Toimetanud Eda Posti

Kujundanud Päivi Palts

Joonistused: Reet Nurmsalu

Fotod: Toomas Männasoo, Mart Ojasalu,

Päivi Palts (5, 22, 24, 25, 75, 77, 78, 79, 87, 92,

101, 125, 175, 178 paremal, 199)

Reprod: lk 12 (© Whitford Fine Art/The Bridge man

Art Library), lk 13 (© Bettmann/Corbis),

lk 20 (© John Noott Galleries/The Bridgeman

Art Library), lk 32 (© Popperfoto/Getty Images),

lk 55 (© Camerique/ClassicStock/Corbis)

© Mart Ojasalu, 2010

ISBN 978-9985-3-2025-9

Kirjastus Varrak

Tallinn, 2010

www.varrak.ee

Trükikoda OÜ Greif

SSISUKORD

LUGEJALE 8

ROOSIKULTUUR 12Rooside ajalugu on osa kultuuriloost 12Renessansi- ja barokiaeg – roosi kultuuri

kõrgajastu 15Kuninglikud ja teaduslikud rosaariumid 17Roosid moevooludes ja trendiaedades 19Roos kui tähenduslik märk 21Kui roos tuli Eestisse 21Roos Eesti koduaias 24Roosid tänapäeva Eestis 26Roosiistikute tootmine Eestis 27Roosid Eesti parkides ja avalikus haljastuses 28Kuhu liigub roosikasvatus 32Rooside üldine iseloomustus ja

põhimõisted 35 6 sisukord

Roosid kasvavad põõsastena 36Praktiliste roosirühmade iseloomustus 38Rooside olulisemad tunnuslühendid 41Rahvapärased kaubanduslikud

roositerminid 41Nii palju kauneid roose 44Roosipõõsa ehitus 44Roosi võlu saladused 45Roosi õied ja nende vormid 47Roosiõite värv 48Oh, milline aroom! 50 Lõhnapüramiid 53 Roosiõli 53 Lõhnaaed ja lõhnapark 54Rooside keel ja sõnumid 55

ROOSIAIA KUJUNDAMINE 58Väike pildigalerii Eestimaa koduaedadest 60Looduslikud tingimused 63 Roosikasvatus piirkonniti 64Eesti avalikud roosiaiad ja -pargid 65Euroopa roosiaiad 67Roosiaed kui kordumatu kunstiteos 68Roosid koduaias 70Iluaia veetlus saab alguse aiaplaanist 72Roosiaia ja -peenarde planeerimine 74Roosiaia värviharmoonia 77 Värvid, aiarajatised, hooned 80Roosiaia kujunduselemendid 80Mullastik ja väetamine 85

PRAKTILISED TÖÖD ROOSIAIAS 92Roosiistikute valik on edu alus 93Istutamiskunst 95 Istutamise praktilised võtted 97Rooside lõikamine 99Rooside talvitus ja katmine 102Rooside kodune paljundamine 108Uute rooside aretamine ja rooside tervis 109Roosisortide kontrollkatsed 111Roosiaretus Eestis 111Rooside haigused 112Rooside putukkahjurid 116Biotõrje kui roheline maailmavaade 118Nõuandeid rooside turgutamiseks 119

ROOSIAEDNIKU KALENDER 121

ROOSISORDID 130Parimad roosid Eesti koduaedadesse ja

rosaariumidesse 130

Milline on ideaalne roos? 131Roosipäevad ja -festivalid 132Roosisortide kirjelduse võti 133Kaubanduslikud roosirühmad 134Roosisortide kirjeldused 135Suureõielised väärisroosid 136Kobarõielised peenraroosid ehk

floribundroosid 146Roosifirmade aretusseeriate uued sordid 154Miniroosid 156Roosid aeda konteineritesse, pottidesse ja

amplitesse 157Pinnakatteroosid 158Dekoratiivsed kõrged põõsasroosid 162Väänroosid võreseintele, pergolatele ja

kaarväravatele 167Pargiroosid 175Eksklusiivsed roosid 179 „Mustad” roosid 179 „Sinised” roosid 180 „Käsitsi maalitud” roosid 182Vanad ajaloolised roosid 184Eestis aretatud roosid 187

