Embed Size (px)
Citation preview
1
Tüüpülesanded ja kordamisteemad
04.10.2019.a. raamatupidaja, tase 5, kutseeksami I ja II osa konsultatsioonile registreerunutele
kodus ja konsultatsioonis lahendamiseks. Valikvastustega teooriaküsimused on koostatud
teemade kinnistamise eesmärgil.
1. Kompleksülesanne – raamatupidamise aastaaruanne
Kompleksülesanne bilanss ja kasumiaruanne
Ülesanne 1.1.
OÜ Sinilill on teenust osutav ja vahendustegevusega tegelev käibemaksukohustuslasena
registreeritud ettevõte. Kõigi käibemaksuga maksustatavate tehingute korral rakendatakse
käibemaksu üldist määra ja sisendkäibemaksu tohib 100% maha arvata. Raamatupidamise sise-
eeskirja järgi klassifitseeritakse alla 500 eurot maksev vara väheväärtuslikuks ja kantakse
soetamisel kuluks, 500 ja rohkem eurot maksev vara kajastatakse põhivarana. Käibemaks
kirjendatakse kontole „Käibemaks“.
Kontodel on 01.01.20x4.a. järgmised algsaldod (kõik eurodes):
Pikaajaline laenukohustis 18 000
Materiaalsed põhivarad 72 000
Arvelduskonto pangas 14 000
Kassa 0
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 35 000
Nõuded ostjate vastu 46 000
Osakapital nimiväärtuses palun arvutage
Võlad tarnijatele 32 000
Põhivara akumuleeritud kulum 18 000
Maksuvõlad 5 000
Ülesanne on skemaatiline, keskendudes põhimõttelistele lahendustele. Kasutatakse valdavalt
sünteetilisi kontosid. Kontode kodeerimine ei ole vajalik. Kontode ja bilansikirjete nimetused on
valitud võimalikult sarnased.
Jaanuarikuus toimuvad järgmised tehingud (kõik eurodes):
1. Arvelduskontolt kantakse üle kogu maksuvõlg.
2. Ostetakse kaup ja võetakse varuna arvele. Ostuarvel: kaup 15 000.-, transpordikulu 300.-,
lisandub käibemaks. Arve on tarnijale tasumata.
3. Kogu ostetud kaup müüakse ostjale müügihinnas 18 800.-, lisandub käibemaks. Arve on ostja
poolt tasumata.
4. Kantakse kuluks müüdud kauba soetusmaksumus.
5. Ostetakse kontoritool. Ostuarvel: tool 285.-, lisandub käibemaks. Arve on tarnijale tasumata.
6. Arvelduskontolt tuuakse kassasse 2 000.- .
7. Ostetakse kontorilaud. Ostuarvel: Kontorilaud 800.-, lisandub käibemaks. Tasutakse kohe
pangakaardiga.
2
8. Osutatakse teenust, esitatakse ostjale arve summas 1 000.-, lisandub käibemaks. Arve on ostja
poolt tasumata.
9. Ostjalt laekub arvelduskontole p 3 esitatud arve.
10. Avaldatakse reklaam, saabub arve: Reklaam 135.-, lisandub käibemaks. Arve on tarnijale
tasumata.
11. Ostja tasub kassasse p. 8 esitatud arvest 50%.
12. Arvestatakse põhivara amortisatsioonikulu 360.-.
NÕUTAV:
Koostage OÜ Sinilill finantsseisundi aruanne 01.01.20x4.a. aruandeformaadis, järgides RTJ 2
lisa 1 bilansiskeemi (NB! Bilansikirjete nimetused, osade vahekokkuvõtted);
kandke algsaldod kontodele,
koostage kirjendid kõigi majandustehingute kohta;
kandke tehingud kontodele, arvutage kontode käibed ja lõppsaldod;
sulgege ajutised kontod ja arvutage jaanuarikuu finantstulemus (kasum või kahjum);
koostage OÜ Sinilill finantsseisundi aruanne 31.01.20x4.a. aruandeformaadis, järgides RTJ 2
lisa 1 bilansiskeemi (NB! Bilansikirjete nimetused, osade vahekokkuvõtted).
Ülesanne 1.2.
Tootmisettevõtte OÜ Rukkilill 31.12.20x0.a. lõppenud majandusaasta kasumiaruande
koostamiseks vajalik informatsioon on järgmine (andmed eurodes):
Põhitoodangu müügitulu 760 000
Toodetele kulutatud põhimaterjali maksumus 43 000
Pangalaenu intressikulu 4 100
Kodulehekülje kujundamine 8 900
Telefonikulu (50% turustuskulu, 50% üldhalduskulu) 10 000
Panga teenustasukulu 3 500
Toodetele kulutatud abimaterjalide maksumus 29 000
Tootmishoone ja -seadmete amortisatsioonikulu 20 000
Tootmistööliste palgakulu 79 000
Toodetele kulutatud elekter 2 000
Ettevõtte juhtkonna töötasukulu 34 500
Bürootehnika amortisatsioonikulu 17 000
Elektrikulu tootmishoones 9 000
Laekunud pangaintressid 600
Valmistoodangu transpordikulud 14 000
Tootmisjuhtide töötasu 33 000
Sotsiaalmaks tootmisjuhtide töötasult 10 890
Töötuskindlustusmaksekulu tootmisjuhtide töötasult 462
Sotsiaalmaks tootmistööliste palgalt 26 070
Töötuskindlustusmakse tootmistööliste palkadelt 1106
Renditulu 18 000
Kapitalirendi intressikulu 7 000
3
Ettevõtte juhtkonna lähetuskulud 5 500
Bürootarvete kulu 3 600
Tootmisseadmete hoolduskulud 2 200
Sotsiaalmaks ettevõtte juhtkonna töötasult 11 385
Töötuskindlustusmakse ettevõtte juhtkonna töötasult 483
Tootmishoone küttekulu 5 000
Kontorihoone kindlustuskulu 3 000
Reklaamikulu 6 500
Büroos kulutatud elekter 3 500
Tootmishoone kindlustuskulu 4 000
NÕUTAV: Koostage antud andmete põhjal tootmisettevõtte OÜ Rukkilill kasumiaruanne skeem
2 järgi (vt RTJ 2, lisa 2) 31.12.20x0.a. lõppenud majandusaasta kohta. 0-väärtusega kirjeid ei ole
vaja esitada. Kulud esitage sulgudes või miinusmärgiga. Iga kasumiaruande kirje nimetuse ja
arvväärtuse järel näidake kõigi sellele kirjele koondatavate tulude või kulude nimetus ja summa.
