Tänapäev 5!

NR 11

J U U L I – S E P T E M B E R 2 0 0 4

WWW.TNP.EE

e d e t a b e l u u s r a a m a t

u u d i s e d

Meil on Frankfurdi raamatumessiloma boksSel aastal on kirjastusel Tänapäev6.–10. oktoobrini toimuval maailmasuurimal raamatumessil Frankfurdiseraldi messiboks.

Selle eraldasid Frankfurdi raama-tumess ja Saksamaa Välisministee-rium Tänapäevale kui Saksa kirjan-dust eesti keeles edukalt tutvustanudkirjastusele.

Tänapäev asub messil hallis 6.0boksis number C920. Samas hallison ka Eesti Kirjastuste Liidu ja õpi-kukirjastuse Koolibri boksid.

Edukamad raamatud jaanuar – juuli 20041. Ene Rämmeld. C’est la vie 14402. Sofi Oksanen. Stalini lehmad 13203. Enno Tammer. Elu jõud 1310 ( + Suur Eesti Raamatuklubi 6000)4. Elme Väljaste. Kahetsus 12405. Jim Davis. Garfield ja sõbrad 11906. Enno Tammer. Ümber Euroopa10007. Baskini kogutud anekdoodid 990 ( + Suur Eesti Raamatuklubi 7000)8. Mart Juur, Andrus Kivirähk. Wremja. Zorro märk 9409. Erich Maria Remarque.Arc de Triomphe 935 ( + Suur Eesti Raamatuklubi 7000)10 1000 põhjust sind armastada 800

Väike rüütel avablasteraamatute sarjaKui Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus,ajakiri Täheke ja kirjastus Tänapäev las-tejuttude võistluse “Minu esimene raa-mat” välja kuulutasid, lootsime, et ehksaame vähemalt mõne asisema tüki, mil-le sobiks kaante vahele panna. Tuli agapalju töid, neist pea kümmekond aval-damiskõlblikku. Esimesena parematestjuttudest ilmub Henno Käo “Väike rüütelRikardo”, mõnus ja vanameistrile omas-te viguritega lugu väikesest rüütlist, kesoma ametis alles üsna kogenematu, kuidseda südikam ja õpihimulisem. Seiklu-sed, millesse Rikardo satub ja tegelased,kellega kohtub, pole just kõige hariliku-mad, aga ega üks rüütel rännates eritiharilike seiklustega arvestada saagi.

Raamatusse on pildid joonistanud ÜloPikkov, sarja kujundab Dan Mikkin.

Adrian tembutab jälleAdrian Mole’ipäevikute järgon jõudnud nel-janda raamatu javiienda päeviku-ni, “Adrian Mo-le: Metsikud aas-tad”, milles sünd-mused Adriani23. eluaastast.Lasteraamatute-na alanud sarion sellega jõudnud täisikka, noorukiston sirgunud mees, kuid selle päevikuigalt leheküljelt vaatab siiski vastu see-sama Adrian, kes kümme aastat varem:naiivsevõitu, õrna hinge ja lennuka fan-taasiaga poiss, kelle meeletut annetmaailm kuidagi tunnustada ei taha.

Käsiraamat Britiedetabeli tipustKate Longi “Hal-va ema käsiraa-mat” jõudis pä-rast ilmumistInglismaal üsnakiiresti edetabe-lite tippu ningpüsis seal mõndaaega. Tegu polesiiski ei käsiraa-matu ega nõuan-nete, vaid loogaühe perekonna kolme põlvkonna nais-test, kelle suhted kisuvad keeruliseks,kui neist noorim, Charlotte, rasedaksjääb. Ta ema ja vanaema arvates kau-gelt liiga noorelt. “Halva ema käsiraa-mat” on lugu ühest aastast nende elus.

K unagine raadioajakirjanik ja prae-gune ärinaine Elme Väljaste on kir-jutanud kolme aasta jooksul viis raa-

matut: “Kiusatus”(2002), “Kimbatus”(2003) ja “Kahetsus”(2004) moodustavadtriloogia naispeategelase Helena elust;“Kordussaade”(2003) annab tõsielupildiEesti uusrikaste linnajao sekeldustest.

