustega inimestele[12].

Pärnumaal asuv Riisa õpperada on äsja renoveeritud ja ratastooliga piiratud ulatuses

läbitav ning rajal on olemas ka korralikud möödasõidu kohad.

Jõgevamaal asuv Elistvere loomapark, kus on võimalik küll liikuda ratastooliga, kuid

ainult kasutades kõrvalist abi, kuna pinnasekatteks on lahtine kruus ja tõusud on liiga

järsud.

Tartumaal asuv Jääaja keskus, kus on küll olemas sobilik kaldtee ja hoones korruste vahel

liikumiseks lift, kuid sisenemisel on liiga kõrged lävepakud, mida ratastoolis inimene ei

suuda ise ületada. Hoone ümbruses samuti liikumine väga rasendatud seoses ebasobiva

teekattega[12].

Läänemaal asuvas Matsalu looduskeskuses on samuti mõeldud puuetega inimeste peale,

kuid liikumispuudega inimesel hoonesse sisenemine võimatu seoses kõrgete lävepakku-

dega.

15

Olemasoleva põhjal võib öelda, et seni tehtu on ebapiisav, arvestades kui palju on Eestis

elavaid erinevate puuetega inimesi. Vaja oleks luua rohkem võimalusi ka neile nii vaba aja

veetmiseks kui ka enese arendamiseks.

1.4 Vaimupuuetega inimestele pakutavatest teenustest ja toodetest

väljaspool Eestit

Maailma rahvastik on vananev ning aasta aastalt on puuetega inimeste osakaal rahvastikust

tõusnud. Maailma Terviseorganisatsioon on hinnanud, et umbes 15%-l, mis on üle miljardi

inimese maailma rahvastikust, on puue. Prognoosid on näidanud, et aastaks 2020 ületab

see arv 1.2 miljardi inimese piiri. See omakorda tähendab, et umbes 1/7 maailma

rahvastikust on teatud astmega puue. Selle leevendamiseks teeb Maailma Tervishoiu-

organisatsioon koostöös Maailmapangaga suuri jõupingutusi luues erinevaid programme

tagamaks puuetega inimestele parem ligipääs arstiabile ning rehabilitatisooni-

programmidele [25].

Samuti pööratakse aina suuremat tähelepanu puuetega inimeste harimisele ning seeläbi

nende parema konkurentsivõime tagamisele tööturul. Olenevalt puude olemusest ei ole

need inimesed tööturul tavaliste inimestega võrdsed. Samuti ei ole ka võrdsed nii vaimse

kui ka füüsilise puudega inimesed. Siinkohal on kaotajaseisundis just vaimse puudega ini-

mesed. Kui füüsilise puudega inimesele saavad takistuseks tema kehalised iseärasused, siis

vaimse puudega inimesele just tema vaimutegevuse häirunud seisund, mis on viinud või

jätnud ta 0 - 12 aastase lapse vaimsete võimete juurde. Nendel inimestel on raskusi luge-

mise ja kirjutamise ning paljude muude asjade tegemise ja tundmisega.

Sama kehtib ka loodushariduse puhul, kus me peame aina rohkem tähelepanu pöörama just

vaimse puudega inimestele, et ka neil oleks võimalik külastada looduskauneid kohti ning

aru saada toimuvast.

Turismi turul on puuetega inimesed täiesti alahinnatud segment. Üldlevinud on suhtumine,

et puuetega inimesed ei ole eriti jõukad ning elavad peamiselt valitsuse invaliidsuspensio-

nist. Maailmas üldlevinud mõiste, mis rõhutab vajadust muuta turismi kättesaadavaks

16

kõigile puuetega inimestele, on accessible tourism. Nagu juba eelpool sai mainitud, siis

on uuringud näidanud, et aastaks 2020 ulatub puuetega inimeste arv juba 1.2 miljardi

inimeseni [3].

Maailmas on puuetega inimesed tugevasti alahinnatud grupp. Siinkohal tekib küsimus,

miks on see nii meie küllaltki haritud ja teadlikus ühiskonnas. Põhjustena on välja toodud,

siiski liiga vähest uurimustööd ning ühiskonna informeeritust antud teema suhtes. Teise

alahindamise põhjusena saabki välja tuua eelarvamuse, et puuetega inimesed on vaesed

ning reisil olles kulutavad vähe. Viimaste aastate uurimused on tõestanud siiski vastupidist

ning näitavad puuetega inimeste suurt kasvupotensiaali turismiturul, mis peaks panema nii

riikide valitsused kui eraettevõtted pingutama, et pakkuda erivajadustega inimestele pare-

mat teenust. Ühes uurimuses on leitud, et juba 2003- 2004 aastal kulutasid puuetega turis-

tid Austraalias 8- 12 miljardit dollarit [3].

Samuti on tõestust leidnud asjaolu, et puuetega inimeste kommuunides levib info kiiresti

ning kiiresti leitakse üles kohad, kus pööratakse puuetega inimestele rohkem tähelepanu.

Samuti võib kindel olla, et puuetega inimesed ei reisi üksi, vaid neil on kaasas ka saatjad

[21].See tähendab ettevõtetele lisatulu.

Kõige enam on pööratud tähelepanu puuetega inimeste vajadustele turisminduses

Austraalias. Austraalia puhul käsitlen Victoria osariigi tegevusplaani parandamaks

puuetega inimeste olukorda. Victoria osariik on üks esimesi, mis asutas puuetega

inimestega tegelemiseks eraldi ametkonna. Selle eesmärgiks on parandada puuetega

inimeste elujärge ning eemaldad barjääre suhtlemisel ülejäänud ühiskonnaga. Samuti on

üks nende peamisi tegevusi suhtlemine ning ühiste tegevus kavade loomine nii era- kui ka

avaliku sektori ettevõtetega [4].

Veel võib välja tuua seesuguse ametkonna positiivse poolena selle, et jagatakse üldist

informatsiooni erinevate turismirajatiste ja nendele ligipääsu kohta. Austraallasi on pannud

rohkem mõtlema puuetega inimeste heolu üle ka see, et peaaegu üks inimene viiest omab

puuet. Kokku teeb see neli miljonit inimest. Austraalia eripära on ka veel see, et ettevõtteid

ei sunnita seadusandlike meetmetega mõtlema puuetega inimeste heaolu üle, vaid seda teha

adekvaatsete statistiliste numbritega, mis ütlevad, et puuetega turistid kulutavad aastas

umbes kaheksa miljardit dollarit reisimise peale.Vaatamata kõigele on siiski keskendutud

füüsilist puuet omavatele inimestele ning vaimupuudega inimeste käsitlus on jäänud

võrdlemisi tahaplaanile. Hoolimata sellest tulevad ka füüsilise puudega inimeste olukorra

parandamiseks astutud sammud kasuks vaimupuudega inimeste heaolu parandamisel [22].

17

2. STATISTILINE ÜLEVAADE ERIVAJADUSTEGA

INIMESTEST EESTIS

Näitamaks, et vaimupuudega inimeste osakaal meie ühiskonnas on väga suur, olen toonud

välja statistika 18-62 aastaste inimeste näitel. Selles on ära näidatud, kui suure hulga

moodustavad erineva diagnoosiga inimesed vaimupuudega inimeste koguhulgast.

