Tõnu EllEr

ÜmarpuidusorTimEndid ja opTimaalnE järkaminE

kuidas saada raiETEsT maksimaalsET Tulu?

Raieküpseks saamiseks peavad okaspuud kasvama umbkaudu 100 aastat, lehtpuud mõned aastakümned vähem. Järgates oskamatult ja kiirustades, kaob oluline osa võimalikust kasust minutitega!

raiuminE on Tulusam, kui:

•tüvi suudetakse järgata kõrgeima võimaliku hinnaga sortimentideks•järgatud sortimentide kvaliteet on piisavalt hea, kuid mitte üle pakutud•vähesed praaknotid on nõuete alumise piiri lähedased ja nende hulka (ca 3…5%) võib pidada inimlikuks eksimuseks •erinevaid pikkusmõõte kasutatakse nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik (näiteks langil võiks kasutada samal puuliigil 3…4 palgipikkust)

TEE järGmisi EElTÖid:

•Esita õigeaegselt raieteatis ja sõlmi vajadusel kokkulepped ka piirnevate maaomanikega.•Tutvu kogu langiga ja leia sobivaim kokkuveoteede paigutus.•Määra laoplats ja hinda selle mahutavust.•Leia sobiv kraavi ületamise koht ning tee vajadusel eeltöid.•leia konkreetsele raiealale optimaalne sortimentide hulk (üksikute nottide transpordi ja müügiga kaotame loodetud tulu).•Harvesteri töötulemust vähendab alusmets suurel määral, selle saab hõlpsamini raiuda näiteks võsasaega.Lageraiel on soovitav teise rinde kuused (aga ka remmelgad, saared, pihlakad ja segav alusmets) raiuda ja koondada. Seejärel alustada suurte esimese rinde kaskede, mändide või haabade langetamist. Sellisel kaheetapilisel raiumisel lihtsustub langetussuuna valik ja käsitsi tööl peenema sortimendi ja raiejäätmete koondamine.

pEa mEElEs, ET mETsasT saadaVa Tulu suurus olEnEB raiE õiGEsT ajasTusEsT, Turu analÜÜsisT ja järkamisoskusEsT!

kuidas opTimEErida TÜVE järkamisT?

•Jaga tüvi võimalikult hinnalisteks osadeks•Kasuta tüve palgiosa maksimaalselt (te ka hinnalist tooreoksalist ladvapalki)•Järka alati enne kvaliteedi-muutust või puiduriket (näiteks tulioks)•Ära jäta kõverust palgi keskele (leia ja eralda sirgemaid lõikusid)•Kasuta erinevaid soovitud pikkusmõõte vastavalt vajadusele

joon 1 Parima ja hinnalisema järkamistulemuse saavutamiseks analüüsi puud juba enne langetamist. Jäta meelde oluliste rikete paiknemine ja kasuta langil lubatavaid pikkusmõõte sobivasti

järkamisnipp pika kValiTEETsE TÜVEosa kasulikuks opTimEErimisEks

Sageli ilmneb peale esimese palgipikkuse läbi järkamist, et sellele järgnevat head tüveosa läheb pikk lõik paberipuiduks või kütteks, kuna isegi kõige lühemale saepalgile jääks sisse selles keelatud rike.Märgates mitme järgatava noti kaugusel palgiks sobimatut tüveriket (näiteks mõlu, tulioks, hargnemine, järsk kõverus jms), peaks valima sellised pikkused, mis kasutaks ära kogu selle kvaliteetse tüveosa. kasuta kahe võttega kontrollitud järkamist, et mitut palgipikkust optimaalselt ära mahutada. Toimi nii:•laasi ja märgi oletatavad järkamiskohad õrnalt saelõikega koorele•püüa lubatud palgipikkusi sobitades teha viimane lõige vahetult enne palgile keelatud riket•vajadusel tee muutus ettemärgitud lahenduses ja alles seejärel järka lõplikult kogu vaadeldav tüveosa

pea meeles, et selline “proovijärkamine” on kasulik ka heade palgitüvede puhul, kuna pikkuste parema valikuga saab puutüve koguhinda tõsta. Mõõtude sobitamine võimaldab ära kasutada kogu tüve kallima osa minimaalse lubatava läbimõõduni.NB! Eelkontrolliga optimeerimine sobib ka harvesteriga, kuna rikkeid masina arvuti optimeerimisel ette ei näe (see on operaatori töö).ErimEETod - rikke (tulioks, mõlu, järsk kõverus) väljajärkamine:•sobib kui lühikese väljalõike järelt saadakse tunduvalt kallima ühikuhinnaga sortiment (näiteks vineeripakk või palk kütte- või paberipuu asemel)•tuleb siiski arvestada, et jäätmeteks eraldatava rikkega tüveosa mahuline kadu ei viiks puutüve koguhinda alla •(rusikareeglina üle 1 meetri pole mõttekas välja järgata)

kuidas määraTa rikETE suurusT ja mõju?