Näiteks: üldhalduskulud (12 000). Järgnevalt kirjutage nende kulude nimetus ja summa, mis
antud lähteandmetes üldhalduskulude hulka kuuluvad. Näite arvandmed ei ole seotud ülesande
andmetega.
Ülesanne 1.3.
Esitatud on järgmised väited:
1. Koondkasumiaruandes muu koondkasumi osas esitatakse nt välismaise äritegevuse
finantsnäitajate arvestusvaluutast esitusvaluutasse ümberarvestamisel tekkinud kursivahed;
2. Koondkasumiaruanne esitatakse kasumiaruande järel eraldi aruandena. Kas
a) mõlemad väited on tõesed
b) mõlemad väited on väärad
c) ainult esimene väide on tõene
d) ainult teine väide on tõene
Ülesanne 1.4.
OÜ Megamess raamatupidamisprogrammi on sattunud korda armastav viirus, mistõttu ta on
31.12.20x2.a. lõppenud majandusaasta kasumiaruande koostamiseks vajalikud tulu- ja
kulukontod järjestanud tähestikulises järjekorras. Kõik arvandmed on eurodes.
Autokulu 3 220
Ebatõenäoliste nõuete allahindlus 2 500
Finantsinvesteeringute müügikasum 4 400
Intressikulu laenult 800
Kasum põhivara müügist 9 800
Kaupade müügitulu 7 700
Kulu raamatupidamisteenustele 8 000
Lähetuskulu 400
Materjalikulu toodetele 3760
Palgakulu 5 000
Põhivara amortisatsioonikulu 2 300
Reklaamikulu 2 200
Ruumide rendikulu 4 900
4
Sotsiaalmaksukulu 1 650
Teenuste müügitulu 37 000
Töötuskindlustusmakse kulu 40
Viivis arve tasumistähtaja ületamise eest 600
NÕUTAV: Koostage OÜ Megamess 31.12.20x2.a. lõppenud majandusaasta kasumiaruanne skeemi 1
järgi.
2. Kompleksülesanne – tulude arvestus
Ülesanne 2.1.
Müügiks ostetud kaupade jääk bilansis 01.01.20x1.a. on 2 kaubaühikut, soetusmaksumus
kokku 200 €. Kõigi partiisse kuuluvate kaubaühikute soetusmaksumus nii kaubajäägis kui ka
ostetavates partiides on võrdne. Kõigi arvete summad sisaldavad käibemaksu üldises määras.
Sisendkäibemaksu tohib 100% maha arvata. Käibemaks kirjendatakse kontole „Käibemaks“.
Jaanuarikuus toimusid järgmised majandustehingud:
02. jaanuar. Osteti 6 kaubaühikut. Aktsepteeriti arve nr 03. Arve summa on 1440 €. Arve on
tasumata.
05. jaanuar. Müüdi 3 kaubaühikut. Esitati arve nr. 1, arve summa 900 €. Kõigi kaubaühikute
müügihind on võrdne. Ostja tasus kohe pangaülekandega. Tehti ka kaubakulu kanne.
10. jaanuar. Osteti 8 kaubaühikut. Aktsepteeriti arve nr 64. Arve summa on 2400 €. Arve on
tasumata.
15. jaanuar. Müüdi 8 kaubaühikut. Esitati arve nr. 4, arve summa 2 880 €. Kõigi kaubaühikute
müügihind on võrdne. Ostja tasus kohe pangaülekandega. Tehti ka kaubakulu kanne.
28. jaanuar. Osteti 2 kaubaühikut. Aktsepteeriti arve nr 99. Arve summa 720 €. Tasuti
pangaülekandega.
NÕUTAV:
1. Koostage jaanuarikuu raamatupidamiskanded kauba ostu ja müüdud kauba kuluks
kandmise kohta kasutades pidevat arvestussüsteemi ja FIFO meetodit.
2. Esitage väljavõte kasumiaruande skeemist nr 2 jaanuarikuu kaupade müügitulu, müüdud
kauba kulu ja brutokasumi kirjetest.
3. Esitage väljavõte bilansikirjest müügiks ostetud kaubad seisuga 31.01.20x1.a.
4. Esitage väljavõte kas maksude ettemaksete või maksuvõlgade (käibemaks) bilansikirjest
seisuga 31.01.20x1.a.
3. Materiaalse põhivara arvestus
Ülesanne 3.1.
5
Käibemaksukohustuslasest osaühing võtab 01.01.20x1. arvele järgmise põhivara
soetusmaksumuses (€):
Nimetus Soetusmaksumus (€) Hinnanguline kasulik eluiga
Tootmishoone 400 000 20 aastat
Tootmisseadmed 100 000 5 miljonit toodet
Mööbel ja inventar 20 000 8 aastat
Kaubik 6 000 3 aastat
Kõigi põhivaraühikute lõppväärtus hinnatakse ebaoluliselt väikeseks.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse järgmisi meetodeid:
Hoone, mööbel ja inventar ning kaubik - lineaarne meetod
Tootmisseadmed - tegevusmahul põhinev amortisatsiooniarvestus
Tootmisseadmetega valmistatakse 20x1.a. 1 500 000 toodet ning 20x2.a. 2 000 000 toodet
Kaubik müüakse 15.01.20x3.a. hinnaga 2 700 €, lisandub käibemaks üldises määras, raha laekub
pangakontole 25.01.20x3.a.
