Töötervishoid ja tööohutus korteriühistutes · 2020-04-17 · tamise ajal tekib mootori ümber elektromagnetväli ja seetõttu soovitatakse implantaati omavatel töötajatel

Töötervishoid ja tööohutus korteriühistutes

Autorid: Piret Kaljula, Mari-Liis Ivask, Indrek Avi ja Rein Reisberg.Keeletoimetaja: Agentuur La Ecwador OÜKujundaja: Agentuur La Ecwador OÜFotod: erakogud, stock.adobe.comTrükk: Agentuur La Ecwador OÜ

© Tööinspektsioon, 2017

ISBN 978-9949-592-77-7 (print)ISBN 978-9949-592-78-4 (pdf)ISBN 978-9949-592-79-1 (epub)

Sisukord

4 Millist lepingut sõlmida?

7 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine

9 Riskianalüüs

13 Töökeskkonna ohutegurid

33 Tervisekontroll

35 Isikukaitsevahendid

37 Juhendamine ja väljaõpe

40 Olmetingimused

40 Tööõnnetus

43 Kutsehaigus

4 | TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS KORTERIÜHISTUTES

Millist lepingut sõlmida?Korteriühistutes võib lepinguvormi valimisel eelkõige kõne alla tulla järgmised lepingud:

• Käsundusleping• Töövõtuleping• Tööleping

Käsundus- ja töövõtulepingut reguleerib võlaõigusseadus (VÕS) ja töölepingut reguleerib nii töölepingu seadus (TLS) kui VÕS.

Lepinguvorm valitakse vastavalt töö sisule. Enne lepingu sõlmimist tuleb selgeks teha, millist tööd tegema hakatakse ja millistele tunnustele see vastab. Järgnevas tabelis on kirjeldatud töölepingulise suhte erinevusi käsundus- ja töövõtulepingu alusel teenuse osutamisest.

Korteriühistus on tarvis puhastada trepikodasid. Trepikodade puhastus võib olla nii töölepingu alusel tehtav töö kui teenuse osutamine võlaõigusliku lepingu (töövõtuleping) alusel. Kui trepikodasid palgatakse puhastama isik, kes teeb seda tööandja poolt ettenähtud ajal (nt tööajakava), kasutab tööandja poolt antud töövahendeid, saab igakuist kokkulepitud tasu, siis on tegemist töölepingu alusel tehtava tööga. Kui trepikodasid puhastab isik, kes osutab sama teenust mitmele korteriühistule, teeb seda oma töövahenditega, valib ise aja (oluline võib olla tähtaeg, millal peab valmis olema), ei allu korteriühistu (tööandja/tellija) korraldustele, kokku on lepitud üksnes puhastusteenuse kvaliteedis ja tingimustes, siis on tegemist teenuse osutamisega ning sõlmitakse töövõtuleping.

KäsunduslepingKui eesmärgiks on reguleerida konkreetse ülesande täitmist, siis sõlmitakse käsundus-leping. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundit), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

Ehitusfirma on korteriühistule teinud ebakvaliteetset tööd ega ole nõus tehtud tööd parandama. Korteriühistu otsustab minna ehitusfirma vastu kohtusse. Kohtus esindamiseks sõlmib

Tööleping Käsundus- ja töövõtuleping

Töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, töötajal on kohustus järgida tööandja korraldusi.

Alluvussuhe puudub. Lepingus lepitakse kokku tehtav töö ja selle nõuded, tasu ja üldjuhul tähtaeg.

Töö toimub kokkulepitud ajal (tööaeg). Oluline on töö valmimise tähtaeg või protsess. Töövõtja/käsundisaaja on vaba tööaja valikul.

Töötaja kasutab tööandja töövahendeid, materjale, seadmeid ja töötab tööandja ruumides.

Käsundisaaja/töövõtja kasutab üldjuhul iseenda materjale ja seadmeid ning on vaba töö tegemise asukoha valikul.

Tööandja maksab töötajale perioodilist tasu. Tasu saadakse üleantud töö/eseme/objekti või osutatud teenuste eest.

TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS KORTERIÜHISTUTES | 5

korteriühistu isikuga õigusabi teenuste osutamiseks käsunduslepingu. Tegemist on konkreetse ülesandega (esindamine kohtus), tasu saadakse ülesande täitmise eest (tegemist ei ole igakuise perioodilise tasu saamisega), käsundisaaja osutab teenust vastavalt oma pädevusele ega saa korteriühistult juhiseid, kuidas õigusabi osutama peab ehk tegemist ei ole alluvussuhtega. VÕS ei reguleeri käsunduslepingu sisu miinimumnõudeid, kuid üldjuhul lepitakse kokku 1) käsundi sisus ehk lepingu objektis, 2) käsundi täitmise tähtajas (üldjuhul tähtajaline, kuid võib olla ka tähtajatu), 3) teenuse tasus, 4) teenuse üleandmises/vastuvõtmises.

TöövõtulepingKui eesmärgiks on reguleerida konkreetse tulemuse saavutamist konkreetseks kuu-päevaks, siis sõlmitakse töövõtuleping. VÕS § 635 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemus (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

Korteriühistul on tarvis teha pisemaid ehitus- ja parandustöid. Kuna tööde maht on väike, siis leiab korteriühistu, et alalist töötajat neil tarvis pole. Samuti puuduvad korteriühistul tööde tegemiseks kõik vajalikud esemed ning ehitus- ja remonditööde tegemine ei ole igapäevaselt operatiivselt vajalik. Vajadus on konkreetsete tööde teostamise järele. Korteriühistu otsustab sõlmida isikuga (töövõtja) töövõtuleping. Töövõtjal on olemas oma töövahendid, kokku lepitakse tööde valmimise ajas, kriteeriumites ning tasus. VÕS ei reguleeri töövõtulepingu miinimumnõudeid, kuid üldjuhul lepitakse kokku 1) tellimuse sisus ehk lepingu objektis, 2) tellimuse täitmise tähtajas, 3) töö üleandmise tingimustes, 4) leppetrahvides, 5) tasu maksmise tingimustes.

TöölepingKui eesmärgiks on reguleerida tulemuse saavutamise protsessi ja soovitakse tegevust juhtida, siis sõlmitakse tööleping. TLS § 1 lg 1 kohaselt teeb töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.

Korteriühistul on tarvis teha pidevalt ehitus- ja parandustöid, talvel lund lükata ja hoolitseda maja ümbruse korrasoleku eest. Tööde maht on väiksem kui täistööaeg. Korteriühistu eeldab, et tööde teostaja on esmaspäevast reedeni 2 - 4 tundi korteriühistu territooriumil ja teostab jooksvaid töid. Korteriühistu jaoks on töötaja pidev kohalviibimine ja tööandja jooksvate juhiste täitmine oluline. Samuti soovitakse täidetud tööülesannete kvaliteeti kontrollida nii töö tegemise ajal kui peale ülesannete teostamist. Seetõttu sõlmitakse tööleping osalise töökoormusega.


TLS reguleerib töölepingu miinimumnõudeid. Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma TLS § 5 lg-s 1 toodud töötingimused, mis on järgmised: 1. tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht;2. töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; 3. tööülesannete kirjeldus; 4. ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; 5. töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas

majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed;

6. muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 7. aeg, millal töötaja täidab kokku lepitud tööülesandeid (tööaeg); 8. töö tegemise koht; 9. puhkuse kestus; 10. viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu

ülesütlemise etteteatamise tähtajad ;11. viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele; 12. viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut.

Kui töötaja ja tööandja lepivad kokku lühemas kui neljakuulises katseajas, tähtajalises töölepingus, konkurentsipiirangu kohaldamises, tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, kaugtöös või renditöös, siis peavad ka need kokkulepped sisalduma töölepingu kirjalikus dokumendis, vastasel juhul eeldatakse, et kokkuleppeid ei ole sõlmitud või kohustust ei ole määratud (TLS § 6 lg 9).

Põhjused ja lahendused vale lepinguvormi valimisel Aeg-ajalt eelistavad tööandjad sõlmida käsundus- või töövõtulepinguid olukorras, kus töö sisu vastab tegelikkuses töölepingule.

1) Kulude kokkuhoid - käsundus- ja töövõtulepingu sõlmimisel maksab tööandja sotsiaal-maksu tegelike väljamaksete pealt. Töölepingu sõlmimisel tuleb maksta sotsiaalmaksu igal juhul miinimum sotsiaalmaksumääralt. Lisaks ei tule käsundus- ja töövõtulepingu sõlmimisel maksta teenuse osutajate puhkusetasu, lisatasu ületunnitöö ja riigipühadel töötamise eest jne.

Lahendus - alati tuleb valida õige lepinguvorm. Olukorras, kus sõlmitakse käsundus- või töövõtuleping, kuid töö sisu vastab töölepingule, siis on teenuse osutajal/töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole ja paluda töösuhte tuvastamist ning töösuhtest tulenevaid hüvesid (nt puhkusetasu, tasu ületundide eest jms). Kokkuvõttes võib vale lepinguvormi kasutamine osutuda kallimaks kui esialgne kulude kokkuhoid.


2) Tööaja keeruline määramine - käsundus- ja töövõtulepingu sõlmimisel lepitakse kokku küll tehtavas töös ja selle tingimustes, kuid teenuse osutaja on ise vaba otsustamaks, millal ja kui kiiresti ta töö valmis saab. Töölepingu sõlmimisel tuleb kokku leppida konkreetne töökoormus ehk tööaeg. Keerukaks võib see osutuda siis, kui töömaht on kõikuv.

Lahendus - välja tuleb arvutada arvestuslik töötundide arv päevas ja nädalas. Võib raken-dada summeeritud tööaega, mis aitab tööaega paindlikumalt kiiremate ja aeglasemate perioodide vahel ühtlustada. Kui tööde maht väga suures osas muutub, siis võivad töötaja ja tööandja läbi rääkida ületunnitöö tegemises ja/või töölepingu koormuse muutmises.

Tööd on anda kolmel kuni viiel päeval nädalas 4 - 10 tundi päevas. Täpne tööde maht ei ole alati teada, kuid on teada, et jaanuaris ja veebruaris on vähem tööd kui märtsis ja aprillis. Töölepingus lepitakse kokku osalises tööajas arvestuslikult 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas. Lisaks lepitakse kokku tööaja summeerimises neljakuulise arvestusperioodiga, mis algab 1. jaanuaril. Tööd tehakse tööajakava alusel. Sellisel juhul saab tööandja koostada tööajakava selliselt, et jaanuaris ja veebruaris on lühemad tööpäevad ja töötundide arv on väiksem ning märtsis ja aprillis on tööpäevad pikemad. Nelja kuu lõikes ei pruugi töötajal üle- ega alatunde tekkida.

Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmineTöötervishoiu ja tööohutuse korraldamist reguleerib töötervishoiu ja tööohutuse seadus koos seaduse alusel vastu võetud määrustega. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus kehtib töötajatele aga ka juhatuse liikmetele (sh korteriühistu juhatuse liikmetele). See tähendab, et ka juhatuse liikmele tuleb läbi viia juhendamine ning korraldada tervisekontroll töötervishoiuarsti juures, kui tema tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadust ei kohaldata töövõtu-, käsundus- ja muudele võlaõiguslikele lepingutele. Võlaõiguslike lepingute alusel töid tehes vastutab töö tegija enda ohutuse eest ise.

TöökeskkonnaspetsialistSelleks, et töötervishoiu ja tööohutuse nõuded saaksid täidetud ja töötajate töökeskkond oleks ohutu ja tervist hoidev, peab igas ettevõttes, sealhulgas korteriühistus, olema töötervishoiu ja tööohutuse alal koolitust saanud inimene – töökeskkonnaspetsialist, kelle ülesanne on töökeskkonna ohutusega tegelemine.

Tööandjal on kolm võimalust töökeskkonnaspetsialisti määramiseks – • määrata töökeskkonnaspetsialist oma töötajate hulgast,• kasutada pädevat ettevõttevälist teenuseosutajat,• juhatuse liige täidab ise töökeskkonnaspetsialisti kohustusi.


Tööandja valib nendest variantidest oma ettevõttele kõige sobivama, töökeskkonna-spetsialisti määramata jätta ei ole lubatud.

Töökeskkonnaspetsialisti koolitusele ei ole nõudeid kehtestatud, oluline on, et spetsialisti kohustusi täitev inimene oleks läbinud töötervishoiu ja tööohutusalase koolituse ning oleks pädev. Väikese ettevõtte töökeskkonnaspetsialist võib näiteks läbida kolmepäevase koolituse, mida koolitusasutused töökeskkonnavolinikele ja töökeskkonnanõukogu liik-metele korraldavad. Kolmepäevasel koolitusel läbitakse kõik olulised teemad, näiteks riskianalüüsi läbiviimine, millised on töökeskkonna ohutegurid ja nende mõju tervisele ning kuidas mõju vähendada, kuidas korraldada töötajatele juhendamine ja väljaõpe, kuidas tuleb korraldada tervisekontrolli. Lisaks läbitakse ka mitmeid teisi teemasid.

Töökeskkonnaspetsialisti määramisest on tööandjal kohustus teavitada tööinspektsiooni 10 päeva jooksul, andes teada tema ees- ja perekonnanime, ametikoha ning kontakt-andmed.

Töökeskkonnaspetsialist aga ka töökeskkonnaspetsialisti kohustusi täitev juhatuse liige peab läbima täiendõppe koolitusasutuses mitte harvemini kui kord viie aasta jooksul.

Esmaabiandja ja esmaabi korraldusEsmaabi korraldamine tuleb läbi mõelda ka väikeses korteriühistus, abi peab olema kätte saadav igas tööga seotud olukorras ja tööandja ülesanne on organiseerida seda nii, et tehtud oleks kõik, suutmaks mistahes olukorras kannatanut elus hoida kuni arstiabi saabumiseni.

Tööandja määrab esmaabi andmiseks töötajad. Nende arv sõltub ettevõtte suurusest ja jagunemisest struktuuriüksusteks. Esmaabiandjaks saab olla ainult asjakohast koolitust saanud töötaja. Tööandja peab ettevõttes esmaabi andvale töötajale korraldama väljaõppe hiljemalt ühe kuu jooksul tema määramisest. Esmaabi andmise esmane väljaõpe peab olema vähemalt 16-tunnine. Iga kolme aasta järel tuleb esmaabiandja suunata täiendõppele (kestusega vähemalt 6 tundi). Tööandja peab pärast esmaabiandjate määramist teavitama teisi töötajaid sellest, kelle poole nad võivad abi saamiseks pöörduda. Selleks tuleb nähtavale kohale paigutada nende töötajate andmed, kes oskavad abi anda. Kui esmaabiandjad ettevõttes vahetuvad, siis peab sellekohane info jõudma ka töötajateni. Oluline on, et õnnetusjuhtumi korral, kui on vaja kiiresti tegutseda, teaksid kõik töötajad, kelle poole pöörduda. Lisaks tuleb nähtavale kohale panna hädaabinumber (112) ja juhendmaterjalid esmaabi andmise viisidest (plakatid, brošüürid jm näitlikud materjalid).

