Transpordi väliskulud ja õiglasema

hinnakujunduse võimalused

Mari JüssiEesti Roheline Liikumine

mari@seit.eewww.roheline.ee

3.6.2005 Keskkonnafoorum

“Ökomaksureform – säästva arengu tagatis”

Sisu

• Transport ja keskkond

• Transpordi väliskulud Euroopas

• Eesti maanteetranspordi väliskulud 2003.

• Väliskulude sisestamise võimalusi

• Taani automaksu ja uute sõiduautode energiaklassi märgistamine

•10 ha maad kaob uue infrastr. alla iga

päev

•tarbib muid taastumatuid loodusvarasid

•Avalikkus eelistab ühistranspordi- ja kergliikluse arendamist

•Kohalike rahulolematus

•20% eurooplastest elavad liikluse tõttu müranormi piiridest väljas

•infra tihti barjäär teistele liiklejatele

•50% maailma naftast kulub transpordis

•Transport tarbib 35% koguenergiast

•Ummikukulud on Euroopas ca 65 miljardit EUR aastas

•Uue infrastruktuuri ehitus on väga kallis

•Infra hoolduse käigus sool, taimetõrjekemikaalid

•20-70 000 tonni naftat lekib igal aastal Läänemerre

•Naftamaardlad hävitavad tuhandete m2 ulatuses looduslikke ja kultuurmaastikke

•Ajasäästu liikluses ei ole – päevane ajakulu konstantne

•40 000 hukkunut aastas

•Ca 100 000 lisaks tervisemõjude tõttu

•Istuv eluviis

•400 miljonit tonni maailmamerre

•Prestige’I tankeriõnnetus tappis 300 000 merelindu

Jäätmed Euroopas, aastas:

•2 miljonit t ohtlikke jäätmeid aastas (10% kogu ohtlike jäätmete mahust)

•Ca 200 miljonit kasutatud autorehvi

•õhu kvaliteet

• autokasutaja saab 30% rohkem saastet kui teised liiklejad

•Poliitilised pinged ja ebastabiilsus,

•Kohalike rahulolematus

•Inimõigused

•10 ha maad kaob uue infrastr. alla iga

päev

•tarbib muid taastumatuid loodusvarasid

•Avalikkus eelistab ühistranspordi- ja kergliikluse arendamist

•Kohalike rahulolematus

•20% eurooplastest elavad liikluse tõttu müranormi piiridest väljas

•infra tihti barjäär teistele liiklejatele

•50% maailma naftast kulub transpordis

•Transport tarbib 35% koguenergiast

•Ummikukulud on Euroopas ca 65 miljardit EUR aastas

•Uue infrastruktuuri ehitus on väga kallis

•Infra hoolduse käigus sool, taimetõrjekemikaalid

•20-70 000 tonni naftat lekib igal aastal Läänemerre

•Naftamaardlad hävitavad tuhandete m2 ulatuses looduslikke ja kultuurmaastikke

•Ajasäästu liikluses ei ole – päevane ajakulu konstantne

•40 000 hukkunut aastas

•Ca 100 000 lisaks tervisemõjude tõttu

•Istuv eluviis

•400 miljonit tonni maailmamerre

•Prestige’I tankeriõnnetus tappis 300 000 merelindu

Jäätmed Euroopas, aastas:

•2 miljonit t ohtlikke jäätmeid aastas (10% kogu ohtlike jäätmete mahust)

•Ca 200 miljonit kasutatud autorehvi

•õhu kvaliteet

• autokasutaja saab 30% rohkem saastet kui teised liiklejad

•Poliitilised pinged ja ebastabiilsus,

•Kohalike rahulolematus

•Inimõigused

Tehnoloogilised lahendused ei ole piisavad

•Ühistranspordi säästlikkus seisneb selle energia- ja ruumisäästlikkusel, tervislikkusel ja võrdsel juurdepääsul.

Transpordi väliskulud

• Kulud, mis ei peegeldu transpordi kasutamise hinnas ega ole kaetud aktsiiside jm transpordiga seotud maksude või tasude tuluga

– Keskkonnakahjud, – tervisekahjud,

liiklusõnnetused, – ummikute jms negatiivsete

mõjude kulu.