lihtkõverus, liitkõverus ja järsk kõverus mõjutavad suurel määral kvaliteedikohaste ümarsortimentide väljatulekut raiel. saetööstus lubab tavaliselt lihtkõverust maksimaalselt 1…1,5%. Metsaomanik soovib müüa võimalikult suurema hulga palke järgides saetööstuste lubatud piirnormi. Seejuures on väike kaotus mõni tööstuse mõõteliinil piiripealselt praaki määratud nott.Raiuja hindab kõverust visuaalselt ja seepärast peaks oma silmamõõtu treenima, tehes aegajalt kontrollmõõtmisi suure kõverusega nottidel. Hiljem tavalise raietöö käigus piisab siis mõõdulindi sirgu tõmbamisest tüvel, et otsust teha. Harverterist näeb kõverust kaugemalt ja ühest küljest, seega on ka operaatoril mõõtmiskogemus väga oluline.Pea meeles, et piiripealse suurusega on palgiks sobiv vaid sujuv lihtkõverus. Sellisel juhul tuleks teha soovitud lühemaid pikkusi.

joonis 2 Tüükapalgi kõveruse kontrollmõõtmist tuleks alustada otsast 0,5m kauguselt, et vältida tüüakuse mõju. Kõigil järgnevatel palkidel mõõdame kõverust kogu noti pikkuses.

joonis 3 Sellised liit- ja eriti järskkõverus on keelatud saepalgil, latil ja postil. Paberipuidus lubatakse kõveruse kõrgust kuni 10% pikkusest.

joonis 4 (ülal) Vähemärgatavat liitkõverust tüükaotsa lähedal võidakse jämedamal palgil lubada, kuid selle mõju ei tohiks ulatuda noti ladvadiameetri suurusse töötlemissilindrisse. Keskel ja ladvaotsal on liitkõverus saepalkidel keelatud.

joonis 5 (paremal) Järkamisel tuleks otsida selliseid palgimõõte, et lõikekohad sattuks kõveruse suunamuutuste kohtadele. Nii võib vahel isegi lootusetust tüvest asja saada.

joonis 6 Sellise pehme metsamädaniku korral (ca 50% otspinnast) lõigata kindlasti 3m pikkune paberi- või ka küttepuidu nott.

joonis 7 Pinnalähedane mõlu palginoti tüükaotsal lubatakse (kuni 1/10 diameetrist), kui see ei häiri põhisaekava. Palgi keskel mõlu ie lubata.

joonis 8 Sügav rebend võib tekkida pinges puutüve oskamatul järkamisel. Selline viga võib minna maksma suure osa tüve koguhinnast.

joonis 9 Harvesteri etteveorullide libisemisel võidakse korraliku palgi asemel saada heal juhul odavam D-palk. Rikke vältimiseks tuleb kasutada õigeid töövõtteid, jälgida laasimisterade teravust jms.

joonis 10 Külmalõhe ja ulukikahjustuse tõttu võib tekkida ulatuslik pehmemädanik. Saab paberipuitu või halvimal juhul kütet.

joonis 11 Kaksiksäsi ja tulioks ei ole sobiv saetööstusele palgiks, aga juhul kui ei esine harulisust kõlbab paberipuiduks.

MAJAPALK ELEKTRIPOST jms

PEENPALK

PABERIPUIT

LATT ja AIAPOST

KÜTE

PALK

KUUSK MÄND

Palgid ja paberipuit on peamised sortimendid, neist tuleb edaspidi täpsemalt juttu. Erisortimendid nõuavad alati eelnevat kokkulepet! Näiteks majapalk peaks olema ümar, sirge ja väikese koondega. Tavaliselt eelistatakse ladvaläbimõõte D16…28cm. Sageli on vaja lisaks tavapärastele palgipikkustele pikemaid erimõõte (üle 6,1m). Elektripostideks vajatakse isegi üle 10m.

laTid ja aiaposTiToorE

Kasutatakse nii kuuske kui mändi olenevalt ettevõtte toodangust.Paberipuidu kõrvale on tekkinud nõudmine lati ja aiapostitoorme järele. Eriti sobib ümarmaterjal, mida raiutakse harvendusraiete käigus ning samuti teise rinde kuusikutest. Kvaliteedilt sarnaneb kasutatav ümartoore peenpalgile, seda kõveruse (1…1,5%), koonde (…1,5cm/m) ja okslikkuse osas.Tavapäraselt sobivad D = 6…13 (18)cm koore alt.Järkamismõõdud on näiteks L = 2,6m; 3,1m; 3,8m; 4,1mKasutatakse ka pikkust 3,0m (paberipuidu mõõt). Lati/posti mõõdud pole püsivad. Täpsusta enne raiet!