Igas ettevõttes peavad olema esmaabivahendid. Lukustamata kapp või kaasaskantav esma abikohver peab asuma ruumis, kuhu töötajad lihtsalt ligi pääsevad. Esmaabikapi ette ei tohi ladustada mistahes asju, mis raskendavad juurdepääsu esmaabivahenditele. Esmaabivahendite asukoht peab olema selgelt ja nõuetekohaselt märgistatud. Esmaabivahendite asukoha märgistus on valge rist ruudukujulisel rohelisel taustal.


Esmaabikapis või kohvris peab alati olema piisav varu esmaabivahendeid. Ettevõttes tuleb määrata töötaja, kes jälgib regulaarselt, et esmaabivahendeid oleks piisavalt, et vahendid ei oleks aegunud ning vajadusel asendab aegunud või puuduvad vahendid. See võib olla näiteks esmaabiandja kohustus.

Riskianalüüs Tööandja kohustus on luua ohutu ja töötajate tervist hoidev töökeskkond. Hea töökesk-konna tagamiseks on tööandjal tarvis teada, millised on töökeskkonnas esinevad riskid. Selleks tuleb tööandjal korraldada töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimine. Tööandja peab riskianalüüsi läbi viima igal juhul, sõltumata ettevõtte tegevusalast ja töötajate arvust, see tähendab, et riskianalüüs tuleb läbi viia ka korteriühistus. Riskianalüüs on tegevus, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mis võivad töötajaid ohustada ja hinnatakse nende mõju töötajate tervisele ja ohutusele.

Tööandja võib riskianalüüsi läbi viia ise või kasutada selleks pädeva teenusepakkuja abi. Mõlemal variandil on omad head ja vead. Üldjuhul tunneb tööandja ise kõige paremini töökeskkonda ja tööprotsesse. Seega saaks tööandja hinnata tehtava töö ja töökeskkonnaga kaasnevaid ohtusid üsna põhjalikult. Takistuseks on aga tihti tööandja ebapiisavad teadmised töökeskkonna ohutegurite olemusest ja mõjudest. Näiteks tuleb ette ekslikku arvamust, et kemikaalid, mida ka nn tavatarbeks kodudes kasutatakse, ei ole inimese tervisele ohtlikud. Kemikaalide ohtlikkus ei sõltu sellest, kas neid kasutatakse kodudes või suurtööstustes. Ka kodudes kasutatavad kemikaalid võivad inimese tervisele ohtlikud olla. Kemikaalidega seotud riske tuleb tööandjal igal juhul hinnata – abiks on info kemikaali pakendilt ja ohtliku kemikaali puhul kemikaali ohutuskaardilt.


Riskianalüüsi läbiviimise saab jagada neljaks etapiks: 1. Info kogumine. Selleks, et hinnata töökohas esinevaid riske, on vaja teada, kus tööd

tehakse, kes tööd teevad (sh millised on konkreetsete töötajate iseärasused), milliseid töövahendeid, materjale ja töövõtteid kasutatakse, millised on teadaolevad töö ja töökeskkonnaga seotud ohud, kui pikalt ohuteguriga kokku puututakse (näiteks, kui kaua töötaja müras viibib), milliseid kaitsemeetmeid kasutatakse, milliseid õnnetusi, tööga seotud haigestumisi või muid tervisehäireid on ette tulnud. Info kogumisel on abiks töökeskkonna ja tööprotsessi vaatlemine, töötajate küsitlemine, kasutatavate seadmete, materjalide või ainete tehnilised andmed (kasutusjuhendid, ohutuskaardid), ohutegurite parameetrite mõõtmise tulemused.

2. Konkreetsete ohutegurite ja ohustatud isikute väljaselgitamine. See tähendab info kogumise protsessis saadud andmete kirjeldamist ja analüüsimist. Näiteks, kui töökeskkonna vaatluse ja kasutusjuhendi abil selgub, et muruniiduk teeb üle piirnormi (85 dB) müra, siis tuleb tööandjal läbi mõelda, kes on need töötajad, kes selle müraga kokku puutuvad. Ohustatud isikuid ei pea nimeliselt üles loetlema. Tavapäraselt käsitletakse ohutegureid erinevate ametikohtade lõikes, kui mõnel ametikohal on ühesugused ohutegurid, siis võib ameteid ka grupeerida (näiteks grupeeritult kontoritöötajad). Siiski tuleb tööandjal arvestada ohtude kindlaks tegemisel ka konkreetsete töötajate iseärasustega. Näiteks võivad tavapärased ohud erivajadusega töötajatele mõjuda erinevalt.

3. Riskide hindamine. Kui ohutegurid ja ohustatud töötajad on välja selgitatud, siis tuleb hinnata, milline on konkreetse ohuteguri esinemise tõenäosus ja võimalik kahju. Riskide hindamiseks ei ole ette nähtud ühte kindlat metoodikat. Olenemata meetodist, mida tööandja riskide hindamiseks kasutab, peab see olema arusaadavalt lahti seletatud. Üks võimalik meetod riskihindamiseks on välja toodud allolevas tabelis. Hindamisel on oluline arvesse võtta ja riskianalüüsi dokumendis ära märkida, kui pikka aega töötaja ohuteguriga kokku puutub. Kuna korteriühistutes töötavad enamik inimesi osalise tööajaga, tuleb seda riskide hindamisel arvesse võtta. On oluline vahe, kas töötaja puutub muruniiduki tekitatava kohtvibratsiooniga kokku korra kahe nädala jooksul kaks tundi korraga või niidab ta muru 8 tundi päevas viiel päeval nädalas.

4. Riskianalüüsi dokumenteerimine ja tegevuskava koostamine. Riskianalüüsi tulemused tuleb vormistada kirjalikult. Peale riskianalüüsi läbiviimist tuleb kavandada tegevused selgunud riskide vähendamiseks ja vältimiseks.

Eestis on lihtsuse tõttu leidnud sagedast kasutamist Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri soovitatud maatriks, mille järgi määratakse riski tase tulenevalt ohuteguri esinemise tõenäosusest ja tagajärgede tõsidusest. Nii esinemise tõenäosus kui tagajärgede tõsidus on jagatud kolmele erinevale tasemele.

Tõenäosus/Tagajärg Väheohtlik Ohtlik Väga ohtlik

Väga ebatõenäoline Vähene risk (I) Vastuvõetav risk (II) Keskmine risk (III)

Võimalik Vastuvõetav risk (II) Keskmine risk (III) Suur risk (IV)

Tõenäoline Keskmine risk (III) Suur risk (IV) Talumatu risk (V)


Esinemise tõenäosus:Väga ebatõenäoline – ohutegur ei ilmne töötaja kogu töötamise aja jooksul ilmselt kordagi.Võimalik - ohutegur võib ilmneda töötaja kogu töötamise aja jooksul ainult paar korda.Tõenäoline - ohutegur võib ilmneda töötaja kogu töötamise aja jooksul korduvalt.

Võimalik tagajärg:Väheohtlik - ohutegur võib põhjustada õnnetusi või haiguseid, mis ei põhjusta pikaajalisi kahjustusi (näiteks kerged haavad, silmaärritus, peavalu jms).Ohtlik – ohutegur võib põhjustada õnnetusi ja haigestumist, mis toob kaasa kergeid, kuid pikaajalisi või korduvaid kahjustusi (näiteks haavad, nahaallergia), lisaks võib esineda osalist töövõimelangust (näiteks astma, osaline kuulmislangus).Väga ohtlik – ohutegur võib põhjustada õnnetusi ja haigestumist, mis toob kaasa raskeid ja püsivaid kahjustusi (näiteks amputatsioon, luumurrud) ja/või surma, lisaks kaasneb oluline töövõime langus.

Riskitasemed:Vähene risk (I tase) - oht tervisele on ebatõenäoline ning võimaliku tervisekahjustuse tagajärjed tagasihoidlikud. Erilisi abinõusid ei vajata.Vastuvõetav risk (II tase) - oht tervisele on kas tagasihoidliku tervisehäire mõõdukas tõenäosus või mõõduka tervisehäire väike tõenäosus. Vastuvõetav risk ei nõua üldjuhul lisaabinõude rakendamist, kuid ka nende puhul on oluline pidev ohutusabinõude teadmine ja täitmine ning töökoha üldine korrashoid, samuti tuleb neid arvesse võtta ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava koostamisel.Keskmine risk (III tase) - tervisehäire tekkimise tõenäosus võib ulatuda väikesest kuni suureni, tagajärje raskusaste vastavalt tõsisest tagasihoidlikuni. Sellises olukorras tuleb vastavad abinõud rakendada peatselt (3-5 kuu jooksul) pärast riski hindamist. Suur risk (IV tase) - tervisekahjustuse tõenäosus on kas mõõdukas või suur, tagajärje raskus samas kas tõsine või mõõdukas. Taolised ohud nõuavad kiiret abinõude rakendamist (soovitavalt 1-3 kuu jooksul pärast riski hindamist). Talumatu risk (V tase) - oht tervisele on suur nii tõenäosuse kui tagajärje raskuse aspektist. Töid ei tohi jätkata ega alustada enne, kui riski on vähendatud. Kui vähendamiseks vajalikke abinõusid ei saa rakendada vahendite puudumise tõttu, on töö ohualas keelatud.

Riskianalüüsi dokumenteerimiseks ei ole kindlat vormi ega reegleid. Selle, millisel kujul riskianalüüs kirja saab pandud, otsustab tööandja. Riskianalüüsi kirjalikku dokumenti tuleb säilitada 55 aastat (säilitada tuleb kõiki riskianalüüsi versioone).

Tihti pannakse riskianalüüsi tulemused kirja tabeli kujul, mis annab riskidest ja ennetus-meetmetest hea ülevaate. Riskianalüüs peab olema piisavalt detailne, et see peegeldaks konkreetset töökeskkonda ja töötingimusi, millega töötaja kokku puutub. Selle koostamisel tuleb arvesse võtta, et see peab olema lisaks dokumendi koostajale endale ka teiste jaoks hästi arusaadav (töötajatele, töötervishoiuarstile) ning andma edasi selget info töökeskkonna kohta ka mitmekümne aasta pärast, kui töökeskkonda ennast ei ole enam võimalik vaadelda.


Riskianalüüsi dokumendis tasuks ära märkida ka need ohutegurid, mida on hinnatud aga töökeskkonnas ei esine. Näiteks märkida riskianalüüsi dokumendis, et majahoidja ei puutu kokku ohtlike kemikaalidega.

Riskianalüüsi tuleb värskendada siis, kui töökeskkonnas toimub muutusi või vahetatakse töövahendid välja (näiteks ostetakse uus muruniiduk).

MõõtmisedSelleks, et saada täpsemat teavet, mis ettevõtte töökeskkonnas toimub ning anda riskianalüüsi käigus õiged hinnangud, on vaja mõõta töökeskkonnas esinevate ohu-tegurite parameetreid. On ohutegurite parameetreid, mida võib mõõta tööandja ise, aga on parameetreid, mille mõõtmise tulemused peavad olema tõendatult jälgitavad mõõteseaduse tähenduses st mõõtmised peab läbi viima akrediteeritud labor. Ise võib tööandja mõõta näiteks õhutemperatuuri, õhuniiskust, valgustust.

TegevuskavaTöökeskkonna riskianalüüsi protsessis võib probleemide lahendamiseks tekkida palju eri-nevaid häid mõtteid. Selleks, et need mõtted ära ei ununeks ja need ka praktiliselt kasutus-se võetaks, tuleb need kirja panna. Tegevuskava koostamisel tuleb silmas pidada järgmisi põhimõtteid:

• Tõsisemaid tervisehäireid põhjustavad tegurid tuleb maandada eelisjärjekorras. • Eelistada tuleb lahendusi, millest võidab rohkem töötajaid.

MA

JAH

OID

JAOhutegur Riskitase Ennetus

MüraMüra põhjustab muruniiduk,

müratase 94 dB(A), muru niitmine võtab aega 3 tundi.

Ilma kõrvaklappideta oht kuulmis-kahjustuse tekkeks.

Kõrvaklappideta:Tõenäoline x ohtlik = suur risk

Kõrvaklappidega: Väga ebatõenäoline x vähe-

ohtlik = vähene risk

Töötajale on väljastatud kõrvaklapid.

TemperatuurTöötaja töötab õues iga ilmaga.

Suvel võib olla palav ja talvel külm. Töötaja töötab osalise

tööajaga 3 tundi päevas.

Võimalik x ohtlik =keskmine risk

Töötajale on väljastatud tööriided (suvised ja talvised) samuti vih-

makindel mantel. Suvisel palaval ajal eelistada töö tegemiseks

hommikust, ennelõunast ja õhtu-poolset aega, kui temperatuur on

madalam.

Bioloogiline ohutegurVõimalik kokkupuude koerte ja

kasside väljaheidetega (toksoplas-moosi nakatumise oht).

Võimalik kokkupuude kasutatud süstaldega.

Võimalik kokkupuude puugiga (puukentsefaliit,

puukborrelioos).

Võimalik x ohtlik = keskmine risk

Kanda kaitsekindaid. Prahi korja-misel olla ettevaatlik ja veenduda enne, millise prahiga on tegemist.Peale töö lõpetamist ja enne söö-mist ning joomist käte pesemine

vee ja seebiga.Vaktsineerimine.


• Plaanitud tegevused peaksid olema võimalikult konkreetsed ja selged, tegevusplaani ei sobi ebamäärased ideed ja mõtted.

• Igale tegevusele peab olema määratud konkreetne eestvedaja või vastutaja. • Igale tegevusele peab olema määratud elluviimise aeg, võimalusel tegevuse

alguse ja lõpu aeg.

Tegevuskava peab paratamatult arvestama realistlike võimalustega. Seetõttu tuleb kulukamad tegevused planeerida ajajärku, kus vahendite leidmine on realistlik ja esmajoones teha ära hädavajalik. Siiski ei saa vahendite puudumine olla ohtlike ja tervist kahjustavate töötingimuste vabanduseks või õigustuseks. Töö peab saama tehtud nii, et selle tegija tervis ei saaks kahjustada.

Detailne kava võimaldab tööandjal viia plaanid ellu samm-sammult ja jälgida tegevuste kulgu. Selleks tuleb kava teatud aja tagant üle vaadata ja vajadusel korrigeerida. Tegevus-kava on meelespea eelkõige ettevõtte juhile ja teistele vastutajatele, et plaanitu saaks õigeaegselt tehtud.

