Upload
others
View
5
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
KALADE õppeprogramm
TÜ loodusmuuseum 2011
Programmi autor: Külli KalameesFotod: Tiit Hunt ja Külli Kalamees
Joonised: Reet Kristian Õppeprogrammi toetas SA KIK
KALAD JA SÕÕRSUUD SÜSTEEM
Kalad on vees elavad selgroogsed loomad. Eesti
vetes elab
üle 72 kalaliiki ja 3
sõõrsuuliiki. Neist elab meres pidevalt 32 liiki ja mageveega on seotud 43 liiki.Hõimkond Selgroogsed VertebrataKlass Sõõrsuud CyclostomataKlass luukalad Osteichthyes
Luukalad -Toes luustunudSelts tuuralised
Selts lõhelisedSelts haugilisedSelts angerjalisedSelts karpkalalisedSelts sägalisedSelts tursalisedSelts ogalikulisedSelts ahvenalisedSelts meripuugilisedSelts heeringalisedSelts lestalisedSelts tuulehaugilised
Sõõrsuud Selts silmulisedJõesilm, ojasilm, merisutt
-Toes kõhrest ja sidekoest Puuduvad lõuad, esineb imilehter, maduja kehakujuga
SÕÕRSUUDJõesilmmaduja kehagaNahk sile, limane selg tume, kõht heledam, suulehterElab meres, siirdekala tuleb kudema jõgedesseVastsed elavad sünnijõe põhjas liivas (4-5 aastat). Täiskasvanud silmud laskuvad merre ja toituvad teiste kalade verest jm (imevad end ohvri külge) Liha väärtuslik, rasvarikasVäärtuslik harrastus- ja töönduspüügikala
LUUKALAD Keha kaetud enamasti soomustega. Toes enam-vähem luustunud, esinevad lõuad. Üks
lõpuseava mõlemal küljel, mida katavad lõpusekaaned. Paljudel liikidel ujupõis.
UIMED: Seljauim (ed)RinnauimedKõhuimedPärakuuimSabauimRasvauim (lõhilastel)
UIMED –luulised kiired, nahkjas kile
Uimede abil toimub liikumine, tasakaalu hoidmine, suuna muutmine.
LUUKALADE EHITUS
SELJAUIM(ED)
KALA VÄLISEHITUS JA TUNNUSED
Koostaja: Külli Kalamees-PaniJoonised Reet Kristian
RASVAUIM LÕHILASTEL
NINAMIKSUU SILM
LÕPUSED
RINNAUIMEDKÕHUUIMED
PÄRAKUUIM
KÜLJEJOON
SABAUIM
LÕHI VÄLISEHITUS
LUUKALADE EHITUS
Kalade keha katavad soomused, piki keha kulgeb küljejoon . Soomuse valem näitab kala soomuste arvu küljejoones peast sabani ning soomuste pikiridade arvu seljauimets küljejooneni ja sealt allapoole kõhuuimeni
Latika soomusevalem50 12-14/6-8 59 (62)Küljejoonel tavaliselt 50-59 soomust,Küljejoonest ülevalpool 12-14 pikirida soomuseid,
allpool 6-8.Küljejoon. Küljejoone
elundi abil tajub keha veesiseseid võnkeid
LUUKALADE EHITUS
Keha täis- ehk üldpikkus -ninamiku tipust kuni sabauime lõpuni (L)
Standard- ehk kehapikkus – ninamiku tipust sabauime keskmiste kiirte alguseni (l)
Oluline teada kalade pikkust määramisel ja kalapüügil: alammõõt paljudel määratletud püüginormatiivides Lõhe alammõõduks püügil on 60 cm (üldpikkus) ja 55 cm (kehapikkus), haugil 45 cm ja 40 cm
Kehapikkus cm (l)
Üldpikkus cm (L)
LUUKALADE EHITUS
Röövtoidulistel kaladel on suus teravad hambad (haug, lõhi, koha)
Lepiskaladel näiteks karpkalalistel (latikas, linask) on neeluhambad, mis paiknevad neeluluudel 1-3 reas. Nad toituvad põhjaloomastikust (vähikesed, karbid, hulkharjasussid ja sääsevastsed) ja planktonist.