Selle aasta augusti lõpus ilmuv “Täies-ti täisealine” on aga noorsooromaan 18-aastase tütarlapse iseseisvumisest Sak-samaal lapsehoidjana palka teenides. El-me Väljaste romaanid on elulised ja luge-jate seas väga populaarsed.

Vastab Elme VäljasteMiks üldse hakkasite romaane kirjutama?Olen olnud terve elu omaette mõtiskleja,kõrvaltvaatleja, peensusteni nähtu kirjel-daja, ka teiste inimeste õnne või valu en-dast läbilaskja. Olin salaja unistanud, agamitte julgenud alustada raamatu kirjuta-mist. Ühel hommikul, see oli 7. novembrilaastal 2001, käisin energiapilte maalivaSalme Allikheina juures. Proua joonistasoma nägemust, nuttis, naeris, kurtiskülmavärinaid. Rasvakriit jättis paberiletäispurjes laeva, vormusid teokarbid, mil-les väikesed lapsukesed sees. Ta olla näi-nud minus loovust. Koju jõudnud, istusinotsustavalt arvuti taha ja kirjutasin veel sa-mal päeval oma esimese raamatu esime-sed read. Küllap oli tahe minus nii suur, etnüüd on neid “lapsukesi” kokku juba viis. Kui palju kirjutamisainet leiab väi-kese Eesti igapäevaelust?Ainult siit ma ideid ammutangi. Õnneksolen elanud algul Pääskülas ja nüüd elanPirita-Kosel. Individuaalrajoonid oma aia-keste ja kardinatega varjatud akendega onmälestustesse jätnud ülimalt huvitavaidfantaasiamänge. Piisas vaid näha uhketvalmivat individuaalelamut, mille teist kor-rust ehtis poolkaares toretsev rõdu, nöörillehvimas roosad stringid ja muu kuivamapandud intiimpesu, kui käivitus fantaasia:kui selles majas elaks näiteks Enn Kõva-mees... Nii sündis “Kordussaade”.

“Kimbatuse” kõige suuremaks väärtu-seks (iseenda jaoks) pean kahe aidsihai-ge noormehe puhtsüdamlikku jutustustelust enne ja pärast haigestumist. Põimi-sin nende elulood raamatukangelase He-lena saatusega. Millised teemad on teile eriti süda-melähedased?Inimsuhted ja meid ümbritsev elu.Ühesõnaga – tänapäev.Kuidas suhtuvad teie kirjutamissepereliikmed?Väga hästi. Kui mul kirjutamise vaim pea-le tuleb, siis pestakse nõud ja niidetaksemuru ilma minutagi. Tütar Helena aitastublisti kaasa nüüd ilmuva “Täiesti täisea-line” kirjutamise juures, rääkis oma lugu-sid ja oli ka käsikirja esimene lugeja. PoegHärmo on hellitusnimeks saanud arvuti-geenius – mul on olemas kõik võimalusedkodus või ka üksikul saarel kirjutamiseks.Abikaasa Vellot kutsun finantsgeeniuseks– ilma tema abita poleks olnud kõigepealtneid lapsi ja seejärel kõike muudki.Kui palju olete tuttavate käest saanud pahandada, et olete nendeelust justkui maha kirjutanud?Mitte kordagi. Kõik, kellest olen kirjuta-nud, on rääkinud täiesti vabatahtlikult. Ka-sutatud pole mitte mingisuguseid piina-misvahendeid. Ainus relv, mida oman, onraadiomajast enam kui kahekümne aasta-ga omandatud oskus inimesi küsitleda ja

jutustama panna. Rääkida soovijaid on pa-raku rohkem, kui ma kuulata ja kirjutadajõuaks. Kummaline on hoopiski see, ettäiesti võhivõõrad lugejad on tagasisidesmaininud, et see või teine lugu oleks justnagu nende elust maha kirjutatud. Ju siisolen tabanud eestlasele tüüpilisi olukor-di ning probleeme.Mil määral ja millist kriitikat talute?Mõtlen vahel, et kellele võiksin jalgu jää-da või halba teha, kui kirjutan Eesti elustnii nagu mina seda näen? Ometi kardan