Töökeskkonna ohutegurid Füüsikalised ohuteguridFüüsikalised ohutegurid on:• müra, vibratsioon,• ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus,

(ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus),• elektromagnetväli,• õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja –niiskus,• kõrge või madal õhurõhk,• masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad,• valgustuse puudused,• kukkumisoht,• elektrilöögioht,• muud samalaadsed tegurid.

Õhutemperatuur ja -niiskus, õhu liikumise kiirusTöötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peab töökoha sisekliima olema tööüles-ande täitmiseks sobiv ning tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga. Sisekliima sobivuse all mõistetakse eelkõige õhutemperatuuri ja -niiskuse ning õhu liikumise kiiruse sobivust töötajale.

Probleem Parendustegevus Aeg Vastutaja

Võimalik kokkupuude puugiga

Majahoidja vaktsineerimine puukentsefaliidi vastu

Töötajate esmane vaktsi-neerimine korraldatakse

hiljemalt 30.03 Juhatuse liige


Kui töötaja peab oma tööd tegema välitingimustes (kojamees), siis ei ole tööandja võimuses kontrollida õhutemperatuuri ega -niiskust. Õues töötamisel tuleb terviseriski vähendamiseks töötajale väljastada sobivad tööriided. See, millised on sobivad tööriided, sõltub töö iseloomust. Näiteks on vaja erinevaid riideid turul müüjale, kes seisab enamuse ajast paigal või kojamehele, kes teeb liikuvat ja füüsiliselt rasket tööd. Füüsilise töö tegijatele on vaja riideid, mis üheaegselt nii juhivad niiskuse kehast eemale kui ei lase niiskust (sh vihma) jope sisse. Samuti on oluline, et jope peaks tuult. Tööriiete hulka kuuluvad ka jalanõud, mis õues töötamisel peaksid olema vettpidavad aga see-eest hingavad, et ei ajaks higistama.

Meie kliimas ei piisa õues töötavale kojamehele kindlasti ühest komplektist tööriietest– suveks ja talveks on vaja eraldi riideid, ilmselt on vaja veel lisaks vihmariideid.Sama kehtib jalanõude kohta, jalanõud tuleb soetada töötajale nii suveks kui talveks.

ValgustusTöökohtade valgustusel on töötajate tervisekahjustuste ennetamisel oluline osa. Mõistetakse, et valgustus on oluline nägemaks piisavalt selgelt näiteks liikumisteed ja hoida ära hämaras komistamised ja kukkumised. Valgustus peab olema selline, et töötaja liikumisel ühest ruumist või ruumiosast teise, näiteks liikumisel keldrisse vajalikke töövahendeid tooma, ei esineks heleduste suuri erinevusi.

Liikumisteede valgustusel on libisemise ja komistamise vältimisel oluline osa. Valgustus peab olema piisav, et liikumisteedel näha võimalikke ohtlikke kohti. Sealjuures tuleb tagada, et tasapindade erinevused oleksid liikumisteedel hästi nähtavad. Komistamist võib põhjustada ka uksest kaugemal oleva lüliti asukoht, mistõttu on vaja selleni liikuda pimedas. Tasub mõelda, millistes ruumides on kasulik rakendada automaatvalgustust või kasutada helkurteipe pindadel, millega soovitakse kokkupõrget vältida.

Sisetingimustes on liikumisaladel ja koridorides soovitatav valgustustihedus 100 lx, trep-pidel ja laadimisplatvormidel 150 lx. Välitöökohtadel on üksnes jalakäijatele ette nähtud kõnniteedel soovitatav valgustustihedus 5 lx.

ElektriohtElekter on meie igapäevases elus tavapärane ja vajalik, mistõttu esineb elektrioht väga paljudel erinevatel töökohtadel. Kuna see on justkui mittenähtav, jääb see sageli tähelepanuta. Elektriohu eest pole täielikult kaitstud ilmselt ükski töökeskkonnas viibija. Elektrioht võib tulla ka ruumi valgustuseks kasutatavast elektripaigaldisest. Tööandja kohustus on töökoht kujundada ja sisustada nii, et tööõnnetusi ja tervisekahjustusi on võimalik vältida. Üheks osaks on ka töötajate kaitsmine otse- või kaudpuutest tuleneda võiva elektrilöögi ohu eest. Kaitse tagatakse ennekõike voolu juhtivate osade isoleerimise või piirestamisega. Oluline on, et elektriohutuse nõuded oleksid täidetud, sealhulgas auditi läbiviimine ettenähtud sagedusega.


Lisaks visuaalsele kontrollimisele on ette nähtud elektripaigaldise mõõtmised ja katse-tused, mille tulemuste alusel hinnatakse elektripaigaldise ohutust ja nõuetele vastavust. Majandus- ja taristuministri 03.07.2015 määrus nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“ sätestab nõuded nii elektripaigaldise kasutusele võtmisele, eelnevale auditile kui korralisele auditile ja selle sagedusele.

TöövahendidEnamik töid ehitise sisepuhastus- ja koristustöödel tehakse käsitsi, masinaid kasutamata.Kuid krundi heakorra- ja haljastustöödel on masinad kasutusel. Tavalisemad neist muru-niiduk ja trimmer.

Järgnevalt mõned soovitused, mis aitavad vältida tervisekahjustusi töötamisel muruniiduki ja trimmeriga. Lisaks siinkirjeldatule tuleb arvestada konkreetse seadme kasutusjuhendis ning korteriühistu koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendis tooduga, samuti olla töötades ettevaatlik ja kasutada tervet mõistust. Muruniiduki ja trimmeriga töötamine ei tohi olla alaealise tööülesandeks.

Enne muru niitmist või trimmerdamist on asjakohane üle vaadata hooldatav ala. Sinna võivad olla sattunud esemed (näiteks kivid, taara, mänguasjad), mis võivad niiduki või trimmeri lõikeosa poolt saadud löögi tulemusel lennata suvalises suunas ja põhjustada vigastusi või purustusi. Mittevajalikud esemed tuleb enne masinaga tööle asumist eemaldada ning jälgida tähelepanelikult hooldatavat ala ka töötamise ajal.

Niites või trimmerdades tuleb jälgida ka ümbrust, et lähemale kui 10 meetrit ei tuleks teised inimesed või lemmikloomad. Lapsele võib tunduda väga huvitav lähemalt jälgida, kuidas mürisev masin töötab ja seetõttu tuleb ta nii lähedale, et teda võib tabada näiteks eemale lendav kivi.

Muruniiduki või trimmeriga töötades ei sobi olla paljajalu või kanda lahtiseid jalatseid. Soovitatav on kanda libisemist vähendava tallaga kinniseid jalatseid, pikki pükse ning trimmeriga töötades jälgida, et pikad juuksed ei ulatuks õlgadest allapoole.

Masinate kasutusjuhendis on tavaliselt kirjas, milliseid isikukaitsevahendeid tuleb nendega töötamisel kasutada. Bensiinimootoriga niiduki ja trimmeri puhul on töötamise ajal müratase kõrgem kui 85 dB(A) (erinevate seadmete kasutusjuhendite kohaselt piirides 96-98 dB(A)) ja see eeldab kuulmiskaitsevahendite kasutamist. Elektriajamiga masinate puhul tuleb kasutusjuhendist välja uurida, milline on müratase nendega töötamisel ja sellest lähtuvalt otsustada kõrvaklappide või –troppide kasutamise vajadus.

Lisaks kuulmiskaitsevahenditele on kasutusjuhendites nõudeid kiivri, kaitseprillide, nägu kaitsva kaitsemaski (visiiri), kaitsekinnaste või kaitsejalatsite kasutamiseks. Kui masina


valmistaja on ette näinud nõude kasutada isikukaitsevahendit, siis on kasutajal kohustus seda järgida.

Bensiinimootoriga muruniiduki või trimmeri kasutamisel tuleb arvestada kütusest tulene-vate ohtudega. Bensiin on ohtlik kemikaal, mis on tuleohtlik, nahaga kokkupuutel kahjulik organismile ja selle aurud kahjustavad sissehingamisel tervist. Seetõttu tuleb kütusepaaki täita väljas ning ainult vajadusel võib seda teha väga hea ventilatsiooniga ruumis. Bensiiniga tegelemisel on suitsetamine keelatud ja tuleb jälgida, et läheduses poleks lahtist tuld ega lendleks sädemeid.

Bensiin on nahka ärritav ning kuivatab ja lõhestab seda. Nahale sattudes tuleb seda kohta pesta hoolikalt seebi ja rohke veega. Silma sattumisel tuleb silmi pesta hoolikalt rohke veega, hoides seejuures silmalaud lahti. Sissehingamisel võivad bensiini aurud põhjustada unisust, ärritust ninas ja kurgus, peavalu ning nägemise ähmastumist. Bensiin võib sisaldada kuni ühte mahuprotsenti benseeni, mis on klassifitseeritud kantserogeenina. Seetõttu võib pikaajaline kokkupuude benseeniga põhjustada vähktõbe, aneemiat, leu-keemiat ja teisi haigusi.

Pärast kütuse lisamist tuleb kütusepaagi kork keerata tugevasti kinni. Soovitav on mitte tankida paaki ääreni täis, vaid jätta vähemalt 5 mm paisumisruumi. Juhul, kui kütust valgus maha, on õige oodata enne mootori käivitamist ümbritseva ala täielikku kuivamist.

Kõige tõsisemate tagajärgedega tööõnnetused muruniidukite ja trimmerite kasutamisel on põhjustatud pöörlevatest lõiketeradest. Muruniiduki tera liikumiskiirust iseloomustab asjaolu, et see läbib jalgpalliväljaku pikkusega võrdse vahemaa umbes sekundiga.

Uued masinad on varustatud ohutusseadistega, mis välistavad juhusliku kokkupuute ohtlikult pöörlevate teradega. Kui tagada, et masinal oleks toimivad kõik valmistaja paigaldatud kaitseseadised ja ise teadlikult end mitte ohtu seada, saab töötada ilma end vigastamata. Seetõttu on üheks oluliseks ohutusnõudeks kontrollida enne töö alustamist kõigi kaitseseadiste ja –katete kohal- ja korrasolekut. Kui mõni neist on puudu või pole omal kohal ja korras, ei tohi masinat kasutada. Kaitsekatted ei ole ainult ohtlikult liikuvate osade ees, vaid kaitsevad ka kokkupuute eest töötamise ajal kuumaks muutunud osadega.

Töötaja niitis murutrimmeriga muru. Töö käigus astus ta kivile ning kaotas tasakaalu. Selle tulemusel liikus trimmer teise asendisse ja mootor puutus vastu selga, põhjustades seljal põletuse. Töövahendi ülevaatuse käigus selgus, et murutrimmeril puudus mootori ribide plastikust kaitse suurusega ca 5x5 cm.

Tavapärasem turvaseadis on turvapidur, mille hoob asub muruniiduki käepideme ülemise osa juures. Muruniiduki käivitamiseks tuleb turvapiduri hooba hoida vastu käepidet. Hoova vabastamisel töötamise lõppedes või näiteks tasakaalu kaotuse tõttu mootor seiskub. Seejuures peab arvestama lõiketera inertsiga. Pärast mootori seiskamist jätkab lõiketera veel mõned sekundid pöörlemist.


Enda ohtu seadmine seisneb tavaliselt seadme puhastamises ajal, mil see töötab. Ühe käega hoitakse ohutusseadist asendis, mis võimaldab mootoril töötada ning samal ajal üritatakse jalaga või teise käega seadet puhastada. Sellise olukorra ennetamiseks on ohutusjuhendites tavapäraselt keeld asetada käsi või jalgu niiduki korpuse alla ning nõue hoida käed ja jalad eemal masina pöörlevatest osadest.

Töötaja hakkas käega puhastama niiduki väljalaskeava. Et sellele võimalikult vähe aega kulutada, otsustas ta seda teha mootorit seiskamata. Vasaku käega hoidis ta turvapiduri hooba käepideme vastas ja parema käega hakkas eemaldama avasse kuhjunud muru. Sel ajal amputeeris liikuv niidukitera tema kolme sõrme otsad.

Töötamisel nõlvadel ja kallakutel tuleb olla eriti ettevaatlik, sest siis on oht tasakaalu kaotada suurem. Oluline on jälgida, et töötades oleks kindel, mitte libe jalgealune. Soovitatav on niita piki nõlva, mitte üles- või allasuunas ning liikumissuuna muutmisel tuleb olla äärmiselt ettevaatlik.

Muru niites tuleb lükata muruniidukit enda ees. Tagurpidi kõndida või enda järel niidukit tõmmata on ohtlik.

Haljasalal oli laste liivakast. Töötaja niitis selle ümber niidukiga muru. Enamik aega lükkas ta niidukit enda ees, kuid mõne lühema riba niitmiseks ei hakanud ta niidukit ümber pöörama, vaid liikus tagurpidi. Tagurpidi liikudes ei märganud ta selja taga olevat liivakasti, komistas selle ääre taha ja hakkas kukkuma. Kukkudes hoidis ta kinni muruniiduki käepidemest ja tõmbas seetõttu niiduki enda jala peale. Niiduki tera amputeeris kahe varba otsad.

Muruniiduki või trimmeri tavalisest suurem vibratsioon viitab seadme rikkele, mille kõrval-damiseks on mõistlik pöörduda nende hoolduse ja remondiga tegelevate spetsialistide poole.

Muruniidukite ja trimmerite kasutusjuhendites on hoiatus kasutajatele, kellel on meditsii-nilised implantaadid. Näiteks südamestimulaator või sisekõrva implantaat. Masina kasu-tamise ajal tekib mootori ümber elektromagnetväli ja seetõttu soovitatakse implantaati omavatel töötajatel enne nende kasutamist konsulteerida arstiga.

Lisaks muruniidukile ja trimmerile kasutatakse korteriühistutes teisi töövahendeid. Näiteks lehepuhurit, lumepuhurit või akutrelli. Mistahes töövahendi kasutamisel on oluline nende kasutajate juhendamine ja väljaõpe.Korteriühistu kui tööandja kohustus on see töötajale korraldada, võttes aluseks töövahendi valmistaja kasutusjuhendi ja ühistu koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendi. Lisaks tasub üle vaadata ettevõtte töökeskkonna riskianalüüs. Uute töövahendite kasutuselevõtul on ilmselt vaja riskianalüüsi täiendada.


KukkumisohtKukkumine on seotud enamuse korteriühistutes toimunud tööõnnetustega. Kukkumised juhtuvad nii ehitise tehnilisel hooldamisel kui ka krundi heakorra- ja haljastustöödel ning ehitise sisepuhastus- ja koristustöödel.

Õnnetuste ärahoidmiseks on oluline kasutada ohutuid liikumisteid ja jalanõusid ning kõr gel töötamiseks valida sobivad abivahendid ja kukkumiskaitsevahendid. Kukkumise järgselt on tihti arvatud, et selle põhjustas liigne kiirustamine. Seega on mõistlik varuda tööülesande täitmiseks piisavalt aega.