Raamatupidamise sise-eeskirja kohaselt ei arvestata põhivara amortisatsioonikulu, kui põhivara
kasutatakse vähem kui 1 kuu. Kõik arvutused ümardage lähima euroni.
NÕUTAV:
1. Tehke tootmisseadmete soetuskanne 01.01.20x1.a., arvestades, et tootmisseadmete
soetusmaksumusele lisandub käibemaks üldises määras. Tasutakse kohe.
2. Arvutage iga põhivaraobjekti akumuleeritud kulum ning jääkmaksumus seisuga
31.12.20x2.
3. Tehke kaubiku müügi raamatupidamiskanne 15.01.20x3.a.
4. Tehke kaubiku müügikanne, kui kaubik oleks müüdud 01.12.20x2.a. hinnaga 3 200 €,
sealhulgas käibemaks üldises määras.
5. Millistest kulutustest võib koosneda materiaalse põhivara soetusmaksumus?
4. Kompleksülesanne – raha/valuutaarvestus, nõuete arvestus
Ülesanne 4.1.
Ettevõtte arvestusvaluuta on euro. Majandusaasta alguses 01.01.20x1.a. on ettevõtte
välisvaluuta arvelduskontol raha 25 000,00 $. 01.01.20x1.a. seisuga on valuutakurss 1 € =
1,0695 $.
Majandustehingud aasta jooksul on järgmised:
1. Väljastatakse müügiarve nr 729 kauba eest summas 6 000,00 $. Arve
väljastamise päeval on valuutakurss 1 € = 1,0978 $.
2. Saadakse ostuarve nr 54 kauba eest summas 2 500,00 $. Arve saamise
kuupäeval on valuutakurss 1 € = 1,0595 $.
3. Arvelduskontole laekub arve 729. Laekumise hetkel on valuutakurss 1 € =
1,0997 $.
6
4. Arvelduskontolt tasutakse võlg tarnijatele 4 000,00 $. Tasumise päeval on
valuutakurss 1 € = 1,0589 $. Võlg tarnijatele bilansis on arvestatud kursiga 1 € =
1,0695
5. Tasutakse ostuarve 54. Tasumise päeval on valuutakurss 1 € = 1,0265 $.
6. Arvelduskontole laekub varem esitatud arvete alusel 5 000,00 $. Laekumise
hetkel on valuutakurss 1 € = 1,0985 $. Nõuded bilansis on arvestatud kursiga 1 €
= 1,0695.
7. 31.12.20x1.a. on valuutakurss 1 € = 1,0767 $. Tehke korrigeerimiskanne.
NÕUTAV:
1. Koostage toimunud majandustehingute raamatupidamiskanded
2. Kajastage tehingud välisvaluuta ja arvestusvaluuta T-kontodel ja arvutage kontode
lõppsaldod 31.12.20x1.a.
Ülesanne 4.2.
Firma E valuutakassa ja valuutakonto saldod seisuga 01.12.20x7.a. ja Euroopa
Keskpanga valuutakursid on järgmised:
Valuuta EKP noteering 1.12.20x7.a. EKP noteering 31.12.20x7.a.
GBP (Suurbritannia naelsterling) 0,82 0,85
RUB (Venemaa rubla) 46,50 49,00
USD (USA dollar) 1,32 1,40
TRY (Türgi liir) 3,48 3,50
Valuutakassa:
Rahaühik kogus
GBP (Suurbritannia naelsterling) 1 000
RUB (Venemaa rubla) 1 000
Valuutakonto pangas:
Rahaühik kogus
USD (USA dollar) 2 000
TRY (Türgi liir) 2 000
Pikaajalised kohustised:
Valuuta kogus
TRY 3 000
SEK 3 000
Detsembrikuu jooksul ei olnud muutusi valuutakassas, valuutakontol pangas ega pikaajaliste
laenukohustiste osas.
NÕUTAV:
7
1. arvutage kontode saldod 31.12. 20x7.a. seisuga valuutakassas ja valuutakontol pangas
eurodes ja kirjutage tabeli vastavasse lahtrisse.
2. arvutage valuutakursside muutuse tulemusena tekkinud tulu või kulu.
3. koostage raamatupidamiskirjendid valuutakursside muutuste kajastamiseks
Valuutakassa:
Valuuta
Summa eurodes
tulemus 01.12.20x7.a. 31.12.20x7.a.
GBP 1 000
RUB 1 000
Kokku X
Valuutakonto pangas:
Valuuta Kogus
Summa eurodes
tulemus 01.12.20x7.a. 31.12.20x7.a.
USD 2 000
TRY 2 000
Kokku X
Pikaajalised kohustised:
Valuuta Kogus
Summa eurodes
tulemus 01.12.20x7.a. 31.12.20x7.a.
TRY 3 000
SEK 3 000
Kokku X
Ülesanne 4.3.
Aktsiaselts Ilus esitab ostjale AS-le Kole arve teenuse eest 25 000 €, millele lisandub käibemaks
üldises määras. Arve on AS Kole poolt tasumata. AS Ilus kasutab nõuete otsese maha kandmise
meetodit. Aruandeperioodi lõpul 31.12.20x1.a selgub, et nõue AS Kole vastu on lootusetu. AS
Ilus nõuded aruandeperioodi lõpul, enne korrigeerimist, on kokku 1 000 000 €. AS Ilus kasutab
kasumiaruande skeemi 2.