ROOSIDE VALIMINE OLULISTE OMADUSTE JÄRGI 193

Lõhnaroosid 194 Haiguskindlad roosid 195 Külmakindlad roosid 196Roosid internetis 198Kibuvitsad – ilu ja tervise allikas 199

AINEREGISTER 200

ROOSIDE REGISTER 201

sisukord 7

LKultuur algab roo sist ... — Gertrude Stein

Intellektuaali ja kirjaniku Gertrude Steini kuulus mõttetera võib tunduda ülepakutuna, kuid minu pikaajaline suhtlus roosisõpradega ja kokkupuu-de roosidega toetavad seda mõttekildu.

Olen aastate jooksul kohtunud tuhandete roosi huvilistega, kelle hulgas on olnud väga eri-nevate elualade inimesi – teadlasi, arste, kool-meistreid, autojuhte –, ja märganud, et tegemist on kõrgelt arenenud ilumeele ja hea värvitajuga loodus- ja kultuurihuviliste inimestega. Siinjuu-res ei ole oluline roosihuvilise vanus, sest nii eaka kui ka noore roosisõbra puhul avaldub iluihalus ühtmoodi. See kogemus viib tõdemusele: kas mitte kiindumus roosidesse ei ole see magnet, mis koondab sügava kultuurihuvi ja ilutunnetu-sega meeldivaid isiksusi?

Kohtumised sadade roosisõpradega, kaasa-elamine nende roosikasvatuse edusammudele ja toetamine ebaõnnestumistest ülesaamisel on mulle ilmekalt näidanud, kuidas roosidega tege-lemine järk-järgult arendab inimese loodustaju, avardab tema ilumeelt ja tekitab huvi roosidega seotud teadmiste, sh roosikasvatuse ajaloo ja sel-lega põimunud kultuuri vastu. Nagu teada, on

roos sümbolina ulatuslikult esindatud nii Euroo-pa ajaloos, kirjanduses, muusikas, tundelises ar-mastusluules kui ka kristlikus usundis.

Minu kiindumus roosidesse sai alguse, nagu paljudel teistelgi roosisõpradel, lihtsast juhusest ja hetkelisest äratundmisest. Noorukieas, roo-sidest pea midagi teadmata, jäi minu pilk ühel päeval ootamatult peatuma ühe kauni koduaia lummaval motiivil: smaragdrohelises murus säras hommikustes kastepiiskades punastes ja roosa-des toonides roosiklump. Olin varem silmanud kevadsuviseid punaseid tulbi- ja kollaseid nart-sissipeenraid, kuid tajutud rooside ilu oli hoopis teine, see oli võrratult kirkam, meeliköitvam ja saladuslikum. See imeline koduaed asus oma-aegses Merivälja aedlinnas ja selle oli rajanud Edgar Tõnurist, keda meenutatakse kui Lahemaa rahvuspargi rajajat ning Eesti Looduskaitse Seltsi ellukutsujat.

Minu roosihuvi tärkamisajal olid roosid pigem haruldused ja võimalus hankida roosi istikuid üpris keeruline. Mäletan, et seadsin kevadel sammud vastrajatud Tallinna Botaanikaaeda ja mangusin sealse aedniku käest suure vaevaga

LUGEJALE

8 lugejale

kaks esimest roosiistikut. Need olid ‘Baccara’ nime kandvad roosid, tollel ajal ülidefitsiitsed punased lõikeroosid, tiheda rosettõiega ja vastu-pidavad koduaias kasvatamiseks. Botaanikaaia aednik vaatas küll küsiva pilguga koolipoissi, kuid lõpuks andis erandlikule roosimangujale siiski alla. Heaks aednikuks osutus mulle siis veel tundmatu Tallinna Botaanikaaia teaduslik töötaja Vello Veski, hilisem roosiraamatu autor ja tuntud roosiaretaja. Need kaks kirgaspunast ‘Baccara’ roositaime rõõmustasid mind üle paari-kümne aasta ja olid mulle mõõdupuuks teiste rooside ilu hindamisel.