Puude raskusastme kehtiva otsusega inimesi seisuga 01.01.2014 oli kokku 141 026, neist

domineeriva puudena oli psüühikahäire 22 225-l inimesel ning neile lisandus liitpuude

koosseisus 8 934 psüühikahäirega inimest.

Domineeriva puudena vaimupuue oli 3 305-l inimesel, neile lisandus liitpuude koosseisus

3 279 vaimupuudega isikut. Siia kuuluvad inimesed diagnoosidega, mis jäävad vahemikku

F70-F79.

Domineeriva puudena nägemispuue oli 3 349-l inimesel, neile lisandus liitpuude koos-

seisus 3 937 nägemispuudega isikut.

Domineeriva puudena liikumispuue oli 42 822-l inimesel ja neile lisandus liitpuude koos-

seisus 30 642 liikumispuudega isikut.

Arvestada tuleb ka seda, et osadel isikutel võib liitpuude koosseisus olla samaaegselt nii

psüühikahäire, vaimupuue, liikumispuue ja nägemispuue võivad olla osad või kõik

loetletud samaaegselt.

Tööealiste isikute statistilised andmed seisuga 01.01.2014, kelle põhidiagnoosiks oli F70-

F73 on toodud Tabel 1.

18

Tabel 1. Seisuga 01.01.2014 tööealised (18-62a.) isikud (allikas: Sotsiaalministeerium)

Lapsed vanuses 0-17 aastat, kelle põhidiagnoosiks oli F70-F73 on toodud Tabel 2.

Tabel 2. Seisuga 01.01.2014 diagnoositud laste puudegrupid

(allikas: Sotsiaalministeerium)

Vanus 0 - 17

Põhidiagnoosi grupid Isikuid

F70 597

F71 197

F72 62

F73 13

Kokku 869

Erihoolekandeteenust kasutavad kliendid on toodud Tabel 3.

Tabel 3. Seisuga 01.01.2014 Erihoolekandeteenuste kliendid.

(allikas: Sotsiaalministeerium)

Põhidiagnoos, RHK–10 kood Sugu

15-19 eluaastat

20+ eluaastat Kokku

F70-F79

M 20 1152 1172

N 6 892 898

shF70

M 3 227 230

N 1 200 201

F71

M 13 506 519

N 3 341 344

F72

M 3 236 239

N 2 189 191

F73

M 0 98 98

N 0 78 78

Kokku 51 3919 3970

Vanus 18 - 62

Põhidiagnoosi grupid Isikuid

F70 3176

F71 1905

F72 687

F73 274

Kokku 6042

19

3. METOODIKA

Loodusturismis ei ole varem uuritud vaimupuudega inimeste liikumist ja informatsiooni

omastamist Jõgeva- ja Tartumaa looduskeskustes ja matkaradadel. RMK on hakanud

viimastel aastatel olulisemalt tähelepanu pöörama ja rekonstrueerima matkaradu ja loodus-

keskusi, kus ka puuetega inimesed on võimelised iseseisvalt liikuma ja omandama

informatsiooni. Töö eesmärgiks on saada ülevaade momendiseisust looduskeskustes ja

matkaradadel, selle tarbeks on tehtud mitmesuguseid erinevaid uurimusi.

1) Vaatluspõhine uuring Jõgeva- ja Tartumaa looduskeskustes ja nende läheduses

asuvatel matkaradadel - külastasin koos vaimupuudega inimestega nelja looduskes-

kust ja matkarada. Külastamise käigus vaatlesin, kuidas puuetega inimesed tulevad

toime ilma otsese kõrvalise abita looduskeskustes ja matkaradadel. Selle tulemusel

sai analüüsida peamisi probleeme ning välja tuua võimalused nende lahendamiseks.

2) Küsitlus e-kirja teel – küsitluse saatsin AS Hoolekandeteenused kodujuhtidele ning

Lõuna-Eesti suuremate erihoolekandeteenust pakkuvate asutuse juhtidele. Küsitluse

koostasin Google-docs´is selgitamaks, kuidas ja kui palju külastavad nende

asutuses elavad vaimupuudega inimesed iseseisvalt või koos saatjatega

looduskeskusi ja matkaradu. Küsimustik koosnes 13 küsimusest, millest 8 olid

valikvastusega ja ülejäänud vastaja poolt täidetavate lahtritega. Küsimustikuga

soovisin saada informatsiooni teadlikkusest matkaradade olemasolust,

külastamisest klientide poolt ning külastusega rahulolust ning põhilistest

probleemidest, vajadustest ja takistustest. Samuti soovisin sellega teada saada

nende arvamust, peamistest probleemidest, miks looduskeskuseid ja matkaradu ei

külastata.

3) Intervjuu – Intervjueerisin ühte RMK ja ühte Keskkonnaameti töötajat, et saada sel-

gust, mil määral võimaldab nende kvalifikatsioon toime tulla vaimupuudega ini-

mestega.

20

4. TULEMUSED

4.1 Vaatluspõhine uuring Jõgeva- ja Tartumaa looduskeskustest ja

nende läheduses asuvatest matkaradadest

Külastasin Jõgevamaa enim käidavamaid looduskeskusi ja nende läheduses olevaid

matkaradu, milleks on Endla Looduskeskus, mis kuulub Keskkonnaametile ja sealt kõrvalt

alguse saavat matkarada, mis kuulub RMK-le. Teiseks külastuskohaks valisin RMK-le

kuuluva ning hallatava Elistvere Looduskeskuse ja matkaraja.

Tartumaal valisin külastatavaks objektiks Emajõe Looduskeskus ja matkarada, mida haldab

samuti RMK ning teiseks Kirna Looduskeskus, mida haldab Keskkonnaamet ja matkarada,

mis kuulub RMK-le.

4.2 Endla Looduskeskus ja matkarada

Endla Looduskaitseala Männikjärve matkarada saab alguse Tooma külast Endla Loodus-

keskuse juurest. Tooma küla asub lähimast suuremast keskusest, Jõgevalt, 20 km kaugusel

Piibe maanteelt pöörata vasakule.

Rongiga. Tooma küla paikneb 3 km kaugusel Vägevalt, kuhu on võimalik sõita rongiga nii

Tallinnast, kui Tartust. Kiirrongid peatuvad kaugemal, neist Tooma külale lähimad pea-

tused on kas Jõgeva või Tamsalu, kust on võimalik liigelda edasi bussiga.

Buss. Bussipeatus asub 1,5 km kaugusel, kus peatuvad lähiliinide bussid. Kaugliinid

peatuvad samuti Vägeval, kust tuleb liikuda jalgsi matkaraja algusesse.

Autoga. Tulles Tallinnast mööda Piibe maanteed 136 km ja Tooma bussipeatuse juurest

pöörata paremale ning sõita otse 1,5 km ja pöörata veelkord paremale ning sõita kuni

parklani. Samuti sõites Tartu poolt 73 km ka Jõgevalt mööda ja pöörata Tooma bussi-

peatuses vasakule. Tallinnast on võimalik tulla ka mööda suurt Tallinn – Tartu – Võru –

21

Luhamaa mnt, kus Põltsamaal on vajalik keerata maanteelt maha ja suunduda 28 km

Jõgeva poole.