LibisemineKinnisvara hooldamisel toimuvad krundi heakorra- ja haljastustööd sõltumata ilmastiku-oludest. Välitingimustes töötamisel on libedus ennekõike probleemiks lumisel või miinus-kraadidega ajal. Majaelanike ohutu liikumise tagamisest keerulisem on tagada selle inimese ohutus, kes liikumisteid korras hoiab. On ju tema esimeste hulgas, kes peab minema värskelt sadanud lumega kaetud või jäätunud teedele.

Libisemisohtu on võimalik vähendada sobivate jalanõude valikuga. Valida tuleb jalanõud, millel on libisemisvastane tald. Välitingimustes töötajatel on soovitatav kasutada jalanõudele paigaldatavaid libisemistõkkeid, eriti, kui neil on vaja liikuda vaheldumisi libedal ja mittelibedal pinnal. Võimalik on valida ka jalanõud, mille talla all on metallnaastudega pööratav osa. Sellised jalanõud aitavad ennetada libisemist väljas ja naastude ülespoole pööramisel on samade jalanõudega võimalik liikuda ka siseruumides. Libisemisest põhjustatud kukkumist aitab ennetada ka hoolas liikumisteede puhastamine. Kui lumiste ilmade saabudes puhastada liikumisteed maapinnani või teekatteni, ei teki neile kinnitallatud lumiseid kühme. Lisaks ohutumale liikumisele on järgmise lumesaju järgselt lihtsam teid puhastada.

Kuid ka lumevabal ajal võib esineda väljas libisemisohtu. Põhjuseks vihmasadudest tingitud pori, märg rohi või puudelt langenud lehed. Seetõttu tuleb kõnniteedelt eemaldada muru niitmisel sinna sattunud rohi ja puulehed, mis võivad vihmaga muutuda libedaks.

Siseruumides on libeduse põhjuseid kaks. Esmalt väljast sisse toodud lumi ja pori ning teiseks üldkasutatavate ruumide põrandate pesemine.

Lume ja pori trepikodadesse toomist vähendab sissekäigu kohale paigaldatud varikatus ning porivaibad või muud võimalused jalanõude taldade puhastamiseks. Tihti kasutatavad tuulekojad võivad muutuda niiskeks, kui õhuringlus on puudulik ja/või põrandaküte puudub. Talvel külmade ilmadega saab niiskusest jää ning sealt edasi pole õnnetuseni pikk maa.

Üldkasutatavate ruumide põrandapesu ei ole ohtlik mitte niivõrd pesijale, kuivõrd teistele samades ruumides liikujatele. Põrandapesija teab oma tegevusest tulenevat ohtu ja oskab


olla ettevaatlik, kuid pahaaimamatu pesumärjale põrandale astuja võib libeduse tõttu kukkuda. Seetõttu on soovitatav puhastada põrandaid ajal, mil neis ruumides liigutakse muu ajaga võrreldes vähem. Vältida tuleks hommikutunde ja pärastlõunast aega, mil paljud elanikud liiguvad seoses töölkäimisega. Ajaks, mil pestav või pestud põrand on siiski libe, on liikujate jaoks soovitatav välja panna hoiatusmärk.

Majahoidja tegeles maja välitreppide juures lumekoristusega. Öise lumesaju järel oli õues kõikjal väga libe, sest lumi kattis eelmise päeva õhtul tekkinud libedat maapinda. Töö käigus ta kukkus ja murdis reieluu. Peale kukkumist ei suutnud ta iseseisvalt tõusta ja lebas umbes pool tundi põlvili lumel. Abi sai ta alles siis, kui teda märkas kõrvalmaja elanik. Kukkumise tulemuseks oli reieluu murd ja 176 päeva töövõimetust. Koristaja pesi treppi ja tahtis selle veelkord lapiga üle käia. Uuesti pestes ta libises ja kukkus trepilt. Kukkumise tulemuseks oli sääreluu murd ja 161 päeva töövõimetust.

KomistamineKortermajade üldkasutatavates ruumides tavapäraselt komistamist põhjustavaid takistusi ei ole. Seetõttu ongi ohtlikud takistused, mis on ajutised ja ruumides liikujatele teadmata.

Üheks selliseks võivad olla liikumisteele asetatud juhtmed. Tegemist võib olla näiteks majahoidja kasutatava tolmuimeja või remondimehe kasutatava elektrikäsitööriista toite-juhtmega. Seadme kasutaja peab jälgima, et toitejuhe (sh pikendusjuhe) oleks sein te lähe-duses, kus see segab liikujaid vähem. Kui juhe jääb siiski liikumisteele, tuleb inimesi, kelle liikumisteele see võib jääda, ohust teavitada. Juhtme liikumisteele jätmine ei põhjusta ai-nult komistamisohtu, vaid võib põhjustada ka juhtme vigastamist, eriti, kui see on asetatud (metall)ukse vahele.

Ohtlikud on ka liikumisteele jäetud esemed. Selleks võib olla näiteks elaniku jäetud pakk, mille ta kavatseb lähemal ajal edasi teisaldada. Põrandate ja treppide katete (näiteks plaatide) purunemine muudab liikumistee ebatasaseks ja võib põhjustada kukkumist. Seetõttu tuleb katkised kohad võimalikult kiiresti parandada ootamata esimest kukkumist või isegi vigastust. Juhul, kui liikumisteel on kaldpinnad, tuleb need selgelt märgistada.

Mistahes liikumistee ohutumaks muutmise eelduseks on hea valgustatus. Kui mõnes valgustis on lamp läbi põlenud, tuleb see vahetada koheselt.

TreppPaljud komistamised ja kukkumised juhtuvad treppidel, eriti trepist laskumisel. Paraku on olnud ka kukkumisi, mis lõpevad trepil liikuja surmaga. Kukkumised juhtuvad kergemini trepil, mille astmed on kõrged või kitsad või eri kõrgusega.


Trepiastmed peavad olema ühekõrgused. Soovitatav trepiastme kõrgus on kuni 17 cm. Ohtu võib põhjustada trepi ette paigaldatud kõrge (näiteks puitsõrestikul) jalamatt. See teeb astme madalamaks ning ohtlik on jalamatt ka seetõttu, et on tavaliselt tunduvalt kitsam trepi laiusest ja trepilt tulles on oht astuda mati äärele ja väänata jalg ära.

Trepiastmete laius peab olema samuti ühesugune ning soovitatavalt vähemalt 27 cm. Kitsama astme puhul on ebamugav ja ohtlik just trepist laskumine. Vanade treppide puhul võivad kukkumist põhjustada kulumisest kaldu olevad trepiastmed.

Väliterritooriumil liikudes ja töötades tuleb komistamise vältimiseks tähele panna välja-ulatuvaid kive, puujuuri ja muid ebatasasusi. Need, mida on võimalik eemaldada, tuleb ära võtta.

Majahoidja liikus koristuse ajal selg ees 3. korruselt alla trepikojaakna poole ja ei märganud seetõttu avatud akent. Ta lõi pea vastu avatud akent, mille ta ise oli avanud. Tagajärjeks pea lahtine haav. Abiruumis läks töötaja selg ees liikudes vastu luuda, luud läks vastu riidenagi ning riidenagi kukkus töötajale pähe. Tagajärjeks peapõrutus.

Sõidutee/sõidukidKorteriühistu krundil toimub tavaliselt ka sõidukite liikumine ning mõni krunt piirneb tänavaga. Heakorratööde tegemisel tuleb arvestada liikuvatest sõidukitest tuleneva ohuga. Tänavaäärset territooriumi korrastades ei tohi töötaja olla sõiduteel, vaid tänavaga piirneval kõnniteel või haljasalal. Enda märgatavaks tegemiseks peab töötaja kohtades, kus liiguvad sõidukid, kasutama märguriietust.

Töötaja koristas korteriühistu territooriumi. Sõiduauto juht tagurdas autoga ning sõitis töötaja jalale. Töötaja ei jõudnud auto eest ära liikuda. Tööõnnetuse tulemuseks oli varbaluu murd ja 29 päeva töövõimetust. Tööõnnetuse raportis oli samalaadse tööõnnetuse ennetamise meetmena kirjas töötajale ohutusvesti andmine, et teha ta autojuhtidele rohkem nähtavaks.

RedelMajahoidjatel on oht kõrgusest kukkuda akende pesemisel ja mitmesuguste kõrgemate tasapindade, lagede, ventiilide jne pühkimise ajal, samuti lipuheiskamisel. Nendeks töö-deks kasutatakse tihti abivahendina redelit. Nii on töid lihtsam teha, kuid isegi parimal redelil töötamine võib põhjustada ohtu, kui ei järgita lihtsaid ohutusnõudeid. Enne redeli kasutamist mõtle, kas see on ainuvõimalik töövahend kõrguses töötamiseks. Redeleid võib ajutisel kõrgtööl üksnes erandjuhul töötamiskohana kasutada, kui muude ohutumate töövahendite kasutamine ei ole õigustatud vähese ohu, lühikese kasutusaja või kohapeal-sete olude tõttu, mida tööandja ei saa muuta. Redeli tavapäraseks kasutusalaks on olla


abivahendiks ühelt tasapinnalt teisele liikumisel. Enne redelit töötamiskohana kasu tamist tasub mõelda alternatiivsetele võimalustele. Näiteks kasutada akende pesuks pikendatava varrega (nn teleskoopvarrega) mehaanilisi puhastusvahendeid.

Lipu heiskamine on ohutu, kui seda saab teha seistes maapinnal või mõnel muul kindlal alusel, näiteks seistes rõdu põrandal. Kui selleks on vaja tõusta kõrgemale, mõtle kukkumisohule. Sobiv vahend kõrgemale ulatumiseks ei ole tool või suvaline kast. Pigem kasutada redelit. Soovitatavalt harkredelit, sest seda saab asetada sobivamasse kohta kui najaredelit.

Soovitatav on lippu heisata kahekesi. Esmalt liigub üks kõrgemale, kus on hea asetada lipuvarras selle hoidjasse. Teine asub maapinnal ja ulatab lipu kõrgemal olijale. Kui seda siiski tehakse üksinda, siis lipu mastist eemaldamisel tuleb lipu varras kohe vastu maad toetada ning siis alles redelilt alla hakata liikuma.

Töötaja asus korteriühistu majal lippu alla võtma. Ta asetas redeli välisukse trepimademele. Lipuvarda hoidja asub mademelt umbes 2 m kõrgusel. Töötaja võttis redelil olles lipu vardahoidjast välja ning laskus redelilt hoides lippu vardast. Lipu raskuse tõttu kaotas tasakaalu ja kukkus redelilt. Kukkumise tulemuseks oli õlavarreluu murd ja 84 päeva töövõimetust.

Ohutu töötamise tagamiseks on oluline redeli paigutusviis. Olenevalt toetuspinnast tuleb valida redeli otsa materjal ja kuju, näiteks talvisel ajal väljas libedal pinnal töötamisel tuleb redeli jalgadel kasutada teravaid otsikuid ja veenduda, et paigaldatud redel ei hakka alusel libisema. Redel tuleb paigaldada nii, et see kindlalt püsiks. Levinuim tööõnnetuse põhjus redelil töötades on püsikindlalt kinnitamata redel. Redel peab seisma tugeval, sobiva suurusega liikumatul alusel nii, et redelipulgad püsiksid horisontaalasendis. Keelatud on asetada redeli otste alla juhuslikke esemeid (kive, lauatükke jm). Kui toetuspind on märg, jäine, liivane või prahine, tuleb see enne redeli püstitamist puhastada. Olemas on redelid, mida saab ohutult kasutada asetatuna treppidele. Tavaliste najaredelite ja A-redelite kasutamine treppidel on keelatud.

Najaredel on soovitatav paigaldada nii, et maapinna ja redeli vahele jääb 75° nurk. Selline nurk saavutatakse, kui nelja meetri kõrguselt toetatud redel on toetuspinnal asetatud ühe meetri jagu eemale. 75° nurga alla paigaldatud redelil on kõige mugavam töötada ja kõige lihtsam vältida tasakaalu kaotamist. Redeli ülemist otsa ei või toetada vastu ebatasast või kergelt puruneda võivat pinda, samuti mitte vastu pinda, millel on väga väike ja vähese hõõrdeteguriga kokkupuutepind redeliga, näiteks vastu vihmaveerenni. Enam kui ühe inimese korraga redelil olemine põhjustab redeli ebastabiilsust. Seetõttu ei ole õige minna redelile mitmekesi. Kukkumisest hoidumiseks tuleb kasutada mittelibiseva tallaga jalanõusid.

Redelit tuleb kasutada nii, et töötaja saaks sellest kogu aeg kinni hoida ja sellele kindlalt toetuda ka siis, kui redelil olles midagi kantakse. Hea on, kui redelil töötades või liikudes saab töötaja toetuda vähemalt kolmes punktis, näiteks kahe jala ja ühe käega. Redelil


töötades tasakaalu kaotamine on paljude tööõnnetuste põhjuseks. Selle vältimiseks tuleb keha kogu töötamise vältel redelipulkade vahel hoida ning mitte kallutada oma keharaskust ühele poole. Redelil asudes tuleb hoiduda raskuste teisaldamisest.

Redelil seistes ei tohi töötada kauem kui 30 minutit korraga ega rohkem kui kolmandiku tööpäeva pikkusest. Keelatud on seista kõrgemal kui ülalt kolmandal pulgal või astmel. Mõnel redelil on valmistaja redelipulga, millest kõrgemale liikuda ei tohi, punaseks värvinud. Üldjuhul ei tohi redelil töötada kõrgemal kui viis meetrit aluspinnast. Statsionaarsetel vertikaalsetel redelitel peab olema kukkumist takistav tugikaar, kui redeli kõrgus on üle kolme meetri.

Redeli kui töövahendi perioodilist kontrolli peab tööandja määratud pädev isik tegema vähemalt kord kuus. See on sagedasem kontrollikohustus kui enamiku muude töövahendite puhul. Redeli elemendid ei tohi olla pragunenud või deformeerunud. Lahtitõmmatavate redelite lukustusmehhanismid peavad töötama tõrgeteta. Paraku kasutatakse deformeerunud või purunenud toetuspinnaga või puuduvate libisemiskindlate otsadeta redeleid sageli.

Kontrollimise kohta koostatakse akt, kus registreeritakse kontrollimises osalenud isikud, kontrollimise aeg ja tulemus ning võimalikud parandusettepanekud. Kontrollimisel avastatud puudused tuleb kõrvaldada kohe või hiljemalt enne töövahendi järjekordset kasutuselevõttu.

