paralleelsessiooni ettekanne Eesti E-Ülikooli sügisseminarilt Väimelas
Citation preview
1. Vabad litsentsid motivatsioon ja rimudelid Kaido Kikkas
sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent Tallinna likool E-likooli
seminar E-ppe jljed infoajastu kiirteel Vrumaa Kutsehariduskeskus,
22.11.07
2. Milles ldse probleem on?
tasuta lunaid pole olemas
minu looming on minu oma
intellektuaalomandi seadused on paigas
kik maksab!
------ kik on phimtteliselt ige. Eesti sea-duste jrgi tekib
autoriigus loomingule (sh ka e-ppematerjalidele) automaatselt ning
juhul, kui autor ei stesta teisiti, kuuluvad kik igused talle
3. Siiani oli kik nagu paigas
inimene li midagi (raamatu, laulu vms)
ta omandas oma loomingule teatud igused
teised, kes tahtsid tema loomingut kasutada, pidid titma tema
tingimusi ning enamasti talle raha maksma
loata levitamine oli paha-paha
KAS SEE POLEGI SIIS AINUIGE TEE?
4. Paar asja, mis ei klapi kik mgiks-malliga
on rida valdkondi ja ameteid, kusritegemine ja eriti tkikaupa
lugemine viib totaalselt mbrisse (riigikaitse, arstiabi, haridus).
JOKK sai alguse ritsemisest seal, kus seda ei peaks olema
vga palju suuri asju on tehtud maailmas ilma selle eest otsest
raha saamata
maailmas makse ka asju, mida vib niisamagi saada kes on Eviani
ostnud?
5. Vaba kultuur...?
kuuldavasti on olemas inimesed, kes oma loomingu vabalt
levitamist lubavad ja isegi soosivad?
kuidas nad siis ra elavad?
kui ma panen oma materjalid niteks Internetti, siis vib ju
igaks need ra varastada?
AJAD ON MUUTUNUD!
6. Mned tnapevased nited
Wikipedia
Linux ja kogu lejnud vaba tarkvara maailm
Flickr, YouTube ja palju muid sotsiaalse tarkvara
rakendusi
ILMSELT ON OLEMAS KA MINGID TEISED MOTIVAATORID PEALE
TKIHINNA
7. J.R.R. Tolkien (hkkerirahva suurimaid lemmikuid):
sest maailm muutub - ma tunnen seda vees, ma tunnen seda maas
ja haistan seda hus.
Fangorn (Puupard) Srmuste isandas
8. Sdi on Internet
Interneti massilevik ti kaasa mitmed olulised protsessid.
Niteks:
suur mng paari inimesega metsatalust
igamehe ajakirjandus
autorite hulga plahvatuslik kasv
kogukondliku mudeli taastulek
ks lihtne nide: ingliskeelses Wikipedias on tnaseks le 2
miljoni mrksna, Wikimedia Commonsis on le 2 miljoni meediafaili.
Mitme autorid neist on selle eest tasu saanud?
9. hisomand (commons)
Peter Barnes, Capitalism 3.0 (2006): onasju, mis ei allu
turumehhanismile
loodus (hk, vesi, pikese- ja tuuleenergia...)
kogukond (tnavad, sotsiaalssteem...)
kultuur (filosoofia, keel, muusika...)
Kuulub silitamisele hoolimata otsesest majanduslikust
tasuvusest
10. Nide nr 1: dotsent Kalle Kangekael
hoiab kik materjalid kiivalt enda kes, kopeerida ei luba ning
midagi kuhugi vlja ei pane:
t efektiivsus langeb, kuna peab kik materjalid loengus
konspekteerida laskma vi siis suure -mrgiga paberil paljundusi
tegema
tudengid on tigedad, kuna peavadloengus vehkima kirjutada ning
ei tea loenguks ette valmistada
kui materjal ometi rndama lheb, on Kallel aga vga raske midagi
praktikas ette vtta likooli ppejuna pole tal ei aega ega raha, et
tsist protsessi psti panna
11. Nide nr 2: professor Taavet Taibu
paneb kogu materjali vaba litsentsi all vrku oma kodulehele
vlja:
saab viidata ksijaile vaadake sealt (ajasst)
lihtsam saada tudengilt tagasisidet materjalide kohta materjali
kvaliteedi paranemine
tudengid on rahul - teavad iga kord, millest juttu tuleb, ei
pea loengus kogu joru les kribama ega enne eksameid materjale
otsima
Taavet Taibumaterjalid leiab vrgust naaber-likooli rektor
Bernhard Boss ja kutsub Taaveti mainekasse europrojekti osalema,
kuna materjalid olid head
12. Praktika: laenaks Wollilt mne slaidi
Peeter P. wolli Mtskla ettekandest 2006. aasta Eesti E-likooli
konverentsil (saadaval CC litsentsi alusel
http://isiklik.info/sahtel/060408-avatud-oppematerjal/avatud-oppematerjal.pdf)
kolm peamist argumenti, miks ei avaldata:
teised hakkavad kasutama
materjal on veel toores
varsti ilmub raamat
13. Phjendused
Wolli argumendid (vabas vormis):
Teised kasutavad - lasku kia! Peavad sel juhul teile viitama!
