Ruudustund Nr.8 2008 6. oktoober

Aasta Õpetaja Saima Kaarna peab tuupureid igavaks Bikiinid VS trikoo

Viimane aeg on alustada oma õpilasfirmaga

LK 6 LK 12LK 9

Loe tundRuudus vestlusringi lk 4-5

Kuidas leevendada koolivägivalda?

ILLUS

TRATS

IOO

N: M

ÄR

T LILLES

IIM

TASUTA

Ainult õpetajatepäevast ei piisaKuid meenutada ei tohiks neid vaid kord aas-tas oktoobrikuus, sest see töö, mida õpetajad teevad, ei mahu sõnadesse. Keskkooli ajal käis minulgi päris tihti läbi pea mõte: ”aga äkki hakkaks hoopis õpetajaks”. Põhjusi, miks

ma seda teed ei valinud, on päris mitu. Peamiseks aga kartus, et ma ei suu-daks kunagi jõuda oma lemmikõpetajate tase-meni, kuid vähemaga ma leppida ei sooviks.

Olen üsna kindel, et pedagoogiamet on siin ilmas tõepoolest

üks keerulisemaid. Sestap minu suur austus ja kummardus kõikidele õpetajatele, kes seda tänamatut, kuid nii vajalikku ametit peavad ning õpilastele üks kord piitsa, teine kord jäl-legi präänikut jagades iga päev maailma vei-dikenegi paremaks muudavad.

*Kersti Kukk on lõpetanud Saaremaa Ühisgüm-

naasiumi ja õpib Tartu Ülikoolis ajakirjandust

laste tegelikku austust ei pälvi. Pigem on hea õpetaja see, kes tööde ärajätmisega odavat populaarsust taga ei aja.

Hea pedagoog peaks olema valmis taluma mõningast ebapopulaarsust kooliajal, sest on üsna tõenäoline, et tema väärtust mõistetakse alles pärast kooli lõp-pu. Õpetajad, kelle puhul on kaks äärmust, keda kas vihatakse või armastatakse, on tihtipeale need kõige legendaarsemad ja meeldejäävamad, keda aastate pärast heldinult meenutatakse.

Mina olen nii keskkoolis kui ka nüüd ülikoolis põnevusega oodanud nende õpetajate ja õp-pejõudude tunde ja loenguid, kelle kohta koo-lis legendid liiguvad. Kelle kohta räägitakse hirmulugusid ja väidetakse, et nende poole-hoiu võidavad vaid vähesed. Sellised õpeajad panevad pingutama ja tekitavad soovi saada targemaks ning paremaks inimeseks. Sellised õpetajad jäävad meelde. Usun, et ei ole kindlaid kriteeriume, mille

põhjal hinnata õpetaja headust. Erinevas eas on ootused õpetajale lihtsalt erinevad. Alg-klassides otsitakse sõbralikku õpetaja Lauri või Ingerit, kes lahke sõnaga alati abiks on ning terve kodutöö asemel ka poolega rahuldub, peaasi, et isetehtud. Keskkoolis on hinnas jäl-legi karmima käega Maurus või Wikman, kes arvavad, et nende poistele kõlbab vaid parim.

Nüüd, kui keskkoolist on möödas juba mitu aastat, on mulle kõige enam jäänud meelde hea huumorisoonega, inimlikud, kuid para-jalt karmid ning oma valdkonnast äärmiselt vaimustuses olevad pedagoogid. Need, kelle tundides võis suu lahti kuulata ja mõelda: ”Kui-das ta seda kõike teab?” Need, kes nakatasid oma entusiasmiga teisigi, kes panid oma sõna maksma ja jäid endale kindlaks.

Kui kooliajal sai mõnda karmima ütlemise ja kõigutamatu iseloomuga pedagoogi ta-gaselja kirutud, siis nüüd hiljem on just nemad need, keda sügava austusega imetlen ning mõtlen, et kui mina oleksin õpetaja, tahaksin olla just tema sarnane.

Õpetaja väärtust hinnatakse pärast kooliAeg on näidanud, et leebed ja järeland-likud õpetajad, kes õpilaste lausele: ”Ärme täna tööd tee, lähme koju” liiga tihti: ”no kui te nii väga soovite, siis olgu” vastavad, õpi-

RuudustundPeatoimetaja: Piret Eero piret@tundruudus.eeToimetajad: Liis Linn liis@tundruudus.ee Taavi Libe sport@tundruudus.ee Robert Lang robert@tundruudus.eeKeeletoimetaja: Helen UldrichKüljendaja: Märt LillesiimReklaam: reklaam@tundruudus.ee

Väljaandja: OÜ Realister Media Tulika 19, 10613, Tallinn Registrikood 11520043

Tiraaž: 20 000 eksemplari

tundRuudus on tasuta noorteleht

www.tundruudus.ee

tundRuudus korraldas vahetult pärast Soome koolitulistamist Tartu tänavatel õpilaste hulgas küsitluse, millega uurisime, kas inimesed on koolivägivallaga kokku puutunud.

Suurtes päevalehtedes on pärast tulistamist arvamust avaldanud erinevad oma valdkonna eksperdid, kuid õpilaste arvamust pole keegi uurinud. tundRuudus otsustas anda sõna õpilastele endile. Ligi 15 vastaja kogemused panid meid jah-matama. Pea igal vastutulijal oli rääkida mõni vägivallaga seonduv lugu. Repliike tänavaküsitlusest saab näha lk 4-5 il-lustratsioonis.

Noorte hinnangul on enimlevinud vaimne vägivald, ehk pidev mõnitamine ja alandamine. Kui olime umbes 40 minutit kuue Tallinna õpilasega mõtteid vahetanud, oli meil kambapeale välja mõeldud mitu lahendust, kuidas koolivä-givalda leevendada.

Palju vägivalda InternetistKoolitulistamiste ja –vägivalla kasvu

on mõjutanud Internet. Noored, kes elavad liigselt virtuaalmaailmas, võivad kaotada reaalsusega kontakti. Sama-sugust efekti on täheldatud ka moodsas sõjakunstis, kus sõdur istub maailmaga kontakti omamata tankis ning tulistab ekraani vaadates objekte nagu arvu-timängus.

Internet pakub ka taparelvi. Möödas on ajad, mil püstoli hankimiseks tuli neljapäeva õhtul minna Kadaka turule ja küsida vene vormiga sõjaveteran Vasjat. Nüüd saab e-bay’st ühe klahviklõpsuga kõik vajaliku kätte.

Võti koolivägivallaga võitlemisel on sõbrad. Tihtipeale ei ole kiusatavatel sõpru. Kuid kust ja kuidas sõpru leida? Kui oma klassist ei leia, siis huviringid-est, kuhu kogunevad samade huvidega inimesed. Ja kui huviringi pole tahtmist minna, ei tasu peale kooli koju käed rüpes abi ootama minna. Olukord ei leevene, kui ise midagi ette ei võta. Oma murest tuleb rääkida. Seda kas vanematele, õpetajale, psühholoogile või mõnele tuttavale.

Rohkem piitsa, vähem präänikut!

Kersti Kukktundruudus@tundruudus.ee

Äsja möödunud õpetajate päeval on olnud tavaks arutleda pedagoogide äär-miselt tänuväärse, kuid igapäevaselt ehk liiga vähe tähelepanu pälviva töö üle. “Pigem on hea

õpetaja see, kes tööde ärajätmisega

odavat populaarsust taga ei aja.”

Parim õpetaja teab, millal ja kelle puhul kasutada piitsa ning millal porgandit. Et tervislikud eluviisid on moes, siis präänikut ei ole kohane pakkuda.

Toimetuse veerg

ArVAmUS2kA

RIK

ATUU

R: H

AR

DI K

ÕVA

ME

ES

Sõbrad ja trenn aitavad hoiduda vägivallast

3UUDISeDTänavused Aasta Õpetajad

4. oktoobril tunnustas Haridus- ja Teadus-ministeerium Tartus Aasta Õpetaja 2008 laureaate. Kokku pälvis tiitli 30 harid-ustöötajat üle Eesti. Palju õnne kõigile õpetajatele ja ka õpilastele, kellel on võimalus tunnustatud pedagoogide käe all õppida.

Intervjuud Aasta Õpetaja Saima Kaar-naga loe lk 6.

Kaido Kaas (Rõuge Põhikooli ja Krabi Põhikooli töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja)Aare Ristmägi (Palade põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja)Krista Siim (Viljandi Mängupesa lasteaia lasteaia õpetaja)Evelin Saarva (Luua Metsanduskooli täiendõppeosakonna juhataja ja vanem-õpetaja)Pille Toome (Tartu Emajõe Kooli vanem-pedagoog)Valeri Osmokesku (Narva Sprdikooli Energia sõudetreener)Ulvi Vilumets (Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasiumi eesti keele õpetaja)Olga Bolšakova (Sillamäe Astangu Kooli algklasside õpetaja)Anu Pungas (Toila Gümnaasiumi inglise keele õpetaja)Ebe Talpsepp (Loo Keskkooli eesti keele ja kirjanduse ning soome keele õpetaja)Karin Reiska (Aruküla Lasteaia Rukkilill juhataja)Miia Pallase (Pühajärve Põhikooli direk-tor)Anne Toomistu (Paide Gümnaasiumi huvijuht ja muusikaõpetaja)Marge Guljavin (Vinni-Pajusti Gümnaa-siumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja)Grete Pihl (Kuressaare Gümnaasiumi vanemõpetaja)Saima Kaarna (Hugo Treffneri Gümnaa-siumi bioloogiaõpetaja)Piibe Leiger (Tartu Tamme Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja)Heldi Leidsalu (Kullamaa Keskkooli klassiõpetaja ja kunstiõpetuse õpetaja)Väino Külvi (Vändra Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja)Maiu Albo (Rapla lasteaia Naksitrallid juhataja asetäitja õppe- ja kasvatusalal ning liikumisõpetaja)Ülle Tõnutare (Luunja Keskkooli keemia, majandus-, loodus-, ühiskonnaõpetaja)Inna Rõbakova (Pärnu Kesklinna lasteaia vanempedagoog)Aimi Jõesalu (Põlva Keskkooli saksa keele õpetaja)Reino Hobolainen (Kiigemetsa Kooli kehalise kasvatuse õpetaja)Svetlana Orgmets-Brusnigina (Tallinna Lasnamäe Gümnaasiumi tantsuõpetaja, koreograaf, õpetaja)Urve Keskküla (Tallinna Nõmme Noor-temaja liikumisrühmade õpetaja-me-toodik)Mart Kuurme (Tallinna Reaalkooli füüsikaõpetaja)Anne Merila (Lasnamäe Üldgümnaasiumi kasvatusraskustega õpilaste klassijuhataja, aineõpetaja)Merike Müürsepp (Tallinna Lasteaia Kikas muusikaõpetaja)Krista Sillar (Tallinna 32. Keskkooli direktori asetäitja õppekasvatustöö alal, algklasside õpetaja)

Jäta suitsetamine ja võida auhindu

pärineb Soomest, kus alates 1989. aastast on võisteldud igal aastal. Hea vastukaja julgustas ettevõtmist laiendama teistesse

Võistluse eesmärk on vähendada tubaka-toodete tarvitamist noorte seas, motiveerida suitsetavaid õpilasi tubakast loobuma ning toetada mittesuitsetamist kui eluviisi. Võistlust veab Tervise Arengu Instituut.