NÕUTAV:
1. Kirjendage nõude kajastamine ja kuluks kandmine
2. Esitage väljavõte bilansikirjest nõuded ostjate vastu 31.01.20x1.a.
Ülesanne 4.4.
Ettevõte AS XXX esitab ostjale OÜ YYY arve teenuse eest 250 000 €, millele lisandub
käibemaks üldises määras. Arve on OÜ YYY poolt tasumata. AS XXX kasutab nõuete
8
otsese mahakandmise meetodit ja kasumiaruande skeemi 1. Aruandeperioodi lõpul
selgub, et nõue on lootusetu. Kirjendage tehingud.
5. Käibemaks ja käibemaksukohustuslane
Ülesanne 5.1.
Käibemaksukohustuslase AS ABC kauba müügitulu 20x1.a. septembrikuus on 153 000
€, mis moodustus järgmiselt :
1. 30 000 € - müük Rootsi käibemaksukohustuslasele;
2. 25 000 € - ekspordist Venemaale (ekspordideklaratsioonid on olemas);
3. 42 000 € - ekspordist USA-sse (ekspordideklaratsioonid on olemas);
4. 50 000 € - üldise käibemaksumääraga maksustatud kaupade jaemüük Eestis;
5. 6000 € – müük Taani mittekäibemaksukohustuslasele.
6. Septembrikuus ostis AS ABC Eestis üldise käibemaksumääraga maksustatud
kaupu ja teenuseid summas 27 600 €, sealhulgas käibemaks.
NÕUTAV:
1. Millist maksumäära kohaldatakse iga majandustehingu puhul?
2. Arvutage tasumisele kuuluva või tagastatava käibemaksu summa.
3. Millise kuu eest ja millal peab käibedeklaratsiooni esitama?
6. Töötasu arvestamine Ülesanne 6.1.
Esitatud on järgmine väide:
Seoses töötasuarvestusega tekivad tööandjal
1) palgakulu ja -kohustis
2) sotsiaalmaksukulu ja -kohustis
3) töötuskindlustusmaksekulu ja -kohustis
Vastuse variandid:
a) esitatud väide on väär, sest kuludega ei kaasne kunagi kohustisi
b) esitatud väide on väär, sest töötuskindlustusmakse kannab töövõtja
c) esitatud väide on väär, sest sotsiaalmaks ei ole tööandja kulu
d) esitatud väide on tõene, sest tööandjal tekivad kõik väites esitatud kulud ja
kohustised seoses töötasuarvestusega, vastavate õigusaktidega sätestatud määrades
Ülesanne 6.2.
Esitatud on järgmine väide:
Kogumispensioni liigid on
1) kohustuslik kogumispension
2) täiendav kogumispension
3) töötuskindlustusmakse kindlustatu (töötaja) osa
Vastuse variandid:
a) esitatud väide on väär, sest täiendav kogumispension ei ole kogumispensioni liik
b) esitatud väide on tõene, sest kõik väites loetletud on kogumispensioni liigid
c) esitatud väide on väär, sest töötuskindlustusmakse kindlustatu (töötaja) osa ei ole
kogumispensioni liik
9
d) esitatud väide on väär, sest kohustuslik kogumispension ei ole kogumispensioni liik
Ülesanne 6.3.
Ettevõttes töötab 2019.a. märtsikuus 3 täistööajaga töötajat, Katrin, Mare ja Linda.
Katrin on sündinud 15. märtsil 1984.a., isikukood 4840315xxxx. Katrini töötasu on 540.- €/kuus.
Katrin soovib, et tema töötasult kinnipeetava tulumaksu arvutamisel oleks igakuiselt arvesse
võetud 500 eurot maksuvaba tulu ja ta on esitanud tööandjale vastavasisulise avalduse. Katrinil
on liitunud kogumispensioni II sambaga.
Mare on sündinud 08. augustil 1952.a., isikukood 4520808xxxx. Mare töötasu on 1 200.- €/kuus.
Mare on vanaduspensionär. Mare on esitanud avalduse, et tööandja ei arvestaks töötasult
tulumaksuvabastust. Kohustusliku kogumispensioni makse kinnipidamine on lõpetatud.
Linda on sündinud 22. mail 1990.a., isikukood 4900522xxxx. Linda töötasu on 1 500.- €/kuus.
Linda on esitanud tööandjale avalduse maksuvaba tulu arvestamiseks 333,33 €/kuus. Linda on
liitunud kogumispensioni II sambaga.
Töötasu makstakse välja 31.03.
Võib kasutada lühendeid:
TM – (füüsilise isiku) tulumaks
SM – sotsiaalmaks
TKM – töötuskindlustusmakse
KoPM – kohustusliku kogumispensioni makse
NÕUTAV:
1. Arvutage ettevõtte tööjõukulud märtsis (vastuseks kirjutage kulu nimetus ja summa ning
kulud kokku).
2. Tehke vajalikud 2019.a. märtsikuu töötasu ja sellega kaasnevate maksude ja maksete
arvutused kõigi töötajate kohta eurosendi täpsusega.
3. Millised summad kantakse MTA-le (vastuseks kirjutage maksu või makse nimetus ja
summa).
4. Millise kuu eest ja millal peab MTA-le ülesande tingimustel arvutatud maksud ja
maksed deklareerima ja üle kandma.
