Arenguprogrammide Keskus EMI-ECO Hollandi-Eesti keskkonnaharidusprojekt “TUULIK”

TUULIKU RAJAD JA TUNNID

Keskkond ja säästev areng üldhariduskooli õppekava läbiva teemana, koolikorralduses ja huvitegevuses

1

Tallinn, 2003

Projekti finantseerivad Hollandi Välisministeerium

(programm Social Transition Programme Central and

Eastern Europe (Matra); Haridusministeerium,

Keskkonnainvesteeringute Keskus ja

Keskkonnaministeerium.

Autorid: Sirje Aher, Heli Ahuna, Elli Altin, Laura Altin, Riina Annilo, Tatjana Anufrijeva, Meelika Aruots, Anneli Bogens, Merike Einma, Heli Ekštein, Tiina Erala, Sergei Gribov, Tea Johanson; Ruth Juss, Helle Järvalt, Taimi Jürgenstein, Ave Kalmus, Mariann Karja, Viia Karjus, Rita Kiiver, Ülle Klaasen, Ester Koplimets, Kaja Kress; Vilma Krünvald, Eve Kübarsepp Astrid Külaots; Valve Laas, Kaida Laks, Emilia Landra, Maimu Lass, Tiiu Leibur, Signe Lensment, Ele Linkmann, Karmen Luik, Aino Lukman Selma Luts, Tiia Luuk, Küllike Lõhmus, Mall Lõo, Helli Lõoke, Heidi Mallene, Ulvi Mihkeles, Ljudmila Moškova, Merle Muru, Olga Nagibina, Margit Ott, Vilma Pabbo, Katrin Pever, Liisa-Kai Pihlak, Priit Post, Signe Post, Lea Pung, Maia Põlajeva, Natalja Rasstrõgina,

2

Priit Riemann, Vaike Rootsmaa; Ludmilla Rumjantseva, Anne Ruubel, Kriste Ruuber, Vivika Saare, Anna Salmanova, Elle Salo, Kai Salumäe, Kaja Sarapu, Jaak Saukas, Eda Selgis, Maire Sepp, Arvet Silk., Lea Sinisaar Viimi Soom, Ilme Soomre, Ljudmilla Zolina,Viive Talvik, Aili Tamm, Liina Tamm, Anne Tammaru, Tatjana Terebilova, Jana Tiido, Anne Tiits, Andres Tiko, Mare Tina, Lea Tooming, Riina Tuur, Maiju Tõns, Ly Unt, Monika Vaher, Tiiu Valk, Sirle Varkentin, Jelena Vassiljeva, Dea Veeremäe, Õie Vilman, Siiri Visnapuu, Marika Väärsi.

Koostaja: Sirje Aher Vene keeles kirjutatud artiklid on eesti keelde tõlkinud Hille Roolaid

ISBN 9949-10-219-7

3

SISUKORD

SISSEJUHATUS..........................................................................................................7

KOOLIDE MATKARAJAD LÄÄNE – TARTUMAAL .........................................9 PUHJA GÜMNAASIUMI LOODUSRADA ..........................................................10 VALGUTA KOOLI ÕPPERADA - KULTUURILOOLISED OBJEKTID ...........21 HIUGEMÄE LOODUSRADA RÕNGUS ..............................................................29 KONGUTA ALGKOOLI LOODUSRADA............................................................33 TAMME PALJANDI MATKARADA JA VÕRTSJÄRV ......................................39 MATKAL KOGUTUD MULJETE KASUTAMINE KIRJANDUSE JA INGLISE KEELE TUNNIS. LOODUSLUULE......................................................................43

KILINGI-NÕMME GÜMNAASIUMI ÕPPERADA.............................................48

KLASSI- JA KOOLIVÄLINE ÕPPETÖÖ.............................................................52

ÕPPEEKSKURSIOON LAHEMAALE..................................................................52 ÕPPEEKSKURSIOON 3. KLASSILE IDA-VIRUMAALE ..................................56 ÕPPEEKSKURSIOON 2. KLASSILE LÄÄNE-VIRUMAAL ..............................60 ÕPPEEKSKURSIOON 3. KLASSILE LAHEMAAL ............................................69 MAASTIKUMÄNG I KOOLIASTMELE..............................................................72 ORIENTEERUMISMÄNG RAKVERE VALLIMÄEL JA SELLE ÜMBRUSES 79

KOOLIKORRALDUSEST, ÕPPEKAVAST JA PROJEKTIDEST....................85 KOOLIRAHU HALJALA GÜMNAASIUMIS: IDEEST LEPINGUNI .............85 UURIMISTÖÖD REAALKOOLI ÕPPEKAVA OSANA......................................88

Uurimistöö juhend Tallinna Reaalkooli õpilastele ..............................................89 KOOLIARENDUS LÄHTUVALT KONTSEPTSIOONIST “ILUS KOOL – ÜKSTEISEMÕISTMISE KOOL”...........................................................................96 KOOLIVARA KOKKUHOIUKUU......................................................................106 9. KLASSI KEEMIA AINEKAVA.......................................................................107 TÖÖKAVA KEEMIA ÕPETAMISEKS 9. KLASSIS .........................................111 PAEKIVI LÄBIVA TEEMANA 9. KL. AINEKAVAS .......................................114 VEEPÄEVA VIKTORIIN V - IX KLASSILE .....................................................115 ÜHISÜRITUS ALGKLASSIDE ÕPILASTELE. LINNUHOMMIK...................115 ÕHUPÄEV “PUHTA ÕHU EEST!” .....................................................................118 LOODUSAINETE NÄDALA “PUHAS ÕHK” LÄBIVIIMISE KAVA..............120 AVATUD LOENGUPÄEV „SÄÄSTEV SUHTUMINE LOODUSESSE“ .........122 BALTI ELEKTRIJAAMAD JA MEIE LINNA TERVIS.....................................123 KOOL JA TERVIS. INTEGREERITUD LOODUSTEADUSLIK PROJEKT 11. KLASSILE.............................................................................................................127

KESKKONNATUNDE I KOOLIASTMELE.......................................................129 EMAKEEL 1. KLASSILE. AEG ..........................................................................129 MATEMAATIKA 1. KLASSILE. AEG ...............................................................130 TÖÖÕPETUS 1. KLASSILE. AEG ......................................................................133 LOODUSÕPETUS 1. KLASSILE. AASTAAJAD...............................................135 LOODUSÕPETUS 1. KLASSILE. KODUKOHA LOODUS JA EHITISED......140 LOODUSÕPETUS 1. KLASSILE. KÜTMINE, SOOJUS JA OHUTUS.............143 LOODUSÕPETUS JA KUNSTIÕPETUS 1. KLASSILE. SOOJUS ...................146

4

LOODUSÕPETUS 1. KLASSILE. PUUD ...........................................................149 MATEMAATIKA 1. KLASSILE. ARVUDE VÕRDLEMINE ...........................152 MATEMAATIKA 1. KLASSILE. HULK. JÄRGARV. (KODULOOMAD - METSLOOMAD) ..................................................................................................155 MATEMAATIKA 1. KLASSILE. MEID ÜMBRITSEVAST LOODUSEST TEKSTÜLESANDE KOOSTAMINE...................................................................158 EMAKEEL 2. KLASSILE. KEVADE MÄRGID .................................................161 EESTI KEEL 2. KLASSILE. JUTUKESE KOOSTAMINE PILDI JÄRGI.........164 LOODUSÕPETUS 2. KLASSILE. LOODUSMÄNG..........................................165 LOODUSÕPETUS 2. KLASSILE. ILMASTIKUNÄHTUSED...........................169 EESTI KEEL 3. KLASSILE. JUTUKESE KOOSTAMINE PILDI JÄRGI.........173 LOODUSÕPETUS 2. KLASSILE. LINNUD (LINDUDE LAUL, LINDUDE NOKAD)................................................................................................................175 INGLISE KEEL 3. KLASSILE. I HAVE GOT A NEW PET ..............................179 EESTI KEEL 3. KLASSILE. LASTEKIRJANDUS.............................................182 LOODUSÕPETUS 3. KLASSILE. ÜHISELULISED PUTUKAD......................183 LOODUSÕPETUS 3. KLASSILE. ÜHISELULISED PUTUKAD......................184 LOODUSÕPETUS 3. KLASSILE. ILMASTIKUNÄHTUSED...........................189 TÖÖÕPETUS 3. KLASSILE. RIBAMAA KASVUHOONE...............................193

KESKKONNATUNDE II KOOLIASTMELE .....................................................194 LOODUSÕPETUS 4. KLASSILE. KOOLIAIA PUUD.......................................194 LOODUSÕPETUS 4. KLASSILE. MAAVARAD...............................................198 LOODUSÕPETUS 4. –5. KLASSILE. VEE RINGKÄIK LOODUSES..............202 LOODUSÕPETUS 4. KLASSILE. ELU ARENG MAAL ...................................205 EESTI KEEL 4. KLASSILE. ELU ARENG MAAL ............................................207 MATEMAATIKA 4. KLASSILE. ELU ARENG MAAL ....................................210 KUNSTIÕPETUS 4: KLASSILE: ELU ARENG MAAL ....................................212 MATEMAATIKA 4. KLASSILE. ARVUD MILJONINI ....................................213 MATEMAATIKA 5. KLASSILE. RISTKÜLIKU PINDALA JA ÜMBERMÕÕT. MURD....................................................................................................................215 EESTI KEEL 5. KLASSILE. INIMENE JA METSLOOM..................................219 LOODUSÕPETUS 5. KLASSILE. INIMENE JA METSLOOM.........................220 KUNSTIÕPETUS 5. KLASSILE. INIMENE JA METSLOOM ..........................222 EMAKEEL 5. KLASSILE. MIKS ME HOIAME JA KAITSEME? ....................224 MUUSIKAÕPETUS 5. KLASSILE. PUUD JA MUUSIKA................................226 INGLISE KEEL 6. KLASSILE. KEEP YOUR COUNTRY TIDY! ....................228 VÕÕRKEEL 6. KLASSILE. MEIE HINNALINE PLANEET.............................231 TÖÖÕPETUS 6. KLASSILE. PESAKASTI VALMISTAMINE.........................236

KESKKONNATUNDE III KOOLIASTMELE....................................................237

KEEMIA JA BIOLOOGIA 7. KLASSILE. KEEMILISED PROTSESSID INIMESES .............................................................................................................237 LOODUSÕPETUS 7. KLASSILE. ÖKOLOOGILINE BUMERANG ................241 AJALUGU 9. KLASSILE. TUUMAPLAHVATUS JA KESKKOND ................245 GEOGRAAFIA 9. KLASSILE: LÄÄNEMERE KAITSE....................................246 ARVUTIÕPETUS. AO 5. JA 7. MOODULI HARJUTAMINE.........................249 INGLISE KEEL GÜMNAASIUMILE: THE ENVIRONMENT AND NATURAL DISASTERS ..........................................................................................................250 KUNSTIÕPETUS 9. KLASSILE. PAEKIVI PAIDE LINNAS. ..........................252

5

BIOLOOGIA 9. KLASSILE. PAEKIVI EVOLUTSIOONI TUNNISTAJANA..254 GEOGRAAFIA 8. KLASSILE. MÄNG ...............................................................257

MAJANDUSMÄNG „RESSURSSIDE BÖRS“ GÜMNAASIUMILE ...............262

TALLINNA REAALKOOLI ÕPILASTE ESSEED FÜÜSIKAST ....................269

ESSEED FÜÜSIKAS, MILLEKS? .......................................................................269 Füüsika abiturientide sajapäevaballil ...............................................................270 Füüsika Imedemaal, kus kõndis Alice................................................................272 Füüsika tsirkuses................................................................................................274 Füüsika maanteel ...............................................................................................276 Füüsika lasteaias ...............................................................................................278 Füüsika Texase osariigi kohal ...........................................................................279

6

SISSEJUHATUS Kui Hollandi-Eesti keskkonnaharidusprojekt "Tuulik" 2001 aasta oktoobris algas, oli Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava juba viis aastat kohustanud koole integreerima keskkonna ja säästva arengu teemasid oma õppekava kõikidesse ainekavadesse. Mitmed projektiga liitunud koolid olid näinud palju vaeva, et seda teha, kuid haarasid kohe võimalusest koos teistega probleeme arutada ja ühiselt tegutseda. Praeguseks osaleb projektis 43 kooli. Väljaanne "Tuuliku rajad ja tunnid" on järjeks 2002. aastal ilmunud raamatule "Tuuliku tunnid", mis andis juhiseid õppekava arendustööks koolis ja kogus õpetajate ideid, kuidas võiks keskkonnateemat erinevate ainete tundides käsitleda. Nüüd, aasta hiljem, on meil väga hea meel pakkuda järgmist valikut säästvat arengut toetavatest tegevustest koolis. Osa ideid on koolikorralduslikud, osa õppekavakohased, osa huvitegevuslikud. Peaaegu keegi autoritest ei seleta, miks peaks kool oma arengut ja õppekava kujundades põhjalikult keskkonna ja säästva arengu peale mõtlema. See näitab, et nad peavad seda vajadust iseenesestmõistetavaks. Tooksin siin siiski välja mõned põhjused. Eesti on andnud rahvusvaheliselt lubadusi (Agenda 21, Baltic21E), et igal haridustasemel käsitletakse õppekavades keskkonda ja säästvat arengut. See on küll kooli jaoks väline sund, kuid riigi lubaduse täitmatajätmine ei näitaks meid heast küljest. Globaliseerumise tulemusena saavad maailmamajanduses kaasa rääkida vaid need riigid, kellel on selleks ressursse: finantse või oskusteavet. Esimesega me ei hiilga täna ega ilmselt ka tulevikus. Oskusteabe ja heade väärtushinnangute olemasolul saame me mõjutada arenguid nii, et need ei ohustaks meie heaolu. Eesti Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas seisab kohustus integreerida keskkond ja säästev areng õppekavasse. Õigusaktid nõuavad, et teeksime seda, mida riik oluliseks peab. Eesti vajab pädevaid otsustajaid, kes oskaksid näha keskkonda mitmekesisena – mitte ainult loodus-, kultuuri- või majanduskeskkonnana, vaid nende tervikuna; ja teeksid selliseid otsuseid, mis võimaldavad mugavalt elada, kahjustamata sealjuures tulevaste elanike heaolu. Need

7

otsustajad on täna koolis ning neil kujunevatest väärtushinnangutest sõltub palju. Eelöeldust vähemolulisem ei ole ka see, et keskkonnatöö muudab koolielu huvitavamaks nii õpilastele kui õpetajatele. Selles võite veenduda, kui loete selles väljaandes erinevate koolide õpetajate poolt kirjapandut. Huvitavam õpitegevus annab head eeldused, et õpilased mõistaksid paremini, milline on maailm, milles neid oodatakse edukalt toime tulevat. Adekvaatsete otsuste tegemiseks oma elu korraldamisel vajame palju infot, kuid ka kogemusi ja elamusi. Need lubavad paigutada info õigesse taustsüsteemi. Keskkonnatöö aitab tasakaalustada info, kogemuste ja elamuste vahekorda, et koolilastest saaksid sellised targad otsustajad, nagu neist ootame. Sirje Aher keskkonnaharidusprojekti "Tuulik" koordinaator

8

KOOLIDE MATKARAJAD LÄÄNE – TARTUMAAL

Viie kooli õpperadade kirjeldused on valminud paljudemitmete kirjandusallikate põhjal 2002.-2003. aastal,kodukoha vaatamisväärsuste teadvustamine või taasavtutvustamine. Õpperadadele on koostatud tööülekasutada ka teistes Eestimaa piirkondades, kus sarnKäesolevale kogumikule lisaks leidub infot ja tökodulehekülgedel: Puhja Gümnaasiumi loodusrada - www.puhjag.edu.eeKonguta Algkooli loodusrada - www.konguta.kool.ee

Puhja Gümnaasiumiloodusrada: Elle Salo,Mariann Karja, MaireSepp, Vilma Krünvald,Aili Tamm, Selma Luts,Kaja Kress; Rannu valla Tammepaljandi matkarada: Helle Järvalt, KüllikeLõhmus, Lea Tooming,Viimi Soom, Maiju Tõns,Vaike Rootsmaa;Konguta Algkooliloodusrada: MeelikaAruots, Vilma Pabbo,Liina Tamm, KarmenLuik, Riina Annilo,Margit Ott, AstridKülaots; V l t Al k li

inimeste koostöös ja mille eesmärgiks oli astamine ja õpilastele sandeid, mida saab aseid objekte leidub. ölehti ka järgmistel

9

Tamme paljandi matkaraja skeem, 6 töölehte ja fotod - www.rannu.ee/tammeLoodusradasid külastades õpivad lapsed looduses toimuvat märkama, kirjeldama ja teiste eluvaldkondadega seostama. Kultuurilooliste objektide lisamine õpetab tunnetama inimest looduse osana nii minevikus, tänapäeval kui ka tulevikus. Lääne-Tartumaale tulles võite kokku panna oma matkamarsruudi, kui kombineerite meie radadel olevaid loodus- või kultuuriobjekte ja kasutate liikumisel abimaterjalina Regio Eesti Teede Atlast. Tulge vaatama!

PUHJA GÜMNAASIUMI LOODUSRADA

1. Puhja Gümnaasium 2. Puhja kirik ja park 3. Mõisanurme kalmistu 4. Kavilda männid 5. Kavilda allikas 6. Kavilda jõgi

7. Kavilda õigeusu kirik ja pärnad

8. Siidrilinn 9. Kiigemägi 10. Kivikalmed 11. Tuuleveski

Matkaraja pikkus on ca 10 km

PUHJA alevik tekkis Puhja kirikukülast 20. sajandi alguses. Esimene kirjalik teade küla kohta - Pugen - pärineb aastast 1495, ehkki Puhja kihelkonda mainitakse ajalooürikutes juba 1397. aastal. Kogu kihelkond (haaras nüüdse Puhja valla ja osa Konguta vallast) kuulus keskajal Tiesenhausenitele. Tollal oli Puhja muust maailmast

10

eraldatud asundus, sest nii Viljandi kui ka Tartu suunas takistasid läbipääsu Sangla, Ulila ja Laeva sood. Muu maailmaga peeti sidet Rõngu kaudu ja mööda Emajõge.

PUHJA KIRIK JA PARK (plaanil nr. 2) Aleviku keskel seisab aastail 1495-1499 ehitatud gooti stiilis Püha Dionysiuse kirik, üks tähtsamaid ajaloomälestisi siinkandis (esmamainimine 1397. aastal, Pujen). Kirikupark (2,1 ha) on rajatud liigivaesena: 2 okaspuu-, 13 lehtpuu- ja 9 põõsaliiki. Kirikuaias köidavad pilku mitu muistset kiviristi. Eesti kultuurilukku on läinud Puhjas tegutsenud kirja- ja keelemees Johann Hornung (1660-1715), vaimulik kirjamees Adrian Virginius (Vergin, 1663-1706) ja köster ning koolmeister Käsu Ants (Hans Kes, Käszo Hansz). 32-salmilise kaebelaulu "Oh, ma vaene Tarto liin" (1708) järgi peetakse viimast esimeseks eesti soost kirjameheks. Luuletus kajastab Tartu hävitamist Põhjasõjas Vene vägede poolt. 1988. aastal paigutati kiriku ette suurele maakivile mälestustahvlid Adrian Virginiusele ja Käsu Hansule. Mälestuskivi toomise ja tahvlite paigutusega tegelesid Kavilda muinsuskaitsjad Osvald ja Urmas Salo, tänu tuleb avaldada ka tollasele Puhja kirikuõpetajale Kalju Kukele. Kiriku, seltsimaja ja gümnaasiumi vahel laiub lihtne, kuid kaunis regulaarse lahendusega park, mille rajas 20. sajandi esimesel veerandil Puhja Haridusselts. Pargi omapäraks on vaid ühe puuliigi, pärna, esinemine haljastuses. Pargis paikneb kujur A. Starkopfi (Tartu Kõrgema Kunstikooli kunagine direktor) loodud Vabadussõja mälestussammas. Puhja pargis elutseb hakkide koloonia. Hakk (kirikuhakk, haak, jaak, tsääk, väikevares, hakkvares, harjuvares, mustvares, raagas, kirikuvallamees) on varesest väiksem, üleni mustja, kõhu alt natuke heledama musthalli sulestikuga lind. Haki tunneb ära helehalli silma värvuse järgi, mis eristub hästi tumeda sulestiku taustal. Hakk muneb aprilli keskpaigaks 4…6 muna ning haub neid 19…20 päeva. Hakipojad lendavad pesast välja umbes juuni keskel. Enamik vanalinde jääb talveks paigale. Üksnes noored linnud rändavad lõuna poole - Ida-Saksamaale, Poolasse ja Kaliningradi lähistele. Hakk ei kuulu looduskaitse alla, kuid toob inimesele kasu kahjurputukaid hävitades. Samas võib ta väikelinde pesadest välja tõrjudes pidurdada nende pesitsemist.

11

MÕISANURME ÕIGEUSKLIKE KALMISTU (3) asub Mõisanurme külas umbes 1 km kaugusel Kavilda kirikust (7). Kalmistu keskel on väike kabel, mille tornist helistati leinakella. Kalmistule on maetud peamiselt Mõisanurme küla inimesed, siin puhkab ka viimase Kavilda kooli juhataja Peet Rähn.

KAVILDA MÄNNID (4) ilmestavad maastikku vana tee ääres ürgoru idaveerul. Harilik mänd (Pinus sylvestris) on nõudlik valguse, aga leplik kasvukoha suhtes. Kui mänd on noorem kui 40 aastat, saab tema vanust määrata üsna täpselt oksakodarike või nende jälgede järgi tüvel. Kasvades tekib puul igal aastal uus kodarik. Kui nüüd oksakodarike ja nende jälgede arv tüvel kokku lugeda ja liita juurde 2 aastat, mis kulus esimese okstekodariku tekkimisele, saamegi teada puu vanuse. Üle 40-aasta vanustel on oksakodarike jäljed tüve alumisest osast täielikult kadunud ja männi vanust välimuse järgi enam kuigi täpselt määrata ei saa. Kogemuste järgi on siiski leitud, et kui männile hakkab tekkima krokodillikorp, siis peab ta olema vanem kui 140 aastat. Krokodillikorp on saanud nime sellest, et meenutab krokodilli nahka. Vana männi korp ei ole enam päris krobeline, vaid pealt kulunud ja sile. Eestis on teada kasvavaid mände, mille vanus on rohkem kui 400 aastat.

KAVILDA ALLIKAS (5) Kohati esineb Kavilda ürgorus aluspõhjalise liivakivi paljandeid, kus on ka allikaid. Neist tuntuim on muistendite ja rahvatraditsioonidega seotud Kavilda allikas. Muistendid pajatavad, et allikaveel oli noorendav toime. Luuletaja Jakob Tamm on oma poolelijäänud luuletuses "Kave läte Kavildas" jutustanud, et eestlaste priiuseajal voolas allikast magus mõdu, kui aga eestlased orjastati, kadus see allikast. Laula rühmaga laul, milles esineb sõna “allikas”.

KAVILDA ÜRGORG on põhja-lõuna-suunaline 0,5 km laiune kohalikest orgudest suurim lammorg, mis ulatub Verevi järvest Emajõeni. Oruveerude kõrgus ulatub 32 m-ni, kusjuures lõunaosas on veerud kõrgemad ja lääneveer on järsem. Lõhestatud mitmetest lisaorgudest (Süvaorg Mõisanurmes). Idaosas asuvad Kaimi lammorg, Ridaküla moldorg jt. Kavilda ürgoru pindala on 30 hektarit. Kavilda ehk Soova ürgorus voolab KAVILDA (SOOVA) JÕGI (6), mis algab Elvast Verevi järvest, läbib Sangla soostiku ja suubub paar kilomeetrit Rekust

12

ida pool Emajõkke. Puhja valda jääb jõe kesk- ja alamjooks. Jõe pikkus on 26 km, valgala 73 km2.

Peatume sillal. On näha puid, mida kobras on langetanud. Kopra näritud kändudel on iseloomulik kuju – need näevad välja nagu teritatud pliiatsiotsad. Tüvesid ja jämedaid oksi kasutab ta pesa ja tammide ehitamiseks. Puude võrsed ja okste koor on ka tema peamiseks talviseks toiduks.

KAVILDA KIRIK JA PÄRNAD (7) Kavilda oru pervel Mõisanurmes seisab teest vasakul vene õigeusu Aleksander Nevski kirik. Lootes mõisnike surve leevenemist, siirdus 19. saj. keskpaiku 24,4% Puhja kihelkonna talupoegadest õigeusku. Poollagunenud kultusehoone on omapärane mälestis sellest perioodist. Kirikutagust maad kutsub rahvas Veremaaks. Vanasti asunud siin mõisa tallid, kus pekstud teolisi, nende verest olnud maa sageli punane. Muistseks hiieks peetud 6 põlispuust koosnev pärnasalu asub Kavilda ürgoru ääres vene kiriku juures eramaja (Toompere) õuel, kuhu ligi ei pääse. Kirjanduse andmeil on suurima puu ümbermõõt 273 cm (1,3), kõrgus 23 m. LK väärtus väike.

Harilik pärn (Tilia cordata) - niinepuu, lõhmus, pähn. Pärna õitest saavad mesilased väga palju head nektarit, millest valmib suurepärane pärnamesi, see aga on jälle vitamiiniderikas ravim. Ka pärnaõied sisaldavad vitamiini C. Pärna koorest valmistati varem viiske. Puit on tal huvitav selle poolest, et kuivades ei tõmba see kuskilt kokku, ei lähe kõveraks ega pragune ära. Seepärast ongi teda palju kasutatud nikerdamiseks ja mööbli meisterdamiseks.

SIIDRI (Siidre) LINN (8) oli asunud praegusest Kavilda kirikust põhja poole minna mäe harja pidi umbes 400-500 meetrit, siit leiame praegugi veel linna varemed. Seal oli olnud rauduks ja maa-alune käik. Muistsel aal oli karjalatsel üits lammas sinna käikku lännu ja karjane lännu järgi ja nännu sääl üte nasterahvast lootsiku päral istuman ja söe hunnik lüknu ta iin. Tütruk kohkunu ärä, aga nasterahvas ütelnu, et võta põll üles ja tütruk võtnudki. Nasterahvas oli kühvliga süse rüppe pannu ja käsnu vällä minna. Tütruk tullu vällä, põllen ollu hõberaha, aga lambast jäänu iki ilma.

Uuest teest jääb SIIDRI LINNAMÄGI umbes 100 m kaugusele. Oletatavasti paiknes siin II aastatuhande algul muistsete eestlaste

13

linnus. Hiljem rajati sellele kohale vasall-linnus. Esimesi ürikulisi andmeid Kavilda linnuse (dat stenwarck mit dem have Cawelecht) kohta leidub 1495. aastast. Arvatavasti oli siin 2-3-korruseline massiivne tornlinnus võlvitud vahelagede ja kitsaste aknaavadega, mida kasutati laskeavadena. Kindlasti olid siin ka elamiseks vajalikud ruumid. J. G. Arndti kroonika andmetel (A. W. Hupel) olla linnus ehitatud 1361. aastal, ehitanud Arnold von Vietinghoff. Edasi on teada, et Kavilda kuulus pikemat aega Tiesenhausenitele. Linnus hävis Liivi sõjas, kuid 1564. aasta rahulepingus Rootsiga on temast juttu (Gorod Kavalet, Kawelecht). 1590. aastal nimetati Kavildat veel Tiesenhausenite omandina, kuid Poola ajast alates juba riigimõisana. Samuti on ajaloost teada, et 1703. aastal toimus siinses mõisas talupoegade ja Rootsi väe moonamuretsejate kokkupõrge. Praegu on linnusest säilinud üksnes maakivist vundament. “Siidrilinna” ümbruses kasvab ravimtaimi. Metsa või niidule ravimtaimi korjama minnes on vaja kinni pidada kindlatest reeglitest, et loodusele ega inimestele mitte kahju teha.

14

LEIA SARNASED Teema: nägemismälu arendav aktiivne vaatlusmäng. Rühma suurus: vähemalt kaks inimest. Vahendid: 5-10 ravimtaime (eset) ümbruskonnast, rätik või riie nende katmiseks. Mängu kirjeldus: Juhendaja kogub ümbritsevast loodusest 5 ravimtaime ja katab need rätiga. Siis kutsub ta lapsed enda ümber ja ütleb: ”Selle räti all on 5 taime ümbritsevast loodusest. Ma tõstan rätiku natukeseks üles, et saaksite taimi näha ja meelde jätta.” Pealevaatamist saavad lapsed ülesande leida ümbritsevast loodusest 5 min jooksul kasvamas analoogseid taimi. Seejärel võtab juhendaja ükshaaval taimi räti alt ja küsib, kes leidis sarnaseid taimi kasvamas. Iga taime juurde käib jutt. Vältida tuleks taimede kogumist, kui neid ravimtaimedena ei säilitata.

Linnuseasemest põhja pool üle sälkoru on rahvapidude paik

KIIGEMÄGI (9). Mäel on kiik ja jaanitulekoht. Veidi kaugemal on Kavilda ürgoru suursuguseim koht - org saavutab suurima laiuse (0,5 km) ja sügavuse (kuni 40 m). Kiigemäe nõlval on rohkesti lohukesi, sisselangenud koobaste tühikuid. Vanasti olnud koopaid paarisaja ringis, kus rahvajuttude järgi elanud rüütlid, kuradid ja mõisnikudki, ka algavat neist ühes maa-alune tee. Tegelikult hoidsid ümberkaudsed elanikud koobastes kartuleid, teravilja ja muid toiduaineid.

PUHJA KIVIKALMED (10) - 3 kivikalmet on Tartu maantee ja Rämsile kulgeva tee vahelisel alal endise Peedu talu maal. Need kuuluvad I aastatuhande esimesse poolde ja olid kasutusel veel II aastatuhande algul.

KONI TUULIK (11) asub Puhja aleviku idaserval. Hollandi tüüpi tuuleveski on ehitatud 1893. aastal. TÖÖLEHT punktis 1 - 2 Õpime eristama kooli ümbruses kasvavaid okaspuid. Igihaljas iseloomuliku lõhnaga harilik elupuu (Thuja occidentalis) on armastatud hekitaim, kes kasvab aeglaselt, kuid talub hästi pügamist. Soomusjad lehed kinnituvad tihedalt võrsele. Talvel värvub kaitsepigmendi tõttu pruunikaks. Väikesed käbid on oksal koondunud kobaratesse.

15

Torkav e hõbekuusk (Picea pungens) kasvab 15 m kõrguseks. Okkad selgelt halli värvi (hõbedased), võrdlemisi pikad ja väga terava tipuga, katsudes torkavad valusalt. Käbid helepruunid, kuuse käbidest pehmemate ja vetruvamate seemnesoomustega. Sabiina e kasakakadakas (Juniperus sabina) on madal, rohkesti hargnev, osalt lamavate, osalt tõusvate okstega põõsas. Kasvab ca 50 cm kõrgeks ja 1...1,5 m laiaks, kuid see võtab tal hulga aega. Võrsed ja okkad on tumerohelised, okkad 0,1-0,2 cm pikad. Kasvab looduslikult Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Siberis, Kaukaasias. Mõnedel andmetel kasvatatakse aedades 16.sajandist. Tundlikemail inimestel võib naha kokkupuude sabiina kadaka okastega tekitada lööbe, põõsa kõik osad on mürgised! Hariliku ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) võib kergesti segi ajada kuusega, kuid tema okkad on katsudes tuntavalt pehmemad. Käbi seemnesoomuste alt ulatuvad välja pikad kattesoomused, millel on iseloomulik kolmehambaline tipp. Kanada e valge kuusk (Picea glauca) sarnaneb harilikule kuusele. Tema okkad on lühemad kui harilikul kuusel. Käbi on kuni 5 cm pikk, kitsas ja värvuselt hele. Lehised (Larix sp.) on ainukesed suvihaljad okaspuud, kes heidavad oma okkad maha igal sügisel. Okkad asetsevad suurtes kimpudes. Käbid on väikesed. Kattesoomused on suured ning kergesti märgatavad. 1. Koolimaja lääneküljel kasvab lähestikku 4 okaspuud. Määra puude

liik. Võrdle: 1.� 2.� 3.� 4.�

Okaste pikkus Okaste värvus Mida tunned okkaid käega katsudes?

Käbide suurus Seemnesoomused

See puu on:

16

2. Kirjuta tekst kirjakeelde ümber. 1495-1499 a. ehidati Puhia kirik. Puhja kirik on Louna Eestis uks kolmesd koike vanemast kirigust. Kui kirikut ehidama hagati, kudsuti rahvas koku. Rahvalt kiisiti, kes tahap kiriku vottmeid kanda? Uks Anne- nimeline naine o]i oelnut: "Mina tahagsin vaka sele puha maia eest oolt kanda." Naine jooteti purrju ja muuridi elusald kirigu muuri sise. Seleparast kudsutigi Puhia kirigut Anne kiriguks. 3. Vasta küsimustele. Millisel sajandil on ehitatud Puhja kirik? __________________________________ Millistest materjalidest on ehitatud Puhja kirik? ____________________________ Puhja kiriku torni tipus on_____________., ülal tornis asub _________________ Milline ülesanne on tornikellal? _________________________________________ Millises ilmakaares asub kiriku peauks?_____________. kiriku altariosa?________ Kirikus peetakse ______________________________________________________ Milliseid inimese tähtsamaid sündmusi peetakse kirikus? ___________________ Kes oli Käsu Hans? ____________________________________________________

17

TÖÖLEHT punktis 4 - 6 1. Vali üks mänd ja püüa määrata selle vanus. 2. Paranda vead. Kirjuta suur algustäht, kus vaja. Puhja valla suurimad rabad on sangla ja laugcsoo rabad. rabas kasvavad rabamannid, sookased, murakad, johvikad, sookailud, sinikad, pohlad, turbasammal jm. luhtadest on suurim emajõe luht. rohttaimedest kasvavad siin tamad, hanejalad, ojamõõlud. esineb palju leppi, sookaski. palupõhja ümbruses läheb luht ule metsaks, mõnes kohas rabaks. puhja ümbrus on metsavaene. metsa esineb vaikeste salude ja tukkadena. kohati esineb okasmetsi, nasjas ja mõisanurmes peamiselt kuusikuid. istutatud on mände näiteks kavilda oru veerul, vihavus on kaasikud, härjanurmes lepikud. 3. Tõmba tegusõnadele joon alla. Silma allikas asub Kavilda mäe all orus Siberi talu karjamaal. Vanemal ajal viis ümbruskonna rahvas silmade ravimiseks selle allika vett. Kunagi olid ühe naise lapse silmad haiged. Ema ravis tema silmi igasuguste arstirohtudega, kuid tulemusteta. Siis võttis ta Silma allikast vett ja pesi lapse silmi selle veega. Lapse silmad said terveks. 4. Jaota pala lauseteks, pane vajalikud kirjavahemärgid. KAVILDA SUUR ALLIKAS KUST PRAEGUGI VETT VÕETAKSE ASUB MÄE ALL VANA TARTU VILJANDI TEE ÄÄRES VANASTI PÜHITSETI ALLIKA VETT IGAL KOLMEKUNINGA PÄEVAL TEOORJUSE AJAL OLI SELLE ALLIKA JUURES KAVILDA MÕISA TEOMEHI RISTITUD SIIN LUGES KUBJAS NOORELE TEOMEHELE ETTE TEOKÄSKE JA SEADUSI KUIDAS TEOMEES PEAB OLEMA LÖÖNUD NOORELE TEOMEHELE VITSAGA MÖÖDA KÜÜRU NIME SAANUD TEOMEES SELLE JÄRGI KUIDAS MEES ISE VÄLJA NÄGI VÕI MISSUGUNE TEMA KÕNEPRUUK OLI LÖÖNUD JÄLLE VITSAGA JA VISANUD VETT JA MEHEL OLNUDKI TEONIMI VÕI SÕIMUNIMI KÄES 5. Jooni alla eelmise teksti liitsõnad. 6. Kavilda oja voolukiiruse määramine oja sillalt. Vahendid: stopper, puupulk, mõõdulint 1. Mõõda aeg, mille jooksul puupulk silla alt läbi ujub: t = ………. 2. Mõõda silla laius: s = ……………………

18

3. Voolukiirus: v = …………………

TÖÖLEHT punktis 7 1. Võrdle Puhja ja Kavilda kirikut. Koosta Venni diagramm.

KAVILDA

PUHJA

19

TÖÖLEHT punktis 8 – 9 1. Puhja vallas on 2 alevikku ja 17 küla.

Pane need kiiruse peale tähestiku järjekorda. PUHJA, ULILA, KAIMI, RÄMSI, MÕlSANURME, JÄRVAKÜLA, VÕSIVERE, MÄESELJA, NASJA, TEILMA, TÄNNASSILMA, VIHAVU, KUREKÜLA, RIDAKÜLA, HÄRJANURME, PALUPÕHJA, PORIKÜLA, SAARE, VÕLLINGE. 2. Otsusta kas laused on tõesed või mitte. Paranda vead. Tõene /Väär Tundmatute taimede marju ega teisi taimeosi ei või süüa. Tõene /Väär Mürgistel taimedel on mürgised ainult marjad. Tõene /Väär Ravimtaimede korjamisel tuleb ühest kohast kõik taimed ära korjata. Tõene /Väär Ravimtaimi võib korjata igalt poolt. Tõene /Väär Koguda võib ainult seda osa taimest, mida on vaja. Tõene /Väär Ravimtaimi korjatakse kilekotti. Tõene /Väär Ravimtaimi tuleb kuivatada nii, et taimed ei muutuks mustaks. Tõene /Väär Kõige parem on kuivatada ravimtaimi päikese käes. 3. Vasta küsimustele. Milliseid pärna osi kasutatakse ravimisel? ________________________________ Millistest ravimtaimedest on abi köha puhul? _____________________________ Millised ravimtaimed aitavad peatada verejooksu? ________________________ Mis taime marju soovitatakse süüa iga päev? ____________________________ TÖÖLEHT punktis 10 Kivi kuju ja mõõtmete leidmine. Vahendid: pliiats, kompass, mõõdulint (nöör, millel 1 m vahega sõlmed). 1. Leia kivi kõrgus ja ümbermõõt meetrites kõige laiemast kohast: a) hinda silmaga kivi kõrgust …………… ja ümbermõõtu ……………………..

20

b) mõõda mõõdulindiga (nööriga) kivi kõrgus ………….ja ümbermõõt ……………. c) kui suur oli eksimus? kõrgus………………. ümbermõõt…………………

2. Määra kompassi abil ilmakaared ning märgi kivi skeemil õigesse kohta.

3. Tee joonis kivi kujust.

KOKKUVÕTE KODUTEEL

1. Millised ülesanded meeldisid Sulle kõige enam? 2. Milliseid linde ja loomi nägid või kuulsid oma teekonnal? 3. Millised ülesanded olid lihtsad ja millised tundusid pisut keerulised? 4. Mida uut ja huvitavat said teada? 5. Anna hinnang õppekäigule ja oma koostööle paarilisega. 6. Joonista looduslike vahenditega (taimeosad, muld jms) pilt

tuulikust.

VALGUTA KOOLI ÕPPERADA - KULTUURILOOLISED OBJEKTID

1. KOOLIMAJA , end.mõisahäärber 8. MAGASIAIT 2. PARK 9. End. õllevabrik 3. KOOLI KÕRVALHOONE, end 10. Töölistemajad, end.

saun-pesumaja moonaküla 4. E.ENNO KIVI , end. Köödsa kõrts 11. LAOHOONE, end. rehi 5. KIVIKALMED PÄRNAMÄEL 12. End. Ait

21

6. RÄNDRAHN “Karu kivi" 13. End. meierei

7. End. MOONAKAMAJA ("LONDON")

VALGUTA PARK (plaanil punkt 2). Aja o gi rajamisaasta k

iivane, k

VALGUTA KOOLI AJALUGU (1)

M 1 : 15 000

n 5

6

7 4

1

3 8

9

10

1112

13

põld

mets

lo allikatest ei ole täpset teavet paron, et Valguta koolimaja kohal, mis on ehitatud 1936.asajandil mõisahäärber. Tänane Valguta park piirmõisahooneid idakaarelt ja on oma kõrge asukoha tõnähtav. 4,2 ha suuruse pargi põhjanurgas, endise Köasupaigas asub luuletaja Ernst Enno mälestuskivi. Pargi aluspind on mitmepalgeline: kohati kuiv ja lja niiske. Täheldatud on 9 okaspuu- ja 24 lehtpuuliigiPargis kasvab ka üksikuid dendroloogilisi haruldusi kreeka pähklipuu). Liigikuse huvides on juurde istutatuvõõramaiseid puuliike (elupuu püramiidjas vorm jne.)

Ranu

2

ohta. Teada

ohati madal

., asus 17. ab endisi

ttu kaugele ödsa kõrtsi

olemasolu. (valgemänd, d mitmeid

22

alguta Lasteaed–Algkool asub vanas mõisapargis. Valguta külast on

li siin neli vallakooli: Ervu, Noorma, Lapetukme ja Verevi,

leteadlane Eduard Vääri. Siin on koolis käinud

ÕISA AJALOOST (Meenutab õp. Vilma Tuubel (sünd. 1932.a.)

õisa teenijate maja (7), mida juba lapsepõlves kuulsin millegipärast

ü

d töölised elasid nn. moonakülas (10) Õllevabriku lähedal

Vteateid aastast 1582 (Walkuth). Mõis kuulus Rannu mõisniku Tiesenhausenite suguvõsale. Pärast nende lahkumist 17. saj. oli mõis mitmete omanike käes. Viimased olid Bergid, kellelt mõis ka 1920.a. võõrandati. 19. sajandil ovanim neist oli asutatud 1842.a. 1919.a ühendati Lapetukme ja Ervu koolid Valguta algkooliks ja toodi Valguta mõisahäärberisse. Viiest Rannu kihelkonnas asunud koolist oli Valguta kool kõige suurem ja paremini korraldatud. Uus koolimaja ehitati 1936.a., kui puust mõisahoone lammutati. Eelmise sajandi keskpaigast alates on koolis olnud järgmised ümberkorraldused: 1946-1958 tegutses Valguta 4-kl. kool; 1958-1969 oli kool 7-kl ja siis 8-klassiline; 1969-1971 töötas 4-kl algkool; 1971-1989 oli kool suletud; 1989.a. taasavati 4- klassiline lasteaed–algkool. Majale tehti juurdeehitus. 1994.a. moodustati 6-kl. lasteaed–algkool, mis tegutseb siiani. 30. mail 1992.a. avati koolimaja ees mälestuskivi, mis tähistas Valguta hariduselu 150 aastat. Valgutast on pärit keekirjanik Einar Maasik (1942- 1944) ja laulja Voldemar Kuslap. Siin on sündinud ja veetnud oma lapsepõlve luuletaja Ernst Enno. Temamälestuseks on pargiservas suur rändrahn marmorplaadiga.

M

MLondoniks nimetatavat ja mille kohta oli liikvel väljend: See London – tore maja, kust kuulda naiste kaja. Londonis elanud seltskond, kes end lejäänud mõisatöölistest paremaks pidasid - aidamees, tööde

ülevaatajad, virtin, õmblusmamsel, piimaperenaine jt. Viimati nimetatut olevat eriti kadestatud, et tolle pere lausa “supelnud“ koores. Nõukogude ajal olid Londonis õpetajate korterid, praegu elab majas prk.Teras. Mõisa teisekuues majas, millest kaks olid kivist ja neli puumajad. Igas majas oli 4 kööktuba, igaüks neist kahe sahvriga. Sissepääsud olid kummaski

23

majaotsas. Kuues majas elas 14 perekonda. Nende perede tarbeks, kes tahtsid sigu kasvatada, oli ehitatud laut 8 suluga. Kuuest tollasest majast on ümberehitatutena alles kaks. Ühes kivimajadest elab praegu perekond Soodla (varem prk Hansing – Herman Külvi vanaema ja onu). Teises kunagises puumajas, mis on tundmatuseni ümber ehitatud, elab perekond Mälton (varem Rudolf Irsi pere). Võib veel näha ka teise kivimaja varemeid. Õllevabriku (9) ehitamist oli näinud H. Külvi vanaema, kes oli sündinud

Valguta mõisa õllevabriku etikett u. 1912

1857.a. Kõrge korstna ehitamisel olid abiks olnud kaks härga, kes ringi liikudes panid tööle tõstuki (ilmselt oli sel vanasti oma nimetus) kivide ülesviimiseks. Õllevabriku hoone on lagunemas, püsti on ilus korsten. Hoonet kutsutakse rahvasuus Tondilossiks. Praeguste koolilaste vanemad on sealt leidnud õlle- ja limonaadipudelite silte.

Kohta, kus teati olevat olnud mõisa saekoda, mäletan ma oma koolieelsest east. Suviti käisime koos vanatädi ja vennaga maasikaid korjamas. Olid alles suured marjad ja palju oli neid! Meile pakkus huvi süvend künka nõlval, püstloodis maakividest seinaga. Vanatädi ütles, et seal olevat olnud “voodakotška”. See oli väga salapärane sõna! Hiljem oli kuulda, et seal olevat olnud ka mingi seadeldis, mille abil juhiti vesi tükk maad eemal asuvatesse lautadesse. Kus aga vett saadi, ei oska arvata. Küün asus praeguse lõkkeplatsi juures, kus on kasetukake kivivarega. Rahvasuus kutsuti seda Lota küüniks, sest kunagi väga ammu olevat kas Lota- või Lotamõisa–nimeline mees end üles poonud. Mees oli kadunuks jäänud, teda eriti vist ei otsitudki, kuni lapsed, nende hulgas ka minu lell August, kevadel küüni juures

24

mängides nägid lakas “tonti”. Lapsed jooksid hirmunult kodudesse ja koduste ning kardavoi abiga leiti kadunu üles. Seda kohta aga hakati kartma.

m k

(1876- 1934)”. Mälestuskivi paigutamise mõte tuli tolleaegselt ajalooõpetajalt Karin Pruulilt. Kivi leiti lähedalt põllult ja see k v

suvad Pärnamäel. See kõrgem paik on

istatud kirstu, mille ümber laoti raudkividest

tel on

lased teavet saanud muistseid haudu uurides. Nii nagu tänapäeval kalmistud, vajab ka see muistne kalmistu

ERNST ENNO MÄLESTUSKIVI (4)

Valguta mõisapuiestiku ääres, teede nurgal, asus mõisale kuuluv Köödsa kõrts. Selle oli Valguta mõisnik rentinud oma kutsarile Prits Ennole. Noorelt mõisa võetud Prits olnud härra lemmik. Peale pulmi sai

õisa kutsarist mõisa kõrtsmi . 1876.a sündis kõrtsmiku pojana Ernst Enno. Nüüd tähistab paika, kus möödus luuletaja varasem lapsepõlv, mälestuskivi tekstiga: ”Siin sündis ja veetis oma lapsepõlve luuletaja Ernst Enno

aalus umbes 10 tonni. Ki ile paigutatud plaadi mõõtmed on 60x40 cm.

KIVIKALMED (5) a

muinsuskaitse all, sest siin asub muinaseestlaste matmispaik. Teadlased arvavad selle kasutusajaks olevat I ja II aastatuhande, kui inimesed siin juba elasid. Matmiskombed olid siis hoopis teistsugused kui tänapäeval. Surnu asetati kividest valmmüür. Müür võis olla ringne või kandiline. See võis sõltuda kasutusel olevast elamutüübist, kas oli sõõrja põhjaga püstkoda või kandilise põhiplaaniga elamu. Siin olid tõenäoliselt ristkülikukujuliselt laotud müürid, sellist matmispaika nimetatakse tarandkalmeks. Surnud maeti tarandkalmetesse enamasti põletatult. Kalmesse pandi põletamisel järelejäänud luukillukesed. Enamasti pandi surnuga kaasa mitmesuguseid esemeid, sest usuti ellu teispoolsuses. Esemeid, mida surnule kaasa pandi, nimetatakse panusteks. Väljakaevamistaolistest haudadest leitud kirveid, nuge, naaskleid, kamme, odaotsi, ehtenõelu, sõlgi, kaela- ja käevõrusid, sõrmuseid, kaelakee osi. Panuste hulk näitab surnud inimese ühiskondlikku positsiooni. Selle kauge aja kohta ongi ajaloo

25

inimeste lugupidavat suhtumist. Me ei tohi seda paika risustada,

kivi”. Kolmnurkse

krS

l

j

k dda

jäänud parunist järele, seda suuremaks paisunud se mehe silmade all tohutuks mürakaks ning us Tee” nr.6 - 30.VII 1959 lisa “Koduloolane”)

Valguta küla kohta?

Valguta tol

esialgselt Valguta

lõhkuda ega siin midagi muuta. KARUKIVI JA PÕRGUHAUD (6)

Tulimäe lõunapoolses servas, umbes 100 meetrit metsast Valguta poole, asub sügav org, mida hüütakse Põrguhauaks. Org on vaagnakujuline, selle põhjas ja veerudel kasvavad sarapuud. Kohaga on seotud mitmed muistendid. Aja jooksul on Põrguhaua ümbrus muutunud, kuid Põrguhaua suur kivi püsib endisena nagu väike saun. Tulimäe ja Valguta mõisa vahel, enne Rõngu valla piiri asub lääne pool maanteed endisel raielangil suur rändrahn “Karu põhiplaaniga, tugevasti sammaldunud rahnu ümbermõõt on 13,6 m,õrgus 1,8 m, pikkus 5,1 m ja laius 4,1 m. Saksa keeles on kivile aiutud “BÄR”. Kivi juures kohatud tihti suurt karu. ellest suurest kivimürakast jutustab legend, et vanal hallil ajal elanud

Valgutas üks väga tige parun. Tema olnud suur taltsutatud karu, kedata armastanud kaasa vedada ja kellega orje hirmutanud. Nii läinud parun ükskord oma karuga Põrguhauda, kus elanud lesk mees oma ainukese pojaga. Parun lasknud seal oma lõbuks vaese mehe pojakese karul lõhki kiskuda, hoolimata mehe härdast palvest. Siis aga heitnud vaene mees põlvili, sirutanud käed ahastuses taevavägede poole a neednud julma parunit ning palunud, et karu paruni ära neelaks ja nad sellesse paika kivistuksid, nagu on ivine paruni süda. Karu saanu ki parunile taltsutamatult tigedaks. Murdnud paruni ära ja hakanud sesööma. Mida vähemkaru ja tursunud vaekivistunud. (Ajalehe “U TÖÖLEHT ÕPILASTELE A. Vasta küsimustele: Mitmendast sajandist on teateid ______________________ Mis nimetust kandis ajal?_____________________________________ Kellele kuulus mõis?___________________________________

26

Nimeta veel mõni krahv Bergile kuuluv mõis?_____________________________

__ uidas toimus vanasti õpilaste toitlustamine ja koolimaja

mine?___________ o esimestel

er o : □ põllumees □ autojuht □ aednik m

hoidla…küün on : □ veevõtukoht □ eluruum □ heinah

laps kok□ talupoeg □mõisa põllutööline

kuivatati vilja meierei on: □ viljakuivati □ sepatöökoda □ ettevõte,

C.