Kalade määramisel oluline ka suu asetus – ülaseisune, otsseisune, alaseisune Latikal poolalaseisune, kohal otsseisune
Röövtoidulised kalad toituvad teistest kaladest
LUUKALADE EHITUS
Kalade siseehitus
Söögitoru, magu, sool, anaalava
maks ja sapipõis
Süda, neerud, kusepõis
Sugunääre, suguava, ujupõis
Lõpused
Mis organ kaladel puudub?
Haugi siseehitus
LUUKALADE EHITUS
Ujupõis aitab kalal liikuda üles ja alla ning püsida teatud sügavustel. Muutes ujupõie mahtu saavad kalad tõusta pinnale lähemale või sukelduda sügavamale
Veepinnalt 10 m sügavusele laskumisel väheneb ujupõie maht poole võrra
Latika ujupõis
Kalade toit
Kelle toiduks on põhjaloomastik?Kelle toiduks on põhjaloomastik?
Kelle toiduks on teised kalad?Kelle toiduks on teised kalad?
Kelle toiduks on plankton ehk
hõljum (väikesed loomad ja
vetikad) ?
Kelle toiduks on plankton ehk
hõljum (väikesed loomad ja
vetikad) ?
LestLest
LatikasLatikas
RäimRäim
Ahven Ahven
haughaug
KALADE MITMEKESISUS JA ELUVIIS
LuukaladSelts tuuralised Selts lõhelisedSelts haugilisedSelts angerjalisedSelts karpkalalisedSelts sägalisedSelts tursalisedSelts ogalikulisedSelts ahvenalisedSelts meripuugilisedSelts heeringalisedSelts lestalisedSelts tuulehaugilised
KALADE MITMEKESISUS JA ELUVIIS
KALADE MITMEKESISUS JA ELUVIIS
LuukaladSelts tuuralised -Atlandi tuurSelts lõhelised -lõhi meriforell siig meritint rääbis harjusSelts haugilised -haugSelts angerjalised - angerjasSelts karpkalalised - karpkala koger säinas särg linask
latikas tõugjas roosärgSelts sägalised - sägaSelts tursalised -tursk lutsSelts ogalikulised - ogalik madunõelSelts ahvenalised - ahven koha kiisk (ahvenlased)
emakala (emakalalased)Selts meripuugilised - merihärg merivarblane nolgusSelts heeringalised - räim kiluSelts lestalised -lest kammeljas merilestSelts tuulehaugilised - tuulehaug
KALADE MITMEKESISUS JA ELUVIIS
ANGERJAS
LEST
LÕHI
RÄIM
MERIHÄRG
MERIVARBLANE
MADUNÕEL
EMAKALA
OGALIK
HAUG
KIISK
KOHA
LATIKAS
LINASK
SÄRG
SÄINAS
KARPKALA
LUTS
TUULEHAUG
TURSK
Kalade seltsid
MeriforellRäim LatikasSärgMerihärgLestKilu
Mis kalade hulka nad kuuluvad? Kes neist kuulub: heeringaliste hulka, lõheliste, meripuugiliste, karpkalaliste või lestaliste hulka
Kas meres või magevees?
Leidke kus need kalad põhiliselt elavad?Kas meres või magevees?Leidke kus need kalad põhiliselt elavad?Kas meres või magevees?
Latikas
Lest
Lõhi
Ahven
Särg
Viidikas
Merihärg
Koha
Kalade paljunemine
1. Kalad koevad marja. Milline kala sünnitab poegi?
Kas haug, lõhi või emakala
4. Millised kalad koevad marja sügisel ja talvel?
3. Millised kalad ehitavad pesa?
2. Millised kalad hoolitsevad oma järglaste eest?
Kas ogalik, madunõel, ahven või lest
Kas haug, ogalik või latikas?
Kas lõhi, meriforell või latikas
5. Millised kalad koevad marja kevadel?
Kas haug, meriforell või luts
Mis tunnused on olulised kalade määramisel?
oooo
Mis kalaliik?
Mis kalaliik?
Mis kalaliik?
Mis kalaliik?
Mis kalaliik?
Mis kalaliik?
Mis kalaliik?
KALADE õppeprogramm
TÜ loodusmuuseum 2011
Programmi autor: Külli KalameesFotod: Tiit Hunt ja Külli Kalamees
Joonised: Reet KristianÕppeprogrammi toetas SA KIK