Osaleb ka klassijuhatajaVõistlusel võivad osaleda põhikooli ja güm-naasiumi klassid alates 4.-12. klass koos klassijuhatajaga. Klasside osavõtt võistlu-sest on vabatahtlik ning põhineb vastastiku-sel austusel ja usaldusel. Vastutus ja kontroll reeglite täitmise üle on õpilastel ja õpetajal endil.

22. maiks 2009 loositakse võistluse edu-kalt läbinud klasside vahel välja erinevaid auhindu.

Eelmise aasta oktoobris alustas võistlust 853 klassitäit lapsi 234 koolist, mis tegi kokku 15 816 õpilast. Võistluse idee

31. oktoobrini oodatakse noorte leiutajate konkur-sile õpilaste töid teemal „Pisiasjad, mis muudavad elu paremaks“.

Proovi kätt leiutajana!need asjad, mis sinu elus vajaksid muut-mist,” kommenteeris konkursi teemat SA Archimedese teaduse populariseerimise üksuse juhataja Terje Tuisk.

„Tähtis ei ole, kas leiutis muudab paremaks su koolipäeva, koduse elu, treeningud või sõpradega koosolemise, peaasi, et see, mille välja mõtled, oleks sinu jaoks oluline ja aitaks sul oma elu paremini ja lihtsamini elada.“

Parimate tööde autoritele kingitakse digi-taalseid peegelfotokaameraid, iPod’e, noore-male ja keskmisele vanuserühmale keerukaid Lego NXT BrainStorm konstruktoreid.

Konkursile esitatav leiutis peab olema päriselus nii väike, et mahub A4 paberile. Näiteks on sellised leiutised kirjaklamber, ukselink, piimapakk, prillid jne.

Pisiasi võib olla ka mõne juba olemasoleva eseme uuendus.

„Kui hakkad leiutama, siis mõtle, mis on

Mittesuitsetamine on eluviis

27.oktoobrist algab võist-lus, kus selgitatakse välja suitsuprii klass.

maadesse. Nüüdseks on sellega seotud 20 Euroopa riiki, kaasaarvatud Eesti. Täpsem informatsioon: www.terviseinfo.ee. (TR)

Üheks auhinnaks on kutse leiutajate laagrisse, mis toimub 2009. aasta suvel Teaduskeskuses AHHAAs. Parimate tööde juhendajatele on välja pandud 15 000 krooni väärtuses preemiaid, parima töö esitanud kool saab auhinnaks puutetahvli.

Noorte leiutajate konkurss toimub sel aastal esimest korda. Lisaks iga-aastasele konkursile saavad regulaarselt toimuma Tea-duskeskus AHHAA suvised noorte leiutajate laagrid ning koolidel on pärast konkursi lõppu võimalik tellida parimatest töödest koostatud rändnäitust.(TR)

Ameerikas, Arkansases, viidi läbi projekt, mille käigus bussijuht andis kooliteel sõitvatele õpilas-tele laptopid või iPodi.

Ameerika noored õpivad ka bussis sõites

poole- kuni kahetunnised bussisõidud kooli ja koju. Leiti, et otstarbekas oleks seda aega õppimiseks kasutada.

Arkansase osariik kaalub juba projekti edasiarendust - võimalus oleks 2 miljoni dol-lari eest aastas programmi kaasata ligikaudu 2000 õpilast. Hudson on projekti üle uhke ja ütleb, et seda võib väga võidukaks lugeda - õpilastel, kes projektis osalsesid, hakkasid koolis hinded paranema.Testid näitasid, et õpilased, kelle keskmiseks hindeks oli 3, paranesid tänu projektile ühe hinde võrra. (TR)

Koolisõidu ajal said õpilased võimaluse laptopi või videot näitava iPodi vahendusel õppida näiteks matemaatikat või vaadata emakeele loenguid, vahendab eSchoolNews

Projekti algataja Julie Hudson teatas, et Ameerikas on palju õpilasi, kellel on pikad,

Kooli sõites õppetööga tegelemine parandab uuringu järgi hindeid

Septembrikuu viimasel nädalal nägi tundRuudus küljendaja kontorilaudade vahel üht liikuvad halli pallikest. Lähemal vaatlusel selgus, et tegemist pole mitte tol-mukeraga, kellele on jalad alla kasvanud, vaid päris elus pisikese hiirepoisi- või tüdrukuga.

Toimetuse ekspertkomisjoni hinnangul on tegemist lapshiirega. Ühtegi õde-venda seni näha pole olnud.

Hall loomake vurab mööda põrandat ringi ja käib aeg-ajalt köögis toiduraasu-kesi söömas. Mõnikord piiksub ka. Koduks on tal seina sees olev juhtmekarp.

Esialgne plaan hiir lõksuga kinni püüda on nüüdseks maha maetud, kuna väike näriline on vallutanud kõigi südamed . Siiski on meid hoiatatud levivate haiguste ja paljunevate näriliste pesakondade

eest. Hetkel otsustasime olukorda mõnda aega jälgida ning proovida sõbrake ehk kodustada. Hoiame teid toimuvaga kursis.

(TR)

tundRuudus toimetusel on uus liige

eest. Hetkel otsustasime olukorda mõnda aega jälgida ning proovida sõbrake ehk kodustada. Hoiame teid toimuvaga kursis.

(TR)

Probleem4

Koolitulistamine Soomes puhus Eestis koolivägivalla teema uuesti päevakorda. Ajalehtedes avaldavad oma arvamust kordamööda psühholoogid, poliitikud, ped-agoogid ja muud asjapulgad. tundRuudus otsustas aga uurida, mida arvavad asjast õpilased.

Oma mõtteid koolivägivallast jagasid Merli Olesk ja Kadriliis Sildvee (Tallinna 37. Keskkool, 9. klass), Mari-Liis Päeva (Tallinna Inglise Kolledži abiturient), Joonas Annus (Pirita Majandusgümnaasiumi abiturient), Andres Raudjalg (Tallinna Reaalkooli abi-turient) ja Henri Kiivit (Pärnumaa Kutsehari-duskeskuse III kursuse õpilane ja Eesti Õpilas-esinduste Liidu avalike suhete juht).

Kas koolis on vägivalda?Kõik ühest suust: „Jah!“J: „Algklassides ja põhikoolis kindlasti rohkem kui vanemates klassides. Siis hormoonid mölla-vad ja teistele on ennast tõestada vaja.“ A: „Väiksemaid nääklemisi ikka on, aga päris nii, nagu filmis „Klass“ olnud ei ole. Pigem selline sõbralik aasimine ja norimine.“M-L: „Asi on verbaalne. Põhikoolis tulid klas-sivennad juurde ja arutasid kambaga, et peab nurga taha võitlema minema. Nüüd pigem mõnitatakse.“J: „Pigem tõugeldakse. Pidudel on aga teine lugu. Kui on alkoholi tarbitud, hakatakse kak-lema.“M-L: „Jah, selles mõttes ei saagi defineerida, mis see koolivägivald on. Mured ju kalduvad välja ja tegelikult ei saa seda enam koolivä-givallaks nimetada. Koolis sees vägivalda palju ei esine, pigem väljaspool kooli territoo-riumi.“

Kas koolivägivald võib olla ka õpilase-õpetaja vaheline?H: „Üks õpetaja minu koolis, kes õpilastesse väga hästi ei suhtu, paneb lahtise käega õpi-lastele vastu pead. Direktsioon ei tee talle mitte midagi, ta on puutumatu.“K: „Meil on matemaatikaõpetaja hästi imelik. Sõimab õpilasi pidevalt lollideks ja idiootideks.“ A: „Osa õpetajaid on küll pisut ülbed. Kas või

oli tunnis suhteliselt rahutu ning karjus tihti meie peale. Samuti ei hinnanud ta objektiivselt. Kir-jutasime 3-4 klassiga direktsioonile avalduse ning õpetaja läks koolist ära.“J: „Vanemad pedagoogid on õelamad ja pa-nevad ennast maksma.“H: „Kui noor õpetaja tuleb ülikoolist, siis õpi-lased ei võta teda tõsiselt. Ta üritab ja üritab, kuid keegi ei võta teda kuulda. Teisel aastal

täiesti tühjast kohast hakkavad kellegi kallal norima. Võtavad mingi seisukoha ja jäävad endale kindlaks. Nokivad näiteks selle kallal, kes su vanemad on. Seda ei tohiks aga kind-lasti teha.“

Mida tuleks siis teha?A: „Kui asi läheb hulluks, tuleb direktsiooniga vestelda. Üksikud ütlemised aga kahe silmava-hele jätta.“M-L: „Meil oli üks prantsuse keele õpetaja, kes

Koolivägivalda saab leevendada vaba aja sisustamisega

Piret Eeropiret@tundruudus.ee

on ta juba kibestunud või läheb koolist ära.“

Kas õpilased ja õpetajad peaksid rohkem omavahel suhtlema?A: „Rohkem ühisüritusi võiks olla küll.“ H: „Ja et ei oleks ainult „teeme õpikud ja töövihikud lahti“, vaid rohkem grupitöid ja dis-kussioone, kus õpetajad kaasatud oleks.“

Kas teie arvates Eestis võib kunagi koolitulistamine toimuda?Kõik: „Jah, võimalik.“M-L: „Oleneb, kui palju inimest nokitakse ja noritakse.“H: „Kui kibestunud ta on.“

Aga mida teha, kui sa näed kõrvalt, et keegi on kibestunud?A: „Kõik ei saa aru ju, kas on kibestunud või mitte.“H: „Seltskonnavaimu on vaja. Keegi ei julge üksi suurema seltskonna vastu astuda.“

Mida soovitate neile, keda kiusatakse?K: „Õpetajatega kontakteeruda.“ H: „Pigem sõpru otsida. Sõbrad aitavad.“J: „Hakata trennis käima.“M: „Kui riietuse kallal noritakse, siis ma ütleks, et ma ei pea olema teiesugune ning võin erine-da hallist massist.“M-L: „Ma arvan, et see ei aita.“