Töötaja asus pärast hoone sissekäikude üldpuhastamist pesema välisuste ülemisi klaasosasid. Ta asetas välisukse ette tabureti, mille kaks jalga toetusid porirestile. Tõusnud taburetile, vajus selle üks jalg resti vahele. Kannatanu kaotas taburetil tasakaalu ja kukkus alla betoonplatvormile. Kukkumise tulemuseks oli kannakõõluse rebend ja 90 päeva töövõimetust. Hoone katuse ja vihmaveerennide puhastamise lõpetanud majahoidja laskus redelilt alla, libastus, kukkus ning murdis rangluu. Töötaja viibis töövõimetuslehel 81 päeva.

KatusKatuselt lume eemaldamine on ohtlik töö, sest katuse libedal pinnal ähvardab töötajat oht alla kukkuda. Katuse puhastamiseks tuleb üldjuhul tõusta maapinnast kõrgemale. See eeldab tõsteseadmeid või kukkumist välistavaid isikukaitsevahendeid. Seetõttu on soovitatav korteriühistutel katuselt lume eemaldamiseks tellida spetsialistid, kes neid vahendeid omavad.

Kui otsustatakse siiski teha katuselt lume eemaldamine ülesandeks oma töötajatele, peab korteriühistu töökeskkonna riskianalüüsi käigus hindama, milline viis on konkreetse ehitise puhul ohutuim. Mobiilse tõstuki kasutamine on parim moodus katuselt lume eemaldamiseks. Siis saab tööd teha tõstukikorvis seistes, kasutades teleskoopvarrega abivahendit. Kui katuse äärelt purikate eemaldamiseks tuleb tõusta maapinnalt kõrgemale, on mobiilne tõstuk ainuõige valik.


Katusel liikudes peab lume eemaldaja olema korralikult kinnitatud, et mitte alla kukkuda. Piisavad isikukaitsevahendid on ümber keha pandud ohutusrakmed, mille küljes olev ohutusköis kinnitub püsikindla katusekonstruktsiooni külge. Ohutusköis peab olema piisavalt lühike, et vältida inimese kukkumist maapinnale. Katusel töötades tasub kasutada lume lükkamiseks teleskoopvarrega abivahendeid ning hoiduda katuseäärtest võimalikult kaugele.

Möödakäijate kaitseks tuleb ohutus tagada ka seal, kuhu lumi katuselt langeb. Ohuala peab olema tähistatud piirdeaia või -lindiga ning tuleb jälgida, et sinna ei satuks kõrvalised isikud. Vajadusel tuleks võtta valvesse töötaja, kelle ülesandeks on hoiatada möödujaid võimalikust ohust.

Keemilised ohuteguridKeemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Ohtlik on kemikaal, mille pakendil on mõni allolevatest märkidest:

Korteriühistute töötajatest kasutab ilmselt ohtlikke kemikaale koristaja (näiteks põranda-pesuvahend), aga võimalik, et ka kojamees (näiteks umbrohutõrjevahend, jää sulataja), samuti on ohtlik kemikaal bensiin (muruniiduki kasutamisel).

Kemikaali ohutuskaartIga kasutatava ohtliku kemikaali kohta peab korteriühistus olema kemikaali ohutuskaart. Ohutuskaardi saab kemikaali tarnijalt (müüjalt), ohutuskaart peab olema eestikeelne. Ka ohtliku kemikaali pakendil on infot kemikaali omaduste ja käitlemise kohta, kuid pakendil esitatav info ei pruugi olla piisav kemikaali ohutuks käitlemiseks (nt on pakend väike ja sinna mahub väga piiratud hulk informatsiooni).

Kui korteriühistusse on soetatud ohtlik kemikaal, mille kohta ei ole ohutuskaarti, ei tohi sellist kemikaali töötaja kasutusse anda, kuna ei ole teada, kuidas seda kemikaali ohutult käidelda ning millised on võimalikud kemikaali poolt põhjustatavad terviseriskid. Kemikaali müüja on kohustatud kemikaali ohutuskaardi ostjale andma, kui ohutuskaarti ei pakuta, tuleb seda ise küsida.


Kui töötaja peab kasutama ohtlikke kemikaale, tuleb talle läbi viia juhendamine, mis sisaldab ka kemikaali ohutuskaardi tutvustamist. Juhendis tuleb kirjeldada, milliseid isikukaitsevahendeid tuleb kemikaaliga kokku puutudes kasutada ning mis juhtub, kui töötaja isikukaitsevahendeid ei kasuta. Samuti nagu muude tööülesannete puhul, tuleb ka ohtlike kemikaalide käitlemiseks viia läbi väljaõpe, et töötaja teaks, millised on ohutud töövõtted ja kuidas käidelda kemikaali endale ja teistele ohutul moel.

Info selle kohta, milliseid isikukaitsevahendeid tuleb konkreetse kemikaaliga kokku puutudes kasutada, saab ohutuskaardilt. Näiteks, millisest materjalist kindaid tuleb kemikaaliga kokku puutudes kanda, millise ehitusega kaitseprille või mis tüüpi hingamisteede kaitse vahendit kasutada. Kui kaitseks kemikaali eest kasutada valest materjalist kindaid, ei pruugi kinnastest kasu olla, kuna kemikaal võib söövitada kinda katki. Kasutades vale tüüpi hingamisteede kaitsevahendit võib töötaja ikkagi kemikaali sisse hingata. Silmi tugevalt ärritava kemikaali kasutamisel ei piisa mistahes kaitseprillidest, vaid tuleb kasutada tihedalt liibuvaid kemikaalikindlaid kaitseprille, et kemikaali pritsmed ei saaks silma sattuda.

Kasutades kemikaale peab töökohal olema silmadušš (silmaloputuspudel). Silmalopu-tuspudeleid soetades tuleb arvestada ka sellega, kui pikka aega tuleb silmi loputada. Kui ohutuskaardil on kirjas mitme minuti jooksul on silmade loputamine vajalik, siis sellest ajast tuleb kinni pidada. Silmaloputuseks tuleb kasutada spetsiaalselt selleks ettenähtud pudelit, mis on disainitud sobituma inimese silmaga (pannes silma vastu pudelisuud katab pudelisuu silma ja hakkab seda loputama). Pannes lihtsalt vee pudelisse ei täida see oma eesmärki, sest tavaline pudel on disainitud sobituma inimese suu ja mitte silmaga.

Kemikaali ohutuskaardil on toodud ka info, kuidas kemikaali hoiustada ning milliste teiste kemikaalidega tuleb kokkupuudet vältida.

Kemikaali ohutuskaarte võiks hoida kergesti leitavas kohas (kui juhtub õnnetus ja on vaja teada, millised on kustutusmeetmed või kuidas anda esmaabi, siis ei ole aega pikalt ohutuskaarti otsida). Ohutuskaardid võiksid olla töötajatele töö ajal kättesaadavad, kuid töötaja peaks soovima midagi üle täpsustada või mälu värskendada. Töökeskkonna sisekontrolli käigus võiks üle vaadata ka selle, kas on olemas ohutuskaardid kõikide kasutatavate ohtlike kemikaalide kohta, näiteks on mingi kemikaal teise vastu välja vahetatud aga ohutuskaarti uuele kemikaalile ei ole veel hangitud.

Kõikide kasutatavate kemikaalide pakendil peab olema selge, eestikeelne ja üheselt mõistetav märgistus. Keelatud ei ole kemikaalide ümbervillimine teistesse nõudesse, kuid sellisel juhul tuleb uuele pakendile kirjutada ka kemikaali nimetus. Kemikaali ümbervillimisel tuleb vaadata, et nõu, millesse kemikaali valatakse, on sobiv. Kemikaali ohutuskaardil on toodud antud kemikaaliga sobivad ja sobimatud materjalid. Pakendile tuleb kindlasti kirjutada kemikaali nimetus, mitte aga näiteks „Põrand“ või „Klaas“. Vältida


tuleks kemikaalide ringivalamist toiduainete taarasse, nt kui Coca-Cola pudelisse valada tume vedelik, ei pruugi inimene aru saada, et tegemist ei ole pudeli originaalsisuga ning kogemata kemikaali juua. Kui töötaja peab ise valmistama kontsentreeritud puhastusainest kasutamiseks sobiva lahuse, tuleb ohutusjuhendis täpselt kirjeldada, kuidas lahust valmis-tada ning milliseid isikukaitsevahendeid seejuures kasutada.

Bioloogilised ohuteguridKorteriühistutes on kojamehel reaalne oht puutuda kokku bioloogilise ohuteguriga. Näiteks võimalik kokkupuude puugiga aga ka koerte ja kasside väljaheidetega (toksoplasmoos, leptospiroos) ning kasutatud süstaldega.

Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, parasiidid, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endo-parasiidid (inimese mikrofloora) ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained (nt õietolm, heinatolm, loomakarvad), mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.

Mikroorganismid suudavad inimkehasse siseneda kahjustatud naha või limaskesta kaudu, õhk-piisknakkuse ja alimentaarsel (toidust põhjustatud) teel, aga ka loomahammustuse või süstlatorke kaudu. Bioloogiliseks ohuteguriks võib pidada ka kõiki kehaeritisi, sh veri, lümf, koekultuurid, hormoonid ja ensüümid.

Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada kolme liiki haigusi: • parasiitide, viiruste või bakterite põhjustatud nakkused; • allergiad, mille on põhjustanud kokkupuude orgaaniliste tolmudega,

nagu jahutolm ja loomne kõõm, ensüümid ja lestad; • mürgistused

Kõikide tööde korral, kus esineb bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, peab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi käigus kindlaks määrama töötaja nakatumisohu laadi, suu-ruse ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski töötaja tervisele ja võtma tarvituse-le vaja likud ennetusabinõud. Ennetusabinõudeks võivad olla kaitsekinnaste kasutamine, vaktsineerimine, töötajate juhendamine.

Bioloogilised ohutegurid jagatakse nelja rühma:1. ohurühma ohutegurid ei põhjusta teadaolevalt inimese haigestumist. Selle ohurühma

hulka kuuluvad näiteks hallitusseened, mis võivad põhjustada allergiaid, aga ka mesi-lase mürk, rästiku mürk.

2. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese haigestumist ning seetõttu ohustavad töötaja tervist, kuid ei põhjusta nakkusohtu elanikkonnale; nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid. Siia rühma kuuluvad näiteks puukborrelioos, toksoplasmoos.

3. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt töötaja tervist; võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, kuid


nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid. Siia rühma kuuluvad näiteks A-, B- ja C- hepatiit ehk kollatõbi.

4. ohurühma ohutegurid põhjustavad inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt töötaja tervist ning võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale; nende vastu tõhusad ennetus- ja ravivahendid tavaliselt puuduvad. Neljanda rühma ohutegureid Eestis ei esine, siia kuulub nt ebola-viirus.

Ennetav ravi Tööandja on kohustatud tagama töötajale, kellel toimus nahka läbistav kokkupuude nakkuskahtlase või nakkustekitajat kandva isiku, looma või esemega, ennetava ravi võimaluse. Näiteks on majahoidjat hammustanud koer või ta on saanud maas vedelenud süstalt üles korjates süstlatorke. Ennetava ravi all mõeldakse pärast nimetatud kokkupuudet töötajale profülaktilise ravimi või antiraabilise vaktsiini ja antiraabilise immunoglobuliini viivitamatut manustamist. Nimetatud nahka läbistavat kokkupuudet, millele järgneb ennetav ravi, loetakse tööõnnetuseks ning selle kohta tuleb läbi viia uurimine ja koostada tööõnnetuse raport.

VaktsineerimineTöötajate puhul, kellel on kokkupuute oht puugiga, tuleks koos töötervishoiuarstiga otsustada vaktsi-neerimise vajalikkuse ja sobivuse üle. Kui vaktsi-neerimine on töötervishoiuarsti arvates vajalik, peab tööandja vaktsineerimisega seotud kulud kandma. Tööandja saab töötajatele pakkuda vaktsineerimise võimalust, aga ta ei saa kohustada töötajatel lasta ennast vaktsineerida, kui töötaja seda ei soovi.

Füsioloogilised ohuteguridFüüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused ning muud samalaadsed tegurid võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Füsioloogiliste ohutegurite kahjulikku mõju seostatakse eelkõige lihaste, kõõluste, sidemete, närvide või muude pehmete kudede ja liigeste kahjustumisega.

Sama tüüpi liigutusteks loetakse ühetaolisi korduvaid liigutusi, mille käigus tekib lihasväsimus. Korteriühistus töötamisel võivad korduvad liigutused esineda koristajal ja majahoidjal. Sama tüüpi liigutused põhjustavad üldjuhul ülemäärast survet ja pinget pehmetele kudedele ning liigutuste tulemusel võivad lihased väsida ja häiruda vere- ja ainevahetus kudedes. Esmalt võib kujuneda välja ebamugavustunne ülekoormatud jäsemetes või nende piirkonnas ning töövõime väheneb, järgnevad mõõdukad kaebused valu kohta. Valud võivad koormuse kadudes kiiresti taanduda, ent töö jätkudes töövõime


muudkui kahaneb, sest valutavate lihaste-liigestega on ebamugav tööülesandeid täita. Edasi võivad kujuneda juba kindla haigusprotsessi tunnused – valud probleemsetes piirkondades, tursete teke, tundlikkuse häired ja lihaste nõrgenemine. Seejärel kujunevad välja kroonilise haiguse tunnused, mis viivad ka püsiva töövõime vähenemise ja lõpliku invaliidistumiseni, näiteks küünarliigese põletik, õlaliigese põletik, kaelalihaste pinge sündroom jne. Sundliigutuste tagajärjel tekkinud kahjustused võivad paikneda kaelas ja õlavöötmes, alaseljas, küünarliigestes, küünarvarres, randmetes ja labakätes, puusades ning põlvedes.

Vältida tuleks kiiresti korduvaid ühetaolisi liigutusi ja randme pööramisliigutusi. Sund-liigutuste puhul on oluline, et töötajad saaksid oma tööoperatsioone vahetada, koormates tänu sellele erinevaid lihasrühmi ning vältides ühtede ja samade lihasrühmade ülekoormust. Oluline on seejuures teha ka regulaarseid puhkepause, näiteks 45 minuti töötamise järel 5–10 minutiline paus.

Raskuste käsitsi teisaldamineRaskuste käsitsi teisaldamise all mõeldakse raskuste tõstmist, langetamist, käes hoid-mist, kandmist või tõmbamist-lükkamist kas ühe või üheaegselt mitme töötaja poolt. Raskuseks on esemed massiga viis ja rohkem kilo. Kui raskuste käsitsi teisaldamisega seotud riske ei ole võimalik kõrvaldada ega vähendada, tuleb mõelda töö rotatsiooni ja piisavalt pikkade puhkepauside võimaldamisele. Töötajale tuleb raskuste käsitsi teisaldamisega seotud riskide ja kahjulike tervisemõjude kohta informatsiooni anda ning korraldada ohutute töövõtete ja tehniliste abivahendite kasutamise väljaõpe. Näiteks võib korteriühistus olla raskuste teisaldamisega seotud tööks kojamehe poolt märja lume teelt kokku lükkamine ja hunnikusse tõstmine. Selleks, et lumelükkamist kergendada, on erinevaid võimalusi – kas osta lumepuhur, et töötaja ei peaks lund käsitsi tõstma või viia läbi töötaja juhendamine teemal, et ta võtaks korraga vähem lund labida peale ja vähendaks seeläbi terviseriski tekkimise võimalust.