õelat ja kurja kriitikat. Õnneks pole sellistõieti olnudki ning loodan, et ei tulegi. Lah-mivat, ühest leheküljest saadud muljet po-leks õiglane paberile panna. Mis on järgmise raamatu teema?Oli vihmane ja külm suvi. Inglise vor-mirõivaid, mida müün igapäevaelus ka-taloogi abil, tellitakse suvekuudel vähem.Niisiis oli mõnus mõnel päeval hommikustõhtuni segamatult kirjutada. Kui Täna-päev pole minust veel tüdinenud, siis kuu-lete enne külma tulekut, millest praegupooleliolev raamat jutustab.

Täiesti täisealine

Elme Väljaste lubab veel ennetalve uuestraamatust rääkida.

2

L ugu sellest, kuidas eestlastest “eu-rooplased said”, on meile kõigile ju-ba koolipõlvest teada ning Lembitu,

Jüriöö ja seitsmesaja-aastane orjapõlv tä-hendavad ilmselt midagi igale eestlasele.Kuid seniajani on eesti keeles olnud vägavähe lugeda selle kohta, kuidas said “eu-rooplasteks” teised Läänemere ääres ela-vad rahvad, rääkimata sellest, et sõnas võipildis oleks selle kohta olemas mingi kok-kuvõtlik ülevaade.

Seda lünka täidabki Eric Christianseniraamat “Põhjala ristisõjad”. Algselt jubaveerand sajandi eest ilmunud ning seitsmeaasta eest tublisti ümbertöötatud teos onjäänud tänini ainulaadseks teoseks, misvõtab kokku kogu Läänemere piirkonna“tsiviliseerimise” loo. Ühtede kaante vahe-

le mahuvad ära nii lääneslaavlaste, preis-laste, Läti ja Eesti alade kui ka Soome ris-tiusustamise ja vallutamise lugu, lisaks sel-lele veel ülevaade vastsete vallutajate võit-lusest Leedu ja Venemaaga.

Lai haare ja autori mõnetine eemalseis-mine – Taani päritolu inglise teadlane – ontinginud vahest eesti lugejale omajagukummastavaid arusaamu (kas me tõestielame nii külmas ja pimedas piirkonnas,nagu arvab Christiansen?). Kui aga jättasellised nüansid ja üksikud sisselipsanudebatäpsused kõrvale, pakub raamat haa-rava ja tervikliku pildi Euroopa ajaloo üheköitvama peatüki, nimelt ristisõdade suh-teliselt vähetuntud tahust.

Mitte ainult mujal maailmas, vaid ise-gi Eestis seondub mõiste “ristisõda” seni-

ajani ennekõike võitlustega Pühal Maal.Samas olid sõjad ja ristiusu levitaminePõhjalas või näiteks Hispaanias vähemaltsama kaaluga – ja kui vaadata tulemusi,siis kaalukamadki: kui Püha Maa pärastpeeti aastasadu võitlusi, jäid kristlased seallõpuks ometi alla, samas kui Põhjala ja His-paania kuuluvad tänini kindlalt kristlikumaailma rüppe.

Kui Christiansen mõistetavalt asetabPõhjala ristisõjad laiemasse Euroopa aja-loo konteksti, siis eestikeelsele tõlkele oneessõna kirjutanud Tartu Ülikooliõppejõud Anti Selart, kes püüab autoriavara pilgu siduda meie tavapärase, vaidkodumaa ajalooga piirduva vaatevinkliga.

MAREK LAANE, raamatu tõlkija

Ristisõjad Läänemere kallastela j a l u g u

Rohkem ilusaidraamatuid

I ga raamatut kirjastama hakates mõtleme, kuidas sellestilus raamat vormida. Aga milline on ilus raamat? Ilusasraamatus on kõigepealt korralikult tõlgitud-kirjutatud-toi-

metatud tekst. See on vastavalt oma laadile paigutatud sobi-vasse maketti. Vajaduse korral juurde lisatud korralikult skaneeritud ja puhastatud fotod, joonistused, muud illustrat-sioonid. Teksti küljendamisel on järgitud elementaarseidreegleid: üksikut rida ei tõsteta järgmise lehekülje algusesse,välditakse ebasoovitatavaid poolitusi jne.