Matkarada on renoveerimata, väljas on silt, et momendil on käimas tööd ja tegevus lõpeb

2015 aastal. Momendi seisuga ei ole matkarada kohandatud mitte üheskis astmes puuetega

inimestele. Rajal ei ole võimalik liikuda ei liikumis- ega ka nägemispuudega inimestel.

Ratastooliga või käimisraamiga on võimatu pääseda nii Endla looduskeskusesse kui ka

matkarajale, kuna parkla on küll avar aga kaetud sõelmetega. Parkla vahetus läheduses

asub WC, mida ei ole võimalik kasutada liikumispuudega inimestel. Raja alguses on peen-

kruusaga kaetud teed, mis kevaditi ja sügiseti muutuvad raskesti läbitavateks.

Rada on vähe ja halvasti tähistatud, olemasolevad tähised on vaimupuuetega inimesele

raskesti mõistetavad ja keerulise ning pika tekstiga. Raja kõrval puuduvad puhkekohad

ning teineteisest möödumiseks on laudteed liiga kitsad. Puitrada on libeduse korral ja

vihmaga ohtlik, raja kõrvale pole pandud ühtegi silti, mis informeeriks ohust. Raja ääres

olev teave taimedest ja puudest on puuetega inimesele mõistetamatu, juures peaks olema

piktogrammid, mis teavitaksid, kui taim on mürgine või marju ei tohiks süüa. Rajal ei ole

kuivkäimlaid, mida saaks kasutada. Peale laudteed saab alguse muldpinnasega rada, mis on

väga ebatasane. Tähistus raskesti mõistetav puuetega inimese jaoks ning liiga vähene info-

tahvlite olemasolu. Teede ristumiskohtades peaksid olema suuremad tahvlid, kust saab

teada ka asukoha, millises rajapunktis momendil asud. Vaatetornide külastamine reno-

veerimistööde, mis pole veel alanud, ajal keelatud.

Vaimupuudega kliendile on rada üldjuhul läbitav, kuid liitpuudega – kus lisandub nägemis,

või liikumispuue on läbitamatu. Renoveerimise käigus on võimalik kõiki neid vigu

parandada või likvideerida. Puuetega inimese jaoks võiks olla rada lühem ehk teisisõnu

ümberpööramistaskud ja informatsioon lihtsam.

Looduskeskuses on informatsioon vaimupuuetega inimese jaoks liiga pikk ja keeruline

ning tähelepanu hajub. Võiks olla kasutatud piktogramme ja tekstid lihtsustatud kõneviisis

ja palju lühemad.

22

4.3 Elistvere Looduskeskus ja matkarada

Elistvere Looduskeskus ja matkarada asuvad Elistvere külas, Tabivere vallas. Elistvere

küla asub asub lähimast suurimast alevikust Tabiverest 6,5 km kaugusel. Lähim suurem

linn Jõgeva asub 28 km kaugusel.

Rongiga on võimalik sõita 6,5 km kaugusel asuvasse Tabivere raudteejaama, kust liikuda

kas jalgsi või bussiga Elistverre.

Bussiga on võimalik sõita Elistverre nii läbi Maarja-Magdaleena kui Tabivere.

Matkarada on renoveeritud järveni, parajas laiuses ning igati kindel ja ohutu. Teine osa

matkarajast ehk Koprarada on alles renoveerimisel. Matkarajal on võimalik liikuda ka

ratastooliga, sest raja laius on sobilik, kuid ohutuse mõttes vajalik saatja olemasolu, sest

puuduvad piirded. Momendil on käimas raja renoveerimistööd, seetõttu ei ole veel paigal-

datud infotahvleid ega suunaviitasid, küll on olemas ohumärgid teatamaks raja libedusest.

Võimalus oli külastada ka vaatetorni, mis pakkus meeldivaid elamusi ja kust võis lugeda

informatsiooni järvel pesitsevate lindude kohta.

Elistvere loomapargis on kõikide loomade juures väljas ka piktogrammid, mis on

vaimupuudega inimesele kergesti arusaadavad. Loomi tutvustav tekst aga liiga pikk ja

keerukas. Kohati on küll tekst tumedama kirjaga, kuid selline märgistus ei köida kuidagi

tähelepanu.

Loomapargi vahelised teerajad on läbitavad ka liitpuudega inimesele, kellel on vajadus

kasutada liikumiseks abivahendeid.

Nii loomapark, matkarada, kui looduskeskus jätsid väga meeldiva mulje, pakkusid palju

elamusi nii loomade vaatamise, kui erinevate lastele mõeldud atraktsioonidega, mis köitsid

väga ka vaimupuudega inimesi.

4.4 Alam-Pedja Looduskeskuse matkarada

Kirna matkarada saab alguse Kirna õppekeskuse lähistelt Jürikülast, mis asub lähimast

suuremast asulast, Puurmani alevikust, 5 km kaugusel.

Autoga Tallinna poolt tulles mööda Tallinn-Tartu maanteed 143 km ja Puurmani juures

keerata enne viadukti paremale ja suunduda otse Jüriküla suunas 5 km ning Tartu poolt

sõites samuti mööda Tartu-Tallinn maanteed 43 km ja sõita viadukti alt läbi ning keerata

23

vasakule antud küla suunas. Võimalik tulla ka Jõgeva poolt 23 km ja sõita läbi Puurmani

aleviku suundudes viadukti alt läbi ning keerata Jüriküla suunas.

Rongiga ei ole võimalik kohapeale sõita.

Bussiga on võimalik sõita Puurmani ja liikuda sealt jalgsi 5 km Jürikülla, kust saab alguse

matkarada.

Saabudes parklasse on segadus suur, et kuhu peab liikuma ning kust algab matkarada, sest

kõik on väga ebaselge ja arusaamatu kuna puuduvad suunavad viidad. Küsides abi,

suundume raja alguspunkti, suunav viit rajale puudub, kuid kunagi on olnud. Pinnas pehme

ja liivane, raja algus rohine ning mitte miski ei viita saabuvale matkarajale, kuid keerame

siiski suure sildi juurest paremale.

Rajal ainult üks suunav matkaraja viit, kuigi vajadus oleks tunduvalt suuremale ja

tihedamale tähistusele, kuna rada on 7 km pikk. Eriti suurt segadust põhjustab rajal puuduv

täiendav informatsioon läbitud vahemaade ja momendi asukoha kohta. Vaimupuudega ini-

mesel kaob kindlustunne oma kulgemise kohta ja pidevalt tekib küsimus, et kaua peab veel

kõndima jõudmaks metsast välja, sest informatsiooni selle kohta ei ole.

Informatsioon taimestiku ja loomastiku kohta on väikestel A4 formaadis paberitel, nende

juures puudusid piktogrammid taimestiku mürgisuse ja söödavuse kohta, kuna vaimu-

puudega inimesed on lapsemeelsed siis on suur oht, et nad just pildilnähtut lähevad

proovima. Ka võiks olla selline informatsioon trükitähtedes, kuna kerge ja mõõduka

vaimupuudega inimesed enamasti loevad sellist teksti. Piktogrammid on kohased neile, kes

lugeda ei oska.