Räägitakse, et esimestest roosidest võib ku-juneda välja eriline vaimu haarav „roosihaigus”, mis seisneb üha kasvavas uute roosisortide ko-gumistuhinas, roosialases kirjanduses tuhnimises ja tungivas soovis külastada erinevaid roosiaedu. Ajaloost on teada, et sellist „haigust” olevat põ-denud imperaator Napoleoni võluv abikaasa Jo-sephine ja Jules Gravereaux – hiiglasliku roosiaia Roseraie De L’Hay rajaja.

Mis on siis see võluvits, mis paneb tuhandeid inimesi külastama Eestimaa roosiaedu ja -parke, uurima roosiraamatuid, osalema aianduspäeva-del? Arvan, et peamine on loovus, täpsemalt soov luua oma aias ilu ning saada sellest esteetilist rahuldust. Just sellised tegusad ja loovad inime-sed on meie roosiaia külalised ja nende jaoks me seda ka hoiame ja arendame. Ja nad tulevad igal kevadel ja suvel meie juurde tagasi.

Põhjamaine Eesti asub roosikasvatuseks so-biva piirkonna põhjapiiril. Eestis on võimalik kasvatada kaunite õitega kultuurroose. Meie valged ööd ja jahedad hommikud annavad roo-

sidele hoopis kirkama värvi kui Lõuna-Euroopa või Ameerika Ühendriikide kuum kliima. Meie roosiaeda külastanud roosihuvilised Floridast, Californiast ja mujalt on imestanud, kuidas sa-mad sordid, mis kasvavad ka nende aedades, on Eestimaa tingimustes kirkamad, värvid puhta-mad ja värskemad.

Eesti tänapäevase roosikasvatuse arendamisel märgin tänutundega ära Tallinna Botaanikaaia roosiaia perenaise Else Liventaali ja teenekad roosikasvatajad Mati Laane, Ülo Pesuri, Rein ja Külliki Joosti ning Juhan Juhani, kes on väga palju teinud roosikasvatuse tutvustamisel ja aren-damisel Eestis ning ka mind oma väärtuslike roosikasvatuskogemustega rikastanud.

Meie väikeettevõte on aastaid nõustanud nii kohapeal kui veebilehe vahendusel kõiki roosi-sõpru nende lemmikutega seotud probleemide ja küsimuste lahendamisel. Viimastel aastatel on oluliselt suurenenud meiepoolne interneti teel nõustamise maht ja rooside tutvustamine. Meie Rosmakor Roosiaed õitseb meie armsatele roosi sõpradele koduleheküljel www.hot.ee/ros nii suvel kui talvel.

Samas tänan kõiki Eesti aiandus- ja kodu-ajakirjade toimetusi eesotsas väljaannete Maa-kodu ning Kodu ja Aed toimetustega, kes on roosi sõpradele vahendanud meie kogemusi ja vajalikku teavet rooside alal. Muidugi tänan oma perekonda, kes on minu aastakümneid kestnud „roosihullust” talunud ja kaasa löönud meie roosipäevade – Roosimaania – korraldamisel. Soovin oma kolmanda roosiraamatu sissejuha-tuse lõpetuseks teile, armsad roosisõbrad: „Okas sõrme!”

Mart Ojasalu lugejale 9

10 roosikultuur

Kõik valitsejad on ehitanud püramiide ja roo siaedu,

mida rohkem seda parem. — Kalev Kesküla

12 roosikultuur

R

Roosiorgia keiser Nero

aegses Vana-Roomas.

Repro: Sir Lawrence

Alma-Tadema

ROOSIDE AJALUGU ON OSA KULTUURILOOST

Kui süveneda roosidega seotud kultuuriilmingute ehk roosikultuuri arengusse, ja seda nii seoses rooside kasvatamise, aretamise kui ka kunstis kujutamisega, siis tuleb nõustuda G. Steini sü-gavmõttelise tõdemusega – kultuur algab roosist.