. Kasvavatest oht ime est on Valguta pargis haruldasemateks lõhnav kannike ja __ ____ ____ ____ _. K i lahendad järgneva ristsõna ea tei a is k svava haruldas roh aim nim .

Millest sõltus vanasti kooliaasta algus ja lõpp?___________________________KkütMissugune õppeaine li peamine kooliaastatel?__________________ B. Kas kärn n…häärber on: □ härraste aja □ loss □ taluniku maja …magasiait on: □ valla varuvilja ait □ kuivati □ juurvilja

oidmiskoht,

…virtin on: □ ehoidja □ k □ majapidajanna …moonakas on: □ mõisnik

…rehi on: □ sõiduriist □ töövahend□ ehitis, milles

…kus valmistatakse piimatooteid

Miks olid mõisas saekoda, sepikoda, meierei, loomalaudad, aed, õllevabrik?

D r ta d

_se p

_rg

_a

_ u, saad t da e tt e e

1

2

3

4

5

6

27

7

8

l pargid.

. Maakond, kus asub Valguta park. 6. Tuule abil töötav veski.

_____________________ kool. etus

ÜLErn

1. Hoone, mille ümber rajati vanal aja2. Luuletaja, kelle auks on pargiservas mälestuskivi. 3. Putuktoiduline loom, kes veedab enamuse elust mullas. 4. Eesti suurim sisejärv. 5

7. Selles pargis asub_8. Sarapuu rahvapärane nim

ESANDEID ÕPILASTELE st Enno mälestuskivi juures

I kooliaste

1. Moodusta liitsõnu, kus põhisõnaks on sõna KIVI.

Kõrts-

adi ümbermõõt! II koo

. Teisenda kivi kaal kilogrammidesse.

. Arvuta plaadi pindala.

. Kivist koolimajani on 95 sammu. Leia teekond meetrites, kui n 0,9 m.

2. Seleta sõnade tähendust:

Kutsar-Mõisnik-

3. Leia kivile kinnitatud pla

liaste 123

sammu pikkus o

Kivikalmete juures 1. Joonista kalmeala plaan. Kanna plaanile kõik, mida näed.

. Leia 3 põhjust, miks võisid inimesed I–II aastatuhandel siia kodu 2

rajada.

28

3. Koosta jutuke “Üks päev muinasaja asulas”. Joonista samal teemal pilt. 4.

Ka

tegelikega. 2. Määra põhja-lõuna suund ja leia Põrguhaua asukoht. 3. Määra puuliigid, mis kasvavad ümber Karukivi ja Põrguhaua. 4. Moodustage kaks v

sõn

kilomeetrise läbimõõduga platoojas

Raja ääres on tähistatud "Tammede värav", iidne euroopa lehis, nulg,ide tukk, harilik kuusk, iidne tamm, näsiniine

haavik, saar, arukask, õunapuu, aga ka metsapostkast, s.

e matmispaik

än ssiga, kits, orav 7. Sellest kohast võeti savi telliste valmistamiseks, lohku kujunes tiik 8. Vereurma- ja kopsurohtu, pärnaõisi

rukivi juures 1. Mõõda käepäraste vahendite abil Karukivi ümbermõõt. Võrdle

saadud andmeid

õistkonda ja leidke võimalikult palju liitsõnuaga “karu”

HIUGEMÄE LOODUSRADA RÕNGUS 1,1 km pikkune õpperada asub Rõngu alevikus Hiugemäe metsapargis. Raja alguses on tahvel plaaniga ja rajal 15 tähistatud objekti koos kirjeldustega. Rada saab alguse 27 ha suuruse maastikukaitseala nõlvalt, mis on umbes moreenseljak. Krahvimäe kõrgus on 18-20 m üle Rõngu jõe oru. Järsul nõlval on jõeoru poolt kuni 30° kaldenurk. Siin on asunud muistne hiis ja kalmekoht. Mõisnike ajal kasutati mäge Rõngu krahvide Manteuffelite matusepaigana.

sirgetüveliste mändkasvukoht, konnatiik, kuklasepesa. Rajatud on lõkkeplat

Vastused töölehele: 1. 1,1 km 2. Oletatavasti Rõngu krahvid3. Vanad lehised, ~150 a. 4. Varakevadel õitsev mürgine põõsas 5. Niinepuu, lõhmus 6. J es, met

29

9. Kuldtäht, ussilakk, maikelluke, näsiniin 10. Lõuna

30

1. Kui pikk on Hiugemäe loodusrada? 2. Kuidas on saanud oma nimetuse Krahvimägi? 3. Millised loodusraja kõrval kasvavad puud on kõige vanemad? 4. Mida said teada näsiniinest? 5. Kuidas nimetatakse pärna rahvapäraselt? 6. Milliste loomade jälgi võid näha lumisel looduserajal? 7. Kuidas tekkis konnatiik?

31

8. 9. 10. Missuguse ilmakaare suunas on sipelgad teinud pesa? Kuidas määrad ilmakaare?

Milliseid ravimtaimi saad korjata loodusrajalt? Millised mürgised taimed kasvavad Hiugemäel?

32

KONGUTA ALGKOOLI LOODUSRADA

N

Loodusraja punktid: 1. Puhkepark männikus 2. Rahvamaja

6. Soova oja, koprad, ves

7. Er3. Viinamäetigude kaitseala 4. Kentsi veehoidla 5. Põlismets

8. Alt-Laari linnamägi 9. Maiorg

Rada algab koolimaja juurest. Võimalik on läbida lühem (~3,5 km) või

iveskid umäe kants

ikem (~6,5 km) ring. Lühemal rajal on 5 ja pikemal 9 punkti, mis ptähistatakse looduses, rada tutvustatakse pikemalt kooli koduleheküljel www.konguta.kool.ee Lühem ring: Kool – puhkepark - rahvamaja - viinamäetigude kaitseala - Kentsi veehoidla - põlismets ja tagasi. Pikem ring jätkub põlismetsast: Soova oja - Erumäe kants - Alt-Laari linnamägi - Maiorg

üle. Infotahvlitelt saad

- põlismets ja tagasi. Loodusraja läbinuna tead: Mis on Konguta „Bermuuda kolmnurk“. Punktis 1 saad teada, missugune on prügimägi, sest Sul avaneb võimalus tutvuda kohaliku, inimeste poolt loodud tehisliku prügilaga. Saad arutleda inimtegevuse kahjuliku tegevuseteada, kui kaua lagunevad looduses „ohtlikud“ ained jne. Võib-olla

33

avaneb Sul võimalus näha maapinna läbilõiget ja samas saad teada

audsete teede ehitusest, karjääride askasutuselevõtust, rekultiveerimisest jne. Sul on võimalus kuulata

muist t männiga –

Viinam aad selgeks meil elava haruldase

adega ning sellega,

põder, keda siinkandis kohata võib ja rebane,

ödasõime juures põnevaid jahimehelugusid.

rumäe kants (7) ja Alt-Laari linnamägi (8) viivad Sind rändama ajaloos tagasi uidas meie

llatuseks!).

meie valla ühest suuremast loodusvarast - kruusast. Kuuled naljakaid juhtumeid karjäärist, ümberkta

endit Konguta kivikaksikutest ja teha lähemalt tutvusmeie puhkepargi tunnuspuuga. Rahvamaja pargis (2) kuuled lugusid meie rahvamaja ehitusest, ajaloost, aga samas saad lähemalt tuttavaks pargipuudega (tamm, pärn, kastan). Kuuled, mida kasulikku saab nendest puudest inimene, mida loodus.

äetigude levikukohas (3) slooma eluloo. Saad teada, kuidas ja miks nad meie maile sattusid. Kentsi veehoidla (4) juures saad teada Konguta valla järvede arvu, nimed ja legendid. Tutvud siinsete taimede ja loommida inimesed järvest püüavad. Saad teada, et Kentsi veehoidla (ehk Laatsi järv) on Tartumaa suurim tehisveekogu. Põlismetsaga (5) tutvudes saad taaskord tuttavaks meie metsulukitega: metskits, jänes, ka uhkekelle urgusid siin metsades sageli leiab. Ka põlispuud - kuusk, haab ja kask (Tartumaa tunnuspuu) ning sarapuud saavad Sulle tuttavamaks. Kindlasti kuuled kitsede sö Soova oja (6) meelitab Sind kobraste hingeelu ja eluviisidega tutvuma. Saad näha nende tegevuse tagajärgi looduses. Saad selgemaks vesiveskite töötamise põhimõtted ja mõtiskled meie esivanemate töökuse ja loodussõbralikkuse üle. E

. Võib-olla kujutad koos retkejuhiga ette, kesivanemad linnamägedest vaenlase vastu kaitset otsisid. Võid nautida kaunist loodust ja kõrgelt avanevaid ilusaid vaateid. Ja kindlasti saad tuttavaks mõne põneva ja haruldase taimega (see jäägu siinkohal saladuseks ja olgu Sulle kohapeal ü

34

Maiorg (9), mis on rikas oma taimeharulduste ja liigirikkuse poolest, rõõmustab Sind igal aastaajal.

4. KENTSI VEEHOIDLA - SOOVA JÕGI - VESIVESKID Konguta valla territooriumi läbib kagu-loode suunaliselt Kavilda ürgorg, mille veerude kõrgus küünib kohati 35 meetrini. Valla territooriumil on üheksa järve, lisaks veel Kentsi veehoidla, mis on rajatud ürgoru põhja Soova jõe ülespaisutamise tulemusena. Varem on asunud selles kohas Laatsi vesiveski. Kokku on olnud Soova jõel neli (mõnedel andmetel 7) vesiveskit: Laatsi, Soova, Sibula ja Rämpsi.

6. SOOVA OJA JA KOPRAD Koprad on kuni meetrise tüvepikkusega võimsa laia sabaga 30 kg

skused närilised, kes elutsevad aeglase vooluga metsajõgede ja -

puid. Langetatud puudest ehitavad

juurde käib ka hulgaliselt urge: seda

rajärvede kallastel. Toituvad pehme puiduga lehtpuudest ja põõsastest (eriti sobivad haavad). Neid on mitu erinevat liiki. Kobrastel on võimsalt arenenud lõikehambad, mille abil nad langetavad, laasivad ja tükeldavadkoprad tammi ja võivad üle ujutada suuri maa-alasid. Pikkade käikude uuristamisega võivad lohku vajuda heinamaad ja muutuda seega kasutamiskõlbmatuks. Kopra pesaks on ühe kuni kolme meetri kõrgune mudaga kokkumätsitud haohunnik, mille nimetatakse kuhilpesaks. Koprad paarituvad jaanuaris-veebruaris, pesakonda sünnib aprillis-mais 2-5 poega. Vaenlasteks on kõik suurkiskjad ja inimene. Tihti kütivad inimesed neid väärtusliku karusnaha pärast. Tabada pole kopraid kerge, sest nad on väga ettevaatlikud loomad. Kui üks kobras on vaenlast märganud, siis annab ta sellest teistele sabalöögiga vastu vett teada. 2002. aastal loendati Eestis 14000 kobrast.

7./8. ALT-LAARI LINNAMÄGI JA ERUMÄE KANTS Maalinnad ja linnamäed. Kui vaenlane ootamatult eestlaste piiridesse tungis, põgeneti varjupaika. Lihtsaimateks varjupaikadeks olid metsad, soosaared, koopad jms. Sinna viidi ühes vara, mida oli võimalik kaasa võtta, nagu näiteks loomad ja vili.

35

Tõsisemat kaitset pakkusid rahvale juba meie maalinnad ja linnamäed, mis on veel tänapäevani paljudes maakondades säilinud. Ühed maalinnad ja linnamäed olid väiksemad, teised suuremad. Nende ehitamine nõudis palju aega ja vaeva. Linnamäge ehitades tehti kõigepealt mäe nõlvad järsuks. Mäe peale ehitati kividest ja mullast vall, näiteks 4-7 m kõrge, 20-30 m lai ja kaunis järsk. Kivide vahed täideti saviga, valli peale ehitati palkidest püsttara. Maalinnu ja linnamägesid piiras sageli sügav veega täidetud kraav, mis tegi linna piiramise tihti väga raskeks. Kaitselinnade õuedes olid ehitatud väikesed mätastest katustega majakesed. Nendes leidsid pagulased ühes oma varaga varju. Tähtsaim ehitis linnas oli kaev, vett pidi piisama nii inimestele kui loomadele. Vett oli tarvis ka linna kaitsmisel. Kui vaenlane alustas valli all piiramist, heideti vallilt alla kive, palke, põlevaid rattaid, keeva vett, tulist tõrva jms. ALT-LAARI LINNAMÄGI asub Konguta vallas Vahessaare külas vanalt teelt 1 km läänes ja ürgoru lammil olevast Alt-Laari perest 250 m idakagus. Linnus on põhiplaanilt kolmnurkse kujuga (umbes 900 m). Alt–Laari linnamäel puudub vall. 1927. aastal tegi Alt-Laari linnamäel koos üliõpilaste rühmaga kaevamisi arheoloog H. Moora. Kultuurkihist leiti arvukalt nõgiseid kive, sütt ja loomaluid. Sellest järeldub, et linnamäel on pikema aja jooksul pidevalt elatud. Leitud savinõutükkide järgi kuulub linnus I aastatuhande teise poolde m.a.j. Linnuselt avaneb avar vaade ürgorule ja selle teisel kaldal laiuvale Kobilu külale. Linnuse jalamile jääb MAIORG ja selle lõunapoolsele servale teine linnus - ERUMÄE KANTS, mida tuntakse rahvasuus veel Eeromäe linnamäe ja Aru Erumäe linnamäe nime all. Linnuse kaugus endisest Aru mõisast on linnulennult 1,5 km, Alt-Laari linnusest 300 m. Tugevate kaitseehitistega ja looduslikult hästi kaitstud Erumäe kants on rajatud teravalt lõppevale neemikule, mille nõlvade kõrgus on üle 18 m. Linnuselael on kõrgus 78 m, Maioru-poolsel jalamil 55 m. Maa poolt on linnus muust põllumaast eraldatud 56 m pikkuse kraavi ja 80 m pikkuse valliga. Ovaalse põhiplaaniga kantsi pikkus põhjast lõunasse on 80 m, laius idast läände 48 m, pindala umbes 3520 m². Linnusel puudub kultuurkiht. Kaitseehitiste välisilme järgi võib arvata,

36

et linnus pärineb I aastatuhande teisest poolest ja II aastatuhande oo, vallid ja nõlvad on kaetud tiheda metsaga. algusest. Linnuse plat

37

TÖÖLEHT punktis 4 Va

1. eetaimed kasvavad selles kohas?

3. veel nende taimede juures huvitavat märkad? märkad, milliseid oled siin varem näinud?

. igusid, putukaid jm. huvitavat märkad?

Mä el sobib mku st: "Haned, luiged, tulge koju!"; "Ojake"; "Leia sarnase ÖÖLEHT punktis 6

VVLahenda ristsõna ja saad teada, kuidas nimetatakse euroopa kobrast teise sõnaga

1. ... ... ... ... .2. ... ... ... ... ... ... ... ... . 3. ... ... ... ... ... . 4. ... ... ... ... ... ... ... . 5 6. ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... 1. Kuidas nim. kopra p2. Mida võivad koprad3. Kas kobras on taim-4. Missugused hambad5. Kas kobras on julge

1P u K

atlused: (kasutada luupi, binoklit, kahvasid ja sõela) Millised v

2. Millised on pilliroo varred? kõrkjate varred? hundinuia varred? Mida sa

4. Milliseid veelinde (valget, musta luike)

5. Veeloomade/taimede uurimine6. Milliseid tngud: Soova oja kaldapeals ängida lõbusaid lastemänge,

ines looduses oluliseks mänguosaks on ümbritsev ad!"; "Täidan, täidan laeva!".

Taatlus: kas leiad märke kobrastest? estlus: mis õpetaja jutustatust ja looduses nähtust meelde jäi?

.. ... ... ... ...

.. ...

.. ... ... ... ... ... ... ...

.. ... ... ... . ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ...

esa? halba teha? või loomtoiduline? on kobrastel võimsalt arenenud?

või ettevaatlik loom? 6. Mida peetakse kobraste juures hinnaliseks? TEGEVUSED punktides 7 ja 8

. Liikumismängud: eitus; tag mine paar välja; sabatants; päikesekonserv (vt. kirjeldust eskkonnamängude kogumikust).

38

39

2V

3

45

elada loodussõbralikult?

tänapäeval? Miks on vaja taimi

suured tamme- ja vahtrametsad.

. Kuulamismängud: äljenda eri sõnadega VEE HÄÄLT (lapsed leiavad ise väljendeid) - vulin, sulin, solin,

kohin… METSA HÄÄLT (silmad kinni) – sosin, kohin, kahin, sahin,

vabin… . Ilmakaarte määramine: *Näita käega, kus pool on koolimaja, kodu, jne.

. Lõke ja söömine koos vestlusega

. Ideekonkurss Jäätmed, prügi, praht. Kuidas

Milleks kasutada linnust

Kuidas taastada linnus? kaitsta? Joonistusvõistlus

TAMME PALJANDI MATKARADA JA VÕRTSJÄRV

TAMME PALJAND 3 km - suunab teeviit Rannu-Sangla maantee Kureküla bussipeatusest. Mööda kruusateed Võrtsjärve poole minnes jõuab ~2 km pärast endise Tamme mõisa aladele, kus järvetuule kasutusvõimalusi meenutab

hollandi tüüpi pööratava peaga, kuid nüüd tiibadeta Tamme tuulik. Tamme mõis (Tammenhof) on rajatud Rootsi võimu ajal. Rannu mõisast eraldus Tamme 17. sajandil Põhjasõja ajal ja oli kogu oma

eksisteerimise aja riigimõis ehk rahvakeeli kroonumõis. Kohalik muistend pajatab, et praeguse Virtsjärve asemel olnud ka vanasti järv, aga ilusa kristallselge karastava veega ja ilusate kallastega. Järve ümber kasvanud Järve ümbruskonnas elanud aus rahvapõlv, kes harinud oma põldu, pidanud järve pühaks ja hoidnud selle vee puhtana. Järves elanud

kõiksugu kallid kalad. Järve nimi olnud siis Emujärv. Aegamööda muutunud aga rahvas halvemaks ja autumaks, reostanud järve kaldaid ja solkinud tema vett. Järv saanud pahaseks ja ühel päeval tõusnud

ra mere poole, kuni kadunudki rahva silmist.

Sinjaajär elava ja kirikugi ühes ra ise aga ei olnud si polnud ni ui endisel järvel. S eda enam Em ks ku järgi ka Võlts-, s.o. valejärveks. Ku me adusid? Tammikute, vahtrikute ja teiste vää in toimus muistsel ajal enne teiste metsade laastamist, sest nende all olnud viljakad maad võeti esimestena arimisele. 17.-18. sajandil oli Rannu kant juba täiesti metsavaene.

serv, mis iseloomustaks kihelkonna järveäärset asendit. Samas asuvad nii n rve kaldast mitme kilo elaensõn odunenud juba vanemal rauaajal. Siis latus Suur-Võrtsjärv tõesti Rannukülani, seega võib Rannuküla

ulami sulamisveed mahutas. Võ n paslik meenutada Barbara lugu. Rannu aadlipreili Barbara iesenhusen kasvas orvuna, põhiliselt kasvatas teda Rõngu lossiproua. Barbara armus Rõngu lossi kirjutajasse Franz Bonniusse, kes kaupmehe pojana ei kuulunud aadliseisusesse. Armunud üritasid põgeneda Riiga, et salaja abielluda, sest Barbara vennale nende suhe ei meeldinud. Barbara tabati ja toodi tagasi Rannu lossi, kus peeti sugukonna kohtuistung. Et Barbara oma eksimust ei kahetsenud, langetati surmaotsus. Vennad viisid Barbara külmal talvel Võrtsjärvele ja uputasid õe jääauku. Ta es juhatab teeviit juba viimasele kilomeetrile, mis viibki paljandile. Paljandiga seonduv on kirjas 10 infotahvlil ja rada ise

õhku ning vajunud äAsemele jäänud lage maa mudase pinnaga, kus vili hästi kasvanud.

na asunud elama inimesed ja ehitanud endile elamud. Ühel nilaupäeva õhtul läinud seitse venda korraga kirikusse ja siis tulnud v suure kohinaga tagasi ja matnud kõik hvaga enda alla. Järv enam nii ilus. Ta vei selge ja karastav k eepärast ei hüütud tujärveks, vaid Virts- ehk Võrtsjärve , kohaliku murra

hu siis Tam tammed krislehtpuude raium e

hArvatakse, et kohanimi Rannu tuleneb saksakeelsest sõnast rand - äär,

Ra nu mõis kui ka Rannuküla tegelikult jäme tri kaugusel. Keeleajaloolistel andmetel on germaani

ana rand eesti keeles kutekkimisaega otsida väga kaugest muinasajast. Suur-Võrtsjärve

tusest annab aimu tänane Võrtsjärve madalik (vt kaarti), mis nevikus mandrijäärtsjärve kaldal o

von T

mme mõisa juur

40

41

Suur-Emajõe veetaseme muutused Rannu-Jõesuus

57 183 209 235 261 287 313 339 365

-100

-501 27 53 79 105 131 1

0

50

100

150

200

1988 1994 1996

~2 km tammepikk. Lisaks koduleheküljel (www.rannu.ee/ ) toodud 6-le töö e

TÖ H

vereurma münt vesi saba pilli hein peni rohi sea roog kassi tulikas kuke kaisel võhu vits

lepik tapp põld mõõk vareme lill mets tapp park keel järv mari kaar rohi

2. Vali neist taimedest üks meelepärane ning kirjelda seda 5-6

lausega: a) asjalikult ja täpselt - nn teaduslikus stiilis; b) poeetiliselt ja elamuslikult kujundlikku keelt kasutades - nn

ilukirjanduslikus stiilis. 3.

c)

suurvee

leh le lisame veel ühe:

ÖLE T ÕPILASTELE 1. Moodusta liitsõnu, täiendsõna leiad vasemast, põhisõna paremast

tulba-poolest. Teraselt uurides leiad need taimed Tamme paljandi matkarajal käies. Kui tead nende rahvapäraseid nimesid, lisa sünonüümidena juurde. N. soo - nõianõges

Mida saab väita Suur-Emajõe kohta, kui lähtuda joonisel toodud kolme aasta veetaseme muutustest Emajõe väljavoolul Võrtsjärvest Rannu-Jõesuus: a) kevadel

esineb suurvesi

b) kevadeti sajab palju erinevatel aastatel on jõe vooluhulk erinev

d) kevadise

tingib jää ja lume sulamine e) sügisel on jões vett vähem kui talvel f) veevaesel aastal voolab Emajõgi tagurpidi

tase

õõdetud aastast 1921 ja rekonstrueeritud Emajõe veetaseme järgi

use

muutumist. Järve 8 m ja keskmine sesoonne veetaseme amplituud 1,4 m. Kõigi aegade kõrgeima ja

vee isu vahe on 3,2 m. veetasem ise graafikut ja leia vastused

kõikumise ühe tsükli pikkus

? Millal võib prognoosida järgmist kõrgveeperioodi?

g) jõe vee võib ühel aastal kõikuda üle 2 m 4. Võrtsjärve veetaset, mida iseloomustab suur kõikumine, on otseselt

mtagasi aastani 1885. Võrtsjärve veetaseme muutumine põhjustabkuni kolmekordset veemahu ja 2,4- kordset keskmise sügav

32

34,9

34,7 Aa sta ke skm ine ve e se is

keskmine sügavus on 2,

madalaima seUuri antud tsüklilist e kõikumjärgmistele küsimustele!

Mida näitab vertikaalteljel absoluutne veeseis? Mitu meetrit on aasta keskmine veetaseme kõikumine? Mitu aastat on veetaseme

kõrgveest kõrgveeni? Mis aastal on olnud kõrgeim veeseis? Mis aastal on olnud madalaim veeseis? Kas lähiaastatel valitseb veetaseme madal- või kõrgseis

,5

,7

5

1891

1897

1903

1909

1915

1921

1927

1933

1939

1945

1951

1957

1963

1969

1975

1981

1987

1993

32

32,9

3

3

3

3

3

188

1999

Abs

oluu

tne

vees

eis

m

4,1

4,3

34,5

7- a a sta lib ise v ke skm ine

3,1

3,3

3,5

33,7

33,9

42

Anveeseis ud väited on tõesed või väärad? Väär väide pa aTõene / e hapnikutase talvel oluliselt ei muutu Tõoht Tõene / n vesi väga sogane ja vähesoodne veeõitsenguks TõTõene / Väär Taimestiku vohamine soodustab kalade kudemist Tõene / V st ja sadamate kasutamist

ud

6. Vaadelge i Jutustage kaa lasteg si v kaevurherilase elus".

teatmeteostest, kuidas

LJETE KASUTAMINE

Viimi Soom, Rannu Keskkool

alüüsi võimalikke muutusi, mis kujunevad järves väga madala u korral. Kas ant

rand tõeseks. Väär Ve

ene / Väär Talvel esineb ummuksisse jäämise ja kalade suremise

Väär Suvel oene / Väär Suvel on vees palju mürgiseid sinikuid e. sinivetikaid

äär Raskendab laevaliiklu5. Millega selgitada, et varem on väljavool Võrtsjärvest toimun

Väike-Emajõe kaudu Koiva jõkke, hiljem voolas Emajõgi Pärnu lahte ja tänapäeval Peipsisse?

kaevurherilaste urukesi paljand seinas. s a fantaa alugu teemal "Üks päe

Iga õpilane lisab loole uue lause. Uurigekaevurherilased tegelikult elavad.

M TK GA AL KO UTUD MUKIRJANDUSE JA INGLISE KEELE TUNNIS.

LOODUSLUULE

Tunnikava 1

pandud kirja järve ja atkarajaga seonduvaid märksõnu.

I laastaaegadel. Võib olla ka laste joonistusi. Õpetaja jutustab legendi või paar Võrtsjärvest, seejärel loeb 4 haikut. Õpilased peavad mõtlema, kas loetu on luuletus või mitte. Õpetaja suunab küsimustega. II

Õppeaine: kirjandus Klass: VII Teema: Haiku põhimõtted, Võrtsjärv haikudes Seos teiste õppeainetega: loodusõpetus, võõrkeel, kunstiõpetus Eeltöö: õppekäik Võrtsjärve äärde, seejuures m Sissejuhatus: Klassis on välja pandud pilte Võrtsjärvest erinevate

43

1) Kas on ming

44

i motiiv, mis kordub ja on kõikides loetud e?

kse kuuldud haiku (üks haiku tahvlil), koputatakse

3) õpetaja teeb iga rea lõpus pausi). Jõutakse tulemuseni, et haiku koosneb 3 reast, mis igaüks

saada, missugune aastaaeg parajasti loetud haikus

s: vihje aastaajale. Õpetaja seletus sellest, mida haiku endast kujutab ja kust pärit on. Kuna teemaks on Võrtsjärv haikudes, siis igaüks ütleb oma kogutud märksõnu, mis seotud järvega ja kus vihje aastaajale. Näit.: kuldne pilliroog; kuldne leheke lainetel - sügis konnakapsa kuldsed õied - kevad suplejate naerukilked - suvi Märksõnad öeldud, proovitakse koos õpetajaga teha haiku näiteks sügisest, järgides kõiki haiku tingimusi (silpide arv + vihje aastaajale). Kuldne leheke (5) on peegelsiledal veel (7) justkui tardunud (5) - sügis Seejärel teevad õpilased igaüks 4 haikut: sügis, talv, kevad, suvi. Õpetaja juhendab. III Kodune töö: Etteantud paberile iga aastaaja kohta kirjutada haiku ja illustratsioon. Järgmisel tunnil köidetakse haikud raamatusse, lisatakse fotod Võrtsjärvest. Ülejärgmiseks tunniks püütakse oma kirjutatud haikud teha inglisekeelses variandis. Hiljem lisatakse need tööd oma haikuraamatusse, mida eksponeeritakse koolis. Võrtsjärve haikud - õp. Küllike Lõhmus ja illustratsioon Aigi Veisner (Rannu KK, 6b)

Kuldne leheke on peegelsiledal veel justkui tardunud.

haikudes ühin2) Silbitata

rütmi kaasa. Püütakse eristada read (

5+7+5 silpi. 4) Kas on aru

on? Järeldu

Jää praksub külmas,

elt särama.

iseb

härmakristalle särab kõrkjate kuuel.

Konnakapsaõis puhkend roostiku

serval kulds

Trepimäe kaldalt näen - purjekas libsuvesoojal veel

45

Tunnikava 2 Õppea Klass: VII

ühmatöö aegadega seotud sõnavara ja silbitamisreegleid

skust). ja joonistame kujundi, mis seostub antud

aastaaII Alla kirjutame sõnu vastuseks õpetaja küsimustele: What 1) Wh

s the weather like?

SPRING

SUMMER

AUTUMN

WINTER

ine: inglise keel Teema: Haiku kirjutamine - rEesmärk: Korrata aasta(arendab sõnade poolitamise oI Kordame aastaajad

jaga.

can you see? at can you do?

2) What`3) How do you feel yourself? 4) What`s the main colour?

46

1) the sun spring-flowers

birds insects

yellow leaves rain

snow trees without leaves

2) pick flowers walk

swim play hide and seek

walk in the rain pick autumn leaves

play snowballs make a snowman feed birds and animals

3) warm sunny

hot fine

rainy windy foggy nasty

frosty cold

4) excited glad

happy sad nervous

Fine tired

5) green green yellow white

III Vaatame üle sõnavara, mille iga grupp sai, kirjutame tahvlile täiendades seda erinevate sõnadega. IV Tuletame meelde haikude kirjutamisreeglid (eelnevalt tehtud emakeeles), silbitamisreeglid ja kirjutame omad. Õpetaja loeb ette mõne näite. Autumn

Oh! It is rainy.

I have a coat and umbrella but my boots get wet.

WL

I'veand Jär astaaja kohta haiku ja illu kolm parimat, kes saavad väi

inter ook at the snowman

with red nose and lovely eyes standing in the yard.

Spring The sun shines warmly. The snow and ice melt quickly. Everyone's happy.

Summer Where is my swimsuit

waited for you so long now you are hereV

gmiseks tunniks teeb igaüks oma lemmikastreerib selle. Kõik valivad klassistendilt kesed auhinnad.

47

KILINGI-NÕMME GÜMNAASIUMI ÕPPERADA Laura Altin 8 klass, juhendaja: Elli Altin, Kilingi-Nõmme Gümnaasium

Uurimistöö peamiseks eesmärgiks on tõsta iseenda ja teiste keskkonnateadlikkust. Selleks otsustas autor koostada õpperaja oma koolimaja lähimas ümbruses. Valides välja erinevaid objekte, uurides neid ja tutvustades teistele, tahtis autor panna ka teisi märkama loodust enda ümber. Uurimistöö koostamisel kasutatud meetodid:

Objektide valimine. Objektide kaardile kandmine Geograafiliste koordinaatide määramine GPS-iga Info otsimine raamatutest ja internetist Objektide mõõtmine ja kirjeldamine Liikide määramine Testi koostamine Õpperaja läbimine õpilaste ja õpetajatega Testimine ja testide kokkuvõtte tegemine

Õpperada on umbes 1,2 km pikk. Rada on võimalik läbida keskmiselt 45 minuti kuni 1,5 tunniga. Objektide valimisel arvestas autor: objektide kaugust üksteisest ja koolimajast, mitmekesisust, koolis õpitavat. Autor lisas juurde ka teda huvitavaid objekte. Kokku on õpperajal 11 objekti, mida on töös tutvustatud. Nendeks objektideks on Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi sümboliteks olevad mänd ja rändrahn koolimaja ees, kooli ümber kasvav mets (nõmme- ja palumets), õpilaste poolt rajatud park, GLOBE puuks valitud kask, kooli territooriumil kasvav põlispuu, haab, sarapuu, kukerpuu, sipelgapesa ja GLOBE vaatluspunkt (k evaseid atmosfäärivaatlusi).

pperada on läbitud Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi mitme algklassi projekti “Tuulik” ist

näitasid, läbinute teadmised olid mad nende õpilaste omast, kes polnud rada läbinud.

us tehakse igapäÕõpilastega ning õpetajatega. Pärast raja läbimtehtud testi tulemused et raja tunduvalt pare

48

Seega võib töö eesmärgi, tõsta ise eskonnateadlikkust, es neile oma kooli ümbrus

enda ja teiste ktutvustad t, lugeda täidetuks.

Õpperaja kaart.

1. GLOBE-kask 2. Kukerpuu e. barbariss 3. Põliskask

4. A. Nõmmemets. B. Palumets 5. Park 6. Sipelgapesa

49

7. Sarapuu 8. Haab 11. Rändra

10. Mänd

9. GLOBE vaatluspunkt hn

50

TEST ÕPPEKÄIGU KOHTA Õig riandile tõmba joon alla! 1. Mis on Pärnumaa puu?

2. Mis näitab õhu puhtust?

, d

3. Mill

a) b) mänd, c) kuusd) pärn

4. Milline oli maailma esimene jõulupuu?

c) kuusk

b) pankrahnud, ahnud

6. Mitu ib olla suuremates sipelgapesades?

b)

7. okkad talvel

ele vastuseva

a) kadakas, b) leeder, c) mänd

a) marjad, b) samblikudc) leherootsu

ine järgnevatest taimedest pole puu? sarapuu,

k,

a) mänd, b) nulg,

5. Kuidas nimetatakse suuri kive, mida jää on Eestisse kandnud?

a) ränirahnud,

c) rändr

elanikku võa) tuhat,

kümme tuhat, c) sada tuhat

Milline on ainuke Eestis kasvav okaspuu, mille kuivavad?

51

a) kask,

c) nulg,

korjama?

a) murdunud taimed taastuvad aeglaselt

õib kasvada kõige viletsamal pinnasel?

b) lehis,

d) kuslapuu

8. Miks mustikaid peaks käsitsi

b) siis kasvavad suuremad marjad c) taimed kasvavad siis kiiremini

9. Milline puu va) tamm, b) kuusk, c) mänd

KLASSI- JA KOOLIVÄLINE ÕPPETÖÖ

ÕPPEEKSKURSIOON LAHEMAALE Ülle Klaasen, Rakvere Linna Algkool

Marsruut: Rakvere – Viitna – Palmse – Ilumäe – Nõmmeveski – Joaveski

– Altja – Võsu – Käsmu – Vainupea – Rakvere

lühendada vastavalt õpilaste vanusele. Antud arsruudil kujuneb õppepäev pikaks. Antud paigad võib käia läbi ka

mitme erineva õppekäigu raames. Eesmärgid:

– Sagadi – Vihula Marsruuti võib m

Tutvustada Lahemaa Rahvusparki, looduskauneid paiku

Lahemaal. Korrata loodusõpetuse programmis käsitletud teemasid (meri,

laht, saar, poolsaar, kallas, järved, jõed, joad, loomad, taimed) Õpetada lapsi käituma loodust hoidvalt, märkama looduse ilu. Õppida tegema õppekäigul märkmeid, koguda materjali. Arendada tähelepanu ja kuulamisoskust. Äratada huvi looduse, ajaloo vastu. Väärtustada rahvuspargi osa looduse kaitsmisel.

52

petus, inimeseõpetus, ajalugu, emakeel.

Tu indab. Vas 1.

Integratsioon: loodusõ

lemuste fikseerimine: õpilased täidavad töölehe, õpetaja h

tused töölehe küsimustele:

Marsruut: Rakvere – Viitna – Palmse – Ilumäe – Nõmmeveski –Joaveski – Sagadi – Vihula – Altja – Võsu – Käsmu – Vainupea –Rakvere

2. 3. 4. 5. 6. 7. talli-tõllakuur, aidahoone,

,

k,

8. 9. 10.11.12.

Soome laht Loobu jõgi ja Valgejõgi Viitna järved Palmse, Sagadi, Vihula mõis Kivistunud kuraditest Palmse mõisahoone, härrastemaja, kavaleridemaja, supelmaja, ümarpaviljon ehk rotund, sibulpaviljonallikapaviljon, jääkelder, valitsejahärra maja, moonamaja ehktöölistetuba, kohvimaja, palmimaja, õlleköök, viinavabrinuumhärjatall, pesumaja, linnaserehi, sepikoda, Prest, viljakuivati. Nõmmeveski juga ja Joaveski juga Sagadi mõisas Kalurid Võsu Käsmus.

53

TÖ

_________________________________________________________________

Nimeta veekogu, mis piirab Lahemaad põhjast!

_________________________________________________________________

Nimeta Lahemaa pikimad jõed!

_________________________________________________________________

Missuguse veekogu ääres oli esimene peatus?

_________________________________________________________________

Nimeta mõisaid, mis asuvad Lahemaal?

_________________________________________________________________

Kellest on tekkinud rahvapärimuse kohaselt Palmse Kloostrikivid?

_________________________________________________________________

Nimeta erinevaid hooneid, mida nägid Palmses!

_________________________________________________________________

Nimeta joad, mida õppekäigul nägid!

_________________________________________________________________

Mis mõisas asub Metsamuuseum?

_________________________________________________________________

Missuguse elukutse esindajad olid vanasti enamus Altja elanikest?

_________________________________________________________________

Nimeta tuntuim suvituskoht, kus käisime!

_________________________________________________________________

Kus asub Meremuuseum?

ÖLEHT. LAHEMAA

Märgi üles õppeekskursioonil läbitud marsruut!

54

_________________________________________________________________

Mis m

_________________________________________________________________

eeldis sulle tänasel õppepäeval kõige rohkem?

55

ÕPPEEKSKURSIOON 3. KLASSILE IDA-VIRUMAALE

Ülle Klaasen Rakvere Linna Algkool Marsruut: Rakvere – Padaorg – Purtse – Ontika paekallas – Valaste juga – Toila-Oru park Kukruse tuhamäed – Kurtna järved – Kuremäe – Uljaste järv – Rakvere Eesmärgid:

Tutvustada Kirde-Eesti looduskauneid paiku Tutvuda põlevkivi kaevandamisega, kasutamisega, jääkide

ladustamisega tuhamägedel. Tutvuda põlevkivitööstuse mõjudega Eesti loodusele. Tutvuda Eesti esimese presidendi lossi asukohaga Oru pargis.

Kodumaa-armastuse kasvatamine.

res Viru – Nigulast 2 km lõuna pool. Maaliline org kuulub ikliku looduskaitse alla. Maantee ääres on üksik looduskaitseobjekt,

dekoratiivse võraga kaheharuline Pada mänd (ümbermõõt 3,2 m,

Kinnistada teadmisi taimedest, veekogudest, pinnavormidest, maavaradest.

Õppida nägema mere mõju ranniku kujundajana. Õppida hindama ja hoidma puhast loodust. Kuulamis- ja vaatlusoskuse kasvatamine. Õpilaste silmaringi laiendamine.

Kasutatavad meetodid: vaatlus, vestlus, praktiline tegevus, võrdlus. Integratsioon: loodusõpetus, inimeseõpetus, ajalugu, emakeel. Eeltöö: Õpilased otsivad Internetist materjale läbitavatest kohtadest, kirjandust. Õpetaja koostab õpilastele töölehe ja marsruudi kirjelduse. Hindamine: õpilaste täidetud töölehed. Abiks õpetajale: Padaorg on mitmekesiselt huvitav maastikuline ala Tallinn – Narva maantee ääri

56

kõrgus 12 m). Maanteest mõnisada meetrit lõuna pool on Pada jõe parempoolsel lisajõel väike Linnamäe juga. Riikliku kaitse alla kuuluvad arheoloogiamälestistena ka kaks Pada linnamäge. Suurem linnus asub uue ja vana maantee ning Pada jõega piiratud kolmnurgas. Pada ürgoru lääneserval näeme kõrguvat võimsat kaitsekindlustust – Pada linnamäge. Looduslikult hästi kaitstud linnust ümbritses aekividest laotud vall, mis veel tänapäevalgi ulatub kohati 2 meetri

ilomeetrit una pool. Seda kasutati tõenäoliselt I aastatuhande esimesel poolel.

3.a. Jakob von raube. Juba Põhjasõjas kannatada saanud hoone hävis nõukogude

ta maksimumi – 55,6 meetrit. Panga ja veepiiri vahele jääv ebatasase pinnaga väga kivine rusukalle on valdavalt kaetud lehtpuumetsaga. Siin on palju kive, sest randa kantud rändrahnud on murenenud. Meri uuristab lainetega pankranniku seina, seetõttu kaugeneb pankrannik aastatega merest. Siin asub ka Eesti kõrgeim, 25 meetrine Valaste juga. Juga tekib, kui vesi voolab kõrgelt järsult kaldapealselt alla. Kevadeti on juga veerohke.

pkõrguseni. Linnus kuulub 11.-13. sajandisse, pindala on üle hektari, ringvall on selgesti äratuntav. Väravakäik taastati 1986 - 1987. Linnamäe vastas asub maa-alune kalmistu, milles leiti üle 170 luustiku koos rikkalike hauapanustega. Teine linnus asub pool klõSamast ajast pärinevad ka lähedased kivikalmed. Oru idanõlval kasvab Pada mänd, paikkonna sümbol, mis on seotud legendidega. Kuulsa puu istutanud Peeter I Põhjasõja ajal, kui ta oma vägedega seal laagris olnud. Purtse kindluselamu on Tallinn – Narva maantee äärde rajatud kivilinnustest ainsana restaureeritud. Kindluse rajas 153Tperioodil. Sihvaka vahitorni ja paksude paekivi-seintega hoone interjööri ilmestavad raidkivist kaminad ja siseportaalid. Hoone on ruutja põhiplaaniga, paksude kiviseintega. Saka – Ontika pankrannik on Balti klindi kõige kõrgem ja kõige pikem katkematu osa, mis kulgeb Sakalt Toila klindilaheni. Pankrannikul paljandub paekivi. Vanaaegkonna kivimite tundmaõppimisel on ta pälvinud loodusteadlaste tähelepanu juba kahe sajandi vältel, eelkõige kambiumi ja alamordoviitsiumi paljandina. Pankranniku keskmine kõrgus on üle 50 meetri. Ontika lähistel saavutab

57

Toila Oru park on üks liigirikkamaid (üle 200 puu- ja põõsaliigi) parke, mis asub Pühajõe suudmes ja on rajatud sajandivahetusel Riia

lusel ja juhendamisel

töösturid Oru lossikompleksi Jelissejevilt ja kinkisid Eesti Vabariigile

-Virumaal kaevandama põlevkivi ja raj ikaevandust ja 3 karjääri. Elektrienergiat tootsid põlevkivi baasil Balti SSEJ ja Eesti SEJ. Põlevkivi töötlemisel tekkinud tuhk on veetud Kukruse tuhamägedele. Ku liustikutekkelise pinnavormi põhjaosas – Kurtna mõhnastikus. Ligi 30 ruu lo aikneb 40 mitmesuguse suuruse ja sügavus esindajat. Järvistut ümbritseva piirkonna looduskasutus on aastakümnete jooksul loodust oluliselt atusteni. Ku raj remäe on Ulj m põhjas on rohkesti allikaid. Uljaste järvi on tegelikult kaks. Suurem (63 ha) s ehk Uljaste järve nime ja on

ab muistendeid Uljaste järve rändamise kohta.

Linnaaia direktori G.Kuphaldti pargiplaani aVenemaa kaubandusmagnaadile G. G. Jelissejevile. 1934.a. ostsid Eesti

riigipea Konstantin Pätsi suveresidentsiks. Selle sajandi alguses hakati Ida

ati keemiatööstus. Siin asus 7 põlevkiv

rtna järvistu on Eesti suurim ja paikneb Iisaku – Illuka – Kurtna

tki meetri suurusel alal pega järve, väheesinevate järvetüüpide

mõjutanud, viies pöördumatute muud

remäel asuv Pühtitsa nunnaklooster on Eestis ainuke. 1892.a.atud kloostrikompleks pidi kaasa aitama õigeusu levikule. Kuseotud nii Kalevipoja kui õigeusu legendidega.

aste järv asub samanimelise liustikutekkelise oosi ja raba vahel 66kõrgusel merepinnast, keskmise sügavusega 2,5 meetrit. Järve

ja ügavam (6,4 m) kannab Suure Uljaste looduskaitse all, üleni rabas asuvat hüütakse Soojärveks. Rahvasuu

te

58

TÖÖLEHT. IDA-VIRUMAA

1.

__________________________________________________________________

2. käisime?

Kirjelda juga

b) ivim seal paljandub?

ieneb? _________________________________________________________________ d) Mis liiki puid võib märgata mere ja panga vahelisel alal? _________________________________________________________________ e) Miks on siin rannas nii palju kive?

___

on juga eriti veerohke kevadeti? _________

3.

_________ 4. Kelle

_________________________________________________________________ 5.

_________________________________________________________________

____

Nimeta veekogusid, mida õppekäigul nägid! _____________________________________________________________________

_

Millise joa juures me_______________________________________

______________________________________________________

_________________________________________________________________

a) Kui kõrge on see juga? _________________________________________ Milline k____________________________________

c) Miks panga ja mere vaheline rannaala aastatega üha la

_________________________________________________________________

______________________________________________________________

f) Miks________________________________________________________

Mis nime kandis org, kus me käisime? ________________________________________________________

suveresidentsiks oli Toila Oru park?

Mille poolest oli Sulle huvitav Kuremäe klooster?

_____________________________________________________________

59

6. soojuselektrijaamades ning keemiatööstuses? _________________________________________________________________

___________________________________________ 8. ega kaasneb Ida-Virumaal kõige suurem

us? ____________________________________________________

9. Mis sulle ekskursioonil kõige rohkem meeldis? Miks?

_________________________________________________

__________________________________________________________

URSIOON 2. KLASSILE LÄÄNE-VIRUMAAL

Ma u– Salla – e - Väike-Maarja Eesmär

pilaste teadmisi koduümbruse taime- ja

.

Arendada tähelepanu ja oskust kaaslast kuulata.

Mis maavara kaevandatakse Ida-Virumaal ja kasutatakse

7. Kus asusid tuhamäed? ______________________

Millise tegevuskeskkonnareost_____________

________________

_________________________________________________________________

_______

ÕPPEEKSK

Mall Lõo ja Kaja Sarapu, Väike-Maarja Gümnaasium

rsru t: Väike - Maarja –Triigi – Avispea – Pudivere - Määri – Simuna Emumägi – Rakke - Äntu järved – Ebaver

gid: Õppida looduses liikumist ja teadvustada loodusega

ühtekuuluvust ning suhtlemiskultuuri. Kujundada säästvat ja hoolitsevat suhtumist loodusesse.

Laiendada õloomariigist ning vaatamisväärsustest, õppida tundma veeäärset olustikku

Süstematiseerida õpilaste teadmisi aasta jooksul toimuvatest muutustest looduses ja süvendada aastaaegade mõistet.

Omandada mängude kaudu uusi teadmisi, arendada loovust ja väljendusoskust.

60

Kinnistada õpitud mõisteid ja omandatud teadmisi, teha kokkuvõtteid ja üldistada.

asutatavad õppemeetodid:

Uurimistöö nistamine

Materjali kogumine vaatluseks, kirjeldamiseks ja järelduste

ed Õpilane

täita töölehte: loeb tähe a k tö h i loodust, uurib skeemi või kaarti ning teab tingmärkide st, oskab tundides õpitut kasutada looduses liikumisel. illistest osadest koosneb taim, oskab eristada okas- ja , oskab võrrelda erinevaid puid. looduses puid, põõsaid, puhmaid, oskab eristada

- vaatleb kaldal kasvavaid omi.

oomi ja linde, oskab neid kirjeldada.

, kuidas hoolitsevalt ja sõbralikult loomadesse suhtuda. 8. oskab koguda loodusest taimi nii, et ei kahjustaks loodust.

K

Individuaalne töö Iseseisev töö Paaristöö Rühmatöö Arutlus Vestlus Vaatlus

Joo

tegemiseks Mõistatuste lahendamine Õppemängud

Õpitulemus

1. oskab pilte võ

lep neli ult öju iseid, vaatleb

tähendu2. teab, m

lehtpuid3. tunneb

eluvorme. 4. oskab jutustada elust vee ääres

taimi, teab veetaimi ning vees elavad lo5. teab meie metsades elavaid l

6. teab ränd-ja paigalinde, oskab nimetada kodukohas pesitsevaid linde.

7. teab

9. teab, kuidas kasutada loodust säästvalt ja oskab ka teistele õpetada looduses käitumist.

61

10. teab kodukoha vaatamisväärsusi ja nendega seotud inimesi.

sutatud kirj Ka andus

dadel oduse õpperada

E. Leppik, Väike-Maarja lood A. Mäemets, Matk Eesti järvedele H. Joonuks, Pandivere teedel ENE (EE) ja ENEKE

TÖÖLEHT

H. Joonuks, Rakvere rajoon Siin ja sealpool maanteed O. Landberg, Rakvere raT. Lõugas, Äntu lo

Rakke ja Emumägi 1. Kui oskad õigesti korrutada ja tähed tabelisse kanda, saad teada mäe, mille otsa me ronisime. _________________ .Selle mäe kõrgus on ________m

15 18 20 18 14 12 10

5*4= U 6* 2= G 3*5= E 2*7= Ä 9*2= M 10*1= I 6*3= M 2. Mida toodetakse Rakke Lubjatehases? 3. Kirjuta Eesti rahvuskivi rahvuslill rahvuslind 4. Metsal on silmad ja kõrvad. Meie tegemisi jälgisid puud ja põõsad, linnud ja

62

loomad, lilled ja putukad. Olime tublid, ei murdnud ühtegi oksa ega l i inde ehmaMets d teile looduskaitse märgi, mille taga on sulle üks väike õpetus. Kui selle ära lahendad, saad telooduses käituma.

oop nud prahti vette. Me olime vaiksed, et mitte loomi ja ltada.

aelanikud kiidavad teid selle eest ja annava

ada, kuidas pead

63

TÖÖLEHT RES. 1. Pa a, kus me

pr

2. Kas sina oled kalal käinud?

1) Millised asjad on kalamehele vajalikud? Tõmba neile ring ümber!