Rajal on vaid üks puhkekoht, mis asub ühtepidi liigeldes esimesel või teistpidi liigeldes

kuuendal kilomeetril, seal asub ka raja ainukene kuivkäimla ning lõkkeplats. Oluline

vajadus on rohkemate puhkekohtade jaoks, kuna rada on väga pikk ja väsitav ning hea

oleks istuda ja pisut puhata, sest inimeste füüsilised võimed eriti vaimupuudega inimese

puhul on väga erinevad ja ka vanusegrupid on erinevad.

Rajal on küll uued ning tugevad ja massiivsed purded, kuid nii vihma kui ka lume korral

libedad ja teave ohust puudub. Kuna rada on pikk, võiks olla purrete juures ka puhke-

pingid.

Vaimupuudega inimesele on rada läbitav, kuid liitpuudega – kus lisandub nägemis, või

liikumispuue on läbitamatu. Antud rajal ei ole võimalik seda teha liitpuudega inimese jaoks

ka läbitavaks.

24

4.5 Emajõe – Suursoo Looduskeskuse matkarada

Emajõe – Suursoo matkarada saab alguse looduskeskuse juurest Kavastu külas.

Autoga saab sinna Tartust sõites välja Räpina poole 11 km pärast pöörata vasakule ja sõita

10 km Kantsini ja sealt otse läbi 3,5 km Kavastuni ning sõidutee lõpeb parklas.

Bussiga on võimalik sõita Tartust Kavastusse ja sealt suunduda jalgsi 3,5 km loodus-

keskuseni.

Rongiga ei ole võimalik otse sinna pääseda vaid samuti kuni Tartuni ja sealt edasi bussiga.

Parklas on suur tahvel infoga kogu Suursoo kohta, kuid vaimupuudega inimese jaoks on

informatsioon väga segane, puudub asukohta tähistav märge ja võimatu luua seost kus

paikneb matkarada.

Looduskeskuse juures on informatsioon ainult kalastajatele, pisut eemal on silt matkaraja

skeemiga, kuid vaimupuudega inimesele taas selgusetu.

Matkarada üldjuhul heas seisukorras, valdavalt kaetud laudteega, mis on küll pisut kitsas ja

tekitab ebakindlust, kuna puuduvad käsipuud, millele oleks suur vajadus ohtlikemates

kohtades. Laudtee on ka suhteliselt libe ja puuduvad igasugused ohumärgid või libeduse

kaitseks võrgud.

Üldjoontes rada väga mitmekülgne ja äärtes on palju erinevaid infotahvleid, millest

alumised on trükitähtedes ja arusaadavad ka kerge ja mõõduka vaimupuudega inimesele.

Teksti juures oleksid ikkagi vajalikud piktogrammid, mis söödav ja mis mitte. Emajõe

ääres võiksid olla ka ohumärgid ujumiskeeluga või pehme pinnase kohta, kuna vaimu-

puudega inimesed on väga lapsemeelsed.

Raja ääres palju puhkekohti ning lõkkeplatse, võimalused ka laudtee ääres istuda pingil ja

puhata.

Raja ääres tahvlitel mitmeid huvitavaid ja tegevust pakkuvaid ülesandeid, kus infor-

matsioon trükitähtedes ja ülesanded kõigile jõukohased ning arendavad.

Kuivkäimlaid raja ääres ei ole aga kuna rada on paraja pikkusega siis ei teki ka vajadust.

Parklas on kuivkäimla olemas, kuid paraku tähistamata, samuti on olemas looduskeskuses

sees.

Vaimupuudega kliendile on rada läbitav, kuid liitpuudega – kus lisandub nägemis, või

liikumispuue on läbitamatu. Antud rada on võimalik teha liitpuudega inimese jaoks ka

läbitavaks, ehitada praegused kitsad 50 cm ja kohati 70 cm-ised laudteed laiemaks ja

ääristada turvaribadega ning vee uhutud laudtee taaastada ebatasastel Emajõe kallastel.

25

Looduskeskuse juurde ei ole parklast võimalik pääseda liitpuudega inimesel, kuna pinnas

pehme ja ebatasane. Looduskeskusesse sisse on aga võimalik pääseda ka ratastooliga, tänu

kaldtee olemasolule. Samuti on võimalus kasutada töötavat invatualetti.

Informatsioon looduskeskuses on liiga keeruka ülesehitusega ja pikk vaimupuudega

inimese jaoks.

4.6 Küsitlus e-kirja teel

Küsitlus viidud läbi veebipõhise ankeedina 21. märtsist kuni 11. aprillini 2015. Küsitluses

kasutati eestikeelset ankeeti, mis koostati Google Drive programmiga. Küsimustik on

esitatud ka lõputöö lisas 1.

Küsitluse sihtgrupiks valisin AS Hoolekandeteenused kodujuhid ning seitse erinevat eri-

hoolekandeteenust pakkuvat Jõgeva- ja Tartumaa ettevõttejuhti. Tagasiside sain üheksalt

vastanult.

Analüüsides küsitluse tulemusi selgus, et matkarajad asuvad vastanute kodudest kuni 10

km-i kaugusel, kuid mitte ühegi hooldekodu kliendid ei külasta neid iseseisvalt, vaid ainult

koos tegevusjuhendajatega ja enim põnevust pakub loodusvaatluse ajal ka pikniku

pidamise võimalus. Suurimaks puuduseks peetakse liiga pikka ja keerukat informatsiooni

ning matkaradade liigset pikkust ja vähest turvalisust.

Ettepanekute osas juhiti kõige enam tähelepanu, et olemas võiks olla lihtsustatud infor-

matsioon; rajad on puudulikult ja keerukalt tähistatud ning üldiseks probleemiks oli see, et

olemasolevad rajad on liiga kitsad ja tekitavad vaimupuudega inimeses ärevust, kuna

puuduvad möödumiskohad, käsipuud ohtlikemates kohtades ja puuduvad piktogrammid.

Vastustest võib järeldada, et vaimupuudega inimesed oleksid huvitatud väga käima

matkaradadel ja looduskeskustes.

26

4.7 Intervjuu Loodushariduse töötajatega

Bakalaureusetöö raames koostasin küsimused ning viisin läbi intervjuu Keskkonnaameti

Jõgevamaa Keskkonnahariduse spetsialisti Maarika Männil`iga 01.04.2015 Toomal, kus

asub Endla looduskaitseala keskus. Samuti viisin läbi intervjuu RMK Loodushoiuosakonna

Lõuna – Eesti külastusjuhi Malle Oras`ega 06.04.2015 Elistveres. Intervjuu läbiviimise

eesmärgiks oli välja selgitada külastusjuhtide ning giidide ettevalmistus ja väljaõpe

tegelemaks puuetega inimestega, aga ka teada saada olemasolevast kogemusest puuetega

inimestega tegelemisel. Samuti soovisin välja selgitada kas antud asutused omavad koos-

töökogemust puuetega inimestega tegelevate asutustega ning kas tulevikus on plaanis

hakata hoolekandeasutustega ka koostööd tegema. Kuna juba läbiviidud vaatluste põhjal

saan öelda, et suures osas ei vasta Jõgeva- ja Tartumaa matkarajad puuetega inimestele

liikumiseks vajaminevatele nõuetele, siis soovisin teada saada ka tulevikuplaanide kohta

matkaradade renoveerimisel ning uute projektide elluviimisel erivajadustega inimestele

tähelepanu pööramisel.