Seismisega seotud tööKorteriühistus töötavad enamasti püstiasen-dis majahoidja ja koristaja. Kuigi püstiasend võimaldab töötaja suuremat liikuvust, koor-mab see lihaseid, liigeseid ja liigeste side-meid rohkem kui istuv asend. Püstiasendis töötamise puuduseks on pidev koormus lihastele ja liigestele, seljavaevuste tekkimine, venoosse vere kuhjumine keha allosadesse, eeskätt alajäsemetesse, põhjustades valusid


ja verevarustuse häireid. Pikaajalise seismisega seotud töö võib tekitada ebamugavust ja viia kestvate terviseprobleemideni sealhulgas rühihäireteni, veenilaiendite tekkeni jal-gadel koos võimalike tüsistustega ning noorukitel lampjalgsuse tekkeni. Seega on oluline võimaldada töötajatele kehaasendite vaheldumine, liikumine ja ka istumine.

Kui tööd ei ole võimalik teha istuvas asendis, tuleb ette näha tööaja hulka arvatavad vaheajad (puhkepausid). Väga oluline on töötajale väljastada sobivad tööjalatsid, mis toetavad jalga, on madala kontsaga ja tugeva tallaga, ei pigista ega pane jalgu higistama.

Töötamine kuvarigaKorteriühistus töötab arvutiga kõige rohkem raamatupidaja, aga ilmselt teevad arvutiga tööd ka juhatuse liikmed. Kuigi tööd tehakse osalise tööajaga ja suure tõenäosusega kodukontoris, on tööandjal siiski kohustus luua ohutu ja tervist hoidev töökeskkond.

Peamised arvutitööga seonduvad terviseprobleemid on seotud tugiliikumisaparaadiga, põhjuseks vale ja väsitav kehaasend, mis tekitab valusid küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Samuti silmade pingest tulenev nägemisteravuse vähenemine.

Tööandja on kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi käigus hindama töötaja töötamis-kohta, arvestades töötaja nägemist ohustavaid tegureid, töötamisel tekkida võivat füü-silist ja vaimset ülekoormust, töökeskkonna ohutegureid, sealhulgas valgustatust, müra, elektromagnetilist kiirgust ja tööruumi sisekliimat ning töötamiskoha kujunduse ergonoo-milisust ja sobivust töötajale.

Iga töötaja peab saama vajaliku juhendamise ja väljaõppe enne kuvariga tööle asumist ning ka pärast oluliste muudatuste tegemist töötamiskohal. Tööandja peab korraldama töö selliselt, et töötaja saab silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega tekkivate vaevuste ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teistlaadsete tööülesannete täitmisega. Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause. Puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast.


Töökoha kujundamine

Arvutiga töötamiskoht peab olema kujundatud nii, et töötajal on võimalik saavutada sobiv ja mugav tööasend. Ainuüksi sülearvuti kasutamisega ei ole võimalik ergonoomilist töökohta kujundada, sülearvuti on mõeldud lühiajaliseks töötamiseks.

Kuvari, klaviatuuri ja välisseadmete sobivaks paigutamiseks peab töölaud või –pind olema küllaldaselt suur. Klaviatuur peab olema eraldiasetsev, kaldega ja mati pinnaga ning paigutatud töölauale nii, et töötajal ei tekiks vaevusi kätes ega käsivartes. Kuvarilt loetavuse tagamiseks peab märkide kontrastsus ja suurus olema reguleeritav, ekraanipilt peab olema püsiv ja vaba virvendustest ning kuvari kõrgus ja kaldenurk peavad olema muudetavad.

Tooli valikul peab eelkõige hindama tooli sobivust töötajale, kes seda kasutama hakkab. Kui tooli ei saa sobivalt reguleerida, tekitab see ebamugavust, rahulolematust ja lihasväsimust. Istme kõrgus peab olema reguleeritav ning seljatoe asend ja kaldenurk muudetavad. Reguleerimismehhanismide lihtne käsitsemine isteasendist võimaldab tooli osade asendit hõlpsamalt ja kiiremini muuta. Enne tooli ostma minemist tuleks välja selgitada laua kõrgus ja reguleerimisvõimalused. Laua kõrgusest sõltub istme reguleerimisvahemiku vajadus. Üldjuhul reguleeritakse istme kõrgus selliseks, et isteasendis oleva töötaja küünarnukk asetseks klaviatuuriga ühel tasapinnal või veidi madalamal. Kui laud on sobival kõrgusel, siis enamikel juhtudel on istme sobivaim kõrgus töötaja põlveõndla kõrguse lähedal, kui jalad on toetatud põrandale täistallal. Jalatoe vajaduse tingib põlveõndlast kõrgemale reguleeritud iste. Lülisambale mõjuv minimaalne koormus tagatakse seljatoe ja istme vahelise kaldenurgaga 100-110 kraadi. Tooli istme materjal peaks olema õhku läbilaskev ja hõõrdumistakistusega. See võimaldab istudes püsida istmel kergelt ettekallutatud asendis. Nii vajatakse minimaalselt lihasjõudu asendi säilitamiseks või muutmiseks ning verevarustus tagumistes reielihastes on vähem takistatud. Tooli seljatoe ülesanne on toetada nimmepiirkonda. Toetatud isteasendis jääb põlveõndlate ja istme vahele vähemalt kahe sõrme pikkuse jagu ruumi. Kui alaselga toetavas asendis on istme esiserv vastu põlveõnnalt, tuleb tooli reguleerida või valida sobivam tool.

90°

90°


Toetades käsivarsi või küünarnukke käetugedele, ei tohi õlad olla tõstetud. Kui muud reguleerimised on tehtud, võivad tooli käetoed takistada tooli liikumist lauale lähemale. Kui randmeid ja käsivarsi on võimalik mujale toetada ning käetoed takistavad tooli liikumist, siis võiks kaaluda käetugede eemaldamist.

Töötamiskoht tuleb kujundada selliselt, et valgusallikad ei asetse töötaja otseses vaateväljas ega halvenda kuva kvaliteeti. Akendel ja katuseakendel peavad olema valgust reguleerivad katted. Arvestades töö iseloomu ja töötaja nägemisteravust, peab üld- ja kohtvalgustusega olema loodud piisav tööpinna valgustatus ja töötaja nägemisväljas olevate pindade kontrastsus. Valgusallika võimalik peegeldumine kuvariekraanile peab olema välistatud.

Kaugtöö tegemineKuna korteriühistutel reeglina kontorit ei ole, teevad juhatuse liikmed ja raamatupidaja kaugtööd st töötavad oma kodus.

Töölepinguseadus (TLS) § 6 lõige 5 määratleb, et kaugtöö on tavapäraselt tööandja ettevõttes tehtava töö tegemine väljaspool tööandja ettevõtet (sh töö tegemine töötaja elukohas). TLS eeldab kaugtöö eeldusena vastava kirjaliku kokkuleppe sõlmimist tööandja ja töötaja vahel. Seda, milles täpsemalt tööandja ja töötaja peaksid kokku leppima enne, kui töötaja asub kaugtööd tegema, seadus ei täpsusta. Konkreetsed kokkulepped ja reeglid on mõistlik fikseerida kirjalikult tööandja ja töötaja vahelises kaugtöö kokkuleppes.

Silmas tuleb pidada, et tööandjal ja töötajatel on kohustus jälgida töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ka kaugtöö tegemisel, sest kaugtööl on töötaja tööandja loal. See tähendab, et tööandja vastutab ka kaugtööl viibija töötervishoiu ja tööohutuse eest.

Tööandja kohustuseks on kujundada ja sisustada töökoht nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu, tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. See tähendab, et töötajate tervis ja tervishoid on ühte moodi oluline olenemata konkreetsest tööst või töötamise kohast.

Tööandja on ka kaugtöö puhul kohustatud veenduma töökeskkonna ohutuses (läbi viima riskianalüüsi, töötajat juhendama jm). Kui pooled lepivad kokku kaugtöö tegemises, siis seaduse kohaselt peab töötaja tööandja soovil teavitama tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi. Tööandjal on õigustatud huvi teada saada, millistes tingimustes töötaja kaugtööd teeb, seega peaks tööandjal olema võimalik tutvuda töötaja töötamiskohaga tema kodus ja hinnata seal esinevaid võimalikke ohtusid. Kui riskianalüüsi käigus näiteks ilmneb, et kuvariga töötamiseks kasutatav töötool ei ole püsikindel või istme kõrgus ei ole reguleeritav, siis tuleb tööandjal ja töötajal koostöös leida võimalus nõuetele vastava tooli kasutamiseks.


Kui töötaja peaks keelama tööandjal oma koju siseneda, siis on tööandjal võimalik kasutada riskianalüüsi läbiviimiseks alternatiivseid variante – küsida töötajalt pilte tema kodus asuva töökoha kohta ja/või panna etteantud küsimustiku alusel töötajale endale ülesandeks kaardistada töökeskkonna riskid ja edastada vastav info tööandjale. Samuti tuleb juhendada kodus tööd tegevat töötajat, milliseks peab ta oma arvutitöökoha kujundama, millal tuleb pidada puhkepause, millised on võimalikud tervisemõjud, kas ja millistel tingimustel tohib tööd teha kodukontorist väljas (näiteks rannas, pargis või mujal). Sellisel juhul on tööandja läbi riskianalüüsi veendunud töökoha ohutuses, vajadusel kokkuleppel töötajaga leidnud võimaluse töökoha parendamiseks ning töötajat juhendanud, milline on hea töökorraldus, töökoha kujundus ja miks see oluline on. See tähendab, et tööandja on oma kohustused ohutu töökeskkonna tagamisel töötaja kodukontoris täitnud.

Kaugtööl on hulga positiivseid külgi, tööandjal tuleks aga arvestada ka võimalike ohtudega, näiteks töökoha kehv ergonoomika, ebapiisav valgustus, õnnetusjuhtumi ohud.

Töölaud ja töötool Kas töötaja kodus on olemas laud ja tool, mis võimaldavad head tööasendit? Töölaud või tööpind peab olema küllaldaselt suur, et sinna mahuksid arvuti ja muud vajalikud abi- ja töövahendid ning laual oleks ka piisavalt toetuspinda kätele. Tooli ja töölaua paigutus peab tagama töötajale ergonoomiliselt õige kehaasendi. See tähendab, et tool peab olema reguleeritav, et töötajal oleks võimalik seda enda kehale sobivaks seada.


ValgustusKodudes ei ole tihti arvestatud sellega, et seal hakatakse ka tööd tegema – st valgustus-lahendus on pigem hämaram ja õdusam. Siiski peab ka kodukontoris olema töökoht piisavalt valgustatud. Kui üldvalgustid ei taga piisavat valgustatust, siis tuleb lisaks kasu-tada sobivaid kohtvalgusteid (näiteks laualamp või põrandalamp).

ArvutiKas töötaja põhitöövahendiks on lauarvuti või sülearvuti? Kas sülearvuti jaoks on olemas lisavarustus, et töökohta ergonoomiliseks kujundada? Pidev sülearvutiga töötamine põhjustab pingeid kaelas ja õlavöötmes, sest ekraani vaatamiseks peab töötaja vaatama püsivalt allapoole. Sülearvuti kasutamisel on abiks näiteks spetsiaalne dokk või juhtmed ja eraldi kuvar, klaviatuur ning hiir või sülearvuti alus ja eraldi klaviatuur ning hiir.

Ümbritsev keskkondTöötaja kodus on töökoha ümbrusega seotud ohtude kaardistamine küll üsna keerukas, kuid tööandjal tuleb arvestada sellega, et ka kodus juhtunud õnnetus võib olla tööõnnetus ning seda tuleb uurida. Seega tuleks tööandjal koos töötajaga rääkida ka muudest võimalikest ohtudest ja nende vältimisest (libisemine, komistamine, kukkumine jms).

Juhendamine ja kontrollKaugtöö puhul teeb töötaja tööd eemal, st tööandjal on keeruline tema töötingimusi jälgida ja kontrollida. Seega juhendamine ja töötaja teadlikkuse tõstmine mängivad väga olulist rolli, et töötaja järgiks ettenähtud reegleid ja käituks oma tervist säästvalt. Kaugtööle ei tohi lubada töötajat, kes ei mõista tööga seotud ohtusid ja riske. Asjakohane on ka tööandja poolt töötingimuste kontrollimine. Kui töökohta ei ole võimalik vaadelda, siis saab tööandja näiteks vestelda töötajaga ja uurida, millised ta töötingimused hetkel on.

Tööandjal tuleb arvestada sellega, et töövahendite hankimine, paigaldamine ja hooldus on üldjuhul tema vastutus. Töötaja peab hoidma ja kasutama töövahendeid vastavalt tööandja poolt kehtestatud reeglitele. Kui töötaja kodus ei ole näiteks ergonoomiliseks töökohaks vajalikku sisustust, siis tuleb tööandjal koostöös töötajaga leida võimalus sobivate tingimuste loomiseks. Kaugtöö tegemine ei tohi töötajale kaasa tuua tööga seotult sissetuleku vähenemist. Kodukontori sisustamisel tasub tööandjal maksustamise teemal nõu pidada Maksu- ja Tolliametiga.

Psühhosotsiaalne töökeskkond - psühholoogilised riskidTöötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on psühholoogilisteks ohuteguriteks mono-toonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine


üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töö-taja psüühilises seisundis.

Korteriühistute töötajatel võib olla probleemiks suhtlemine korteriomanikega, kes soovivad, et muru oleks küll niidetud aga seda ei peaks niitma hommikul, lõuna ajal või õhtul (ükskõik, mis ajal muru niita, kedagi muruniiduki tekitatav müra segab). Pahatihti ei jäta inimesed oma pahameelt kojamehe peal välja elamata, saamata aru, et tema teeb lihtsalt oma tööd. Samad probleemid esinevad ka koristajatel, küll pestakse põrandat liiga vähe, küll liiga palju, küll valel ajal jne. Korteriühistute juhatuse liikmete töös tekib kohati vajadus lahendada korteriomanike probleeme, nt võtta vastu otsus, kas ehitada maja ette laste mänguväljak või mitte. Kui pooled on mänguväljaku poolt ja pooled vastu, siis mistahes otsuse tegemisel, on pooled majaelanikud juhatuse liikmete peale tigedad. Elu on näidanud, et tõeline proovikivi korteriühistute juhatuse liikmetele on maja renoveerimine. Renoveerimine on ju tore ja renoveeritud majas elada on ka toredam kui renoveerimata majas, aga renoveerimise protsess (igasugune remont ja ehitus) on korraldajate jaoks närvesööv. Nii palju, kui on korteriomanikke, on ka erinevaid arvamusi ja igaühe meelest on just tema arvamus see kõige õigem.