Lisaks ei asenda ka parim pik suureprast ppejudu
materjal on toores - parima tulemuse annab teiste poolt kaast
juurdetmbamine. Ka tudengitest vib abi olla
Raamat on tulemas - prsa kotis ostmine pole mistlik. Kige
rahulolevam on ostja siis, kui ei pea kartma, et talle rmpsu phe
mriti. Lisaks on paberil ja e-kujul raamatud kaks eri asja
KK: tnaseks on ilmunud mitmed suured raamatud vabalt vrku juba
ENNE trkki
14. Mned nited
Yochai Benkleri majandusraamatud
Cory Doctorow' ulmejutud
Bruce Perens Open Source Series
Larry Lessigi mitu raamatut
Karl Schroederi ulmeromaanVentus
Peter BarnesiCapitalism 3.0
WikiBooks, Wikipedia krvalprojekt
...
15. Natuke rimudelist
Kasumit vib suurendada kahel viisil:
Mes vimalikult kallilt
Mes vimalikult palju
jik autorikaitse vs vaba kultuur!
Ehkki kaup ise on enamasti tasuta, makse teise kihi tooteid ja
teenuseid oskusteavet, koolitust, konsultatsioone, igasugust
nnni
Inimese puhul on phivaluutaks reputatsioon (hea nimi,
kuulsus)
16. Kaks nidet 1991. aastast
veitsis ttav teadlane Tim Berners-Lee loob uutlaadi
dokumendiesitusviisi ja annab selle vabalt kasutusse
Helsinki likooli tudeng Linus Torvalds alustab vabalt leviva
operatsiooniss-teemi loomist
Kui nad oleksid ritanud oma loomingut kohe rahaks teha, kas me
teaks neist midagi?
17. Linuse seadus
Linus Torvaldsi poolt vljapakutud motivatsioonitasemed:
ellujmine (survival)
hiskondlik positsioon (social position)
meelelahutus (fun)
Samalaadne on Steve Wozniaki H=F 3
Veel ks nide - ks jaapani hrrasmees:
tunnustatud amatr-merebioloog
andekas muusik
Tenno, jumaliku pritoluga keiser
18. Haridusasutused valiku ees
(li)kool vib valida, kas ta
kasutab tootemudelit:ritab ma tead-mistekonserve ja kaitsta iga
hinna eest enda intellektuaalomandit - ning jb parata-matult alla
arendus- ja koolitusfirmadele, kel on rohkem vahendeid ja vhem
segavaid asjaolusid nagu pidev mahukas ppet
kasutab teenusemudelit: maksimeerib oma teadusproduktsiooni
ning selle vaba leviku (reserveerides vaid autorsuse) mb imagot
ning kompetentsi (N: MIT OCW)
19. Kus point on?
Kuidas teha nii, et hundid oleks snud ja lambad terved?
Lahenduseks on materjali vaba levitamine, ent seejuures
kindlaks-mratud tingimuste (litsentsi) alusel!
Muide, mida Wolli sellest ettekandest sai?
ige vastus: nd teab palju rohkem inimesi, kes on Peeter P.
Mtskla :)
20. Kokkuvtteks
internetiajastul tehakse mndagi teistmoodi kui varem
seadusandlus on tsiselt maha jnud
loomingu leviku maksimeerimine ning oskusteabe pealt teenimine
omandab ha suuremat thtsust
21. Mned viited
http://www.creativecommons.org
http://creativecommons.galerii.ee Peeter Marveti (osaline)
eestindus
http://www.free-culture.cc Lawrence Lessigi raamat Free Culture
tistekst
http://www.benkler.org/Benkler_Wealth_Of_Networks.pdf- Yoshai
Benkleri The Wealth of Networks tistekst
http://ocw.mit.edu MIT OpenCourseWare
22. Tnankuulamast! need slaidid leiab kas
http://www.kakupesa.net/kakk/docsvi
http://www.slideshare.net/UncleOwl