Intervjuudest selgus, et mingil määral on tehtud koostööd erinevate puuetega inimeste

organisatsioonidega, kuid ise ei ole koostöö tihendamiseks midagi tehtud, ollakse valmis

küll vastu võtma ka vaimupuudega kliente, kui on saadud eelnev informatsioon ja teave,

missuguse puudega inimestega on tegemist. Eri väljaõpe neil puudub tegelemaks puuetega

inimestega, kuid vajadusel viiakse iseseivalt end kurssi ja kohandatakse programmid.

Lisa.2 on välja toodud läbiviidud intervjuude protokoll.

27

5. ARUTELU

Külastades matkaradu jõudsime järeldusele, et antud momendil ei ole vaimupuudega

inimestele suuremat tähelepanu pööratud. Matkaradade tähistamine on valdavas enamuses

ebapiisav, infotahvlitel olev informatsioon on liialt keerukas ja arusaamatu, matkarajad on

suhteliselt pikad ja puhkamisvõimalusi ei ole ning kuivkäimlate kasutamisvõimalus

praktiliselt puudub.

E-kirja teel läbi viidud küsitluse tulemused ühtisid suures osas minu enese poolt läbi

viidud vaatluste tulemustega. Küsitlusele vastanud leidsid, et infotahvlitel olev

informatsioon võiks olla rohkem lihtsustatud kujul, radadel võiks puhkamisvõimalusi

rohkem olla, sama märgiti ka WC-de puhul. Peamiste puudustena leiti veel, et rajad on

liiga pikad ning tähtistus vägagi puudulik. Selle põhjal võib öelda, et hoolekandeasutuste

töötajad on antud teema suhtes suures osas üksmeelel.

Vesteldes riigiametite töötajatega selgus, et nende jaoks seostub puuetega inimeste

nimetamisel peamiselt ratastooli kasutaja. Kui küsitlus jõudis vaimupuudega inimeste

teemani, siis seda polnud antud asutused varasemalt praktiliselt üldsegi puudutanud või

ainult väga marginaalselt. Nii Keskkonnaameti kui RMK esindajad ütlesid, et vaimu-

puudega inimestega suhtlemiseks puuduvad neil oskused ja ise nad koostöö vastu huvi

tundnud ka pole. Radade renoveerimisel on pandud põhirõhk teatud lõikude kohanda-

misele, et neid ratastooliga läbida saaks ja muid ettepanekuid neile pole tehtud. Hoolimata

sellest, et e-kirja teel läbiviidud küsitlusele vastanud ei toonud giidide ning külastusjuhtide

kogenematust puuetega inimestega käitumisel otseselt välja, siis sellest hoolimata leidsid

seda nii Keskkonnaameti esindaja kui ka RMK esindaja. Hoolekandeasutuste töötajate

sõnul ei ole peamiseks probleemiks see, kuidas vaimse puudega inimesed matkal olles

käituvad, vaid probleem tekib siis, kui isik ära väsib ning tema psüühika ei võimalda enam

käimasolevast tegevusest aru saada ning tekib paanika ja võib vallanduda probleemne

käitumine.

Probleemse käitumisega tegelemisel on väga suur osakaal ebameeldiva käitumise enneta-

misel. Kui omada tervikpilti kognitiivsete probleemidega inimeste informatsioonitöötluse

ja tõlgendamise eripäradest, arengutasemetest ja põhivajadustest, siis on võimalik kesk-

28

konna kohandamise ja kohaste juhendamisvõtete kasutamisega võimalikku probleemset

käitumist ära hoida [23:14]

29

6. JÄRELDUSED JA SOOVITUSED

Antud töö tulemusena võib öelda, et valdav osa matkaradadest on vaimupuudega inimese

seisukohalt vaadates halvas seisukorras. Puudub korralik ja selgelt mõistetav tähistus

suunaviitade näol, eriti teede ristumiskohtades, infotahvlitel olev informatsioon on keeru-

kas ja arusaamatu nende jaoks, puuduvad ohtudele viitavad märgid piktogrammide näol.

Rajal on puhkamispunkte väga vähe ning mõnel rajal puuduvad puhkamisvõimalused

üldsegi. Seda näiteks Männikjärve matkarajal.

Emajõe-Suursoo matkarada oli ainukene, kus oli väljas peamise informatsiooni all eraldi-

seisvana lihtsustatud info, mis oli trükitähtedes. Hilisemas vestluses looduskeskuse juha-

tajaga selgus, et lihtsustatud info oli mõeldud eelkõige lastele. Matkaradade vaatluse tule-

mused on näha tabelis 4.

30

Tabel 4. Matkaradade vaatlusprotokoll

Endla

matkarada

Elistvere

matkarada

Emajõe-

Suursoo

matkarada

Alam-Pedja

matkarada

Infotahvlil informatsioon

matkaraja kohta Puudulik Olemas Puudulik Puudulik

Matkarajale suundumise info Puudulik Olemas Puudulik Puudub

Matkarajal liikumise info Puudulik Puudulik Puudulik Puudub

Informatsioon arusaadav

vaimupuudega inimesele Puudulik Puudulik Olemas Puudub

Puhkamisvõimalused

matkarajal Puuduvad Puuduvad Olemas Puudulik

Käimla kasutamise

võimalused matkarajal Puudub Puudub Puudub Puudub

Pikniku pidamise võimalused

matkarajal Puudulik Puudub Olemas Puudulik

Vaatetorni külastamise

võimalused Puudub Olemas Puudub Olemas

Liitpuudega liikumise

võimalused matkarajal Puudub Olemas Puudub Puudub

Auto/bussi

parkimisvõimalused parklas Olemas Olemas Olemas Olemas

Looduskeskustes on olukord vaimupuudega inimese seisukohalt vaadatuna veel halvem.

Informatsioon on väljapanekute juures liialt pikk ja keerukas. Asja hea pool aga on, et

etteteatamise korral on võimalik saada lihtsustatult esitatud ettekandeid, mis lähtuvad

kooliõpilaste jaoks mõeldud materjalist. Looduskeskuste vaatluse tulemused on näha

tabelis 5.

31

Tabel 5. Looduskeskuste vaatlusprotokoll

Endla

looduskeskus

Elistvere

looduskeskus

Emajõe-

Suursoo

looduskeskus

Alam-Pedja

looduskeskus

Sissepääs keskusesse

kaldteega Puudub Olemas Olemas Olemas

Piisavalt laiad ukseavad Puudulik Olemas Olemas Olemas

Lihtsustatud informatsioon Puudub Puudub Puudub Puudub

Puhkamisvõimalus Puudub Olemas Olemas Olemas

WC-kasutusvõimalus Olemas Olemas Olemas Olemas

Inva WC olemasolu Puudub Olemas Olemas Olemas

Ekpositsioonide

lühikirjeldused Puudub Puudub Puudub Puudub

Töötajatel, kellega antud töö raames kokku puutusin, puudus kokkupuude vaimupuudega

inimesega.