EUROOPAS: Kokku 650 miljardit EUR aastas. 2000. a

84% kuludest langeb maanteetranspordile, 14% lennundusele.

Kokkuvõte Eesti Rohelise Liikumise uuringust:

Eesti maanteetranspordi väliskulud 2003.a Mari Jüssi, Eesti Roheline Liikumine

Helen Poltimäe, Säästva Eesti Instituut

MKMi mittetulundusühingute projektitoetuse abil

Hindamise metoodika

Olemasolevate rahvusvaheliste uuringute metoodikate ja tulemuste võrdluse põhjal 2003. a maanteetranspordi väliskulud

• UNITE (Unification of accounts and marginal costs for Transport Efficiency), Leedsi Ülikool, TTÜ, Entec 2002

• INFRAS. External Costs of Transport. 2004• OECD Environment Directorate. External costs of

transport in Central and Eastern Europe. 2002• COWI. External Costs of Transport in Estonia. 2001

Mida hinnati, mida mitte

• Hinnati:– Kliimamuutused– Õhusaaste– Liiklusõnnetused

• Andmete puudumise tõttu ei hinnatud järgnevate mõjudega seotud kulusid:– müra, – vee- ja pinnasereostus, – ummikud ning – mõju looduslikule mitmekesisusele ja maastikele

•Transpordi väliskulud on Eestis kokku aastas vähemalt 7 miljardit krooni. Maanteeliikluse kulud kokku on 5,7 miljardit.

•Eesti maanteetransport ei ole hinnatundlik kütusehindade tõusule – kuigi reaalhindades on kütuse hind kasvanud 5 aastaga 24-50%, on maanteeliiklus kasvanud 20%, piirkonniti 40%. Kütusehindade suurenemise võrra on vähenenud kulutused auto soetamisele (odavad liisingud).

•Maanteeranspordiga seotud aktsiisid ja tasud katavad ainult ca 30% otsestest ja väliskuludest.

•Linnaliiklus katab ainult ca 2% otsestest ja väliskuludest.

•Väliskulusid saab pikemas perspektiivis vähendada eelkõige diferentseeritud kasutustasude kaudu ja sõiduautokasutuse ohjamise ja säästvate transpordiliikide eelisarendamise kaudu

Põhilised tulemused ja järeldused

Maanteetranspordi väliskulude jagunemine transpordiliikide vahel 2003. a (milj EEK/a ja % )

0,18 3%

2553 44%

3034 53%

Sõiduauto

Buss

Veoauto

KOKKU: 5, 772 MILJARDIT KROONI 2003. a sellest 40% linnades

Iga liiklusohvri kohta sureb igal aastal enneaegselt veel 3-4 inimest transpordi keskkonna- ja tervisemõjude tõttu. St, et Eestis 500-800 ohvrit 200-le liikluses otseselt hukkunule lisaks.

Autosõitjad ei ole õhusaaste eest rohkem kaitstud, vaid saavad reeglina 30% rohkem saastet kui jalakäijad või jalgratturid, pealegi on autoga kaasas käiv istuv eluviis peamisi ülekaalulisuse ning sellega seotud terviseprobleemide põhjustajaid.

Maanteetranspordi erinevate liikide ühikukulu 1000 reisija- või tonn-km kohta

0

100

200

300

400

500

600

Sõiduauto Buss VeoautoEE

K/1

000

reis

ija-

km j

a to

nn

-km

ko

hta

Liiklusõnnetus

Kliimamuutus

Õhusaaste

Eesti maanteetranspordi väliskulud

(liiklusõnnetused, õhusaaste, kliimamuutus)

Maanteetranspordi väliskulude jagunemine mõjude järgi

2940 51%

Õhusaaste

Liiklus-õnnetused

1724 30%

1106 19%

Kliimamuutsed

Sõiduauto väliskulude jaotus (milj EEK/a ja % )

1635 54%

985 32%

413 14%

Õhusaaste Kliimamuutus Liiklusõnnetused

Veoauto väliskulude jaotus(milj EEK/a ja % )

643 25%85 3%

1825 72%

Õhusaaste Kliimamuutus Liiklusõnnetused

Ühe 40-tonnise raskeveoki sõit Ikla-Tallinn (200 km) tekitab väliskulusid 3600 krooni