okaspuu kasuTaminE

okaspuupalGid

Valmista selliste mõõtmete ja kvaliteediga materjale, mida turg enim vajab. Seega uuri enne raietöö alustamist järele:1. Milliseid pikkusi ja jämedusi ostjad soovivad. •Lõigates ainult ühte palgipikkust kaotad kindlasti suure hulga raha, seda eriti kõveratüvelises ja vigaderohkes metsas.•Palkide optimaalseks järkamisel peaks olema kasutada vähemalt kolme pikema sammuga pikkusmõõtu (näiteks 3,4m abimõõduna ja 4,3m ning 6,1m põhimõõtudena). NB! Ülemõõt 10cm on saetööstusele vajalik täpsusvaru, mis ei kuulu makstava mahu hulka.

Tabel 1 Standardsed järgatavad pikkusastmed koos 10cm ülemõõduga:

2. Milline on ostja poolt aktsepteeritav väikseim ladvadiameeter. Mõnikord määravad ostjad ka erinevate pikkuste jaoks soovitavad minimaalsed ja maksimaalsed ladvaläbimõõdud. NB! Eestis arvestatakse palgi ja teiste tarbeümarmaterjalide mahtu võttes aluseks ladvaotsa diameeter ilma kooreta (erandiks küte).Kokkuleppel võib palke (eriti lühikest peenpalki) müüa ka koormamõõdu ja koefitsiendiga (tavaliselt jääb vahemikku 0,6…0,7).3. Okaspuupalkide kvaliteedinõuded sõltuvad nõudlusest ja saetööstuse kasutatavast tehnoloogiast.

3,1m 3,4m 3,7m 4,0m 4,3m 4,6m 4,9m 5,2m 5,5m 5,8m 6,1m

NÕUTUMAD PALGIPIKKUSED

ABIMÕÕDUD

ÕÕDUD SUURE KOONDEGA LADVAPALGID

joonis 12 ABC-palgikvaliteedis on need puidurikked keelatud.

nB! piiratud ulatuses ning tingimustel lubatakse jämedama palgi tüükaotsal ja selle lähedal pinnapealseid vigastusi. Eelnimetatud ja sinetusega notid määratakse saetööstuses sorteerides odavamasse d-kvaliteeti, kuna saematerjali mahuline väljatulek ja müügihind väheneb.

Kvaliteetsetel palkidel on lubatud lihtkõverus või vähene liitkõverus alla 1,5% (näiteks 6,1m palgil ca9 cm). Soovitav on siiski lõigata kõveraid palke lühemaid, et kõverus ei ületaks ca 5cm palgi kohta. SINETUS ja PUTUKAKAHJUSTUS on rikked, mille teket saab raie- ja müügiaja valikuga vältida – LOGISTIKAGA ASJAD KORDA!

Laasida tuleks nii saega kui harvesteriga võimalikult tüve pinna lähedalt. Tööstus eeldab seda, kuid lubab üksikuid oksi ka kuni ca5cm kõrgusi, arvestades näiteks ladvaokste laasimise keerukust kasel, haaval, vanemal männil jne.

Tabel 2 Eestis üldlevinud okaspuupalkide kvaliteediklasside lühiiseloomustus (kuusk ja mänd)

lEHTpuuliikidE kasuTaminE ja kValiTEET

Kvaliteetne lehtpuupuit leiab kasutust viimistlus- ja tisleritöödel. Kehvema kvaliteediga saematerjal läheb näiteks pakenditeks.Paljud lehtpuuliigid on oma ilusa tekstuuri või värvuse tõttu kasutusel väärispuiduna mööblitööstuses. Tselluloosi ja paberi tootmiseks sobivad kask ja haab. Lehtpuu on ka heade kütteomadustega, kuna ei sisalda vaiku, mis pigitaks lõõre. Eriti kõrget kütteväärtust omavad mahuühiku kohta kõvalehtpuud, nagu näiteks saar ja tamm.

