K U I V E N D U S

Elamu kuivendussüsteem.Dreenide ja sajuveetorude paigaldus.

2

Kuiv vundament hoiab maja terve

Nii elamu kui ka elanike huvideson tähtis kaitsta hoone vunda-menti ja selle ümbrust veekahjus-tuste eest.

Dreen kogub vundamendi ümbrusestkokku pinnases leiduva liigvee ninghoiab põhjavee hoonest ohutus süga-vuses. Torustiku hooldamiseks peabdreeni igas pöördepunktis olema dre-naažikaev.

Sajuveetoru juhib ära katuselt valgu-va vee, et see ei koguneks õuel lompi-desse ega ohustaks vundamenti jakeldrit. Sajuveetoru algab katuserennivertikaaltoru alt. Sajuveetoru otsa pai-gutatud sajuveelehter eraldab veestprahi.

Õu kuivab vihma ja kevadise suurveejärel kiiresti, kui paigaldada sobivassekohta restkaanega sajuveekaev. Kaevühendatakse sajuveetoruga või otsepõhikaevuga.

Drenaaži- ja sajuvesi kogutakse põhi-kaevu. Kaevu dreeniliitmikul asuvtagasivooluklapp ei lase suurveeltõusta dreenide kaudu tagasi hoonevundamendini. Põhikaevust juhitaksevesi asula sajuveekanalisatsiooni, lähe-dal asuvasse kraavi või nn kivipesakaudu pinnasesse.

Tõhus kuivendus kaitseb hoonet niis-kuse, hallituse ja külma eest, väldibüleujutusi keldris ning lompide ja jääteket õueteedel.

E L A M U K U I V E N D U S S Ü ST E E M

Põhikaev,dreeniliitmikultagasivooluklapp

Sajuveekaev

Sajuveetoru

Dreen

Sajuveelehter

Äravoolutoru

Drenaažikaev

3D R E E N I D E JA S A J U V E E TO R U D E PA I G A L D U S

Drenaaž

Vundamenti ja hoone aluspinnastkuivana hoidvat drenaaži paigal-dades tuleks olla äärmiselt hooli-kas, sest tehtut hiljem parandadaon üsna kulukas.

Dreeni mõõtmed ja materjal

Dreeniks kasutatakse 110 mm välis-läbimõõduga Tupla toru, mille sein onkahekihiline: sile sisepind soodustabvoolamist ja isepuhastuvust, gofree-ritud välispind tagab hea koormustalu-vuse. Sirgeid torusid saab paigaldadatäpselt soovitud kaldega, ilma ummis-tusohtlike soppideta.

Põllu dreenimiseks kasutatavaid õhu-kesi PVC-plastist torusid hoonedre-naaži jaoks ei soovitata. Nende pain-duvus ja nõrgem struktuur suurenda-vad paigaldusvigu ja vigastusohtu hi-lisematel ehitusetappidel.

Paigaldus

Dreenid paigaldatakse hea veeläbilask-vusega drenaažikruusa. Töö lihtsusta-miseks tuleks dreenid ja sajuveetorudpaigutada kõrvuti samale alusele.

Kõigepealt laotatakse kraavi põhjau 10 cm kiht drenaažikruusa. See ta-sandatakse vastavalt nõutavale ära-voolukaldele (min 5 mm/m) ja talla-takse tihedaks.

Torud asetatakse kohale ja kaetaksedrenaažikruusaga. Torude kõrvale lao-tatud kruus tihendatakse.

Tavaliselt kasutatakse kraavi lõplikukstäitmiseks väljakaevatud pinnast, mil-lest on eemaldatud kivid. Vundamendikõrval ulatub vett läbilaskev kiht pea-aegu maapinnani. Kui hoones on all-pool maapinnatasandit asuvaid ruume,tuleb vundamendi välispind veekind-lalt isoleerida.

Pinnakonstruktsioonide abil vähenda-takse sajuvee imendumist vundamendikõrvale. Kattekiht ja selle alla laotatudtihe pinnasekiht või kile asetataksehoonest eemalduva kaldega. Soovita-tav miinimumkalle on 1 : 50.