Ja siis kaas, see kõige silmatorkavam osa raamatust. Kiri,värvid, illustratsioonid, paigutused, kõik peab kokku mängi-ma ja terviku moodustama. See ei ole ainult maitse küsimus,vaid eelkõige kujundaja professionaalsus, mis tegelikult algablihtsate algtõdede järgimisest ning areneb samm-sammultpaigutusest raamatukunstiks. Algul peas, edasi juba paberil,arvutis. Ainult lihtsast käsitööoskusest ei piisa. Raamatugapeab leidma oma suhte, kujundusse peab panema oma sädeme. See peab edasi kanduma ka trükikotta, sest lõpp-tulemuse määravad ikkagi trükimasinad.

R aamat on kollektiivne looming. Selle kõige tundlikumlüli on kujundaja, kõige kriitilisem kirjastaja, kõige tehnilisem trükkija.

Ja mis raamatule kujundust planeerima hakates selgub?Raamatukujundajaid on Eestis liiga vähe, tippkujundajadveel vähem. Viimased on muidugi väga hõivatud. Mõnednoored ja lootustandvad küll oskaksid, kuid ei pea kinni tähtaegadest, veavad alt ja keeravad lõpuks kiirustades vaidmingi käki kokku – lootuses, et ehk läheb läbi. Teised ande-kad noored teenivad reklaamibüroodes mitu(kümmend?)korda rohkem kui raamatut kujundades, lubades endale aastas paar-kolm korda luksust kujundada mõni ilus raamat.Kunstiülikoolis tuli sisse liiga pikk vahe, enne, kui taas on hakatud raamatukujundajaid kaasaegsel tasemel koolitama.See on aga pikaajaline protsess.

Väga soiku on vajunud ka võistlused “25 kaunimat raama-tut” ja “5 kaunimat lasteraamatut”. Ei ole seda oma süda-measjaks võtnud Kultuuriministeerium ega Eesti KirjastusteLiit. Vaid Eesti Kujundusgraafikute Liidu paar missioonitunde-ga kunstnikku koos Eesti Rahvusraamatukoguga üritavadvõistlust mingilgi moel elus hoida. Võrdluseks olgu lisatud, etLeedu kaunimate raamatute võistlust organiseerib kultuurimi-nisteerium koos kunstnike liidu ja kunstiakadeemiaga. Peapreemia oli näiteks 2003. aastal 3000, teine preemia2000, kolmas 1250 litti. Kümme järgmist parimat said igaüks375 litti. Lisaks eripreemiad Leedu Kunstnike Liidult ningnoore raamatukunstniku preemia Vilniuse kunstiakadeemialt.Ja kõigele krooniks ilus kataloog kaunitest raamatutest.

M eie “kataloogiga”, mis hõlmab 2002. ja 2003. aastavõistlusi, on nii, et selle klammerdatud brosüüri väl-jaandmiseks pidi abi otsima Papyruse paberitarnija-

telt, Greifi trükikojalt, Apollo Raamatult. Ning nad kõik onlubanud aidata. Sest kultuuriministeeriumi poolt eraldatud5000 krooniga küll kuidagi hakkama poleks saanud. See, ettaolist võistlust riiklikult ja erialaliitude kaudu ei aidata, tähendab, et raamatukunsti nad ei väärtusta.