OSA II Valikvastustega küsimused – finants- ja maksuarvestus
1. Raamatupidaja kutse-eetika koodeks Küsimus 1.1.
Mis on raamatupidaja kutse-eetika koodeksi eesmärk? Kas:
a) edendada raamatupidaja vilumust kirjendamisel ja konteerimisel
b) edendada raamatupidaja professiooni eetilist kultuuri
c) aidata kaasa raamatupidaja kutsekvalifikatsiooni tõstmisele
d) ühtlustada raamatupidamiskontode koode
Küsimus 1.2.
10
Raamatupidaja kutse-eetika koodeksis on kehtestatud 4 põhinõuet, mis on vajalikud kutse-eetika
eesmärkide saavutamiseks: usaldusväärsus, kutsealane kompetentsus, kutsealase tegevuse
kvaliteet ja ... Lõpetage loetelu.
a) kindlustunne
b) vastutustunne
c) kohusetunne
d) ärevustunne
Küsimus 1.3.
Kas raamatupidajal on lubatud konfidentsiaalset infot ka avaldada? Vastus on:
a) jah, igal ajal, kui maksuhaldur helistab ja vastavasisulist infot küsib
b) jah, kui pankrotimenetluse käigus soovivad võlausaldajad saada vastavasisulist infot
c) jah, kui selleks on tööandja või kliendi luba või see tuleneb seadusest
d) ei, mitte mingil juhul, mitte üheski situatsioonis ei ole raamatupidaja kohustatud
avaldama talle teadaolevat infot
2. Finantsaruannete koostamine raamatupidamisandmete alusel
Küsimus 2.1.
Raamatupidamise aruannetes tuleb kajastada kogu oluline informatsioon, mis mõjutab
raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, -tulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline
aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande
põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada
lihtsustatud viisil. See on:
a) konservatiivsuse printsiip
b) objektiivsuse printsiip
c) tekkepõhine arvestusprintsiip
d) olulisuse printsiip
e) majandusüksuse printsiip
Küsimus 2.2.
Raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada aruande
kasutajatel, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised,
raamatupidamiskohustuslase kohta asjakohast ja tõepäraselt esitatud finantsinformatsiooni. See
on:
a) avalikustamise printsiip
b) konservatiivsuse printsiip
c) olulisuse printsiip
d) tulude ja kulude vastavuse printsiip
e) objektiivsuse printsiip
Küsimus 2.3.
Kui majandusüksus muudab arvestusperioodi alguses objektiivsetel põhjustel
raamatupidamislikke hinnanguid, siis muudetud hinnanguid rakendatakse:
a) jooksval arvestusperioodil
11
b) alates järgmisest arvestusperioodist
c) järgmise ja ülejärgmise arvestusperioodi kohta
d) tagasiulatuvalt nii, nagu oleks muudetud hinnanguid rakendatud varasemast
avalikustatud perioodist alates
Küsimus 2.4.
Kui majandusüksus muudab objektiivsetel põhjustel arvestuspõhimõtet, siis muudetud
meetodit rakendatakse:
a) jooksval arvestusperioodil
b) alates järgmisest arvestusperioodist
c) järgmise ja ülejärgmise arvestusperioodi kohta
d) tagasiulatuvalt nii, nagu oleks uus meetod kogu aeg kehtinud
Küsimus 2.5.
Esitatud on järgmine väide: tehingute arvestusvaluuta ja aruande esitusvaluuta langevad alati
kokku.
See väide on:
a) õige, sest ettevõte peab esitama aruanded selles valuutas, milles teeb oma
majandustehingud
b) õige, sest ettevõte peab oma majandustehingud ümber arvestama regioonis
ametlikult kehtivasse vääringusse
c) väär, sest valdav osa ettevõtte tehingutest võib olla tehtud mõnes välisvaluutas
väljaspool regiooni, kus ettevõte paikneb
d) väär, sest välisvaluutas arvlemiseks võib avada pangas välisvaluuta konto.
Küsimus 2.6.
Esitatud on järgmine väide: erinevalt Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ei luba SME
IFRS koostada lühendatud aastaaruandeid. See väide on
a) tõene
b) väär
3. Finantsaruannete koostamine raamatupidamisandmete alusel
Küsimus 3.1.
Raamatupidamiskohustuslane peab dokumenteerima ja kirjendama kõik majandustehingud
raamatupidamisregistrites. See peab toimuma RPS § 6 järgi
a) kümne päeva jooksul pärast tehingu toimumist
b) enne tehingu toimumist
c) tehingu toimumise päeval
d) mõistliku aja jooksul pärast tehingu toimumist
Küsimus 3.2.
12
Esitatud on järgmised väited: RPS §13 järgi majandusaasta
1. ühtib reeglina kalendriaastaga, kuid ka erisused on võimalikud;
2. pikkus on üldreeglina 12 kuud, kuid mitte üle 18 kuu;
3. riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaastaks on eelarveaasta.
Kas:
a) ainult esimene väide on tõene
b) väited 1. ja 3. on tõesed
c) kõik väited on tõesed
d) RPS ei sätesta majandusaasta pikkust või kestusaega
Küsimus 3.3.
Esitatud on järgmised väited:
1. RPS § 11 järgi on mikroettevõtja, kes lähtub EFS-st, vabastatud raamatupidamise sise-
eeskirja koostamisest
2. RPS § 14 järgi on mikroettevõtja, kes lähtub EFS-st, vabastatud tegevusaruande
koostamisest
Kas:
a) ainult esimene väide on tõene
b) mõlemad väited on tõesed
c) ainult esimene väide on väär
d) mõlemad väited on väärad
Küsimus 3.4.
Esitatud on järgmised väited:
1. SME IFRS on rahvusvaheline organisatsioon, mis töötab välja rahvusvahelisi
finantsaruandluse standardeid.
2. IFRS on finantsaruandluse rahvusvaheliste standardite akronüüm.
Kas
a) ainult esimene väide on tõene
b) ainult teine väide on tõene
c) mõlemad väited on tõesed
d) mõlemad väited on väärad
Küsimus 3.5.