Roosiuurijad ehk rodoloogid ja kultuuri-

ajaloolased on leidnud, et roos või siis roosiõis kui märk on avaldunud kõigis Maa põhjapool-kera iidsetes kultuurides, näiteks sumerite, hiin-laste, hindude ning muinaspärslaste, -egiptlaste ja -kreeklaste juures. Teatavasti kasvab roos loo-duslikult vaid Maa põhjapoolkeral ja seetõttu lõunapoolkera rahvastel see sümbol puudub.

Alates kaugetest aegadest on rooside ilu mõju-tanud tütarlastele nimede andmist. Neist nime-

ROOSIKULTUUR

h

roosikultuur 13

Rooside sõja algus W. Shakespeare’i järgi. Repro

92 praktilised tööd roosiaias

Rooside kohta on levinud mitmeid vääraid aru-saamu ning roosikasvatust peetakse väga suu-ri rahalisi väljaminekuid ja rohket tööjõukulu nõudvaks hobiks. See pole sugugi nii. Esmalt unustatakse, et roosid on pikaealised taimed – harulduseks pole 20 aasta vanused roosid –,

mis jaotab ostukulud paljude aastate peale. Oma kogemustele tuginedes julgen väita, et kiviktaim-la hooldus, muru niitmine või siis püsikutest koosnevate segapeenarde korrashoid on roosi-peenrast töömahukam.

Rooside puhul tuleb hooldustöid teha opti-

PPRAKTILISED TÖÖD ROOSIAIAS

Kadrioru rosaarium.

Õitseb ‘Amsterdam’.

praktilised tööd roosiaias 93

maalsel ajal, kusjuures selle aja kirjutab meile ette loodus ilmastiku näol. Kevadel on mahukama-teks töödeks rooside vabastamine talvekatetest, kevadine hoolduslõikus ja peenarde koristamine-riisumine. Suvel hoitakse peenrad umbrohust puhtad, koristatakse varisenud õied, põua ajal kastetakse ja pidevalt jälgitakse rooside tervist. Sügistöödeks on rooside muldamine, tagasi-lõikus ja hiljem talvise lisakatte paigaldamine.

Äärmiselt tähtsad on vaid kolm toimingut:– rooside juurekaelte muldamine oktoobris

enne maa külmumist,– rooside vabastamine aprilli lõpus talveka-

tetest; oluline on teada, et kevadine ere päike ja järgnev tugev öökülm kahjustavad talvekatte all olnud võrseid,

– käreda pakasega roosidele lume kuhjamine. Teised toimingud tehakse rooside juures sa-

mas rütmis üldiste aiahooldustöödega. Nii lisa-takse kevadel peenardele uut koorepurumultši, antakse kevadväetist, hoitakse peenrad umbro-hust puhtad, putukkahjurite rüüste korral prit-sitakse jms.

Meie kogemuste põhjal nõuab 30–40 roosist koosnev roosipeenar sügisel põhitöödeks 3–4 tundi ja kevadel 2–3 tundi.

Suvise põua või siis putukkahjurite leviku pu-hul aias on kastmisele ja kahjuritõrjele vajaminev tööajakulu võrdne teiste lillede hooldamiseks ku-luva ajaga. Tavaliselt on roosikahjurid needsamad, kes kahjustavad aias ka teisi dekoratiivtaimi.

Seega on roosid koduaias täiesti tavalised ilu-taimed, aga nende dünaamilise iluga ei suuda võistelda ükski teine lillekultuur. Alates jaani-päevast septembrini on roosid teie aias abso-

luutsed dominandid ja tehtud töötunnikeste eest tasuvad nad teile kuhjaga. Roosid on kogu Eu-roopas täielikud lilleilu liidrid ja neid ei kõiguta mitte ükski konkurent.

ROOSIISTIKUTE VALIK ON EDU ALUS

Praegusaegse avatud turu tingimustes on roosi-istikute pakkumine väga suur, kuid nii istikute kvaliteedi kui ka meie oludesse sobivuse osas on olulisi probleeme. Väheste kogemustega roosi-sõbral ei maksaks läikiva reklaampildi alusel küll oma valikut teha, vaid lähtuda allpool toodud istikute kvaliteedi kirjeldustest. Istikute turul on hinnapakkumised 1 kuni 30 euro piires, kus-juures kõrgem hind ei ole sugugi kvaliteedi ja Eestisse sobivuse garantiiks.