Ühe keskmise sõiduauto aastane läbisõit (10 000) tekitab 7406 kr väliskulusid

2003. a Riigimaanteed Linnad

Väliskulud: 3,5 miljardit 2,3 miljardit

Otsesed kulud: 1,2 miljardit 0,5 miljardit

Kulud kokku: 4,7 miljardit 2,8 miljardit

Tulud aktsiisidest jm

2,08 miljardit 0,05 miljardit (parkimistasud)

Tulude-kulude suhe

44% kaetud 1,8% kaetud

Eesti transpordisektori ühiskondlike kulude ja

avaliku sektori tulude analüüs

Tallinn subsideerib sõiduauto kasutajaid rohkem kui ühistranspordi kasutajaid

Ühistransport• Ühistranspordi kulud 400 miljonit• Piletitulud 200 miljonit“Omafinantseerimine” – 50%Sõiduautod• Tänavate ehitus ja hoolduskulud: 300 miljonit,

millest 50%-80% üksnes sõiduautoliiklusega seotud kulutused

• Parkimistasude tulud 30 miljonit• Otseste kulude “Omafinantseerimine” – 12-20%+ 1 miljard autokasutuse väliskulusid Tallinnas

Väliskulusid mittekajastav transpordi hind suurendab

• transpordikulusid tervikuna. Madalam hind soodustab maanteeliiklust ja sõiduauto kasutamist, leibkonna kulutuste suurenemist.

• Ebaõiglast konkurentsi transpordiliikide vahel• Ebaefektiivset maakasutust. Madalam hind soodustab

sellise maakasutuse kujunemist, mis on mugav autokasutajale, kuid ebamugav teistele transpordiliikidele. Kergliiklus, ühistranspordi-, eriti rongiühendused saavad vähem investeeringuid ja tuge.

• Keskkonnamõju. Õhusaaste, müra, elukeskkonna häirimine, kliimamõju, energiakulu, elupaikade kadumine, veereostus ja hüdroloogilised probleemid suurenevad.

Automaksu kehtestamine?

• Juba praegu maksame “automaksu”• Kõik – nii jalakäijad, autovabad,

pühapäevasõitjad kui ka 3 auto omanikud • Keskmiselt ca 6000 krooni aastas iga üle

20 aastase elaniku kohta – kokku 5,777 miljardit • Automaks jaotaks esimeses lahenduses

natukenegi õiglasemalt väliskulusid kogu elanikkonnalt nendele, kes autot omavad ja kasutavad

Kuluartikkel 1. eelistus 2. eelistus 3. eelistus KULUD KOKKU EESTIS 2003

Infrastruktuuri piirkulu

Diferentseeritud kilomeetritasu

Kütuseaktsiis Mootorsõidukimaks Ca 1,7 miljardit

Ohutus Kindlustus-preemiad

Diferentseeritud kilomeetritasu

Kütuseaktsiis 1,725 miljardit

Mõju kliimale Kütuseaktsiis Diferentseeritud kilomeetritasu

1,107 miljardit

Õhusaaste Diferentseeritud kilomeetritasu

Kütuseaktsiis Mootorsõidukimaks 2,940 miljardit

Müra Diferentseeritud Kilomeetritasu

Kütuseaktsiis Mootorsõidukimaks

Ummikud Ummikutasu Diferentseeritud kilomeetritasu

Otstarbekaimad viisid

transpordi väliskulude sisestamiseks (EEA 2004)

1.1.2005 käivitus Saksamaal kilomeetripõhine

raskeveokite maanteekasutustasude süsteem

- Õiglane maksustamine. Raskeveokid põhjustavad ebaproportsionaalselt suure osa maanteehoiu kuludest ja uute teede maksumusest. Ühe 40-tonnise raskeveoki poolt tekitatud kulu maanteele võib olla samaväärne 60 000 sõiduauto poolt tekitatud kulule.

- Õiglased konkurentsitingimused erinevate transpordiliikide vahel. Transpordivoogude suunamine maanteedelt raudteele ja veeteedele.

Saksa km-põhise raskeveokimaksu eesmärgid:

Km-põhine maks kehtib 12000 km kiirteedel.