Kokkuvõtteks võib öelda, et matkaradu saab vaimupuudega inimeste jaoks paremaks kasu-

tamiseks kohandada, kui infotahvlitele juurde lisada lihtsustatud informatsiooni ja

suurendada suunaviitade arvu. Vajadus on suurendada ka WC-de ja puhkekohtade arvu.

Tehtud töö tulemusena võin öelda, et see, mis on sobilik vaimupuudega inimestele, on

sobilik ka lastele ja täiskasvanud inimestele. Kui muuta matkaradu ja looduskeskuseid

selliseks, et nad on arusaadavamad ja läbitavad kõikidele sihtrühmadele, siis on see kasulik

tervele ühiskonnale.

Parendamiseks oleks vajalik teha:

1) Kuivkäimlad peaks matkarajal olema vähemalt iga paari kilomeetri tagant;

2) Puhkamiseks võiks olla istekohti kindlasti iga kilomeetri tagant;

3) Ohtlikes kohtades peaksid olema kahepoolsed käsipuud;

4) Laudtee alguses peaksid olema võimalikust libedusest teatavad ohumärgid;

5) Suunaviidad peaksid olema igas teede ristumiskohas, näitamaks, et inimene on

endiselt õigel rajal ning viidad peaksid olema kindlasti iga viiesaja meetri tagant;

32

6) Matkarajad peaksid olema mingis ulatuses läbitavad ka näiteks liitpuudega

inimesele, kellel kaasub lisaks vaimupuudele ka nägemis-, või liikumispuue;

7) Laudteedel peaksid olema iga saja meetri järel teineteisest möödumiseks laiendid;

8) Matkaraja ääres olevatel taimede kohta käivatel infotahvlitel peaksid olema juures

ka piktogrammid nende söödavuse/mittesöödavuse kohta;

9) Suurtel infotahvlitel, mis asuvad matkaradade alguses ja ka rajal, peaks olema ini-

mese asukoha tähistus selgesti mõistetav. Punane täpp võib tekitada vaimupuudega

inimeses suurt segadust;

10) Koolitada looduskeskuste töötajaid, et nad oskaksid vaimupuudega inimesega

tegeleda, sest puuetega inimesed võivad kergesti ärrituda ja segadusse sattuda.

33

KOKKUVÕTE

Bakalaureusetöö eesmärgiks on kirjeldada praegust olukorda ning pakkuda lahendusi

vaimupuudega, aga ka füüsilise puudega inimeste toimetulekuks ja informatsioonist

arusaamiseks ning selle omandamiseks Jõgeva- ja Tartumaa enimkülastatavates loodus-

keskustes ja matkaradadel. Samuti oli töö eesmärgiks välja tuua peamisi puudusi Jõgeva-

ja Tartumaa looduskeskustes ja matkaradadel, ent sellest hoolimata võib leida sarnaseid

puuduseid ka mujal asuvatel sarnastel objektidel. Antud bakalaureusetöös välja toodud

puuduseid ja pakutud soovitusi saab rakendada ka mujal asuvate matkaradade ja

looduskeskuste renoveerimisel ja uute projekteerimisel.

Kuna eesmärgiks oli välja tuua vajakajäämised matkaradadel ning looduskeskustes, siis

külastasime koos vaimupuudega inimestega nelja looduskeskust ning matkarada Jõgeva-

ning Tartumaal. Nendeks olid Endla looduskeskus ja Männikjärve matkarada, Elistvere

looduskeksus ning matkarada, Alam-Pedja looduskeskus ning Kirna matkarada ja Emajõe-

Suursoo looduskeskus ning matkarada.

Selleks, et saavutada töö tulemuslikkus, analüüsisin looduskeskustes ning matkaradadel

läbiviidud vaatlusi, hoolekandeasutuste töötajate vastatud küsimustikke ning Keskkonna-

ameti ja RMK esindajaga läbi viidud intervjuusid.

Tooksin välja korraliku ning selge üheselt arusaadava tähistuse puudumise matkaradadel,

infotahvlitel oleva informatsiooni liigse keerukuse ning külastuskorraldajate ning giidide

vähesed oskused tegelemaks puuetega inimesega. See tähendab, et matkaradadel puudub

vajalik arv suunaviitasid ning infotahvleid, seda eriti teede ristumiskohtades. Infotahvlitel

olev informatsioon on keerukas ja arusaamatu vaimupuudega, aga ka nägemispuudega

inimeste jaoks. Nägemispuudega inimese jaoks peaks olema kiri reljeefne või siis

spetsiaalne punktkiri. Samuti puuduvad ohtudele (näiteks: mürgised marjad, seened,

põõsalised, laukad) viitavad märgid. Komplekspuudega inimese jaoks on puhkamispunkte

vähe ning mõnel matkarajal puuduvad puhkamisvõimalused üldsegi.

Matkaradadel ning looduskeskustes valitseva hetkeolukorra parandamiseks tuleks tihen-

dada koostööd hoolekandeasutuste ning loodusharidust pakkuvate asutuste ning matka-

radade haldajate vahel. Pikemas perspektiivis ka haridusasutuste ja hoolekandeasutuste

34

vahel. See on vajalik selleks, et järjepidevalt toimuks adekvaatse informatsiooni vahen-

damine, mis tulevikus väljenduks parema loodushariduse pakkumises puuetega inimestele

ning matkaradade ning looduskeskuste ehituses, mis vastaks kõigi külastajate vajadustele.

35

THE ACCESSIBILITY AND INFORMATION VAILABILITY

FOR PEOPLE WITH DISABILITIES IN JÕGEVA AND

TARTU COUNTY NATURE CENTERS AND WALKING

PATHS

SUMMARY

The purpose of this thesis is to observe the present situation and offer solutions for

mentally and physically disabled people’s subsistence

and better understanding and acquirement of information in most visited natural centers

and walking paths in Jõgeva and Tartu counties most visited nature centers and walking

paths.

The purpose of this study was to point out the main disadvantages in Jõgeva and Tartu

county’s nature centers and walking paths, but the need for changes can be found in some

other similar objects. The disadvantages and suggestions that have been pointed out in this

study can also be used while renovating nature centers and projecting new centers.

As the mains purpose of the sudy was to point out the main necessities for nature paths and

centers, then four nature centres and walking paths in Jõgeva and Tartu county were

visited: Endla nature center and Männikjärve walking path, Elistvere nature centre and

walking path, Alam-Pedja (Lower-Pedja) nature centre and Kirna walking path, Emajõe-

Suursoo nature center and walking path.

In order to get the results, I analyzed the observations that took place in nature centers and

on walking paths, the questionnaires answered by disables people’s caring units and

interviews held with

RMK (Estonian state forests management center ) and Keskkonnaamet (Environmental

Board) representatives.

To sum up the conclusions it can be said that the majority of walking paths are in a very

bad condition when taking a perspective from the disabled people’s point of view. The

main disadvantages I could bring forth, would be missing noticeable and understandable

direction indicators on walking paths, too difficult information presented on information

36

boards, guides’ and visitor coordinators’ lack of knowledge and skills in working with

disabled people. This means, there are a number of sign indicators and information boards

missing, especially at the crossroads.