Nagu näha, ei pääse ka korteriühistute töötajad töös psühholoogilistest pingetest. Mida annab aga nende vähendamiseks ära teha? Esimene samm on riskianalüüsi käigus tuvas-tada, millised on konkreetsel ametikohal (koristaja, majahoidja, juhatuse liige) esinevad riskid. Psühholoogiliste riskide tuvastamisel on kindlasti abiks töötajate küsitlemine – mis neile konkreetselt muret valmistab. Kui probleemkohad on leitud, on võimalik probleemide lahendamiseks mõelda välja meetmed. Näiteks leppida korteriühistu koosolekul kokku, millal muru niidetakse.

Samuti on töötajatele abiks, kui nende juht probleeme tunnistab, mõnikord võib piisata sellest, et inimene saab oma mure ära rääkida ja keegi teda mõistab. Juhatuse liikmel on ka võimalus eriti probleemsete korteriomanikega vestelda ning püüda seeläbi stressirohkeid olukordi vähendada.

TervisekontrollTöötaja tervisekontrolli saatmise aluseks on töökeskkonna riskianalüüs, millest peab selguma töötaja kokkupuude tervist ohustavate teguritega. Riskide hindamisel on oluline lähtuda mitte üksnes ohuteguri esinemisest, vaid tähtis on läbi mõelda ka ohuteguriga võimaliku kokkupuute tõenäosus, ajaline kestvus ning sellega seotud rakendatavad ennetusmeetmed. Seda eriti osalise tööajaga töötamisel. Sellisel juhul tuleb riskianalüüsi käigus hinnata, kas töötaja puutub ohuteguriga kokku nii palju, et see võib tema tervist ohustada. Juhul, kui töötaja puutub küll töökeskkonna ohuteguritega kokku, kuid kokkupuute aeg on lühike, ei pruugi tekkida vajadust tervisekontrolli korraldamiseks.


Näiteks, kui osalise tööajaga töötav raamatupidaja töötab kuvariga 2 tundi nädalas, ei ole talle kohustust tervisekontrolli korraldada.

Ohutegurid, millega kokku puutudes tuleb töötajale tervisekontroll korraldada, on näiteks kokkupuude müraga (töötamine muruniidukiga). Kui terviseriski hindamise tulemusel on sotsiaalministri 27.02.2001 määrus nr 26 „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ lisas toodud metoodika alusel riskihinne üle 10 (alates riskitasemest 2), tuleb korraldada töötajatele tervisekontroll.

Tervisekontrolli korraldamiseks tuleb tööandjal töötervishoiuarstile edastada töökesk-konna riskianalüüs, tervisekontrolli saadetud töötajate nimekiri, kus on kirjeldatud tööta-jate kokkupuude töökeskkonnas esinevate ohuteguritega ja tööstaaž konkreetses ametis ning eelmised tervisekontrolli otsused, kui need on olemas. Töötervishoiuarsti ülesanne on tutvuda reaalse töökeskkonnaga ja tööandja poolt edastatud dokumentidega enne tervisekontrolli, et tal oleks võimalik analüüsida töötaja tervist, lähtudes konkreetsest töökeskkonnast ja töötingimustest.

Tervisekontroll korraldatakse tööajal ja tööandja kulul, seda nii esmase kui ka perioodilise tervisekontrolli puhul. Uute töötajate puhul tuleb tervisekontroll korraldada nende tööle asumise esimese kuu jooksul (esmane tervisekontroll). Järgmise tervisekontrolli aja mää-rab töötervishoiuarst tervisekontrolli otsusel. Perioodiliste tervisekontrollide maksimaalne vaheaeg on kolm aastat (alaealiste töötajate puhul kaks aastat). Tervise kontrolli sageduse määramisel lähtub töötervishoiuarst töökeskkonna riskidest ja töö taja tervislikust seisun-dist. Tööandja kohustus on korraldada töötajate perioodilist tervisekontrolli vastavalt töö-tervishoiuarsti poolt määratud sagedusele.


Kui tööandja saadab töötaja tervisekontrolli, siis ei ole töötajal õigust keelduda tervise-kontrolli minemisest. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus paneb töötajale kohus tuse läbida tööandja poolt korraldatud tervisekontroll. Samuti ei ole lubatud tööandjal ja töötajal sõlmida omavahelist kokkulepet, kus töötaja ei taha tervisekontrolli minna ja tööandja selle tõttu tervisekontrolli ei korralda.

Tervisekontrolli tulemusena koostab arst tervisekontrolli otsuse. Tervisekontrolli otsus edastatakse tööandjale ja otsuse vormil on kirjas üksnes, kas töötajale sobib ettevõtte töökeskkond ja töökorraldus ning vajadusel lisatud ettepanekud ja soovitused muutusteks. Töötervishoiuarst ei väljasta töötaja terviseandmeid tööandjale. Terviseandmete kohta annab arst infot üksnes konkreetsele töötajale, st ta selgitab töötajale tehtud uuringute tulemusi, annab hinnangu terviseseisundile ja koostab tervisekontrolli otsuse, tutvustades seda ka töötajale.

Tööandja peab töötervishoiuarsti poolt väljastatud otsust järgima. Kui töötervishoiuarst on otsustanud, et töötaja jaoks ei sobi konkreetne töökeskkond ja töökorraldus, siis ei tohi tööandja lubada töötajal antud töö jätkamist. Näiteks võib olla otsus selline, et töötaja sobib töötama, kuid ei tohi tõsta raskusi korraga üle 10 kg. Sellisel juhul tuleb tööandjal arsti poolt kirjutatud piirangut arvestada ja töö ümber korraldada selliselt, et töötaja ei pea tõstma üle 10 kg kaaluvaid raskusi. Terviskontrolli otsusel välja toodud ettepanekud on tööandja jaoks heaks nõuandeks, kuid nende täitmine ei ole kohustuslik. Töötervishoiuarst annab soovitusi eelkõige töötaja tervist arvesse võttes, et ennetada tööga seotud haigestumisi ning säilitada töötaja töövõimet. Soovitusteks võib olla näiteks massaaž.

Tervisekontrolli otsuseid peab tööandja säilitama 10 aastat peale töötajaga töösuhte lõppemist. Tervisekontrolli otsuste säilitamise kohustus tuleneb sellest, et tööandjal võib tekkida kas töösuhte ajal või peale töösuhte lõppemist tervisekontrolli toimumise ja selle otsuse tõendamise vajadus (näiteks, kui töötajal diagnoositakse tööga seotud haigus).Töötervishoiuarst säilitab tervisekontrolli otsuseid ja sellega seotud andmeid 75 aastat.

IsikukaitsevahendidIsikukaitsevahend tähendab inimese seljas, peas, jalas või käes kantavat või hoitavat vahendit, mis on konstrueeritud ja valmistatud inimese kaitsmiseks tema elu ja tervist ohustava teguri eest. Tööandja peab varustama töötajad isikukaitsevahenditega, kui õnne-tuse või haigestumise ohtu töökohas ei saa vältida ega piirata tehniliste ühiskaitsevahen-dite või töökorraldusabinõudega.

Isikukaitsevahendi valimineRiskianalüüsi käigus tuleb tööandjal välja selgitada töökeskkonnas esinevad ohutegurid


ja hinnata sellest lähtuvalt riske töötaja tervisele ja ohutusele. Teisisõnu tuleb esmalt tuvastada konkreetne probleem ja alles siis asuda seda sobivate meetmetega lahendama.

Seadmetega töötamisel aitab isikukaitsevahendit valida seadme valmistaja koostatud kasutusjuhend, kus kirjeldatakse, millised isikukaitsevahendid on konkreetse seadmega töötamiseks vajalikud. Näiteks on muruniiduki kasutusjuhendis toodud info, kui suurt müra seade tekitab ja antud soovitused kõrvaklappide valimiseks. Sama kehtib ohtlike kemikaalide puhul: kemikaali tootja kirjeldab konkreetse isikukaitsevahendi vajadust ohu-tuskaardil. Kui tootja on seadme või kemikaaliga töötamiseks ette näinud isikukaitseva-hendi, peab tööandja selle töötajale ka võimaldama.

Näiteks võib muruniiduki kasutusjuhendis olla info - • Kandke alati muruniidukiga töötamise ajal kaitseprille või külgklaasiga näokaitset.• Tera käsitsemisel kandke hea lõikekindlusega töökindaid.• Müratase 95dB.

Sellisel juhul peab tööandja töötajale väljastama kaitseprillid, tugevad töökindad terade käsitsemiseks ja kuulmiskaitsevahendid.

Isikukaitsevahendi soetamisel tuleb arvestada, et isikukaitsevahend:• vastaks täielikult kaitsevajadusele;• ei põhjustaks kandjale liigset koormust ega vähendaks töötaja nägemist või kuulmist

korrigeerivate vahendite toimet, näiteks prille kandvale töötajale tuleb soetada spetsiaalsed kaitseprillid, mida saab kanda oma prillide peal;

• sobiks kasutajale;• sobiks kasutamiseks antud tööoludes;• vastaks ergonoomianõuetele ning oleks kooskõlas töötaja terviseseisundiga.

Soovitatav on isikukaitsevahendite valimisel konsulteerida töötajatega, kes neid kasu-tavad. Tuleks hinnata, kas väljastatud isikukaitsevahendid on sobiva suurusega, kas nendega ollakse rahul ning kas samal ajal kasutatavad isikukaitsevahendid sobivad koos kasutamiseks.

Mitu töötajat võib kasutada ühte ja sama isikukaitsevahendit, kui tööandja on taganud abinõud nende puhastamiseks ja desinfitseerimiseks enne iga järgnevat kasutajat.

Tööandja on kohustatud pidama töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite üle arvestust. See annab tööandjale ülevaate töötajatele soetatud isikukaitsevahenditest, nende kasutus-ajast ja sellest, kellele need on väljastatud.

Arvestuse pidamisel on soovitatav üles märkida järgnevad andmed:• kellele isikukaitsevahend väljastati;• mis liiki ja tüüpi isikukaitsevahend on väljastatud (mark ja mudel);• millal isikukaitsevahend väljastati;• töötaja allkiri vastuvõtmise kohta.


Isikukaitsevahendeid peab hoidma kohas, kus nad on kaitstud kahjustuste ja määrdumise eest ajal, mil neid ei kasutata. Nii kestavad need kauem ja tagavad vajaliku kaitsetaseme.

Töötaja on kohustatud kasutama talle väljastatud isikukaitsevahendeid vastavalt kasutus juhendile ja tööandja antud juhistele ning hoidma neid töökorras. Hoolimata sellest, et töötajal on seadusest tulenev kohustus talle väljastatud isikukaitsevahendit nõuetekohaselt kasutada, on samal ajal tööandjal kohustus tagada, et isikukaitsevahendit kasutatakse valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt, alates ohtliku töö algusest kuni töö lõpetamiseni ning kontrollima selle kasutamist. See tähendab, et tööandja peab kontrollima, et töötajad kasutaksid neile väljastatud isikukaitsevahendeid õigesti kogu ohtliku töö vältel. Samuti peab tööandja veenduma, et isikukaitsevahendeid kasutatakse õigesti.

Juhendamine ja väljaõpeIgale töötajale, kes tööle asub, tuleb korraldada juhendamine tööandja kinnitatud ohutus-juhendi alusel. Juhendamine tuleb korraldada hoolimata sellest, et töötaja töötab osalise tööajaga ja teeb lihtsana näivat tööd (nt kojamees).

Töötajate juhendamine ja väljaõpe koosneb järgnevatest etappidest:• sissejuhatav juhendamine• esmane juhendamine töökohal• väljaõpe• täiendjuhendamine

Sissejuhatav juhendamineTöötaja sissejuhatava juhendamise viib läbi töökeskkonnaspetsialist tööandja kinnitatud juhendi alusel enne töötaja tööle asumist. Sissejuhatav juhendamine annab uuele töötajale täpsemat infot, millega ettevõte tegeleb ning kuidas toimib ettevõtte töökorraldus.

Sissejuhatav juhendamine peab sisaldama:• ettevõtte töökorralduse, sisekorraeeskirjade ning töötervishoidu ja

tööohutust reguleerivate õigusaktide tutvustamist;• töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavate abinõude tutvustamist;• juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral;• juhiseid keskkonna saastamisest hoidumiseks;• töötaja kohustusi ja õigusi vastavalt õigusaktides sätestatule;• töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja tööinspektsiooni

kontaktandmete tutvustamist.


Esmajuhendamine töökohalEsmane juhendamine viiakse läbi töötaja tulevasel töötamiskohal tööandja määratud pädeva isiku poolt. Esmajuhendamisel tutvustatakse uuele töötajale täpsemalt tema tööd ja töökohta ning selgitatakse, kuidas ja milliste töövõtetega tuleb tööd teha nii, et töö tegemine ei ohustaks töötajat ennast ega kaastöötajaid.

Esmajuhendamisel tutvustatakse töötajale:• tööandja koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtava töö või kasutatavate

seadmete, masinate, tööriistade, veokite ja muude töövahendite kohta;• töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist;• ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid;• töötaja töökorraldust;• tule- ja elektriohutusnõudeid;• hädaabitelefoni, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite asukohta;• töökohal kasutatavaid ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja –teede

asukohta.

Peale uuele töötajale juhendite lugeda andmist võiks tähtsamad punktid juhenditest töötajale üle rääkida, sest infot, mida töötaja esimesel tööpäeval läbi peab lugema, on väga palju. Samuti võib töötajal tekkida küsimusi või ta ei saa täpselt juhendis kirjutatust aru. Sellisel juhul oleks abiks vestlus peale juhendite lugemist, kus töötaja saaks vastused tekkinud küsimustele.

VäljaõpeVäljaõpe ohutute töövõtete omandamiseks korraldatakse töötajale pärast esmajuhe nda-mist, vajadusel ka pärast täiendjuhendamist. Väljaõpe toimub tööajal tööandja poolt mää-ratud kogenud töötaja juhendamisel. Töötaja lubatakse iseseisvale tööle, kui juhendaja on veendunud, et töötaja tunneb töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja oskab neid praktikas rakendada.