Külmumistõkkeplaadid kaitsevad kül-mumise eest nii hoone aluspinnast kuika vundamenti ja kuivendustorustikku.

Vundamendi niiskuskaitse.

> 1 : 50

Drenaažikiht

Tupla dreen, Ø 110 mm

Drenaažikiht

Täitematerjal

Külmumistõke, u 100 mm

Vettpidav pinnasekiht või kile

Pinnakiht, näiteks toitemuld

Ren sajuveetoru,Ø 110 mm

Vundamendi läbind

Sokliveeisolatsioon

≥200

≥100

≥200≥200

Torusid ümbritseb vett läbilaskev drenaažikruus.

Tupla dreeni sile sisemus tagab parema isepuhas-tuvuse. Augustatud ala suur pind kiirendab maakuivamist.

Dreeni ja sajuveetoru suunamuutused ja hargne-mised tehakse painduvate ühendusdetailide abil.Dreeni muhvliitmikes tihendeid vaja pole.

E L A M U K U I V E N D U S S Ü ST E E M

Drenaažikaev

Drenaažikaev on hoolduspunkt, millekaudu on võimalik dreene läbi pesta.Kaev on vajalik igas pöördepunktis:siis on kindel, et hooldada saab kogutorustikku.

Hästi sobib selleks Uponor drenaaži-kaev 315, millel on kinnine kaas, sette-pesa ja avatavad toruliitmikud kolmessuunas. Meetrikõrguse kaevu saabvajaduse korral lühemaks saagida.

4

Igas pöördepunktis asuv kaev võimaldab hooldada kogu drenaaži.

Kaevu toruliitmikud avatakse paigal-duskohal. Liitmikke on kolm, kõik so-bivad 65, 80 ja 110 mm läbimõõdugatorule. Liitmiku avamiseks lõigataksevälja vajalikule mõõdule vastav ava.

Drenaažikaevu kaant ei augustata,sest sajuvesi ei tohi sattuda drenaaži.

Dreenidesse kogunev vesi ja katuseltsajuveetorudesse juhitud vesi suuna-takse ühise põhikaevu kaudu asulasajuveekanalisatsiooni, kraavi või pin-nasesse.

Tupla/Ren 110

Veto 65

Veto 80

Drenaažikaev 315 on vastupidavast polüpropü-leenist valatud kompaktne kaev. Kui puuridaaugud kaane süvenditesse, saab umbkaanestteha restkaane.

Drenaažikaevu 315 üks toruliitmik on avatud. Ülejäänud liitmikud avatakse vastavalt vajadusele.Dreeni ühenduskohaks sobib ka augusae abil kõrgemale kaevu külge tehtav auk.

0,005Drenaažikaev

Drenaaži-kaev

Dreen (110)

Põhikaev

Sajuveetoru

Drenaažikaev

DrenaažikaevDrenaažikaev

315

200

800

D R E E N I D E JA S A J U V E E TO R U D E PA I G A L D U S 5

Sajuveekanalisatsioon

Elamu katuselt valgub aastaskeskmiselt 50–100 m3 vihma- jasulamisvett. Vesi võib kogunedalompidesse ning külmal ajal kajäätuda, põhjustades aja jooksulehituskonstruktsioonide niiskus-kahjustusi.

Sajuvett ei tohi juhtida dreeni. Tulva-veest täituvad dreenid hakkaksid su-ruma vett hoone alusmüüride poole:torustik töötaks vajalikule täpselt vas-tupidises suunas. Sama toimuks tüh-jendustoru ummistuse või kinnikülmu-mise korral. Dreeni kuju või aukudepaigutus olukorda ei paranda.

Paigaldus

Sajuveetoruks on Tupla dreeniga sar-nane sileda sisepinna ja gofreeritudvälispinnaga 110 mm läbimõõdugaRen PP-muhvtoru. Sajuveetoru jadreen paigaldatakse tavaliselt kõrvutija ühesuguse kaldega (min 5 mm/m).Kui vundament on kõrge ja dreensügaval, võib sajuveetoru paigaldadaka kõrgemale. Et vältida vajumist,tuleb toru all asuv täitepinnas sel juhulväga hoolikalt tihendada.