The information on the information boards is difficult to understand for people with mental

disability, but also with visual impairment person.

The writing for person with visual disability should be tangible text or specific dot letters.

Moreover, the signs pointing out the dangers (e.g. poisonous berries, mushrooms, bushes,

hags etc.) are needed.

There are very few resting points for people with complex disability and during some

walking paths they are missing completely.

For enhancing the present situation on walking paths and nature centers the communication

between caring centers, nature education offering institutions and walking path keepers

should be consolidated and in a longer time period the cooperation between education

providers and caring institutions could also be consolidated.

The cooperation should enhance the quality of service that is provided for both disabled

and all other people using nature centers and walking paths.

37

KASUTATUD KIRJANDUS

1. Aaviksoo E. 2008. Erivajadustega inimene – hinnatud töötaja

2. Bakk A., Grunewald K. 1999 Vaimupuudega inimeste hoolekanne

3. Darcy S., Dickson T. (2009). A Whole-of.Life Approach to Tourism: The Case for

Accessible Tourism Experiences. Journal of Hospitality and Tourism Management.

http://ac.els-cdn.com/S1447677000000450/1-s2.0-S1447677000000450-

main.pdf?_tid=0b4ca67c-f0ea-11e4-8dc1-

00000aacb361&acdnat=1430585053_13eced316f17b90d08308e3eccb3e8ac (külastatud

29.04.2015)

4. Department of human services http://www.dhs.vic.gov.au/about-the-department/our-

organisation/organisational-structure/our-groups/office-for-disability (külastatud

06.04.2015)

5. Keskkonnaamet. http://keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnaharidus-2 (külastatud

18.04.2015)

6. Keskkonnaamet. Alam – Pedja looduskeskus.

http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnaharidus-2/looduskeskused/alam-pedja-

looduskeskus/ (külastatud 02.04.2015)

7. Keskkonnaamet. Alam – Pedja Kirna matkarada

http://www.keskkonnaamet.ee/alam/kulastajale/1-matkarajad/kirna-matkarada/

(külastatud 02.04.2015)

8. Keskkonnaamet. Emajõe - Suursoo looduskeskus

http://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/kaitsealad/peipsiveere-looduskaitseala/1741

(külastatud 03.04.2015)

9. Keskkonnaamet. Endla looduskeskus

http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnaharidus-2/looduskeskused/endla-

looduskeskus/ (külastatud 28.03.2015)

10. Keskkonnaamet. Endla järve matkarajad http://www.keskkonnaamet.ee/endla/kulastajale-

2/matkarajad/ (külastatud 28.03.2015)

11. Klaassen A., Tiko A., Mäe K., Krais M., Salumaa M., Kokk P., Agan S., Arandi T,.

Tõnisson U., Uusküla Ü. 2010. Tegevusjuhendaja käsiraamat

12. Liikumisvabadus invainfo http://liikumisvabadus.invainfo.ee (külastatud 21.03.2015)

38

13. Loodusega koos. Elistvere looduskeskus

http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/tartu-jogeva-puhkeala/4450

(külastatud 08.04.2015)

14. Loodusega koos. Emajõe-Suursoo looduskeskus

http://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/kaitsealad/peipsiveere-looduskaitseala/1741

(külastatud 02.04.2015)

15. Medicina. 2000.Psühhiaatria

16. Paavel V., Kõrgesaar J., Sarjas A., Sõmer S., Vasar V. 2000. Psüühilise erivajadusega

inimeste hoolekanne Eestis

17. Puuetga inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll

https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006 (külastatud 10.05.2015)

18. Rannastu K., 2005. Sotsiaalhooldus

19. RMK http://www.rmk.ee/organisatsioon/tegevusvaldkonnad (külastatud 11.04.2015)

20. Sotsiaalministeeriumi välisveeb http://www.sm.ee/et/sotsiaalvaldkond (külastatud

08.04.2015)

21. Souca Maria Luiza. In: Annals of the University of Oradea: Economic Science, 2010

http://eds.b.ebscohost.com.ezproxy.utlib.ee/eds/pdfviewer/pdfviewer?vid=10&sid=20f5cb0

b-1b4c-4a77-b816-c1b296ee0d55%40sessionmgr112&hid=111 (külastatud 29.04.2015)

22. The Office for Disability.Disability in Victoria Tourism_Accessibility_Digital.pdf

(külastatud 07.04.2015)

23. Tõnisson.U, Salumaa M., Klaassen A. 2011. Probleemse käitumise ennetamise ja

juhendamise hea tava käsiraamat

24. Tänavsuu K., Milkevièius M. Eesti Loodus 4. 2006. Elistvere õpperada (külastatud

06.04.2015)

25. World Health Organization http://www.who.int/disabilities/actionplan/en/ (külastatud

06.04.2015)

39

LISAD

40

Lisa 1

Küsitlus Google Drives

1. Teie Kodu asukoht ................................

2. Kas teate, et Teie piirkonnas on mõni looduskeskus või tähistatud matkarada?

a. Jah, olen kuulnud

b. Jah, olen käinud

c. Ei ole ise käinud

d. Ei tea, et oleks

3. Kui kaugel umbes (km) asub Teie kodule lähim looduskeskus või tähistatud

matkarada?

4. Kas Teie Kodu klientide hulgas leidub neid, kes külastavad läheduses asuvaid

matkaradu või looduskeskuseid iseseisvalt?

a. Jah

b. Ei

c. Ei tea

d. Võib olla

5. Mitu klienti käis iseseisvalt külastamas looduskeskuseid või matkaradu aastal

2014?

a. 1-5

b. 6-10

c. 11-15

d. Muu .......

6. Kas Teie kodu klientide hulgas leidub neid, kes külastavad läheduses asuvaid

looduskeskuseid või matkaradu saatjaga?

a. Jah

b. Ei

c. Ei tea

d. Võib olla

7. Mis Teie tähelepanekute järgi pakub klientidele enim huvi loouskeskustes ja

tähistatud matkaradadel?

a. Linnuvaatlus

b. Taimevaatlus

c. Loomavaatlus

d. Kena maastik

e. Matkamine

f. Fotografeerimine

g. Vaatetornid

h. Pikniku pidamine

i. Ei oska öelda

j. Muu ..................

8. Mis Teie tähelepanekute järgi on klientide jaoks suurimaks puuduseks

looduskeskustes?

41

a. Informatsiooni keerukus

b.

c.

d.

e.

9. Mis on Teie tähelepanekute järgi klientide jaoks suurimaks puuduseks

matkaradadel?

a. infotahvlite ülesehitus

b. matkaraja tähistus

c. matkaraja turvalisus

d. puhkekohtade vähesus

e. matkaraja pikkus

f. ebapiisav informatsioon

g. muu ...............................

10. Kuidas hindate koostööd RMK või Keskkonnaameti loodushariduse

spetsialistidega?

a.

b.

c.

d.

11. Mis soodustaks Teie kodu klientidel rohkem iseseisvat liikumist matkaradadel?

............................................................................................................................