Mis siis aitaks? Koolivahetus?H: „Ma tean inimesi, kes on kooli vahetanud aga see pole alati aidanud. Probleem kandub järgmisesse kooli edasi, sest koolid ju suhtlevad omavahel.“K: „Huviringidest tuleb sõpru otsida, kui klas-sist ei leia.“ H: „A’la tegeled fotograafiaga, lähed foto-ringi, leiad sama huviga inimesi.“

Aga mida ütleksite kiusajatele?H: „Ma ei usu, et neile üldse kohale jõuab, mida nad teevad, kui nad seda ise läbi elanud pole. Kuskilt uuringust selgus, et need, keda kiusati, hakkasid tulevikus ise kiusama.“A: „Suhtlemist võiks rohkem olla. Vaatad keda-gi välimuse järgi ja mõnitad, aga kui temaga suhtlema hakkad, siis näed, et ta on sama-moodi tore inimene. Sel juhul jääb norimine ka

„Ükski inimene ei saa ennast koolis turvaliselt tunda“

„Mu klassivend hüppas laua peale ja püüdis mulle jalaga näkku lüüa.“

„Mu klassiõele lasti makrofleksi juustesse.“

„Koolis me peksime üksteist ja keegi pani mu juuksed põlema.“

„Koolivägivald on argipäevane.“„Üks poiss käib koolis pussnoaga, sest ta arvab, et keegi tahab teda ära tappa.“

„Meil on koolis üks poiss, kes läks teistele kätega kallale. Laamendas ja loopis toole.“„Mu klassiõde lõi poisile pastakaga õlga nii, et veri oli väljas.“

„Kaks poissi nääklesid ja üks lõi teisele peaga näkku nii, et teine kukkus kokku.“

„Mu klassiõde andis teisele paremsirge, sest nad olid tülis.“

“Huviringidest tuleb sõpru otsida, kui

klassist ei leia.”Kadriliis

Joonas (taga vasakul), Andres, Henri, Mari-Liis (ees vasakul), Merli ja Kadriliis soovitavad vaba aega huviringides sisutada

FOTO

D: K

AR

L HA

LJAS

ME

TS

Probleem 5

Klassi parim sülekas!Uus Desknote B73As Style on kindlasti klassi parim sülearvuti, sest

nii hea hinnaga ja nii heade näitajatega sülearvutit teistel lihtsalt ei ole.

Intel® Core Duo T2390 (1.86GHz), 4GB SO-DIMM DDR2, 160GB SATA

5400rpm, 13.3” WXGA LCD Glare (1280x800) + veebikaamera, Intel® 100

kuni 384MB graafika, sisemine WiFi (AGN)kaart, sõrmejälje lugeja jpm

Näitlikud kuumaksed on 10% sissemaksuga ja perioodiga 48 kuud. Intress vastavalt kampaania tingimustele.

vaata lisaks: www.desknote.ee või külasta meie esindusi Tallinnas, Tartus ja Pärnus

7990.-/204.- kuus

Koolivägivalda saab leevendada vaba aja sisustamisegaehk ära.“J: „Aga noored inimesed ei ava ennast nii palju.“K: „Eriti ei ava need, keda juba kiusatud on.“A: „Siis peakski noore-matest klassidest alates seda ühtekuuluvustunnet arendama.“H: „Kuskil USA’s vahetati igal aastal klassikomp-lekte. Tutvusringkond suureneb ja suhtlemine areneb. Muidu istud 1.–12. klassini samade inimestega.“A: „ Jah, ei pea kogu aeg ainult ühe pundiga koos olema.“

Miks teie arvates neid lihtsaid ideid juba rakendatud pole?M-L: „Neid pole proovitud tööle panna.“A: „Huviringidesse ei saa kedagi sundida mi-nema.“

M-L: „Vanasti oli näiteks käidi koolides koha-peal erinevatest trennidest ja ringidest rääki-mas. Meil räägiti algklassides näiteks võrkpal-

list ja 30st õpilasest 10 läks sinna trenni. Mõned käivad trennis siiani. See on halb, et otseseid kontakte pole ja õpilased omale ise huvialasid otsima pea-vad.“H: „Kuulutusest seinal üksi ei piisa, keegi

peaks antud trennist, huviringist konkreetselt rääkima. Terve koolimaja on kõikvõimalikke trennide plakateid täis. Vaatasin isegi, et min-gi jalgpalli kuulutus on, aga ei läinud, kuni üks sõber mind sinna trenni kutsus.“

Kuidas õpilased ise koolivägivalda leevendada saaksid?M-L: „Läbi õpilasesinduste peaks rohkem tööd tegema.“

H: „Aga teie koolis õpilasesindust direktsioon ei poolda. See on eliitkoolide asi.“J: „Läbi lehe tundRuudus!“H: „Koolilehti peaks rohkem olema.“ K: „Aga õpetajad peaksid ka rohkem silmi lahti hoidma ja vaatama, et kellegagi halvasti ei käitutaks. Ning siis vanematega ühendust võtma või kiusajatega rääkima.“ M-L: „Meil oli koolis just hiljuti debatt, mille järel saime aru, et koolivägivald pole vältimatu. Jõudsime järeldusele, et kui õpetaja sekku-ma peaks, oleks kõige mõistlikum mitte vahe-le trügida, vaid nori-jatele öelda, et „is-sand, see on nii lapsik, mis te teete!“ Kiusajad tuleb panna piinlikku olukorda. Äkki see aitab.“H: „Vanemad klassid peaksid rohkem sekku-ma. Nemad on mõistlikumad. Aga kunagi ei tasu lootma jääda, et abi sinuni tuleb. Tege-

likult tuleb ise abi otsida.“M: „Klassid peaksid rohkem kokku hoidma. Vahet pole, mis sokid kellelgi on või kui paks keegi on. Lõpetage see norimine ära ja võtke aru pähe!“ J: „Mina ei usu, et koolivägivald üldse kuhugi kaob. See on aegade algusest peale olnud ja need väikesed asjad on loomulikud. Ekst-reemsed näited muidugi mitte. Tuleb lihtsalt selgitada, et erinevad inimesed, saavad as-jadest erinevalt aru.“

M-L: „Isikusused on erine-vad ja need hakkavad kokku põrkama nii või naa.“H: „Kiusatakse juba igavusest. Oleks vahe-tunnis midagi teha ole-ks, oleks teine asi. Siis ei peaks otsima lollusi,

millega tegeleda. Olen kuulnud, et ühte Eesti kooli toodi tele-

viisoreid ja Playstation, et õpilased saaksid vahetunnis mängida.“

„Ükski inimene ei saa ennast koolis turvaliselt tunda“

„Mu klassivend hüppas laua peale ja püüdis mulle jalaga näkku lüüa.“

„Ma ei arva, et minu klassis on vägistajaid ja mõrvareid.“

„Mu klassiõele lasti makrofleksi juustesse.“

„Üks poiss käib koolis pussnoaga, sest ta arvab, et keegi tahab teda ära tappa.“

„Meil on koolis üks poiss, kes läks teistele kätega kallale. Laamendas ja loopis toole.“„Kaks poissi nääklesid ja üks lõi teisele peaga näkku nii, et teine kukkus kokku.“

„Mu klassivend käitub nii, et see ei jäta päris normaalse inimese muljet.“

„Meie koolis tehti koolikotiketti. Pandi koolikotid akna taha rippuma.“

„Üks poiss pandi vetsu kinni ja sülitati talle püksi.“

“Mured ju kalduvad koolist välja ja seda

tegelikult ei saa koolivägivalla alla enam nimetada.”

Mari-Liis “Vanemad klassid peaksid rohkem

sekkuma.”Henri

*Repliigid tundRuudus korraldatud Tartu tänavaküsitlusest teemal: „Kas oled koolivägivallaga kokku puutunud.“

Saima Kaarna on bioloogiaõpetajana leiba teeninud kümmekond aastat, neist vii-mased kaheksa HTG’s. Klassi ees on ta väga elurõõmus ja särtsakas figuur, kes suudab kõik õpilased töös hoida. Isegi need, kelles bioloo-gia huvi ei ärata.

Seega on tegu pedagoogiga, kes Aasta Õpetaja tiitlit igati väärt on.

Kuidas Te Aasta Õpetaja tiitlisse suhtute?See on rohkem nagu kohustus. Nüüd, kus olen teistele justkui eesku-juks, pean suutma jätkuvalt naeratada ja õpetajana jätka-ma. Aga auväärt tunnustus on see minu jaoks kindlasti.

Teid on kiidetud mitmest küljest, kuid mil-lega te enda arvates selle ära teenisite?Ma ei oska arvatagi… Ma ei oodanudki seda tiitlit.

Milline Te kooliajal ise olite?Pean tunnistama, et olin koolis (Anna Haava nim. Pala kool – toim.) väga korralik ja sõna-kuulelik laps. Üks seik oli, kus me viie õpilasega koos järve äärde läksime ja kuna omapead läksime, siis alandati meil käitumishinnet. See oli kõige suurem kuritegu.

PerSooN6FO

TOD

: KA

RL H

ALJA

SM

ETS

Kuidas leidsite tee õpetaja rollini ja miks just bioloogia?Mulle meeldis juba noorena lastega tegeleda. Esialgne mõte oli lasteaiakasvatajaks saada. No teate küll, küsitakse esimeses klassis juba, et kelleks saada tahad. Vanemaks saades tahtsin ma aga aednikuks saada. Aiandus on minu hobiks siiani. Aga kuna Maaülikoolis oli aianduse erialale astumine üle kolme aasta ning ma oleks siis veel kaks aastat ootama pidanud, otsustasin minna bioloogiat õppima. Ja tulemus – olen bioloogia õpetaja.

Mida arvate teie bioloogia õppeaine riik-likust programmist?Oehh... sellepeale võin ma öelda, et programm on üks aga mina õpetan teist. Selles suhtes, et meie koolis pole kunagi

seda, et keegi õppe-programmis sõrmega järge ajaks. Eluline pool on ka väga tähtis, seda just eriti bioloogias.

Millised õpilased teile üldiselt meeldivad?Erksa vaimuga! Kindlasti isemõtlevad, analüü-sivad, aktiivsemad, kes esitavad ka õpetajale nõudmisi ja löövad tunnis kaasa. Tuupurid kui sellised on väga igavad õpilased, istuvad ja kirjutavad ning jääb tunne, et ta nagu ei mõt-leks kaasa. Mulle meeldib, kui ma tunnis räägin ja minu ning õpilase vahel tekib suhtlus: ta vas-tab ning küsib kui midagi jääb arusaamatuks.

„Õpetaja peab olema alati särav, naeratav ja ergas.“Üks tänavustest Aasta Õpetajatest on Hugo Treffneri Gümnaasiumi (HTG) bioloogia õpetaja Saima Kaarna.