2) Millised asjad selle kalamehe varustusest puuduvad?

3. Mõista, mõista, mis need on? Talvel paljas, suvel haljas? Milliseid lehtpuid sa tunned? Kolm neitsit seisavad ühes riides nii suvel kui talvel? Milliseid okaspuid sa tunned?

4. Salajane jalutuskäik. Loodust avastamas. Leia metsa all endale pesa, koht, kus saab olla omaette. Esmalt kuulata hoolega, vaikseid hääli, seejärel uuri ümbrust. Lõpuks joonista ja kirjuta sellest, mida kuulsid ja nägid. Pärast esita kogu rühmale, (või üks rühm teisele) küsimusi.

5. Täida lüngad Kased kasvavad _____________________________________________

ÄNTU JÄRVEDE JUUne tähed õigesse järjekorda ja saad teada kohaegu oleme. UNTÄ DVEÄJR

64

Kuused kasvavad ___________________________________________

Tammed kasvavad __________________________________________

svavad

Männid kasvavad ___________________________________________

Lepad ka____________________________________________ Haavad kasvavad ___________________________________________

65

MÄNG “MINU SUHE LOODUSESSE.“ Kuna metsal on silmad ja kõrvad, meid nähakse ja kuuldakse, siis peame vaikselt olema. Mängud ei pea alati lärmakad olema. Mängu kirjeldus. Lapsed seisavad ringis ümber õpetaja nii, et kõik on nähtavad. Lapsed kuulavad õpetajat tähelepanelikult ja mõtlevad sellele, kuidas looduses käituda. Vastata tuleb liigutustega: kui sa teed nii, nagu lauses öeldud, täidad korralduse; kui sa aga seisad paigal ja liigutust kaasa ei tee, siis sa korraldust ei täida.

Kui sa usud, et metsa on vaja kaitsta, PLAKSUTA KÄSI. Kui sa ei loobi metsa prahti, HÜPPA KAKS KORDA Kui sa ei kiusa metsas putukaid, TRAMBI NELI KORDA JALGU. Kui sa metsas olles ei vigasta puid ega põõsaid (ei lõika noaga

ega murra oksi), NOOGUTA KOLM KORDA. Kui sa kasutad paberit säästvalt, PILGUTA SILMI. Kui sa aitad oma korterisse sattunud putuka välja, PUUDUTA

NINA. Kui sulle ei meeldi saasta hais, LEHVITA TUULT.

Eesmärk: paneb lapsed mõtlema selle üle, kuidas nad looduses käituvad. Õpetaja saab teabe õpilaste käitumise kohta looduskeskkonnas ning suhtumise loodushoidu. KEVADISED VÄRVID LOODUSES. SEERIAST “AASTAAEGADE JÄLJED“ Eesmärk: korrata aastaaegu ja teada, et igal aastaajal on oma värvid ja erinevad värvitoonid. Iga õpilane saab suure paberist jalajälje. Õpilane värvib jalajälje värvitoondega, mida antud aastaajal looduses esineb. Tööd riputatakse üles kõigile vaatamiseks. Koos otsustatakse, kelle tööd on kõige paremini õnnestunud ja miks.

66

67

TÖÖLEHT SIMUNA KOHTA

1 res, on punakashall ivisammas.

a) kilomeetripost

c) mälestuskivi

2. Jooni kivisammas sulle meelde!

3. Kas Simuna kirik k uluvad riikliku kaitse alla? Mi

4. ÄTE ja kirj a 5. Simuna kirikla taga olevast allikast saab alguse ___ . Kuidas nimetati rahvasuus seda allikat?

likas

. Keset põldu, Simuna- Laekvere tee ääk Kas see on:

b) meridiaankaare mõõtmise tähis

sta, millisena jäi see

oos kirikuaiaga kuks?

Leia entsüklopeediast ENEKE nr 1 üles mõiste ALLIKAS ehk Lut siia selle sõna tähendus!

__________________ jõgi.

4a) Järveal

b) Sooallikas

c) Katkuallikas

68

5. Mõista, mõista mis see on? Jookseb ööd ja päevad, ära ei väsi kunagi? Liigeldi, loogeldi niidust läbi allapoole? 6. Kas tunned meie jõgedes ja järvedes elavaid loomi? GAHU IGTU ÕHAVNEJE RÄGS NOHRUNOK

LAHEMAAL Aino Lukman ja Tiiu Valk, Väike Maarja Gümnaasium

Marsruut: PALMSE - KÄSMU - SAGADI - ALTJA Eesmärgid:

1) Tutvustada Lahemaa Rahvuspargi Lääne – Virumaa osa. 2) Korrata 3. klassi loodusõpetuses käsitletud teemasid: meri,

kallas, merepiir, laht, saar, poolsaar, ilmakaared. 3) Eristada looduses kasvavaid puid ja põõsaid. Võrrelda neid

metsamuuseumis olevate eksponaatidega. 4) Tutvustada merega seotud elukutseid. 5) Õpetada lapsi muuseumides õigesti käituma, hoidma ja kaitsma

metsades ja parkides olevat loodust. Abiks õpetajale Palmse kloostrikivid on üheks ilusamaks rändrahnude rühmaks Eestis. Rändkivid on jääaja asukad. Aastasadu äratasid need kivihiiud kohalikus rahvas huvi, kuna ei osatud seletada nende päritolu. See põhjustas terve rea legende. Ajaloos on teada, et Palmse alad on

8. Kuhu suubub Simunast alguse saav Pedja jõgi? Ringita õige vastus!

a) Porkuni järv

b) Peipsi järv

c) Emajõgi

Vastuse õigsust saad kontrollida ENEKE nr 3 lk 119

ÕPPEEKSKURSIOON 3. KLASSILE

69

kuulunud Püha Mikaeli nunnakloostrile. Klooster kasutas Palmset ajandusmõisana. Rahvas mõtles kloostrist välja järgmise loo. Palmse

kergemeelsed. Kuradid käinud unnade juures pidutsemas. Kui klooster Palmsest ära viidi ja nunnad

a endist viisi siia. Nad oodanud kuid lõpuks kivistunud suurest

lipoiss kapteniks saada..

eri kutsus mehepoegi ja poisikesed kippusid kõik merele ja

Käsmust saanud meresõidukeskus. Siin ehitati purjelaevu ja koolitati e aja

oksul lasti välja 1664 kaptenit ja tüürimeest.

männi- ja seenemets. anna ääres on võrgukuurid, kus kuivatati ja parandati kalavõrke ja

mmõisas elanud nunnad, kes olnudnlahkusid, tulnud kuradid õhtuti ikk

atsedes nunnade tagasitulekut, igootusest.

Käsmus unistas möödunud sajandil iga kooMraugastunud kaptenid ei raatsinud kaldale jääda. Selleks ajaks oli

meremehi. Käsmus asus merekool (1884 –1931) aastani. Selljo Altja on ajalooline rannaküla, mida ümbritsebRhoiti kalatarbeid. Rannaelanikud tegelesid kalapüügiga.

70

TÖÖLEHT PALMSE – KÄSMU – SAGADI – ALTJA 1. Märgi üles kohad, kus peatusime!

____________________________________________________________________

________

maa Rahvuspargis?

___________________________________________________________________

4. Kuidas ___________________ _________________

ivid tekkinud?

__________________________________________________________

7.M ____________________________________________________________________

8. M n

____________________________________________________________________

muuseumis?

____________________________________________________________

2. Miks on loodud Lahemaa looduskaitseala?

____________________________________________________________

3. Millised kolm suuremat mõisa asuvad Lahe _

on kloostrikivid Palmsesse saanud ?

_ _______________________________

5. Kellest olid muistendi järgi kloostrik ____________________________________________________________________

6.Kuidas saad metsas ilmakaari määrata, kui sul pole kaasas ompassi? k

__________

issugune merega seotud kool asus Käsmus 1884 – 1931. a. ?

illi e muuseum asub Käsmus?

9. Milliseid kaseliike tutvustati metsa ________

71

10 i ____________________________________________________________________

11 iteg s

____________________________________________________________________

12 s

_______

n seotud Lahemaaga !

Osavõtj Seosed ende rakenda etus, matemaatika, kehalin EesmärÕpilane

skeemi ri ja lihtsamaid leppemärke skeemil

Ürituse

. Ku das saad teada puude vanust?

. Ku das võib nimetada Altja küla? Miks? Millega inimesed seal ele id?

. Mi tuleb Sulle esimesena meelde, kui mõtled tänasele päevale?

____________________________________________________

ista pilt, mis on13. Joo

MAASTIKUMÄNG I KOOLIASTMELE Maimu Lass , Alavere Põhikool

ad: II, III, IV klass

õppeainetega: (praktilised teadmised ja oskused ,nmine) eesti keel, loodusõpetus, inimeseõp

e kasvatus.

k: oskab aru saada ja lugeda lihtsamat liikumise plaani või

tunneb ilmakaaoskab kasutada kompassi oskab teha meeskonnatööd,arvestada üksteisega oskab looduses liikuda, märgata ja tähele panna tunneb rõõmu ja põnevust nuputamisülesannete ja otsimisülesannete täitmisest käik:

Eeltöö:

72

1. tatakse

klassijuhatajatunnis maastikumängus kõige olulisemat t)

2. se

3. 4. d

s

Mäng:1. Kohalesõit.Häälestamine. Mängureeglite kordamine.

Mäng saab alguse looduskaunis kohast Voose vallseljakult

olist 11 km kaugusel. Kuna ala on eravalduses, on

da. Juttu tuleb ka

llpunktidesse sama plaan-

Võistkonnad moodustuvad klassiti, igale klassile on eraldi jõukohased ülesanded. Võistkonnad saavad kätte plaan-skeemi,määravad sellel põhja-lõuna suuna ja hakkavad liikuma vastavalt märguandele 5-minutiliste vahedega skeemil noolega näidatud suunas.

2. Mängu käik

Märguande peale liigub võistkond skeemil näidatud esimese kontrollpunktini ,otsib selle üles, saab ülesande ja hakkab seda lahendama. Lahendanud ära salakirja, saab ta teada konkreetse ülesande, mille peab täitma. Alles siis, kui kogu ülesanne on täidetud , vastuslehed üle antud ja kogu rühm koos, on lubatud edasi liikuda järgmise kontrollpunktini.

Loodusõpetuse tundides on eelnevalt õpitud ilmakaari, kompassi , plaani.(III, IV klass, II klassile tutvus

vajaminevaKõikides klassides tutvustatakse mängureegleid,korrataklooduses käitumist, osutatakse ,mida võiks tähele panna,mida arvestada. Koostatakse ja lahendatakse lihtsamaid salakirju Õpetaja käib raja läbi,koostab plaani ja märgib tuttavaleppemärgid sellele. Looduses tähistab kontrollpunktid,kuootavad lapsi klassijuhatajad või vanemad koolikaaslased ülesannetega.

Luurimäe jalamilt, mis asub Anija vallas, Harjumaal Alavere Põhikoküsitud maaomanikult mängu läbiviimiseks luba ning palutudteda kõigepealt tutvustada sealset piirkonkäitumisest looduses. Samal ajal siirdub osa õpetajaid või vanemaid koolikaaslasi nuputamisülesannetega kontroskeemi järgi, mille saavad ka võistkonnad.

73

Kui kõik kontrollpunktid on läbitud ja ülesanded lahendatud, jõuab võistkond finišisse ja fikseeritakse aeg.

3. Kokkuvõte õudnud,

toimub väike piknik ja vestlusring, kuidas mäng meeldis, mis oli

ndade ajaline paremusjärjestus, siis ülesannete lahenduste vastuste arvestamine. Selgub lõplik

imaja juurde.

Mängu ajal jälgida,et võistkond hoiaks kokku ega jätaks kedagi maha

Rõhutada,et aeg ei ole kõige tähtsam, vaid kontrollpunktides olevate ülesannete täitmine ja rajal nähtu

Liigne tormamine ja karjumine hirmutab linde ja loomi.

Kui kõik võistkonnad on raja läbinud ja finišisse j

raske,mis oli eriti põnev ja mida või keda märgati rajal. Rahuliku puhkepausi ajal jõutakse ka teha kokkuvõte - kõigepealt võistko

paremusjärjestus,mis teatatakse samas ka õpilastele. Kõikidele võistkondadele on auhindadeks maiustustekotikesed. Järgneb naasmine kool

NB!

Ülesanded peavad olema võistkonnale jõukohased Kogu võistkonnal peab olema võimalus nuputamisülesannet

pureda, mitte ainult üksikutel

74

TÖÖLEHT A.V 1

BÕ JÕ

alik nuputamisülesandeid ja salakirju algklasside õpilastele.

.Leia Õ asemele sobiv täishäälik ja lahenda ülesanne.

KÕRJÕ MÕTSÕ ÕLT ÕKS MÕNNÕKÕVÕTÕ KÕÕSÕ!

KÕRJÕMÕTSÕÕLTÕKSKÕNÕRBÕKÕÕKSJÕTÕÕÕPÕTÕJÕKÕTTÕ!

2.Tagurpidi kiri

ETTÄK AJATEPÕ OOT AJ UKKILBMASARDÕP EKIKÜT TSASTEM AIEL

KUSPMADUNTÕVELAEPSEKNOELLESUUPTSEJLÜSIMUUPDÜÜNDIARASIPUGIAVBATUN

1.SEK NO UKISUUK SAGNINUK? .............................. 2.SEK NO UKIVAAH ADNAME? .............................. 3.SEK NO ENAAL ENILUBMAL? .............................. 4.SEK NO EVRÕK ISSIOPAJRAK?............................

75

3.Leia lause algus ja liigu edasi ussina

S V U A R K A A Õ K M D I I A T K B Õ K E K A I L P E L

4.

Leia n

K2S 2L1BL44D

5.Numb

12 14 23 16 10 13 9 115

M3SS5G5N2 T13M 63TS2B PR12G5

umbri asemele sobiv täishäälik

T44 S22 K11S1!

4L3 S22 H1R5LD1N2 L44M, K2S S55R - K1L1J7RV2S J1 4N 5SK13TS2 1LL?

riline tähestik

5 9 1 11 15 12 13 5 5 18 9 5 25 1 1 9 13 5 24 14 1 19 5 9 4 13 1 18 24 9 19 19 24 7 24 19 5 4 14 5 9 23

14 13 30 18 7 9 19 5 4 ?

76

6.Muud nuputamist

Otsusta lehtede järgi , mis puu see on. (Puulehed

on paigutatud alusele – näit. Sarapuu, haab, vaher, tamm – ja nummerdatud. Õpilased kirjutavad numbrite järgi puude nimetused. Sama ülesande võib anda rohttaimede, metsamarjade, seente jne kohta).

Metsatukas oli tetri ja rebaseid. Kokku oli neil 14 jalga. Mitu tetre ja mitu rebast oli metsas? Leia kõik erinevad võimalused

77

B .Mängu plaan-skeem.

78

ORISELLE ÜMBRUSES

1. a) Kes oli see tuntud kirjanik, kes õppis aastatel 1815-1818 kellele püstitati 1937. a.

mä

b) irjuta ausambalt ta sünni- ja surma-___________________

2. a) Kui mitmendale aastapäevale linna esmamainimisest on

___________________ akordselt Läti Henriku “Liivimaa

c) is nime kandis siis Rakvere? ____________________________________

a kuju püstitati 2002.a. suvel

______________________________

__________________________

4. äi läbi linnuses olevad 7 kontrollpunkti ja vasta neis esitatud

a)

____________________________________________________________________

b) Vahitorn.

ENTEERUMISMÄNG RAKVERE VALLIMÄEL JA

Ülle Klaasen, Rakvere Linna Algkool

Rakvere alg- ja kreiskoolis jalestussammas Kreutzwaldi

tänavale?_________________________________________________________Kaastad!_____

pühendatud Vallimäel asuv mälestuskivi, mille autoriks on R.Kuld?

b) Mis aastal mainiti linna esmKroonikas”? ______________________________________________________________ M_

d) Missuguseid nimesid on Rakverel veel olnud? ______________________________________________________________

3. a) Mis loom

Vallimäele?____________________ a) Mis seos on sellel loomal Rakverega?

b) Kes on skulptuuri autor? _______________

Kküsimustele! Vaata linnuse plaani!

Idavärav. Missuguste riikide valduses on olnud Rakvere Ordulinnus?

79

Milleks on linnuses vajalik vahitorn?______________________________________________________

Miks on suurtükitornil paksud müürid ja väikesed aknad? ____________________________________________________________________

d) Hoone 14.-15. sajandist.

____________________________________________________________________

e) Kagutorn.

___________________________________________________________________

Mis ilmakaarde jääb siin asetsev värav? ____________________________________________________________________

____________________________________________________________________

a) Kelle järgi sai Rakvere muistendi kohaselt oma nime? __________________________

Rakvere uuesti maa

___________________________________________________________________

linnaväravaid? ___________________________________________________________________

c) Suurtükitorn.

Miks kogunesid elanikud vaenlase rünnaku puhul linnusesse?

Miks ehitati linnused mäe otsa ja ümbritseti kaitsva vallikraaviga?

_

f) Hooned 15.-16. sajandist.

g) Kuidas nimetatakse linnuse siseõuel asuvat suurtükki?

5. Laululava.

__________________________________________

b) Kuidas oleks maa alla vajunud hiigellinnpeale saanud?

_ c) Kuidas nimetati praeguse teatrimäe kandis asunud

_ d) Kes olid seal linnavahtideks?

80

____________________________________________________________________

as peab ussikuninga harja püüdma? ____________________________________________________________________

est? ____________________________________________________________________

. a) Kuidas nimetatakse Rakverest vägivaldselt Siberisse küüditatute mälestusmärki?

___________________________________________________________________

c) Mida on kirjutatud samba jalamil asuvale mälestustahvlile? ___________________________________________________________________

. a) Kuidas nimetatakse Rakvere suurimat, kauneimat parki? ___________________________________________________________________

b) Mis puuliik on siin ülekaalus? ___________________________________________________________________

8. Pikal tänaval pargi alguse juures on mälestussammas kirjanikule, kes on kirjutanud näidendid “Kroonu onu” ja “Eesti muinasjutud”. Kirjuta kirjaniku ees- ja perekonnanimi, sünni- ja surma-aasta!

____________________________________________________________________ 9. Aadressil Pikk 50 asub üks muuseum.

a) Mis muuseum see on? b) Kirjuta, millal on see muuseum avatud!

____________________________________________________________________ 10.Mitu trepiastet on trepil, mis viib Pikalt tänavalt Vallimäele? ____________________________________________________________________ 11.a) Mitmendast sajandist on pärit Rakvere Vallimäe tuuleveski?

b) Milleks kasutati tuuleveskeid?

e) Kuid

f) Kuidas pääseb ussikuninga kä

6

_

_ 7_

_

81

____________________________________________________________________ 12.Finiš.

app! akveres elanikke 2001.a. 1. jaanuaril?

kvere lipp? kvere linnapea?

a) Joonista Rakvere linna lipp ja vb) Kui palju oli Rc) Kus lehvib alati Rad) Kes on Ra

82

Vastused

) F Kreutzwald

2. 1226.a.

nbergh, Rakovor 3.

) Linna nimi – Tarvanpea – tulenes tarva peast. d) Tauno Kangro

4. a) Kivilinnuse valdajad: Taani kuningriik kuni 1346 Saksa (Liivi) ordu 1346-1558 Vene tsaaririik 1558-1581 Rootsi kuningriik 1581-1602 Poola kuningriik 1602-1605

b) Vahitornis peeti vahti, et märgata vaenlase rünnakut. d) Kaitseks vaenlase rünnaku puhul, enese varjamiseks suurtükitule

eest. e) Kaitseks vaenlaste rünnaku eest. Ülesmäge oli raskem rünnata,

allamäge parem kaitsta. Vallikraav oli vett täis, vaenlasel oli raske veetõket ületada.

f) Läände. g) Ööbik.

5. a) Kalevipoja koera Raki järgi. b) Kui mõni ristiinimene sooviks linna ülestõusmist. c) Põrguväravad d) Kaks suurt ja tigedat karu e) Ratsahobuse seljas spetsiaalselt selleks otstarbeks tehtud

tangidega. f) Päästab ainult vastu päikest põgenemine

6. a) Okaskroon b) Pühendatud Virumaalt pärit represseeritutele 14.06.1991.

7. a) Tammik b) tammed

1. a riedrich Reinhold

c) 1803-1882 a) 750. aastapäevale a) b) Tarwanpe c) Tarwanpe (Tarvanpea), Wesea) Tarva b

83

8. 9.

b) Avatud kolmapäev 17.00. 10. …… trepiastet

12.a) b) 17386 elanikku d) Rakvere linnue) Andres Jaadla

Juhan Kunder 1852-1888 a) Linnakodaniku Majamuuseum

ast laupäevani kell 11.00-

11.a) 19. sajandi esimesest poolest pärit mõisa tuuleveski. b) Jahu jahvatamiseks

se kagutornis

84

KOOLIKORRALDUSEST, ÕPPEKAVAST JA PROJEKTIDEST

KOOLIRAHU HALJALA GÜMNAASIUMIS: IDEEST LEPINGUNI

Egon Mets, Haljala Gümnaasium

Küllap on paljudes Eesti koolides tabatud end mõtlemast seesugusele udsevõitu sõnale nagu “koolirahu”. Haljala Gümnaasiumi jaoks aga

uidas me selleni jõudsime? Peab tunnistama, et nii, nagu paljud uued

hea olla. Hea õppida. ea töötada. Seega ei saa koolirahu olla mitte kellegi eralõbu, vaid

ujääbki koolirahu 2002/2003 õppeaasta keskseks märksõnaks, omamoodi motoks, mis on läbinud kõiki meie tegemisi aasta vältel. Kideed saabuvad ühes uute inimestega, jõudis ka mõte koolirahust Haljala kooli 2002. aasta septembris koos uue õppealajuhataja Inge Laiviga. Õppeaasta avaaktusel välja kuulutatud koolirahu oli tol hetkel, tõsi, suuresti vaid deklaratsioon ilma selgema sisuta, küll aga mitmete kaasnenud küsimustega. Kelle jaoks on koolirahu? Milleks see kohustab? Mida see koolielule annab? Kuivõrd on see tegelikkuses rakendatav? Õppeaasta esimesed nädalad kulusid suurelt jaolt sellele, et koolirahu iseenda jaoks eesmärgistada. Ühisaruteludest koorus välja järgnev: koolirahu eesmärk on kujundada Haljala koolist säärane paik, kus absoluutselt igaühel, nii õpilasel kui õpetajal, onHpeab võtma arvesse kogu koolipere heaolu ning vajadusi. Ja meie arvates on rahulik, sõbralik töökeskkond vahest üks suuremaid vajadusi üha närvilisemas, ettearvamatumaks muutuvas nüüdismaailmas. On tõsi, et nii mõneski koolis on seesuguse rahu, koguni vaikeluni jõutud hoopis teistsuguste vahenditega – direktori käskkirjade,

85

lastevanemate koosolekute, õhtuste “kohvilekutsumistega”. Me oleme sügavalt veendunud säherduste lahendusteede ekslikkuses. Tõelist rahu ei saavutata iialgi sunnivahenditega. Rahu peab sündima kahe oole – õpetaja ja õpilase – vastastikusest vabast tahtest, läbi koostöö,

õna,

etapp kujutas endast ajurünnakut rühmades, kus nii õpilased kui

võimalust

pealajuhataja ning allakirjutanu poolt. Selgus, et nii pilastel kui õpetajatel erinevates rühmades on teineteise suhtes väga

omakorda kõneleb nende aktuaalsusest. Sõnastanud väljasõelutud

pmitte käskude-keeldude.Siit omakorda tuleneski meie järgneva tegevuskava juhtmõte: koolirahu lepingu väljatöötamisse peab olema kaasatud iga õpilane. Ning teiseks – lepinguline rahu on palju raskemini rikutav kui see, mis sulle vastu sinu tahtmist peale on surutud. Eks igaüks meist tea, kui raske südamega murrad sa smille oled vabatahtlikult, parimate soovidega andnud. Seevastu võõrastest käskudest-keeldudest möödahiilimine polegi alati moraalselt nii ängistav. Olles sel moel koolirahuni jõudmise filosoofilised aspektid endi jaoks mõtestanud, tuli asuda konkreetse tegevuskava juurde. See koosnes mitmest etapist. I õpetajad pidid välja selgitama, mida nad teiselt poolelt esmajoones ootavad. Õpetajate ajurünnak viidi läbi mõnevõrra varem ning iga rühm sai ülesandeks sõnastada 5 punkti (nimetatagu neid ühtaegu nii palveteks, ootusteks kui heasoovlikeks etteheideteks), millega õpetajad tahavad käesoleval aastal õpilaste poole pöörduda. Kriteeriume oli kaks – aktuaalsus ning järgitavus. Ehk teisisõnu - me ei kutsunud õpilasi üles muutuma üleöö musterlasteks, küll aga juhtisime tähelepanu meie arvates kõige pakilisemale, kus iga õpilane saaks anda endast parima. Täpselt samasisuline ajurünnak toimus õpilaste seas, kusjuures põhimõttel, et esindatud oleksmööda iga klass – olgu või üheainsa õpilasega. II etapi käigus toimus kogutu sõelumine, nendest ühisosa leidmine ja sõnastamine õpõsarnased ootused. See lihtsustas valiku tegemist (ühtekokku sõnastasime kümmekond põhipunkti), teisalt andis aga tunnistust sellest, et koolipere näeb olulisimaid probleeme üpriski sarnaselt. Mis

86

ootused vastastikuste palvetena suurtele paberilehtedele, panime need välja kooli koridoridesse igaühele järelemõtlemiseks, nii-öelda nesevaatluseks kirjapandu valguses.

ga, ent see-eest kindla peale!

etapp oli tehnilist laadi – koolirahu lepingu lõpptekst tuli sõnastada nkkohustused ning see ohustused. Seega –

a klassi lepingutekst oli teataval määral erinev. Ja veel – lepingu

eie nägemust mööda

i võimalik.

ndas.

toimus

e III etapp kulges taas paralleeelselt nii õpetajas- kui õpilaskonnas. Ühisarutelude ning kohati ka kirglike debattide käigus valisid õpetajad õpilaste poolt oodatavast välja need seitse punkti, mis tundusid kõige põhjendatumaina, samas paljusid puudutavaina. Nende punktide täitmine võeti seega õpetajate poolt endale ühiseks kohustuseks. Samasugused arutelud toimusid klassijuhatajate eestvedamisel kõikides klassides, kusjuures olgu märgitud, et klassijuhataja roll oli rõhutatult formaalne, pigem läbiviiv kui sisuliselt suunav. Otsuse pidid tegema iga klassi õpilased iseseisvalt, mõistagi läbi ühise mõttetöö. Seejuures ei seadnud me ühelegi klassile konkreetseid piiranguid lepingupunktide arvu osas, toonitasime aga, et valitagu vaid tõepoolest täidetavad ning need, mis õpilastele endile tähtsad tunduvad. Parem vähem korra IVing trükitehniliselt kauniks vormida. Lepingu sissejuhatus tõi ära oolirahu esmärgid Haljala Gümnaasiumis, järgnesid õpetajatepoolsed

järel iga klassi endale võetud kiglõpuosa nägi ette ka kooli aukohtu loomise nii õpilaste kui õpetajate esindajatest võrdsetel alustel. Aukohus peaks molema Haljala kooli autoriteetseim instants, mille pädevuses on lepingu rikkumiste puhul vajalike sammude astumine. Samas loodame siiralt, et sel kohtul saab olema tööd nii vähe kuValmis lepingute üleandmine kõikidele klassidele leidis aset kooli jõulupeol. Selline ajastus ei olnud juhuslik – meie soov oli ühendada koolirahu jõulurahuga, andmaks igaühele võimaluse otsida ja leida rahu isee V ja kõige pidulikum etapp saabus 2003.aasta jaanuaris, kuilepingu allkirjastamine kordamööda kõikides klassides. Allkirja andsid Haljala Gümnaasiumi direktor Kaido Kreintaal õpetajaskonna

87

esindajana, kõik õpilased ning lõpuks klassijuhataja. Lepingud kinnitati raamitutena iga klassi seinale.

si kokkuvõtteid sügisese

des kui

eesmärgile lähemale jõudnud? Ühtlasi loodame saada kõige raskemini

rgitavateks, millised aga ei vajagi ehk tuleval aastal enam lepingusse pan le me m kirjaliku le öine pikeskkond ümbritseb meid iga päev. Ning keegi ei mäletagi, et

näitab.

UURIMISTÖÖD REAALKOOLI ÕPPEKAVA OSANA

TalgümTööd iseseisUurimEeltrefvalmis1989.Süstemaatiliselt on uurimistöja t1999/2000 aasta tööde temaatika oli seotud oma kooli ajalooga,valmistuti kooli 120.sünnipäevaks. Autoriteks olid peamiselt

Mis edasi? Nüüd, kus koolirahu on Haljala Gümnaasiumis kehtinud juba pool aastat, on võimalik teha esimealgatuse tulemuslikkusest. Päris õppeaasta lõpul – ehk ka paar päevahiljem – kavatseme viia läbi arutelud nii kõikides klassiõpetajate seas. Küsimus kõlab: kuivõrd on osapooled koolirahulepingust kinni pidanud ning kas me oleme käesoleva aasta jooksul enda püstitatudtagasisidet sellest, millised lepingupunktid osutusid jä

ekut. Ja kes teab – võib-olla jõuame kord sinnamaani, kustpeail ei tulegi sedavõrd enesestmõistetavat asja nagu koolirahu ena

pinguni sõnastada? Sest rahulik, sõbralik ja tõkunagi oli teisiti. Aeg

Tiia Luuk, Tallinna Reaalkool

a Reaalkoolis on uurimistölinn öde koostamine saanud naasiumiõpilastele üheks õppekava osaks.

on koostatud 10.ja 11.klassides. Eesmärgiks on olnud õpilase va töö oskuste kujundamine ja mõtlemisvõime arendamine. istöö on eelkõige protsess ja töömeetod. deks võib lugeda eöö rinevates õppeainetes koostatud

eraate,seda juba algklassidest alates. Esimesed uurimistööd id asendamaks tavapäraseid gümnaasiumi lõpueksameid a.

öde koostamisele,õpilaste juhendamisele ööde kaitsmisele tähelepanu pööratud alates 1999.aastast.

88

10.klasside õpilased. Paremad tööd kanti ette kooli 120. aastapäeva teaduskonverentsil. 20ajalugu, majandus, teadus. Kõik 11. klasside õpilased koostasid uur20 koostamisel

olide kogemusi. töid 11.klassi kevadel.

SeoteemaUurim

ai Pihlak, Anne Tiits

se õpilase arengu suunamiseks kooliaasta vältel ning toimub õpi

2. Uurim äigus anaasjakohaselt struktureeritud viisil.

3. Uurimistöö on uurimisprotsessi konkreetne tulemus või kirjalik aruanne, mis kajastab õpilase oskust iseseisvalt mõelda ja

4. ekava osa 11. klassis ja e kasvada 12. klassi koolieksamiks. 120. lend valib

ab selle õppealajuhatajale 15

5. Uu ähtajaks ühes eks mistöö 1.mär

00/2001.aasta tööde temaatika oli laiem-kooli ajalugu, Eesti riigi

imistöö ja kaitsesid seda komisjoni ees. 02/2003.aastal on valminud konkreetne juhend, mille

on kasutatud eelnevate aastate ja ka teiste koÕpilased valivad teema 10.klassis ja kaitsevad

ses osalemisega projektis “Tuulik” on avardunud uurimustööde de valik. istöö võib üle kasvada 12.klassi koolieksamiks.

Uurimistöö juhend Tallinna Reaalkooli õpilastele Heli Ahuna, Katrin Pever, Liisa-K

I Mis on uurimistöö?

1. Uurimistöö on individuaalõppe vorm, mis annab võimalu

lase ja juhendaja aktiivse suhtlemise teel. istöö on eelkõige protsess ja töömeetod, mille k

lüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja

sisaldab õpilase oma seisukohti. Uurimistöö pole referaat, vaid on uurimata või vähe uuritud materjali analüüs ja selle korrektne ning loogiline kirjapanek. Uurimistöö on Tallinna Reaalkooli õppsee võib ülteema ja juhendaja ning esit

.aprilliks 2003. rimistöö esitatakse komisjonile määratud templaris köidetult paberkandjal. 120. lend esitab uuri

tsiks 2004.

89

Uurimistö

1. Erialase teaduskirjanduse läbitöötamise ja andmete kogumise omandamine

2. Korrektse kirjaliku väljendusoskuse arendamine. 3. Töö korrektse vormistamisoskuse omandamine.

Teaduslik

1. Uu us probleemile vastuse leidmiseks viiakse läbi andmete kogumine ja nende analüüs, ning arutletakse, mis tulemustest järeldub (nähtustevaheliste

analüüsimine jm) üldistab teiste autorite

seisu ja

II Uuri

1.

kirjanduse ja algallikate otsimiseks, konsulteerib õpilast uurimistöö käigus,

ö eesmärgid:

kogemuse

ud uurimistööd jagunevad kaheks:

rimus (case study), mille käig

seoste uurimine, probleemi põhjuste 2. Ülevaade (review) annab ülevaate ja

uurimistulemusi, määrab probleemi läbiuurituse edasiste uurimisprioriteetide suuna.

mistöö etapid

Teema ja juhendaja valik. Teema valikul tuleb silmas pidada: 1. teema aktuaalsust ja originaalsust 2. teema konkreetsust ja piiritletust (uurimistöö peab

vastuse andma teemas sõnastatud põhiprobleemile) 3. võimalusi erialakirjanduse hankimiseks ja andmete

kogumiseks 4. oma huve ja võimeid

Juhendaja on Tallinna Reaalkooli õpetaja. Õpilasel ja juhendajal on õigus kasutada konsultantide abi väljastpoolt kooli. Õpilane on vastutav, kui ta ei täida kalenderplaani, ning õpetaja on vastutav, kui ta ei konsulteeri õpilast.

Juhendaja:

aitab püstitada töö eesmärki ja kavandada töö ülesehitust, aitab koostada uurimistöö kalenderplaani, annab suuna teemakohase

90

kontrollib töö valmimist osade kaupa, ilase tööprotsessi.

kohase kirjanduse ja allikad, jali sisuliselt,

rioodiliselt juhendajale aru töö käigust, ete õigsuse eest,

2. Kav3. All4. Tek5. Tek6. Töö

tähtööõpiReteesteaduslikkust, uurija enda panuse osatähtsust, eeslah tele, töö

7.

vastatakse kuulajate

hindab õp

Õpilane:

otsib teema analüüsib uurimismater annab pe vastutab töös esinenud andm vormistab töö nõuetekohaselt, kaitseb tööd kaitsmiskomisjoni ees.

a ja kalenderplaani koostamine, ikmaterjalide valik ja läbitöötamine sti kirjutamine ja töö esimese variandi esitamine sti viimistlemine ja töö lõplik vormistamine esitamine retsenseerimiseks. Kaitsmisele lubatakse ainult tajaks esitatud, korralikult vormistatud ja retsenseeritud d. Retsensendid (2 retsensenti, sh üks Tallinna Reaalkooli lane) otsib juhendaja ja kinnitab kaitsmiskomisjon. sensioon peab välja tooma järgmist: töö vastavust püstitatud märgile, probleemi lahendamise põhjalikkust ja

märgi endamise otstarbekust, vormistamise vastavust nõue

peamisi väärtusi ja puudusi. Retsensent teeb ettepaneku hindeks. Töö kaitsmine. Uurimistöö kaitsmine toimub kaitsmiskomisjoni ja grupi kaasõpilaste ees (komisjoni koosseis ja õpilasgrupid määratakse kooli juhtkonna poolt). Uurimistöö kaitsmine seisneb õpilase lühiettekandes ja küsimustele vastamises. Kaitsekõne peab olema arusaadav ja tooma välja põhilise. Selles arvestatakse retsensendi märkusi ja küsimustele. Tähtis on esinemisoskus (soovitavalt peast) kui ka kompetentsus küsimustele vastamisel. Soovitav on kasutada näitlikku abimaterjali (stendiettekanne, multimeedia, audiovisuaalsed materjalid jm).

91

III UurimistöUurimistöö o

Tiit Sis Sis Põhiosa (vähemalt 12 lk)

etelu Lisad UT trükitakse paberile formaadis A4 (210x297 mm)

uurus 12. Põhiosa tekstis on põhijaotised (peatükk või paragrahv) ja alljaotised (punkt, alapunkt, lõige). Iga põhijaotis algab uuelt leheküljelt. Põhijaotise alguslehe ülaosa jäetakse 5 cm laiuselt tühjaks. Teksti trükkimisel jäetakse igal leheküljel

ö osad ja vormistamine sad on:

elleht, ukord sejuhatus

Kokkuvõte Kasutatud materjalide lo

ainult lehe ühele poolele. Reavahe on 1,5 ja kirja s

vasakule 3-4 cm laiune ja paremale 1-2 cm laiune vaba äär. Alumine äär on samas mõõdus ülemisega või seda kasutatakse joonealuseks viitamiseks. Tekstilõikude eraldamiseks kasutatakse tühja rida (mitte taandrida). Töö ees ja taga peab olema puhas nn köiteleht. Uurimistöö vormistatakse arvutil kusjuures jälgitakse üldiselt tunnustatud teadustöö vormistamise nõudeid, vt www.real.edu.ee/anne/uurimus.htm#vormistamine.

Tiitelleht algab ülaservalt kooli nimetusega. Lehe esimese kolmandiku lõppu kirjutatakse töö täielik pealkiri. Kohe pealkirja alla märgitakse töö liik (nt uurimistöö, võistlustöö, referaat füüsikast). Tiitellehe teise kolmandiku lõppu paremasse serva trükitakse autori ja juhendaja nimed, lisades nimedele teaduskraadi või kutset näitavad tiitlid. Lehe alumisse serva trükitakse töö valmimise koht ja aasta. Näidis on toodud vormistamise juhendi lõpus (vt näid

1.

e 1).

3. Sissejuhatus on soovitavalt lühike, sisaldab järgmist:

2. Sisukord on töö alguses tiitellehe järel. See sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri (vt näide 2). Põhijaotiste (peatükkide) pealkirjad kirjutatakse tavaliselt suurte tähtedega. Sisukorra, sissejuhatuse, kokkuvõtte ja kasutatud allikate ette jaotise numbrit ei kirjutata.

92

teema valiku põhjendamine töö eesmärgi sõnastamine (millisele probleemile

ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest

Heaks to d isikute tänam

4. Põhios

probleemi analüüsi itamise

Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud

5.

a esitata teiste autorite seisukohti.

otsitakse lahendust, mis on selles valdkonnas tehtud) ülevaade töömeetoditest ülevaade peamistest allikatest

oniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanuine sissejuhatuses.

a (sisu) koosneb peatükkidest, mis sisaldavad:

probleemi seletava kirjelduse

tulemuste es

küsimustele. Selgelt peab olema välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Sisu põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega. Iga põhijaotise alljaotised nummerdatakse samal viisil, jättes alles ka põhijaotise numbri. Numbrite vahel ja lõpus on punkt (tekstis osutamisel lõpus punkti ei ole (nt punkti 3.2.2 kohaselt). Viitamine on uurimistöö vormistamise juures kindlasti nõutav. Kõik esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb siduda viitega vastavale kasutatud materjalile. Ei viidata üldtuntud seisukohtadele (vt näide 3). Viitamise reeglid: Viitamissüsteem peab olema kogu uurimistöö piires ühtne! Kõik kasutatud materjalide loetelus ja lisades olevad allikad peavad olema viidatud. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Selle algusest või lõpust ärajäetud teksti asemele pannakse mõttepunktid.

Kokkuvõte on vastus sissejuhatuses püstitatud probleemile. Lühidalt esitatakse kõige olulisemad järeldused, milleni töö käigus jõuti. Kirjeldatakse tekkinud ja edaspidist uurimist vajavaid probleeme, kuid uusi andmeid enam ei esitata. Ei viidata kirjandusallikaile eg

93

Kokkuvõte peab võimaldama lugejal põhiteksti vahele jättes

d tuleks vastavalt eristada ja nummerdada (vt näide 4):

aterjalid, käsikirjalised rnet)

aterjalid) irjandus, esitatakse järgmised andmed:

ekonnanimi, initsiaalid) tähestikulised

ilmumise koht ja aasta

use korral) sisaldavad materjali, mida on töö s vaja läinud, kuid mis töö sisuga ei ole

slehed, kaardid, dokumendi v.

kaupa, nummerdatakse iseseisvalt (paremale lkirjastatakse; fotod, joonised,

se (kes või mis on esitatud, millal ja poolt jäädvustatud, kus on originaal jms.). Lisadesse utatakse materjal, mida töö eesmärkide saavutamiseks on

, kaardid, mõõtmis-, uurimis-jm. protokollid, illustreeriv materjal nagu dokumendi või

viidandviid(dianumtul le viidata). Igale joonisele tuleb tekstis

see

ikkagi aru saada, mida töös on käsitletud. 6. Kasutatud materjalide loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida

antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Erinevat liiki allika

kirjalikud allikad ( arhiivimmaterjalid, kirjavahetus, perioodika, inte suulised allikad (mälestused, intervjuud, video- ja

audiom kasutatud k

autorid (perjärjekorras

pealkiri

lehekülgede arv 7. Lisad (vajad

eesmärkide saavutamisekotseselt seotud (küsitlufotokoopiad). Lisadele tuleb põhitekstis viidata. Lisad loetletaksesisukorras üheülanurka nt LISA 1) ja peadiagrammid allkirjastatakkellepaigvaja läinud (küsitluslehed, plaanid

fotokoopiad jms.). Lisadele tuleb töös viidata. Kõik lisad tuleb ata. Tabelid peavad olema pealkirjadega, nummerdatud (kui med pärinevad teatmekirjandusest, tuleb tabeli all allikale ata). Igale tabelile tuleb tekstis viidata. Joonised grammid, skeemid, kaardid jm) allkirjastatakse ja merdatakse (kui andmed pärinevad teatmekirjandusest,

eb joonise all allikaviidata. Joonised ja tabelid võivad olla nii lisades kui ka teksti

s, vastavalt vajadusele.

94

IV UurimiHindamiskaitsmise( 90 – 10hinne 3):

0 p) 0 p)

uurimistöö struktuursus, terviklikkus ja proportsionaalsus

meetod (5 p)

V AbimKawww.t

stöö hindamine el arvestatakse töö sisu ja vormistamist, õpilase esinemist l ja suhtumist tööprotsessi. Hinnatakse 100 punkti süsteemis 0 punkti – hinne 5, 75 – 89 punkti – hinne 4, 50 – 74 punkti –

töö vastavus teemale (1 sissejuhatuse ja kokkuvõtte täpsus (1

(10 p)

korrektset eneseväljendus ja töö allikatega (10 p) vormistus (15 p) kaitsmine (20 p) tööprotsess (20 p)

aterjale uurimistöö koostajale sulikke viiteid:

tkool.ut.ee/olympiaadid www.tdl.ee/allikad/uurimistood

/real.edu.ee/uurimus/http//www.syg.edu.ee/Materjal/Uuhttp:/ rjuh/Vormistusjuhend.htm www.real.edu.ee/anne/uurimus.htm www.eas.edu.ee/juhiseid.html

ted ine issüsteeme on mitu. Viidatakse:

Joonealune viitamine: samal leheküljel joone all, täh

VI NäiViitamViitam

istatakse numbriga või kuni viie tärniga. Tsitaadi või refereeringu lõppu märgitakse viite number. Viidete numeratsioon on lehekülje või kogu töö (peatüki) ulatuses ühtne. Lehekülje allser esmakordsel m erjalides, e Tekst on suhteliselt

palju, sest siis on muudatuste tegemine viidete osas on lihtsam. Vastava lõigu järgi sulgudesse märgitakse viidatava

vas joone all märgitakse allika nimetus, ainimisel täies ulatuses – nagu on kasutatud mat

daspidi lühemalt. isisene viitamine: kasutatakse, kui viiteid

95

allika järjekorranumber kasutatud materjalide loetelus või lisas ja seejärel lehekülje number, kust andmed on võetud (nt 5. 21). Teine võimalus on märkida sulgudes autori nimi ja väljaandmise aasta ning viidatav lehelülg nt (Vahtre 1994,151)

Vt viitamise võimalused arvuti abil: www.real.edu.ee/anne/uurimus.htm#viitamine. Näide 4 Näiteid kasutatud materjalide loetelu vormistamiseks

1. raamat: Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln. Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994.230 lk.

2. artikkel ajakirjast: Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas // Vikerkaar. 1991. Nr. 6. Lk. 56-66.

3. artikkel ajalehest: Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale // Postimees. 2000. 11.august.

4. suuline allikas: August Allika, (s. 1925, eluk. …) mälestused. Kirja pandud ………. a. ……. poolt.

5. arhiivimaterjalid: arhiivi ametlik nimetus, fondi (F) number, nimistu (N) number, säiliku (S) number. Viitamisel lisada arhiividokumendi lehe number. Näiteks: ERA. F.957. N.17. S.3. L.9-10.

6. interneti materjalid: autori nimi, initsiaal, artikli pealkiri, URL-aadress, kuupäev. Näiteks: Burka, L.P. A hypertext of multi-user dimensions. MUD history. 1993. http//www.utopia.com/talent/lpb/muddex/essay (02.08.1996). Kui autorit ei ole võimalik kindlaks teha, tuleb näidata aadress koos kõigi kirjete ja materjali hankimise kuupäevaga).

KOOLIARENDUS LÄHTUVALT KONTSEPTSIOONIST “ILUS KOOL –

ÜKSTEISEMÕISTMISE KOOL”

96

Tatjana Terebilova, Narva Humanitaargümnaasium

Ümbritseva keskkonna ja tema jätkusuutliku arengu probleemid on aktuaalsed inimtegevuse kõikidel aladel. Ümbritsevat keskkonda vaadeldakse kolmest aspektist: looduslikust, kultuurilisest ja sotsiaalsest. Jätkusuutlik areng eeldab, et majanduslik ja ökoloogiline kapital, aga samuti inimressursid (inimeste tervis, nende teadmised ja oskused) kasvaksid aja jooksul või vähemalt jääksid samale tasemele. Vastavalt sellele on jätkusuutliku arengu tegurids looduslikud, majanduslikud ja sotsiaalsed. Sotsiaalsete tegurite all peetakse silmas inimeste kultuurilisi ja religioosseid erinevusi, nende traditsioone, eetilisi norme ja tingimusi, mis mõjutavad inimese elu, tema käitumist. On selge, et erinevates ühiskondades kehtivate käitumismudelite mitmekesisusele vaatamata sõltub tulevik neist normidest ja väärtustest, millest need hiskonnad hakkavad juhinduma vastastikustes suhetes üksteise ja ü

loodusega. Ümbritsevale keskkonnale teadusliku ja väärtustava lähenemise kujundamisel on tähtis roll koolil. Pole kahtlust vajaduses süsteemse ökoloogilise hariduse järele, mis kindlustaks huvi ümbritseva keskkonna vastu ja kasvataks õpilastes kõlbelise ja esteetilise suhtumise sellesse. Ehk teisisõnu – vajalik on hariduse ökologiseerimine, st keskkonnaküsimuste lülitamine formaalsesse kooliharidusse. Sellisel juhul tegutseks süsteem kui ökoloogilise kultuuri – ühiskonna jätkusuutliku arengu faktori – kujundamise vahend. Kui eemalduda ökoloogilise kultuuri traditsioonilisest kitsast tõlgendusest – looduses käitumise normide, väärtuste ja reeglite kogumist – ja lisada ümbritseva keskkonna majanduslik ja sotsiaalne aspekt, siis ei tekita kahtlust vajadus laiendada ökoloogilise kultuuri tõlgendamist. Kui on tekkinud mõiste “ajalooline ökoloogia” – oma kultuuri ajalooliste juurte teadvustamise vajadus õpilaste etnilise eneseteadvuse arendamisel, siis miks mitte rääkida ka “mõtlemise ökoloogiast” – süsteemse mõtlemise (üldõpioskuste ja kogemuste, refleksiivse mõtlemisviisi) väärtuse tunnustamisest mõtlemiskultuuri arengus; “suhete ökoloogiast” – õpilaste teadvuses ommunikatiivsuse, osavõtlikkuse, headuse ja üksteisemõistmise

väärtuse kui iga kultuuri hingeliste alustalade kinnistamisest. Meile k

97

tundub, et “ökoloogilise kultuuri” mõiste tõlgendamise antud kontekstis on kohane rääkida “ümbritseva keskkonna kultuurist”, mille kujundamiseks ja arendamiseks on oluline, et õpilased teadvustaksid puhta, ilusa ja mitmekesise elukeskkonna väärtust. Selle saavutamiseks tuleb arvestada mitte ainult hariduse ökoloogilist aspekti selle traditsioonilises tõlgenduses, vaid oluline on tugevdada õpetamise ja kasvatamise ajaloolist ja sotsiaalkultuurilist aspekti. Sellisel juhul muutuksid kooli integreerumisprotsessid teadvustatud paratamatuseks. namgi veel – kui vaadelda ümbritsevat keskkonda kui multikultuurset

ruumi, siis omandavad ü integratsiooniprotsessid eidi teistsuguse mõttevarjundi. Iga riigi elanikkond – see on

k, et enamik probleeme n seotud õpilastes ümbritseva keskkonna kultuuri kujundamisega. Eriti

puudutab see suhteid süsteemis “INIMENE – ÜHISKOND – LOODUS: sandil “INIMENE” on jätkuvalt aktuaalne isiksustevaheliste suhete

on probleemid ka koostöö tegemises äliskeskkonna partneritega. Probleemid tasandil “LOODUS” on seotud

Ehiskonnas toimuvad

vinimressurss, oma kultuuri kandjad. Ümbritseva keskkonna väärtuse teadvustamine toob endaga kaasa arusaamise, et ühiskonna jätkusuutliku arengu tagamiseks tuleb väärtustada igat liiki ressursse (ökoloogilisi, majanduslikke ja inimressursse). Meie gümnaasiumi kollektiiv töötab koolikeskkonna arendamise teel seisvate probleemide lahendamisega juba mitu aastat. Ilmnenud probleemid on saanud kasvupunktideks kooli arengusirgel ning leidnud kajastuse kooli arengukavas. Kollektiiv on teadlio

taprobleem nii täiskasvanute kui laste kollektiivis (koostöö ja üksteisemõistmise probleem); tasandil “ÜHISKOND” on olemas faktorid, mis takistavad mitte-eestlastest noorte integreerumist eesti ühiskonda (kvalifitseeritud kaadri vähesus, keelelise kompetentsuse madal tase keelekeskkonna puudumise tõttu – see puudutab ka õpetajate eesti keele valdamise taset). Koolisvhumanitaar- ja esteetilise tsükli ainete integreerimisega. Need ja terve rida teisi probleeme äratasid kooli arengukava kallal töötavas õpetajate kollektiivis soovi määratleda konkreetsed muutuste sfäärid, otsida kõikide sfääride jaoks õppe-kasvatustööalase tegevuse kvaliteedi indikaatorid ja katalüsaatorid.