12. Mis takistab Teie kodu klientidel külastamast looduskeskuseid ja matkaradu

...............................................................................................................................

13. Mis vajaks muutmist matkaradadel ja looduskeskustes, et erivajadustega inimeste

vajadused oleksid täidetud?

..................................................................................................................................

42

Lisa 2

1. Intervjuu Maarika Männil`iga

Milline kokkupuude on Teil tööalaselt olnud puuetega inimestega? (vaimupuue,

nägemispuue ja liikumispuue)

Kuna puudub vastav väljaõpe töötamaks erivajadustega inimestega, on senises töös nen-

dega kokkupuuted olnud minimaalsed või pigem olematud.

Kui palju teeb Keskkonnaamet koostööd erinevate puuetega inimesi esindavate

organisatsioonidega? Kuidas näeb see välja?

Koostöö siiani puudub, oleme avatud, kuid ise initsiatiivi ei ole võtnud.

Kuidas ning kui palju arvestab Keskkonnaamet matkaradu projekteerides/ renoveerides

puuetega inimeste vajadustega?

Keskkonnaamet ei ole kaitsekorralduskavu koostades puuetega inimestele suunatud matka-

radadega tegelenud. See on jäetud seni RMK hinnata, kas ja kuhu sedalaadi radu on vaja.

RMK korraldab ka ise oma puhkealadel külastusuuringuid.

Kui suurel määral on looduskeskuste juhid ja giidid teadlikud erinevate puuetega

inimeste vajadustest ja käitumismallidest? Kas on läbitud selleks ka erinevaid

koolitusi?

Kuna puudub vastav väljaõpe töötamaks erivajadustega inimestega, on senises töös

nendega kokkupuuted olnud minimaalsed. Eelnevale lisaks, on ette tulnud, et mõnes

lasteaia või koolirühmas on olnud füüsilise puudega noor. See on selgunud kohapeal

õppeprogrammi läbi viies (eelnevalt ei ole õpetajad sellest teavitanud), olen kohapeal selle

olukorraga pidanud kohanema ja arvestama - ei ole andnud neile tegevusi, mida nad füüsi-

liselt teha ei saa. Õppeprogrammides erivajadustega õpilastega olen arvestanud väiksema

keskendumisvõime, püsivuse ja raskusastmega - st. õpetatavat teemat olen püüdnud lihtsa-

malt seletada ja mõistetavaks teha, enam praktilisi näiteid ja kogemuslikult-tunnetuslikult

neile õpetada. Teemadena olen tutvustanud linde, prügi, vett.

Kuhu ja kui suurel määral on momendi seisuga rajatud matkaradu arvestades

puuetega inimestega?

Soomaal on invarajad Riisa rabas ja Koprarajal, kuhu pääseb ka ratastooliga liikuma.

43

Kas tulevikus on plaanis arvestada rohkem puuetega inimeste vajadustega?

Arvestatakse juba praegust puuetega inimeste vajadustega, kui eelnevalt on kokkulepe ja

selgitatud, missuguse puuetega inimestega on tegemist. Tänase seisuga on Endla

Looduskeskuse õppeprogrammid erinevatele vanuserühmadele, vastavalt lasteaed, I-kooli-

aste kuhu kuuluvad 1-3.klass, II – kooliaste kuhu kuuluvad 4-6.klass, III – kooliaste kuhu

kuuluvad 7-9.klass ning gümnaasium. Kindlasti ei plaani me pakkuda õppeprogramme

sügava vaimupuudega inimestele, kuna selleks oleks vaja eraldi ettevalmistust, haridust.

Lihtsustatud ja toimetuleku õppekavaga õpilastele olen valmis pakkuma õppeprogramme.

2. Intervjuu Malle Oras`ega

Milline kokkupuude on Teil tööalaselt olnud puuetega inimestega? (vaimupuue,

nägemispuue ja liikumispuue)

Puuetega inimestega on kokkupuude olnud tänu õppeprogrammidele. Programmidest on

osavõtnud nii vaimupuudega kui ka liikumis- ja nägemispuudega inimesi. Programme

tehes on püütud võimalikult palju arvestada puuetega inimeste vajadustega ja kohandada

programmi neile sobilikumaks.

Kui palju teeb RMK koostööd erinevate puuetega inimesi esindavate

organisatsioonidega? Kuidas näeb see välja?

Aastal 2013 kaardistas Tallinna Liikumispuuetega Inimeste Ühing EAS-i poolt tellitud töö

käigus ka RMK objekte. Hindamisel lähtuti „Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuul-

mispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes“,

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrus nr 14 nõuetest ja

üldtunnustatud universaalse disaini põhimõtetest. Aruanne tööst EAS-s. RMK on suhelnud

ligipääsude ja matkaradade osas Tallinna Puuetega Inimeste Kojaga. Ettepanekute osas

ootaks asjaosaliste omapoolset huvi, koostöö kindlasti võimalik ja vajalik.

Kuidas ning kui palju arvestab RMK matkaradu projekteerides/ renoveerides

puuetega inimeste vajadustega?

Avalikult kasutatavad hooned projekteeritakse automaatselt invavõimalusega ning looduses

oleva taristu osas tehakse valik – kus on kohandamine mõistlik ja otstarbekas, sinna inva-

võimalus projekteeritakse. Projekteerija vastutab lahenduste eest. Taas võiks kasuks tulla

koostöö erinevate invaühendustega.

44

Kui suurel määral on looduskeskuste juhid ja giidid teadlikud erinevate puuetega

inimeste vajadustest ja käitumismallidest? Kas on läbitud selleks ka erinevaid

koolitusi?

Teadlikkus erinevate puuetega inimeste vajadustest ja käitumismallidest on looduskeskuste

juhtide ja giidide puhul erinev. Sõltub, kui palju on kellelgi kokkupuuteid puuetega

inimestega. Isiklikult kui tean, et on tulemas grupp, kus on erivajadustega inimesi, siis

olen rohkem süüvinud teemasse ja uurinud nende käitumismalle ning seda, et kuidas

erinevate puuetega inimestega paremini kontakti luua.

Vastavasisulisi koolitusi selleks läbitud ei ole, kuid kindlasti midagi võiks olla.

Erivajadustega inimesi meie ümber on üpris palju ning oleks hea teada, et millised on

nende vajadused ning käitumismallid ja kuidas nendega paremini kontakti luua.

Kuhu ja kui suurel määral on momendi seisuga rajatud matkaradu arvestades

puuetega inimestega?

Tartu- ja Jõgevamaal on invalaudtee (ratastooliga liikumiseks) ehitatud Elistvere looma-

pargist lähtuvale matkarajale, Emajõe matkaraja lastele mõeldud teave võib olla sobilik

erivajadustega inimestele.

Kas tulevikus on plaanis arvestada rohkem puuetega inimeste vajadustega?

Erivajadustega inimeste soove puhkerajatiste ja teabe vallas peaks rohkem tutvustama,

koostööd pakkuma, siis võimaluste korral kindlasti tahaks arvestada. Pelgalt p-s 2

nimetatud määruste alusel pole tulemus erinevate erivajadustega inimeste jaoks piisavalt

hea.