Upload
kolton
View
115
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Andres Taukar. Lühitutvustus. Väo elektrijaam. Projekt. Projekti omanikud BEN Energy OÜ 75% Tallinna Küte AS 25% Elektrijaama käivitaminesügis 2008. Väo projekti sünni eeldused. Idee Tallinnasse uue koostootmisjaama rajamiseks ei ole uus … maagaasi hinnaprognoos - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
VÄO ELEKTRIJAAMAndres Taukar
Lühitutvustus
PROJEKT
Projekti omanikud○ BEN Energy OÜ 75%○ Tallinna Küte AS 25%
Elektrijaama käivitamine sügis 2008
VÄO PROJEKTI SÜNNI EELDUSED
Idee Tallinnasse uue koostootmisjaamarajamiseks ei ole uus …
maagaasi hinnaprognoos Tallinna koostootmiseks kasutamata suvine
soojuskoormus (~ 50 MWth)
“taastuvelektri” tootmiskohustus 5,1 % 2010.a. soojuse müügileping AS-ga Tallinna Küte Suurte Põletusseadmete Direktiivi mõju Narva
elektrijaamadele alates 2016.a.
“TAASTUVELEKTRI” TOOTMISKOHUSTUS
…. tuleneb EL liitumislepingust Kohustuse täitmine eeldas muudatusi
seadusandluses Elektrituruseaduse muutmise eelnõu menetlemine
2004.a. ja vastuvõtmine ilma taastuvenergia toetusskeemideta
Riigikogu Majanduskomisjoni lubadus menetleda taastuvenergia küsimused veebruariks 2005.a.
“Taastuvelektri” ostukohustuse sätestamine ETS-s mais 2007.a.
Projekti hilinemise hind- 200 miljonit krooni
ASUKOHT
Tooma tn 14 / Väomurru tn 1 11415 Tallinn
ÜLDANDMED
Elektrijaama võimsus 25 MWel / 49 MWth
skraber 18 MWth
(max) Kütus puit ja turvas Maksimaalne puiduhakke vajadus kuni 300 000
tm/aastas Planeeritud elektri toodang umbes 180
GWh/aastas Planeeritud soojuse toodang kuni 500 GWh/aastas CO2 heitmete vähendamine 263 000 tonni/aastas Kasutegur 89,7-90,4 % (skraberi
kasutamisel üle 100%)
Investeeringu maht üle 1 miljardi krooni
TEHNOLOOGIA
Klassikaline tsükkel aurukatla, auruturbiini ja generaatoriga
Suitsugaaside kondensaator (Skraber)
Põlemisõhu niisutussüsteem
SGK
katel turbiin
G
LVP
KKV
TALLINNA KAUGKÜTTEVÕRGU SUVINE SOOJUSKOORMUS
PÕHISEADMETE TARNIJAD
Keevkihtkatel Noviter/Metso Auruturbiin Siemens Skraber Metso Kütuse ettevalmistus BMH Wood
Tehnologies Vee ettevalmistus HOH Separtec 6 ja 110 kV Siemens Automaatjuhtimissüsteem Siemens Üldehitustööd KMG
Inseneriehitus InsenerkonsultantÅF Enprima Consult
ja veel üle 40 allhankija
KATEL
Keevkiht aurukatel NFBST: Võimsus (MCR) 75 MW
Reguleerimispiirkond 54 - 100% (MCR) Minimaalne koormus 20% MCR
Auru toodang 28.2 kg/s Auru parameetrid:
rõhk 110 bar(a) temperatuur 530 oC
Põhikütused hakkpuit, metsajäätmed turvas puidukütused + turvas
Käivitus- ja varukütus kerge kütteõli
KATLA ÜLDKIRJELDUS
Loomuliku veetsirkulatsiooniga katel Gaasitihedatest membraanekraanidest kolle Kolmeastmeline auruülekuumendi Ristribitatud torudest toitevee ökonomaiser Horisontaaltüüpi õhueelsoojendi Kerge kütteõli käivituspõletid Kerge kütteõli koormuspõletit (2 x 18 MW) Kaks kütuse punkrit Auru tahmapuhurite süsteem (21 tk) Primaar- ja sekundaarpõlemisõhu ventilaatorid Kahekambriline suitsugaaside elektrifilter
SUITSUGAASIDE KONDENSAATOR (SKRABER) JA PÕLEMISÕHU NIISUTI
Skraber võimaldab suitsugaaside puhastamist ja veeaurude kondenseerimist lisades soojusvõimsust kuni 18 MWth
Skraberis kasutatud vett puhastatakse ja pärast kasutatakse kaugküttevõrgu lisaveena
Niisutis tõstetakse põlemisõhu veesisaldust ja temperatuuri. Lisatud energia saadakse tagasi skraberis suitsugaaside kondenseerimisel
VEE ETTEVALMISTUSSÜSTEEMID
Vee ettevalmistussüsteem○ Liivafiltrid (klaaskiud) AHI-100○ Veepehmendajad (NaCL) FDV 300○ Soolaärastussüsteem (RO+CIP+EDI) RO-2320
Pöördosmoosseade ROMembraanide puhastusseade CIP “Cleaning in place” Elektrodeioniseerimisseade EDI
VEE ETTEVALMISTUSSÜSTEEMID
Heitvee (skraberivee) ettevalmistussüsteemPõhioperatsioonid:
○ Jahutamine○ Neutraliseerimine (NaOH)○ Kemikaalide lisamine (TMT-15, FeCl3)○ Flokulatsioon (polümeeri doseerimine)○ Selitamine○ Settest veeärastus○ Liivaga filtreerimine○ Kalkusekõrvaldi doseerimine○ Pöördosmoos
AURUTURBIINSEADE
Ühekorpuseline vasturõhu- vaheltvõtuturbiin Siemens SST 600