Tabel 3 KASEST saadavad põhilised sortimendid.

põHjalikumalT kasE spoonipakusTKasutatakse peamiselt kattespooni tootmiseks näiteks mööblikilpidele katmiseks. Viimistlusmaterjalil on kõrged nõuded, aga seetõttu ka kõrge hind.

kvaliteedinõuded kase spoonipakule: •spoonipakuks sobib jämeda, varakult laasunud kase esimene või teine oksavaba tüükapakk, mis peab olema ümar ja sirge (maksimaalselt lubatakse lihtkõverust 1% paku pikkuse kohta).•oksi, oksakühme ega oksaarme pole lubatud•Dmin 24cm (22cm) koore alt ja tavaliselt Dmax 60cm •pikkuste valimik sõltub tehase võimalustest ning on tavapäraselt vahemikus 2,5…3,5 m; aktsepteeritavad pikkused tuleb kindlasti täpsustada enne raiet•kui paku kvaliteet tekitab kahtlusi, tuleks järgata vineeripaku pikkust – 3,3 m jt•pehmemädanikuta punasüdamikku võib esineda vaid treisüdamiku paiknemise tsoonis; sõltuvalt tootja tehnoloogiast on treisüdamiku läbimõõt kuni 10 cm.•pea meeles: Spoonipiirkonnas on keelatud igasugused värvivead!•keelatud on pehmemädanik, ringlõhe, külmalõhe, läbiv südamikulõhe, sügavad otsmised kuivamislõhed (pikkusega üle 10cm), rebend, sagartüüakus, mõlu, tulioks, hargnemine ja kaksiksäsi.

joonis 13 Oksaarmid ja sagartüüakus on spoonipakul üldjuhul keelatud. Spoonitehased ostavad pakku mitmes kvaliteediklassis (tavaliselt on määrav diameetrivahemik).

põHjalikumalT kasE VinEEripakusT

Vineeripakust lõigatakse treimeetodil spooni, millest kleebitakse kokku vineeritahvleid ehitusmaterjaliks aga ka mööblikilbiks.Eestis kasutatakse vineeri tootmiseks kaske. Põhjamaades valmistatakse vineeri ka kuusest, männist ja mõnevõrra isegi haavast.

kvaliteedinõuded kase vineeripakule:•sobib üldjuhul heakasvulise kase tugeva puidu keskosaga tüveosa kuni võra alguseni, kui jämedust piisab. Kvaliteediklassid eristatakse diameetri ja okste suuruse ning hulga järgi.•Dmin 18cm koore alt (odavamalt ka D16cm) ja Dmax 60cm•üksikud terved oksad võivad olla isegi kuni 7 cm•jämedal pakul lubatakse peenemaid kuivi ja mädasid oksi •järkamispikkused sõltuvad ostjast (2,8m; 3,1m; 3,3m 4,9m)•pakk peab olema ümar ja sirge (lihtkõverust max 1% treimooduli pikkuse 1,6m kohta); kahe mooduli vahel (järkamiskohas) võib esineda ka veidi järsem kõverus•kõvamädanik (punasüdamik) on soovitavalt kuni 1/3 läbimõõdust, kuid jämedamal pakul üldjuhul mitte üle 10cm•Värvivigu lubatakse mõnevõrra ka vineeritsoonis•vineeripakkudel on keelatud pehmemädanik, ringlõhe, külmalõhe, läbiv otsalõhe, tulioks, sagartüüakus, hargnemine ja kaksiksäsi ja langetus- või järkamisrebend, mis ulatub vineeritsooni

joonis 14 Need on sobivad vineeripakud. Kõva punasüdamik on vineeri pakul lubatud tavaliselt kuni 1/3 läbimõõdust paku keskmes.

pea meeles: Laos pikka aega seisnud materjal kuivab ja lõheneb liigselt eriti kevadel, mis kokkuvõttes viib alla kvaliteedi ning seega ka müügist saadava tulu.

Tabel 4. Haavast saadavad peamised sortimendid

TEisEd lEHTpuud

Kui väljaraiutavate puude hulgas esineb pisavalt hea kvaliteediga saart, tamme või sangleppa, tuleks kaaluda saepalkide müüki.

joonis 15 Sanglepa, halli lepa ja saare tavalised järgatavad palgimõõdud on 2,5m ja 3,1m (aga täpsusta ikka!). Nagu jämedatel haava ja kasepalkidel on ka neil mõnevõrra mädanikku lubatud, sest just tüükapakkudes on hea kvaliteediga oksavaba pinda.

paBEripuidu kasuTaminE ja kValiTEET

Paberit saadakse puidus sisalduvast kiudainest – tselluloosist. Koor selleks ei kõlba. Seepärast on oluline, et paberipuidu nottidelt oleks võimalik koor eraldada. Pehmemädanikus pole samuti kasutatavat kiumassi ja seepärast on selle osatähtsus notis piiratud (vt tabel 16).nB! Täpsusta vastuvõtutingimused, kuna need sõltuvad erinevate töötlejate tehnoloogiast ja teiste ümarsortimentide nõudlusest.