Roosiistikute puhul eristatakse poogitud roosiistikuid ja omajuurseid istikuid. Enamik suureõielisi peenraroose on poogitud kibuvitsa alusele, nii et kibuvitsa juurestik toidab kultuur-roosi maapealset osa. Omajuursed roosid on toodetud roosivõrsest lõigatud juppide (pisti-kute) juurutamise teel. Sellisel viisil paljundatak-se tavaliselt potiroose ning mõningaid vään- ja pinnakatteroose.

Pookimine on puukoolides levinuim paljun-dusviis. Lääne-Euroopas toodetakse roosiisti-kuid silmastamise meetodit kasutades põldudel kümnetes miljonites, selleks kallist kasvuhoone-soojust vajamata. Silmastamiseks nimetatakse kultuurroosi punga pookimist kibuvitsa juure-kaelale. Silmastamise tehnoloogia töötati välja üle 150 aasta tagasi Saksamaal ja Prantsusmaal.

h

Teiseks paljundusviisiks on talipookimise meetod, mida kasutatakse eeskätt kasvuhoone lõikerooside tootmiseks. See meetod levis Hol-landi kogemustel Lätisse ja sealt meile Eestisse. Talvine kiirpaljunduse tehnoloogia tõi 25 aastat tagasi Eesti siseturule vastuvõetava hinnaga sadu uusi roosisorte. Talvise kiirpaljunduse istikuid tuntakse rahva seas kui kiletopsis või kiletuutus istikuid.

Lääne-Euroopa istikuturul on kõige levinu-mad ja odavamad paljasjuursed istikud, mis sisu-liselt on hilissügisel üles kaevatud 2–3-harulised noored roosid. Paljasjuurseid istikuid istutatakse Lääne-Euroopas massiliselt oktoobris-novembris nii koduaedadesse kui ka haljasaladele. Eestis on nii hiline istutamine küsitav.

Eesti aiapoodides on kevadel müügil ka ki-revate piltidega papptopsis koorepurusse paki-tud paljasjuursed roosid, mida tuleb säilitada ja müüa külmutatuna nagu jäätist. Heledate välja-kasvanud võrsete või kipras koorega papptop-si-istikud on ebakvaliteetsed, seega on „parim enne” tähtaeg juba möödas. Sellised istikud on oma juurdumisenergia ära andnud ja tulemused on sageli ebarahuldavad.

Roosihuvilised on tihti küsinud, kas eelista-da paljasjuurseid või kiletopsis kiirpaljunduse istikuid? Siinkohal on oluline teada, et varake-vadine puhkeseisundis olev roosakaspunaste pisipungadega paljasjuurne istik on suuremate energeetiliste varudega. Aprilli lõpus maha is-tutatud kvaliteetne paljasjuurne istik areneb jõudsamalt kui talipookeroos. Viimane vajab avapeenras juurdumiseks veel kuu aega ja areneb täisväärtuslikuks roosiks alles augusti alguseks.

Kiletopsis istikud ja potistatud lehtedega pis-tikroosid kardavad ka kevadisi öökülmi, kuid eeliseks on asjaolu, et neid võib istutada te-gelikult kogu suve. Teisel kasvuaastal nendel roosidel sisulist vahet ei ole.

Kolmanda tüübina on müügil potiistikud, mida müüakse tihti õitsevana ja mis on visuaal-selt väga ahvatlevad. Hinnalt on nad paljasjuur-setest ja talipookimise teel saadud istikutest paar korda kallimad just suurema töömahu ja hoolduse tõttu. Kvaliteedi seisukohast neil isti-kutel mingeid eeliseid peale esialgse dekoratiiv-suse ei ole. Tihti on paljasjuursed ning kiletop-si-roosid järgmisel aastal potistatud roosidest paremini arenenud. See on seletatav potistatud roosi juurestiku kitsaste oludega potis. Suur-tes 5–7-liitristes pottides kasvanud 3-aastased roosid kohanevad peenras veelgi raskemini ja vajavad esimesel suvel väga hoolikat kastmist. Noor kvaliteetne roosiistik juurdub ja kasvatab avamaa roosipeenras oma juurestikku vastavalt kasvumulla sobivusele ja kohaneb paremini kui ülekasvanud potiistikud.