Vaheltvõttude arv 4 1. Kõrgrõhu soojusvaheti2. Deaeraator3. Madalrõhu soojusvaheti4. Kaugküttevõrgu soojusvaheti
Heitauru nimirõhk 0.27 bar(a) Heitauru rõhk max. 3.10 bar(a) Juhtklappide arv 2 tk Juhtlabade ridade arv 28 tk Turbiini juhtimissüsteem TURLOOP S7 Generaatori nimivõimsus 25 MW Pöörlemissagedus
Auruturbiin 6000 p/min Generaator 1500 p/min
TÖÖREŽIIMID
Soojusenergia toodangu põhine juhtimine
Elektrienergia toodangu põhine juhtimine
Elektrijaama elektrienergia omatarbe põhine juhtimine
VÄO ELEKTRIJAAM JA ELEKTRIVÕRK
Võrgueeskirjast tulenevad põhinõuded: Elektrijaam peab olema võimeline osalema
primaarreguleerimiselKiiruseregulaatori tundetus peab olema seatav
vahemikus ±0…500 mHz, diskreetsusega ±10 mHz Lisaks elektrijaam peab olema võimeline
osalema sekundaarreguleerimisel
Kui elektrijaama kasutakse sageduse reguleerimisel või reservihoidmisel, peab see olema täpselt
määratud eraldi asjakohases lepingus
VÕRGUEESKIRJA NÕUETE TÄITMISE VÕIMALIKKUS
Elektrijaamalt nõutud käivitusaeg○ Elektrijaamalt nõutud käivitusaeg on liiga lühike, kuni 8
tundi (VE 2007) ja kuni 12 tundi (VE 2003) Primaar- ja sekundaarreguleerimisel osalemine tähendab:
○ võimsusereservi olemasolu vähemalt ±5% nimivõimsusest, ehk ca 1.25 MWel Väo EJ puhul
Primaarreservi saavutamine○ Tootmisseade peab nõutud primaarreservi võimsust
saavutama 30 s jooksul, kusjuures 50% sellest 10 s jooksul ja suutma nõutud primaarreservi hoida vähemalt 15 min kestel
- Koostootmisjaama võimsuse järsk suurenemine põhjustab soojusvõrgu temperatuuri kasvu. Kuhu suunata liigsoojus?
JÄRELDUSED
Koostootmisjaama minimaalne ja maksimaalne elektrienergia toodang on määratud soojusvõrgu koormusega, mis muutub aastaringselt sõltuvalt välisõhu temperatuurist
Koostootmisjaama elektrilist võimsust ei ole võimalik muuta sõltumatult kaugküttevõrgu soojuskoormusest
Elektrivõimsuse suurendamisel automaatselt kasvab kaugküttevõrku antava vee temperatuur
Elektrivõimsuse suurendamiseks tuleb kasutada lisaseadmeid (nt. soojusvõrgu vee jahuti)
JAAMA KÜTUSEMAJANDUS I
Kasutatakse biokütused – puit ja turvas Planeeritud on kasutada 10% ulatuses freesturvast ning 90%
puiduhaket Aastane puidupõhiste kütuste vajadus kuni 300.000 tm, jaotub
ühtlaselt aasta lõikes Osaliselt valmistatakse hake ümarpuidust koha peal Puiduhakke toormena kasutatakse:
Raiejäätmed Võsa Hooldusraie peentüved Küttepuud Puidutööstuste jäätmed (laastud, koor, saepuru jm) Kännud
JAAMA KÜTUSEMAJANDUS II
Küttena kasutatavat turvast jaama territooriumil ei ladustata Puidukütuste ladustamiseks on jaama territooriumil
laopinnana kasutusel üle 5 ha pinda Ladustatakse ümarpuitu ja valmishaket Valmishakke ladustamine võimaldab platsil segada
erinevate omadustega kütuseid ning saada ühtlasemat segu Lattu on võimalik varuda erineva kvaliteediga kütuseid ning
kasutada neid sobival ajal Kütuste etteandmine toimub 4 konveieriga
etteandesüsteemis
KÜTUSE VASTUVÕTUSEADMED
Seadmete tarnija BMH Wood Technology ○ Vastuvõtusüsteemi tootlikus 600 m3/h○ Ladustussüsteemi mahtuvus 1200 m3/h○ Etteandesüsteemi tootlikus200 m3/h○ Magneti ja purusti tootlikus 200 m3/h
PROJEKTI TEOSTUMISE AJAKAVA I
Detailplaneeringu algatamine 12.2003 Tasuvuseeluuring 2003 Esimene seadmeleping 12.2004 KMH aruande koostamine 2004-2005 KMH aruande kinnitamine 04.2006 Põhilepingud sõlmitud 08.2006 Detailplaneeringu kehtestamine 08.2006 Investeerimisotsus 02.2007 Turbiinilepingu sõlmimine 02.2007 Ehitusprojekti koostamine 2006-03.2007 Ehitusluba ja ehituse alustamine 06.2007 Finantseerimisleping 08.2007
PROJEKTI TEOSTUMISE AJAKAVA II
Esimesed vundamendid valmis 10.2007 Esimeste seadmete paigaldamine 10.2007 Katla paigaldamise algus 01.2008 Turbiiniseadmete paigaldamise algus 04.2008 Survekatsetused algavad 05.2008 Turbiini paigaldamise algus 05.2008 Esimene tuli katlas 09.2008 Esimene aur turbiini 10.2008 Esimene sünkroniseerimine 10.2008 Tootmise alustamine 11.2008 Jaama vastuvõtmine 12.2008
EHITUSPLATS
Suvi 2005
EHITUSPLATS
110 kV kaabelliini ehitamine
VÄO ELEKTRIJAAM