Ardo Aedniktundruudus@tundruudus.ee

Bioloogiat ei ole mõtet õppida nii, et lihtsalt õpid pähe – sellest tuleb aru saada!

Olete õpilaste seas tuntud ka emotsiooniroh-kete näoilmete väljendamise poolest. Kust see tuleneb?Ma pole sellele väga mõelnud ega tähelepanu pööranudki. Antud küsimus aga sunnib mõt-lema... Lapsena käisin näiteringis ja olin ka muidu väga aktiivne. Ehk siis sealt?

Kas te suhtlete oma õpilastega ka väljas-pool kooli?Kui nad juhtuvad kuskil vastu tulema, siis küll. Ühtegi isiklikku sõbrannat mul õpilaste seas küll

ei ole. Aga oma eelmise klassi noor-tega suhtlen s i i amaan i , käivad külas ja muljeta-mas.

Millega Te õpetajatöö kõrvalt veel tegelete?S u u s a t a n !

Samuti tegelen aiandusega, see juba nooruki east huvitanud ja aiandus on siiani hobiks. Oma pere firmagi tegeleb aiandusega. Valdav osa kooli lilledest on tulnud minult. Veel meeldib mulle kudumine ja lugemine ja veelkord: suu-satamine. Maratonidele enam küll ei jõua, aga isekeskis ja perega saab ka.

Teie unistused?Tegelikult, ma ei tea kas ta unistus on, aga oleks plaan saada pensionile varem kui 65-aastaselt. Sest õpetaja amet on selline, kus

“Tuupurid kui sellised on väga

igavad õpilased.”

peab olema alati särav, naeratav ja ergas. Ja kui väga kaua õpetaja olla, siis noortele ka ei meeldi. Kui saaks veidi varem nii-öelda kodusele rahulikule enesetäiendamisele, siis ma oleks ainult looduses: käiksin metsas, kor-jaks seeni, kuulaks looduse muusikat. Kindlasti tahaks fotograafiaga tegeleda. See on siia-maani olnud minu üks nõrgemaid kohti, sest pildistamine on kuidagi raske.

Teie kui bioloogia õpetaja, milles seisneb kõige suurem probleem keskkonnas?Sotsiaalsed probleemid. Kõik teised globaalsed probleemid tulenevad inimeste omavahelisest suhtlemisest. Kõik see sõjatege-vus, sellega kaasnev sõjatehnika, tööstuse areng, toidujaotuse probleem – ühed viskavad minema, teistel on puudu. Ükski teine liik ei ole selline sadist ja õel kui seda on inimene.

Ott Ojaveer, direktor

Õpetaja Kaarna on väga aktiivne ja elurõõmus! Ta suudab teinekord isegi asjast mittehuvituvale noorele teema vastuvõeta-vaks teha. Huumorisoon on ka paigas.

Triinu Lukas, abiturient

Inimesena on Saima Kaarna väga abival-mis, nõudlik ning tohutult suure töövõimega. Kui ta midagi juba ette võtab, siis teeb seda ka maksimaalselt hästi. Ta aitab neid, kes toime ei tule, kuid nõuab kõikidelt võrdselt. Ta on autoriteet nii õpilaste kui ka õpeta-jate seas. Tema õpilased on väga edukalt esinenud mitmetel rahvusvahelistel olümpiaadidel. Ta on koolis läbi viinud mitmeid edukaid looduseteemalisi projekte – näiteks bioloo-gia välipraktikumid või õpiekskursioon Ida-Virumaale. Saima Kaarna eksperthinnangut riigieskamite ja õppekava kohta väärtustab ka Haridus- ja Teadusministeerium.

7

Esimene õppeveerand on samahästi kui läbi ja ka koolivaheaegpole kaugel. Ootame kõiki kooliõpilasi, kellel vanust rohkemkui 10 aastat, võistlema erinevate koolide võidukihutajatega.

Sõpradega kardirajal võidukihutamine pakub adrenaliini ,teravaid elamusi ja salvestab teisse positiivse süsti terveks õppeaastaks.

Viimsi SisekardiradaRohuneeme tee 1/1, Tel. 601 4522

Avatud: E-R 14.00-22.00 L-P 11.00-22.00

KOOLIDEKARDIVÕISTLUS2008

Viimsi Sisekardirada korraldab kõikidele õpilastele võistluse

Vajalik ennast eelnevalt registreerida*

*Lisainformatsioon meie kodulehel www.sisekardirada.ee

Probleem8

Kui tõmbad oma arvutisse muusikat, se-riaale või fi lme torrentitega (koodfail, mille järgi failijagamisprogramm vastavad failid teiste arvutitest üles leiab) või kasutad levinui-maid allalaadimisprogramme nagu eMule ja Limewire võid sa eneselegi teadmata jagada oma arvutis olevaid dokumente, pilte jms. See tähendab, et niipea kui programm internetiga ühendub, hakkab see kohe ka sinu faile ava-likkusega jagama. Selline failide jagamine on aga ebaseaduslik.

Jagatud failid ei pruugi olla pelgalt muusi-kakogu, vaid ka pildid ja dokumendid ning kõik muu, mida programm läbi kaablite ja üle õhu teistele arvutitele saata suudab. Seega võivad vabalt ka eelmise nädala läbupildid ja bioloogia referaat olla kõigile kättesaada-vad.

Allalaadimine pole pattEelpool kirjeldatu vältimiseks on võimalik fai-

lide vahetamise programmis keelata sätete alt üleslaadimine. Sellisel juhul ei tee sa seaduse järgi ka midagi illegaalset.

Põhja Politseiprefektuuri vanempressiesin-daja Mihkel Loide ütles, et tä-nase päeva seisuga saab seaduslikult karis-tada ainult kee latud

mater-jalide üle-slaadijat, mitte allalaadijat. ”Järgmisest aastast see tõenäoliselt aga muutub ning võetakse vastu seadus, mis suhtub rangemalt ka alla-laadijatesse,” märkis Loide

Muusikat ostes toetad artistiVeel lisas Loide, et asjad, mida kopeeritakse, on teiste inimeste töö, mille eest nemad palka

saavad ja piraatlus on sisuliselt nendelt ini-mestelt varastamine. Muusika ja fi lmid on intel-lektuaalne omand. Pealegi pole Loide sõnul muusika, fi lmid ja muu digitaalne kaup tä-

nasel päeval ka teab mis kallis. ”Seda saab täiesti

seaduslikult ja nor-maalse inimese

kombel

poe-r i i u -

lilt või n e t i p o e s t

osta,” ütles ta. ”Poest plaati ostes toetad ikkagi oma lemmikartisti,

piraatkoopiatega hangel-dades oled aga nagu kurjate-

gija, kes juba järgmisel päeval su jalgratta maja eest ära viia võib. Nii

lihtne see ongi.”Hetkel on Eestis alaealisele karistuseks pii-

sanud alaealiste komisjoni viimine. Täisealisi

Kas sina oled piraat?Me kõik puutume igapäevaselt kokku netipiraatlusega. Kui oled arvutialal võhik, siis võib juhtuda, et torrenteid või muusika allalaadimise programme kasutades rikud seadust.

Oliver Hainsalutundruudus@tundruudus.eeMõned Anna-Liisa

lemmikud:

Lemmikraamat Sellist päris-päris lemmikut on mul keeruline välja tuua. Häid raamatuid on palju, kahjuks pole mul viimasel ajal piisavalt aega, et lugeda kõike, mis meeltmööda. Muidu meeldivad mulle näiteks tõsielulised raamatud, mis räägivad naiste elust-olust islamimaades. Eesti kirjanikest lugesin kunagi hästi palju Raimond Kaugvere�t ning välismaistest sai nii mõnigi Remarque´raamat läbi loetud. Hetkel on mul pooleli Naomi Klein�i �No Logo – sihikule on võetud brän-dihiiglased.“

Lemmiklaul Ühte laulu ja isegi ühte artisti on väga raske välja tuua. Viimasel ajal olen väga palju kuulanud noort plikat nimega Laura Marling.

Lemmikinimene Mind on õnnis-tatud paljude väga heade sõpradega ning suurepärase perekonna ja sugu-võsaga. Kedagi eraldi välja tuua oleks võimatu ning ebaaus. Lemmikpäev Sõltub, mis päeval ees on ning milline on enesetunne. Oma elukorralduse tõttu puudub mul mõnikord selline nädalavahetus nagu inimesed üldjuhul harjunud on. Samas pole miskit paremat, kui juhtub mõni selline pühapäev, kus ei pea end terve päev voodist välja veeretama.

Lemmiklinn Eestis on Viljandi mulle alati kõige südamelähedasem ol-nud. Niipalju kui ma reisinud ja näinud olen, siis Marseilles on ka minu südame võitnud.

Lemmikkoht iga paik on hea, kui lähedal on kallid inimesed

Lemmikfilm Crash

ootab netipiraatluse eest aga kuni kolmeaas-tane vanglakaristus või rahatrahv. Kõik oleneb muidugi, kui suures mahus on piraatlusega tegeletud. Karistada saab ka võõrastele kuu-luvate failide üleslaadimise eest netisaitidele.

Faile jagades ohustavad ka viirusedMuusika sekka on paljud häkkerid sokutanud erinevaid viiruseid. Suur osa viirustest tõmbab aga arvutisse reklaami ja pornograafi at. Eda-siarenenumad viirused kustutavad või kopeeri-vad Sinu faile või kopeerivad näiteks interneti-panga paroole.

„Teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti ebaseadusliku avaliku esi-tamise, üldsusele näitamise, edastamise, taasedastamise või kättesaadavaks tegemise eest ärilisel eesmärgil – karista-takse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui selleks on kasutatud pi-raatkoopiat – karistatakse rahalise ka-ristuse või kuni kol-meaastase v a n g i s -tusega.”

Seadus ütleb

TUNNIVÄlINe 9

Eestis on seni ettevõteteks arenenud vaid kaks õpilasfirmat. Esimesena tegi seda prae-gune MTV Eesti tegevjuht Karoli Hindriks pehmete helkuritega aastal 2002. Temale järgnesid 2003. aastal neli Tallinna 21. Kooli 11. klassi noormeest, kes hakkasid müüma sise- kaantele trükitud valemitega vihikuid.

Aasta pärast oli püsti OÜ Realister, mis trükkis tänavu õppeaastaks esialgsest tuhan-dest vihikust 325 korda rohkem.

“Tegelikult ei ole õpilasfirma eesmärk päris firmaks üleminek, vaid hoopis see, et õpilased tulevikus mistahes alal firma luua saaksid,” rahustab Eesti õpilasfirmade koordineerija Junior Achievement Eesti tegevdirektor Epp Vodja.