Väljaõppe käigus ei tule töötajale õpetada mitte ainult ohutuid töövõtteid, vaid ka viia vajadusel läbi isikukaitsevahendite näitlik kasutamine. Tundub lihtne, kuid kõrvatroppide kõrvapanek selliselt, et need ka töötaja kuulmist kaitseksid, nõuab teadmisi ja oskuseid. Samuti on väljaõpe oluline, kui töötaja peab kasutama näiteks kukkumiskaitsevahendeid.

Väljaõppe kestuse määrab tööandja sõltuvalt ameti- või kutseala spetsiifikast, keerukusest ning töö ohtlikkusest. Tööandja võib töötajale väljaõpet mitte korraldada, kui töötaja on töötanud eelnevalt samalaadsel tööl, tunneb ohutuid töövõtteid või kui tema töö laad seda


ei nõua. Kuid kuna kõik ettevõtted on erinevad ja ka kasutatavad töövahendid ei ole täpselt samad, on siiski soovitav väljaõpe viia läbi kõikidele töötajatele. Kogenud ja samalaadset tööd teinud töötajale on väljaõpe lühem ning võib piirduda paari tunni jooksul töökoha ja töövahendite tutvustamisega.

Täiendjuhendamine tuleb töötajale korraldada:• uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate

nõuete muutumisel;• töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg;• tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;• töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel;• kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid nii, et see põhjustas või oleks võinud põhjustada

tööõnnetuse;• tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või

ametikohustuste hulka;• kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks;• kui tööinspektor peab seda vajalikuks.

Juhendamiste registreerimineTöötaja sissejuhatav, esma- ja täiendjuhendamine, väljaõpe ning töötaja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis, kuhu märgitakse:• juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus;• juhendatava ja juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet;• struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati;• täiendjuhendamise põhjus;• töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused;• iseseisvale tööle lubamise kuupäev.

Töötaja kinnitab juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga. Üldiselt kasutatakse töötajate juhendamiste, väljaõppe ja iseseisvale tööle registreerimiseks individuaalseid registreerimise kaarte. Kui iga töötaja kohta on kasutusel kaart, on selle pealt hea jälgida, millised juhendamised töötajale on läbi viidud ja mis võib olla ununenud.

OhutusjuhendidEttevõttes peavad olema ohutusjuhendid kõikide tehtavate tööde ja kasutatavate töö-vahendite kohta. Töövahendite kohta koostatud ohutusjuhendid peavad arvesse võtma valmistaja antud kasutusjuhendit. Töövahendi kohta koostatud ohutusjuhendis peab kind-lasti olema info töövahendi ohutust tagavate seadiste kohta.

Kas koostada majahoidjale eraldi ohutusjuhendid lume lükkamiseks ja muruniiduki kasutamiseks või kajastatakse kõik majahoidja poolt tehtavad tööd „Ohutusjuhendis majahoidjale“, on tööandja otsustada, kuid kõik tegevused peavad olema ohutusjuhendis kajastatud.


Üldised ohutusjuhendid, mis on koostatud selliselt, et need peaksid sobima paljudele erinevatele töödele ja töövahenditele, on head ohutusjuhendi koostamise algallikad, kuid neid tuleb kindlasti kohandada lähtuvalt konkreetsest tööst ja töövahendist.

Ohutusjuhend peab sisaldama teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda töövahendi kasutamisega. Kui selle seadmega on juhtunud õnnetusi, peaksid need olema ohutusjuhendis kajastatud. Samuti abinõud, mida tuleb rakendada töötajate ohutuse tagamiseks. Ohutusjuhendis peavad olema kirjas juhised tegutsemiseks õnnetusohu või juhtunud õnnetuse korral.

OlmetingimusedTöötajate olmeruumid peavad olema ehitatud ja sisustatud arvestades töötingimusi ning töötajate arvu ja soolist koosseisu. Kui töötajad peavad kandma tööriietust (nt kojamees), peab olemas olema riietusruum, samuti peab olema tagatud riiete kuivatamise võimalus.Füüsiliselt rasket või määrivat tööd tegeval töötajal peab olema pesemisvõimalus. Olmeruumid peavad olema puhtad ja nende temperatuur sobiv (pesemis- ja riietusruumide temperatuur peaks olema kõrgem kui puhkeruumides). Sobiva õhutemperatuuri valimisel tuleks arvestada töötajate arvamust.

Töökohal peab olema tagatud nõuetele vastav kvaliteetne joogivesi ja ühekordsed või pestavad jooginõud. Joogivett võib pakkuda nii kraaniveena (ühisveevärgist tulev vesi) kui ka pudeliveena – oluline on selle kvaliteet. Töötajatel peab olema võimalus kasutada töökoha või riietus- ja pesemisruumi läheduses tualettruumi. Tualettruumis peab olema võimalus käte pesemiseks ja kuivatamiseks.

Puhkeruum tuleb sisustada laudade ja seljatugedega toolidega. Kui puhkeruumi ei looda, tuleb töötaja tervist ja ohutust silmas pidades puhkepausideks kohandada mõni muu ruum. Puhkamiseks ettenähtud ruumis on suitsetamine keelatud.

TööõnnetusKuigi korteriühistus töötamine tundub mitte väga ohtliku tööna, juhtub ka sellel tööl siiski tööõnnetusi. Kui tööõnnetus on juhtunud, tuleb selle põhjused välja selgitada ning mõelda mida teha teisiti, et järgmist õnnetust ei juhtuks.

Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Eelnevatel juhtudel saadud ning töö või töökeskkonnaga põhjuslikku seost mitteomav tervisekahjustus või surm ei ole tööõnnetus.

Kui tööandja annab töötajale konkreetse tööülesande või töötaja täidab töölepingust või ametijuhendist tulenevat ülesannet ning selle tegevuse käigus saab ta tervisekahjustuse, siis on tegemist tööõnnetusega. Sageli täidavad tervisekahjustuse saamise hetkel


töötajad ka muid tööga seotud ülesandeid, mis ei ole otsesed tööülesanded, kuid on tööandja loal tehtavad. Näiteks läheb töötaja tanklast muruniidukile bensiini ostma või poest aruannete printimiseks paberit tooma ning teel sinna toimub liiklusavarii või töötaja komistab ja kukub. Sellisel juhul on tegemist siiski tööandja huvides tegutsemisega ning ka need juhtumid on üldjuhul tööõnnetused. Tööõnnetused ei ole teel tööle või töölt koju saadud tervisekahjustused.

Töötaja peab kohe tööandjale või tema esindajale teatama õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest. Samuti tuleb tööõnnetuse tõttu arsti poole pöördudes anda arstile teada, et viga saadi tööd tehes. Kui töötaja ütleb arstile, et tervisekahjustus saadi tööl olles, on töövõimetuse määramisel või raske tervisekahjustuse korral arstil kohustus teavitada juhtunust Tööinspektsiooni, kes omakorda teavitab tööandjat. Kuigi teave jõuab niiviisi tööandjani hiljem, on just esimestel päevadel kogutud informatsioon tööõnnetuse asjaoludest olulise tähtsusega. Hiljem võib ette tulla vasturääkivusi või on keeruline tõendada üksikasju, mis võivad oluliseks osutuda.

On juhtumeid, kus pärast õnnetust töötaja terviseseisund halveneb või selgub, et vigastus on arvatust raskem. Juhtumi toimumisel ei anta koheselt tööandjale teada, vaid töötatakse tööpäev lõpuni. Arsti poole pöördutakse peale tööpäeva lõppu, halvemal juhul öösel või järgmisel hommikul. Hiljem arsti poole pöördumisel on kannatanul väga raske tõestada, et tervisekahjustus saadi tööd tehes.

Raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest peab tööandja teavitama viivitamata Töö -inspektsiooni, surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseid. Telefoni teel antakse järgmi-sed andmed:1. töötaja ees- ja perekonnanimi ja kontakttelefon;2. tööõnnetuse toimumise koht, kuupäev ja kellaaeg;3. sündmuse lühikirjeldus;4. tööandja nimi ja aadress;5. teate edastaja ees- ja perekonnanimi, ametinimetus ja kontakttelefon.

Seejärel esitatakse esimesel võimalusel loetletud andmed Tööinspektsioonile e-kirja teel.


Tööõnnetuse uurimineTööandja uurib kõiki toimunud tööõnnetusi. Juhul, kui ettevõttes on valitud töö kesk-konnavolinik või on olemas töötajate usaldusisik, osaleb tema uurimises.

Tööõnnetuse uurimise eesmärk on välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. Tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks tööõnnetuse uurija:1. selgitab välja, kas õnnetusjuhtum oli põhjuslikus seoses töötaja töö või

töökeskkonnaga;2. kogub õnnetuskohast tõendeid. Viib kogumise käigus läbi sündmuskoha vaatluse,

teeb fotosid või skeeme, hindab töökoha ja kasutatud töövahendite vastavust töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele;

3. võtab seletused isikutelt, kellel on andmeid õnnetusega seonduvate oluliste asjaolude kohta;4. tutvub asjakohaste dokumentidega, sealhulgas töökeskkonna riskianalüüsi

dokumentidega, tööandja kinnitatud ohutusjuhenditega, töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalast juhendamist ja väljaõpet tõendavate dokumentidega ning töösuhet tõendavate või töökorraldust kajastavate dokumentidega, ning teeb dokumentidest vajaduse korral väljavõtteid ja koopiaid;

5. selgitab välja töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise eest vastutavad isikud;6. kaasab vajaduse korral uurimistoimingu läbiviimisele asjaomase spetsialisti.

Tööandja registreerib tööõnnetuse ja vormistab tööõnnetuse uurimise käigus kogutud ja koostatud dokumendid tööõnnetuse uurimistoimikuks ning säilitab andmeid 55 aastat.

Raske või surmaga lõppenud tööõnnetuse korral peab säilitama õnnetuskoha ja selle juurde kuuluvad töövahendid puutumatuna töö jätkamise lubamiseni tööinspektori või politsei poolt. Õnnetusohu või tehnoloogilise protsessi omapära tõttu ei pruugi eelmist kohustust tööandja saada täita. Sellisel juhul tuleb Tööinspektsiooni teavitada ning asuda sündmuskoha ja selle juurde kuuluvate seadmete üksikasjalikku jäädvustamist skeemide, fotode, sündmuskoha kirjelduse või muu tõendusmaterjali abil.

Surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajaduse korral ka teisi tööõnnetusi uurib lisaks tööandjale ka tööinspektor, kellel on õigus saada koopiaid tööandja kogutud või koostatud uurimise ja muudest tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamisel tähtsust omavatest dokumentidest. Seetõttu on vajalik viivitamata teavitada Tööinspektsiooni ja koheselt tõendusmaterjali koguda. Tööõnnetuse uurimise lõpetamisel koostab töö-inspektor uurimiskokkuvõtte ja esitab selle koopiad tööandjale ja kannatanule või tema huvide kaitsjale.

Tööandja peab tööõnnetuse uurimise läbi viima hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast töö-õnnetuse toimumist. Uurimistulemuste alusel koostatakse kolmes eksemplaris määru-sega kehtestatud vormikohane raport (raporti vorm on leitav Tööinspektsiooni kodu lehelt www.ti.ee rubriigist: Vormid ja blanketid).

Peale uurimise lõpetamist peab tööandja hiljemalt kolme tööpäeva jooksul esitama rapor-tid Tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide esindajale.


Kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei ole tööõnnetusega, lõpetab tööandja uurimise ja koostab akti, milles kirjeldab vabas vormis õnnetusjuhtumi asjaolusid ja esitab uurimise lõpetamise põhjuse. Akti allkirjastavad tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik. Akt esitatakse Tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast õnnetusjuhtumi uurimise lõpetamist. Kui tööandja on esitanud akti, kuid tööinspektor uurimise või järelevalve käigus tuvastab, et tegemist oli tööõnnetusega, on tal õigus ettekirjutusega nõuda tööandjalt akti tühistamist ja õnnetusjuhtumi menetlemist tööõnnetusena.

Kui tööõnnetus toimub füüsilisest isikust ettevõtjaga töökohal samal ajal koos ühe või mitme tööandja töötajatega töötamisel, teeb kõik tööõnnetusega seotud toimingud tööandja, kes korraldab töid või kellega füüsilisest isikust ettevõtjal on lepinguline suhe.

Kutsehaigus Tööga seotud haigused jagunevad kutsehaigusteks ja tööst põhjustatud haigusteks. Kutsehaigus on pikaajaline tervisehäire, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaigustele on iseloomulik aeglane, järkjärguline areng ning samuti mitme kutsehaiguse esinemine samal inimesel. Kutsehaigusi diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmeid tema praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. Peamiselt diagnoositakse kutsehaigusi SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuses. Kutsehaigestumisest teatab töötervishoiuarst töötajale, töö-andjale, Tööinspektsioonile ja töötajat töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile kirjalikult viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist. Arst saadab teatise kutsehaiguse diagnoosimise kohta haigestunu kõikidele (ka varasematele) tööandjatele, kelle juures töötamine võis mõjutada kutsehaiguse kulgu.

Tööandjale saadetavas arsti teatise eksemplaris ei ole märgitud kutsehaiguse konkreetset diagnoosi, sest tegu on delikaatsete isikuandmetega. Küll aga on seal kirjas, milline töökeskkonna ohutegur haigestumise põhjustas, ning sellest lähtuvalt tulebki tööandjal korraldada kutsehaiguse uurimine.

Kutsehaiguse puhul peab tööandja korraldama ettevõttesisese uurimise ja koostama kutsehaigestumise raporti (blankett on leitav Tööinspektsiooni kodulehelt) 20 tööpäeva jooksul alates kutsehaiguse teatise saamisest. Vajaduse korral uurib kutsehaigestumise asjaolusid ja põhjuseid ka tööinspektor. Kutsehaigestumise uurimisse peab tööandja kaasama töötajate valitud töökeskkonnavoliniku või tema puudumisel töötajate usaldus isiku.

Peale uurimise lõpetamist peab tööandja kavandama, mida muuta ja parandada, et teis-tel ettevõtte töötajatel ei tekiks samalaadseid kutsehaigusi. Meetmed peavad olema kooskõlas kutsehaiguse põhjustega.

Tööelu tekitab küsimusi?Tööinspektsioon teab vastuseid!VAATA Tööinspektsiooni kodulehte www.ti.ee ja Tööelu portaali www.tööelu.ee

HELISTA juristi infotelefonile 640 6000igal tööpäeval kella 9.00–16.30

KASUTA kliendiportaali eti.ti.ee

KIRJUTA [email protected]

KUTSU töökeskkonna konsultant oma ettevõttesse [email protected]

Euroopa LiitEuroopa Sotsiaalfond

Eestituleviku heaks

Documents

Töötervishoid ja tööohutus korteriühistutes · 2020-04-17 · tamise ajal tekib mootori ümber elektromagnetväli ja seetõttu soovitatakse implantaati omavatel töötajatel