paberipuidu üldnõuded:•paberipuit peab olema toores; metsakuiv materjal pole lubatud•alamõõdulisus ja ülemõõdulisus loetakse praagiks •paberipuidu põhipikkus on 3,0m, pole vajalik ülemõõt (nagu näiteks palkidel), järkamistäpsus +/- 10cm •paberipuidus ei tohi olla söestumist, tahma, plastikut, kive, metalli ja kemikaale.•notid peavad olema sellise kujuga, mis võimaldaks koore eraldamist omavahelisel hõõrdumisel trummelkoorijas.

joonis 16 Paberipuidul on keelatud laomädanik, jalalkuivanud puit, harulisus, suur sagartüüakus, ebakvaliteetne laasimine Ka pahad ja muud kasvajad peaksid olema noti pinnalt ära lõigatud.

Tabel 5 Paberipuidu põhilised sortimendid ja nende kvaliteet (punasega olulisemate ja enim muutuvate kvaliteedinõuete vahemik).

nB! Koorem (virn), milles on rohkem kui 10…15% praaki (täpsusta!) (mädanik, üle-või aladiameeter, kõverus, harulisus jne), mõõtmisele ei kuulu ja seda vastu ei võeta. Üldmaht mõõdetakse tavaliselt koorma ehk virnamõõdus (rm). Seejärel viiakse üle kooreta puidu mahule (tm) kokkulepitud või määratud koefitsienti kasutades, mille suurimad mõjutajad on nottide keskmine diameeter, kõverused ja koorma ladumise korrektsus. Koore osatähtsus on suur ja sõltub suurel määral keskmisest diameetrist samuti puuliigi omapärast (võib olla vahemikus 10…18%). Võetakse maha ka praagi maht. Tavaliselt jääb paberipuidu koefitsient vahemikku 0,5…0,6. Näiteks koorega arvestataval küttepuidul võib see olla ca 0,7.paberipuidule esitatavad nõuded muutuvad sageli turunõudlusest tulenevalt! Näiteks eeldatakse tavapäraselt, et mädadel nottidel oleks tervet puitu vähemalt minimaalse diameetri (5…6cm) paksuselt. Seega eriti mädanike piirangud peaks metsaomanik või raieõiguse omandanu potentsiaalselt ostjalt üle kontrollima.

kÜTTEpuiT

Eristatakse okaskütet, lehtpuukütet ja segakütet. Lehtpuude küttepuitu eristatakse sageli ka puuliigiti, kuna kütteväärtus on erinev. Hinnad sõltuvad kvaliteedist ja puuliigist.

joonis 17 Küttepuiduks kõlbavad notid mis on liiga kõverad, harulised või on suurte metsamäda tühimikega. Lubatud on ka laomäda ja jalalkuivanud puit. Peamine, et notid kannataks transporti ja koormas sisalduks piisavalt ka hea kütteväärtusega notte. Koormat hinnatakse seega tervikuna. Müüakse tavaliselt koos koorega mahus (va näiteks tehnoloogilise kütte ostjad).Nõudlikud kasutajad on kaminapuude tootjad, kes valivad ka kütteks tavaliselt tervemat toorest kase, lepa ja haava puitu.Paljud tööstused ostavad tehnoloogilist okaskütet ja mõnevõrra ka lehtpuukütet (näiteks puitplaatide- või pelletitootjad jt). Üldine pikkusmõõt on 3,0m +/-10cm. Koormas lubatakse ka üksikuid lühemaid notte. Miinimumdiameetrit sageli ei määrata, kuid alla 3..4cm pole see siiski mõttekas. Oksad lähevad kokkuveoteede tugevdamiseks või hakitavate raiejäätmete hulka.

Trükise tellis SA Erametsakeskus Trükise väljaandmist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus

Eesti puidutööstus on hästi arenenud, seetõttu on metsaressursi kasutamise ökonoomsus väga oluline. Ümarsortimentide nõudeid peavad tundma nii raiujad, transportijad, töötlejad kui ka metsaomanikud. Raiuja, kes on kasutamisel ahela alguses, teeb järgates kõiki mõjutava otsuse.

Vastvõtul määrab ostja vastavalt kokkulepitud nõuetele kvaliteediklassi ja hinna.Puiduturu muutuste ja ettevõtete erinevuse tõttu on ka käesolevas täiendatud kordustrükises esitatud üldistatud nõuded.

Tõnu Ellermetsa- ja puidutööstuse koolitaja