Huvitav, miks küll? Polegi aru saanud.Nii see ring sulgubki.Aga kõik me tahame osta, kinkida, lugeda või lihtsalt

vaadata ilusat Eesti raamatut. TIINA TAMMER

R E P L I I K

K ui selle aasta juunis ilmus Tänapäeva vahendusel Seppo Zetterbergi raamatu “Jüri Vilmsi surm” eesti-keelne tõlge, hakkas pihta tuttav laul nagu pärast

Martti Turtola raamatu “Prseident Konstantin Päts” ilmumist:“Miks ja mis õigusega kirjutavad Eesti suurkujudest soomla-sed?” Eks peamine põhjus on ikka see, et meil endil on kodutöö tegemata. Tänapäev ei avaldanud Vilmsi ega Pätsielulugu niisama, vaid tegu oli tõlkimist väärivate teostega.Ühest küljest on eestlasi vähe ja kirjutajaid veelgi napimalt:et kirjanik ei tunne enamasti piisavalt ajalugu ja ajaloolane ei mõista kirjutada. Ent midagi jääb ka pealehakkamise tahaja vaevalt et kõike otsustab raha. Viimase aasta jooksul onmõned meie enda kirjutatud ajalooraamatud siiski ilmunud –ehk näeb neid käsikirju nüüd sagedamini? Tänapäev on headasja alati valmis avaldama.

“K ui mägironija libastub ja süga-vikku langeb, siis tema surmapõhjust analüüsides ei võeta

üldiselt arvesse gravitatsiooniseadust, mä-gede moodustumist mõjutanud geoloogi-lisi vapustusi ega isegi neid psüühilisi il-minguid, mis ahvatlevad mõningaid ini-mesi eluga riskides mäetippudele ronima.”

Nii alustab Max Jakobson oma raama-tut “Talvesõja diplomaatia”, mis ilmus1955. aastal. Tollal, kõigest kümme aastatpärast Teise maailmasõja lõppu, oli selliseraamatu ilmumine vapustav sündmus.Max Jakobson on praeguseks üks tuntu-maid soomlasi, tunnustatud mõtleja ja po-liitiline kolumnist.

Ent 1955. aastal polnud Max Jakobsonkaugeltki nii tuntud, ta oli töötanud aja-lehe Uusi Suomi korrespondendina Lon-donis ja siirdunud Soome Washingtonisaatkonda pressinõunikuks. “Talvesõjadiplomaatia” oli Jakobsoni esimene tähe-lend. 1950ndate aastate Soomes oli senipuudunud terviklik käsitlus Talvesõjast, sa-geli oli ametlik seisukoht Talvesõtta tea-tud tauniva või piinlikkust väljendava var-jundiga. Max Jakobson meenutab: “Tele-ajakirjanik küsis minult, keda võib pida-da süüdlaseks Talvesõja puhkemises. Vas-tasin: “Kas mitte Stalin?” Intervjueerijatäpsustas jalamaid: “Ma pean silmas Soo-me poolelt.”.”

Jakobson kirjutas Talvesõja Teise maail-masõja globaalsesse konteksti. Soome ka-vatsused hoida kõrvale suurriikide omava-helisest kemplemisest olid loogilised, kuidsageli ebarealistlikud. Saksa jõuline relvas-tusprogramm ja Nõukogude Liidu ekspan-sionistlikud kavatsused teravdasid rahvus-vahelist olukorda, seejärel aga sõlmiti Mo-lotov-Ribbentropi pakt.

K ui Nõukogude Liidu surve tuli ava-likuks ja Soome otsis abi oma Põhja-la naabritelt, langes riigile osaks vii-

sakas kaastunne, aga mitte mingit konk-reetset abi. Jakobsoni sõnul oletas Soomevalitsus, et kindlustuspoliis kehtib, ehkkisissemakset polnud ise tehtud. Ta arvab,et sõjaline liit Rootsiga oleks võinud Tal-vesõja puhkemise ära hoida. USA ei soovi-nud end järjekordse Euroopa sõjaga sidu-da, Suurbritannia ja Prantsusmaa teatasidametlikult oma toetusest, kuid seegi olirohkem formaalsus. Soome valitsus pidibalansseerima rahva avaliku arvamuse jadiplomaatiliste mängude vaekaussidega –ning sai sellega hakkama.