98

Antud kontseptsioon kujutab endast juba olemasoleva arengukava uut

ne”

otees Lapse ja täiskasvanu isiksuse arengu vajalikuks tingimuseks on koolike umaniseerimise kindlu E – ÜHISKOND – LOODUS; kooli töö kv eja ümbritsemäärav, haoma võimadialoogiks ümbritseva maailmaga, olles oma rahva kultuuri kandja ja ustades teiste inimeste kultuuri” (Arengukava.).

Koolikjätkusuutliküheks mu isatsiooni kultuuri uuenemisest ja tugevnemisest nii välisel (materiaalsed väärtused) kui ka sügavalt sisemisel (sisaldab aja suhtumist loodusesse, inimes Üheks tähökoloogiline kultuur kui osa organisatsiooni kultuurist, aga antud kontse okeskkonna i “Ilus kool – üksteisotsimises ja loomises, mille keskkond areneb kooskõlas jätkusuutliku arengu printsiipidega.

varianti. Me püüdsime väljendada oma nägemust “Ilusast koolis – üksteisemõistmise koolist”, kasutades kontseptsiooni koostamisel lähenemist: probleem – hüpotees – uurimuse ideed, eesmärgid ja ülesanded – prognoositavad pikaajalised tulemused – vahekokkuvõtted. Uuringu etappideks on aastate kaupa koostatud tegevusplaan kooli arengukavas, tulemuslikkus määratakse vastavuses peatükiga “Arengukava uuendami

Uurimuse hüp

skkonna jätkusuutlik areng; suhete hstamine kõikidel tasemetel: INIMENalite di näitaja. “Ilus kool – üksteisemõistmise kool”, ilusa sisemise

va keskkonnaga kool; kool, “mille lõpetaja on oma huvisid ise rmooniliselt arenenud isiksus, kes on võimeline realiseerima lusi, on valmis elukestvaks õppeks, konkurentsiks tööturul,

a

Uurimuse põhilised ideed

eskkond on osa meid ümbritsevast keskkonnast ja vajab samuti ku arengut. Kui rääkida kooli arengu modelleerimisest, siis

deliks on mudel organ

looliselt kujunenud tesse, ellu) tasemel.

tsamaks ühiskonna jätkusuutliku arengu faktoriks on

ptsi oni kontekstis on organisatsiooni kultuur ümbritseva kultuuri koostisosaks. Probleem

emõistmise kool” uurimuse idee seisneb sellise kooli mudeli

99

Koolikeskkond jagunebmakro-) keskkonn , ja välise keskkonna tinstrumentideks on ko(tema prioriteedid). Jätk ndamiseks on vaja kooli õppe- ja kasvatu ekujunemise loogikale. Muudatuse

1)

3) iendõppes); 4) organis o5) õppe- j s6) koostöö ä

lõpptulemus muutuses, kinnista k skkonna osa vää t

ite

1. a koostamine, milles kajastatud peatükk

mise kriteeriumite kinnitamine,

2. Int kursuste ja integreeritud tundide väljatöötamine.

töötamise süsteemi väljatöötamine, milles

aneerimine;

sisemiseks keskkonnaks ning väliseks (mikro- ja aks mis peavad omavahel tasakaalus olema. Sisemise

asakaalustamise ja talle vastupidavuse andmise oli strateegia (eesmärgid ja ressursid) ja poliitika usuutliku keskkonna kuju

steg vuses teha muudatusi vastavalt sisekeskkonna

d peavad leidma kajastamist: kooli õppekavas ja ainekavades;

2) töö ja õppetegevuse tingimustes; töös personaliga (pedagoogide tä

atsi oni juhtimises; a ka vatustegevuses; s v lise mikro- ja makrokeskkonna objektidega ning

ena – kõikide osalejate teadvuse ma s temas koolikeskkonna kui ümbritseva kertus .

Uurimuse eesmärk: sellise kooli mudeli variantide otsing, mis tegutseb ja areneb kooskõlas jätkusuutliku arengu printsiipidega; kooli tegevuse hindamise ja enesehindamise süsteemi loomine, koolikeskkonna jätkusuutliku arengu kriteeriumleidmine ja kinnitamine.

Uurimuse ülesanded: Kooli õppekav“Läbivad teemad” (sh läbiv teema “Keskkond ja säästev areng”), läbivate teemade osas kompetentsuse hinda

egreeritud (sh humanitaar-esteetilise suunitluse)

3. Personaliga sisaldub:

o täiendõppe perspektiivne pl

100

o kõikide õppe-kasvatustöö protsessis osalejate kaasamine loominguliste uurimisgruppide töösse;

kaasamisega töösse kooli üldise metoodilise li

ktides. 4. Ju

laienõhkk

5. Õpettäius

tustöö ökologiseerimist;

se kasvatusliku osa tugevdamist; õistuse

KOND –

arendamine , kooli

ö

7.

8. Kooli infrastruktuuri täiustamine, tervislike ja ohutute töö-, õ

Prognoositavad tulemused (aastatel 2001 – 2005) K

o pedagoogide tegevuse integreerimine nende

teemaga “Koolikeskkonna arendamine kooenesehindamise kaudu”;

o personali kaasamine osalemaks koolisisestes, koolidevahelistes ja rahvusvahelistes proje

htimise demokratiseerimine horisontaalsete sidemete damise arvel juhatuses, koostöö ja üksteisemõistmise onna loomise teel kollektiivis. amise ja õppimise, kasvatamise ja enesekasvatamise tamine, mis hõlmab endas:

o õppe- ja kasvao innovatsioonide juurutamist; o tingimuste loomist õpetajate ja õpilaste

loominguliste võimete arendamiseks; o õpetamio mõtlemiskultuuri arendamist, tuginedes m

ja tunnete arendamisele.6. Suhete humaniseerimine süsteemis INIMENE – ÜHIS

LOODUS: üksteisemõistmise ja koostöösuhetelaste ja täiskasvanute kollektiivis, lastevanemategapartneritega, sotsiaalse, koloogilise ja loodusliku keskkonnaga. Kooli koha otsimine multikultuurses ruumis. Monitooringu süsteemi loomine koolis, mis sisaldab kontrolli ja enesekontrolli, analüüsi ja eneseanalüüsi, keskkonna seisundi korrigeerimist eemaldada kõrvaldada võimalikud kõrvalekalded.

ppimise ja õpetamise tingimuste loomine.

valiteedi näitajad: 1. Kooli õppekava realiseerimine, ainealaste ja ainetevaheliste

pädevuste omandamine õpilaste poolt.

101

2. Integreeritud kur steetika”, “Õpi õppima” on kalt läbinud.

4. 5. 6. ikes ja rahvusvahelistes projektides:

õigi õppe-kasvatustöö protsessis osalejate

enteeritud osalemistunde

7. ub laiaulatuslikuks.

9. 10. 11. 12. 13.

satel suhetel

Tulemuste

sused “Eetika”, “Evälja töötatud ja katsetuse edu

3. On käivitunud õpetajate perspektiivse täiendkoolituse süsteem. On kasvanud õpetajate ja õpilaste loominguline potentsiaal. On välja selgitatud juhtiva kaadri reserv kollektiivis. Kool osaleb linna, vabariikl kool on leidnud oma niši multikultuurses ruumis; mitte-eestlastest noorte integreerumisprotsessid eesti

ühiskonda on kpoolt mõistetud ja vastu võetud, kool on läbinud adaptatsioonifaasi ja jõudnud Eesti riigi väärtuse teadvustamise faasi ning on oriformeerimise faasile; arenevad varase keelekümbluse traditsioonid.

Õpetajate ja õpilaste uurimustegevus muut8. Kooli kõikidel tasanditel valitsevad koostöösuhted ja

üksteisemõistmine. On kasvanud õpetajate ja õpilaste intellektuaalne tase. Kõik koolis toimuv on innovaatiline. Monitooring on muutunud iga õpetaja töövahendiks. Kooli partneritega on loodud sõbralikud suhted. Koolis on loodud tervislikud ja ohutud töötingimused.

14. Kõikide koolis toimuvate protsesside ökologiseerimise tulemusena on toimunud muutused õppe-kasvatustöö protsessis osalejate teadmistes-oskustes, nad tunnistavad ümbritseva keskkonna väärtust, on välja töötanud erilise käitumismudeli, mis tugineb inimese iluümbritseva keskkonnaga.

kvantitatiivseks hindamiseks on peatükis “Arengukava uuend2)

VastavHum

amine” koostatud indikaatorite süsteem (fragmendid toodud Lisas

alt kontseptsioonile toimunud positiivsed muutused Narva anitaargümnaasiumis ajavahemikus september 2001 – september

2002

102

(vahetulemused) u koolikeskkonna loomiseksJätkusuutlik : Kooli arengukava realiseerub ja uueneb vastavalt aastati lahti kirjutatud tegevusplaanile. Kaks korda aastas viiakse läbi arengukava, sealhulgas ka peatüki “Uuenemine”, audit ja vastavalt auditi tulemustele koostatakse järgneva perioodi konkreetne tegevusplaan. On koostatud uus

1.

2. kooli õppekava vastavuses uue põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga, mis hakkab kehtima 1. septembrist 2002.

3. Kool osaleb rahvusvahelistes projektides: Suurbritannia-Eesti projektis “Hariduse kvaliteet” ja Hollandi-Eesti 3-aastases

4. ise kohta on välja antud kogumik

5.

skva Füüsika- ja

üüsikaolümpiaade).

7. e jaoks organiseeritud

8. vaarium;

9.

10. – 10

keskkonnaharidusprojektis “Tuulik”. Integreeritud tundide läbiviim“Keskkonnateemalised ainealased tunnikonspektid”, mille koostamisest võttis osa kooli 14 õpetajat. Koolil on partnerlussuhted Eesti ja välismaa kõrgkoolidega: Tartu Ülikooliga, TÜ Narva Kolledžiga (2001. aastal allkirjastati koostöölepe, mis sisaldab sätteid kooli ressursside kasutamisest üliõpilaste õpetamisel ja teadusalast konsultatsiooni pedagoogidele), MoTehnikainstituudiga (meie kooli endised lõpetajad – kõrgkooli tudengid korraldavad meie koolis f

6. Aasta jooksul tutvusid meie kooli õpetajad nii Hollandi (2002. aasta märtsis) kui ka Eesti – Sagadi, Rannu, Kilingi-Nõmme, Tallinna, Jäneda, Kehra – koolide õpetajate töökogemustega, osalesid seminaridel ja konverentsidel, tutvusid Eesti kultuuriliste ja looduslike vaatamisväärsustega. 2002. aasta suvel töötas Narva-Jõesuus “Mereranna” puhkekodu baasil kooli andekate õpilastintegreeritud füüsika- ja tehnikalaager. Remonditi kooli fassaad; muretseti 375-liitrine akjätkub kooli territooriumi ja sisemise interjööri haljastamine. Kooli pedagoogilise kollektiivi liikmed – “Tiigrihüppe” projektis osalejad võitsid 2001/2002. õppeaastal koolile kolm arvutit. Kooli õpilased on tulnud võitjateks rahvusvahelistel ja vabariiklikel olümpiaadidel ja konkurssidel: matemaatikas

103

õpilast, füüsikas – 13 õpilast, keemias – 6 õpilast, emakeeles –

.-ndates, 8.-ndates ja 10.-ndates paralleelklassides; kujutavas kunstis – 6 õpilast

like ja

stail

12. Tegutseb eksperimentaalne töötuba probleemi “Monitooring tunni ülesehituses” teemal.

13. Kooli tunnivälise tegevuse raames areneb kunstilis-esteetiline suund. Koreograafiline ansambel “Unistus” on koolide tantsukollektiivide rahvusvahelise konkursi mitmekordne laureaat (2001. aastal Ungaris, 2002. aastal Ungaris ja Norras). Ansambel esineb pidevalt nii Narva Kultuurikeskuse kui ka kultuurimaja “Rugodiv” lavadel, osaleb pidustustel “Slaavi pärg” ja Tallinna konkursil “Koolitants”.

14. Kaks meie õpetajat omandavad pedagoogikamagistri kraadi Tartu Ülikoolis ja Narva Kolledžis.

15. Kooli metoodikaalaseks arutlusteemaks on kujunenud teema “Koolikeskkonna arendamine kooli tegevuse enesehindamise kaudu”. Loominguline grupp õpetajaid töötas välja kooli pedagoogide enesehindamise ankeedi ja süsteemi õpetajate koolialase tegevuse innustamiseks. Praegu töötatakse välja ühiskondlike organisatsioonide – ametiühingu ja kooli hoolekogu – enesehindamise süsteemi.

16. Koolis on kasutusel kooli koostatud programm üld- ja õppeainepädevuste kujundamiseks ja arendamiseks.

17. Eksamite sooritamise tulemused: kooli keskmine punktisumma on 78,5 , mis on kõrgem kahe viimase aasta keskmisest; kõikides õppeainetes on meie õpilaste eksamitulemused kõrgemad kui vabariigi keskmine, meie linnas ja maakonnas on need kõige kõrgemad tulemused.

7 õpilast, inglise keeles vabariiklikul Shakespeare´i festivalil saadi I koht Shakespeare´i näidendi dekoratsioonide eest, 3.-4. koht väitluses, auhinnalised kohad linnas korraldatud Briti Päeva viktoriinil, kollaažide ja esseede konkursil, eriauhind sõnavara ja uute ideede eest; linnas korraldatud eestikeelsete teatrietenduste konkursil esikohad 3

rahvusvaheliste konkursside võitjad, 18 õpilast – vabariiklinnkonkursside võitjad.

11. Jätkub laste osalemine keeleintegratsiooni laagrites – aa2001 – 2002 viibis neis 60 õpilast.

104

Järeldus: vahe väita, et arengukontsepts lapse ja täiskasvanu suhete humaniseerumise ilminguid (eriti suhe es INIMENE-ÜHISKOND), kasvavad kooli töö kvaliteedi näitajad, mis annab tunnistust koolikeskkonna jätkus Märkujätkusuutli rahvus ekohtumiste rateegiat

pealsed tulemused annavad alust ioonile vastavalt muutuvad meie koolis

isiksuse arengu tingimused, on märgata t

uutliku arengu printsiipide rakendumisest.

s: kooli arengukava kontseptsiooni koostamisel arvestati nii ku arengu ideid, mõtteid ja seisukohti, mis on välja öeldud

vah lises Hollandi-Eesti Keskkonnaprojektis “Tuulik” osalejate l kui ka Lembit Türnpuu koolikeskkonna arengu st

105

Eesmär

miseks.

iseks.

Osalej d:

1. Huvijuht (kokkuhoiukuu koordinaator). 2. Direkto3. Tööõpetuse ja kujutava kunsti õpetajad, gümnaasiumi

pedagoogid. 4. Kooli tehniline personal.

pilasomavalitsuse nõukogu. Kokkuhoiukuu läbiviimise kava:

», näiteks aplikatsioonid teemal «300 aastat St

eeritud raamatud». Töögrupp: gümnaasiumi

ogu töötajad.

raamatukogu aktiiv, läbib

KOOLIVARA KOKKUHOIUKUU Natalja Rasstrõgina, Narva Humanitaargümnaasium

gid: Töötada välja abinõud kooli ressursside ratsionaalseks kasuta

Näidata, et olemasolevate ressursside ratsionaalse kasutamise korral on võimalik kokku hoida teatud rahalisi vahendeid.

Kujundada õpilastes ja õpetajates motivatsiooni kooli ressursside ja tööaja ratsionaalseks kasutam

Arendada tegevuse planeerimise ja töö ratsionaalse korraldamise oskusi.

a

ri asetäitja majanduse alal.

5. Raamatukogu töötajad. 6. Õ

Kuu jooksul viiakse 1.-12. klassides läbi klassijuhatajatunnid teemal «Koolivara kokkuhoid».

Sekundaarsest toorainest (käsitsi valmistatud) esemete näitus «Meie pärandPeterburgi». Näitus «Restaurõpilaste esindajatest koosnev raamatukogu aktiiv ja raamatuk

Seminar «Bibliograafilise otsingu metoodika». Töögrupp: õpilaste esindajatest koosnev raamatukogu töötajad. Raamatukogu aktiiv

106

bibliograafilise otsingu alase koolituse ja seejärel viib klassides läbi vastavaid seminare/konsultatsioone.

Tööaja kokkuhoid». Seminari viib läbi õpilasomavalitsuse nõukogu. Seminaril osalejad –

naasiumi pedagoogid – omandavad Internetist erinevate mis

uluvat

Auhindade ja kingituste valmistamine sekundaarsest öögrupp: Tööõpetuse ja kujut nsti õpet

Koolimööbli remont. Töögrupp: Kooli ne perdirektori asetäitja majanduse alal, õpilasedEkspertgrupi töö «Soovitused soojuse, vee ja va use kokkuhoidlikuks kasutamiseks». Õpilasomavalitsuse nõukogu.

Se nõukogu.

1. AIÕpilane

Om keemiaslo

Ha ja looduslike pr ilist tagapõhja

Õpib seostama keemiateadmisi teistes loodusteadustes omandatuga

Õpib mõistma keemilisi nähtusi kodus, looduses, ümbritsevas elus ja tehnikas

Omandab oskused keemiakatsete tegemiseks, säilitades ohutuse

kuse lihtsamate ülesannete lahendamiseks aine

Seminar «

gümõppeainete metoodiliste materjalide otsimise kogemusi, võimaldab neil vähendada tundide et almistamistev eks kaega.

toorainest. T ava ku ajad. sonal, tehnili

. lg

inalehe väljaandmine. Õpilasomavalitsuse

9. KLASSI KEEMIA AINEKViia Karjus, Kehra Keskkool

AVA

NE ÕPPE-EESMÄRGID

andab lihtsa, kuid tervikliku ettekujodusteadusest kkab mõistma maailma terviklikkust otsesside keem

utuse t kui

Omandab osvalemi ja reaktsioonivõrrandite alusel;

Õpib väärtustama säästlikku suhtumist elukeskkonda.

107

2. AINE MAHT – 70 tundi õppeaastas. 3. ÕPPESISU

KK- k esti keel B- bioloogia IKT tT- K-

Tuarv teiste

õppeainetega

d teemad

Lühendid: kes kond ja säästev areng E- e-info ehnoloogia, meediaõpetus M- matemaatika A- ajalugu turvalisus I- inimeseõpetus F- füüsika tööalane karjäär, selle kujundamine G- geograafia Arv.- arvutiõpetus

ndide Teemad, Seos Läbiva alateemad

13 TÄHTSAMAID METALLE

2 steemis

KK Metallide üldomadused ja koht I perioodilisussü

2 KK, T Metallid kui redutseerijad M 2 Metallid argielus. Sulamid F T 2 Alumiinium, omadused,

alumiiniumiühendid, sulamid, F, I, G, Arv., KK, IKT

kasutamine 3 Raud, madused, rauaühendid, A, B, G, Arv. KK, K, IKT o

rauasulamid, kasutamine. Raua metallurgia

2 seseisvad tööd raua ja

e

E, M KK, T, K Praktilised ja ialumiiniumi omaduste uurimiseks ja võrdlemiseks. Arvutusülesannete lahendamin

rents 8.-9.kl. õpilastega “Keemia argielus” arendab pilastel kõiki pädevusi, koostöö emakeele, geograafia, bioloogia,

aloo, ja arvutiõpetusega. Õppekäik Kehra

4. PROJEKTID Õpilaskonveõinimeseõpetuse, aj

108

tsel o tmisprotsessi,

mentide tähiseid ja nimetusi elemendi asukohaga perioodilisuse

amisel ja laboritöödel

uste füüsikalist olemust 2) looduses toimuvate protsesside keemilist tagapõhja 3) füüsikaliste ja keemiliste nähtuste erinevust

Põhikoolilõpetaja oskab 1) kasutada perioodilisuse tabelit teabe hankimiseks 2) ära tunda keemilisi reaktsioone iseloomulike tunnuste järgi 3) ära tunda ainete põhiklasse, anda neile nimetusi, koostada

nende valemeid, koostada nendega reaktsioonivõrrandeid 4) määrata oksüdatsiooniastmeid, leida oksüdeerijat ja

redutseerijat 5) lahendada arvutusülesandeid ainehulga, massi, gaasi rumala

seoste abil, reaktsioonivõrrandite põhjal ja lahuste massi protsendi alusel

6) näha seoseid keemiliste ainete ja argielu vahel 7) iseloomustada peamisi keemilisi saasteallikaid ja nende mõju

keskkonnale 6. HINDAMINE

Arvestuslikud kontrolltööd teema lõpus, mahukama teema korral osade lõpus. Praktiliste tööde hindamine rühmatööna (2-4 õpilast). Testid üksikute ainelõikude kohta. Iseseisvate tööde kontroll. Tasemetöö

lul osi- ja paberitehasesse tookeskkonnaprobleemide ja elukutsetega tutvumiseks.

5. ÕPITULEMUSED Põhikoolilõpetaja teab

1) põhilisi keemiaalaseid mõisteid 2) tähtsamate keemiliste ele3) aatomi ehituse seoseid

tabelis 4) põhilisi ohutusnõudeid kemikaalide kasut5) tähtsamaid laborivahendeid

Põhikoolilõpetaja mõistab 1) keemiliste näht

109

7. KASUTATAV ÕPPEKIRJANDUS JA ÕPPEVAHENDID Õpik L.Tamm, H.Timotheus “Keemia IX klassile” 1999 L.Tamm, H.Timotheus

.Karik “Biometallid. Mürkmetallid” 2001 “Keemia ülesanded VIII-IX klassile” 1998 vaid katseid keemias” 1999

H.PH.KH.KR.P lüü u

, E.Viirsalu “Keemia töövihik 9.klassile” HL.Paaver, J.Vene

“HuvitaJ.Harold A.K ioor ts “Vesi ja lahused” 1996

leijel “Ökoloogiaraamat” 1993 arik “Hämmastavas ained” 1991 arik “Vask, kuld ja raud olid esimesed” 1984 ullerits, M.Mölder “Keemiaülesannete lahendamine” 2001

Abitabelid, mudelid, näidiste komplektid, katsevahendid, mik te komplektid

110

TÖÖKAVA KEEMIA ÕPETAMISEKS 9. KLASSIS Viia Karjus, Kehra Keskkool

utuse keem kui usteadusest

2) b m tma st loo protsesside keemilist tagapõhja

3 ostama keemiateadmisi teistes loodusteadustes da

4 õ eem si oo britsevas ja te

5 ab oskused atsete tege , säilitades

6 da l l is e valemi ja reaktsioonivõrrandite l

7) õpib väärtustama säästlikku suhtumist elukeskkonda. 8 ett tuse õpueksami so ek .

2. Õppekorraldus 70 tundi õppeaastas, s.o. 2 tundi nädalas 3. Õ jandu enPõhiõpik L.Tamm, H.Timot mia IX klassile”

L.Tamm, H.Timotheus, E eemia töövih le” H.Karik “Biometallid. Mürkmetallid” 2001 L e emia ded VI -IX klassi ” 1998 J.Harold “Huvitavaid katseid kA.Koorits “Vesi ja lahused” 1996 H.Pleijel “Ökoloogiaraamat” 1993 H.Karik “Hämmastavas ained” 1991 H.Karik “Vask, kuld ja ra ime 4 R.Pullerits, M.Mölder “Ke e da 001 Abitabelid, mudelid, näidiste komplek ev d, lüümikute komplektid

1. Eesmärgid Õpilane

1) omandab lihtsa, kuid tervikliku ettekuj iast loodhakka õis maailma terviklikku ja duslike

) õpib seoman

) õpib mtuga istma k ilisi nähtu kodus, l duses, üm

misekselus

) ohnikas

mand keemiakohutuse

) oman b oskuse lihtsamate ü esannete usel;

ahendam

oritamis

eks ain a

põhikoo) saab evalmis li l s

ppekir s ja vah did heus “Kee 1999 .Viirsalu “K ik 9.klassi

.Paaver, J.V ne “Ke ülesan II leeemias” 1999

ud olid esemiaülesann

sed” 198te lahen mine” 2

ahenditid, kats

111

4. ÕPP Lühendid: KK- äästev areng E- eesti keel B- b oloIKT- oloog - m a A ajalugu T- tu valisus I- inimeseõpetus F füüsika K-tö är, d G- g Arv.- arvu

Aeg

alateemad i used

ESISU

keskkond ja si ogia

infotehn ia, meediaõpetus M atemaatik

-r

selle kujun-

öalane karjä amine eograafia tiõpetus

Teemad ja Õppevahendd

Tunnitegevja meetodid

Seos teiste õppeainetega

Läbivad teemad

Kontroll ja hindamine

1 2 3 5 4 6 7 I.

TÄHTSAMAID METALLE

1.1. Metallide üldomadused. 1.2. Metallilised elemendid

lliline side

Õpik, töövihik Metallide näidiskomp-lektid

Metallinäidistega tutvumine Õpetaja jutustus Vestlus, arutelu

e

I.-biometallid ja mürkmetallid

,

perioodilisus-tabelis. Meta

Abitabelid Andmete otsimine tabelitest Töövihiku täitmin

KK-Hg,Pb,Ni,Cr jabiometallide (Na, K, CaMg) mõju organismi-dele

1.3.Metallid kui

1.4. Harjutustund

Töövihik

vumine

e

tegemine rühmatööna. Töövihiku täitmine Maatriksi õpetamine arvutusülesannete lahendamiseks, individuaalne abi.

, llide

elu

e

ndid

:

Valikuline protsessi-hindamine-reaktsioonivõrrandite kirjutamine

redutseerijad

Õpik, töövihik, Katsevahendid

Töölehtede täitmine, tutjuhenditega katseteläbiviimiseks. Katsete teostaminja järelduste

M- arvutusülesannete lahendamineühikute teisendamine

KK-leeliste teke, leelis-keskkonna ohtlikkus, metaoksüdeeru-mine igapäevanäidetel. T- leelismetallidsäilitamine, hõbevesi, pliiühe

Valikuline protsessi-hindaminekatsete teostamine ja järelduste tegemine.

1.5. Metallid argielus. Sulamid

Õpik, töövihik Sulamite näidiste komplektid

Sulamite näidistega tutvumine Näitkatsed sulamite tiheduse võrdlemiseks Ülesannete lahendamine sulamite koostise kohta, individuaalne abi.

F- tiheduse arvutamine

T- “kullast maja” Nikli kasutanine sulamites –allergia Metallkonstruktsioonide turvalisus

1.6. Kontrolltöö Töölehed Kontrolltöö Arvestuslik hindamine – I osa teemast

1.7.Alumiinium, tema omadused 1.8. Alumiinium-ühendid. Sulamid, kasutamine

Õpik, töövihik, Alumiiniumi-maakide näidised, katse-vahendid

Õpetaja jutustus, näidistega tutvumine, näitkatsed Näitkatsed, arvutusülesannete lahendamine, lisamaterjalide otsimine internetist

F-energia ja veekulu alumiiniumi-tootmisel I.-Al mõju organismile G-Al leidumine, kasutamine, tootjad riigid Arv.-lisamaterjali otsimine internetist

KK-Al.tootmise ja aluminotermia mõju keskkonnale; Al.ühendite ja happesa-demete koosmõju; IKT-lisamaterjali otsimine internetist

112

Aeg

Teemad ja Õppevahendi Tunnitegevused Seos teiste Läbivad Kontroll ja e alateemad d ja meetodid õppeainetega teemad hindamin

1 2 3 4 5 6 7

TÄHTSAMAID METALLE

I.

1.9. Raud. Raua omadused

1.10. Rauaühendid.

1.11 Rühmatöö

Õpik, töövihik, katsevahendid

tid rauamaakides

Näitkatsed, vestlus, arutelu, töövihiku

Tutvumine näidistega,

lahendamine. Töölehtede

A-rauaaeg, rauatootmine

inimese organismis

riigid Arv.-

KK-raua roostetamine

kahju. Viljapuude

aba

toidunõud. CO tekkimine

otsimine internetist

slik hindamine- II osa teemast

Näidiskomplek

täitmine.

Eestis B-raud

ja hävimine, majanduslik

Sulamid. Rauametallurgia

t ja sulamitest Töölehed, lisatekstid

Internetist lisamaterjali otsimine, arvutusülesannete

G-rauamaagi leidu-mine,kasutamine,tootjad

pritsimine Fe-ühenditega. Roostevterasest

Arvestu

täitmine internetist lisamaterjali

rauametallurgias

otsimine K- metallitöö erialad IKT-Lisamaterjali

1.1Arv

relduste gemine.

M-matemaatilise

e sattumise vältimine

teostamisel. K-praktiliste

kuline sessihinda

tegemisel.

ine esannete

isel.

1.12. Praktiline töö

Katsevahendid,

Rühmatöö Al ja Fe omaduste ning

E-töö vormistamine,

KK-keemiliste ainete

Valiprot

3. utusülesanne

juhendmaterjalid Õpik, töövihik,

ühendite uurimiseks. Jäte

järelduste sõnastamine

väikesed kogused,nend

mine järelduste

te lahendamine ülesannete kogu

Arvutusülesannete lahendamine, individuaalne abi.

algoritmi kasutamine ülesannete lahen-damisel , ühikute teisendamine

looduskeskkonda T-ohutusnõuete täitmine katsete

Valikuline protsessihindamüllahendam

oskuste omandamine tööks laborandina

113

PAEKIVI LÄBIVA TEEMANA 9. KL. AINEKAVAS Merike Einma, Paide Gümnaasium

aekivi kui rahvuskivi sobib hästi kasutada ühe läbiva teemana.

Ainfüü

– paekivi aluspõhja kivimina, pankrannik. Euroopa geograafia juures tagasiulatuvalt meenutada Eesti pinnamoodi ja

hnika, koemustrid. Kodu kaunistamine paest väikeskulptuuridega, paas sisekujunduses.

Praktiline õppekäik paest objektide juurde. Paide varemed

kui paearhitektuur. Objekti joonistamine väljas.

P

ete kaupa saab seostada: keemiaga, geograafiaga, bioloogiaga, sikaga, käsitööga, kunstiõpetusega, informaatikaga.

Keemia – paekivi keemiline koostis ja omadused, vee karedus. Geograafia

aluspõhja. Bioloogia – paekivi kui evolutsiooni tunnistaja, kivistised. Füüsika – paekivi füüsikalised omadused, kaalumine, mõõtmine,

tiheduse arvutamine. Käsitöö – paemustrilised käsitöökavandid ja nende järgi esemete

valmistamine. Kasutatav erinevate tehnikate õpetamisel: tikkimine, lapite

Kunstiõpetus – paest ehitiste kujutamine, mustrite kujundamine jne. paeskulptuurid Vallimäel ja linnas, Vallitorn ja linnuse

Informaatika – internetist erineva paekivi puudutava materjali otsimine ja vormistamine esitlusteks.

114

VEEPÄEVA VIKTORIIN V - IX KLASSILE na Erala, Kohtla-Järve Järve Gümnaasium

. Õpetajatel paluti kaks nädalat enne viktoriini toimumist koostada

ioloogia, loodusõpetus, geograafia, matemaatika, keemia, eesti keel ja kirjandus, vene keel,

keel.

2. t

lahe stardist kaasa punktiarvestuse lehe, i

finiš tehti kohe kokkuvõtted ja selgitati

ne ülesanne oli klassi ühistööna valmistada infovoldik "Kuidas

säästa

4. Aulas ha

uurim

ÜN

Tii Viktoriin toimus Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumis 25.märtsil 2003.a. 1

kolm küsimust oma ainest, mis oleksid seotud veeteemaga ja mille lahendamine võtaks aega 5-6 minutit. Küsimused koostati järgmistes ainetes: b

inglise

Viktoriini korraldus: start ja finiš olid aulas. Klasside 4-liikmelisedvõistkonnad liikusid kindlaksmääratud marsruudil kabinetiskabinetti (kontrollpunktist kontrollpunkti) viktoriiniküsimusi

ndades. Võistkond sai kuhu kohtunik/õpetaja kohe saadud punktid märkis. Tagas

isse jõudes paremusjärjestus.

3. Kodu

vett". Klassid tõid voldikud hindamiseks viktoriini starti.

oli samal ajal avatud näitus "Vesi meie ümber", kus sai näustööde plakateid, veeteemalisi joonistusi ja koomikseid.

HISÜRITUS ALGKLASSIDE ÕPILASTELE. LI NUHOMMIK

Maimu Lass, Alavere Põhikool

115

Os Läb ja Seosed loodusõpetus, inimeseõpetus, mu k Vahend uhääled” , M.Mäger “Linnud rahva kee d lindude

esmärk: Õp

o v s

n

Eeltöö:

nne lõhna,märka usehääli,kuid ei suuda

i kaasa toonud luulekogusid

3. K stkevad

avõtjad: I , II , III , IV kl. – 63 õpil.

ivii : IV kl.

õppeainetega: eesti keel, usi aõpetus, kunstiõpetus, tööõpetus.

id:Fred Jüssi helikassett “Linnles ja meeles”, K.Põldmaa „Nurmelt ja niidult“, värvilised pildi

st. R.Päts „Tinker tanker lauluvanker“. E

ilased skavad kuulata ja eristada meie tuntumate rändlindude hääli äärtustavad meid ümbritsevat loodust ja tahavad seda hoida aavad innustust valmistada lindudele pesakaste ja paigaldada eid oma kodu lähedale

tunnevad huvi linnulaulu imitatsioonide vastu ja tahavad neid ilmekalt esitada

saavad praktilise kogemuse ise ette valmistada ja juhtida ühisüritust.

1. Õppekäik parki.Õpi kuulama, eristama,tumärkamatut. (õpilased kuulavad looderistada erinevaid linnuhääli ega tunne hästi limde.Ühiselt saadakse aru vajadusest neid eraldi helikassetilt kuulata ja tundma õppida,siis oleks kergem neid ka looduses eristada.Miks mitte neid ka teistele algklasside lastele tutvustada.).

2. Eesti keele tunnis loetakse luuletusi linnulaulu ja linnulaulu mitatsioonidega. (õpilased onkodust ja raamatukogust ja otsinud eelnevalt huvitavamad välja.)

un iõpetustunnis vaadeldakse pilte meie ekuulutajatest, iseloomustatakse neid ja joonistatakse.

116

4. M s,mis o

5. Tööõpk usteeb s

msaid loodusfotosid i ja teabematerjali kuldnoka

ja teiste rändlindude kohta. 7. Koostatakse kava, kuidas viia läbi algklassi õpilastele huvitav

linnuhommik, jaotatakse ülesanded, valitakse üldjuht. rituse käik:

1. Sissej

(H ssiti koos omal vaibal. Kuulatakse he assetilt kevadise metsa hääli, kus on kosta läbisegi erinevad linnuhääled, mesilaste sumin,

aid kaasõpilasi, palub silmad sulgeda, kuulata ja luua kujutluspilt ,

tulvil mitmesuguseid erinevaid hääli, seejärel teeb ettepaneku püsti tõusta ja laulda ühislaul “Juba lin

u5. Ko htud

joonistused, iseloomustavad tema käitumist, pesitsemist jne. t on kaasa toonud erinevad kuldnoka pesakastid,

vad

7. milleks on „Laula linnuke“

8. isi linnulauluimitatsioone ja

uu ikaõpetuses valitakse ühislauludeks sobivad linnulaulud n jõukohased ka noorematele õpilastele. etuses saavad õpilased juhtnöörid ja mõõdud, kuidas

od koos isaga kuldnoka pesakasti valmistada.Osa poisse eda koolis puutööringis.

6. Pannakse välja stend, kus on palju rõõkevadest, lindudest, leitud luuletus

Ü

uhatus. ommik. Esimene tund. Õpilased istuvad saalis kla

lik

konnade krooksumine.) Ürituse juht tervitab noorem

kus nad võiksid parajasti viibida. 2. Hommikujuht küsib, kus keegi kujutas end olevat, üheskoos

leitakse, et kevad on

nukesed”, mis on kõigile tuttav ja selge. 3. Rahvalaul “ Kuldnokkade pulmalaul” 4. K ulatakse helilindilt kuldnoka laulu

lm õpilast kirjeldavad kuldnoka välimust, käes omate

6. Neli õpilasmis nad koos isadega on valmistanud ja kirjeldatööprotsessi,kuidas nad seda tegid. Järgneb ühine liikumismäng, (M.Liivak „Ringmängulaulud“) IV klassi õpilased tutvustavad teneid proovitakse järgi öelda.

° Metsvint:”Siit, siit siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirrutikk!” - (kuulatakse metsvindi laulu kohe ka võrdlevalt helikassetilt, vaadatakse pilti)

117

° Peoleo.”Peoleo, kas Tiit teol?Teol, teol.Mis tal kaasas? Päts piima, laas leiba, kausiga kilet ka” – (proovitakse koos öelda, kuulatakse helikassetilt ja vaadatakse pilti)

° Põldlõoke:“Liiri-lõõri, liiri –lõõri, siri-lii, siri-lii, lõoke ub ).

ÕHUPÄEV “PUHTA ÕHU EEST!” Ludmilla Rumjantseva, Narva Soldino Gümnaasium

Tunniplaani järgi toimuvad õppetunnid seostataksepäeva teemaga. Kõiki õpetajaid, kellel on sel päeval õppetunnid, palutakse nädal varem teatada teistele õpetajatele läbiviidava tunni teema ja märkida ära ka teema käsitlemise metoodika. 12.00 Saalis kantakse ette näidend 1. – 3. klassi õpilastele. 13.00 Tund-konverents 4. klassi õpilastele. 14.00 Saalis toimub “Ideede kaleidoskoop”. Osalevad 5. – 9.

klasside õpilased (igast klassist viis õpilast) ja õpetajad. Klassijuhatajatele

1. Klassi plakat. Arutada õpilastega läbi plakati loomise idee. 2. Plakat joonistatakse kunstiõpetaja juhendamisel, tähtaeg:

nädal enne õhupäeva läbiviimist 3. Lõpuüritusel (saalis) – igal klassil on kaasas kaks heeliumiga

täidetud õhupalli, valge ja sinine. 4. Reklaam– enda või etteantud idee põhjal koostatud

dramatiseeritud reklaam (mitte üle kolme minuti). Võib kasutada erinevaid žanre: tšastuškad, luuletused, laulud, klipp, reklaam, paroodia, tants, pantomiim. Oma reklaametenduse

laulab nii“ –(Kõik eelnev kord9. IV klass esitab laulu „Lindude kevad“ 10. Üritus lõpetatakse ühismänguga.

118

demonstreerimise lõpuks – paberil vormistatud ülesloetakse ette ja kinnitatakse seinale.

kutse

Ideed

5. klassi6. klassid: õhu puhtus (katse tolmuimejaga). 7. klassid: õhu puh8. klassid: õhu puhtus (aerosoolid). 9 ssid: uhtus (vahetusjalatsid

d: õhu puhtus (haljastamine).

tus (suitsetamine).

. kla õhu p ).

119

LOODUSAINETE NÄDALA “PUHAS ÕHK” LÄBIVIIMISE K

Ludmilla Rumjantseva, Soldino Gümnaasium

07. 04. – 11. 04. 2003

Klass Aeg Üritus

AVA

7. aprill 5А 5В 5С

3. tund 1. tund 5. tund

Õhk – elu "karjamaa" Õhk – elu "karjamaa"

Mäng “Kas me vajame õhku?” 8. aprill – Õhupäev

6С 10А 10В

3. tund 3. tund 5. tund 5. tund 6. tund 7. tund

Mäng “Kodukoha ökoloogilised probleemid” Ökoloogilise projekti “Soojusmasinad ja

ökoloogilised probleemid” kaitsmine Näidend 1 – 3. klassi õpilastele

Tund-konverents 4. klassi õpilastele “Ideede kaleidoskoop” 1 – 9. klassi õpilastele

9. aprill 6А 6В 6D 7А 7С 8В 9С 11А 11В 11С

2. tund 1. tund 4. tund 4. tund 5. tund 2. tund 4. tund 2. tund 3. tund 4. tund

Mäng “Kodukoha ökoloogilised probleemid” Mäng “Kodukoha ökoloogilised probleemid” Mäng “Kodukoha ökoloogilised probleemid”

Mäng “Õhk ja elu temas” Mäng “Õhk ja elu temas” Mäng “Säästame õhku”

Mäng “Elekter atmosfääris” Rollimäng “Maa on meil üks” Rollimäng “Maa on meil üks” Rollimäng “Maa on meil üks”

10.aprill

8А 8С 8D 9А 9В

1. tund 2. tund 3. tund 5. tund

Mäng “Säästame õhku” Mäng “Säästame õhku” Mäng “Säästame õhku”

Mäng “Elekter atmosfääris”

120

9D 4 .tund 7. tund

Mäng “Elekter atmosfääris” Mäng “Elekter atmosfääris”

11. aprill 7В 7. tund Miks me kasutame väljendit “ vajalik nagu

õhk”?

121

AVATUD LOENGUPÄEV „SÄÄSTEV SUHTUMINE LOODUSESSE“

st; NOOREK tehtud videofilmi

o kuul

seisu Avatud loen11.00 – 11.10 – 11.30 – 11.311.35 – 11.40 – 2.10 – 12.1 .

dused.

Ljudmila Rumjantseva, Narva Soldino Gümnaasium

Loengupäeva eesmärgid: tutvustada Narva, Sillamäe ja Kohtla-Järve erinevate koolide

õpilastele ökoloogiaseltsi tegevu demonstreerida ökoloogiaseltsi

„Joogivee puhastamine ettevõttes “Narva Vesi“; rganiseerida koostöö teiste koolidega;

ata ära osalejate ettekanded nende tegevusest ja kohtadest Ida-Virumaa tänase ökoloogilise seisundi osas.

gu päevakava 11.10 Tervitussõnad, loengu avamine 11.30 Narva Vee spetsialisti ettekanne.

5 Küsimused. Vastused. 11.40 Eessõna filmile (11. klassi õpilane). 12.10 Filmi demonstreerimine.

5 Küsimused. Vastused112.15 – 12.45 Loomakaitseühingu esindaja ettekanne. 12.45 – 12.55 Küsimused. Vastused. 12.55 – 13.15 Kohvipaus. 13.15 – 13.30 Kohtla-Järve Slaavi Gümnaasiumi õpilaste ettekanded. 13.30 – 13.35 Küsimused. Vastused. 13.35 – 13.55 Osalejate ettekanded. 3.55 – 14.30 Arutelu. Järel1

Loengul osales 43 õpilast Narva, Kohtla-Järve ja Sillamäe koolidest.

122

BALTI ELEKTRIJAAMAD JA MEIE LINNA TERVIS

Pro2000. a. märtsikuust tegutseb meie gümnaasiumis kooli ökopiirkonna keskkonnaprobleemidest räägitakse palju ökoloogia-, bioloogia-, keemia- ja füüsikatundides. Õpilasi huvitab kes n

le objektiivsetest faktoritest lähtuvalt;

kasvatada õpilastes sügavat austust looduse ja ümbritseva keskkonna vastu;

mõista elu ja tervise hinnalisust; ja seos ümbritseva keskkonna seisundi ja

ista inimese ja looduse suhte sotsiaalset tagapõhja;

Selle projektoimuva loodusteaduste nädala jooksul keemiatundides läbi viidud uurimus8.–9. klass sed teemal «Keemiaküsimus: «Mmõjuvad meie linna tervisele?» Neist õpilaelektrijaama te midagi abinõudest, mida kparendamisÕpilasi eruta

Ljudmila Rumjantseva, Narva Soldino Gümnaasium

jekti taust.

loogiaselts «NOOREK». Selts on loodud laste initsiatiivil. Meie

kko naseisundi parandamine väga. Ökoloogiaseltsi peamised eesmärgid on:

aidata õpilastel mõista selle kahju reaalsust, mis tekitatakse ümbritsevale keskkonna

selgitada vältootmise moderniseerimise vahel;

mõ juurida välja tarbijalik suhtumine loodusesse kui ainult

materiaalse kasu allikasse.

ti kirjutamiseks andis tõuke meie koolis igal kevadel

. ide õpilased kirjutasid referaadid/mõtisklu

ja ümbritsev keskkond». Neis klassides oli õpilastele esitatud ida te teate Balti elektrijaamade tööst ja kuidas nad

stöödest selgus, et elades linnas, kus töötavad need d, ei tea õpilased praktiliselt mit

asutatakse jaamades meie regiooni ökoloogilise seisundi eks. vad väga järgmised küsimused:

123

Kui s Kui

kont Milli jaamad ümbritseva

Milli utavad jaamad õhu ja vee

Milline tegevuskava on ettevõttel keskkonna parandamiseks?

ing nende teadmised selles valdkonnas uudavad paremaks nende hariduse ja kasvatuse.

gas 30 inimest) nelja õpetaja rühma kohta) kogunevad kell

is, kus neid tutvustatakse ekskursiooni eesmärkidega ja ekskursioonil kehtivate

isreeglitega; Eesti

a; takse lastele spetsialiste, kes

ursiooni ja vastavad laste

lapsed külastavad keemiatsehhi, kus neile jutustatakse ja näidatakse, kuidas tehakse teste kahjulike ainete kontsentratsioonide määramiseks;

videofilmi tegemine jaamade tööst õhu puhtuse kaitsmisel; huvitavate momentide pildistamine ja hiljem neist fotodest albumite ja stendide koostamine;

Milliseid kahjulikke aineid heidavad need jaamad õhku? uur on nende kahjulike ainete hulk?

suured on nende kahjulike ainete maksimaalselt lubatavad sentratsioonid? seid kaitseabinõusid rakendavad

keskkonna kaitseks? seid kaasaegseid seadmeid kas

puhastamiseks?

Millised spetsialistid töötavad sellel alal? On väga meeldiv, et õpilased on mures meie piirkonna keskkonnaseisundi pärast nm Tegevuskava ja tähtajad. Eesmärkide saavutamiseks on koostatud selle keskkonnaprojekti tegevusplaan:

kaks õpilaste rühma (ijuhendamisel (2 õpetajat 12:00 Soldino Gümnaasium

käitum renditud bussidel sooritab üks rühm ekskursiooni

elektrijaama, teine rühm — Balti elektrijaam elektrijaamades tutvusta

viivad läbi temaatilise ekskküsimustele;

124

peale ekskursiooni kogunevad mõlemad rühmad Soldino aasiumis, kus lapsed vahetavad muljeid toimunud

teadsid ja mida said teada

e külastamist; de, uurimistööde

kskursioonil osalenutele. Laste edasises õppe- ja kasvatustöös, samuti ökoloogiaseltsi töös kas kirja video Laste a est ja a ProProjektiökoloogreaalainLjudmilAlevtina Bobõleva — bioloogiaõpetaja; Lar Pro

2. 3.

5. jad.

Gümnekskursioonist; võrreldakse seda, mida nad elektrijaamade tööst enne ekskursiooni pärast elektrijaamad

kavandatakse referaatide, esseepeamised küsimused/teemad;

maiustustelaud e

utusele tulevate esseede ja uurimistööde vormistamine, referaatidejutamine, seinalehtede ja albumite koostamine, fotode valmistamine

filmi monteerimine.

utasustamine auhindade ja kingitustega – parimate tööde ektiivse osalemise eest ökoloogiaseltsi töös.

jekti organiseerijad ja selles osalejad. koostas Ljudmila Rumjantseva — keemiaõpetaja, kooli iaseltsi «NOOREK» organisaator, keda toetasid kooli ete aktiivi õpetajad: a Moškova — füüsikaõpetaja;

issa Krašenkova — bioloogiaõpetaja.

jektis osalesid: 1. Soldino Gümnaasiumi ökoloogiaseltsi «NOOREK» liikmed.

Soldino Gümnaasiumi 8.–9. klasside õpilased. Keskkonnaameti esindajad.

4. Balti SEJ juhtkond ja spetsialistid. Soldino Gümnaasiumi reaalainete õpeta

125

Oodatav tuSellise proj

noor

videofilm võetakse kasutusele bioloogia-, ökoloogia-

sseed võetakse

al koolidevahelisel keskkonnakonverentsil

d teadlikud mitte udest ümbritsevale

ega

ageerimine;

lemus ekti teostamine annab ainult positiivseid tulemusi:

kasvatuslik moment kasvavale põlvkonnale; eneseteadlikkuse kasv;

uki isiksuse keskkonnakultuuri kasv; laste huvitatus ja püüd parendada piirkonna

keskkonnaseisundit; valminud

, keemia- ja füüsikatundides; tehtud fotosid kasutatakse stendide ja albumite kujundamisel; referaadid, uurimustööde tulemused ja e

kasutusele keskkonnaseltsi edaspidises töös; parimate uurimustööde ja referaatide autorid esinevad linna

poolt korraldatav huvitatuse korral esitatakse kogutud materjal SEJ

spetsialistidele ja teistele asjasthuvitatuile; line, et lapsed oleksi SEJ kollektiivile on olu

ainult jaama töö negatiivsetest mõjkeskkonnale, vaid oleksid täielikult kursis kõigi jääkainete puhastamise meetoditega ja ümbritseva keskkonna kaitsmise abinõudega, samuti kahjuliku mõju vähendamisperspektiivis;

jaamade poolt looduse ja regioonis elavate inimeste tervise säästmiseks tehtava prop

abi osutamine gümnaasiumi kollektiivile õppe-kasvatustöös antud projekti tulemusi võib igal aastal kasutada

gümnaasiumiosa õpilaste jaoks, kasutades valminud materjale keemia-, füüsika-, bioloogia- ja ökoloogiatundides; tutvumine jaama töös vajalike elukutse tega: laste kutsealane suunamine linnas vajalikele erialadele.