Ostetud roosiistikute käitlemisel on vajalik teada järgmist:

– paljasjuursed ja teised puhkeseisundis isti-kud tuleb esimesel võimalusel kohale istutada või siis säilitada istutamiseni külmikus 0 kuni +3 °C juures,

– lehtinud, kasvavaid ja õitega istikuid võib säilitada pikemat aega toatemperatuuril valges kohas (aknalaual, kasvuhoones), istutatakse ko-hale alles öökülmade möödumisel. 94 praktilised tööd roosiaias

ISTUTAMISKUNST

Roosiistikud istutatakse vastavalt plaanile va-rem ettevalmistatud peenardele, klumpidesse või murusse. Sirgesse ritta istutamisel kasutatakse istutusnööri ja rooside asu kohad tähistatakse pulgakestega. Täpsus on oluline seepärast, et peenraroosid kasvavad ühel kohal kuni 15 aastat ning pargi roosid 25 aastat ja kauemgi. Juhul kui kõiki vajalikke sorte ei ole kohe käepärast võtta, ei ole tühikud veel viga, hoopis suurem probleem on sinna istutatud sobimatut sorti roos. Seega võib rosaariumi ja peenraid rajades hiljem vaja-likke roose juurde või vahele istutada.

Istutamiseks on sobiv pilves ilm või siis õh-tune aeg, kui päikese kuivatav mõju on vähene. Noored roosid vajavad juurdumiseks niisket mulda ning nõuistikute puhul tuleb järgmisel hommikul jälgida, kas võrsed või õienupukesed pole longu vajunud. See on tõsine häiresignaal. Sellisel juhul tuleb kindlasti kärpida ladvast veidi võrseotsi ja longus õienupud eemaldada. Nõuistikuid tuleb päikeseliste ilmadega järgne-val 3–4 päeval piserdada. Roosiistiku esmane juurdumine võtab kevadel istutamise korral aega kaks nädalat. Paljasjuursed puhkeseisundis isti-kud kärbitakse alt lugedes 3. või 4. pungale ja mullatakse aurumise vähendamiseks 10–15 cm

ISTIKUTE KVALITEEDI HINDAMINE

Paljasjuursed istikud – võrsed peavad olema

rohelised ja 2–3-harulised, pungad vaid veidi

paisunud ning punaste või roosakate otstega.

Juured helepruunid, ilma noorte valgete

harudeta. Juurestik peab istutamisel olema

2 korda suurem kui maapealne osa.

Talipooked kiletopsis – peavõrse või võrsed

peavad olema puitunud, 30–40 cm pikkused

ja ilusa terve lehestikuga. Topsi alumises otsas

ei tohi olla lahtisi kuivanud juuri. Istutamisel

õied kõrvaldatakse. Väikesed õienupud peavad

istutamisjärgsel hommikul kikkis olema.

Juurestik peab istutamisel olema tasakaalus

kultuurosaga.

Potiistikud – kultuurosa peab olema terve

lehestikuga ja 2 või enama haruga. Vaadake

pookekohta, seal ei tohiks olla lõigatud

vanade võrsete könte, mis vihjab 3–4 aasta

vanusele roosile. Eelistatud on nooremad

roosid, kusjuures väänroos võib olla ka ühe-

kahe haruga, kui peavõrse on terve ja hästi

arenenud.

Papptopsis paljasjuursed importistikud –

kvaliteedi määramiseks avage kindlasti kireva

topsi ülemine ots ja uurige istiku kultuurosa.

Pungad peavad olema roosakad või kollakad

ja mitte üle 3 cm pikkused, võrsete koor ei

tohi olla kipras või plekiline. Krimpsus koor ja

turritavad valged moondunud võrsed viitavad

praagile. Need tooted on enamasti vanemad

sordid.

Silmastatud roos.

praktilised tööd roosiaias 95

h