1965–1972 oli Max Jakobson Soomeesindaja ÜRO-s, hiljem suursaadik Stock-holmis ja 1975–1984 Soome Majandus- jaPoliitikauuringute Keskuse EVA tegevdi-rektor. Tal on paljude Soome ja teiste rii-kide aumärkide kõrval ka Maarjamaa Ris-ti I klassi orden.

Soomes on arvatud, et “Talvesõja diplo-maatia” võis 1955. aastal ilmuda ainult tä-nu president Paasikivi valitsusajale,1960.–1980. aastatel oli soomestumine ju-ba nii tugev, et nii julge raamatu ilmumi-

ne võinuks jääda unistuseks. 1971. aastaloli Max Jakobson Sithu U. Thanti järel üksvõimalikke kandidaate ÜRO peasekretärikohale ning väidetavalt olnud just raamat“Talvesõja diplomaatia” üks põhjuseid,miks ta sellesse ametisse ei saanud.

“Talvesõja diplomaatia” on niivõrdpõhjalik ja tasakaalustatud käsitlus sõjastSoome saatuse pärast, et sellest tehakse tä-naseni kordustrükke. Ühtlasi on tegu MaxJakobsoni esmatõlkega eesti keelde.

TAUNO VAHTER

Talvesõjadiplomaatilineköögipool

Max Jakobson, üks tuntumaid soomlasi, tunnustatud mõtleja ja poliitiline kolum-nist. FOTO: POSTIMEES/SCANPIX

3

Satu PusaEMME, KEDA ME TÄNA SÖÖME?Soome keelest tõlkinud Mait EelrandIllustreerinud Piret MikkKujundanud Irina Tammis120 lk, kõva köideISBN 9985-62-241-3

Iga lapsevanem on saanud oma nahal tun-da, kuidas tõde lapsesuust tabab kümnes-se. Bussis või kaupluse kassajärjekorras onjust parasjagu nii vaikne, et igaühe kõrv kuuleb väikesest suust suurtelutõde. Selles raamatus on osa neist lastevanemate poolt kirja pan-dud.

Eric ChristiansenPÕHJALA RISTISÕJADInglise keelest tõlkinud Marek LaaneKujundanud Tarmo Puudist416 lk, kõva köideISBN 9985-62-248-0Innustatuna paavsti üleskutsest pühasse sõtta minekule vallutasidSkandinaavia valitsejad ja sõdalasmungad Soome, Eesti ja Preisimaaning astusid alles siis õigeuskliku Novgorodi ja paganliku Leedu vastu.Need Põhjala ristisõjad on oluliselt vähem tuntud, kui Lähis-Idas pee-tud sõjad, kuid ometi hoopis edukamad. Nende käigus ristiusustatijäädavalt suured territooriumid ning ääremaadele toodi edukalt kõikkeskaegse Lääne-Euroopa kesksed institutsioonid — kirikud, kindlu-sed, mõisad, gildid, raadid ja feodaalne seadusandlus.

Mihhail BulgakovKOERA SÜDA. SAATUSLIKUD MUNAD. SAATANLIK LUGUVene keelest tõlkinud Edvin Hiedel ja Maiga VarikKujundanud Kristjan Mändmaa264 lk, kõva köidesari PUNANE RAAMATISBN 9985-62-223-5Kolm Mihhail Bulgakovi pööraselt fantastilist lugu, milles reaalne jaebareaalne, nukker ja naljakas põimuvad vaimustavalt jabural moelning inimese ja kogu maailma absurdsus joonistub välja selgemini, kuiehk oodatagi oskaks. “Saatuslikud munad” ja “Saatanlik lugu” ilmusid1925. aastal raamatus “Diaboliaad”, samal aastal valminud “Koerasüda” aga põhjustas väikese tormi võimuringkondades juba enne ilmumist ning seetõttu selle väljaandmine viibis.

Henno KäoVÄIKE RÜÜTEL RIKARDOKujundanud Dan MikkinIllustreerinud Ülo Pikkov144 lk, kõva köideSari MINU ESIMENE RAAMATISBN 9985-62-250-2Rikardo on rüütel. Tõsi küll, päris väike ja kogenematu, aga seda südi-kam ja rõõmsameelsem. Selles raamatus satub ta mitmesse üsnakummalisse ja kohati absurdsessegi seiklusse, millest on üht-teistkõrva taha panna nii Rikardol endal kui ka lustliku loo suurtel ja väi-kestel lugejatel.