126

KLASSILE a, Narva Soldino Gümnaasium

Sotnäitajate l

Õpp i uurimused: füüsika, bioloogia, kee ProjekPeamise probleemi väljaselgitamine ja sõnastamine. Pro

Projek

amine (regulaarne aruandlus,

te viimase viie aasta jooksul

põII rühm viib läbi õpilaste anketeer

tervisesse, tubakasuitsetamise ja nismi füüsilise ettevalmistuse

olulisusesse.

KOOL JA TERVIS. INTEGREERITUD LOODUSTEADUSLIK PROJEKT 11.

Ljudmila Moškov

siaalne tellimus: gümnaasiumiõpilaste keskmise tervisetaseme angus.

Eesmärk: õpilaste tervist mõjutavate peamiste faktorite väljaselgitamine ja tervishoidlike olude parandamine.

eained, mille raames viiakse läbmia, inimeseõpetus.

titöö etapid

bleemide väljaselgitamine: õpilaste tervislik seisund käesoleval aastal; keskmiste tervisetaseme näitajate võrdlus mingi kindla perioodi

järel; tervisele mõju avaldavad positiivsed ja negatiivsed faktorid; tervisele negatiivset mõju avaldavate faktorite vähendamise

võimalused. ti töötoa organiseerimine. Töörühmade loomine (rühmade arv, töö koordinaatori valimine).

är Töö põhimõtete kindlaksmävastastikune abistamine, kohustuste jaotamine rühmas)

rühmade vahel: Ülesannete jaotamine tööI rühm selgitab välja 11. klassi õpilastoimunud haigestumiste statistilised seaduspärasused, õpilastefüüsilise ettevalmistuse taseme, haigused, mida kõige rohkem

evad paralleelklassi õpilased. imise, mille eesmärgiks on välja

selgitada nende suhtumine omanarkomaania probleemidesse, orga

127

III rühm kogub infot elektromagnetväljade mõjust inimesele ja lles valdkonnas tehtud teaduslike uurimustööde kohta. se

ja kooli mise valdkonnas.

V rühm tegeleb koolihoone, kabinettide ja teiste kooliruumide

õp

Uurimpilased määravad õpetaja juhendamisel kindlaks, kus ja kuidas on

du kvaliteeti, kalorsuse, valmistamise viiside

ügiga tegelevate

resoonkonna haiguste kohta käivate statistiliste

imi, valgustuse, kraanivee isundi, toataimede hulga,

vahetusjalatsite

Ko

; materjali üldistamine, ettekannete koostamine, hüpoteeside

püstitami määramine.

ö esitlus (

IV rühm teostab uurimusi tervisliku toitumise toitlustamissüsteemi optimeeri

ökoloogia probleemiga. VI rühm vaatab läbi/uurib gümnaasiumide kohta käivaid määrusi

ilaste terviseprobleemide valguses.

uslik tegevus Õvõimalik koguda infot:

pöördumine kirjanduse poole; teabe otsimine Internetis; õpilaste anketeerimine ja küsitlemine; köögitööliste ja koolitoitlustamise eest vastutava isiku

küsitlemine toikohta; vestlus elektritarvete, arvutite ja telefonide mükaupluste konsultantidega; koos kooliarstiga nägemise, seedetrakti-, allergiliste, külmetus- ja südame-vemeditsiiniliste andmete uurimine; koolimööbli, temperatuurireži

kvaliteedi, kooliruumide sanitaarse sekabinettide tuulutamise kvaliteedi, õpilaste olemasolu vastavuse uurimine.

gutud informatsiooni töötlemine: statistiliste andmete töötlemine, diagrammide koostamine; referaatide koostamine; illustreeritud tekstide koostamine; fotografeerimine, videofilmide valmistamine (võimaluse korral)

ne, hüpoteeside kontrollimise võimaluste

Tehtud tö presentatsioon):

128

uurimustööde tulemuste vormistamine ja esitamine skeemide, fotode, videofilmide ja arvutiesitluste kujul;

(ettekannete) ettevalmistamine;

Hinnang tehtud tööle ja töö jätkamise võimaluse analüüs: d andmete rakendamise/kasutamise võimaluste ja nende

aliseerimise viiside projekteerimine; i Õpilasomavalitsuse

u ja administratsiooni poole.

Üldiste õpioskuste ja ainealaste teadmiste kujundamine: dusteadusliku lähenemise kujundamine kasvava

ötada kirjanduslike ja teiste informatsiooniallikatega; lüüs, võrdlemine,

probleeme ja leida a järeldusi;

oma seisukoha kaitsmise, lmistatud materjali vormistamise ja esitlemise oskuste

kinnistamine järgmistel teemadel: - “Elektromagnetlained” (füüsika); - “Päike ja elu Maa peal” (astronoomia); - “Toitu- “Õhu- läbivate teem , “Tööalane karjäär

ja selle kujundamine”, “Infotehnoloogia”, “Meediaõpetus” ja

LE

. AEG m

ssi lugemik)

diagrammide, referaatide ja esitluste kooli ajalehe väljaandmine.

saadure pöördumise koostamine gümnaasium

Nõukog

ühtse loopõlvkonna tervise keerulise probleemi lahendamiseks. oskus tö mõttetegevuse arendamine (ana

vastandamine); oskus püstitada hüpoteese, suutlikkus näha

neile lahendusi, argumenteerida om auditooriumi ees esinemise,

ettevaarendamine; õpilaste teadmiste

mise tähtsusest inimese elus” (bioloogia); keemiline koostis” (keemia)

ade “Keskkond ja säästev areng”

“Turvalisus” kujundamine ja omandamine.

KESKKONNATUNDE I KOOLIASTME

EMAKEEL 1. KLASSILEÕie Vilman, Paide Gümnaasiu

Teema: Tikk-takk (Avita 1. kla

129

Seos teiste õppeainetega: loodusõpetus, matemaatika, tööõpetus ilane

istab loetud teksti Oskab end suuliselt väljendada Oskab siduda loetud teksti igapäeva eluga Oskab kasutada aega säästlikult

Eesmärgid: Õp Mõ

Tunni käik Eeltöö Õpilastel on palutud kaasa võtta pilte kelladest.

ib teha ka näituse)

määramise kohta, mil kella veel ei

ikk-takk, Töö tekstiga, lugemine, arutelu, küsimused

iks on kell sulle vajalik? äästlikult?

ul kodus on!

LASSILE. AEG

as: Suurused. Ajamõõdud

akeel, loodusõpetus, tööõpetus esmärgid: Õpilane

ühikuid ja nendevahelisi seoseid

ndada ajaga seotud ülesandeid mõistab ja hindab keskkonda säästvat elustiili

Õppematerjalid ja –vahendid:

Sissejuhatus Vaadatakse pilte, vesteldakse (võMõistatused kellast Teema arendus

Õpetaja seletus + pildid ajatuntud Mõistekaart erinevatest kelladest + pildid Lugemikust luuletus T

Arutelu, m Kuidas kasutan aega s

Kokkuvõte Joonista lehele selline kell, mis sTöödest tehakse näitus.

MATEMAATIKA 1. KÕie Vilman, Paide Gümnaasium

Teema riiklikus õppekavTunni teema: Millega mõõdame aega Seos teiste õppeainetega: emE

teab aja oskab liita ja lahutada 20 piires oskab lahe

130

K. Belials, S. Piht “Matemaatika 1. klassile 2. osa Kellamudelid

T

Stopper

unni käik: Eeltöö Iga lapse jaoks on trükitud tabel 1 minut = 60 sekundit 1ööpäev = 24 tundi 1 nädal = 7 päeva 1 kuu = 28-31 õõpäeva 1 aasta = 12 kuud 1 sajand = 100 aastat (Võib read lahti lõigata ja lasta lastel kokku sobitada) Tabel kleebitakse vihikusse. ISESEISEV TÖÖ Kirjuta lünka sobiv ajaühik Mina olen 7 ……………. vana. Vaheaeg oli 1 …………….. pikk. Kooliaasta kestab 9 …………… . Suvevaheajal olin 2 ………………. vanaema juures. Vahetund on 15 ………………….. pikk. Hoidsin hinge kinni 20 ………………… . Minu vanaema on 60 ……………….. vana. Kui kaua jõuad sina hinge kinni hoida ? ( õpetaja mõõdab stopperiga ) TÖÖ TÖÖRAAMATUGA Ülesannete lahendamine lk 88 (kodus jääb lõpetada) Äraarvamismängud lk. 110 LILLEDE KELL Mitu tundi on õis avatud? Võilill 5.00 - 15.00 (pildid lilledest,

131

Kibuvits 4.00 - 20.00 vestlus )

agnettahvlil sõnad MURRA ÜHTKI ÄRA ASJATA TAIME ! ÄRA MURRA ASJATA ÜHTKI TAIME

paljundatud)

i onu Roberti uue seifi juurde? Lk 8 Kes võidab spagetisöömisvõistluse? Lk 41 Ko

Vesiroos 7.00 - 17.00

MPane sõnad õigesse järjekordaTugevamatele lisatöö (õpetajal varemWalt Disney Mustmiljon mõistatust nr. 10 Kes jõuab kiiremin

kkuvõte tunnist.

132

TÖÖÕPETUS 1. KLASSILE. AEG Õie Vilman, Paide Gümnaasium

Teema õppekavas: Voolimine Tunni teema: Kellamudeli voolimine Seos teiste õppeainetega: emakeel, matemaatika, loodusõpetus Eesmärk: Õpilane

Tunneb kella Oskab kasutada aega säästlikult Oskab kasutada materjali(plastiliin) säästlikult Hoiab puhtust ja korda

Õppematerjalid ja –vahendid: Plastiliin Voolimispulk ja voolimisalus Papp Tunni käik Sissejuhatus Pildid päevaplaanist Pane õigesse järjekorda! Lisa juurde kellaajad! (õpetajal on väikesed kellamudelid, mille seiereid saab liigutada) Vestlus kella vajalikkusest ja erinevatest kelladest Teema arendus Praktiline töö

Täna töötame kellatehases ja teeme ise ühe toreda ja veidi naljaka kella. Materjali on vaja kasutada säästlikult. Miks? Arutelu. Mõõtmine Lastel on laual papp, sellest tuleb lõigata 10x10cm (õpetaja

juhendab) Papi katmine plastiliiniga Osutite voolimine Kella kujundamine (numbrid, osutid, kaunistused)

Kokkuvõte Töödest tehakse näitus

133

Töökoha korrastamine.<

134

lvi Mihkeles, Paikuse Põhikool

Tee Seo l, kunstiõpetus Eesmä Õpilane

oskab teha koostööd, jagada ja täita ülesandeid rühmas skab olla tähelepanelik kuulajana, vaatlejana, osalejana

r,

LOODUSÕPETUS 1. KLASSILE. AASTAAJAD Monika Vaher, U

ma riiklikus õppekavas: aastaajad

sed teiste õppeainetega: eesti kee

rk:

märkab ja oskab kirjeldada aastaajalisi muutusi looduses oskab teha lihtsamaid loodusvaatlusi teab aastaaegu ja kuude nimetusi

o Materjal ja vahendid: neli A1 formaadis paberilehte, värviline pabeliim, käärid, vilt- ja värvipliiatsid, töölehed, kataloogid, ajakirjad väljalõigeteks. Tunni käik: Eeltöö: selleks tunniks õpilased midagi eelnevalt ei teinud.

kuud”. Õpilased arutavad, millised kuud millise

a.

) ülesannete tutvustamine rühmadele õpetaja poolt, laudadel on

ma ja

Sissejuhatus: ( 45 min ): hommikuringis teema tutvustamine. Õpetajaloeb raamatut “12 aastaajaga kokku sobivad. Rühmadesse jagunemine toimub aastaaegade järgi, loosi võtmiseg Teema arendus: (2x45 min

ka täpsed tööjuhised rühmade ülesanded:

a) leida aastaajale sobiv tekst, õppida see ilmekalt lugekleepida aluspaberile (lisa 1)

135

b) leida sobiv luuletus ja õppida see pähe ning kleepida

e ning

ivad laused, kirjutada need aluspaberile (lisa 2)

f) teha õunapuu oma aastaajast asutades katalooge, ajakirju kaunistada töö sobivate

levad oma tööd – tutvustavad loeb ilmekalt jutu.

hise vestluse käigus.

i ja valmib einamaadel tehakse loomade jaoks heina. Päike

sed. Väljas saab ud teevad poegadele pesa ja munevad. Tihti

. Peenardel

ad öödest lühemaks; õues on vilu ja niiske. Sagedasti hub kange tuul,

kukuvad maha. maa linde rändab ära soojale maale. Põllumehed

se puu- ja aedvilja. Kõik valmistab end talve vastu. Päevad lähevad pikemaks. Päike hakkab palavamini paistma. Lumi sulab. Aasade ja põldude peal tuleb maapind nähtavale. Jõed täituvad veega ja heidavad jääkatte ära. Rändlinnud tulevad tagasi. Rohi tärkab. Puud katavad end lehtedega. Kukulinnu rõõmus hüüdmine kostab metsast. Põllumees läheb põllule tööle. Karjane ajab karja värske rohu peale. Igal pool on uus elu.

aluspaberile (lisa 4) c) leida aastaaegu kujutavate piltide hulgast sobiv, värvida se

kleepida aluspaberile d) leida sõnade liitmise teel uusi sõnu ja kirjutada need

aluspaberile (lisa 3) e) leida aastaaegadest sob

g) kväljalõigetega

Kokkuvõte: (45 min) Rühmad esitaastaaega, deklameerivad luuletuse, üks rühmaliigeToimub tööde analüüs ü LISA 1 See aastaaeg on kõige palavam. Põllu peal sirgub vilkoristamiseks. Hpaistab kõrgelt. Päevad on väga pikad ja ööd lühikeõhukeselt riides käia. Linnsaab ujumas käia. Aias valmivad maasikad, vaarikadõitsevad lilled. Päevad lähevsajab vihma ja hommikud on kaua udused. Vahel pumis puid murrab. Puude ja põõsaste otsas on lehed kollaseks läinud jaSuurem osa meie lõpetavad viljakoristamise. Aedades kogutak

136

Sel aastaajal on päevad lühikesed ja ööd pikad. Päike käib madalalt ja

ega. Jõed ja järved seisavad aresed, rongad,

nud. Soojemate umememme

ISA 2 ivad laused ja kirjuta need välja.

äevad on väga pikad. On väga kuum.

ajab lund. Õues on väga külm.

soojendab vähe. Maa on kaetud lumjääkatte all. Rändlinnud on kõik soojal maal, ainult vharakad, tihased ja varblased on meie juurde jääilmadega, kui lumi on pehme armastavad lapsed lvalmistada ja jääl liugu lasta. LLeia sobP

Lapsed käivad ujumas. Rannas saab päevitada. Rändlinnud saabuvad. Puud lähevad lehte. Lumi sulab. Lilled tärkavad. Alustatakse aiatöödega. Lehed langevad puudelt. Rändlinnud lahkuvad. Sajab tihti vihma. Aias koristatakse saaki. Algab kool. S

Lapsed saavad suusatada. Algab uus aasta. Veekogusid katab jää.

137

LISA 3 Leia sõnade liitmise teel uusi sõnu. VIHMA PRILLID PÄIKESE VARI LUME MEES JÄÄ PURJEKAS PILV PIISK LISA 4

Kooli läks SÜGIS ja joonistas aia, pintsliga maalis ta hoogsalt ja laialt kollaseks saialillede suud, kollaseks pirnid ja ploomid puul.

Kooli läks TALV ja joonistas pildi, kasukas poisi, jalas vildid. Kelgu ja tuisused lumehanged, värvidest kasutas ainult valget

Kooli läks KEVAD ja joonistas aasa, rohkesti rohelist oli tal kaasas. Rohekaks värvis kõik rohunutid, rohekaks puude ja põõsaste tutid.

Kooli läks SUVI ja joonistas mere, rannaliivale lastepeSiniseks värvis ta lained ja taeva, sinistel lainetel rändasid laevad.

re.

139

LOODUSÕPETUS 1. KLASSILE. KODUKOHA

Teema Seosed a, kunstiõ EesÕpilane

ldada oma kodukoha loodust, vaatamisväärsusi, ehitisi

hinnata selle tähtsust ja väärtust a lihtsamat plaani, saada sellest aru

Ma

akonnakaardid, pildid aatamisväärsustest, lüümikud

unni käik:

LOODUS JA EHITISED Vivika Saare, Rakvere Linna Algkool

riiklikus õppekavas: Plaan

teiste õppeainetega: emakeel, inimeseõpetus, matemaatikpetus, kehaline kasvatus

märk: oskab: märgata ja kirje

luged joonistada lihtsamat plaani

juhatada teed.

terjal ja vahendid: tööraamat, pliiatsid, kontuurplaanid, telefoniraamatud linnaplaanidega, mav T

estlus laste kooliteest. Millistest kohtadest möödutakse. Mis

itmas”. eema arendus:

linna vaatamisväärsusi nautida. Selleks kasutatakse tihti

Rakvere plaaniga). kaardi lugemine.

Erinevate kaartide tutvustamine (kliima, taimestik,

Sissejuhatus: Vmeeldib ja mis mitte oma kooliteel. Meenutus hiljutisest õppekäigust “Rahvapargis linde toT

Kodulinn on kõigile tuttav, aga ka külalised soovivad meie

kaarti linna plaaniga (kaartide jagamine maakonna ja

Tutvumine leppemärkidega ja nende järgi

140

geograafiline jne). Töölehe täitmine paaristööna, lehele

Vestlus kohtadest, mida kirjutati tuttavale näitamiseks. mõlema pinginaabri nimed.

Nende kohtade vaatamine piltidelt. Tahvlile mõistekaardi

Mäng: Võõrale tee juhatamine. Näitena tehakse üks kõik muusika

saatel klassiruumis ringi. Kui muusika vaikib, võetakse paari

kohast teise ja teine vastab. Seejärel vahetatakse kohad.

paarilised. Lüümikul toa pildi ja plaani võrdlemine, selle lugemine.

Õpilased saavad pinginaabritega kahepeale joonistada plaani klassiruumist.

Kokkuvõte: Plaanide ülesriputamine ja võrdlemine – mis oli piltidel ja

mis puudus –mida sa varem polnud oma klassiruumis märganud, aga mõnel plaanil oli olemas?

Mida uut sa tänases tunnis teada said? Lühivestlus Kodune töö: Joonista oma toa plaan. TÖÖLEHT: ÕPPEKÄIK RAKVERES Rakvere on ilus linn. Siin on palju vaadata ja teistele näidata. Kas sa tead, mis on Rakvere sümboliks? __________________________________________________________________ Kui sulle tuleb külla tuttav teisest Eestimaa linnast, siis kuhu sa teda

Rakveres viiksid ja mida põnevat talle näitaksid?

__________________________________________________________________

koostamine: kuhu võiks võõras meie linnas teed küsida?

juhatamine klassi ees läbi. Seejärel liiguvad

kõige lähemal oleva lapsega ja üks küsib teekonda ühest

Taas jalutuskäik muusika saatel ning pausi ajal on juba uued

141

__________________________________________________________________

__________________________________________________________________

Leia kaardi uta

nende tänavate nimed, mida mööda pead liikuma.

__________

______________

abil tee koolimaja juurest Ordulinnuse juurde. Kirj

________________________________________________________

____________________________________________________

142

LOODUSÕPETUS 1. KLASSILE. KÜTMINE, SOOJUS JA OHUTUS

na Anufrijeva, Narva Kesklinna Gümnaasium

eema õppekavas: Aastaajad (loodusõpetuse ainekavas), värvi-,

aidata õpilastel omandada uusi soojusallikate mõisteid neile juba tuntud soojusallikate kaudu, sisendades nende

nika nõudeid;

l di, m ütet, elektrikütet ja keskkütet

hindama s

ppimisest rõõmu;

aasiat ja loovust. Võkütteõ Läbiva ad: 1. 2. tur Õppem

öraamat 1. klassile”;

Tatja

Tkompositsiooni- ja perspektiiviõpetus (kunsti ainekavas)

Seos teiste õppeainetega: lugemine, emakeeL, kunst Õppe-eesmärgid ja pädevused:

soojusallikate ettevaatliku käsitlemise vajadust; õpetada lastele vastavaid ohutusteh õpilane omandab väärtushinnangud ja käitumisnormid, mis

kaitsevad ümbritsevat keskkonda; aiendada õpilaste jaoks soojusallika, sealhulgas ka elusolen

õistet, tutvustada õpilastele ahikkui toa soojendamise erinevaid võimalusi; õpilane õpib vastutustundlikult suhtuma oma elukeskkonda ja

äästvat tarbimist; õpilane tahab õppida ja tunneb õ õpilane õpib töötama õpikuga;

õpilane õpib värve segama, arendab oma fant

tmesõnad: soe, ahi, radiaator, patarei, puud, brikett, kivisüsi, li.

d teemkeskkond ja säästev areng;

valisus.

aterjalid ja –vahendid: T. Elvisto, K. Maaste ja V. Laugi “Loodusõpetus. Õpik-tö

143

akv Tunni TeemTäna m“Sooju 1. e);

Kevadel, kui päike on kõrgel ja soojendab maad rohkem, hakkab talv taamidag 2. Soojus on vajalik kõigile elusolendeile meie Maal. Inimene on

l? s? (talv on

ri? a

adides)

Millal on väljas soojem, kas siis kui kraadiklaas näitab 10°C või j

? gitakse külmakraadidest, siis väiksem kraadide arv

tähendab soojemat ilma. s ° või

da) aitab meil riietus. Küll on hea, kui külma ilmaga on toas soe! Miks tuba soojeneb?

(tuba soojeneb soojusallika olemasolu tõttu) Mis need on, mis tuba soojendavad? St, mis on toa

arellvärvid

käik

a arendus e läheme teiega huvitavale reisile, mille nimeks on

sallikad”

Kuidas nimetatakse tähte, mis soojendab meie maad? (päikMida annab meile päike? (soojust, valgust);

nduma, lumi sulab, katuseLT tilgub vett. Soojus sulatab, paneb i liikuma, sulatab tahke jää ja jääst saab vesi.

elusolend, järelikult vajab ta soojust. Millal te riietute soojemalt: talvel või kevadel? Suvel või sügiseMillal te panete ennast kõige soojemalt riidesse? Mikkõige külmem aastaaeg, sajab lund, läheb aina külmemaks,õhutemperatuur langeb alla nulli) Millise seadme/mõõteriista abil me määrame õhutemperatuu

(kraadiklaasi/termomeetri, kr adiklaasi näitamine, tutvumine tema ehitusega, temperatuuri mõõdetakse kra Kus tavaliselt asub kraadiklaas?

siis kui 20°C? Mitme kraadi võrra on soo em? Millal on külmem, kas 10 soojakraadi või 10 külmakraadi korral

Kui rää

Millal on talvel soojem, kas siis, kui kraadiklaa näitab –10–20°? Mida te teete, kui teil külm hakkab? (riietume soojemalt)

Tähendab, sooja saada (hoi

144

soojendamisel soojusallikateks? (radiaator, ahi, pliit, kamin) id, kus on ahi, nimetatakse ahiküttega korteriteks.

ojusallikaks radiaator, mille torudes on radiaatorid alati soojad.

ajas või takse torusid mööda

gaasi, puude,

küte!

d. nda.

Mida siis vajab ahi selleks, et ta hakkaks soojendama? (on vaja

abil) Igaüks teist on näinud tuletikke. Võttes tikutoosis

tiku upea

es peab lema veega täidetud purk)

i, see on

a.

3. Mid

nuM s- ja p

KortereKeskküttega korteris on soringleb kuum vesi – sellepärast Keskküttekatel, mis vett soojendab, võib asuda samas mhoopis kaugemal. Soe vesi pumbakorterisse. Katelt köetakse kas kütteõli, maakivisüsi või muu energiarikka põleva materjaliga. Palun tõuske püsti kõik need, kellel on kodus kesk On olemas ka elektriradiaatorid ja elektrisoojendusega

põranda Aga tuleme tagasi ahju juurde. Ahi iseenesest tuba ei sooje

tuld) Kuidas kaasaegne inimene saab tuld? (tikkude või välgumihkli

t tiku, lööd väävlist peaga vastu tikutoosi külge ülevalt alla, tik

hõõrdumisel vastu tikutoosi külge tekibki tuli/leek. (demonstreerida seda tule süttimist lastele, seejuurkäeulatuses o Miks on vaja tikuga lüüa mööda tikutoosi külge ülevalt alla,

mitte vastupidises suunas? (et kuuma tikupea killuke ei satuks kellelegi silma või kergeltsüttivale materjalile) Kas lapsed võivad võtta tikke ja mängida nendega? (eohtlik) Millega saab tuld kustutada? (veega, tekiga) Lahtine tuli on väga ohtlik ja seda ei või jätta ilma järelvalvet

Miks?

a tuleb teha, kui on juhtunud õnnetus? (helistada hädaabi mbril 112)

ida tuleb rääkida, kui helistad hädaabi numbril 112? (aadress, eeerekonnanimi, mis juhtus,)

145

Ko

1.

ral? Millega tuleb olla eriti ettevaatlik?

eeldis meie reis.

el foonil. sel

f K l

LOODUSÕPETUS JA KUNSTIÕPETUS 1. KLASSILE.

Tepersp

ppe-e

endi, kütet

si; ikult suhtuma oma elukeskkonda ja

kkuvõte Refleksioon:

Millest me tunnis rääkisime? Milliseid soojusallikaid sa tead? Millisel telefoninumbril tuleb helistada õnnetuse kor

2. Nüüd vaatame, kuidas teile m Kui reis teile meeldis ja te saite enda jaoks midagi uut teada, siis

võtke endale kingituseks naeratus punas Kui te paljusid asju juba enne teadsite, võtke naeratus kolla

oonil. ui teil ei o nud eriti huvitav, võtke naeratus sinisel foonil.

SOOJUS Tatjana Anufrijeva, Narva Kesklinna Gümnaasium

ema õppekavas: Aastaajad. Värvi-, kompositsiooni- ja ektiiviõpetus.

esmärgid ja pädevused: Õ aidata õpilastel omandada uusi soojusallikate mõisteid neile

juba tuntud soojusallikate kaudu, sisendades nende soojusallikate ettevaatliku käsitlemise vajadust; õpetada lastele ohutustehnika nõudeid;

ngud ja käitumisnormid, mis õpilane omandab väärtushinnakaitsevad ümbritsevat keskkonda; laiendada õpilaste jaoks soojusallika, sealhulgas ka elusol

õpilastele ahikütet, elektrikütet ja keskmõistet, tutvustada kui toa soojendamise erinevaid võimalu õpilane õpib vastutustundl

hindama säästvat tarbimist; õpilane tahab õppida ja tunneb õppimisest rõõmu; õpilane õpib töötama õpikuga; õpilane õpib värve segama, arendab oma fantaasiat ja loovust.

146

Tunni käik Kordamine ja kinnistamine Millest me rääkisime eelmises tunnis? Milliseid soojusallikaid te teate? Miks peab tulega väga ettevaatlikult ümber käima?

Teema õppimise jätkamine Mitte ainult tuli ei ole ohtlik, ohtlik võib olla ka kuum vesi. Miks? Mida peab tegema, kui juhtub õnnetus? Millega köetakse maju? Kust saadakse kütet? (küttep

1.

2.

uud – üsi –

Maa

loo mist nii promatmaterjalide ümbertöötamine ja säästlik kasutamine. Kuidas siis teie, mu väikesed õpilased, saate aidata meie Maad?

(säästlikult kasutada elektrit, säästlikult kasutada kütet, vett, olla väga ettevaatlik tulega ja mitte teha metsas lõket)

3. Õpilase iseseisev töö õpiku-tööraamatuga (lk 50 – 53). Ülesanded

iseseisvaks tööks valib välja õpetaja, ülejäänu võib anda kodus täitmiseks. Joonista lapsele ilmale vastavad riided selga (lk 50 – joonis). Kirjuta, mis on piltidel (lk 50). Kust ja millest saadakse kütet (lk 51)? Joonista veel asju, millega peab olema ettevaatlik (lk 53). Pane tähele (lk 52)!

4. Psühholoogiline häälestatus

Elusolendid on samuti soojusallikad. Ta sööb, toit “põleb” temas, andes soojust, st energiat. Süües ja puhates kogub inimene energiat, mis teda soojendab. Nii toimub kõigi elusolenditega. Kui elusolend sureb, muutub tema keha külmaks ja lakkab olemast

valmistatakse puudest, brikett – valmistatakse turbast, kiviskaevandatakse Maa seest, kütteõli – kaevandatakse samutiseest)

Kütet annab meile Maa, tema loodusressursid. Tekib mulje, et dusvarasid on küllaldaselt, kuid kui jätkata nende kaevandaintensiivselt nagu siiani, seisab inimkond varsti silmitsi tõsiste bleemidega. Nende probleemide lahenduseks võib saada uute erjalide ja tehnoloogiate kasutuselevõtt, olemasolevate

147

soojus võib tõesti olla soojusallikaks. Kui linnud hauduvad munadest oma poegi välja, istuvad na es neid oma keha soojusega pikki päevi ja öid, kuni munadest kooruvad

omade emad kingivad

kingivad oma hingesoojust üldse kõigele elavale. Nendega

des sooje värve, proovige joonistada muinasjutulist

allikas. Jah, ma ei eksinud sõnadega – elusolendi keha

d kannatlikult munadel, soojendad

pisikesed linnupojad. Nagu inimeste nii ka looma lastele soojust – mitte ainult otseses mõttes soojusenergiat, vaid ka hingesoojust. Ema süles on lapsel soe ja rahulik olla. Head inimesedon meeldiv suhelda, pärast nendega lävimist muutub tuju heaks. Kogu maailm kangastub soojades rõõmsates värvides. Milliseid värve nimetavad kunstnikud soojadeks värvideks? Kasuta

taevast. Ä rge kartke segada värve, kuid enne segamist tilgutage igassärvi puhast vett, jootke oma värve, tehke neile head, sest

e va s vesi. Kuid ärge

lka ja temasse ehtib ka kraanist tuleva vee

kvarellvärvid armastavad vett – aqua on tõlkeusressursside huunustage, et vesi kuulub lood

see ktuleb suhtuda säästvalt, (kraanivee) kohta.

148

LOODUSÕPETUS 1. KLASSILE. PUUD Anne Tammaru, Kehra Keskkool

Teema Eeskujuehitised Seo maatika, kunst Eesmär

1. 2.

3. 4.

õppimine ÕppemT.Elvist HerbaaPildikogTööleht

mine. Õpilastele anti ülesanne märguande peale leida viie erineva puu leht. (keh.kasv). tund jätkub klassis, õpilased jaotatakse 4-liikmelistesse

rühmadesse lipikute järgi, millel on peal puuleht. Ühesugused lehed moodustavad ühe rühma.

2) Esimene ülesanne: jaotada korjatud lehed liikide järgi hunnikutesse. Lehed, mida rühm ei tunne, pannakse eraldi.

3) Teine ülesanne. Iga rühm tutvustab oma lehti. Tundmatuid liike määratakse õpetaja koostatud herbaariumi järgi.

riiklikus õppekavas: Kodukoha taimed. ks M.Veierti loodusõpetuse tund “Kodukoha loodus ja ”.

s teiste õppeainetega: lugemine, kehaline kasvatus, mate, tööõpetus, inimeseõpetus

gid: Kooliümbruse pargi tundmaõppimine Tuntumate puuliikide tundmaõppimine, praktiline tegevus looduse objektiga Looduse jälgimine, sügisvärvide vaatlemine Herbaariumi koostamine

5. Rühmatöö

aterjalid ja –vahendid: o, K.Maaste, V.Laug Loodusõpetus. Õpik-tööraamat, Avita,2001rium u Lehtpuud

Tunni käik:

1) õppekäik kooliümbruse parki Puude vaatle

149

Mäng: Üks õpilane igast rühmast näitab puulehte ja teised rühmad ga (lipikud on eelneval ma - puude õigekiri) Mäng: Olen puu. (Puu äraarvamine kirjelduse järgi.)

Rühmad hakkavad kordamööda esitama” puule” küsimusi: Kas su lehed on sakilised?jne Puu annab eitava või jaatava vastuse. Küsitakse seni, kuni jõutakse selgusele.

4) Kolmas ülesanne:Töölehe täitmine - puuleht ühendada nimetusega Mäng: Õpilased asetavad korjatud lehed ringi keskele ja

liiguvad ringjoonel. Mängujuhi käskluse peale “Vaher!” otsivad mängijad kuhjast vahtralehe jne. Üleskorjatud lehed jäetakse kuhjast välja. Mäng muutub seda pingelisemaks,mida vähem lehti alles jääb Kes haarab vale lehe või jääb ilma, läheb mängust välja. Võitjaks osutub õpilane, kes on tähelepanelik, kiire ja hea lehtede tundja.

5) Kokkuvõte:

Hinnatakse rühmatööd, kaaslastega arvestamist, tööjuhendite täitmist, distsipliini Herbaariumi valmistamise õpetus.(tööõpetus). Kuivatada

vähemalt viie erineva lehtpuu (vaher, kask, kastan, pihlakas, tamm) leht, liimida A3 joonistusploki lehele ja koostada herbaarium.

Märkus:

näitavad vastavat lipikut puu nimetuset valmistatud emakeeletunnis – tee

1. klassis tunni teema ületab ühe õppetunni raami, soovitav käsitleda päevateema

na.

150

TÖÖLEHT: KAS TUNNED PUUDE LEHTI ?

Puu Number

Tamm Kask Vaher Hobukastan Pihlakas Haab

151

MATEMAATIKA 1. KLASSILE. ARVUDE DLEMINE

rnu Koidula Gümnaasium Tunni m Seose t u, arvutiõpetus Tunni m

1. a ja väiksema mõiste kordamine ja kinnistamine 2. 3. 4. 5. u loomade suuruse üle 6. 7. t8. jutustamisoskuse arendamine

Mater ja

1. Tarkvara programm KidPix

VÕRTiiu Leibur, Pä

teema: Suurem ja väikse

d teis e õppeainetega: emakeel, kodulug

ees ärk: suuremtempli suurendamine ( KidPix ) kujundi kasutamine kujundi ja templi paigutus arutelhuvi tekitamine loomade vastu vas utustunde arendamine

jalid vahendid:

2. Pildimaterjal loomadest Tunni käik: Eeltöö:

1. Vestlus loomadest 2. Arutelu loomade suurusest – väike/suur

Kas elevanti saab kodus pidada? Teema arendus:

1) Suuruse võrdlemiseks on matemaatikas kasutusel märgid ”>” ja ”<”

2) Kes on loomad, nimeta! Mäng ”Täidan, täidan laeva”. 1. Sisene KidPix-I 2. Vali töövahendite ribalt ruut 3. Vali valikuribalt seest tühi ruut 4. Klõpsa sellel

152

5. Paiguta ruudud töölehel nii, et nad oleksid kahekaupa koos 6. Vali templirull 7. Vali tempel 8. Klõpsa sellel 9. Vajuta alla Alt Gr klahv, hoia seda all ja samal ajal klõpsa tempel esimesse ruutu 10. Klõpsa sama tempel kõrvalasuvasse ruutu 11. Mis on neil kahel templil ühist? 12. Mis on neil kahel templil erinevat? 13. Vali uus tempel ja tee samamoodi , suurusjärjekorda võid muuta

. Vali töövahendite ribalt A klahv, klõpsa sellel

. Vali töövahenditest sirgjoon ja tee kahest sirgjoonest kas < või > märk ja paiguta kahe ruudu (kasti) vahele õiget pidi Näide. 16. Mille poole on alati “nokk” kinni? – väiksema poole 17. Mille poole on alati “nokk” lahti? – suurema poole 18. Asu tööle 19. Valminud töölehe prindib õpetaja välja 20. Õpetaja saab ülevaate e tagasiside õpilase oskuse kohta

Hindamine: Hinnanguline ( individuaalselt ) Märkus: Igal õpilasel valmib doominomäng, mida saab kasutada nii matemaatika, eesti keele kui inglise keele tunnis.

1415

153

Näide

154

MATEMAATIKA 1. KLASSILE. HULK. JÄRGARV. AD)

Tunni t

Seo /arvutiõpetus/emakeel Tu e1. la

h jä

2. Õpila m

ine )

3. Õpilane nneb loomade vastu huvi

Materjalid ja vahendid:

Arvuti tarkvara programm KidPix Pildimaterjal loomadest

Tunni käik:

(KODULOOMAD - METSLOOMTiiu Leibur, Pärnu Koidula Gümnaasium

eema: 1. Hulgad 2. Järgarv 3. Koduloom 4. Metsloom

sed teiste õppeainetega: loodusõpetusnni esmärk: Õpi ne teab ulga mõistet

rgarvu mõistet kodulooma mõistet metslooma mõistet

ne oskab oodustada hulka

leida õiget järgarvu võrrelda kodulooma ja metslooma arvutiprogrammis templeid kasutada (suurendamine ja paigutus), pildile sõna lisada , lauset koostada töötada hiirega ( ringi ümber vedam

tu

Eeltöö: Eelnevalt on loodusõpetuse tunnis vesteldud loomadest, liigitusest. Räägitud loodusest ja selle hoidmisest.

155

Teema arendus: 1. Õpetaja küsimus – Mis on hulk? Kas hulgaks võib olla üks

saabas ? Kas hulgaks võivad olla neli rebast? S.o. tuletatakse meelde hulga mõiste. Mitu tüdrukut on meie klassis? Kas see on hulk? Mitu poissi on meie klassis? Kas see on hulk? Kuidas võib nimetada meie klassi tüdrukuid? Kuidas poisse?

2. Sisene KidPix –I 3. Vali vasakult töövahendite reast templirull 4. Klõpsa sellel 5. Vali ülalt ribalt sõna GOODIES (õpetaja teeb kaasa ja näitab ette

videoprojektoril)

8. Avanes templirull loomapiltidega 9. Ülesanne: Iga õpilane kujundab ühe hulga koduloomadest,

teise hulga metsloomadest 10. Koduloomade hulk ümbritse pliiatsiga punase joonega 11. Metsloomade hulk ümbritse rohelise joonega 12. Joone saamiseks klõpsa pliiatsi klahvil ja vali värvi tabelist

punane värv, alt realt vali joone jämedus (õpetaja näitab ette valiku protseduuri)

13. Nüüd tõmba musta pliiatsiga ring ümber esimese kodulooma 14. Kirjuta kodulooma hulga alla ESIMENE KODULOOM ON KASS 15. Tõmba musta pliiatsiga ring ümber kolmanda metslooma 16. Kirjuta alla lause KOLMAS METSLOOM ON REBANE 17. Igal õpilasel valmib oma tööleht 18. Töölehe võib välja printida ja panna õpilase õpimappi

Näide.

6. Vali 4 templi riba ja klõpsa sellel 7. Vali alt klahv OK

156

157

indamine: Ei hinnata numbriliselt H

MATEMAATIKA 1. KLASSILE. MEID ÜMBRITSEVAST LOODUSEST TEKSTÜLESANDE

KOOSTAMINE

asium Tu

3. ine Seo loo Tunni e

1.

4.

9. lesande sõnastamine

Materjalid ja vahendid: 1. Eelnevalt valmistatud ülesande kavand paberil 2. Tarkvara programm KidPix

Tunni käik:

Tiiu Leibur, Pärnu Koidula Gümna

nni teema: 1. Peastarvutamine 2. Huvitava tekstülesande koostamine numbritest

Tekstülesande lahendam

sed teiste õppeainetega: dusõpetus/kunstiõpetus/arvutiõpetus

esmärk: Arvutamisoskuse lihvimine

2. Mõtlemisoskuse arendamine 3. Arendada vastutust kaaslase ees

Arendada koostööd õpilaste vahel 5. Töö hiirega KidPix 6. Vallatu pliiatsi kasutamine ( värvivalik-värvusõpetus,

joonejämedus) KidPix 7. Huvi äratamine meid ümbritseva looduse vastu 8. Undo klahvi kasutamine ( KidPix)

Koostatud ü10. Tekstülesande lahendamine

Eeltöö: loodusõpetuse tunnis on eelnevalt räägitud meid ümbritsevast loodusest. On vesteldud teemal, kuidas kujutada meid ümbritsevat

158

oma pildil. Matemaatika tunnis on eelnevalt harjutatud loendamist ja rvutamist. Võib kasutada ka numbrite kirjutamise kinnistamisel.

Teema arendus: 1. Sisene KidPix-I 2. Joonista naljakas ülesanne kasutades ainult numbreid 3. Klõpsa töövahendite ribal pliiatsi klahvil 4. Vali värv ja klõpsa 5. Vali joonejämedus, klõpsa sellel 6. Asu joonistama 7. Kui pilt numbritest on valmis, sõnasta ülesanne

Näit. Kui vana on hiir? Mitu lille kasvab aasal?

ku kohta ning klõpsa a. Kui läheb

se pinginaabriga koht ( dab ülesande ning

edasi ) ning õpilane kontrollib

14. Õpetaja võib kokku panna klassi kogu/raamatu “ Naljakad ülesanded”

Hindamine: Numbrilist hindamist ei toimu.

a

8. Vali töövahendite ribalt A klahv, klõpsa sellel 9. Vali alt valikuribalt sulle sobivad tähed Näide 10. Klõpsa sobiva tähe peal, pane ta vajalik

jälle. Täht on paigas. Samuti talita teiste tähtedegvalesti klõpsa kohe töövahendite ribal viimase klahvi peal ( poisi nägu) ja vale täht kaob

11. Kui kõigil on ülesanne valmis, vahetatakistutakse 1 koht edasi ) ja õpilane lahentrükib vastuse

12. Vahetatakse uuesti koht ( 1 kohtvastuse õigsust, kui on valesti siis parandab

13. Töö salvestatakse ja prinditakse välja

159

Näide.

160

EMAKEEL 2. KLASSILE. KEVADE MÄRGID

us, kehaline kasvatus

esmärgid: apsi nägema kevadet enda ümber ja teha tuttavaks

4. Arendada tähelepanu- ja keskendumisvõimet

Õp esti keele õpik 2. lkirjadega Tunni k

Ly Unt, Rakvere Linna Algkool Integratsioon teiste õppeaainetega: loodusõpetus, muusikaõpetus, draamaõpet E

1. Õpetada lselle eripäradega.

2. Arendada paaristöö oskusi. 3. Õpetada lapsi oma mõtteid väljendama kehakeele abil.

5. Arendada iseseisva töö oskusi

pematerjalid ja –vahendid: E. Hiiepuu, Leelo Tungal “Eklassile”, eesti keele töövihik, kassett lauludega,sildid pea

äik: atus Sissejuh

ÕpOi kevaOlen Sivantsides murelikult kooli poole, raOl

ngutab unine kastan mu akna all.

sulamist, d lindude esimesi viise.

etaja loeb luuletuse ja lapsed peavad ära arvama tunni teema. d, millal Sa jõudsid ! nd ainult aimanud,

ske koolikott õlal. en sind ainult aimanud,

piiludes tavalise koolitüdruku kombel raamatuvirna tagant aknast välja. Olen ainult lootnud , et kohe riVaevalt olen tundnud päikesekiirte soojust ja märganud lume vaevalt olen kuulnuAga nüüd oled Sa juba siin- uued tuuled juustes ja heledus pilgus. Oi kevad, millal Sa jõudsid!

161

(Triin Tobber) Õpetaja paneb tahvlile sildi “Kevade märgid”

le:

vade tunnuseid!

ed kirjutatakse tahvlile mõistekaardiks

102-103 (lugemine,küsimustele vastamine,erinevate lõikude esile toomine)

Õpetaja tutvustab lastele metsvinti (vt lisa nr 2) kuulamine, lindude pildi vaatamine

Töö lugemistekstiga jätkub (tundmatute sõnade tähenduse

Kokkuvõtte tegemine tunnist: Õpilased toovad välja, mida uut nad kevade kohta teada said LISA NR 1. KEVAD

Õpetaja laseb lastel kuulata A. Lõbini laulu “Kevade marss” ja lapsed peavad leidma vastuse küsimuste1.Missugune on selle laulu meeleolu ja missugune seos on sellel kevadega? 2.Leia laulust ke Teema arendus

Paaritöö tulemusel leitakse erinevaid kevade märke looduses Tulemus Õpetaja selgitab lastele kevade kolme erinevat olemust (vt lisa

nr 1) Töö lugemistekstiga lk

Metsvindi laulu

leidmine sõnastiku abil, lausete leidmine nimetatud sõnade järgi)

Puhkepaus ( mõistatamismäng - üks õpilane on peidus,õpetaja kirjutab tahvlile mingi kevade tunnuse, teised õpilased peavad peidus olnud õpilasele selle ainult kehakeelt kasutades selgeks tegema)

Töö tekstiga(teksti ilmekas lugemine) Töövihiku ülesannete täitmine

Kevad tuleb samm-sammult. Talle eelneb kevadtalv ja varakevad. Klimaatilist aastaaega ei saa kalendrisse kirja panna, see selgub tagantjärele. Küll saab arvutada selle pikaajalist keskmist.

162

Kevad hak , tihane laulab ja g algab metsisemäng. Keskmiselt alga del. Olenevalt paigast kestab see 34-4

arakevad algab lumikatte kadumisel. Varakevad on maapinna apuu ja

ui maapind on sula ja lumeta, võib kevadtalvest ilma vahepealse

eskmiselt kestab kevad 40 päeva. Õhutemperatuur on siis püsivalt

ib ka imelühikeseks jääda, nagu juhtus 1993.aastal - vaid kolm päeva. Siis tõusis ööpäevane temperatuur püsivalt üle 13 kraadi, mi LIS estis on umbes 2-3 miljonit metsvinti. Metsvint on rändlind, kes

aprilli algul. Isaslinnud saabuvad varem mbes

maslind, isa on mi valvamisega. Tõenäoliselt on

. Suvisel ajal kuuleme ma laulu igas metsatukas ja pargis. Metsvint harjub kergesti

a muutub hämmastavalt julgeks.

kab lähenema, kui valitsevaks saavad sulailmadlumikate alaneb, saabuvad künnivaresed nin

b kevadtalv veebruari viimastel päeva2 päeva.

Vsulamise ja soojenemise aeg. Mahlakask hakkab tilkuma, sarsinilill õitsema. Ketapita kevad saada. Küle viie kraadi. Kevad võ

da loetakse suve alguseks.

A NR 2. METSVINT.

Esaabub meile märtsi lõpul võining otsivad sobiva pesapaiga. Pesa hakkavad vindid ehitama ukuu aega pärast kohalejõudmist. Pesa ehitab eenamasti tegevuses territooriumetsvint meie kõige rohkearvulisem laululindteinimestega j

163

EESTI KEEL 2. KLASSILE. JUTUKESEKOOSTAMINE P

ILDI JÄRGI

Tiido,Tali Põhikool TeTöötamine paberiga. Lõikamine ja kleepimine. Seo ÕpÕpilan

teab,mis on teksti teema; oskab teksti pealkirjastada;

adelda;

endusest;

ÕpIgal õpilasel on oma tööõpetusekarp värviliste paberite ja muude eelnevatest töödest järelejäänud materjalidega,valge paber,pliiatsid,käärid,pulgaliim. Kir

unni käik:

Jana

ema õppekavas: Sündmusest,isikust ja loomast kirjutamine.

s teiste õppeainetega:Tööõpetus,kunstiõpetus

pe-eesmärgid ja pädevused: e

oskab va oskab ennast kirjalikult ja suuliselt väljendada; tunneb rõõmu loovast enesevälj oskab korralikult,puhtalt ja säästlikult kasutada materjale.

pematerjalid ja _vahendid:

jutamiseks:mustandi jaoks jooneline paber.

T issejuhatus

Õpeblihtsalt ära vis

estlus säästlikust materjalikäsitlusest.Kas juba kasutatud paberist

ältida uut paberiraiskamist,soovitavalt kasutada lemasolevaid huvitava kujuga paberitükke.

Setaja oalub lastel vaadata üle oma karpide sisu:kui palju on aotstarbekalt lõigatud pabereid,kui palju on värvilisi pabereid

atud? Vsaaks teha midagi huvitavat? Teema arendus Õpilased valivad huvitavamaid paberitükke,millest annaks koostada uus pilt.Püüda vo

164

Pildi valmistamine.Pinginaabrid võivad teineteisel aidata valida ja õib kasutada ka ülejäänud

:paberinööri,pitsi.nööpe jms.

anda soovitusi jutukese ks;

veelkord materjali säästliku kasutamise olulisust-tööd on

midagi uut teha.

mõeldud kahe järjestikulise tunnina - eesti keel ja

T s: ja pargis. A s mad. Kuidas kirjeldada looma. Looduslik ja tehiskeskkond. Inimese osa looduse k Seos teiste õppeainetega

sobitada erinevaid paberitükke.Vmaterjale

iga õpilane koostab oma pildi järgi jutukese ja kirjutab selle joonelisele paberile; esitab selle jutukese naabrile; naaber võib esitada küsimusi ja

huvitavamaks muutmise õpilane palub õpetajal parandada vead; õpilane kirjutab oma jutukese ilusa käekirjaga ja vigadeta eraldi

paberile ja kleebib selle oma töö juurde; saadud töödest kujundada näitus ja anda võimalus kõigile

esitleda oma tööd; Kokkuvõte Tööde hindamine;arvestatakse nii fantaasiat,säästlikku materjalikäsitlust kui töö puhtust. Rõhutadaju huvitavad ja lapsed saavad aru sellest , et äraviskamiseks mõeldud paberitest on võimalik Töökohtade koristamine. Märkus Tund on tööõpetus.