Kasutustasu suurus: 0.09 - 0.14 EUR/km

Tulu: €2.4 miljardit EUR/aastas, millest suurem osa kasutatakse maantee- ja raudteeinfrastruktuuri hoiuks.

Londoni ummikumaks

5 naela päevas

Joonis 4.16 Sõiduautomargi keskmise vanuse ja aasta keskmise läbisõidu vaheline seos 2003. aasta andmetel

CitroenRenault

Kia

Škoda

Hyundai

Volvo

Moskvich

Mitsubishi

MB

Peugeot

Toyota

Mazda

BMW

Honda

Nissan

Audi

Lada

VW

Ford

Opel

Zaz

Volga

Fiat

0

5000

10000

15000

20000

25000

30000

0 5 10 15 20 25 30 35

Auto keskmine vanus

Au

to k

es

km

ine

läb

isõ

it

TTÜ, 2004

Lisainfo nt Taanis:

•EuroNCAP turvaklass kokkupõrgetel, jalakäija turvaklass

•Tahmafilter

Kodumasinate energiasäästu potentsiaal

• Kolme erineva voolutarbimisega külmiku energiatarve on järgmine:

• A-klassi külmik: 376 kWh/aastas• B-klassi külmik: 496 kWh/aastas• C-klassi külmik: 532 kWh/aastas

• >> Ostes C-klassi külmiku asemel A-klassi külmiku, säästab pere aastas 156 kWh x 1,26 krooni/kWh = 196,56 krooni. (hind tõusnud hiljuti 20%)

8 erineva kütusekuluga sõiduauto (bensiin) kulutused kütusele 20 000 km läbisõidu puhul

km/liitriga liitrit/a EEK/a• A-klass: 19 1053 12320• B-klass: 16,5 1212 14180• C-klass: 14,7 1360 15912 • D-klass: 13 1538 17995• E-klass: 12,1 1653 19340• F-klass: 10,7 1869 21867• G-klass: 8,3 2409 28185• G-klass: 5 4000 46800

>> Ostes G-klassi asemel B-klassi auto, säästab 20 000 km aastase läbisõidu puhul 14 000 krooni.

Bensiin 98 EURO, 2.6.2005 Neste tanklates 11,7 krooni

>> Ostes C-klassi asemel A-klassi külmiku, saab säästa aastas 156 kWh = 196,56 krooni.

>> Ostes G-klassi asemel B-klassi auto, säästab 20 000 km aastase läbisõidu puhul = 14 000 krooni. (10 800 kWh)

1l bensiini = 9 kWh

Bensiinimootoriga sõiduautode energiaklassid ja aastamaksud Taanis

  Energiaklass Kilomeetrit/l Automaks aastas A  Üle 20,0  520

 A  19,9 - 18,2  1.020

 B  18,1 - 16,7  1.520

 B  16,6 - 15,4  2.020

 C  15,3 - 14,3  2.520

 D  14,2 - 13,3  3.020

 D  13,2 - 12,5  3.500

 E  12,4 - 11,8  4.000

 F  11,7 - 11,1  4.500

 F  11,0 - 10,5  5.000

 G  10,4 - 10,0  5.500

 G  9,9 - 9,1  6.480

 G  9,0 - 8,3  7.500

 G  8,2 - 7,7  8.500

 G  7,6 - 7,1  9.480

 G  7,0 - 6,7  10.480

 G  6,6 - 6,3  11.480

 G  6,2 - 5,9  12.460

 G  5,8 - 5,6  13.460

 G  5,5 - 5,3  14.480

 G  5,2 - 5,0  15.480

 G  4,9 - 4,8  16.460

 G  4,7 - 4,5  17.460

 G  Under 4,5  18.460

Valitsuse autode võrdlus

(täpsed mudeli variandid pole teada, A6 oli ainuke mudel, kus oli B ja C klassi variante)

Transport neelab 50% maailmas tarbitavast naftast

Säästvast transpordipoliitikast vt ka:

“Säästev transpordipoliitika – juhendmaterjal arengukavade ja planeeringute

koostajatele”

Eesti Roheline Liikumine, dets 2004

www.roheline.ee

www.autovaba.ee

Kõike head!