Ettevõte tegi ettemakse büroopinna kasutamise eest kasutusrendi tingimustel. Vastavalt
rendilepingu tingimustele on esimese aasta rent tasuta, neljal järgmisel aastal tuleb aga tasuda
25 000 €/aastas. Kui suur on kasutusrendikulu (€) esimesel kasutusaastal SME IFRS-i järgi,
kas
a) 0
b) 25 000
c) 100 000
d) 20 000
4. Raha ja rahalähendid, Nõuete ja ettemaksete arvestus
13
Küsimus 4.1.
Rahalähendid (raha ekvivalendid) on
a) lühiajalised (üldjuhul kuni 3 kuud) kõrge likviidsusega investeeringud, mida on
võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse
muutuse risk
b) igasugused lühiajalised müügikõlbulikud väärtpaberid
c) sularaha majandusüksuse kassas
d) majandusüksusele antud arvelduskrediit pangas
e) majandusüksuse poolt inkassaatorile panka viimiseks antud summad
Küsimus 4.2.
Nõuded ostjatele 01.01.20x1.a. moodustasid 130 000 €. Aasta jooksul esitati ostjatele
kauba müügiarveid 800 000 €, ostjad tasusid kaupade eest pangakontole 500 000 € ja
kassasse 320 000 €. Tunnistati lootusetuks ja kanti kuluks kaks arvet, 2500 ja 3 700 €.
Ebatõenäoliselt laekuvad summad kajastatakse otsese mahakandmise meetodil.
Kui suured on nõuded ostjatele 31.12.20x1.a. bilansis (€), kas:
a) 110 000
b) 116 200
c) 103 800
d) 107 500
Küsimus 4.3.
Ettevõttes toimusid majandusaasta jooksul järgmised tehingud:
Soetati kaupu 100 € eest, kaupade eest tasuti kassas oleva sularahaga.
Ettevõtte müüs kaupu 2000 € eest, laekumine arvelduskontole toimus järgmisel
majandusaastal.
Ettevõte arvestas töötasusid töötajatele 1500 €.
Ettevõtte arvelduskontole laekus eelmisel majandusaastal müüdud kaupade eest 250 €.
Kui suur oli ettevõtte kassakonto deebetkäive (€), kas
a) 100
b) 1500
c) 0
d) 250
5. Käibemaks ja käibemaksukohustuslane
Küsimus 5.1.
Kui ettevõtja maksustatav käive (v.a põhivara võõrandamine ning Eesti isikule teostatav
kaugmüük) ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 €, on ettevõtja kohustatud 3 tööpäeva
jooksul alates nimetatud suuruses maksustatava käibe tekkimise päevast esitama Maksu- ja
Tolliameti piirkondlikule maksu-ja tollikeskusele avalduse enda käibemaksukohustuslaseks
registreerimiseks.
Väide on:
14
a) tõene
b) väär
Küsimus 5.2.
Mis ajaks tuleb (Eestis) tasuda tasumisele kuuluv käibemaksusumma, kas:
a) käibedeklaratsiooni esitamisele järgnevaks kuupäevaks
b) käibedeklaratsiooni koostamise kuupäevaks
c) käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks
d) 6 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu
Küsimus 5.3.
Käibemaksukonto algsaldos on käibemaksu ettemaks 740 €. Palun arvutage järgmiste tehingute
käibemaks üldise määra järgi:
1) Osteti põhivara hinnaga 800 € + km
2) Müüdi teenust 7200 € + km
3) Osteti materjale 4000 € + km
Kas pärast kirjeldatud tehingute kajastamist näitab käibemaksukonto lõppsaldo
a) käibemaksu ettemaksu 1700 €
b) käibemaksu kohustist 1440 €
c) käibemaksu ettemaksu 260 €
d) käibemaksu kohustist 740 €
6.Varude arvestus
Küsimus 6.1.
Varud kajastatakse bilansis vastavalt RTJ 4le:
a) soetusmaksumuses või müügihinnas, sõltuvalt sellest, kumb on madalam
b) soetusmaksumuses või netorealiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on
madalam
c) alati soetusmaksumuses
d) soetusmaksumuses või reaalväärtuses (õiglases väärtuses), sõltuvalt sellest, kumb on
madalam
Küsimus 6.2.
AS Polt soetas kauba Mutter hinnaga 6,00 €. 31.12.20x1.a. finantsseisundi aruandes kajastab ta
kaupu vähemväärtuse reeglit rakendades. Nõudlus kauba Mutter järele on aasta lõpuks järsult
langenud ning kauba Mutter eeldatav müügihind on 7,00 €. Kauba Mutter hinnangulised
turunduskulud on 2,00 €. Missuguses väärtuses (€) kajastab AS Polt kaupa Mutter oma
finantsseisundi aruandes 31.12.20x1.a., kas:
a) 6,00
b) 7,00
c) 2,00
d) 5,00
15
Küsimus 6.3.
Perioodi alguses olid kontode saldod järgmised: Lõpetamata toodang 8 000 eurot ja
Valmistoodang 200 eurot. Perioodi jooksul kajastati kontol Tootmiskulud 32 000 eurot.
Inventuuri käigus tehti kindlaks, et kontode jäägid perioodi lõpus on: Lõpetamata toodang 0
eurot ja Valmistoodang 8 500 eurot. Perioodi müüdud toodangu kulu on:
a) 23 700 eurot
b) 23 500 eurot
c) 31 500 eurot
d) 31 700 eurot
7. Materiaalse põhivara arvestus
Küsimus 7.1.
AS Puu ostis seadme 02.01.20x1.a. ja maksis selle eest 300 000 €. Seadme kasulikuks tööeaks
hinnati 10 aastat ja lõppväärtuseks 25 000 €.