LOODUSÕPETUS 2. KLASSILE. LOODUSMÄNG Heli Ekštein, Anneli Bogens; Illuka Põhikool

eema kooliõppekava Puud ja põõsad metsas, aiasLoomaaialooedviljad. Aias ja met as elavad loomad.

ujundamisel.

: inimeseõpetus, kehaline kasvatus, eesti keel

165

Õppe-eesmärgid ja päde

d puid, nende lehti ja vilju. tunneb Eestis kasvavaid aedvilju ja teab nende maitset.

et inimene muudab oma tegevusega loodust ja peab

adusi ja kehaosi ning oskab neid kirjeldada. ppematerjalid ja vahendid: kirjutamisvahendid, kirjutamisalused,

õngad, töölehed, prügi (paberid, plastpudelid, klaasist it (paber, plastmass, klaas,

htlikud jäätmed), viis erinevat mahla, plasttopsid, stopper

vused: Õpilane:

tunneb metsas, aias ja pargis kasvavai

teab, seejuures olema vastutustundlik. oskab sorteerida prügi. teab tuntumaid aed-, mets- ja loomaaialoomi. teab loomade eluvaj

Õtöölehed, resemed, patareid), neli siltidega prügiämbro Mängu kirjeldus: eltöö: Kogu klass on lE äbinud eelnevalt nimetatud teemad. Raja ja ontrollpunktide tähistamine. Igas kontrollpunktis üks kohtunik. egevused: Õpilased jaotatakse 5-liikmelisteks võistkondadeks. Iga

võistkond mõtleb endale nime. Kõik võistkonnad käivad eelnevalt tutvumiseks kontrollpunktid

läbi. Start ( võistkonnad stardivad 5 minutilise ajavahega) Finiš

ontrollpunkt ülesanne NKT - sordi jäätmed – paber, plastmass, klaas,

htlikud jäätmed NKT- “soo” ületamine (maas rõngad, koos

meeskonnaga “mättalt mättale”) NKT- vii kokku vili + leht + puu (ühenda joonega) NKT- mis puuviljad kasvavad Eestis NKT- aita jänesel leida tee porgandini NKT- jooks üle takistuste

7. KONTROLLPUNKT- arva ära, millises topsis, mis mahl 8. KONTROLLPUNKT- peitepilt, kes vihmavarjude all peidus (varjude

alt paistmas loomadele iseloomulikud

kT

K1. KONTROLLPUo2. KONTROLLPU

3. KONTROLLPU4. KONTROLLPU5. KONTROLLPU6. KONTROLLPU

166

tunnused: rebane - saba, jänes - kõrvad, elevant-lont, kaelkirjak-kael jne)

okkuvõte: igete vastuste avaldamine. Autasustamine

Mäng võiks toimuda kooli ümbruses. Kontrollpunktid peaksid olema tähistatud lipukeste, õhupallide vms ning olema silmsideme kaugusel. Ülesandeid võib õpetaja vastavalt vajadusele ja teemale muuta. Mängu kestus on umbes 1 tund. TÖÖLEHT: Töölehed: kontrollpunkt 4, kontrollpunkt 5

TÕMBA RING ÜMBER NENDELE AEDVILJADELE, M1IS KASVAVAD EESTIS!

KÕ Märkused:

167

AITA JÄNESEL PORGANDINI JÕUDA!

168

LOODUSÕPETUS 2. KLASSILE. ILMASTIKUNÄHTUSED

Te Seose

b rühmas kuulata, vaadelda, olla tähelepanelik ja aktiivne

oskab teha koostööd, jagada ja täita ülesandeid rühmas rendab oma sõnavara

loodusnähtused kaasa toovad

al ja vahendid: töölehed tekstidega, “Laste Entsüklopeedia”,

uringis toimub ajurünnak, kus pannakse daolevad ilmastikunähtused (LUMI, KASTE, VIHM, UDU). Edasi

sid uurima eraldi ilmastikunähtusi, et pärast kodugrupis eistele liikmetele, mida teada saadi

mised saadud, ühinetakse taas kodugrupiga, kus iga ekspertgrupi liige kandis oma teema ette ja vastas rühmaliikmete küsimustele

Monika Vaher, Ulvi Mihkeles Paikuse Põhikool

ema riiklikus õppekavas: ilmastikunähtused

d teiste õppeainetega: eesti keel, kunstiõpetus Eesmärk: Õpilane

oskaosaleja oskab otsida vajalikku informatsiooni teatmeteostest

a teab, milliseid ohtusid

Materjlünktekstid, kirjutusvahendid, viltpliiatsid, veeprits Tunni käik: Eeltöö: selleks tunniks õpilased midagi eelnevalt ei teinud. Sissejuhatus: (7 min): hommikkirja teaarutatakse, mida täpsemalt teatakse ilmastikunähtustest ning pannakse kõigi mõtted eraldi lehtedele kirja. Teema arendus: (28 min)

moodustati ilmastikusümbolite põhjal ekspertgrupid, kes hakkaseletada t ( Ekspertgruppide tekstid on lisa 1) ekspertgrupis tead

169

järgnevalt toimus kodugrupis rühmatöö, kus tuli uurida ja kirjeldada pilvede liike, abiks oli “Laste Entsüklopeedia” (tkirjeldus on lisa 2)

öö

sõnavaralise töö osas tuli kodugrupis leida antud loetelust sõna,

seid õnnetusi võivad d

istest (lisa 5) ärkused: kunstiõpetuse tunnis toimus teema kinnistamine

ähtuste joonistamise näol. Selleks kasutati viltpliiatseid ja i.

tega erinevaid loodusnähtusi, d.

huga üles. Kõrgel on külm. ülmas ei kogune veeaur veepiiskadeks, vaid väikesteks

mena. id, mis tekivad õhus, on nii kerged, et hõljuvad nagu

mehelbed

mis iseloomustaks iga loodusnähtust kõige paremini (näidis on lisa 3) edasi toimus rühmas arutelu, milli

loodusnähtused endaga kaasa tuua ning jagada rühma mõtteikogu klassiga ja arutada ,kuidas tuleks siis toimida (lisa 4)

Kokkuvõte: (10 min) Toimus viktoriin omandatud teadmMloodusnveepritsÕpilased joonistasid paberile viltpliiatsimille hiljem veega üle pritsisid. Hiljem võis õpilane lisada väljalõikei LISA 1 EKSPERTGRUPPIDE TEKSTID LUMI Maapinnalt aurunud vesi tõuseb koos õKjääkristallideks. Tekkinud jääkristallid langevad pilvedest alla luJääkristalltolmukübemed. Kui kristallid omavahel ühinevad, tekivad lu umehelbed on 6 harulised).

htul, päikese loojudes maapind, rohi, lilled ja kivid jahtuvad. Ka utuv õhukiht ja eval aurus vett õhku

i, siis õhtul tekib veeauru ülejääk – osa sellest ei mahu enam

(lKASTE Õaluspinnaga kokkupu htub. Kui pärohkestõhku ära. See osa veeaurust muutub veepiiskadeks. Nii tekib kaste. Veepiisad ilmuvad rohule, kividele ja muudele maapinnal asuvatele

IHM veepiisku, mis

esemetele. VÕhu jahtudes tekib rohkem veeauru ja sellest omakorda sajavad vihmana maha.

170

Kerge seenevihma korral on vihmapiisad väikesed. Paduvihma korral s ühinevad need teiste

d). DU

ib tavaliselt öösel. Öösel jahtub koos maapinnaga ka õhk. Õhu htumisel koguneb veeaur piiskadeks. Need piisad on nii pisikesed, et

piiskadest

ett aurub veekogude pinnalt, niiskelt mullalt ja taimede lehtedelt. tekib higistades ja seda on ka väljahingatavas õhus.

eeaur seguneb õhuga. Soe õhk on jahedast õhust kergem ja tõuseb õrgel üleval on aga külm. Ülespoole kerkinud õhk jahtub

ja veeaur koguneb väikesteks piiskadeks. Piisad liiguvad pidevalt, miljoniteks suuremateks

on vihmapiisad suured (sest alla langedepiiskadega ja tekivad veelgi suuremad piisaUUdu tekjaei lange maa peale, vaid hõljuvad õhus. Seega udu koosneb tohutult paljudest imepisikestest veening nende vahelt ei paista valgus otse läbi. Seepärast polegi udus kaugele näha. Udu kaob siis, kui õhk uuesti soojeneb. LISA2 PILVED Pilved tekivad õhus olevast veeaurust. VVeeauruVülespoole. K

põrkuvad üksteise vastu ja liituvadpiiskadeks, mis koonduvad pilvedeks. PILVEDE LIIGID Kirjuta pilvede liikide nimed ja kirjelda neid

diat” lk 16,17.

DUS

lühidalt. Kui oskad, joonista ka need pilved.

Kasuta “Laste Entsüklopee PILVE LIIK (nimetus) KIRJELLISA 3 MILLINE SÕNA ISELOOMUSTAB IGA LOODUSNÄHTUST KÕIGE PAREMINI? Tõmba sobivale tegusõnale joon alla! UDU – puhub, teeb märjaks, segab nähtavust, purustab RAHE – keerutab, krõbistab, vilistab, sulatab VIKERKAAR – kuivatab, kastab, paistab, pimestab

171

ÄIKE – raksatab, keerutab, müristab, sajab TUUL – naVIHM – pö LISA 4

ILLISEID ÕNNETUSI VÕIVAD LOODUSNÄHTUSED ENDAGA KAASA

…………………….. DU - ……………………………………………………………………………

………………... AHE - …………………………………………………………………………..

………………………………………… R - …………………………………………………………………..

LIS VIK

1. . Mis tekivad kristallide omavahel ühinemisel?

bed?

vihma korral, millised aga paduvihma

. Millest koosneb udu? kaob? lved ennustavad ilusat ilma?

erab, ulub, pimestab, sinetab örleb, rabistab, paistab, puhub

MTUUA? KUIDAS TOIMIDA, KUI ÕNNETUS ON JUHTUNUD? ÄIKE - ……………………………………………………UKEERISTORM - ………………………………………………RPADUVIHM - …………………………VIKERKAA

A 5

TORIIN

Mis juhtub veeauruga külmas? 23. Mitmeharulised on lumehel4. Mis juhtub õhtul maapinna, rohu, lillede ja kividega? 5. Kuidas tekib vihm? 6. Millised on vihmapiisad seene

korral? 78. Millal udu9. Millised pi10. Millised pilved ennustavad tuult? 11. Nimeta ilmastikunähtusi!

172

EESTI KEEL 3. KLASSILE. JUTUKESE

do, Tali Põhikool

Te e. Töötamine paberiga. Lõikamine ja kleepimine. Seo ÕpÕp

kab vaadelda; oskab ennast kirjalikult ja suuliselt väljendada;

rõõmu loovast eneseväljendusest;

ÕpIgaeel aterjalidega,valge paber,pliiatsid,käärid,pulgaliim. Kirjutamiseks: mustandi jaoks jooneline paber. TuSisÕpetaja palub lastel vaadata üle oma karpide sisu: kui palju on ebaotstarbekalt lõigatud pabereid, kui palju on värvilisi pabereid lihtsalt ära visatud? Vestlus säästlikust materjalikäsitsusest. Kas juba kasutatud paberist saaks teha midagi huvitavat? Teema arendus

KOOSTAMINE PILDI JÄRGI Jana Tii

ema õppekavas: Sündmusest, isikust ja loomast kirjutamin

s teiste õppeainetega: Tööõpetus,kunstiõpetus

pe-eesmärgid ja pädevused: ilane

teab,mis on teksti teema; oskab teksti pealkirjastada; os

tunneb oskab korralikult,puhtalt ja säästlikult kasutada materjale.

pematerjalid ja _vahendid: l õpilasel on oma tööõpetusekarp värviliste paberite ja muude nevatest töödest järelejäänud m

nni käik: sejuhatus

173

Õpilased valivad huvitavamaid paberitükke, millest annaks koostada uus pilt. Püüda vältida uut paberiraiskamist, soovitavalt kasutada

vitava kujuga paberitükke. ad teineteisel aidata valida ja

olemasolevaid huPildi valmistamine. Pinginaabrid võivsobitada erinev nud materjale: paberinööri, pitsi, nööpe jms.

iga õpilane koostab oma pildi järgi jutukese ja kirjutab selle

esitab selle jutukese naabrile; a soovitusi jutukese

jal parandada vead; ga ja vigadeta

töö juurde; aa imalus oma tööd sitleda;

ii fantaasiat, säästlikku

veelkord materjali säästliku kasutamise olulisust - tööd

mõeldud paberitest on võimalik midagi uut teha.

aid paberitükke. Võib kasutada ka ülejää

joonelisele paberile;

naaber võib esitada küsimusi ja andhuvitavamaks muutmiseks;

õpilane palub õpeta õpilane kirjutab oma jutukese ilusa käekirja

eraldi paberile ja kleebib selle omaSe

dud töödest kujundada näitus ja anda kõigile võ

Kokkuvõte Tööde hindamine; arvestatakse nmaterjalikäsitsust kui töö puhtust. Rõhutadaon ju huvitavad ja lapsed saavad aru sellest, et äraviskamiseks

Töökohtade koristamine. Märkus Tund on mõeldud kahe järjestikulise tunnina - eesti keel ja tööõpetus.

174

LOODUSÕPETUS 2. KLASSILE. LINNUD (LINDUDE LAUL, LINDUDE NOKAD)

Teema õppekavas: Loomade maailm Seos teiste õppeainetega: emakeel, kodulugu Õppe-eesmärgid:

Õpilane õpib tundma linde Huvitub loodusest Tunneb vanarahva tõlgendusi linnulaulust Täiendab oma teadmisi lindudest Saab teada lindude vajalikkusest looduses

Õppematerjalid ja –vahendid:

2. klassi loodusõpetuse õpik „Lindude laulud“ rmt. aastast 1942

Tunni käik:

Tiiu Leibur, Pärnu Koidula Gümnaasium

Eeltöö: Õpetaja loeb ette raamatust linnulaulu vanarahva tõlgenduses. Sissejuhatus: Tagasisidena ja kinnistamiseks saavad õpilased töölehed, kus neil tuleb linnunimi ja linnulaul ühendada. Peale töölehe täitmist toimub arutelu ja analüüs (mida annab linnulaul, kus seda kuulda saab, lindude vajalikkus) Teema arendus: Õpetaja annab ülevaate lindude sulestikust, pesadest ning linnunokkadest Õpetaja loeb raamatust ette teksti. Tunni käigus toimub arutelu ning õpetaja poolt esitatud küsimustele vastamine. Tunni lõpus täidavad õpilased töölehe, kus tuleb täita tabel. Toimub vastuste kontroll ning analüüs – toitumise seos noka ehitusega

175

Rühmatööna tuleb arutelu - millisele linnule milline nokk kuulub ning iks.

odune töö: Õpilane valib ühe linnu ning teeb tema kohta referaadi.

m K

176

TÖÖLEHT: LINNUD Ühenda joonega. Igale linnule oma laul. Ööbik Kiriküüt, kiriküüt, Vaole, vaole. Laisk tüdruk, laisk tüdruk, Too piits, too piits, Plaks, plaks; öö pikk.

etsvint Siit, siit siit metsast ei tohi Sa üht pirrutikkugi võtta.

eib lukku! Võti vanaeide tasku.

usse – sirrrr!

Mul pole täna palju aega. Üdik, tik – tik.

M Pääsuke Sitsim-vitsim, sitsim-vitsim, Ostsin orja, ostsin härja, Tegin orjale kasuka, Härg tõmbas lõhki - patsorr! Kägu Kukku! L Lõoke Siir, siir, siga metsa, Poiss perra, päts põue, Vits kätte, kalasaba task Linavästrik Eest ära, ära,ära,ära! Peoleo Peoleo, kas Tiit teol? Teol teol. Mis tal kaasas? Päts piima, lass leiba, Kausiga kilet ka.

177

Kes on see lind?

Suuremal osal lindudest on isaslinnud uhkemas rüüs kui emalinnud. Em n ad poegi ja h taSeepärast emalinnud ei ehi ennas ula ka. Lauljad on enamasti …………………………………………………. Nad laulavad is . Nagu näiteks

hn või tikutaja.

indude pesad.

odukaku pesa on …………………. õõnsuses.

ääsukesed ehitavad pesa …………………äärde. ab oma pesa ……………..alla.

Lint linnu tiivad sobivad ainult lendamiseks, tuleb nokal täita korraga nii

t. Nokk peab olema piisavalt tugev, et püüda ja hoida toitu ning kihutada minema vaenlased. Teisalt peab ta olema piisavalt õrn ja osav, et siluda sulgi ja punuda pesa. Linnu nokk on

oodustunud luust ja seda katab eriline aine, keratiin. Sellestsamast a linnu suled ja küünised ning meie endi juuksed ja

alin ud istuvad ju nädalate kaupa pesal – munevad, hauvoolitsevad nende eest. Seepärast ongi emalindude rüügasihoidlikum, et mitte olla liiga märgatav vaenlasele.

t ega la

egi siis, kui ei oska oma häälega lauldarä LÖösorri pesa on ………………….. pinnal. KMetsvint punub pesa ………………..külge PKaldapääsuke ehit

dude nokad Esuu kui ka käte ülesanne

mainest on ksõrmeküüned. Keratiin kasvab pidevalt ja seepärast ei kulu linnu nokk

178

vananedes lühemaks. Noka ülemine osa kinnitub tugevalt koljule ja on seega liikumatu. Enamasti kõneleb linnu noka kuju küllalt palju ka tema eluviisidest See k, puLihatoid neelamiseks liiga suurt saaki paremini tükkideks kiskuda. Kontrol

2. olema nokal?

4. el lindudel?

INGLISE KEEL 3. KLASSILE. I HAVE GOT A NEW

Kla Tu Seosed teiste õppeainetega: u ugu Tunni e

Ma

kvara programmid “My first dictionary”, “KidPix”

unni käik:

mnetoidulistel liikidel on tavaliselt lühike ja tugev noktukavastsete urgitsejatel on see aga pikk nagu pintsetid.

uliste nokk on sageli kõver, sellisega saab alla

li, mis jäi meelde! 1. Milleks on linnul nokka vaja?

Missugused omadused peavad3. Nimeta aine, mida on linnu küünistel ja ka sinu küüntel.

Missugune nokk on putuktoidulist5. Kirjuta välja kolm asja, mis jäid sul tekstist meelde.

PET Tiiu Leibur, Pärnu Koidula Gümnaasium

ss: 3 (õpivad 3. aastat inglise keelt)

nni teema: I´ve got a new pet/he has got

loodusõpetus, kod l

esmärk: uute väljendite omandamine, I´ve got/he has got pööramine

terjalid ja vahendid:: õpik “I love English 2”, arvuti tar

T eltöö: Kodulootundides on arutatud teemat – minu loom, tema eest

hoolitsemine. Iga õpilane teab, millised on tema lemmikloomad. E

179

Eelnevalt on õpilased mänginud loomakaartidega, mille tagumisel küljel on tekst pildi kohta. Iga õpilane ütleb paar lauset oma lemmiklooma kohta. Teema arendus:

-õpetaja kirjutab tahvlile uued väljendid (õpiku sõnastikust) Õpilased avavad programmi “My first dictionary” ning asuvad

elektroonilisest sõnaraamatust väljendeid otsima. Koos arutatakse läbi tähendused. Üks õpilane kirjutab tahvlil olevatele ingliskeelsetele

väljenditele eestikeelsed vasted Õpilased loevad ükshaaval valjusti ette uued väljendid koos

eestikeelsete tähendustega. Õpetaja kustutab tahvlilt mõned inglisekeelsed väljendid ning

mõned eestikeelsed tähendused. Loetakse koos ja püütakse tahvlilt kustutatu meelde tuletada.

Mäng käib, kuni tahvlilt on kustutatud kõik ingliskeelsed väljendid ning kõik koos loevad kustutatud väljendid peast

Õpiku abil tutvutakse have got/has got tähendustega ja pööramisega

Õpilased avavad arvutis tarkvara programmi “KidPix” ja alustavad töölehe tegemist.

Töölehele paigutatakse esimesele reale I´ve got teisele reale pinginaabri nimi Raul has got kolmandale sõbra nimi Reet has got neljandale reale Reet and Raul have got viiendale reale We have got Küsimuste esitamise teel Have you got? saab teada teiste

õpilaste loomade kohta. Igale reale lisatakse templid loomadest Valminud tööleht prinditakse välja ja vahetatakse

pinginaabriga. Kodus: õppida uued väljendid ning valmistada töölehe järgi jutustama, kusjuures õpilane peab kasutama mina vormi asemel ka tema vormi.

Hindamine: hindamist ei toimu

180

181

EESTI KEEL 3. KLASSILE. LASTEKIRJANDUS

a Algkool

Seo etus Õp

ekaarti

äeva eluga

ppematerjalid ja-vahendid: .Perviku raamat “Kunksmoor” ildid ravimtaimedest erbaarium

unni käik: pilased on eelnevalt läbi lugenud raamatu unksmoor”(“Kunksmoor”, “Kunksmoor ja Kapten Trumm”).

issejuhatus: estlus Kunksmoori elust üksikul saarel (elukoha kirjeldus ).

eema arendus: Õpilased jutustavad Kunksmoori tegevustest. Õpilased nimetavad herbaariumi ja piltide põhjal ravimtaimi

Arutelu: Kuidas ravimtaimi kasutatakse, kuidas ja millal ravimtaimi korjatakse, kus kuivatatakse

Eve Kübarsepp, Rakvere Linn

s teiste õppeainetega: kirjandus, loodusõp

pe-eesmärgid: Õpilane

oskab tekstist olulist välja tuua oskab koostöös kaasõpilastega koostada mõist

oskab kuulata kaasõpilasi ja väljendada oma suhtumist kuuldusse oskab seostada loetut tänap

huvitub loodusest mõistab ja hindab keskkonda säästvat elustiili

ÕAPH TÕ“K SV T

182

Mis Õpilased otsivad raa is jutustb laevaõnnetusest.

Iseseisev töö: Õpilase

Mis oli õlikatk?

Kes said selles õnnetuses kannatada?

uidas nüüd likvideeritakse merel õlireostusi?

am, meie

aaristöö: Õpilased koostavad mõistekaardi “Mina ja loodus” ja as nemad saavad ise loodust puhtana hoida.

juhtus: kui üks moosekantidest taimi valesti kasutas? matust koha, m

vastavad küsimustele.

Kuidas juhtus, et õli sattus merre?

Kuidas tegutses Kunksmoor õnnetuspaigal?

Arutelu: K Millist kahju õlireostus veekogule tekitab?

e rääkida (sad Millistest õnnetustest teavad lapsed islinna tiikides, merel, jne.)?

Pkirjutavad sellele, kuid

Mina ja loodus

183

LOODUSÕPETUS 3. KLASSILE. ÜHISELULISED PUTUKAD

Viive Talvik, Alavere Põhikool

kavas: Organismide rühmad ja kooselu

eel,inimeseõpetus

pilane teab, et paljud loomad elavad perekondadena koos teab loomadest, kes elavad üksikult ; oskab rühmas leida vastuseid küsimustele ja teha kokkuvõtet; mõistab , milleni võib viia sõnakuulmatus.

Materjal ja vahendid: ENEKE nr.2 (lk. 307), ENEKE nr. 3 (lk. 331). Kassett - koostanud M.Müürsepp, A. Uusen ,,Kas tunned hääli?,” I.Leuhin, M. Pedaste ,, Loodusõpetus 3. kl. “ Sipelgate, mesilaste, herilaste pildid. Tunni käik: Sissejuhatus (7 min): Lapsed kuulavad kassetilt helipilti palavast suvepäevast, kus on kuulda mesilaste ja teiste putukate hääli. Kelle hääli kuulsid? Tahvlil on tähed segamini.Korrasta tähed, saad teada kellest tuleb täna tunnis juttu

PELSI KAS NELASIME NERILAHE Teema arendus: (20 min) Meenuta !

Loomad, kes elavad üksikult; Mis on perekond, kari, parv, koloonia.

Teema riiklikus õppe Seosed teiste õppeainetega: eesti k Eesmärk: Õ

184

Õpetaja palub võtta igal õpilasel ühe sõnalipiku. (sipelgad, mesilased, erilased) Moodustatakse vastavad rühmad. Rühmad otsivad vastuseid

ST ja õpetaja poolt antud materjalist. ühmad teevad kokkuvõtte.

okkuvõte (13 min) pere,herilaspere ühiselu sarnasused

ja erinevused. Kodune ülesanne .

ramatiseering ,,Sõnakuulmatus”

hküsimustele ENEKESER KTahvlile mesilaspere, sipelga

D

185

Küsimused rühmatööks Missugune on pesa? Millest on pesa ehitatud? Kui palju on peres emasid?

Mis ülesannet täidavad peres ema(d) / isad? Mida teevad töömesilased.? töösipelgad?. tööherilased? Millest nad toituvad?

Kuidas nad ennast kaitsevad vaenlaste eest? Kasulikkus Kuidas talvituvad. HERILASED Eestis on10 - 11 liiki herilasi. Nad elavad suure perena pesas, mis on valmistatud läbimälutud ja süljega immutatud puidust. (paberitaoline aine). Pere koosneb isastest, emastest ja töölistest.Pesas paiknevad kärjed, seal elavad vastsed.Tööherilased toidavad neid peenestatud putukatega Mett herilased ei varu. Herilased toituvad nektarist. Tööherilased hukkuvad esimeste külmadega. Üle talve elavad vaid viljastatud herilasemad.Sügisel otsivad nad endale varjupaiga talvitumiseks.Kuni ta ei tunne enda elule ohtu, ei nõela ta ka

186

enesekaitseks. Nõelavad tagakeha tipus oleva mürgiastlaga. Kasu a. Jätke herilaste pesad rahule! toovad nad kahjurputukate hävitamiseg

187

SÕNAKUULMA Peeter ja Toomas l jalutada. Ainult mesipuid ei

itavat. Viimaks jõudsid ad mesilaste tarude juurde.

eeter ütles:,,Ma õige koputan vastu taru.” Toomas hoiatas: ,,Ära a mesilased rahule!”

Pee vas sid tarust.Nad tormasid poisile kallale. Pee tada.

esilased nõelasid. Varsti oli ta nägu paistes. Isegi ema ei tundnud

TUS (DRAMATISEERING)

tulid aeda. Aednik lubas neil sealubanud puutuda.

Poisid kõndisid aias. Nad nägid seal palju huvn Pkoputa! Jät

ter lausus: ,,Ah, tühja! Aednik ei näe seda.” Peeter põrutas kepigatu mesipuud” Ta jäi ootama, mis juhtub. Mesilased välju

ter jooksis mööda aeda. Vehkis kätega, et mesilasi hirmuMteda ära. Vaat niisugune oli sõnakuulmatuse tagajärg.

188

LOODUSÕPETUS 3. KLASSILE. ILMASTIKUNÄHTUSED

Monika Vaher, Ulvi Mihkeles, Paikuse Põhikool

eosed teiste õppeainetega: eesti keel, kunstiõpetus, matemaatika

Eesmärk: Õpilane:

tunneb ilmastikusümboleid, oskab lugeda lihtsamat ilmakaarti teab ja oskab ära märkida Eesti suuremate linnade asukoha teab ilmakaari oskab teha koostööd, jagada ja täita ülesandeid rühmas oskab olla tähelepanelik kuulajana, vaatlejana, osalejana

Materjal ja vahendid: töölehed ülesannetega, erinevad ilmastikusümbolid, Eesti kontuurkaardid, pliiatsid, viltpliiatsid, väljalõiked ilmaennustustega ajalehtedest. Tunni käik

Teema riiklikus õppekavas: ilmastikunähtused S

: Eeltöö: koduseks ülesandeks oli tutvuda erinevate ilmaennustustega televisioonis, raadios, ajalehes ja internetis. Võimaluse korral teha väljalõikeid. Sissejuhatus: ( 10 min ) Tänase ilma kirjeldamine klassis , sümbolite kordamine (kinnitada need tahvlile), mõõtühikute kordamine ( + - t° C, m/s). Õpilased tutvustavad oma kodust ülesannet. Toimub rühmadesse jagamine ilmasümbolite järgi. Teema arendus: ( 25 min)

töölehtede jagamine ja selgitused tööks iga lehega rühmade ülesanded olid:

a) kirjuta kaardi järgi väga täpne ilmateade (lisa 1)

189

b) täida ilmakaart töölehe järgi, märgi kontuurkaardile, missuguse aastaajaga ilmaennustus sobib ja too välja

okkuvõtted oma töödest ja le.

stamiseks toimus õppekäik ilmajaama.

kõrgeim ning madalaim temperatuur linnades (lisa 2) c) ilmaennustuse uurimine (lisa 3)

toimus töö rühmades Kokkuvõte: (10 min ) rühmad esitavad kvalminud kontuurkaardid kinnitatakse seina Märkused: teema kinni

190

TÖÖLEHT. ILM äeval tuleb vahelduva pilvisusega sademeteta ilm. Puhuvad edela- ja

Ilm suuremates linnades: Viljandi 10 C Kohtla- Järve 6 C

8 C äeval tuleb pilves sademetega ilm. Puhuvad idatuuled 20-24 m/s.

Ilm Kuressaare 8 C Võru 6 C Narva 2 C Päeval tuleb selge sademeteta ilm. Puhuvad lõunatuuled 3 – 5 m/s. Sooja on 20 – 25 kraadi. Ilm suuremates linnades: Tallinn 21 C Tartu 25 C Narva 21 C Pärnu 24 C Päeval tuleb vahelduva pilvisusega sademetega ilm. Saartel ja Lääne- Eestis sajab. Külma on 10 – 15 kraadi. Ilm suuremates linnades: Tallinn - 10 C Valga - 14 C Narva - 15 C Pärnu - 11 C Märgi kontuurkaardile, missuguse aastaajaga ilmaennustus sobib. Too välja kõrgeim ja madalaim temperatuur linnades. ILMAENNUSTUSE UURIMINE Vastake küsimustele:

Pläänetuuled 3-9 m/s. Sooja on 5-12 kraadi.

Tallinn

Pärnu 6 C PSooja on 2 – 8 kraadi.

suuremates linnades: Tallinn 3 C

191

1. Ilmaen………

2. Selleks päevaks progn eratuur

Eestis…………

…………………………………………………...

. Väikseim tuulekiirus Eestis? ……………………………………………

nustuse kuupäev: ………………………………………………….

oositud kõrgeim temp…………….

3. Koht, kus ennustatakse vihma?

4

…………

192

TÖÖÕPETUS 3. KLASSILE. RIBAMAA KASVUHOONE

Te Seo EesmärÕp

u

Tähelepanu juhtimine keskkonna ohtudele (kulu põletamine, väetised, mürgid jne.)

oskab korrektselt tegutseda kääride ja liimiga silmaringi laiendamine ( kasvuhoone efekt- seos kasvuhoone

abil oskab anda hinnanguid oma ja teiste tööle

ahendid: valge joonistuspaber, käärid, liim, värviline aber, tööleht ristsõnaga.

n “Valgus” 1984; K.Kinkar “Sõnavara istsõnad I” Avita,2000 (lk.17); Koduarsti ABC “Õhu saastumine”

unni käik:

Tiiu Leibur, Pärnu Koidula Gümnaasium

ema riiklikus õppekavas: Paberitöö

sed teiste õppeainetega: kodulugu, loodusõpetus, eesti keel

k: ilane teab kasvuhoone mõistet tunneb meil Eestis kasvuhoones kasvatatavaid taimi (kod

kogemusel)

tajub suurusjärke

nimetusega) oskab ennast väljendada tööõpetuses kasutatavete vahendite

Materjalid ja vpU.Andressoo “Ribala” TallinR T

us: ÕpÕpetaja uhoone efektist, selle tagajärgedest ning sellest, miArutata i kasvumaja ning kasvuhoone efekti seoJär

Sissejuhatetaja küsib, mida tähendab kasvuhoone efekt.

räägib kasvda meie saaks teha õhu saastatuse suhtes.

kse seost kasvuhoone kusest.

eldused.

193

Kujutluspildi loomine oma kasvuhoonest. Arutlus, mida kasvatakse eie kodu kasvuhoonetes. Kujutluspildi loomine suuruste suhtest.

-Praktiline töö. Õpetaja individuaalne juhendamine , kes saavad oma töö varem valmis lahendavad

eelnevalt eesti keele tunnis

ühe mürgisema taime nime. : õpilane kirjeldab ja põhjendab ome tööd.

Näitus töödest klassi seinal (peale esitlust paigutab õpilane

oon, mida saame meie teha, et meid ümbritsev keskkond ei kahjustuks ning säiliks kahjustamatuna

ETUS 4. KLASSILE. KOOLIAIA PUUD

Vaatlusoskuse arandamine ja oskus kogetut oma sõnadega endada.

Mõõtmisoskuse arendamine.

mTeema arendus:

-Õpilased

valmistatud ristsõna, mille lahendamisel saavad nad teada Eeti

Tööde esitlus

oma töö seinale) Kaasõpilaste hinnangud tööle. Õpetaja positiivne kokkuvõte Diskussi

.

KESKKONNATUNDE II KOOLIASTMELE

LOODUSÕPEle Linkmann, Häädemeeste Keskkool

Teema riiklikus õppekavas. Tutvumine kodu(kooli) ümbrusega õppekäikudel. Tunni teema: Kooliaia puud. Seos teiste õppeainetega: eesti keel, matemaatika, kunstiõpetus. esmärk: E

välj Kujundada oskust lugeda, mõtestada ja luua lihtsat

loodusteaduslikku teksti. Õppida tundma lihtsamaid bioloogilisi liike.

194

Süvendada kompassi kasutamise oskust. Õppetöö vorm: Välitund. Koht: Kooliaed. Aeg: Maikuu.(vaatlus 1 tund + 2 tundi seinalehe ja hindamise tarvis).

eetod: Rühmatöö.

ppevahendid: Õpetaja poolt koostatud vaatlusülesanded (puude kojoonlaud ja kompass(igale rühmale), puhtad lehed, kirjutusvahendid ja kirjuta Töö käik: sil on kas männiokas, vahtraleht jne.), vastavalt sellele saadakse ka kohe teada, missugust puud vaatlema tuleb hakata.(Igas rühmas 4-5 last, mitte rohkem). Jaotan rü tluse teostamiseks on aega 20 Sel st kokku ndma. Edasin aatluskaardi, teatm tut Kokku ku teksti olemasolu, ku t. Hindamisel osalevad ka õpilased, kes peavad oma hinnangute andmisel lähtuma samadest kriteerium KirjandusJean- De stus; Koolibri (

M Õ

hta) lehtedel, (harilik mänd, hobukastan, saar, vaher), mõõdulint,

misalus.

Jagan klassi, loosi alusel, rühmadeks. (Igal loo

hmadele vajalikud õppevahendid. Vaaminutit.

le aja jooksul tuleb täita vaatlusülesanded ja koostada vaatlusevõte, mille iga rühm peab 3-5 min. jooksul teistele ette kae töö jätkub klassis, kunstiõpetuse tunnis, kus v

eteoste ja raamatute põhjal koostatakse rühmatööna antud puudvustav seinaleht.

võte: Hindamisel arvestan: loodusteaduslijundust, informatiivsust ja üllatuslikkus

itest.

nis Godet (1998), Puude ja põõsaste määraja. Kirja2000).

195

Dorling Kindersley(2000), Loodus lühientsüklopeedia. Kirjastus; KoolibDr. W a ravijõMaale TÖÖLEHT: K Harilik hobukastan.

1. Kirjelda puu võra______________________________________________

_____________________________________________________________

2. Puu ligikaudne kõrgus

cm, km, vali sobivaim ühik)

3. Mõõda puu tüve ümbermõõt:

a. 1 meetri kõrguselt _______________ b. ½ meetri kõrguselt _______________

4. Kirjelda kastanipuu koort (koor sile ja helepruun või vanemas eas tumepruun plaatjas korp, plaatide servad eenduvad- ulatuvad ette, milline kirjeldus sobib antud puule?) _____________________________________________________________

5. Hariliku hobukastani lehed on lihtlehed/ liitlehed. 6. Mõõda kastanilehe pikkus cm: ___________ mitme lehekese- ja

rootsuga see on?_________________________ 7. Lehe serv on sile/ sakiline/ saagjas. 8. Õied:

a. Mõõda õie pöörise pikkus _________________________ b. Kirjelda õit: c. mitu kroonlehte . _________________________________, d. kroonlehtede servad on ___________________________, e. õie värvus on ____________________________________., f. õies on ____ tolmukat, need on kroonlehtedest pikemad/

lühemad.

ri. ilfred Weustenfeld(1996), Puud ja põõsad- müüdid, kultus jud. he Raamat; Tallinn.

OOLIAIA PUUD

on _____________________ ______(mm; m;

196

9

____________ _______________

_____________________________________________________________

10. Mis ilmakaarde jääb vaadeldud puu?

____________________________________________

b. tiigist

________________________

__________________

. Vaatle maapinda kastanipuu all. Mida märkad? Mitut liiki erinevaid taimi seal kasvab?

__________________________________

a. koolimajast

__________________________

c. mägimännist

_________________________

197

LOODUSÕPETUS 4. KLASSILE. MAAVARAD Sig

eema riik kus õppe

eosed tei te õppeai

esmärk: pilane õpib tundma Eesti maavarasid oskab luua lihtsat loodusteaduslikku teksti oskab hankida loodusteaduslikku infot väärtustab säästvat tarbimist

Materjal ja vahendid: “Kahtlased väited”, tööleht, loodusõpetuse õpik 4. klassile, Laste geograafiaentsüklopeedia

Tunni osad: Evokatsioon: “Kahtlased väited” – õpilane peab otsustama, kas

antud väited on õiged või väärad.

Tähenduse mõistmine: Õpiku abiga “kahtlaste väidete” kontrollimine ja parandamine. Õpetaja esitlus maavaradest.

Refleksioon: Töölehe täitmine arvuti abiga. Interneti aadress: http://www.miksike.ee/elehed/6klass/1maa/maa6%2D1%2D23

ne Lensment, Paikuse Põhikool T li kavas: Maa ehitus. Maavarad. S s netega: arvutiõpetus, eesti keel EÕ

%2D2.htm

Esitlus: Slaidikava “Maavarad” Hindamine: enesehinnang Kodune ülesanne: Töölehe lõpetamine ning maavarade kordamine

Tööleht. Maavarad “Kahtlased väited”:

ÕIGE VÄÄR VÄIDE 1. Maavarad on maakoores olevad ained.

198

2. Kõik maavarad asuvad sügaval maapõues. 3. Lubjakivi e. paas on Eesti maavara. 4. Graniidivarud on kasutuseta. 5. Ma vandust nime rjääriks. apealset kae tatakse ka 6. Eestis kasutatakse fosforiidi leiukohti aktiivselt.

199

Tööleht Teema: maavarad

1. Täida tabel. Kasuta õpikut või internetiaadressi: http://www.miksike.ee/elehed/6klass/1maa/maa6%2D1%2D23%2D1.htm

Maavara Kasutusala Leiukoht

2. Kuidas Sina saad kaasa aidata loodusvarade säästlikule kasutamisele ja säästmisele?

______________________________________________________

______________________________________________________

______________________________________________________

______________________________________________________

______________________________________________________

Uuri: Laste geograafiaentsüklopeediat

_____________________________________________________________________

_____________________________________________________________________

_____________________________________________________________________

_____________________________________________________________________

_____________________________________________________________________

_____________________________________________________________________

200

_____________________________________________________________________

_____________________________________________________________

Mis on kukersi________________________________________________

ttp://www.miksike.ee/elehed/6klass/1maa/maa6%2D1%2D23%2D1.h

it?

Vastuse leiad: htm

201

LOODUSÕPETUS 4. –5. KLASSILE. VEE RINGKÄIK LOODUSES

, Illuka Põhikool

graafia, bioloogia, eesti keel,

hjendada vee omadustega

oskab tuua näiteid inimtegevuse mõjust veekeskkonnale ta vee saastumist ja teab, kuidas kaitstakse vett

tlemis-, kujutlusvõime,

iagrammid vee jaotumisest Maal Vaatluspunktidesse paigaldada seinapildid, kaardid, millel on

jutatud kohti, kus looduses esineb vett (meri, järv, jõgi, liustik, pilv, allikas, põhjavesi, muld, taimed, loomad jne.).

brik, milles sedelitele on kirjutatud rinevaid sündmusi, mis antud kohas veetilgaga juhtuda võib

l õpilasel pliiats ja A5 formaadis aruandeleht

Emilia Landra Teema riiklikus õppekavas: Vee ringkäik looduses Seos teiste õppeainetega: geokunstiõpetus Eesmärk: Õpilane

oskab seletada veeringet ja teab vee tähtsusest looduses teab, kuidas vesi mõjutab ilmastiku kujunemist, oskab seda

põ teab vee olekuid ja nende muutumist

oskab märgasaastamise eest

teadvustub läbi mängu vee ringkäiku looduses, arendab mõ mõistab elusa ja eluta looduse vahelisi seoseid

Materjal ja vahendid: Vee ringkäigu skeem, gloobus, d

ku

Igas punktis topsik või ümeIga Tunni käik:

Sissejuhatus (5 min) Õpetaja ja õpilaste vaheline vestlus-arutelu: kus leidub maakeral vett, kui palju maakera pinnast on kaetud veega, millist vett on rohkem –

202

kas soolast või magedat, kus seda esineb, millises olekus võib esineda nevad

st

petaja võib esitleda ennast võlurina ja muuta kõik õpilased teks veetigakesteks. Nüüd algab väikese veetilga teekond

selt seitsmeks grupiks vaatluspunktide ndi ja läheb oma

simesse vaatluspunkti. Vaatluspunktis võtab topsikust ühe sedeli, olevad andmed oma aruandelehele ja asetab sedeli tagasi.

le –Vahetus! - lähevad mängijad järgmisse hemalt 7 – 8

gu taustaks võib kõlada rahulik veemuusika.

ärast kõikide punktide läbimist arutletakse ühiselt, mis on kõige emad ja kõige haruldasemad kohad , kuhu vaid mõni üksik

õpilane oma vaatluspunktide t veetilgana läbi maailma erinevate

ste. Kes tahab, võib esitada oma

ISA

Ülesanded vaatluspunktides

Taim Taimest aurad sa lehtede kaudu õhku. Mine pilve sisse! Taim talletab su söödava puu-, juurviljana. Taim kasutab su kasvamiseks. Püsi taimes ! Põhjavesi

vesi (tahke, vedel, gaasiline).Ka taimed, loomad ja inimene koossuuremalt osalt vee Mäng: Veetilga teekond (15 min) Õväikespaikadesse, kus esineb vesi. Klass jagada võimalikult võrdvahel. Iga õpilane saab paberi ja kirjutusvaheekirjutab sealÕpetaja märguande peapunkti. Liikumist jätkatakse, kuni mängijad on käinud väpunktis.

Män

Kokkuvõte (5 min.) Püldisveetilgake pääses. Lõpetuseks (20 min.) kirjutab igaülesannete põhjal lühijutu retkespaikade ja kõige erinevamate olevuretke veetilgana ka koomiksi näol. L

203

Sind pumbatakse talus kaevust kastmiseks. Mine taime sisse! Sinust saab osake maa-alusest vetevoolust, mis tõuseb allikana jõkke.Mine jõkke!Voolad allikasse, loom joob sind.. Mine looma sisse! Sinust saab osake maa-alusest vetevoolust, mis suubub merre. Mine merre!

eri

ine pilve sisse! endud veelooma naha kaudu. Mine looma sisse!

ägiliustik u. Mine pilve!

Imbud maasse ja sinust tuleb põhjavesi. Mine põhjavette! ImsisSulJää

ajad lumena mägedele. Mine mäele! a jõkke. Mine jõkke!

Mine merre!

atust “Keskkonnamängude kogumik”

MOled üks lugematutest mere veemolekulidest.Ole meres! Aurad õhku. MIm MAurad õhk

endud maasse ja taimede juured imevad su endasse. Mine taime se! ad ja voolad mööda mäge allapoole. Mine jõkke! tud. Püsi mägedes!

Pilv Sajad vihmana mägedele. Mine mäele! SSajad vihmanSajad vihmana merre. Mine merre! Sajad lumena merre. Sajad vihmana autoparklasse. Mine põhjavette! Mängu idee pärineb raam

204

LOODUSÕPETUS 4. KLASSILE. ELU ARENG MAAL

Te

etega: loodusõpetus, eesti keel, matemaatika,

eema: LOODUSÕPETUS. Elu areng Maal

esmärk: anda ülevaade elu tekkimisest ja arengust Maal võrrelda erinevate olendite tekkimist Maal “Elu kalendri “abil arendada õpioskusi õpetada kasutama sarja “Mitmepalgeline maailm” mõistete fossiil, liik, evolutsioon selgitamine

Vahendid: Avita 4. kl. loodusõpetuse õpik ja töövihik,valge paber, Koolibri “Eelajalooline elu”, loodusõpetuse vihik Tunni käik:

Ester Koplimets, Paide Gümnaasium

ema riiklikus õppekavas: Elu maal

Seos teiste õppeainkunstiõpetus T E

Eeltöö: Õpilased täitsid kodus töövihikust Elu kalendri Sissejuhatus (3 min) Iga laps võtab karbist nööbi ja värvi järgi kogunetakse 3-liikmelistesse gruppidesse. Teema arendus(35 min)

Ajurünnak Tahvlil teema: Kuidas tekkis planeet Maa? Toimub ajurünnak töögruppides.Iga grupp valib välja ja kannab ette ühe oma versiooni.

Õpetaja võtab kokku, et teadlased on seda kaua uurinud ja uuringud jätkuvad

Uritakse õpikust, kuidas teadlased on elu teket Maal uurinud Vaadeldakse “Elu kalendrit” ja võrreldakse tekkimisi “enne”,

“pärast”, “nooremad”, “vanemad”

205

Raamatu”Eelajalooline elu” abil fossiili mõiste selgitamine ja

1. Mitu põhilist dinosauruste tüüpi on Maal elanud? 2. Mille järgi otsustasid teadlased, et pterosaurused olid

3. Mis põhjustas dinosauruste väljasuremise? tuste andmine küsimustele, viited raamatust

KoMuutused looduses toimuvad väga aeglaselt. Õp

mineviku jälgede uurimine Grupitöös vastuste leidmine “Eelajalooline elu”abil

soojaverelised?

Vaskkuvõte (7 min)

ilased avaldavad arvamust tööst oma grupis

206

EESTI K Paide Gümnaasium

Teema: Ne Eesmärk:

sel

harjutada teabetekstist olulisemat välja tooma korrata varem õpitud mõisteid liik,evolutsioon, fossiil

Vahendid: Avita 4. klassi eesti keele õpik, harjutuste vihik, “Eelajalooline elu”, Õpetajal näitamiseks, tutvustamiseks Punane raamat, ristsõna igale lapsele Tunni käik:

EEL 4. KLASSILE. ELU ARENG MAAL Ester Koplimets,

madki elasid kord Maal….

gitada Punase Raamatu vajalikkust õpetada kirjutama liikide nimetusi

Sissejuhatus

Õpetaja meenutab, et loodusõpetuses räägiti dinosauruste väljasuremisest ja põhjustest. Ka tänapäeval jätkub väljasuremine mitmesugustel põhjustel

Arutelu 1. kuidas inimene kasutab loodust ? 2. mis võib juhtuda, kui me ei tee seda heaperemehelikult 3. kuidas satub mõni taime-, looma- või linnuliik

väljasuremisohtu? Töö õpikuga

Õpetajal on laual väljasurnud või –suremisel liikide nimekaardid Paari peale võetakse üks ja loetakse tema kohta õpikust Seejärel jutustatakse sellest klassikaaslastele.

Silpidest sõnade koostamine Õpilased saavad õpetajalt ümbriku ühe hävimisohus oleva looma nimega, mis tuleb silpidest kokku panna.

Õigekirja harjutamine

207

Tuletatakse meelde suure ja väikese algustähe reegleid

tundvat just tema käes oleva looma nimetuse, tõstab käe. Bambuskaru,bengali tiiger, orangutan, batagur(suurim magevee kilpkonn),neptuntigu, aafrika elevant, ninasarvik,hiina tiiger,mägikorilla, krokodillid, vaalad, merilõvid Lapsed kirjutavad vihikusse ja õpetaja seejärel tahvlile.

Varemõpitud mõistete kordamine ristsõna abil

Õpetaja kirjeldab üht eelpool silpidest kokkupandud looma. Need, kes arvavad ära

208

Kui lahendad õigesti, saad teada, kuidas nimetatakse kivistunud taime- ja loomajäänuseid.

1. Kus elavad väljasuremisohus elevandid? d katseid.

3. M va4. H la5. Kõik ühetaolised organismid moodustavad … 6. M to7. Kuidas nimetatakse uute liikide tekkimist?

KoÕpetaja s git uremisohus olevate liikide aitseks. unase raamatu tutvustus

2. Koht, kus teadlased teevaaa ra, mis on tekkinud taimede kivistumisel. iig slik taimtoiduline loom minevikust.

is idulised olid enamus dinosaurustest?

kkuvõte

el ab, mida on ette võetud väljaskP

209

MATEMAATIKA 4. KLASSILE. ELU ARENG MAAL

eema: Kordame 100 000 piires peast arvutamist, kirjalike

Ees

teliste tekstülesannete kirjalikku lahendamist eid nimetusega arvudega

VaTöölehed ülesannetega, ruuduline vihik Tunni käik

Ester Koplimets, Paide Gümnaasium Ttekstülesannete lahendamist

märk: arvutada peast 100 000 piires korrata kaheteh

korrata teht koostada ise kahetehteline ülesanne

hendid

Sissejuhatus

kui arvutad, saad teada : ° mitu aastat tagasi suri välja mammut 20* 500 ° kui kõrged kasvasid kollad (meetrites) 300 000 : 10000 ° millal suri välja rändtuvi 3*638 ° mitu miljonit aastat tagasi tekkisid esimesed inimesed

maale 420 : 7 Teema arendus:

Peast arvutamine ° Mitu taimeliiki on maakeral?