Sajuveetoru paigaldatakse tasandatudja tihendatud liivaalusele, mille paksuson 5–10 cm. Tavalise drenaažikruusagasobib täita ka sajuveetoru ümbrust.

Katuserenni vertikaaltoru all tõstetak-se sajuveetoru maapinna lähedale.Sajuveetoru otsa, vertikaaltoru allapaigaldatakse Uponor sajuveelehter,mis eraldab veest prahi ja on ka to-rustiku hooldusava. Sajuveelehtri kõr-ge püsisõel ei ummistu. Sõela keskelon 20 mm läbimõõduga avaus, millekaudu saab vajaduse korral juhtidatorustikku pesemisvooliku.

Vertikaaltorude asukoht tuleb kindlaksmäärata juba projekteerimisel, et saju-veelehtrid ja sajuveetorud paigalda-taks õigesse kohta.

Ren toru ühes otsas on kompaktneühendusmuhv. Hargmikul on muhvigas otsas. Toru muhvita otsa esimessesoonde asetatakse kummitihend ningtoru surutakse muhvi põhjani. Muhvisisepinnale määritud võie lihtsustabühendamist. Võidena ei tohi kasutadaõli ega rasva.

Torustiku suunamuutused ja hargne-mised tehakse samade painduvateühendusdetailide abil, mida tarvita-takse drenaažiühendustes, kuid nüüdkasutatakse ka tihendeid.

Drenaažikaev

Drenaažikaev Drenaaži-kaev

Dreen (110)

Põhikaev

Sajuveetoru

Sajuveelehter

Drenaažikaev

Drenaažikaev

Drenaažikaev

Läbi vertikaaltoru ja selle all asuva sajuveelehtri liigub vesi sajuveetorusse.

Sajuveelehtril on muhv 110 mm läbimõõdugatoru jaoks. Toru saab kõrvale suunata UponorHTP-ühendusdetaili abil.

de 110

Sajuveelehtri äärik peab jääma maapinnaga sa-male tasapinnale. Sajuveetoru suunamuutuselja hargnemisel kasutatakse painduvaid ühendus-detaile. Muhvidesse paigaldatakse tihend.

6 E L A M U K U I V E N D U S S Ü ST E E M

Õue kuivendamine

Õuel ja sõiduteel voolav vihma- ja su-lamisvesi juhitakse kalde abil restkaa-nega kaetud sajuveekaevu. See ühen-datakse Ren torude kaudu hoonesajuveekanalisatsiooniga või otsepõhikaevuga.

Drenaažikaevust 315 saab teha saju-veekaevu, kui puurida augud kaanesolevatesse süvenditesse. Torud ühen-datakse samuti nagu dreenide puhul.110 mm läbimõõduga Ren toru ühen-damisel kasutatakse kummitihendit.

Kaevu asukohta valides tuleb arves-tada, et drenaažikaevu 315 kaant eisaa kasutada autode liiklusalal.

Õue autoliiklusega alale sobib Uponorsajuveekaev 560/150, millel on teles-koopne kaas. Kaevu põhjaosa on sar-nane drenaažikaevuga, lisaks on sellel150 l kotiosa liiva eraldamiseks. Ümarmalmist kaevukaas kannatab 40 tkoormust.

Ren toru muhvliitmikus asetatakse torule kummi-tihend ning toru ots surutakse muhvi põhjani.

Kui toruühendus tehakse lukustushambagamuhvi (painduv põlv ja kolmiku painduv haar),asetatakse tihend toru teise soonde.

Põhikaev

Drenaaži- ja sajuvesi juhitakse eralditorude kaudu ühisesse põhikaevu.

Kõik kaevu veekindlad toruühendusedtehakse 110 mm läbimõõduga augus-tuseta toru ja tihendite abil. Tihendipaigaldamiseks saetakse ühendus-kohta 114 mm läbimõõduga ümmar-gune ava. Võie lihtsustab toru surumistläbi tihendi.

Et kanalisatsioonivesi suurvee korraldreeni ei pääseks, paigaldatakse kae-vus dreeniliitmikule tagasivooluklapp.