02.01.20x4.a. hindas AS Puu seadme kasuliku tööea ümber, so. 8 aastat alates seadme
soetamisest. Lõppväärtuseks jäi endiselt 25 000 €. Rakendatakse lineaarset
amortisatsioonimeetodit. Kui suur on seadme amortisatsioonikulu 20x4.aastal (€), kas:
a) 27 500;
b) 82 500;
c) 38 500;
d) 121 000.
8. Omakapital, Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, Sanktsioonid jms
Küsimus 8.1.
Aktsiaselts oli 01.01.20x1.a. seisuga emiteerinud järgmisi aktsiaid:
eelisaktsiad, nimiväärtus 10 €/tk, 6000 tk, emissioonihind 50 €/tk;
lihtaktsiad, nimiväärtus 10 €/tk, 2000 tk, emissioonihind 20 €/tk.
Kas AS Buss omakapital 01.01.20x1.a. on (€):
Eelisaktsiakapital (nimiv.) lihtaktsiakapital (nimiv.) ülekurss
a) 300 000 20 000 20 000
b) 300 000 40 000 0
c) 60 000 260 000 20 000
d) 60 000 20 000 260 000
Küsimus 8.2.
Esitatud on järgmised väited: Ülekurss on:
1. aktsiate emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu
2. tehingutest omaaktsiatega saadav soetusmaksumuse ja müügihinna vahe.
Kas:
a) ainult esimene väide on tõene
b) mõlemad väited on tõesed
c) ainult esimene väide on väär
16
d) mõlemad väited on väärad
Küsimus 8.3.
Millistel tingimustel saab Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt asutada nõudepõhise
osaühingu? Kas siis kui:
a) kavandatav osakapital ei ole suurem kui 25 000 €
b) asutaja on füüsiline isik
c) asutaja on juriidiline isik
d) kõik eeltoodud vastused on tõesed
e) ükski vastus ei ole tõene
f) vastused a) ja b) on tõesed
g) vastus b) on tõene
Küsimus 8.4.
Vastavalt äriseadustiku § 1401 tohib füüsiline isik alates 01.01.2011 asutada osaühinguid
osakapitaliga kuni 25 000 € ilma sissemakseid tegemata.
Sissemakseta asutatud osaühingu osakapitali esmane kajastamine sõltub sellest, kas ja kuidas
on sissemakse tasumise kohustus märgitud firma asutamisel asutamislepingus/põhikirjas.
Võimalik on, et sissemakse tasumiseks on mingi kindel tähtaeg aga ka variant, kus sissemakse
tegemiseks pole tähtaega määratud.
1. Kui sissemakse tegemiseks on määratud konkreetne tähtaeg, siis esmakanne peab
kajastama nii osakapitali, kui ka osaühingu nõuet osaniku vastu:
D: nõue osaniku vastu 2 500
K: osakapital nimiväärtuses 2 500
2. Kui aga sissemakse tegemiseks pole konkreetset tähtaega määratud, siis tuleb tehingut
kajastada sissemaksmata osakapitalina.
D: sissemaksmata osakapital 2 500
K: osakapital nimiväärtuses 2 500
Täpsemalt saab lugeda RTJ 3 „Finantsinstrumendid“ lk 19 - 20.
Küsimus 8.5.
Aktsionär tegi mitterahalise sissemakse ettevõtte aktsiakapitali andes üle hoone, mille vastu
sai 5000 aktsiat, nimiväärtusega 100 eurot. Ta oli varem hoone ostnud 385 000 euro eest.
Hoone õiglane väärtus eksperthinnangu järgi on 640 000 eurot. Aktsiaseltsi omakapital
suurenes:
a) 0 eurot, sest investeering oli mitterahaline
b) 500 000 eurot
c) 385 000 eurot
d) 640 000 eurot
17
9. Kohustised, eraldised Küsimus 9.1.
Ettevõte annab oma toodetele aastase garantii. Ettevõtte senine kogemus näitab, et 90% toodetest
rikkeid ei esine, 9% esineb pisirikkeid ja 1% esineb olulisi rikkeid. Pisirikete kõrvaldamisega
kaasnevad kulutused ligikaudu 10% toodete müügihinnast ja oluliste rikete kõrvaldamisega
kaasnevad kulutused ligikaudu 80% müügihinnast. Ettevõtte lõppenud aasta müügikäive oli 10
miljonit €, kusjuures viimase aasta jooksul müüdud toodete rikete kõrvaldamiseks on ettevõte
juba kulutanud 50 000 €.
Kas garantiieraldis majandusaasta lõpupäeva bilansis on (€):
a) 170 000
b) 50 000
c) 230 000
d) 120 000
Küsimus 9.2.
Esitatud on järgmised väited: Kohustis on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg,
1) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel;
2) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist.
Kas
a) mõlemad väited on tõesed
b) mõlemad väited on väärad
c) ainult esimene väide on tõene
d) ainult teine väide on tõene
10. Tulude kajastamine
Küsimus 10.1.
Ettevõte osutab haridusteenuseid. Käesoleval ajal õpib 2 gruppi, grupis on 30 inimest. Õppemaks
on 700 €. Õppemaks on tasutud. Kursuste kogumaht on 480 tundi. Aruandeperioodi lõpuks on
toimunud 360 tundi. Samal ajal on nende rühmade kursuste läbiviimise kulud aruandeaastal olid
15 200 €. Kui suur on aruandeaasta kasum (€), kas:
a) 42 000
b) 31 500
c) 16 300
d) 26 800
Küsimus 10.2.