Õpilasäri saab edasi arendadaKa selle aasta parimaks tunnustatud Luunja Keskkooli õpilasfirma MathEco tootearendus-juhi ametit pidanud Olavi Ala soov on oma õpilasäri edasi arendada. MathEco toodab matemaatilisi doominoid.

“Käisin nädal aega mänguasjapoodides ja mõtlesin, kuidas olemasolevaid lelusid paremaks muuta. Nii tuli mõte teha

matemaatiline doomino, mida saaks kasutada õppe-eesmärgil,” kirjeldas Ala eduka õpilas-firma kujunemise algust. Poisi sõnul oligi see kõige raskem etapp, millele järgnes meeskonna kokkupanek, proovipartii valmistamine ja fir-ma lõplik registreerimine. “Valmistasime umbes 20 mängu igaks laadaks. Inimesed kiitsid meie idee heaks, kuid käsitöö tõttu oli hind kallis ja kõik ei jõudnud seda osta,” rääkis Ala.

Firma tulu piirdus 1615 krooniga, samas kui näiteks teiseks tulnud Gustav Adolfi Gümnaa-siumist kondoom-pulgakomme tootnud LovePop võis uhkustada 10 000 kroonise müügituluga. Kuid JA ei vali parimaid müügitulu järgi.

Lagedale tuleb tulla hea ideega“MathEco edu peitub eelkõige hästi õnnestunud meeskonnas ja toote idees. Õpilasfirma on edukas siis, kui meeskonna moodustavad erine-vate oskustega õpilased, mis annab võimaluse

jagada ülesandeid nii, etlõpptulemus oleks väga hea,” põhjendas Luunja Kesk-kooli majandusõpetaja ja õpilas-

firmade juhendaja Ülle Tõnutare oma õpilaste saavutusi.

Pedagoogi sõnul laseb õpilasfirma teoree-tilisele ainele läheneda loovalt: mõelda välja toode, arendada, valmistada ja siis ka rek-laamida ning müüa. See on tõeline väljakutse. “Õpilasfirmas saavad ennast edukalt teostada ka need õpilased, kelle saavutused teistes õp-peainetes jäävad tagasihoidlikumaks. Läbi firma arendavad õpilased oma suhtlemis- ja eneseväljendusoskust, loovust, julgust, võõr-keele oskust, planeerimist, meeskonnatöö os-

Õpilasfirma on hea võima-lus kooliajal äris kätt proo-vida ning majanduslikku mõtteviisi harjutada.

kusi ja palju muudki,” selgitas Tõnutare.

Juhendajad töösse ei sekkuJuhendajad tohivad õpilaste ideesse sekku-da, kui see on nähtavalt ebaefektiivne, kuid tavaliselt nad siiski pigem aitavad. MathEco juhendaja Ülle Tõnutare väidab, et tema ei sekku ei meeskonna loometöösse ega soovita mingit konkreetset toodet, kõik on õpilaste oma vastutusel.

Tema ülesandeks on õpilasi igati motivee-rida ja julgustada. Olavi Ala sõnul aitas õpetaja neid eriti palju just paberite täitmisel.

Ei pea olema majandus-geenius 2004. aastal Eesti parimaks ning Euroopa teiseks tunnus-tatud Tsirguliina Keskkooli õpi-lasfirma R@ liikmed Mart Jal-lai ja Anne Alametsa sõnul on õpilasfirma tunduvalt mõjutanud

nende elu. Anne soovis pärast gümnaa-

siumi lõpetamist õppida muusikat, kuid tänu kooliajal läbitud programmile otsustas ta ma-janduse eriala kasuks. Mart läks õppima aga keskkonnatea-dust.

“Teadvustasin endale, et kuigi mind väga huvitab majandus, ei pea ma selleks kohe ma-jandust õppima minema. Kui oled ettevõtlik ini-mene, saab ka muidu, ilma majanduse eriala diplomita asju aetud,” ütleb ta lisades, et ehk tahaks tagasi oma kodukohta minna ja just seal mingi ettevõte püsti panna.

Õpilasfirmaga saab jala ärimaailma ukse vahele

FOTO

D: E

RA

KO

GU

Mark Šandalitundruudus@tundruudus.ee

Õpilasfirma puhul pole oluline mitte müügitulu, vaid idee teostus

LaadadDetsember5. - 6.dets - Pärnu õpilasfirmade jõululaat Port Arturi kaubanduskeskusesÕpilasfirmade jõululaadad Tartu Kauba-majasÕpilasfirmade jõululaat Narvas20. dets - Õpilasfirmade jõululaat Rapla KonsumisVeebruar6. – 7. veebr - Eesti Õpilasfirmade aasta-laat Kristiine keskuses Tallinnas13. – 14.veebr- INTELLEKTIKA 2009 TartusMärtsÕpilasfirmade laat Võrus

Nõuded õpilasfirmale• ÕF tegutseb ainult õppeaasta jooksul• Osalevad ainult õpilased• Vähemalt 3 liiget• Käive alla 250 000 krooni• Koolituse läbinud juhendaja olemasolu

Õpilasfirma programm• Õpilased loovad oma firma• Koostatakse äriplaan ja õpitakse pidama aruandlust • Toodetakse ja müüakse oma tooteid või teenuseid• Õpilasfirma töötab ühe õppeaasta jooksul ja õppeprotsessi lõpus see likvideeritakse • Igal aastal korraldab JA õpilasfirmade laatasid ja kevadel selgitatakse võistlustel Eesti parim õpilasfirma, kes esindab Eestit Euroopa õpilasfirmade võistlusel• Õpilasfirmadel on võimalus osaleda ka Euroopa õpilasfirmade laatadel

Junior Achievement• Koordineerib Eestis õpilasfirmasid ja majandusõpetust• Eestis alates 1992. aastast• 1996. aastast on aktiivselt osaletud Euroopa õpilasfirmade laatadel ja võistlus-tel• JA Eesti mission on arendada noortes ettevõtlikkust, otsustusvõimet ja kujundada nendest ausaid, majanduslikult mõtlevaid inimesi.

Eesti õpilasfirmade Euroopas võidetud auhinnalised kohad• 2003.a – Staff – ökotooted – III koht• 2004.a – R@ - kattega arvutihiired – II koht• 2006.a – Volli – mahlapakkidest raha-kotid – II koht ja “HP Responsible Business Award” eripreemia• 2007.a – GLOVE – sõbrakindad – II koht

Lisainfo

Valemivihikuid tootnud õpilasfirma on nüüdseks kasvanud rahvusvaheliseks ettevõtteks

Ka pehmed helkurid on alguse saanud õpilasfirmast

Artiklit toetab

valemitegamatemaatika

vihik

M

F M K E I V S B A G

valemitegafüüsikavihik

F

FM K E I V S B A G

TeleVISIooN10

Kas keegi teist mäletab, millal viimati sai mõnelt eesti telekanalilt ühte korralikku noortesaadet vaadata? tundRuudus pidi oma mälu igatahes pikalt värskendama. Uuri-sime, mis värk on.

musi ja soove. ” Klandorf siiski ei soovinud ühtegi kindlat saadet nimetada.

TV 3 avalike suhete juhi Annely Aderman-ni sõnul näitab kanal saadete asemel rohkem noortesarju. „Turg määrab, mida näitame,“ selgitas Adermann.

Adermann ei osanud öelda, kas edaspidi TV3 mõnd noortesaadet tegema hakkab. „Saate tegemine on kulukas ja et see kannaks peab idee olema väga hea,“ ütles ta ja tõi näite, et lihtsalt muusikavideosid näidata ei ole mõtet.

Lootused lasuvad ETV2’lTõevere-Kaur aga andis lootust, et ETV2 hakkab oma programmis rohkem noorema

p u b l i k u ga

Eesti telekanalitel napib praegu noortele suunatud saateid. Kanalid ise põhjendavad seda sellega, et noorte huvid ning meedia jälgimise viisid on väga erinevad.

Televisioon pole pop„Üks põhjus on ilmselt see, et noorte jaoks ei ole televisioon kuigi popp kanal. Nad kuluta-vad telerivaatamisele väga väikese osa oma ajast,” selgitas Eesti Rahvusringhäälingu mee-diasuhete juht Anneli Tõevere-Kaur ja lisas, et pigem eelistatakse interaktiivseid meedia-kanaleid nagu Internet.

Kanal 2 avalike suhete juht Heili Klandorf nõustus, et noortel on väga palju erinevaid huvisid ja ajaviitmisviise, seega on raske lei-da kindlat huvigruppi, kellele saadet toota. „Erinevatel aegadel on erinevaid saateid proovitud ja on selgunud, et nii palju kui on “noori”, nii palju on neil ka erinevaid näge-

a r v e s t a m a . ” ETV2-e arenda-misel järgmiseks aastaks tulevad need küsimused kõik töösse, nii uute kui ka kunagi jooks-nud saadete osas. Sest siis peaks teise kanali abiga eetri-aega juurde tulema.” Ka Andra Siibak Tartu Ülikooli aja-

Annes Austundruudus@tundruudus.ee

kirjanduse ja kommunikatsiooni instituudist oli seisukohal, et noortele suunatud saateid võiks oluliselt rohkem olla. Siibak nime-tas väga positiivseks noortele suunatud kanali ETV2 tulekut. Samas nentis ta, et kanal ei ole end veel sisse töötada suutnud ega piisavalt endale reklaami teinud.

Siibak arvas, et rohkem tuleks rõhku panna saadetele, mis käsitlevad teismelisi puuduta-vaid teemasid, nagu suhted, igapäevaelu ja neis tekkinud probleemid. „Internet on prae-gusel ajal televisioonist oluliselt populaarsem. Seega peaks Internet noortele vajalikku ja harivat infot pakkuma.“.

ETV:”Rusikas” – probleeme lahkav vestlussaade”Mine metsa” – kesk-konnateemiline mälumäng

4FM – meelelahutuslik filmi- ja muusikasaadeKanal 2:emt TXTboxing – telemäng, kus küsimused puudutasid

valdavalt popkultuuriNoortekas – meelela-hutussaade, mis sisaldas muuhulgas mälumän-gu, intervjuusid ja muusikavideosidTV 3:Filter ja ZTV – meele-lahutussaated, kus näidati ka muusika-videosid

Eetris olnud noortesaateid

Anneli Tõevere-Kaur, ETV:

”Satiiriline “Erisaade”, Kaks-

keelne telemäng “Kes teab?”,

teaduse-huvilistele noortele

“Telekatse”, “Laulukarussell”,

kus esinejaid päris väikes-

test kuni 15-aastasteni välja,

hankesarjad “Kuumad 70ndad”

ja “Gilmore´i tüdrukud”.