Betti AlverÜLE SÕNADE SERVAKoostanud Karl MuruKujundanud Endla Tootspehme köideISBN 9985-62-251-0Betti Alveri elav luule on möödunud sajandi Eesti värsiloomingu aegu-matuid väärtusi. Käesolev kogu esitab lugejale väikese valiku Alverilüürikast luuletaja viimast tahet väljendavas redaktsioonis.

Raamatud juuli – september 2004

Max JakobsonTALVESÕJA DIPLOMAATIASoome keelest tõlkinud Olavi TeppanKujundanud Dan Mikkin384 lk, kõva köideISBN 9985-62-249-9

“Talvesõja diplomaatia” esmatrükk ilmus Soomes1955. aastal. Kõigest kümme aastat pärast Teisemaailmasõja lõppu oli selle raamatu ilmumine sen-satsioon. Max Jakobsoni “Talvesõja diplomaatia”on niivõrd põhjalik ja tasakaalustatud käsitlus sõjast Soome saatusepärast, et see on ajahambale edukalt vastu pidanud ning raamatusttehakse tänaseni kordustrükke.

Jim DavisGARFIELD, TAVATU KASSInglise keelest tõlkinud Katrin Kaarep186 lk, pehme köideISBN 9985-62-239-1

Garfield on maailma kõige laisem, ebaviisakam ja kõige teravama keele-ga kassivolask. Selles raamatus tut-vustab ta oma arvamust kõikvõimalikel teemadel ja näitab, kuidas po-le viisakas käituda.

Hunter S. FulghumÄRA SEDA KODUS PROOVIInglise keelest tõlkinud Ines AlverKujundanud Dan Mikkin208 lk, kõva köideISBN 9985-62-245-6

Tähelepanu, hulljulged trikimehed, adrenaliinisõlt-lased, salaagendid, hullud ja lihtsalt uudishimuli-kud. Selles raamatus on kirjas näiteks: kuidas eri-komandoga pantvange päästa; kuidas Eiffeli tor-nist köiega laskuda; kuidas läbi orkaani silma lennata; kuidas näpata“Mona Lisa”; kuidas inimpommi kahjutuks teha; kuidas püüda LochNessi koletist. Ema võib teid sellise raamatu eest varakult hoiatada.Kui ei, siis oleks pidanud.

Mart Juur, Andrus Kivirähk.WREMJA: TIMUR JA TEMA MEESKONDKujundanud Tõnu Kaalep246 lk, pehme köideISBN 9985-62-238-3

Teine raamat Wremja tegelaste juhtumistest. Raamatus seiklevad teleekraanilt tuttavad doktorLiiv, Uno, Timur, Aiku, Pets, Kukeke, Eints ja pal-jud teised.

Jeanette WintersonKEHALE KIRJUTATUDInglise keelest tõlkinud Kätlin KaldmaaKujundanud Kristjan Mändmaa192 lk, kõva köidesari PUNANE RAAMATISBN 9985-62-246-4

Autor on kirjutanud: “Kõik mu raamatud kõnelevadpiiridest ja ihast; piiridest, mida peaksime püüdmaületada, nagu näiteks hirm, seisus, nahavärv ja oo-tused, ning piiridest, mis määratlevad meid endid, nagu enesetunne-tus ja sugu. Haigus, eriti selline, nagu vähk või AIDS, murrab meie im-muunsüsteemi piirid ning sunnib meile peale uue olemise viisi, midame tihti ära ei tunne. Me jaguneme terveteks ja haigeteks osadeks.”

Geoffrey ReganSÕDURIANEKDOODIDInglise keelest tõlkinud Matti PiirimaaKujundanud Villu Koskaru262 lk, pehme köideISBN 9985-62-237-5

See algupärane kogumik, kus on juttu nii Taave-tist ja Koljatist kui ka prints Ruperti puudlist, jagab meiega rohkesti sõjaväeeluga kaasnevaidkaksipidimõistmisi, kurioosumeid ja lõbusaid juhtumeid.