Millal ja kui suure müügitulu kajastab komisjonimüügi puhul kaupade omanik, kelle kaupu
müüb vahendaja kolmandatele osapooltele omaniku nimel, komisjonimüügile antud kaupade
müügilt? Kas
a) siis, kui kaupade omanik väljastab kaubad vahendajale edasimüügiks kolmandatele
osapooltele, kaupade müügihinnas
b) majandusaasta lõpul komisjonimüügile antud kaupade müügihinnas
18
c) siis, kui vahendaja on kaubad müünud kolmandatele osapooltele, müüdud kaupade
müügihinnas
d) iga kuu lõpul proportsionaalselt komisjonimüügile saadetud kaupade kogusele
müügihinnas
Küsimus 10.3.
Esitatud on järgmine väide: tasu selliste ühekordselt osutatavate teenuste eest, mille
osutamine toimub väga lühikese perioodi jooksul (nt ühe päeva jooksul), kajastatakse tuluna
kohe pärast teenuse osutamist. See väide on
a) tõene
b) väär
11. Ettevõtte tulumaks
Küsimus 11.1.
Äriühing teeb oma sünnipäeval klientidele reklaami eesmärgil kingitusi, milleks on firma logoga
T-särgid, pastakad, riidest kotid ja nokkmütsid. Särkide turuväärtus ilma käibemaksuta on 8,00
€, pastakatel 2,50 €, riidest kottidel 6,50 € ja mütsidel 20,00 €. Missugused kingitused kuuluvad
maksustamisele:
a) kõik meened kuuluvad maksustamisele maksumääraga 20/80
b) särgid, pastakad ja riidest kotid maksustamisele ei kuulu, kuid mütsid kuuluvad
maksustamisele maksumääraga 20/80
c) reklaami eesmärgil tehtud kingitused maksustamisele ei kuulu
d) pastakad ja riidest kotid maksustamisele ei kuulu, kuid särgid ja mütsid kuuluvad
maksustamisele maksumääraga 20/80
12. Maksuarvutus (erisoodustus)
Küsimus 12.1.
Erisoodustus ei ole ettevõtte poolt tasutud:
a) endisele töötajale, nüüdsele vanaduspensionärile tema 80-aastase juubeli puhul
kingitud 2-päevane tuusik sanatoorsele ravile
b) juhatuse esimehe ärilõuna
c) töötaja transport elukoha ja töökoha vahel, kui ühistransporti kasutades ei ole
võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga
d) töötajate lastele jõulupeol antud kommipakid
Küsimus 12.2.
OÜ ABC kingib fitnessklubi liikmekaardi 120 € väärtuses (sh käibemaks määraga 20%)
juhatuse liikme abikaasale. Maksualaste õigusaktide alusel:
a) maksustamist ei toimu, sest tegemist on ettevõtlusega seotud kuluga;
b) klassifitseeritakse erisoodustuseks ja kohaldatakse tulumaksu ning sotsiaalmaksu
kokku 79,50 €;
c) klassifitseeritakse ettevõtlusega mitteseotud kuluks ja kohaldatakse tulumaksu 25 €;
19
d) klassifitseeritakse kingituseks ja kohaldatakse tulumaksu 25 €.
13. Maksuarvestus (dividend)
Küsimus 13.1.
Aktsiaseltsi aktsiakapital oli 25 000 €. Kohustuslik reserv oli 1000 €. Eelmiste perioodide
jaotamata kasum oli 10 000 €. Puhaskasum oli 2 000 €. Rakendatakse dividendi tulumaksu üldist
määra.
Aktsionäride üldkoosolekul otsustati:
1. kuulutada välja dividend 5 000,00 €
2. eraldada reservkapitali 1/20 puhaskasumist
3. ülejäänud kasum akumuleerida
Kui suur oli aktsiaseltsi omakapital bilansis pärast üldkoosoleku otsuse kajastamist
raamatupidamises (€), kas
a) 38 000
b) 33 000
c) 31 750
d) 31 250
Küsimus 13.2.
Kuidas arvutatakse dividendi tulumaksukulu, kui rakendatakse dividendi tulumaksu üldist
määra? Kas:
a) väljakuulutatud dividend x 20%
b) väljamakstud dividend x 20%
c) väljakuulutatud dividend x 20/80
d) väljamakstud dividend x 20/80
Küsimus 13.3.
Aktsiaselts kuulutas välja 20%lise aktsiadividendi. Enne aktsiadividendi välja kuulutamist oli
käibel 20 000 lihtaktsiat, nimiväärtuses 1 €, lihtaktsia turuhind oli 2 €. Ettevõte rakendab
dividendi tulumaksu üldist määra. Kas omakapitali arvväärtus aktsiadividendi tõttu:
a) suureneb
b) väheneb
c) ei muutu
14. Käibemaks ja käibemaksukohustuslane
Küsimus 14.1.
Eestis tegutseva ettevõtte üldise käibemaksumääraga maksustatav müügitulu on 50 000 € ja
perioodiliste trükiste müügitulu 20 000 €. Ettevõte ostis kaupu 24 000 € eest (sh käibemaks
üldises määras) ja majutusteenuseid 10 900 € eest (sh käibemaks). Kui suur on ettevõtte
käibemaksuvõlg (€), kas:
a) 4 900,00
b) 1 543,33
c) 1 866,67
d) 6 900,00
20
15. Käibemaks ja käibemaksukohustuslane
Küsimus 15.1.
Eestis käibemaksukohustuslaseks registreeritud ettevõttel tekib käibemaksuga maksustatav
käive päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist: a) väljastati arve kauba eest või laekus makse kauba eest
b) kaup lähetati ostjale või laekus makse kauba eest
c) kaup lähetati ostjale või väljastati arve kauba eest
d) väljastati arve kauba eest või toimus kauba võõrandamine omatarbe puhul