ETV2-s aga näeb õhtustel ae-

gadel muusikasaateid ja pop-

kontserte.”Heili Klandorf, Kanal 2:

”Hetkel paelume nooremat

generatsiooni sarjadega. Möö-

dunud nädalavahetusel [27.

septembril] algas palju soovi-

tud sari “Kõmutüdruk”, vahetult

enne seda oli meil eetris ulme-

line noortesari “Kyle XY” ja veel

enne “O.C.”. Samuti oli meil sel

aastal eetris väike saatesari

nimega “Jumalaga puberteet”,

kus jälgisime erinevate noorte

elusid.”Annely Adermann, TV 3:

„Praegu vaatavad [noored]

pigem sarju kui igapäevast

noortesaadet. Ka on „Eesti ot-

sib superstaari“, aga see läheb

natuke teise nišši.“

Mida telekanalid noortele siis vaatamiseks pakuvad?

Kus on noortesaated?

ILLUS

TRATS

IOO

N: M

ÄR

T LILLES

IIM

11„Siit paned muusikat, siit lähed eetrisse...“tundRuudus külastas Tartus tegutsevat Noorte-raadiot ning proovis ka ise, mismoodi raadio tegemine välja näeb.

Jaan Kontkartundruudus@tundruudus.ee

Miisu ja Jaan saates “Senjoritaz” romantika üle arutamas

FOTO

D: P

IRE

T EE

RO

rAADIo

Otsustasin Noorteraadiosse minna pühapäeval, kõige tihedamal saatepäeval. Mööda Anne Noortekeskuse koridore õiget kohta otsides kulub kümmekond minutit, enne kui leian õige ukse, millest must-valge kujun-dusega raadiofuajeesse pääseb.

Minu saabumise hetkel algab saade „Sen-joritaz“, mida juhivad kaks neidu Miisu ja Caty. Põhimõtteliselt on tegemist raadioeetri Cosmopolitaniga. Päeval, mil mina stuudios ringi luusin, arutavad neiud kohtingute tee-made üle, ehk mil moel deitida odavalt, kuid romantiliselt.

Tundmatus kohas vetteKuid väga pikalt mul raadioruumides niisama istuda ei lasta. Kohe kaasavad tüdrukud mind saatetegemisse. Siseneme stuudiosse, mille seinad on kaetud sini-oranžiks värvitud muna-restidega, et vähendada ruumi kajavust.

Caty paneb mulle kõrvaklapid pähe ja käsib midagi öelda. „Üks, kaks, kolm, neli... tere, mina olen Jaan.“ Selgub, et ma räägin lii-ga vaikselt, kuigi mulle endale klappidest tun-dub, et hääl on väga vali. Veidi tuunimist ning saabki heli paika.

„Ja nüüd räägid romantikast!“ tea-tab Miisu. „Või... ei, laseme ikka ühe loo veel.“ Ja eetris kõlab HU? „UV 5“. Kuulan lugu ja tatsutan jalga kaasa, kui järsku kuulen klappidest, kuidas Caty loeb sekundeid. Taipan, et kohe olemegi eetris.

„Ja nagu kuu-lajad nüüd isegi veebikaamerast näha võivad, on meil stuudios ka kolmas liige. Tutvusta ennast palun,“ juhatab Caty mind eetrisse.

Saatejuhtidega saab MSN-is rääkidaEsimene väriseva jalaga saatelõik tehtud, pa-nid tüdrukud uuesti muusika peale ja sai veidi hinge tõmmata. Pausi ajal uurin, mida nad peale eetris rääkimise veel stuudios tegema peavad. Caty, kes istub helipuldi ees, näitab mulle erinevaid heebleid ja nende funktsioone. „Siit saab muusika peale panna, sellega läheb eetrisse, siit keerad helitugevust...,“ seletab Caty.

Miisu suhtleb senikaua kuulajatega MSN-is. Nimelt saab Noorteraadio saatejuhtidega suhelda aadressil msn@noorteraadio.ee.

Selgub, et kõige rohkem küsitakse neidudelt saate ajal, nende hetketegemiste kohta, mille peale vastavad neiud: „Saadet teeme loomu-likult.“

Vabal ajal raadios ei veedaUurin tüdrukutelt, milline õhkkond neil tava-liselt raadioruumides valitseb. Minu helesi-nine ettekujutus Noorteraadio tegemisest, kus saatejuhtidele lisaks on ruumides veel terve käputäis asjaga seotud noori, kes ootavad oma võimalust, et eetris hullu panna, saab tagasilöögi. „Alguses meil oligi nii, et igasugu inimesi oli eesruumides, aga see lärm hakkas häirima saadete tegemist ning peale seda, kui saateprogramm muudeti sisukamaks, keelati üldse vabal ajal raadioruumides jõlkumine ära,“ selgitab Caty. Klapid pähe ja eetrisse minek vol 2.

Eetris käidud, teevad neiud mulle raadio-ruumides väikese ekskursiooni. Noorteraadio

pole suurem kui üks tavaline Annelinna 3-toa-line korter.

Kaks suuremat tuba on ehitatud stuudio-teks, lisaks veel üks klaasvillaga polsterdatud „kapp“ reklaamide sisselugemiseks. Koridoris on aga hulgaliselt pulte, monitore ja muud tehnikat, millega saateid monteeritakse.

Keset meie ringkäiku hüppab Noorte-raadiost korraks läbi ka Kalle, kellel endal pühapäeval saadet pole. „Ma tulin plakatit ära tooma,“ hõiskab noormees. Kalle juhib

kolmapäeviti koos Kristaga muusikasaadet „Alternatiiv“.

Aga milleks hüüdnimed?Caty selgitab, et tema päris nimi – Kati – tun-dub väga igav ja tavaline. Pealegi on Noorte-raadios peaaegu kõikidel varjunimed. Miisu, kes päris elus on Merit, nõustub. „Hüüdnimi on lahe,“ selgitab neiu. Kalle sõnul tema aju aga

nii kõrgetele fantaasialainetele ei pürgi ja ta on oma lihtsa nimega rahul.

Meie vestluse taustaks mänginud uinutav Coldplay vahetub äkitselt a g r e s s i i v s e m a „k l opp im i sega“ – hardstyle’iga. Selgub, et muusika-list on Noorteraa-dios seinast-seina. „Me üritame erine-vaid lugusid mängi-da, et igaüks leiaks raadiost midagi,“ räägib Miisu.

Vahepeal on eetris jõudnud alata uus saade – HüperBoxer. Tegemist on pime-

da noormehe Darkside’i beatboxist rääkiva saatega. Selgub, et Darkside on ka ise beat-boxis osav tegija. Lisaks on tal bänd Tume, mille singel „Tünnilaul“ on hetkel Noorteraadio kõige mängitavam lugu.

Kuna minul pole suuga häälte tegemisega varem kokku puutunud, siis stuudiosse mul asja pole. Ja sellega lõppeb ka minu Noorteraadio külastus.

Tegutseb: Anne Noortekeskuses alates 04.01.2007Kuulata saab: www.noorteraadio.eeTegijaid: ca 15 vahvat noortEestvedaja: Ülari Toots aka BIG

Noorteraadio

Darkiside suudab vaatamata nägemise puudumisele edukalt raadiosaadet juhtida

Caty demonstreerib helipuldil, milliste heeblitega eetrisse pääseb

Ujulasse!Maris: „Kui kuskil vesiaeroobikas käia, siis oleks vist mõttekam ikka trikoo selga panna. Jama lugu, kui hüpates midagi seljast ära kaob.”Riin: „Ujumiseks ja pommika hüppamiseks trik-oo. Siis pole paljastuse ohtu. Vaevalt, et trikoo üle pea ära tuleb.”Riina (tegi asja meesreporterile puust ja pu-naseks): „Kui ujulas bikiine kanda, siis vette hüpates lähevad püksid istmikkuprakku ja rin-nahoidja tõuseb üles, paljastades rinna. Lisaks mainitud paljastamisele kipuvad kloorivee tõttu ka välja venima ja nii veel rohkem pal-jastama. Ujulasse panen ikka trikoo. Endal on mugavam lihtsalt.”

Bikiinid vs trikoo – 0:1

Randa!Maarja: „Rannas olles kannan ikka bikiine, sest kõhule ka päikest.”Viivika: „Kui trikooga randa minna, siis ei saaks päevitamisest juttugi olla. Vot! Rohkem pole vaja öeldagi.”Sandra: „Rannas on trikoo täiesti välistatud. Niimoodi ei saa ju päevitada.”

Bikiinid vs trikoo – 1:1

Riidekappi!Kadri: „Põhimõtteliselt on mul nii trikoo kui ka

SPorT12

bikiinid, aga kannan ainult bikiine, sest käin rannas. Ujulas käia mulle ei meeldi.”Pille: „Bikiine, kuna trikood on vaja eraldi osta, aga bikiinid on alati olemas.”Malle: „Bikiine. Ma ei mäletagi, millal mul vii-mati trikoo oli.”

Bikiinid vs trikoo – 2:1

Mehele!Viivika: „Lapsepõlvest, sellest kõige hulle-mast pubekaeast, on jäänud selline arusaam, et trikooga käivad ainult paksud tüdrukud, sest nad ei julge muudmoodi. Aga mina ei taha paks olla ja panen sellepärast bikiinid, kuigi tegelikult oleks trikoo ju igas mõttes mugavam. See ei libise kuskilt ära midagi ja kui ongi mõni kilo varjata, siis varjab ära ka. Aga bikiinid siiski vaielda-matult. Mu poisile ka ei meeldiks, kui ma järsku trikoosse hüppaks.”Riina: „No trikoosid on ka ju tänapäeval igasuguseid ja nendega saab ka väga hästi härrasmeeste pilke püüda.”Jörgen: „Eelistaks üldse ilma bikiine ja trikoota. Aga kui valima peab, siis pigem bikiinid. Mida vähem, seda uhkem!”

Mehe sõna maksab ja bikiinid alistavad trikoo 3:1

Ujumaminek seisab ees. Dilemma! Kas võtta kaasa bikiinid või trikoo? Kumb on mugavam? Aga kumb on kenam? Aga kumb mul üldse olemas on? tundRuu-dus korjas küsimused kapi pealt kokku ning läks neid vastutulijaile laiali jaotama.

Taavi Libesport@tundruudus.ee

Gigantide heitlus:

bikiinid vs trikoo

Spordimälumäng Bumerang alustab taas

Mälumäng on suunatud kõigile Eesti üld-hariduslike koolide õpilaste neljaliikmelistele võistkondadele. Küsimused on koostatud val-davalt Eesti ajakirjanduses ja spordväljaanne-tes ilmunud materjali põhjal ja need valmistab alates teisest etapist ette mälumängija ja spor-diajaloolane Jaak Valdre.