+ 1450 800 + 600

+ 500

* 100

:500 * 350 : 7

210

Iseseisev tpilased lahendavad töölehe ülesandeid, mis aitavad selgitada elu

arvudes. Õp

oolt Vahetatakse pinginaabriga vihikud ja lahendatakse ülesanne.

kivate küsimuste korral pöördutakse õpetaja poole

kkuvõte Elu kestmine Maal sõltub suuresti inimesest endast, igaühest

t

Tuletame meelde tekstülesannete vormistamise öö

Õteket Maal

etaja kogub töölehed pärast kokku Ülesande koostamine õpilase p

Tekindividuaalselt

Ko

meis Koduse ülesande vihikusse kirjutamine

211

KUNSTIÕPETUS 4: KLASSILE: ELU ARENG MAAL Ester Koplimets, Paide Gümnaasium

sal

Eesmärk: arendada laste fantaasiat, vaatlusoskust õpetada akvarelltehnikas tausta kujundama puhumistehnika rakendamine

Vahendid: Akvarellpaber (A3), -värvid, pintsel, veetops, lauakate, joogikõrs, tuss,

vrätte

Tunni käik: Eeltöö: Lapsed on kaasa võtnud kodus leiduvaid pilte ja materjale.

Siss hmi ja loomi

hitõed

ise kodust kaasa d materjalidega

id ll olema..

Need on vaatamiseks teabelaual. eju atus Meenutatakse eelajaloolisi tai

Õpetaja näitab pilte eelajalooliste taimede ja loomadega

Fantaseeritakse samal teemal Tuletatakse meelde akvarellitehn k põi a Valmistatakse ette vahendid ning värvitakse taust Tausta kuivamise ajal tutvuvad õpilased ükste

võetu Õpetaja selgitab puhumistehnika võtteid Praktiline tegevus

Kokkuvõte Vaadeldakse üksteise töid Kõigi tööd pandi järgmisel päeval vaatamiseks välja, aga enne pidnad hommikuni vajutise a

212

MATEMAATIKA 4. KLASSILE. ARVUD MILJONINI Siiri Visnapuu, Tali Põhikool

Teema riiklikus õppekavas: Arvud miljonini : Arvud miljonini,korrutamine ja jagamine kahekohalise

usvaradest ja -ressurssidest; mõistab ja hindab keskkonda säästvat elustiili.

Pädevused: Õpilane

oskab arvutada miljoni piires; huvitub loodusest; suhtub loodusesse säästvalt.

Õppematerjalid ja –vahendid: Info taimede kohta http://sunsite.ee/taimed/

Tunni teemaarvuga Seos teiste õppeainetega: kodulugu Eesmärgid: Õpilane

tunneb arve miljonini,oskab tehteid järguühikutega; teadvustab inimese sõltuvust lood

K.Kaasik, B.Balčytis ,,Matemaatika 4.klassile’’ A.Kaasik, K.Kaasik,,Matemaatika töövihik 4.klassile’’ Tunni käik: Eeltöö Koduloo tunnis on räägitud taimede ehitusest ja levikust. Sissejuhatus Õpilastele on eelnevalt jagatud andmed looduskaitse all olevate taimede kohta.Õpilane esitab taimedega seotud fakte ja kirjutab esinenud arvud tahvlile. Teema arendus

Õpetaja teatab tunni teema ja eesmärgid. Suuline Õpilased koostavad tahvlile kirjutatud andmeid kasutades

ülesandeid. Tuletatakse meelde järkarvuga korrutamist-jagamist ning

järkarvude korrutamist-jagamist. Vestlus looduskaitse all olevatest taimedest.

213

Kirjalik Õpilased lahendavad ülesandeid kirjalikult. (Õpik lk

e nim

Kokkuvõte

pilased nimetavad järkarve miljoni piires (mäng ,,Täidan,täidan

e, et loodusesse tuleb hoidvalt

114/tv.lk.82) Nuputusülesanne (lahendiks ühe looduskaitse all oleva taim

etus)

Õlaeva’’) Õpilased räägivad, mis jäi tunnist meelde seoses looduskaitse all levate taimedega, teevad järelduso

suhtuda.

214

MATEMAATIKA 5. KLASSILE. RISTKÜLIKUPI

NDALA JA ÜMBERMÕÕT. MURD.

Kaida Laks, Rakvere Linna Algkool

Teema: Ristküliku pindala ja ümbermõõt. Murd. Osa leidmine ter Seos teiste ainetega: kodulugu esmärk:

Õpilane ab joonestada ristkülikut, jaotada seda osadeks,

omab teadmisi talumajandusest ja maa-ala otstarbekast

saab aru õpitud oskuste vajalikkusest tulevikus.

ahendid: tööleht, joonlaud, pliiats.

unni käik: Korratakse plaani joonestamist ja ristküliku jaotamist osadeks. Õpilased jaotuvad 3 – 4 liikmelisteks gruppideks. Töölehe ülesannete täitmiseks on aega 35 minutit. Töölehed korjatakse kokku ja õpetaja annab suulise hinnangu

gruppide tööle.

vikust. Kümnendmurd.

E

osk oskab leida ristküliku pindala ja ümbermõõtu,

jaotamisest, oskab planeerida ja arutleda,

V

T

Järgmises tunnis analüüsitakse ülesannete lahendusi.

215

Valige grupijuht. Kirjut

TÖÖLEHT ÕPILASTELE

age oma grupi õpilaste nimed alustades

……….

ja teise serva pikkus on 600 meetrit. Kui suur

__T

on taluhoonete ja taluõue all. Märkige see ala joonisele

värvige. Kui suur on taluhoovi maa-ala?

________________________________

___________________________________________________________________

grupijuhist.

1. ……………………………………………………………

2. …………………………………………………………………….

3. …………………………………………………………………….

4. …………………………………………………………………….

Ülesanne:

I Tõnule kuuluv talumaa on ristküliku kujuline. Maa-ala ühe serva

pikkus on 800 meetrit

on Tõnule kuuluv talumaa? Tee joonis nii, et 100 meetrile vastaks 1cm

ja arvuta.

__________________________________________________________________

alumaast 1/12

ja

_

_

216

Kui suur osa maast on aedviljade ja maasikate all, kui see moodustab

/6 kogu talu-maast? Märkige joonisele ja värvige teise värviga.

____________________

.

e

v

leb 3 meetri laiune?

____________________________________________________________________

____________________________________________________________________

II Lahendage õpikust ülesanne 799. (AVITA, 2001)

Kui ülesandes antud joonisel oleks kujutatud kooli hoovi, siis

paigutage sinna spordiväljak nii, et oleks piisavalt mänguruumi nii

väljakul kui ka ülejäänud maa-alal.

Kui suur on teie planeeritud mänguväljaku pindala ja ümbermõõt?

Tehke joonis.

1

_

Kui suur on Tõnu põllumaa, kui see moodustab ¼ kogu talumaast?

Märkige joonisele ja värvige

___________________________________________________

1/24 talumaast on kaevatud tiik. Kõik ülejäänud talumaa on kaetud

metsaga. Kui suur on metsaga kaetud talumaa-ala? Märkige joonisel

ja värvige.

____________________________________________________________________

Tõnu kavatseb ümber talumaa piiri ehitada traataia kahekordse

traadireaga. Mitu meetrit kulub Tõnul selleks traati, kui lattidest vära

tu

217

_____________________________________________________________________

___________

________________________________________________

________________________________________________________

___________________

_____________________________________________

_________

___

________________________________________________________

Milliseid töid tuleks teha mänguväljaku rajamiseks?

_____________________

___________

__________________________________________________

______________________

____________________________________________________________

________________________________________________________________

218

EESTI KEEL 5. KLASSILE. INIMENE JA

Taimi Jürgenstein , Paide Gümnaasium

õppeainetega: loodusõpetus, kunstiõpetus dusele ja sellega

vorme, eluviiside

er. Emakeele õpik

METSLOOM.

Seosed teisteEesmärk: 1. Õpilane tunnetab inimtegevuse mõju lookaasnevat vastutust. 2. Õpilane tunnetab ja väärtustab teisi eluerinevust. 3. Tekstist teabe leidmise harjutamine. Materjal ja vahendid: V. Maansoo, K. Vardja “Sõnasõb5. klassile”, töölehed

unni käik:T Häälestamine: Õpetaja teatab tunni teema ja kirjutab tahvlilkäsitlemisele tuleva teksti pealkirja ja tegelased (rebane, talunik,

e

alutakse

ruohakastki võib mett lugemise käigus jälgida iga

last just nii käituma. evad tegelased?

elistesse rühmadesse, igale rühmale antakse ing

lugeda ja otsida konkreetseid lauseid või teavet, mis pakub huvi nende rühma vaatekohast ja neid komm5. Arutelu erinevatest vaate ntud seisukohtade üle. Kokkuvõte: Õpilased panev u seisukoha inimese ja looma teemal (töölehe

taluniku pojad, kanad, hirv koos pojaga). Õpilastel pennustada, millest jutt täpsemalt räägib. Teema arendus: 1.Õpilased loevad õpikust teksti “Kaleida” (E.Seton – Thompson), lisaülesandeks on

gelase mõtteid ja arvamusi, mis panevad antud tegete2. Sõnastatakse probleem: kuidas näevad antud lugu erinKuidas lahendada inimese ja loomade vajaduste vastuolu? 3. Õpilased jaotatakse 4- liikmühe tegelase nimi ja palutakse antud lugu vaadelda tema vaatenurgast ntäita töölehe 1. osa. . Õpilastel palutakse tekst veelkord läbi4

enteerida.(töölehe 2. osa täitmine) nurkadest antud aad kirja oma isiklik

3. osa täitmine). TÖÖLEHT “ERINEVAD VAATENURGAD”

219

I osa: Sinu vaatenurk ..inimeste ja loomade vajaduste vastuolu e

______________________

Vajadused Mured ja

........................................ ....................................................................

....................................

sed Sinu

............................................................

III osa: Kokkuvõtlik ......................................................................... ....................................................... .........................................................................................................................................................

MENE JA

Taimi Jürgenstein , Paide Gümnaasium

Seosed teiste õppeainetega: emakeel, kunstiõpetus

probleemilRoll ______________________________________________ probleemid .......................................................................................................... ....................................................... ...................................................................... II osa: Loe ja reageeri Teksti laureageeringud ...................................................... ...................................................................... ...................................................... ..........

seisukoht .........................

LOODUSÕPETUS 5. KLASSILE. INIMETSLOOM

Teema riiklikus õppekavas: Inimese mõju loodusele.

220

Eesmä1. Õpikeskkonnale ja ohte, mis s 2. Õpilane teadvustab inim use muutmisel, looma- ja taimeliikidele va

dusõpetus 5. lassile”

rk: lane teadvustab inimtegevuse ulatuse mõju ümbritsevale

ellega kaasnevad. ese vastutuse lood

jaliku elukeskkonna säilitamisel. Materjal ja vahendid: K.Hellat, I. Leuhhin, E. Pärtel “Look

Tunni käik: ine: Õpetaja palub õpilastel meenutada oma hommikust

kooliteed ja nimetada, milliseid inimese poolt tehtud muutusi nägid miks neid muutusi on tehtud

Õpetaja kirjutab tahvlile tunni teema. us.

.Õpetaja teeb tahvlile (või annab töölehtedel) tabeli ja seletab, kuidas seda täitma hakatakse.Teksti lugemise käigus peatub õpilane mõne

muse av ette

anda.

Laused tekstist Minu arvamused, kommentaarid

Häälestam

nad ümbritsevas keskkonnas. Arutatakse,ja milline võiks see paik välja näha ilma inimtegevuse jälgedeta.

Teema arend1

talle olulise lause juures, kirjutab selle tabelisse ja lisab oma arvavõi kommentaari (koos põhjendusega). “Peatuste” arv on soovit

1. 1.

3. Õpilased loevad ette oma valitud lauseid ja2. Õpilased loevad õpikust tekstid ja täidavad tabeli.

oma kommentaare.

Arutelu.

Kokkuvõte: Õpilased kirjutavad eelnevale tööle tuginedes jutukese teemal “Kas inimesel on õigus loodust muuta?”

221

KUNSTIÕPETUS 5. KLASSILE. INIMENE JA

Seosed teiste õppeainetega: loodusõpetus, eesti keel

Eesmärk::

Õpilane

1. õpib kujutama looma, tema karvkatet.

2. harjutab õlipastellidega pinna katmist, värvitoonide segamist ja

sulatamist.

Materjalid ja vahendid: Reprod loomamaalidest, pildid rebasest,

õlipastellid, A3 joonistuspaber, raamat “Räägi mulle rebasest”

Tunni käik

METSLOOM Taimi Jürgenstein , Paide Gümnaasium

:

Eeltöö: õpilased võtavad kaasa pilte ja raamatuid rebasest.

Häälestus: Õpetaja juhtimisel tuletab klass meelde emakeele tunnis

loetud teksti “Karuohakastki võib mett leida”. Arutatakse, milline on

rebase loomulik elukeskkond ja mida ta eluks vajab. Õpetaja teatab

tunni teema- Rebase kujutamine tegevuses.

Teema arendus:

1. Loomapiltide vaatlus, tähelepanu pööratakse looma kujutamisele ja

pildi

kompositsioonile.

222

2. Värvide valimine ja segamine, karvkatte kujutamise proovimine.

3. J

Kok eb

ja mida ta sel hetkel võiks t ööd pannakse välja.

nalüüs ja hindamine toimub järgmisel tunnil. Õpilane tutvustab oma

ärkused: Töö jaoks on soovitav kasutada paaristundi.

oonistamine

kuvõtteks: Valmis töö taha kirjutab õpilane, mida tema rebane te

unda ja mõelda. T

A

tööd.

M

223

EMAKEEL 5. KLASSILE. MIKS ME HOIAME JA KAITSEME?

Teem skkond. Linnud, loomad ja kal Seo iõpetus Ees

pöörab suuremat tähelepanu inimtegevuse mõjule loodusele hoidub loodust kahjustamast oskab teha koostööd oskab teha lühikokkuvõtteid oskab leida arvuti abil vajalikku informatsiooni

Materjal ja vahendid: töölehed, arvutiklassi kasutamine, ELF`i põhieesmärgid, kaitsealuste liikide nimekiri. Tunni käik:

Sirle Varkentin, Paikuse Põhikool

a riiklikus õppekavas: Mina ja elukead

sed teiste õppeainetega: loodusõpetus, arvut

märk: Õpilane oskab leida vastuseid, hankida vajalikku teavet, teavet

tõlgendada, kasutada

Eeltöö: Õpilastel oli koduseks ülesandeks välja uurida, mis on ELF. Sissejuhatus: ( 3 min): Mis on ELF? Keda või mida on kujutatud ELF`i logol? Miks? Teema arendus:

Vestlus Eestimaa Looduse Fondi põhieesmärkidest ja nende analüüs. Miks on need eesmärgid tähtsad? ( 5min) Paaristöö, leia interneti abil kaitsealuseid liike Eestis. Selgita I,

II, III kategooria tähendus ja too näiteid. Mis on tegevuskava?( 10 min)

224

Arutelu- milliseid vastuseid leidsime, mis jäi arusaamatuks, on

Töö tekstiga ja töö öleht teemal lendorav. ( 12min) Õpetaja saad kide

nimekirja, kust iga õpilane valib enesele ühe liigi.

sest teha lühiülevaade, kasutades teatmeteoste, interneti jm. abi,

pidepunktid leiab iga õpilane oma töölehelt.

Juhul, kui ei ole võimalik kasutada arvutiklassi võib antud tunni delt,

teatmeteostest. Õpilastele on antud vajalik interneti aadress, kust aab ( http.//www.loodus.ee)

milliseid uusi teadmisi omandasid, kas saadud teadmisedsinu jaoks olulised? ( 8 min)

lehe täitmine, tö

ab klassis ringikäima kaitsealuste lii

Töölehe kontrollimine ( 3 min)Kokkuvõte: ( 4 min) Koduseks ülesandeks jääb valitud kaitsealuliigist

Märkused:

osas leida teavet õpetaja poolt valmistatud töölehte

teavet s

225

M

eema riiklikus õppekavas: Rahvalaul.

skogemuse arendamine. Puude liigid Illuka kooli pa

Seosed teiste õppeainetega: Loodusõpetus ja ajalugu. Eesmärk: Õpilane

näeb enda ümber ilu, tunneb illuka pargis ole-vaid puid. oskab luua ise rahvalaulu, oskab kuulata ja hinnata teiste poolt loodut.

Materjal, vahendid :

Viltpliiatsid või värvilised pliiatsid. Erinevast puidust ja erineva pikkusega puupulgad. Männi-, kuuse- ja seedrikäbid. Nelja liiki puulehti.( võib olla tehtud ka värvilisest paberist.)

Tunni käik:

UUSIKAÕPETUS 5. KLASSILE. PUUD JA MUUSIKA.

Riina Tuur, Illuka Põhikool

TMuusika kuulami

rgis.

Teema: Puu läbi muusika ja rahvalaulu.

Sissejuhatus: Vestlus. Meeleolu loomine. Millised puuliigid kasvavad Illuka pargis. Teema arendus:

Puude, parkide tähtsus. Nende mõju inimesele. Puu kui stressi maandaja. Igal inimesel oma puu. Puu kasutamine muusikas ( pillide valmistamisel )

226

Klaasi jaotamine 4.rühma. Iga laps valib ühe puulehe. Rühma

“. ( Pikkus vähemalt 8 rida . Rühm valib eeslaulja.)

Luua rahvalaulule rütmiostinaatolemasolevai d, käbid )

rutelÕpetajapoolse hinnangu andmine.

idsime nendest lauludest? Märütmiostin

jaotamine toimub puulehtede järgi ) Ülesanne rühmadele – Tuleb luua ise rahvalaul “ Minu puu

o, kasutades mängimiseks d looduslikke rütmipille ( pulga

Rühmade esinemine. A u tehtust.

Mida õpetlikku lerkus : Tunnis toimuv eeldab, et õpilased teavad, mis on

aato ja rahvalaul ning kuidas neid teha.

227

INGLISE . KLA . KEEP YOCOUNTRY

Maia Põlajeva, Ke ool

ling. our country tidy!

ims: The discussion

° “Where have you been?”

eveloping the sense of responsibility of students when they are on a trip.

Wa uThe tea

KEEL 6 SSILE UR TIDY!

hra Keskk Topic: Travel Keep y A

° “Tips for travellers”

Demonstration that only people together can keep the country not polluted and clean.

D

Geograhpy of Estonia, Biology and Drawing are subsidiary subjects. rocedure: P

rm- p activity:

cher asks the questoins: Do you like travelling?

What places have you visited in Estonia? What kind of transport do youlike best? Have you ever been to any foreign country? . Where would you like to travel next? etc

Task 1.The teacher places the set of the cards of the road signs on the board and asks the students

to give the names to all the signs and to divide them in 4 groups, for example:

228

Sigrest reservoirs places

ntry road signs

ns in the Signs near Signs in public Coufo Don’t make a

Keep dogs under

fire! Don’t make noise!

Keep water clean!

control! Don’t throw litter!

Then the teacher asks the students to create their own signs, which also could be fantastic, and add them to the table. (This activity could be done as a group work or the whole class activity.) Task 2. The teacher divides the class in groups of 3 or 4 and sets the following tasks

draw an imaginary way of your trip to some place in South Estonia

put all possible signs on your way Task 3. After that activity the students make an oral report – they explain to the whole class using the map

why they have chosen travelling to that particular place what signs and what for they have put

Task 4. The students make a conclusion comparing the maps they have done what are the most frequent signs in their maps. At the same time the teacher writes these signs on the board. As home task the students are asked to answer the question

229

This lesson plan could be us tional material to Units 13, 15 of the Student’s Book “I Lo y Ülle Kurm and Mare Jõul.

What signs and where would I put at the place I live?

ed as an addive English 4” b

230

VÕÕRKEEL 6. KLASSILE. MEIE HINNALINE PLANEET

hkool

konnasõbralik käitumine

ainetega: geograafia, eesti keel

esmärk:

ja põhjuseid ning pakkuda välja lahendusi

tekstist spetsiifilist informatsiooni oskab kasutada tingimuslause 2 tüüpi

“Enterprise 2”

Ruth Juss, Paikuse põ Teema riiklikus õppekavas: kesk Seosed teiste õppe EÕpilane

oskab viia kokku probleeme

leiab

väärtustab keskkonnasõbralikku käitumist Materjalid ja vahendid: Virginia Evans – Jenny Dooley Express Publishing, 2000, Unit 11, lk 76-78 Tunni käik: Eelmises tunnis oleme vaadanud videot “Our Precious Planet”, õppinud

gimuslause teise tüübi

(8 min Ex 2)

lata kassetilt kõnelejaid ja osata vastata küsimustele (16 min Ex 3)

jutus sõnavarale (5 min Ex 4)

selgeks tin Sissejuhatus: vaadates õpikupilte, leida õiged vastused (5 min Ex 1) Teema arendus:

Viia kokku probleemid ja põhjused ning leida lahendused

Kuu

Lünkhar Tingimuslause 2 tüüp (10 min Ex 5)

Koduse ülesande andmine: tingimuslaused, tekst lugeda - tõlkida, osata vastata küsimustele

231

TÖÖLEHT ÕPILASTELE Exercise 1

ures. Which picture shows: Look at the pict

a car fumes ? ; public transport ? ; a rainforest ? ; a person planting tree ? ; a hunter ? ; a wild life ? What is acid rain? light rain ? rain with chemicals from factories ? What can cause acid rain? rainforests ? pollution ? animals ? Exercise 2 Match the problems to the causes. Try to find possible solutions. Problems Causes endangered species/kill cars air pollution/cause hunters rainforests/destroy logging companies Solutions Use bicycles, plant new trees, drive electric cars, use less paper, create special parks for animals, teach hunters it is wrong to kill animals. e.g. Air pollution is caused by cars. We must use more bicycles. Exercise 3 Roberta – Italy If I were leader of my country, I would ban cars because they cause too much air pollution. I hate it when I’m riding my bike in the street and I can hardly breathe because of the traffic fumes. It makes me feel really ill. Air pollution causes acid rain, too, which kills trees and plants. I would also improve public transport. People wouldn’t need to use their

232

cars so much then. I think people should walk more often, or use a bicycle, like me! If they did, d be healthier places to live

where these animals could live safely.

our cities woulin. James – Kenya If I were the leader of my country, I wouldn’t allow hunters to kill endangered species. Did you know that animals such as tigers and rhinos have been hunted so much that there will soon be none left? I think we need to teach hunters that it’s wrong to kill these animals. I would also create special parks

233

Maria – Brazil

If I r from destroying the rainforest. It’s terrible the way that animals and rar a that they’re not just destroying the trees and the wildlife? They could de yneeds. One answer to the problem is to make the logging companies plant new trees. If they did that, it could save the rainforest and give all of us cleaner air to breathe. Questions.

1. Why can Roberta hardly breathe when she’s riding her bike? 2. What does acid rain kill? 3. What would happen if public transport were better? 4. What will happen if hunters continue to kill endangered

species? 5. What happens when trees disappear? 6. What do trees produce? Why is it important to us?

Exercise 4 Language development Fill in the words from the list. Basic, rare, ban, acid, logging, safely, plant, air, cleaner, species, public, traffic. 1. to ………………….cars 7. …………………….plants 2. …………………….pollution 8. to………………….. trees 3. ……………………..fumes 9. …………………….air 4. endangered…………………. 10. …………………….rain 5. ……………………..transport 11. …………………….needs 6. ……………………..companies 12. to live ……………….….. Exercise 5 Make sentences using the prompts, as in the example. e.g. we all use bicycles > there not be so much air pollution

we e the leader of my country, I would stop logging companies

e pl nts die when the trees disappear. Don’t these companies know

stro us all! Trees produce oxygen, which is one of our most basic

234

If we all used bicycles, there wouldn’t be so much air pollution.

ins in towns and cities > ets

1. there be more b there not be so much

litter on our stre2. we not pollute l clean drinking water 3. we recycle all of our waste > rubbish not pollute environment

n rainforest > fewer plants and animals die

akes and rivers > we have

4. we stop cutting dow

235

TÖÖÕPETUS 6. KLASSILE. PESAKASTI VALMISTAMINE. Priit Post , Tali Põhikool

Tunde: Te : Seosed teiste õppeainetega: loodusõpetus – lindude kasulikkus;

õõtmine, mõõtühikud. EesÕp

saagida. tamise kohad.

teab milliste mõõtmetega ja kujuga pesakast tuleb valmistada

teab kuhu ja mis suunas tuleb pesakast asetada. oskab materjali säästlikult kasutada.

Materjalid:

1. 25 mm pak2. 60 – 70 mm3. tööriistad

4 ( 2 paaristundi ).

ema Saagimine. Naelliide.

matemaatika – m

märgid: ilane oskab märkida mõõtmeid materjalile ja nende järgi oskab valida õige pikkusega naelad ja õiged naelu

teatud linnuliigile.

sune hööveldamata laud naelad

Tunni käik:

1. Tunni alguses õpetaja seletab lindude kasulikkusest ja pesakasti vajalikkusest. Räägib, millistele lindudele ja kuhu

utada ning milline see olema peaks. petaja kirjeldab tööoperatsioonide järjekorda ja seletab,

ikult

3. saevad osad välja (vajadusel kasutades tarvikuid).

tuleb pesakast paig2. Õ

kuidas tuleks materiali tükeldada, et seda kuluks võimalvähe. Õpilased märgivad materjalile ja

236

4. Õpetaja kontrollib töö üle (vajadusel laseb tehtut parandada). Puurib lennuava ja seletab kui suur see peaks vastavale

I paaristunni lõpp Kokkuvõte tööst II p

1. I topelttunni kokkuvõte ja sissejuhatus järgnevasse tundi. klassis õpitud naelutamise põhitõed.

, aidates teineteist kasti

isaküsimused: b pesakasti põhi lüüa seinte vahele, aga mitte alla?

kesed, pikad ega jämedad? Kas on pesakastile vaja lennuava alla pulka, miks?

epindasid?

ol Õppe-ee r n kahes erinevas õppeaines. Õpilane oskab m ostada, kasutada g Kujundatavad pädevused: Õpilane

- -õpib seostama keemiateadmisi teistes loodusteadustes

o

linnuliigile olema.

aaristund.

2. Tuletatakse meelde 5.3. Õpilased töötavad paaris

kokkulöömisel. 4. Kokkuvõte tööst.

L Miks tule Miks on tähtis lennuava mõõt? Miks naelad ei tohi olla liiga lühi

Miks ei tohi hööveldada pesakasti sis

KESKKONNATUNDE III KOOLIASTMELE

KEEMIA JA BIOLOOGIA 7. KLASSILE. KEEMILISED PROTSESSID INIMESES Ilme Soomre, Aegviidu Põhiko

smä gid: Integratsiooõlemas õppeaines esinevaid termineid samastada, se nin siduda igapäevaeluga.

saab aru keemia- ja bioloogiateadmiste vajalikkusest

mandatutega

237

-oskab rakendada bioloogias omandatud teadmisi ja seostada n t

- järelduste tegemise oskust

imese üldist ainevahetust -

Kasut pematerjalid: BioloogiaH. Karik K

1

9.k , inimese see ud 7.klassis. Aeg: 2x4 mi Tunni kä

eid eistest teabeallikatest saadutega arendab loogilise mõtlemise, analüüsi ja

-teab inteab seedeelundite ehitust, talitust ja tervishoidu.

atavad õp 7.klassile Avita, 1997 eemia 9.klassile Koolibri, 1997

L.Tamm, H.Timotheus Keemia 9.klassile Avita, 200

Eelteadmised: l. orgaanilise keemias on vastvad teemad läbituddimise teema on läbit

5 n., soovitatav on paaristund

ik 1. Klass jaotatakse 4 töörühmaks ja iga rühm saab eraldi

tööülesanded 20 minutiks.Iga rühm töötab iseseisvalt õpikuga, otsib vastuseid küsimustele, vormistab vastused kirjalikult.

I rühm: Sahhariididid e. süsivesikud Õpilased kasutavad keemiaõpikut (Avita, 2001) lk. 105-108, ja selgitavad kokkuvõtvalt 1) sahhariidide koostis ja omadused 2) glükoos ehk viinamarjasuhkur; 3) fruktoos ja mesi 4) tärklis – ehitu, omadused, tähtsus eluslooduses 5) tselluloos – ehitus, omadused, tähtsus eluslooduses II rühm: Rasvad ja valgud Kasutavad keemiaõpikut (Avita, 2001) lk.108-110 ja selgitavad kokkuvõtvalt 2) Rasvade olemus , jagunemine, omadused 3) Margariin

238

4) Seep de koostis , omadused

6) Valkude tähtsus elusorganismides

rü m1 a t a k m a ikut( Koolibri, 1997) lk.115-121 2) Vastavad küsimustele lk.121 rühm 1 a t a bioloogiaõpikut (Avita,1997) lk.172-177 2) Vastavad ü m s le lk. 174 ja 177

a ühm k n b tte oma küsimuste vastused Teised õpilased on aktiivsed kuulajad.

. a m k o ta o te stide põhjal kolm hüüdlauset, mida elus l g a er is k t itu spidades.Laused

ir s ta v e IV rühma hüüdlausetest:

r i n e atoit!

5) Valgud , nen

III h

) K su av d ee i õp

IV ) K su av d

k si u te2. Ig r a na e

3 Ig rüh o sa b ma k

tu eks jär id t v lik u o mist silmak jutatak e h lil .

Näide° Lastele ei sobi ainult taimetoit! ° Pa

Toit olgu värske, maitsev ja isuäratav! im to t o s g

°

239

4. Ristsõna

lahendamine

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 1 . seedenääre 16 .vitamiin. mida organ2. tekivad valkude seedimisel sünt3. imenduvad lümfisoontesse 4. närvivitamiinid

5. element, vajalikenergia vabanemiseks

eensoole algus, l6. p õpliku

15. smi biokatalüsaatorid

ism alguses eesib päikesev

seedimise osa 7. saadakse suhkrupeedist 8. sülje ensüüm 9. süsivesikute seedimise õppsaadus l10. rasvad teise nimega 11. keskkond maos

a 12. rikub magu ja maks13. mao ensüüm

organi

240

LOODUSÕPETUS 7. KLASSILE. ÖKOLOOGILINE BUMERANG

Sergei Gribov, Narva Soldino Gümnaasium

Teem a onna ökoloogia

a: füüsika, keemia, bioloogia ja ökoloogiliselt

Näidata, et ökoloogiaküsimused sõltuvad meie suhtumisest ümbritsevasse keskkonda.

“ökoloogilise bumerangi” ldavad küsimused

hendatakse viiest konkursist/võistlusest koosneva mängu käigus. alitakse mängureeglid: igale rühma liikmele oma kindel roll: ) majandusjuhataja – võtab õpetajalt üle varustaja rolli; ) koordinaator – juhataja (juhib arutelu); ) ettekande tegija – iga rühm valib ise; iga rühma liige peab esinema

ettekande tegija rollis; ) sekretär – paneb täpselt kirja rühmas toimuva (kes mida ütles, kuidas

argumenteeris).

konkurss: 3 minu

a: Ümbritsev keskk

Seos teiste õppeainetegpuhaste ainete tootmine Eesmärk:

Juhtida õpilaste tähelepanu probleemile.

Tunni käik Tunni viivad läbi vanemate klasside õpilased vormis. Klass jagatakse kolmeks rühmaks ja vaadelaV123

4

I tit tteantud sõnadest lausete koostamine teemal “Ökoloogia”.

lik sõnu on ises ümbrikus, iga rühm valib endale kreetse ülesandega.

) ning suhete ökoloogia keskkonnatingimuste koosluste nende populatsioonide tegeleb ja vastastikuste organismide, uurimisega

al zooloog “ökoloogia” 1866. kasutusele võttis

EIga va omaette kinnümbriku kon 1

2) termini E. Haeckel saksa aast

241

3) mõjutavad keskkond ökoloogid kuidas uurivad, ja mõjub kuidas

) ka ökoloogia olelusvõitluse kuulub populatsioonides huviorbiiti

) tõttu ümbritseva rahutus keskkonna ökoloogilise kasvab seisundi ühiskonnas

loogia ümbritseva on mõjust elusolendite adus

keskkonda elusolendid elusolendeile 4

toimuva uurimine 5

6) vastastikusest ökokeskkonna ja te

II konkurss: 15 minutit Essee kirjutamine etteantud teemal: ) Hinnake tänast keskkonnaseisundit meie linnas ja kogu Eestis.

2) Millisena te sooviksite näha teid ümbritsevat looduskeskkonda? 3) Kuidas parandada ümbritseva keskkonna seisundit? III konkurss: 10minutit Jutustada ja anda selgitus ökomärgistele 1 – 5. http://www.keskkonnaveeb.ee/okomark/okomark.php

1

2. 1

.

242

4. 5.

.

k r s 1 min o m n u n ö o d n u e e i a m loo e mi

t a a o g e a p d ee a bd n u k l o t st.

3 IV kon u s : 0 utitL o i g li e tö .T o a g l s ll se rekl a i min , s tõestaks veenvalt tema eeliseid teis e n l o s te k u a e s. K u amärgi loomine, mis näitaks teie too a g ö o o gilis puhtu

243

V konkurss: 5 minutit Ökoloogiateemaline ristsõna

4

1 2 3 1 2 53 4 5 6 6 7 8 Horisontaalselt:. terviklik osa looduse ga, st

seostunud organismid isereguleeruva

s leiduvaid taimi, ainsaid elusolendeid, kes suudavad valmistada eluta ainest elusat ehk orgaanilist ainet; (tootjad)

koolis õppeaine), mis uurib elusloodust; (bioloogia) väiksem olend maakeral; (mikroob)

6. uud loo

7. (to

st koos selles sisalduva elusa ja eluta poole1

funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete kaudu koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavadareneva terviku; (ökosüsteem)

2. üks viiest selgroogsete rühmast; (kalad) 3. nii nimetatakse kõigis elukoosluste

4. teadus (5. kõige

teadus (koolis õppeaine osa), mis uurib pinnamoodi, veekogusid ja mdust; (loodusgeograafia)

neid moodustavad olendid, kes elukoosluses üksteisest toituvad; iduahelad)

244

8. esi. (auk)

e seoseid

m ühetaoliste

õigis elukooslustes leiduvaid (enamasti) loomi; nad toituvad rgaanilisest ainest, st teistest taimedest ja loomadest; (tarbijad) e pindmine kobe kiht, millest taimed ammutavad mineraalaineid;

ikas)

õo semaid rühmi.

Te Seose ogia, füüsika, keemia, bioloogia,

us, ühiskonnaõpetus EesÕpilane

omandab tuumak atud hinnangulised kriteeriumid ;

maa osoonikihi ......, võib ohustada inim Vertikaalselt: 1. teadus, mis uurib organismidevahelisi seoseid ning organismid

ümbritseva eluta loodusega; (ökoloogia) 2. üksteisega seotud olendite kogum, mis elab enam-vähe

alal; (elukooslus) tingimustega 3. nii nimetatakse k

valmis o4. maakoor

(muld)5. nii nimetatakse kõigis elukooslustes leiduvaid organisme (näiteks, seeni ja

baktereid), kes toituvad surnud loomadest ja taimedest ning muudavad orgaanilist ainet tagasi mineraalaineteks, veeks ja süsihappegaasiks; (lagundajad)

6. halvalõhnaline putukarühm, üks liikidest on inimkaasleja ,. (lut Kokkuvõte Žürii hindab rühmade konkursitulemusi, märgib ära kõige nnestunumad, oskuslikumalt kirjutatud esseed, vastused. Parimaid savõtjaid autasustatakse, tunnustatakse aktiiv

AJALUGU 9. KLASSILE. TUUMAPLAHVATUS JA KESKKOND

Anna Salmanova, Narva Soldino Gümnaasium

ema riiklikus õppekavas: Teise maailmasõja lõpp

d teiste õppeainetega: ökoloinimeseõpet

märk:

on teadlik tuumarelva kasutamisega seotud keskkonna- ja globaalprobleemidest;

atastroofi ennetamisele suun

245

õpib hindama ja armastama elu.

aterjal ja vahendid: jalugu 9. klassile”;

. Tannberg, U. Linnus. Lähiajalugu. Ajaloo töövihik 9. klassile; kel “Kui lõpeb Teine maailmasõda”;

ma Tu

ME. Värä, T. Tambergi, E. Pajuri õpik “LähiaEN. Rabotnovi artik

ailmakaart.

nni käik EelTutvumine N. Rabotnovi artikliga “Kui lõpeb Teine maailmasõda” (artikli

elsest ajakirjast "Русский журнал" /круг чтения/ Периодика. "Ж(vt . htt

töö:

leiab venekeурнальное чтиво", 34. väljaanne)

p://magazines.russ.ru/znamia/2001/3/rabotn.html )

Sis juhÕpetajaHirošim a amilles ei olnud ameerika sõjavangide laagr Teema arendus: Õpilased sõnastavad nende arvates kõige aktuaalsemad probleemid, mis on atastroofiliste tulemustega

imkonna jaoks. eejärel moodustatakse rühmad väljatoodud probleemide arutamiseks: tuumakatastroof – hädaoht tsivilisatsioonile;

katsetuste tagajärjed inimkonnale; tuumaenergia kasutamine: plussid ja miinused majandusele ja

i Põhikool

se atus: esitab õpilastele tsitaadi N. Rabotnovi artiklist: “Räägitakse, et a saatuse otsustas asjaolu, et see oli inus suur Jaap ni linn,

it”.

seotud tuumarelvaga ja selle kasutamise kinS

maaaluste tuuma

ümbritsevale keskkonnale Kokkuvõte:

rühmade aruanded; tuumavastase temaatikaga plakatite koostamine.

GEOGRAAFIA 9. KLASSILE: LÄÄNEMERE KAITSE Priit Riemann, Tal

246

Tunni teema : Läänemere kaitse Seosed teiste õppeainetega : bioloogia. Õppematerjalid :

9. klassi geograafia õpik (Rummo, T; Kont, A. Geograafia IX klassile. Tln, Avita, 2001 ); lk 37 – 39. Leinonen, M; Dahlström, H; Nyberg, T. Läänemeri. Helsingissa Kustannusosakeyhtiö Otava; 1992. Tõlkinud: Anu Haak. Internet

Tunni käik: 1. Õpetaja annab üldülevaate Läänemerest, tema

keskkonnakaitsealasest haavatavusest. (10 minutit ) 2. Õpilastele jagatakse kätte Läänemerd tutvustavad brošüürid (õppematerjalid, punkt 2) ja neil tuleb sealt läbi töötada 8

peatükk , mis käsitleb Läänemere kaitset ja teevad selgeks järgmised mõisted ja probleemid: vee eutrofeerumine ja seda põhjustavad tegurid, “vee õitsemine”, naftareostuse probleem. ( 20 minutit. ).

3. Õpilased uurivad Internetist, milliseid õigusakte ja otsuseid on Eestis vastu võetud Läänemere kaitseks. ( 10 – 15 minutit ).

4. Õpilased esitavad oma tunnikonspektid. TÖÖLEHT.LÄÄNEMERI Läänemere pindala on 373 000 km2 , koos Taani väinade ja Kattegati väinaga 415 000 km2. Läänemeri on madal (keskmine sügavus vaid 50m ), poolsuletud sisemeri, ühendus Atlandi ookeaniga on läbi kitsaste ja madalate Taani väinade tõttu oluliselt piiratud. Mainitud asjaolu teeb Läänemere keskkonnakaitse seisukohalt väga haavatavaks. Suurema keskonnareostuse korral võtab Läänemere isepuhastumine väga kaua aega. Seetõttu peavad kõik Läänemereäärsed maad tegema kõik mere keskonnaalase seisundi parandamiseks.

247

1974.aastal võeti Läänemere kaitseks vastu Helsingi kokkulepe, mida lai meid, mürke j vastu Läänemere piirkonna Ag onkreetne tegevuskava Läänemere kaitseks aastan

endati 1992.a. Selle kohaselt on keelatud lasta merre heita naftat. 1996.a. võeti Läänemeremaade Nõukogu poolt

enda 21, mis on ki 2010. Sellega on ühinenud ka Eesti.

248

ARVUTIÕPETUS. AO 5. JA 7. MOODULI

Signe Post , Tali Põhikool Sihtgru Ae u Eesmär d infot analüüsida ,töödelda ning esitleda tulemusi. Üle

1. Võ Leedus. 2. Riikide kohta otsi vajalik materjal internetist (CIA factbook 2002

3. Koosta vaja äiku !)

ss : www.odci.gov/cia/publications/factbook/index.html

HARJUTAMINE

pp: 9.-12. klass

g : k ni 2 tundi

k: arendada oskust hankida internetist informatsiooni , saadu

sanne : rrelda elektrienergia tootmise allikaid Eestis , Lätis ja

) likud tabelid ja diagrammid (vt. töö k

Aadre Tau

- electricity production ia tootmise allikad - electricity production by

foshüdro- o

uma- - nuclear

öö käik : 1. Leia valitud riigi energiatootmise andmed:

stinformatsioon :

CIA FACTBOOK –is on antud “ Select a country” Otsi sulle vajalik riik.

Ava link “Economy” lektrienergia kogutoodang E

Elektrienergsource

siilk il fuel ütus (põlevkivi, kivisüsi, nafta vms.) - foss - hydr

tu

T

249

www.odci.gov/cia/publications/factbook/index.html

Select a country Economy

electricity production , electricity production by source

i elektrienergia kogutoodangu ja tootmise allikate ed.

keskkonna ja säästva n 3 riigist .

MILE: THE ENVIRONMENT AND NATURAL DISASTERS

to enrich students’ vocabulary with the words on the topic ENVIRONMENT AND NATURAL DISASTERS;

to give students opportunity to express their opinion about the

the topic.

Materials: Textbook Blueprint Pre-Intermediate, with cassette Roleplay card on the topic ‘Saving Nature’ Any text on the ecological topic

LESSON 1

2. Koosta iga riig

kohta sobiv Exceli tabel , kuhu kannad leitud andm3. Koosta tabeli põhjal iga riigi kohta sektordiagramm.

ini 4. Koosta diagramm , mis sinu arvates näitab kõige parem5. Eesti , Läti ja Leedu erinevusi elektrienergia tootmisel. 6. Vormista töö : autori nimi , koostamise kuupäev , koostatud

tabel , sektordiagrammid koos väikese analüüsigaare gu seisukohast, ülevaatlik diagramm kõigist

INGLISE KEEL GÜMNAASIU

Olga Nagibina, Soldino Gümnaasium Aim:

topic, discuss serious ecological questions; to expand students’ knowledge about

Time: two lessons (90 minutes)

250

Stage 1. 5 minutes. Students work with the text ‘Global Weather’ (p.68, ex.4,StageStage 3. Students listen to the a member of Greenpeace (p.68, ex.6) twice and note down his predictions. Stage 4. DISCUSSION

1. Does school give enough environment knowledge? oblems in your area?

3. Which global problems are you most concerned about? you a member of our school environmentalist group NOOREK?

hat are its aims? What other environmentalist groups do you

6. What natural disasters can occur in Estonia?

Why\Where? \Why not?

ESSON 2 the ecological topic cut into paragraphs and

orld’. nts read the text and rearrange it (time depends).

StaSta on the text. Stage byl, etc.).

ture’. You may use any you like, I se Roleplay card B3 from State Examination 1999.

5) 2. Students with teacher go through the task.

interview with

2. What are the most burning envirinmental pr

4. AreWknow?

5. What natural disasters can you name?

7. Do you like Estonian climate? Why\not? 8. Would you like to live in a place with different climate?

9. Does the weather influence your mood? How? LYou need any text onscrambled. I use the text ‘The Amazon Forest and the Future of the WStage 1. Stude

ge 2. Teacher asks questions to the text. ge 3. Teacher can offer some grammar tasks

4. Discussion ‘ Global Ecological Catastrophes’ (Ideas: Cherno

Stage 5. Roleplay on the topic ‘Saving Nau

251

KUNSTIÕPETUS 9. KLASSILE. PAEKIVI PAIDE

ai Salumäe, Paide Gümnaasium

Seo Eesmärk: Õpilane

Oskab leida erinevaid objekte ja neid vaadelda Oskab leida joonistamiseks sobivaid rakursse Õpib edasi andma terviklikku kompositsiooni pildi ülesehituses Kasutab erinevaid tehnikaid, värvilahendusi Oskab hinnata ja väärtustada erinevate kunstnike loomingut

Materjal: joonistuspaber A3, A4, pliiatsid, pastellid, harjutuspaber, kustukumm. Esimese tunni käik: Õppekäik Vallimäele ja mõne õpilaste poolt valitud skulptuuri juurde. Sissejuhatus:

Õpetaja tutvustab, milliseid objekte tuleb leida ja vaadelda. Tutvutakse erinevate kunstnike töödega. Õpilased on eelnevalt tutvunud Paepäevi tutvustava interneti

leheküljega: www.paide.ee/yritused/ppp/frame.html

LINNAS. K

sed teiste õppeainetega: ajalugu, informaatika

Iga õpilane valib objekti, mida kujutama hakkab. Visandi joonistamine harjutuspaberile, õige rakursi otsimine. Kodus püüab iga õpilane leida lisamaterjali kunstniku kohta, kes on

tema valitud taiese autor. Õpilased kes valivad joonistamiseks ehitised või varemed, otsivad lisamaterjali oma objekti kohta.

Teise tunni käik:

252

S

oma ettepanekud m Õpilased joonistav itud tehnikas.

Kolmanda tunni käik:

Tööde demonstreerimine ja hindamine. rit.

issejuhatus: Vaadatakse üle eelmisel tunnil joonistatud eskiisid. Õpetaja teeb

uudatuste kohta. ad valitud objekti oma val

Joonistuste lõpetamine ja viimistlemine.

Iga õpilane tutvustab lühidalt oma objekti ja selle auto

253

BIOLOOGIA 9. KLASSILE. PAEKIVI EVOLUTSIOONI

Gümnaasium

eos teiste õppeainetega: keemia, geograafia, informaatika

Eesmärk: pilane Saab aru evolutsiooni kulgemisest Oskab leida paekivitükkidelt erinevaid organismide kivistisi

a internetist teda huvitavat teavet.

e pole võimalik peaks õpilased eelnevalt jagama väikestesse rühmadesse ( 4-5 õpilast

Organismid keda võib kivist leida

Dolomiit ja selle erinevus tavalisest paekivist a paetükke, milles võib

lava kerkimisega on paas paljandunud ja me saame näha erineva vanusega kihistuid. Millised

sitab see rühm, kes vastavat materjali otsis, oma

TUNNISTAJANA. Merike Einma, Paide

Teema riiklikus õppekavas: Loomariigi evolutsioon S

Õ

Oskab leid

Materjal ja vahendid: Võimalusel peaks tund toimuma arvutiklassis. Kui se

rühmas). Iga rühm saab ülesandeks leida kindlat materjali paekivi ja kivististe kohta.

Eestis esinevad lademed, nende vanus

Pankrannik Mandri Eesti paepaljandid

Õpetaja ja ka õpilased võtavad tundi kaasloomi leida.

Sissejuhatus: Eesti ala oli kunagi merepõhi. Mandri

organismid on paekivi peamiseks koostisosaks?

Teema arendus: Rühmatöö korral ematerjali. Arvutitunni korral otsitakse vastust internetist.

254

Edasi esitatakse küsimus nJa rühm kes materjali otsis, vastab sellele, või kasu

ende loomade evolutsioonilise vanuse kohta. tatakse interneti abi.

Millistes piirkondades on tõenäoline evolutsiooni jälgi leida? Nüüd

kohta, või jällegi kasutatakse internetti.

itud loomadest ja kivististe tähtsusest volutsiooni uurimisel.

Kodune ülesanne: saadud teave korrektselt kokkuvõtteks vormistada.

Viited lisainfole:

� Paas -- meie rahvuslik aare

vastavad töörühmad, kes otsisid materjali paelademete paiknemise

Lõpuks püütakse määrata kivitükkides olevaid fossiile. Õpetaja teeb kokkuvõtte lee

(Eesti Loodus 1997/6) - Rein Raudsepp http://www.loodus.ee/el/vanaweb/9706/paas.html � Rahvusvaheline rahvuskivi /näitusetutvustus/ (Eesti Ekspress Areen nr. 36, 1997) - Karin Hallas http://www.ekspress.ee/arhiiv/vanad/1997/36/areen/naitus.html � Eesti Geoloogiakeskus OÜ - Paelehekülg http://www.egk.ee/paas/paelehekulg.html � Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogiainstituut http://www.gi.ee/en/start.php � Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut http://www.ttu.ee/maeinst/em.html � Paide Paepäevad http://www.paide.ee/yritused/ppp/frame.html � Tallinna Vanalinn (Valdo Praust) http://www.ee/vana-tallinn/index.html - Keskaegse Tallinna struktuur http://www.ee/vana-tallinn/osa3.html

255

� Eesti Panoraamgalerii http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/index.html � Pakri kodulehekülg (mitteametlik, palju pilte) http://www.pakri.ee/ � Paldiski, Pakri poolsaar, Pakri saared (Sepp Dietrich) ttp://www.hot.ee/pakri/h

256

GEOGRAAFIA 8. KLASSILE. MÄNG

Teema: Inimese ökoloogia

a: bioloogia, inimeseõpetus, ökoloogia, kunst,

er, viltpliiatsid, Eesti füüsiline kaart, stend,

Eesmärgid:

kujundada teadmiste alusel hoiakuid; kujundada loodushoidlik elustiil; kasvatada säästvat suhtumist oma tervisesse; õpetada suhtlemisoskust; laiendada teadmisi Eesti loodusest; kasvatada säästvat suhtumist loodusesse; õpetada konflikte rahulikult lahendama; õpetada nägema inimese tegevuse mõju loodusele; õppida välja ütlema oma suhtumist mingisse probleemi.

Ürituse käik

Ljudmilla Zolina, Narva Soldino Gümnaasium.

Seosed teiste õppeainetegkirjandus. Materjal ja vahendid: pabplakatid, klassitahvel.