Põhikaevu ülaosas on 400 mm läbi-mõõduga muhv maapinnani ulatuvavertikaaltoru jaoks. Vertikaaltoru läbi-mõõt on 400 mm ja sellel kasutataksesamasugust kaant kui drenaažikaevul315.

Liiklusalal võib kaevule paigaldadateleskoopkaane, mis kannab koormu-se ümbritsevale pinnasele.

Kaev, vertikaaltorud ja kaas ümbrit-setakse mittekülmuva liiva või kruu-saga. Täitepinnas tihendatakse pea-aegu aluspinnase kandvuseni. Hõõr-dumine külmuvas pinnases väheneb,kui mässida kaevu ülemise osa ja ver-tikaaltoru ümber 2–3 kihti tugevatkilet.

Äravoolutoru

Põhikaevust juhitakse vesi asula saju-veekanalisatsiooni, kraavi või nn kivi-pesa kaudu pinnasesse. Vee juhtimiselkraavi või veekogusse takistatakseloomade sissepääsu torusse näitekssääsevõrgust valmistatud nn muti-klapiga.

Torustiku isoleerimine

Nii drenaaži- kui ka sajuveetorustikpeavad olema töökorras ka talvel. Kui-vendustorustik peab hästi töötamaeelkõige kevadel, kui maa on külmu-nud ja lumi sulab.

Vundamendi kõrval kaitseb torusidkülmumisisolatsioon. Piisav paigaldus-sügavus on tavaliselt u 0,8–1 m. Kül-mumisohtlikus kohas varjatakse toru-sid isolatsioonplaatidega, et altpooltkerkiv pinnase soojus kaitseks torusidja neid ümbritsevat maad külmumiseeest.

D R E E N I D E JA S A J U V E E TO R U D E PA I G A L D U S 7

Drenaaži- ja sajuvee äravool

Põhikaevul on valmis ühendus 110 mm läbimõõduga äravoolutoru jaoks. 160 mm või 200 mm läbi-mõõduga äravoolutoru ühendamiseks tuleb vastava mõõduga ühendus lahti lõigata. Kaevu sissetu-levate torude jaoks lõigatakse 110 mm läbimõõduga avad. Drenaažitoru ühendatakse kaevu sileda-seinalise 110 mm läbimõõduga kanalisatsioonitoru abil, kasutades kaevu läbiviigutihendit.

Kaevu suubuvad torud peavad olema üksteisest vähemalt 1,5-kordse toru läbimõõdu kaugusel.

Sajuveetorud võib ühendada drenaažitorust allapoole, kuid mitte allapoole äravoolutoru.

Sajuveetoru

Sajuveetoru

Dreen

Tagasivooluklapp

Läbiviigutihend Äravoolutoru

Põhikaev

Toru ühenduskohtade paigutus põhikaevustagab tagasivooluklapi jaoks nõutava, vähemalt12 cm kõrguste vahe.

Läbiviigu-tihend,Ø 110 mm

≥12cm

Vin

cent

: U48

-EST

-11.

06

Uponor Eesti OÜ

Peterburi tee 63b11415 Tallinn

T 605 2070, 605 2071F 638 0867E uponor@uponor.eeW www.uponor.ee

Torustiku hooldus

Kõige tavalisem hooldustoiming on prahieemaldamine sajuveelehtri põhjast. Aeg-ajalt (hooldusintervall oleneb krundipinnasest) võetakse välja kaevu sette-pesasse kogunenud muda.

Pärast sette eemaldamist põhikaevusttuleb kontrollida, et tagasivooluklappoleks otse.

Kui liigniiskus või veetaseme tõus dre-naažikaevus annab märku ummistusest,avatakse ummistunud toru drenaažihooldamiseks mõeldud survepesusead-metega.

Kuivendustorustiku paigaldaja meelespea

• Dreenina kasutage Tupla toru.• Sajuveetoruna kasutage Ren toru.• Kontrollige drenaažikruusa terajämedust.• Tagage torus ühtlane äravool (kalle min 5 mm/m).• Tihendage toru ümbritsev täitepinnas.• Sajuvesi ei tohi sattuda drenaaži.• Torud ühendatakse omavahel alles põhikaevus.