Spordimälumäng koosneb neljast etapist. Kuni 31. jaanuarini toimuvad koolides eel-voorud, kus selgitatakse välja neli nutikaimat

spordikilvarit, kes pääsevad kooli esindama.Veebruaris osalevad koolide võistkonnad

maakondlikus fi naalis, kust 3-5 edukamat pääsevad regionaalvooru. Viis regionaal-vooru peetakse märtsis. Aprillis peetakse viie-teistkümne edukaima võistkonna vahel fi naal-voor, kus esitatakse 40 küsimust.

2008. aasta Bumerangi võitis Põltsamaa ühisgümnaasium Viini-Pajusti ja Palamuse güm-naasiumide ees. Ühtlasi sai ka kaks aastat tagasi võidutsenud Põltsamaast esimene kool, mis võitnud Bumerangi kaks korda. Korra on parimaks osutunud Lähte ühisgümnaasium, Juu-ru gümnaasium ja Hugo Treffneri gümnaasium.

Õpilastest on kaks korda võidutsenud põlt-samaalane Marko Ansip ja Madis Hurt, kes kuulus nii Lähte kui ka Hugo Treffneri võidu-kasse meeskonda.

Eesti Spordilehe poolt ellu-kutsutud spordimälumäng Bumerang alustab kuuendat hooaega.

Taavi Libesport@tundruudus.ee

Spordimälumäng Bumerang

Eelmise aasta diplomiomanikud

Kuigi trikoo võib olla mugavam, on bikiinid neidude meelest siiski ägedamad

FOTO

: ER

AK

OG

U

FOTO

: BIG

PH

OTO

Tagamängija tegutseb tavaliselt oma võistkonna ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel. Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ning vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli või-malikult korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada, meelitab aga kaitse enda peale ning söödab siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske. Eesti tuntui-mad tagamängijad on hetkel Tanel Tein, Valmo Kriisa ja vennad Sokud.

Ääremängija mängib ründel paremal või vasakul pool korvi ja küljejoonte vahel. Eesti kuulsaim korvpallur Martin Müürsepp on ääremängija.

Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning rün-del mängib ta korvi lähedal. Keskmängija peab olema osav lähivisete sooritaja. Ta peab oskama end vabaks mängida, söötu kätte saada ning olema korvi läheduses ja hankima lauapalle. Eestis puhtakujulisi tipptasemel keskmängijaid hetkel ei ole.

SPorT

Sten-Timmu Sokk: kolmanda põlvkonna kossutäht

13

Korvpallurite positsioonid väljakul

FOTO

: PR

ES

SIFO

TO

Sten-Timmu Sokk mängib korvpalli Tartu Ülikool Rockis mängujuhi positsioonil

Alanud hooajast astus isa jälgedes käiv Sten-Timmu Sokk karjääris arvestatava sammu ning liitus Eesti meisterklubi Tartu Üli-kool Rockiga.

Perekonnatäis korvpallureidTimmu kuulub auväärsesse korvpallidünas-tiasse. Juba tema vanaisa August oli nõu-kogude ajal tubli korvpallur ja hilisem tipp-treener, isa Tiit on tippkorvpalluri ametist samuti treeneriks siirdunud ning vend Tanel mängib teises Eesti suurklubis Kalev/Cramos mängujuhi positsioonil.

Timmu meenutab, et sellist perioodi polegi, kus korvpall poleks tema elus oluline olnud. „Mõningaid meelemuutusi on olnud, kus mõtled, et ei viitsi ja ei taha, aga nendest puberteedi-eaga kaasnevatest probleemidest aitasid isa ja teised mind välja,” räägib ta.

Mängujuht jagab häid sööteNagu vend Tanelgi, mängib Timmu korvpal-liplatsil mängujuhi positsioonil ning peab seega platsil olema meeskonna aju – näitama kaaslastele, milliseid rünnakukombinatsioone mängitakse, andma häid sööte ning muutma

olümpiavõitja pojale geenidega kaasavaraks pandud on.

Enne Tartu Rocki siirdumist mängiski Timmu oma isa Tiit Soku käe all peamiselt noortest koosnenud Triobet/Dalkia klubis. Enda isa käe all mängimine on keeruline, eriti klubi tipp-mängijana. „Kindlasti on kergem mängida sel-liste meeste vahel, kelle kohta sa tead, et nad ise vajadusel mängu saatuse ära otsustada suudavad.”

Just selliseks klubiks on Rock, mis oma koos-seisult on võib-olla isegi viimase viieteistkümne aasta tugevaim Eesti klubi. Selliste meeste reas on Timmul esmakordselt oht jääda pingile. „On küll öeldud, et loll noor läheb suurklubi pingile istuma, aga ma ise ei põe. Trennis tuleb ise mees olla, küll siis mänguminutidki tulevad,” on Timmu lootusrikas.

Rocki peatreener Üllar Kerde kinnitab, et päris pingipoisiks Sokku Tartusse toodud pole. „Ta on tubli. Ta ei virise ja teeb kõvasti tööd,” räägib Kerde. Koondise peatreeneri kohuseid täitev Kerde soovis Sokku sel suvel ka meeste koondisesse kutsuda, kuid Timmu jäi haigeks ning seetõttu jäi sel suvel koondisedebüüt tegemata. Järgmisel suvel saab noormees aga tõenäoliselt esimesed ristsed trikoloori all mängimises.

Harjutab elamist omal käelLisaks klubi heale tasemele põhjendab Sokk Tartusse siirdumist sellega, et pere juurest eemale pääsemine on hea õppetund iseseis-vaks eluks. Esimestel nädalatel pole peale korvpalli millekski õieti aega jäänudki. „Paar

korda olen kinos käinud, aga muidu väsitavad kaks trenni nii ära, et ülejäänud aeg kulub puhkamiseks.”

Sokk on praegu täisproff, sest kevadel lõ-petatud gümnaasiumile kõrgkooliõpinguid ei järgnenud.

vajadusel mängutempot. Eelkõige ei tohi män-gujuht platsil käituda egoistlikult. Just siin tekib Timmu olemuses konflikt. Nimelt tahab ta plat-sile minnes olla meekonna täht ja silmapaist-vaim mängija. Mees ise oma olemust mängu-juhile sobimatuks ei pea, sest parim mängija võib olla ka häid sööte jagades. „Kui teistel läheb väljakul hästi, siis läheb ka minul hästi,” selgitab Timmu.

Tõelist tippkorvpalli nägi Timmu juba väga varases nooruses, sest tema isa Tiit Sokk kuulus aastatel 1993–1996 Kreeka tippklubi Ateena Panathinaikose ridadesse ning ega mõneaas-tane Timmugi Eestisse maha ei jäänud. Palju mälestusi Timmul tollest perioodist enam pole, kuid kogetu najal tõmbab teda samuti Lõuna-Euroopa poole. „Emotsioonid olid väga posi-tiivsed. Ikkagi soe kliima ja kõrge korvpalli- tase. Päris kindlasti oleks endalgi soov sinna mängima minna,” räägib Timmu.

Kasvu poolest võiks pikem ollaTippklubisse pääsemine võib jääda aga täiesti Timmust sõltumatul asjaolul soiku. Nimelt on Timmul oma 181-sentimeetrise kasvu juu-res raske pikkade ja jõuliste seas läbi lüüa. „Tahaks loota, et paar-kolm sentimeetrit tuleb ikka juurde, aga eks näis,” mõtiskleb Timmu. Saatuse kummaline vingerpuss, mõtleb ka 188 sentimeetri pikkune siinkirjutaja, kes oma kas-vust hea meelega mõned sentimeetrid noorele tippupürgijale loovutaks.

Timmu ise oma pikkuse üle pikemalt ei nukrutse ning lisab, et kasv tuleb kompensee-rida kiiruse ning mängulugemisoskusega, mis

Kuigi passi järgi on noorme-he nimi Sten Sokk (19), kut-suvad kõik Eesti ainukese korvpallurist olümpiavõitja Tiit Soku poega Timmuks.

Taavi Libesport@tundruudus.ee

Eelmise aasta diplomiomanikud

Kuigi trikoo võib olla mugavam, on bikiinid neidude meelest siiski ägedamad

??

?

?

?

??

?

??

?Selles rubriigis saab juba alates järg-

misest lehenumbrist lugeda, kuidas tund-Ruudus lugeja küsimusele on vastust otsinud Rahvusraamatukogu infospetsialist. Esitada võib julgelt küsimusi, mis tekkinud näiteks koolitöö kirjutamisel. Nii on meilt uuritud, kuidas leida materjale India majandu- sest, kui palju on tõlgitud Harry Potterit eri keeltesse, kuidas on Euroopa Liidu riikides reguleeritud avalike koosolekute pidamine, kuidas leida infot sotsiaalantropoloog Ed-ward Evans-Pritchardi kohta jne.

Google on küll sageli asendamatu abimees, kuid pikale otsitulemuste nimekirjale järgneb suur töö hindamaks, milline allikas on ajako-hane, usaldatav, ulatuslik, täpne ja objektiivne. Selle töö on aga suures osas ära teinud info- spetsialistid, koostades vastavaid andme-baase, referaatväljaandeid jm. ning valides raamatukokku vajalikku kirjandust.

Rahvusraamatukogu on spetsialiseerunud humanitaar- ja sotsiaalteadustele, tegeldes ajaloo, psühholoogia, fi losoofi a, keele- ja kir-jandusteaduse, teatri, majanduse, politoloogia

ToImUmAS14Esimese fotoaparaadiga pilti

tehes tuli selle ees istuda 8 tundi.

1932. aasta talv oli nii külm, et jäätus isegi Niagara juga.

1859. aastal lasti Austraalias lahti 24 jänest. Kuue aastaga kas-vas jäneste arv seal kahe miljonini.

Kotkapesa võib kaaluda kuni kaks tonni.

Inseneridel kulus tõmbluku leiutamiseks 22 aastat.

Iga USA Kentucky osariigi ela-nik peab seaduse kohaselt vähe-malt kord aastas vannis käima.

Haid võivad elada kuni 100 aastaseks.

Alaskal on 29 vulkaani.

Elektritooli leiutas hambaarst.

Kasutud faktid

„See irvitajate bande seal tagapingis tuleb lahku lüüa.“

„Huvitav, kas sul jääb pärasool ka alles peale nende bakterite sisse söömist?“

Õpetaja: „Mida sa ei tea jälle!? Kus dimensioonis sa elad, ah!?“

Ragnar: „Pääskülas“

„Kui te vait ei jää, ma panen teile pommi alla.“

„Kes seal taga laterdab? Meil oleks klassis nagu turumuttide koondis!“

„Te peate klassiga harjutama seda sünnipäevalaulmist veel. Praegu oli sama õudne nagu super-staari eelvoor!“

„Heidi, taltsuta oma nätsu!“

„Mina ei lähe sellest direktorile rääkima juhul, kui sina ise ei lähe.“

Pedagoogidepaugutused

Septembrikuus korraldas tundRuudus konkurssi, mille raames ootasime teilt pilte oma klassikaaslastest. Teie ees on võidufo-tod!