Kestus: 60 minutit. Osalejad: 5 õpilast igast klassist, toetajate rühm, žürii (10. klassi õpilastest koosnev) Ülesanne nr 1. Koostage ja esitage tervitus(kõne) (3 minutit). Koostatakse. Loetakse ette. Kelle tervituskõne osutub kõige säravamaks, kelmikamaks ja meeldejäävamaks, see kuulutatakse võitjaks. Ülesanne nr 2. (5 minutit) Kodune ülesanne. Iga klass esitab ühe looduskaitseala kirjelduse (5 minutit).

257

Ülesanne nr 3. Punane Raamat. Osadest kokku panna Eesti Punasesse Raamatusse kantud loomaKes suudab meenutada kõige rohkem Eesti Punasesse Raamatusse kantud taimede nimetusi? (Näidata taimede pilte.)

kuju.

. (3 m

e eest, siis ...

ohuks haruldastele taimedele ja loomadele on ... .

Ülesanne nr 4 inutit) Lõpeta lausedKui Eestis ei hoolitsetaks niitude ja põldudEestis kaitseb loodust ... . Kõige suuremaks

258

Igale meeskonnale antakse mingi kutse/ettepanek. Meeskonna e kule väärikas vastus nii,

selt, ja samal ajal mitte

olvas mind!.“ 3. meeskond “Teeme tunnist poppi!“ 4. meeskond. “Lähme jalutama, kodused tööd kirjutame homme kelleltki maha.“ Võitjaks osutub see meeskond, kes suurima taktitunde ja eneseväärikusega vastab ebasobivale kutsele. Ülesanne nr 6. (3 minutit.) Ühe meeskonna ülesandeks on esitada argument antud väite poolt (jah-argument), teisel meeskonnal tuleb esitada argument antud väite vastu (ei- argument). Iga inimene vajab autot Narkootikume on kasulik tarvitada Ülesanne nr 7. (7 minutit) Huvitavate ökoloogiateemaliste lugude õhtu. “Lasi vanamees võrgu merre ja mõtleb: nüüd püüan kuldkalakese ...” Ülesanne nr 8. Fännide konkurss. Nimeta Eesti looduskaitsealasid või teisi kaitstavaid objekte

Ülesanne nr 5. (3 minutit) Oska enda eest seista.

ülesandeks on koostada sellel kutsele/ettepaneet mitte solvata ennast, toimides oma tahte vastaalandada kutsujat/ettepaneku tegijat. 1. meeskond “Teeme suitsu!“ 2. meeskond “Anname Vitjale tappa, ta s

. Ülesanne nr 9. (5 minutit) Embleemide joonistamine ja kaitsmine . Kokkuvõtete tegemine. Lisa Plakat.

259

„Loodusega tuleb sõbrustada, mitte teda kahjustada! Mitte võtta, palju tahad, vaid nii palju, kui ta suudab anda! Hävitad looduse, hävitad iseenda!“ Rahvuspargid Looduskaitsealad Lahemaa Alam-P

Viidumä Nigula

MurakaMatsalu Endla

edja Soomaa e Karula Vilsandi

260

Eesti Punane Raamat TaimHariliOdajas astelsõnajalg Saaremaa robirohi esti soojumikas

okeel Valge vesiroos Karukold

ed k kobarpea Hall käpp

Kahelehine kä

EHarilik jugapuu Luuderohi

Künnapuu Metsikud õuna- ja pirnipuud

Kärbesõis

Loomad Lendorav Säga Pähklinäpp Juttselg-kärnkonn Must toonekurg Lumekakk

Krüüsel Siniraag

Lõhe Kassikakk Eesti suuremad rändrahnud

/RohEhalkivi (Kunda) abelikivi (Muuga)

Maisiniidi kiv(Viimsi poolsaar) K

Majakivi (Juminda poolsaar)

i uneeme rahn

Hellamaa kivi/Aruküla hiidrahn (Aruküla)

261

MAJANDUSMÄNG „RESSURSSIDE BÖRS“ GÜMNAASIUMILE

Jelena Vassiljeva, Narva Juhkentali Kool

Seosed teiste õppeainetega: Geograafia, ajalugu, ühiskonnaõpetus Materjal ja vahendid:

d.

Teema riiklikus õppekavas: „Ressursid, riigi roll ressursside jagamisel“ läbimisel. Osavõtjate arv – kogu klass, vähemalt 15 inimesest koosnev rühm.

Paber märkmete tegemiseks. Ettevalmistatud vormid laenulepingute vormistamiseks (vt Lisa). Ettevalmistatud vormid pakkumise tellimuste vormistamiseks (vt Lisa). Mänguraha – vältimaks valeraha ringlusesse tulekut, on vaja rakendada mänguraha kaitset (erinevad turvamärgid – templid, pitsatid jms). Tooraine ressurss (antud mänguvariandis – postkaardid, soovitavalt uued, nende hulga kohta teave hiljem. Postkaardid võivad olla erinevad, nad peaksid olema lõigatud 8 – 10 erinevaks osaks ja iga osa paigutatud eraldi ümbrikusse – niimoodi moodustub ressursi komplekt). Ümbrikud – soovitavalt uued. Riiklike vastuvõtuaktide ettevalmistatud vormid (vt Lisa). Töövõtulepingute ettevalmistatud vormid (vt Lisa). Rollide jaotus: Valitsuse juht/peaminister – mängujuht. Kui mäng viiakse läbi esmakordselt, siis täidab seda rolli õpetaja. Peakohtunik. Firma direktor. Keskpanga direktor/juhatuse esimees. Kommertspankade juhatuste esimehed. Firma raamatupidajaFirma töötajad.

262

Rollid jaotatakse – soovitavalt õpetaja poolt – rühma kuuluvate õpilaste psühholoogilisi iseärasusi arvestades, kuid rolle võib lasta ka õpilastel endil valida. Mängu käik 1. etapp: Rollide jaotamine, individuaalsed vestlused erinevaid rolle täitvate õpilastega. Mängujuht määrab mängu mineva rahasumma suuruse.

Reeglipäraselt pannakse 15 – 20 õpilasest koosneva grupi korral mängu 40–50 tuhat mänguraha ühikut ja 30–40 komplekti toorainet..

2. etapp:

ma märgitud, milline protsent ettevõtte

öd leida, võib õpilase töötuks kuulutada, maksta talle abiraha ja kasutada teda „ühiskondlikult kasulikel“ töödel – klassipõranda pesemine, lillede kastmine, abistamine rahalugemisel jms. 3. etapp:

Peaminister ja Keskpanga direktor lepivad kokku, kui suur osa mängusummast eraldada krediidina kommertspankadele (võib olla ka ainult üks pank) ja määravad krediidilt makstava protsendi suuruse. Vabrikute (3–4 firma) direktorid võtavad oma ettevõttesse tööle inimesed, jagavad nende vahel kohustused, sõlmivad töötajatega töölepingud. Töölepingus peab kindlasti oletulust makstakse töötasuna töötajale, kuidas lõpetatakse töötaja ja tööandja vaheline suhe mängu lõppedes, millega hakkab töötaja firmas tegelema, st töötaja töökohustused. Firmad peavad end peakohtuniku juures registreerima, igasugune firmade ühinemine või eraldumine toob kaasa uue registreerimise. On parem, kui peakohtunik ei võta raha esmakordse registreerimise eest, ümberregistreerimise eest aga tuleks juba tasuda. Jälgige, et teie riigis ei valitseks monopolid. Mängujuhi lisaülesandeks sellel etapil on jälgida, et kõik õpilased saaksid rolli. Kuid mõnikord õpilane kas ei saa või ei taha tö

263

Sellel etapil võivad kommertspangad võtta Keskpangalt protsendiga laenu. Ettevõtted direktori isikus võtavad omakorda kommertspankadelt laenu, mille laenuprotsendi määravad kommertspangad oma klientidele iseseisvalt. Kõikide tehingute kohta sõlmitakse lepingud (vt Lisa). Juhtige oma õpilaste tähelepanu sellele, et oma dokumente tuleb korralikult

ke lastele pärast mängureeglite eelnevat selgitamist 1 - 2 päeva antud etapi

eks. mitteobjektiivsete suhete kujunemist kommertspankade ja

hoida, muidu võidakse need salaja ärastada/varastada. Seda etappi on kõige parem läbida väljaspool klassiruumi, and

teostamisVältimaks firmade vahel, tuleb kindlasti kontrollida kommertspankade poolt laenude väljastamist firmadele – võib panna peale piirangu nii laenusumma suurusele kui ka laenuprotsendile, millega firmad laenu võtavad. 4. etapp: Riigi poolt müüdava tooraine enampakkumine. Enampakkumise korraldab mängujuht-peaminister, kontrollivad Keskpanga direktor ja peakohtunik, kes lahendab kõik firmade, pankade ja valitsuse vahel tekkinud vaidlused. Kui mängu on pandud kokku 30 komplekti toorainet, siis enampakkumisel müüb valitsus toorainet partiidena, reeglina 6 viiest komplektist koosnevat partiid. Enampakkumisel võivad osaleda kõik firmad ja need õpilased, kes on loonud oma erafirma/FIE-d. Mängujuht kuulutab välja etapi, firmad esitavad tooraine ostmise tellimused – mitu komplekti, millise hinnaga, konkurendid ei tohi üksteise pakutavaid hindu teada. Valitsus müüb tooraine sellele firmale, kes pakub komplekti eest kõrgemat hinda. Nii müüakse järjestikku, 5-6 etapi jooksul ära kogu tooraine. Loomulikult võivad mõned firmad jääda ilma tooraineta, aga siis võib mängujuht välja pakkuda oma variandid selle küsimuse lahendamiseks, näiteks võib ta

una kinkida 3-4 komplekti toorainet oma lemmikõpilasele loteriivõidsellest firmast, millel ei õnnestunud toorainet osta. Pärast enampakkumise lõppemist tuleb õpilastele rääkida, milliseid hindu pakkusid firmad, ja seletada, miks üks või teine firma ostis rohkem või vähem komplekte. Selline arutelu on vajalik, sest sarnase mängu võib teinegi kord korraldada ning siis, tänu seletustele, toimub mäng juba huvitavamalt.

264

Laste tähelepanu tuleb juhtida ka sellisele nüansile nagu „+1“ mäng enampakkumisel. See tähendab, et ostmise korral ei ole soovitav pakkuda „ümmargusi“ summasid, vaid alati tuleks sajale või viiekümnele lisada ühelisi, näiteks, 51, 151, 353, 357, 254, 401, 301 jne. Kuid kõiki neid seletusi on parem anda pärast enampakkumise lõppemist. Arusaamatuste vältimiseks müüdud toorainet õpilastele mitte kohe kätte anda, parem on tooraine väljastada otse enne tootmise algust. 5. etapp: Tootmine. Firmad peavad postkaardi tükkidest kokku panema valmistoote.

te võtab riik vastu ja annab firmale riikliku vastuvõtuakti –

tud peavad

isena, milline ote

dma ib töötaja alustada järgmise

ängu lõppemist ske komplekte taastada. Kui tootmine on lõppenud, jäävad firmale

ktide kaardikesed. Kontrollige, kas nende kaardikeste arv

a ka

Valmistookaardikese, mis jääb firmale. Nende kaardikeste hulga alusel võib firma direktor kindlaks määrata, mitu valmistoodet on töötaja valmistanud. Reeglina abistavad ühe firma õpilased üksteist. Tootmine kestab 8-10 minutit, algab ja lõpeb mängujuhi-peaministri käeviipe järgi. Nii peaminister, Keskpanga direktor, peakohtunik kui ka töötootmise ajal vastu võtma valmistooteid ja väljastama vastuvõtuakti kaardikesi. Kvaliteetseks loetakse järgmine toode: tükikestest kokku pandud postkaart, millel on selgelt näha joonise kujutis sellta oli enne postkaardi tükkideks lõikamist. Pärast valmistovastuvõtmist peab töötaja kohe postkaardi ümbrikusse panema ja anümbriku vastuvõtjale, alles pärast seda võpostkaardi kokkupanemist – muidu oleks Teil pärast mravastuvõtualangeb kokku Teie poolt mängu pandud komplektide arvuga – komplektide arv peab võrduma kaardikeste arvuga. Kontrollige sediga firma osas eraldi. 6. etapp: Vähempakkumine firmade valmistoodangu ostmiseks riigi poolt. Vähempakkumise viib läbi mängujuht-peaminister, kontrollivad peakohtunik ja Keskpanga direktor. Sellel etapil toob riik mängu uue oguse raha, millest firmad pidid olema juba varem teadlikud.

a variandi korral võib mängu tuua täiendavalt 15-20 tuhat ha. Selle rahasumma eest ostabki riik vähempakkumisel firmade

kVaadeldavmängura

265

valmistoodangu. Vähempakkumine viiakse läbi 5-6 etapis, pärast teistetappi võib teatada, kui palju raha on riigil veel jäänud valmistoodangu ostmiseks. Riik ostab madalamat hinda pakkuva firma valmistoodangut, sest toodangu kvalit

eeti on riik juba kontrollinud ja selle kvaliteediga

ellel etapil on parem kasutada „–1“ mängu, st pakkuda hindu 49, 99, 9, 449 jne.

kõiki oma komplekte, püüdke a, miks nii juhtus. Firmad saavad komplektide müügist

ee vähempakkumine lõpeb siis, kui riigil on raha otsas.

sentidega tagastama kommertspankadele. Kommertspangad peavad võetud laenu koos protsentidega tagastama Keskpangale. Riik nõuab firmadelt riigilõivu

ust võite Te ise varieerida, võib määrata väga hja jne).

jal. Üldse määratakse kõik tähtajad vaid mänguperioodiks. Pankrotistunud firmad ostavad pankuritele veidi midagi magusat (n.ö

puhuks eelnevalt kokkulepitud ülesandeid. Pankrotistunud pangad täidavad analoogseid ülesandeid.

. etapp:

avad leiud ja tehtud vead. valmistada mängu kokkuvõtva etapi – oksjoni –

oksjon, anda ülevaade maailma tähtsamatest oksjonitest, paluda lastel tuua kodust väikesi sümpaatseid asjakesi, mida kodus enam ei vajata. Ka kooli administratsioonilt võib paluda asjakesi või raha oksjoni korraldamiseks,, samuti võib oksjonile panna tunnikonspekte jms. 9. etapp: Oksjon.

rahule jäänud. S199, 24Firmadel ei pruugi õnnestuda müüaõpilastele seletadraha. S

7. etapp: Sellel etapil peavad firmad võetud laenu koos prot

tasumist (riigilõivu suursuure riigilõivu, kuid siis enamus firmasid kõrbeb põFirmade direktorid ja raamatupidajad maksavad töölistele väljateenitud palga, lõpetavad nendega töölepingud, sest need kehtivad vaid mängu a

teevad neile välja), koristavad territooriumi ja täidavad muid selleks

8Õpetaja peab iga firmaga, pangaga, kohtunikuga, Keskpanga direktoriga läbi arutama kõik mängus ettetulnud huvitRühm tuleb etteläbiviimiseks. Rääkida õpilastele, mida endast kujutab

266

Oksjoni läbiviijaks võib olla nii õpetaja kui ka õpilane. Alghinnad määrab oleks kõrged. Oksjoni käigu määrab

u l endale raha.

asju.

oksjoni juht. Parem, kui alghinnad eisamuti oksjoni juht. Oksjonil osalevad need õpilased, kes teenisid mängjooksuMittetõelise raha eest ostetakse oksjonil tõelisi LISAD Laenuleping (näidis) Leping Firma ______________________________ direktori _____________________________________ isikus võtab ________________________________ pangalt laenu summas ______________________protsendiga __________ mänguperioodiks ja kohustub tagastama mängu

_____ lõppedes

enusumma

Juhul, kui laenusumma koos protsentidega jääb osaliselt või täies mahus tagastamata, firma _____

______

r Panga juhatuse esimees

_______________________ __________________________

lakoos protsentidega summas ____________________________________________________________

________________________________________________________________________________

Firma direkto____ Vähem- või enampakkumine Firma ___________________________________________________________________________1 komplekti h

_____ ind ___________________ Hulk/kogus

_________ _______________________________Kokku (kogusumma) ___________________________________________________________________

267

Tööleping

a ______________________________ direktori _____________________________________

______________ erialal

Firmisikus Võtab tööle ________________________________________Tööandja kohustub________________________________ ______________ Töövõtja kohustub tegema järgmisi

id___________________________________________________

n õigus __________ Töövõtja_________ ______ _________________________ Riiklik va

______________

____________________________________________________ ________________________________________________________

tö______________________________________________________________________________________ Tööandjal on õigus ____________________________________________________________________ Töövõtjal o

___________________________________________________________

Tööandja ____________

stuvõtuakt – täidetud vabas vormis, allkirjastab akti peaminister ( tükike ) kartongi

Laenuleping

____________________________ direktori _____________________________________

galt ______

Firma __isikus võtab pan __________________________ laenu summas

______________________________________________________________________________________ Firma direktor Panga juhatuse esimees ___________________________ __________________________

___________________________ protsendiga __________ mänguperioodiks ja kohustub tagastama mängu lõppedes laenusumma koos protsentidega summas ____________________________________________________________ Juhul, kui laenusumma koos protsentidega jääb osaliselt või täies mahus tagastamata, firma ____

268

TALLINNA REAALKOOLI ÕPILASTE ESSEED

ESSEED FÜÜSIKAS, MILLEKS?

st meetodist ja

e teemal „Füüsika

FÜÜSIKAST

Jaak Saukas, Tallinna Reaalkooli füüsikaõpetaja

Füüsika ainekava kohaselt on peamiseks õppeobjektiks õpilane, mitte aine (füüsika). Lühidalt kirjapanduna on õppe-eesmärgiks taotlus, et õpilane

omandab füüsikast lähtuvalt teadmisi loodus- ja tehisobjektidest ning nende muutustest eesmärgiga osata neid kirjeldada ja seletada;

omandab teadmisi füüsika keelest, teaduslikumudeli tähtsusest loodusobjektide uurimisel eesmärgiga õppida tundma füüsikateadmiste rakendusvõimalusi;

õpib lugema ja mõtestama lihtsat loodusteaduslikku teksti, sellest ning teatmeteostest füüsikateavet leidma eesmärgiga aru saada, et füüsika on loodusteadus ning mõista isiksuse osa füüsika arengus.

Kuidas neid eesmärke täita nii, et kõik osapooled – õpilane, õpetaja, lapsevanem, üldsus – oleks võimalikult rahul? Nii, et füüsika kui õppeaine poleks valdavale osale õpilastest lihtsalt üks suur jama, mille pähetuupimisest on ka nende vanematele tihtilugu kurvad mälestused jäänud. Nii, et füüsikaõpetajate silmis oleks sära ja kõrge ametniku suust ei peaks kõlama mõttetera – minul küll füüsikast mingit kasu pole.

Arvan, et üheks oluliseks lähtepunktiks füüsika mõistmisel on mõttelaadi omandamine, mille kohaselt füüsika on loodusteadus, et kõik see, mida füüsikas käsitletakse, on tegelikult ka looduses. Mõistes füüsikat, mõistame ka meid ümbritsevat maailma. Kirjutades essemetsateel”, kirjeldame metsateel toimuvat lähtudes sellest, mida me muuta ei saa, ehk siis loodusseaduste vahendusel.

269

Järgnevad esseed on õpilased kirjutanud kas tunnis või kodus. Põhitõde on see, et essee pole referaat.

Füüsika abiturientide sajapäevaballil Merle Muru 12B

97 päeva enne kooli lõpetamist toimus Tallinna Reaalkoolis abiturientide

est osa aurustub, suureneb

õrva, s.t. helilaine levikuks on vaja midagi, mis panna võnkuma, vaakumis heli ei levi. Pillikeel pani võnkuma õhu, õhk pani võnkuma kõrva kuulmekile. Signaal läheb närvirakkude kaudu ajju ja avaldub kuulmisaistinguna.

elilained on pikilained, heli kõrgus sõltub sagedusest, valjus aga õnkeamplituudi suurusest. Kuna heli levib õhus kiirusega ligikaudu 330

sajapäevaball. Nagu iga teistki sündmust, võib ka seda füüsika seisukohalt kirjeldada. Kui lähed saaliuksest sisse ja kiirustad pikal sammul üle tantsuplatsi, võid libastuda. Seda sellepärast, et põrand on libedam, kui arvasid. Astudes toetub kingakonts põrandale mingi nurga all, mitte vertikaalselt. Seega mõjutab konts põrandat jõuga, millel on horisontaalne komponent. Kui see horisontaalne komponent osutub suuremaks kui talle vastassuunaline hõõrdejõud põranda ja kontsa vahel, siis hakkabki viimane mööda parketti edasi libisema. Järelikult on liikudes, ka tantsides, oluline arvestada hõõrdeteguri väärtust põranda ja kinga vahel. Tantsimisega on seotud veel teinegi füüsikaline aspekt. Tantsides inimese keha soojeneb ning tekib higi, mille aurustamiseks kulutatakse osa ülejäävast soojusest. (Ka soojusjuhtivuse ja soojuskiirguse teel eraldub kehast soojus). Kui kehas olevast veruumis oleva õhu suhteline niiskus. Ruumis on õhk soojem kui õues, sellepärast on aknaklaasid külmemad kui saaliõhk. Mida madalam on temperatuur, seda vähem saab olla veeauru õhu iga ruumalaühiku kohta, et tekiks küllastunud aur. See veeauru kogus, mis saalis oleva õhutemperatuuri puhul ei tähenda veel relatiivset niiskust 100%, võib aknaklaasi temperatuuri jaoks seda juba tähendada. Sellega seletub udu tekkimine akendele balli lõpus. Tavaliselt tantsitakse muusika saatel. Ballil oli elav muusika. Heli, mille pillimehed pillikeelte ja lauljanna oma häälepaelte võngutamisega tootsid, jõudis tänu ruumis olevale õhule meie k

Hv

270

m/s, kuuleme me seda tegelikult veidi hiljem, kui laulja selle tekitas, kuid nii väikeste vahemaade puhu s pole see märgatav. auljanna laulis mikrofoni, s ka elektrivoolu võnkumine.

l nagu saali pikkueega tuleb mängu L

Hääl tekitab mikrofonis sama sagedusega vahelduvvoolu (elektronid hakkavad võnkuma helilaine sagedusega), see suundub juhtmeid pidi võimendisse ja sealt valjuhääldisse. Kõlari membraan hakkab võnkuma ja paneb ka õhu selle sagedusega võnkuma. Tekkinud heli on aga valjem kui see, mis tuli lauljanna suust. Vahelduvvoolu läks ballil vaja veel teiselgi otstarbel. Valgust andsid kunstlikud valgusallikad – hõõglambid. Vahelduvvoolu toodetakse elektrijaama generaatoris järgmiselt: püsimagnet pöörleb, selle ümber on üksteise suhtes 120° nurkade all 3 pooli (suletud kontuuri), poolides tekib elektromotoorjõud ja induktsioonivool, sest pooli läbiv magnetväli muutub. Teises poolis on vool nihkunud 120° esimese suhtes, kolmandas 120° teise suhtes – tekib kolmefaasiline vool. Seega võnguvad elektronid hõõglambi volframniidis. Volframil on suur eritakistus. Elektronid põrkuvad vastu ioone ja annavad neile energiat. Ioonid hakkavad kiiremini liikuma ning traat soojeneb. Soojuskiirgusega, mis on infrapunane kiirgus, esinevad koos ka nähtavale valgusele vastava sagedusega elektromagnetlained, mis valgustavadki ruumi. Lambi kasutegur on väike. Väike osa kiirgusest on valguskiirgus, suurem osa soojuskiirgus. Sellepärast on lambid tulised. Pidulikud sündmused on kombeks jäädvustada filmilindile. Sajapäevaballil oli kohal fotograaf. Fotoaparaadi objektiivi suunduv valgus juhitakse läätsede abil filmilindile. Läätsede fookuskaugusi saab muuta. Olenevalt fookuskaugusest on teravad kas kauged või lähedased kujutised. Filmilindi valgustundlik aine (nt hõbedaühendid), mille omadusi valgus on võimeline muutma, jätab endast jälje. Fotolaboris film ilmutatakse (töödeldakse vastavate ainetega), tekitatakse kujutis fotopaberile ja kinnitatakse ning ballisündmused ongi igavaseks jäädvustatud. Kuid aastate jooksul fotod siiski tuhmuvad, sest neile avaldab valgus ikkagi mingisugust mõju. Fotod on säilinud, kuid ball on juba minevik. See oli minu viimane ball Tallinna Reaalkoolis, kuid esimene pidu, mille seoseid füüsikaga ma välja otsisin.

271

Füüsika Imedemaal, kus kõndis Alice Andres Tiko, 12B

Ruumi ja aja peamiste sümmeetriaomaduste hulka kuuluvad kõigi ruumipunktide samaväärsus ja kõigi ajahetkede samaväärsus, millest järeldub, et loodusseadused on kõikjal ruumis ühesugused ning aja jooksul muutumatud. Arvatavasti ei olnud sellised mõtted hoopiski need, mis Lewis Carrollil raamatut „Alice Imedemaal“ kirjutama hakates peas keerlesid. Tema kirjutas maast, kus meile tuttavad loodusseadused ei ole alati toimuva suhtes ülemuslikud – asjata ei nimetanud ta seda maad Imedemaaks. Mis on ime? See on sündmus, mille tekkepõhjust me ei oska seletada ning mille sarnaseid ei toimu sageli, ehk siis füüsikaseadustest lähtuva maailmapildiga inimese jaoks sündmused, mille toimumist põhjustavaid füüsikalisi seaduspärasusi pole veel avastatud. Järelikult on Imedemaa selline maa, kus taolised juhtumid leiavad aset sageli ning on isegi tavalised. Kuigi kirjeldatud Imedemaa sarnaneb paljuski meie maailmaga, leidub seal siiski mitmeid nähtusi, mida tänapäeva teadus seletada ei suuda ning ka taolisi, mida on nüüd küll võimalik mõista, kuid kirjaniku eluajal see nii ei olnud. Imedemaale sattus jõepervel igavlenud Alice, kui ta järgnes küülikule, kes temast kella vaadates mööda tormas. Seda, et Alice peale pikka kukkumist mööda küülikuauku okste ja lehtede hunnikule maandudes põrmugi haiget ei saanud, on võimalik seletada asjaoluga, et Alice’i kleit toimis tema jaoks õnnelikul kombel langevarjuna ning suurendas õhutakistust piisavalt, et raskusjõule tugevat vastupanu osutada. Nii juhtuski, et jõud, mida nimetatud hunnik Alice’ile osutas (vastavalt Newtoni III seadusele oli see muide täpselt sama suur, kui jõud, millega Alice hunnikut mõjutas), ei suutnud tema kehal paiknevaid närve piisavalt deformeerida, et valuaistingut tekitada. Mitmesuguste inimkeeles rääkivate loomade olemasolu võib viidata evolutsiooni mõneti teistsugusele kulgemisele meie maailmaga võrreldes, kuid see jääb juba rohkem bioloogia valdkonda (olles aga samal ajal endiselt seletatav). Siin võib appi võtta ka kaoseteooria, millest selgub, et ka üliväike algtingimuste erinevus oleks võinud põhjustada maailma hoopis teistsuguse arengu praegusega võrreldes. Seetõttu oleksidki

272

võinud välja areneda inimkeeles kõnelevad loomad, kuid ka hoopis kummalisemad olendid või elu jääda hoopis tekkimata. Erinevate kasvamis- ja kahanemismooduste selgitamisel jääks aga

nurka ning seetõttu ihisesidki need mööda.

Irvik Kass ei ole sugugi mitte tavaline kass, kuid tema omapärasid on täiesti võimalik seletada. e kassi juures on tema ilmumine osade kaupa – talle eksponeerida oma irvitust. Lihtsaim seletus se holograafia. See tähendab aga, et Kass (või keegi teine, kes kassi hologrammi demonstreeris), pidi

apärasest erinev ka aja käsitlus. Nimelt on võimalik

igal püsib, liikuma valguse kiirusega, mille

tänapäeva teadus hätta. Materiaalse objekti, nagu Alice seda on, ülikiire suurendamine ja vähendamine kookide, jookide, lehvikute ja muu sellise abil ilma teda muul moel kahjustamata ongi võimalik ainult Imedemaal. Sama imelik on ka Hertsoginna lapse muutumine põrsaks. Energia võib küll minna üle ühest liigist teise, kuid inimene juba niisama lihtsalt põrsaks ei muutu (kuigi see saab vägagi edukalt juhtuda piltlikus mõttes). Hertsoginnaga seoses oli samas ka võimalik märgata harjumuspäraseid nähtusi – kui köögitüdruk erinevaid köögiriistu Hertsoginna poole teele saatis, ei osanud ta leida õiget algkiirust ega viskev

Kõige kummalisem toll kõige rohkem meeldis

llisele teguviisile on

olema tuttav lainete interferentsiga ning omama vajalikke laserseadmeid, et vastavat hologrammi tekitada. Kuigi pole teada sellistest tehnoloogilistest võimalustest Imedemaal, on see võimalus muid variante vaadates siiski ehk kõige tõenäolisem. Raamatust võib leida ka füüsikalisi teadmisi, millest on abi igapäevaelus. Kübarsepa kogemustele tuginedes on kasulik teada, et isegi kõige kõrgema kvaliteediga võid ning leivaraasukesi pole mõtet kella sisse toppida. Soovitud efekti, milleks oli arvatavasti hammasrataste ladusam kulgemine, asemel oli Kübarsepa kell juba kaks päeva maha jäänud. Imedemaal on tavajaga heades suhetes olles paluda ajal hetkeliselt edasi liikuda või siis pikalt ühes hetkes püsida. Kübarsepp oli ajaga tülli läinud ning sellest ajast peale oli kell tema jaoks kogu aeg kuus ning ta pidi pideval teed jooma (kell kuus on nimelt teeaeg), mida ta ka koos Märtsijänese ja Unihiirega tegi. Sellise probleemi lahendamiseks tuleks appi võtta erirelatiivsusteooria, millest järeldub, et aja paigalpüsimiseks peaksid need, kelle jaoks aeg patagajärjel aga suureneks vägagi märgatavalt nende mass. Kuna selliseid muutusi ei toimunud, siis võib selle võimaluse siin välja jätta. Hoopis

273

tõenäolisem on siinkohal võimalus, et Kübarsepa kell oli lihtsalt seisma jäänud (eelmises lõigus mainitud teguviisi tagajärjel) ja näitab pidevalt kuut. Ehkki suuremat osa raamatus „Alice Imedemaal“ aset leidvatest sündmustest saab seletada meile teadaolevate loodusseaduste abil, jäävad mõned juhtumised siiski arusaamatuteks. Sellest ei tohiks end

lisatakistus, mistõttu seadistatud raadio läheb paigast ära. Ka auto tuledest oli näha, et midagi on mäda. Tuled kustusid, sest juhtmed nihkusid paigalt. Igatahes olen kõleda ilmaga teel tsirkusesse jalgsi. Telgi sissekäigu ees pileti sabas seistes märkasin, et ukseavast tuleb auru, algul arvasin, et nad tekitavad juba kriitilisele temperatuurile viidud vedela lämmastikuga udu, lastes seda soemasse keskkonda, mistõttu lämmastik muutub auruks, aga kui telki sisse pääsesin ja nägin, et telgis sees udu ei olnud, vaid oli lihtsalt mõnusalt soe, siis sain aru, et aur mida mina nägin oli küllastunud aur. Soe õhk tuli telgist ja sattus välja jahedamasse keskkonda. Peale mõnusa soojuse oli telgis veel tohutu korratus. Inimesed sagisid ja ostsid popkorni, otsisid WC-d või oma istekohti. Ka minu edasiliikumine oli nagu Browni liikumine, sest vastutulevad inimesed põrkasid minuga

siiski heidutada lasta, vaid peaks meeles pidama, et nagu raamatu lõpus selgub, nägi Alice kõike toimunut unes. Nagu paljud meist teavad, ei austa unenägudes toimuv sugugi alati maailmaruumis kehtivaid seaduspärasusi. Lisaks pole Imedemaa tegelikkuses midagi muud kui Lewis Carrolli fantaasia vili. Olgu aga loodusseadused nii vääramatud kui tahes, fantaasialendu ei suuda nad ikkagi mõjutada.

Füüsika tsirkuses Dea Veeremäe 12B

Kõledal sügisõhtul olen teel tsirkusesse ja mingil imepärasel põhjusel lähen sinna jalgsi. Autodele ja oma teguviisidele ei saa ikka kunagi kindel olla. Nüüd on siis omast käest kogetud, et ei tasu elektroonilisele armatuurlauale külmkapi magnetitega teateid jätta ja samas autot käima panna. Kõik mõõdikud näitavad kohe valesti ja raadio läheb hulluks, sest võnkeringis toimuvad magnetvälja tõttu muutused. Induktsioonivoolust tekib võnkeringi poolis

274

kokku ja kõrval olevad nügisid niisama. Tekkis tunne nagu oleksin lõhnaõli osake, mis põrkab kokku õhu osakestega ning jõuab kellegi ninna väikese viivitusega peale lõhnaõlipudeli avamist. Sel hetkel soovisin, et ka siin oleks kahesuunaline liiklus nagu on tänavatel. Palju kiiremini saaksin mina edasi ja ka teised sinna, kuhu nemad minna tahaksid. Vaatan kella, etenduseni on veel aega, seega võin korra piiluda laste telki, seal oli trall juba alanud. Mudilased jälgisid pingsalt, kuidas ühe lapse

sepõlve illusioonid. Ka järgmine trikk oli vanema inimese jaoks labane aga lapse jaoks tkunstnik tekitas kahe vooluringis oleva varda abil välku. Juhtmeid polnud loomulikult väga näha, aga nad olid olem kurvastuseks kadus, või tegelikult kukkus, võlur, ülemaailmse gravitatsiooniseaduse tõttu, enda

elgis oli kindlasti suur,

meile natuke keerukamaid trikke kui lastele. Nimelt pani ta

ee

sõnul “kunstmustnik” võlub klaasi voolavaks plögaks. Lapse meelest oli täiesti võimatu nii tahkest asjast saada sellist vee taolist möksi. Mõtlesin omaette, et kui laps füüsikat õppima hakkab ja teada saab, et klaas ongi amorfne ja soojusega lähevad nii mõnedki asjad vedelaks, siis purunevad paljud lap

erakordne. Nimelt mus

as. Lõpuks laste

jalge all asuvasse avasse suure paugu ja tossu saatel. Minnes suurde telki tagasi avastasin, et suure rahvasumma poolt tekitatud korratus oli nagu iseenesest korraks läinud. Kõik istusid omadel kohtadel ja ootasid etenduse algust. Entroopia tsest osakesed ruumis, ehk siis inimesed, paiknesid ühtlaselt. Täitsa põnev, kus füüsika kõik võib avalduda, kuid siiski arvan, et see korratus iseenesest korraks ei läinud. Tehti ikka mingit tööd, sest muidu käiks see loodusseaduste vastu. Anti ilusa meloodiaga märku, et etendus algab ja tuled kustusid aeglaselt. Kindlasti kasutati selleks kondensaatoreid, mis peale voolu väljalülitamist tasapisi tühjaks laadusid. Lisaks igasugustele loomatrikkidele külastas vanemat publikut samuti mustas keebis mees, kes sooritasühe neiu õhku hõljuma. Kuidas seda trikki täpselt tehakse, seda mina ei tea aga olen selle üle mitmeti juurelnud. Minu üks teooria põhineb magnetitel. Arvan, et neiul, kes hõljuma hakkab on keha raskemate osade külge kinnitatud magnetid ning laua sees, mille peal neiu algul lamab on mitu pooli, mida läbib vahelduvvool. Kui need poolid vooluvõrku ühendatakse, siis tõusebki neiu Lenzi reegli tõttu üles. Kuna aga voolu sagedust pidevalt suurendatakse, tõuseb ta aeglaselt ülespoole. S

275

selgitaks seda, miks saab mustkunstnik tõmmata neiu läbi rõnga. Kui tüdruk oleks nööridega lae küljes, siis rõngast kasutada ei saaks. Seekord isegi arvan, et minu teooria sai väikese tõestuse, sest kui mustkunstnik parajasti toda metallrõngast kasutas, mis oli ka kinnine kontuur, siis läks ta sellele vastu teises käes oleva vasest kepikesega, mistõttu sai ta väikese siraka. Hämaras ruumis oli isegi sädet näha. Mina arvan, et tolles rõngas tekkis induktsioonivool ja kui ta kepi sinna lähendas, siis tekitas ta enda kätest vooluringi. Koju minnes leidsin, et see õhtu oli vägagi hariv, kuigi see pidi olema meelelahutuslik õhtu ja viima mõtted eemale õppimisest. Aga arvatavasti ei saa sinna midagi parata, sest füüsika on kõikjal ja minu meelest on see hea kui me seda ka märkame ning endale mingil määral selgitada oskame.

Füüsika maanteel Kriste Ruuber 11B

Füüsika ümbritseb meid igal pool: koolis, kodus - kõikjal, kus me liigume. Ta on nagu vari, mis kõigega alati kaasas käib. Maanteel toimub palju nähtusi, mida saab füüsika abil selgitada. Lihtsustamiseks võin rääkida väikese loo, mis minuga sel suvel juhtus. Oli üks järjekordne ilus suveilm. Energiarikkad Päikese footonid langesid maapinnale, soojendades meie alla jäävat Maa osa nii tugevalt, et mõnele, kes Antarktikas elama harjunud, see kuumus lausa piinav paistaks. Kuid minule, kes armastab päikest, tundus jälle üks positiivne päev tulevat. Otsustasin oma kehamassi natukene liigutada ehk siis füüsilise töö abil jõudu rakendades rattaga sõitma minna ja hiljem oma kehatemperatuuri vedela veega täidetud madalamal pinnasel alandada. Hea idee nõudis rakendust. Võtsin keldrist oma ratta, millega ma ise väga rahul olen, ning hakkasin enda tajude järgi liikuma mitteühtlaselt, kuid ikkagi sirgjooneliselt, muutes oma suunda vaid nihet takistavatest objektidest möödumiseks. Muidugi liikusin ma tee ja majade suhtes, kuid mitte ratta suhtes. Kui ma ratta suhtes liiguks, oleks mul võimatu temaga sõita, kui ma seal peal samal ajal just mingeid akrobaatilisi hüppeid ei sooritaks. Seda tehes oleks aga oht põhjustada oma luudele mitteelastseid deformatsioone.

276

Jõudsin maanteele, liikudes enda jaoks piisavalt kiiresti (umbes 20 km/h). Mööduvate autode kiirused olid minu suhtes aga nii suured, et tundsin

rattaga sedavõrd uri võnkeid tegema, et mu trajektoor enam eriti sirgjooneline ei olnud.

änu gravitatsiooni- ja hõõrdejõule, mis meie maailmas valitseb, suutsin ma ratta kontrolli all hoida ning liikumine ei katkenud. Tegelikult sõltus tasakaalu hoidmine siiski üpriski palju ka mu sõitmisoskusest, kuna gravitatsiooni- ja hõõrdejõud eksisteerib maailmas meist sõltumata, kuid

ttaga ikkagi kukutakse. ja hõõrdejõudu poleks,

suurenemist oli ta vist nii juubeldamisärevuses minu segamise

teise teepoole suunas. Kuid auto

mobiilivõrgu

end pigem Maa suhtes paigal seisvat kui liikuvat. Autod olid võrreldes minuga palju võimsamad. Üks suur veoauto koos nahaalse autojuhiga möödus minust nii lähedalt, et tema suurest kiirusest tingitud järelmõju, mis avaldus tuule kineetilise energiana, pani mu koossuT

ra Kui gravitatsiooni-lendleksin ma oma rattaga sihitult kosmoses, mis oleks iseenesest kindlasti väga huvitav tunne. Kuid see ennasttäis autojuht sai ka oma karistuse: pärast meie koordinaatite peaaegu võrdsustumist ja sellele järgnenud meievahelise kauguse pärast, et ei märganud ühel tee poolel seisvaid keeluposte ja tee tasandiga määratud nullnivoost tunduvalt madalamat pinda nende taga. Elektrilised närviimpulsid liiguvad kõigil inimestel sama kiirusega, kuid nähtavasti ei suutnud too juht neid impulsse piisavalt hästi kasutada: ta märkas poste liiga hilja ning vajutades pidurit, millega üritas arvatavasti tee ja kummide vahel valitsevat hõõrdejõudu rakendada auto peatamiseks, ei suutnud ta enam peatada kindlasti üle 100km/h liikunud suure massiga veokit (lubatud nihe ajaühikus oli kõigest 70km/h). Tal jäi üle ainult rooli keeramisega rataste suunda muuta, millega ka auto liikumise trajektoor peaks muutumasuure massi tõttu ei piisanud enam maa külgetõmbejõust, et sõidukit püsti hoida ja auto koos mitte just kõige intelligentsema juhiga kukkus suhteliselt mitteelastse põrkega kraavi külili. Seda nähes mõjutasin tugevamini pedaale. Süda kiirest sõtkumisest ja vapustusest lühikese perioodiga impulsse tekitamas, kihutasin õnnetuskohale. Tänu meie ajastu tehnoloogilistele saavutustele õnnestus mul oma kaasaskantava raadiotelefoniga (hea, et ma omasignaalide levipiirkonnas olin!) saada heliline side hädatelefoni 112 operaatoriga. Autojuhi keha ei olnud läbi elanud suurt rõhkude kasvamist mingile piirkonnale ning seega ei olnud tal märkimisväärseid

277

deformatsioone, kuid auto kasti üks pool ja selle alla jäänud pinnas olid küll piisavalt deformeerunud. Kõike seda kiirabi ja politsei askeldamist nähes ei olnudki mul enam nii väga tuju rattaga sõita. Nii et ujumine jäi samuti ära. Otsustasin oma trajektoori kodu poole suunata, kuid seekord sooritades nihkeid mööda kõrvalteid, kus suured sõidukid mind mõjutada ei saa.

Füüsika lasteaias Heidi Mallene 12A

Abituriendina - ja veel reaalkooli omana - tean loomulikult väga hästi, et füüsika ümbritseb meid kõikjal. Nii mõndagi nähtust olen suuteline füüsika seisukohalt seletama. Lasteaed on aga selline naljakas koht, kus laps õpib nii palju juurde, taipamata veel maailmast ja loodusseadustest midagi. Eks mõnes mõttes ole see hea: pulgakommid ja päkapikud, kõige selle valemite ja teooria virr-varri asemel. Samas oleks aga päris hea olla väike tark Mari või Jüri rumalukeste lasteaia laste keskel. Lasteaias juhtub ju nii palju põnevat, mida pisikene hoopis teistmoodi taipab, või ei taipa üldse.

õige ahvatlevam oleks aga nö “ära teha” kasvatajale, kes naguK nüüd selgub, lastele vahel veidi luiskab. Kasvataja ütleb tihti enne õue minekut: “Pange kampsun ooja!” Väike asi küll, aga siiski arvatakse ek n on nii kõva tegelane, et nnab meile sooja. Tegeliku eie enda oma

id ja joped selga, need annavad teile sslikult, et kampsult tuleb aga välja, et see on ma

soojus mida kampsun kõigest hoiab. Kui lastel on vaja lõbus mäng lõpetada, et alustada märksa igavamat õppimist või hoopis uinakut, lausub targa ilmega kasvataja tähtsalt: “Kõigel on oma algus ja ka lõpp.” Ja tõepoolest, lapsed kuulavad sõna, sest nende kasvataja ütles neile ju nii uhked õpetussõnad, et ei oska midagi selle peale kosta. Aga kui vaid need lapsed teaksid, et neid on jälle ninapidi veetud: magnetvälja jõujoontel ju ometi puuduvad algus ja lõpp. Mis küll kasvataja selle peale omal ajal oleks öelnud? Nii mõnigi ulakas lasteaia poiss saaks oma käitumist füüsika abil natukenegi välja vabandada. Päris lahe oleks peale teise poisi müksamist öelda, et too mõjutas teda ju arvuliselt täpselt sama suuruse jõuga vastu.

278

Või siis, peale kruusi maha pillamist süüdistada selles härra Gravitatsiooni, kes pahatahtlikult kruusi alla poole tõmbas. Lasteaias valitseb üks suur teadmatus. Nagu juba räägitud, vahel ka kasvatajate seas. Küll aga kindlasti kasvandike seas. Naiivselt pesevad nad oma pannkoogiseid käsi jaheda veega, mõni isegi ilma seebita,

id nähtamatud laetud osakesed, suunatult,

õhurõhk väga madal ning seetõttu on ta võimeline endasse tõmbama

lootes, et ehk lähevad puhtaks. Aga oh häda, märgamist suurt ei toimugi ja käed on peaaegu sama rasvased edasi. Süües keedetud makarone, ei ole neil õrna aimugi, (ja ega nad suurt ei mõtle selle peale ka) kuidas said need enne olla nii kõvad, et ragisesid hamba all. Veel ei suuda nad ettegi kujutada kuuma vett kiirete molekulidega, mis hoogsalt makarone pehmeks “peksavad”. Mõnusalt pugivad nad makarone pehme juustuga, mõistmata midagi soojusülekandest ja juustu sulamistemperatuurist. Lamp põleb ja ruum on valge - see on kõik, mis on vaja teada ühel heal lasteaia lapsel. Mõni nutikam on kuulnud keerulist sõna “elekter”. Ei tea nad aga seda, et liiguvad mingja et elektri saamiseks peab ka vaeva nägema. Ja on vist päris kindel, et lasteaia ajal ei teata isegi seda, et pole mitte valge, vaid seitsmevärviline see valgus, mis meid ümbritseb. Kokkuvõttes tahaksin öelda, et tegelikult on ikka päris õige, et füüsikast tulvil lasteaed on täis lapsi, kelle pead on füüsikast tühjad. On hea hinnata tarkust, kui tead, mis tunne on olla rumal. Ja eks olegi tore lasteaias avastada maailma ning alles koolis seda seletama hakata.

Füüsika Texase osariigi kohal Helli Lõoke, 12B

Texase osariik asub USA n.ö. allosas, ühe otsaga vastu USA sõbralikku naabermaad Mehhikot. Texas ei ole mingi keskpärane osariik, tal on palju häid ja halbu eripärasid. Ilmselt on esimesteks, mis Texasega seostuvad, kauboid, rodeod, preeriad ja kantrilaulud. Kuid Texase asukoht on selline, et tornaadode tekkeks on suur võimalus. Texas ongi USA-s tornaadode arvu poolest osariikidest esimesel kohal. Ja sealsed elanikud on võimetud vastu astuma füüsikale, mis leiab aset seal kõrgel ning ulatub ka maapinnani. Loodus on neist siiski üle. Tornaado on õhusammas, mida tekitab äikesepilv. Tema keskmes on

279

maapinnalt sooja ja niisket õhku. See õhk moodustabki tugeva pöörise, kuna kiirus, millega ta ülespoole liigub, on tohutu. Kuna õhurõhk on

mselt on neidki, kes nuputavad, kuidas saaks selle kurja pilve

laengud hõivavad pilves erinevad pooled. Seega tekib elektriväli. Välk pilvede või pilve ja maapinna vahel tekib siis, kui elektriväli on piisavalt tugev. Välk on oma olemuselt niisiis tugev elektrit edasi kandev nähtus. Ma usun, et Texases on püsti pandud palju piksevardaid. See on väga tõhus variant, et võidelda kahjustuste vastu, mida välk tekitada võib. Piksevarda idee on imelihtne, kuid just oma lihtsusega suudab ta päästa kindlasti palju elusid ning ka materiaalset vara (näiteks maja põlemast). Piksevarras tehakse hea elektrijuhtivusega metallist ning püstitatakse maja lähedusse. Kui tekib välk maa ja äikesepilve vahel, siis kõige tõenäolisemalt “püüab” piksevarras laengu endasse ning juhib selle ohutult maasse. Kindlasti ei tekita Texase kohal toimuvad füüsikalised nähtused ainult negatiivseid tagajärgi. Suur osa Texasest on ju preeria, mis tähendab, et sealne kliima on põhijoontes kuiv ja soe. See eeldab meie kõigi suure sõbra Päikese olemasolu. Kuna Päike ei ole sugugi kade, siis ta jagab soojust ja valgust ka Texase elanikele. Ma arvan, et nad on selle üle õnnelikud. Vahemaa Päikese ja Texase vahel on üüratu- ligi 150 miljonit kilomeetrit. Siiski suudab Päike nii mõnegi Texase kauboi täiesti punaseks kõrvetada. Kuidas see suur kollane kera sellega hakkama saab? Päike saab oma energia tema sisemuses toimuvatest reaktsioonidest, kus vesiniku aatomi tuumad ühinevad heeliumi tuumadeks. Seejuures kaotab Päike igas sekundis mingi osa oma massist. See mass on meie jaoks küll tabamatult suur, kuid pole võrreldavgi Päikese enda massiga. Seetõttu ei pea Texase praegused kodanikud muretsema, et nad näeksid, kuidas

madal, siis kisub tornaado oma keerisesse kõik, mis talle ette jääb ning teeb kohutavat laastamistööd. Seega ei ole neil seal Texases see elu midagi nii väga lilleline. Ilmselt vaatavad nii mõnedki Texase elanikud murelikult taevasse ning püüavad mõistatada, kas seal on mõni äikesepilv, mis tahab neile kurja teha. Ilvastu võidelda. Loodusprotsesside vastu on aga väga raske kui ehk võimatugi midagi ette võtta. Kuidas aga tekib siis äikesepilv? Pilve enda sees toimuvad protsessid, mistõttu laaduvad sealsed osakesed (enamasti vihmapiisad) ning erinimelised

280

281

Päikesest saab pisike kollane pall ja ta ei anna enam energiat. Päikeseenergiat jätkub ikka väga-väga pikaks ajaks. Texase kohal asuvas õhuruumis liiguvad ka inimese poolt konstrueeritud objektid- lennukid. Ka lennukeid ehitades arvestatakse füüsika seaduspärasustega. Mitte keegi ei ehita nurgeliste vormidega või krobelise pinnaga lennukit. Lennukid on tehtud ikka võimalikult voolujoonelised, et vähendada tööd, mis on vaja teha õhutakistuse mõju tõttu. Texase osariigi kohal toimub siis nii mõndagi, mida annab seletada lähtudes füüsikast. Ma usun, et hoolimata neid kimbutavatest tornaadodest on üks õige Texase elanik siiski rõõmsameelne ja liigub elus edasi ikka naeratus näol.