Võistlusele saabunud fotosid kogunes hindama tundRuudus erakorraline žürii, mille liikmeteks oli 4 toimetuse töötajat ja üks punase pusaga poiss tänavalt. Žürii esimehe Kristjani sõnul olid saabunud fotod kõik val-davalt humoorikad ning enamusel neist oli tegu tunnis magava õpilasega.

Nagu lubatud, läheb avaldatud fotode saatjate vahel jagamisele nänn, milleks sel korral on Megazone’i 500.- kinkekaart, Peep Vainu raamatud, Valemi-vihikud, kohvirahad ja bowlingupääse.

Klassikaaaslased said valitud

FOTO

D: E

RA

KO

GU

Ka kehalises kasvatuses saab stiilne välja näha, nagu Heli trenažööril trenni tehes. (Foto saatis Rene Tallinnast)

jms. valdkondadega. Erialast informatsiooni vahendatakse ka õigusteaduse ja rahvusva-heliste organisatsioonide tegevuse kohta.

Saada juba täna oma küsimus aadres-silt https://www.nlib.ee/823 ja lisa kind-lasti märgusõna TUNDRUUDUS. Kõige kõvemat pähklit ehk kõige põnevamaks osutunud infootsingu protsessi kirjeldatakse juba järgmises tundRuudus lehenumbris. Küsimuse esitajab saab auhinnaks kas Rah-vusraamatukogu T-särgi või mõne teose.

Õnne Mets, Eesti Rahvusraamatukogu

Mitmesse keelde on tõlgitud Harry Potterit?

Kui kõik olid juba koolipäevast väsinud ja palav oli ka, otsustas Gerda keemia tunnis Sergeile vett näkku pritsida. (Foto saatis Gerda Sauelt)

Käsil oli järjekorras juba kolmas matemaatikatund, mis ilmselt väsitas Harry lihtsalt ära. (Foto saatis Joosep Tallinnast)

Koolitunnis kallale tikkuv uni tuleb võimalikult mugavaks teha - käiku võib lasta näiteks koolikotis vedelevad õpikud. (Foto saatis Marliis Kärdlast)

Saada foto oma spordipäevast!Kas Sinu koolis oli spordipäev, kus sai päris hea kõhutäie nalja? Siis läkita parimad digitaalselt jäädvustatudhetked sellest päevast tundRuudus noortelehele ja võida nänni. Saada oma pilt märgusõnaga “spordipäev” hiljemalt 26.10.2008 aadressile tundruudus@tundruudus.ee, juurde märgi oma kontaktandmed.

Parimad fotod avaldatakse 3. novembril ilmuvas spordipäeva erirubriigis.*Ära unusta, et pildi avaldamiseks on vaja küsida ka luba.

1

4

3

2

15

Nädala blogi: Pärdikute päevaraamat (rameshwar.wordpress.com/)Kuram, isegi nohikuna olen ma läbi kukkunud ja lihtsalt ei suuda end tööle sundida. Aga midagi on ikka mu pisikesse peakesse ka pidama jäänud. Prantsuse keele töö läks üsna hästi ja koduse töö peale oli isegi kirjutatud “trés bien!” (hääldada nagu Lauri Leesi). Ja mulle tundub, et ma ei ole enam vähemalt teistest maas, nii et on põhjust rõõmustada.

MÜÜA Lordi pusa. Suurus

146 cm. Pusa on väga

vähe kantud. Kui on huvi

võtta ühendust e-mailil:

tokiohotel20@hot.ee

Noorte Teatritehas5. omalavastus“Ameerika“Etendused Genialistide klubis Magasini 5 TartuE: 20.10 kl 19T: 21.10 kl 19K: 22.10 kl 19E: 27.10 kl 19T: 28.10 kl 19K: 29.10 kl 19E: 3.11 kl 19T: 4.11 kl 19K: 5.11 kl 19Pilet 25, kestvus 70.-www.teatritehas.ee

E: 3.11 kl 19T: 4.11 kl 19K: 5.11 kl 19Pilet 25, kestvus 70.-www.teatritehas.ee

OSTAN Playstation 2. Soo-vitavalt modifitseeritud. 2 puldi, mälukaardi ja män-gudega. Võta ühendust: kid@planet.ee Nädala blogi:

Etendused Genialistide klubis

SINA programmi avaürituste kuupäevad!SINA noorteprogramm ootab noori avaüritustele Tallinnas 11. oktoobril (kl 14-17, Nordic Hotel Forumi konver-entsisaalis) ja Viljandis 17. oktoobril (kl 18-20, Pärimusmuusika Keskuses). Inspiratsiooni uuteks algatusteks an-navad Heidy Purga, Jaanus Rohumaa, Priit Kruus, Kairi Birk jt. Uuri lähemalt: www.sinanoored.ee.

PinginaabridMirjam Kaun (17) ja Lea Taklaja (17) on Tallinna 37. Keskkooli ühed energilisemad ja heatujulisemad õpilased. Nendega koos olles on naermine garanteeritud.

Kui kaua te olete pinginaabrid olnud?L: „Üheksanda klassi algusest.”M: „Kolmas aasta läheb.”

Miks te pinginaabrid olete?L: „Ma ei tea, see tuli täiesti juhuslikult. Niimoodi, et mul ei olnud pinginaabrit ja Mirjamil ei olnud ka. Nii see läkski”M: „Siiamaani istume kõikides tun-dides koos.”

Mis on kõige ägedam asi, mis teil on pinginaabritena juhtunud?L: „No... Väljaspool kooli me teeme igasuguseid huvitavaid asju koos. Ükskord käisime Harkus ujumas. Hüppasime vette. Seal oli aga üks kena tüüp, kes meile mõlemale väga meeldis. Ja ma mõtlesin, et väga tore oleks Mirjam talle otsa visata. Otsustasingi, et just sel hetkel, kui see tüüp ootas ja värises vees, viskan Mirjami talle otsa.”

M: „Kastsin ta üleni märjaks. Mul oli väga piinlik.” Mis on kõige nõmedam asi, mis teil on pinginaabritena koos juhtunud?M: „Mei-ega ei juhtugi nõmedaid asju!”L: „Mitte eriti, aga vahel Mir-jam krooksub kõvasti.”M: „...ja siis tal on väga häbi.”

L: „Või siis mina kõdis-tan teda tunnis nii, et ta karjub üle klassi.”M: „Siis terve klass vaatab mind imelikult, nagu mina oleks selles süüdi.”

Kas te ajate üksteist närvi ka vahel?Koos naerdes: „Jaaa! „

M: „Kogu aeg. Me oleme lihtsalt liiga erinevad inimesed.”visata. Otsustasingi, et just sel hetkel, kui

L:L:tan teda tunnis nii, et ta karjub üle klassi.”M:vaatab mind imelikult, nagu mina oleks selles süüdi.”

Kas te ajate üksteist närvi ka vahel?Koos naerdes:

Kas te üksteisele vahel käkki ka keerate?L: „Jaa... Kui arvestada, et teda on tore karjuma panna. Aga see pole vist päris käkikeeramine.”M: „Muidu eriti mitte. Me niisama teeme mingeid nalju. Päris käkki me üksteisele ei keera.”L: „Pigem teeme koos teistele käkki.”

Rääkige viimasest suuremast koostehtud käkist.L: „Viimane, mis suurem oli, oli see, et me naljaga otsustasime rääkida, et Mirjam on rase.”M: „Kogu koolile põhimõtteliselt.”L: „Ja enamik jäi uskuma seda.”

M: „Täiesti masendav, ma ei näe ju rase välja!”

Miks Lea on hea pinginaaber?M: „Sest ta on Lea. Ta oskab kõiki aineid ja ma saan alati tema pealt maha teha. Ja tunnis saab hästi palju nalja ka, siis kui ta koolis on. Kui teda pole, on koolis igav.“

Miks Mirjam on hea pinginaaber?L: „Noo...”M: „Ma kuulen ka!”L: „Ta on vaikne ja rahulik tunnis ja...” (M katkestab lause väga valju ja hüsteerilise naeruga.)

L: „Oleneb tegelikult tunnist. Kui ta raamatut loeb, siis ta on rahu-lik, aga muidu küll lollitab ja... vahep-eal peksab ja sõimab ja sodib vihikuid. Lahe on vaadata, kuidas ta õpetajatega

alati kakleb.”

tan teda tunnis nii, et ta

„Kogu aeg. Me oleme lihtsalt liiga erinevad inimesed.”

lause väga valju ja hüsteerilise naeruga.)lause väga valju ja hüsteerilise naeruga.)L: „Oleneb tegelikult

küll lollitab ja... vahep-eal peksab ja sõimab ja sodib vihikuid. Lahe on vaadata, kuidas ta õpetajatega

alati kakleb.”

Mirjam ja Lea moodustavad pinginaabritenahea koosluse

FOTO

D: E

RA

KO

GU

, KÜ

SIS

OLIVE

R H

AIN

SA

LU

MÜÜA refurbished

(korpus ja ekraan uued)

mobiiltelefon nokia 8850.

Hind kokkuleppel.

kid@planet.ee Blingoföön on noortele

he

tundRuudus tasuta kuu-

lutusterubriik. Saada kiri

oma Blingofööni teksti ja

kontaktandmetega aadres-

sile info@tundruudus.ee.

VAHVel16

Värvige pinginaabriga kordamööda kartuleid seest ära. Kui üks kartulitest rida ükskõik mis pidi värvitud saab, tuleb see joonega maha tõmmata. Maha tõmmatud kartulid annavad igaüks ühe punkti. Võidab see, kellel mängu lõppedes rohkem punkte on.

Üks pinginaabritest valib mustad, teine valged täpid. Vaheldumisi ühendatakse omavahel enda värvi punkte. Ühendada saab ainult horison-taalselt või vertikaalselt. Ühtegi käiku ei tohi teha üle teise joone. Võidab see, kelle joon on püsivalt ühest mänguväljaku küljest teiseni.

Saada ristsõna lahendus koos oma kontaktandmetega aadressile info@tundruudus.ee ja võida Peep Vainu raamat “Kõige tähtsam küsimus”. Loosimine toimub 16.10.2008. Eelmise ristsõna lahendus oli: “nätsuvabrikusse”. Võitjaks loositi Jane Saks.

KO

OS

TAS

: EVE

LIN JÜ

RIS

SO

N, JO

ON

ISTA

S: N

ELE

ING

LIST