Elme VäljasteTÄIESTI TÄISEALINEKujundanud Rein Seppius304 lk, kõva köideISBN 9985-62-244-8

Noor tütarlaps läheb välismaale lapsehoidjaks ningpuutub kokku tõelise maailmaga, mis on kohatikõle, kohati kalk ja vaenulikki, kuid milles siiski lei-dub mitte ainult muresid, vaid ka rõõme. Kõik seekokku on aga kahtlemata elukool, mida turvalistekoduseinte vahel hankida pole võimalik.

Georges SimenonMAIGRET JA HÄRRA CHARLESPrantsuse keelest tõlkinud Pille KruusKujundanud Tõnu Kaalep200 lk, pehme köideISBN 9985-62-240-5

Maigret´ juurde tuleb proua Nathalie Sabin-Leves-que, tuntud notari abikaasa. Naine teatab, et temamees on juba kuu aega kadunud. Kuigi mehel olisageli kombeks ajutiste naistuttavatega nädalake-seks kaduda, siis varem teatas ta sellest alati ette. Maigret asub juh-tumit uurima ning avastab, et kadunud mees oli Pariisi lokaalides tun-tud härra Charlesina. Komissari ees hakkab hargnema keeruline suhe-te sasipundar ning lugu muutub üha süngemaks.

Ken Russell, Philip CarterIQ TESTIDInglise keelest tõlkinud ja kohandanud Kait KabunKujundanud Martin Hanson196 lk, pehme köideISBN 9985-62-242-1

Intelligentsuse mõõtmiseks koostatavad IQ testidon saanud tänase haridussüsteemi ning tööle vär-bamise protsessi igapäevaseks osaks.Sellesse IQ testide raamatusse on koondatud 400varem avaldamata ülesannet, mis aitavad teil hinnata oma testide te-gemise võimekust.Oma IQ taseme tõstmisest kas või mõne punkti võrra võib sõltudanäiteks see, kui edukalt sooritate IQ testi oma järgmisel tööintervjuul.

Kate LongHALVA EMA KÄSIRAAMATInglise keelest tõlkinud Evelin SchapelKujundanud Rein Seppius296 lk, kõva köidesari ANNE RAAMATISBN 9985-62-243-X

Millal ollakse liiga noor, et emaks saada? Seelõbus ja elutark raamat heidab pilgu emadusse jalapsepõlve — alates hetkest, kui kondoom katkiläheb, kuni hetkeni, mil lahutus sisse antakse... Või optimistlikumalt:hetkest, kui laps esimest korda häält teeb, kuni hetkeni, mil taibatak-se, et nii palju, kui on lapsi, on ka erinevaid emasid, ja et armastus onkõige tähtsam asi maailmas.

Sue TownsendADRIAN MOLE: METSIKUD AASTADInglise keelest tõlkinud Tiina TiimanKujundanud Ülo Pikkov208 lk, pehme köideISBN 9985-62-247-2

Adrian Albert Mole laseb jälle päeviku kaudu kiiga-ta oma liigutavalt jaburasse ellu. Ta on lõpuksometi vähemalt füüsiliselt täiskasvanuks saanud,kuid tema kirjutatud päevaraamatu lehekülgedeltvaatab endiselt vastu juba ammu tuttav poisike. Olles viimaks hüvastijätnud jumaldatud Pandoraga, otsib ta nüüd lohutust Bianca käte va-hel ning loodab nõudepesijana töötades oma eepilisele romaanilepunkti panna.

Tänapäeva

raamatute

sügisene

soodusmüük

toimub

27. septembrist

17. oktoobrini

raamatu-

kauplustes

üle Eesti.

4

TOIMETUS: Tiina Tammer, kirjastuse juht | Eneken Helme, toimetaja | Mihkel Mõisnik, toimetaja | Tauno Vahter, toimetaja | Leonore Riitsalu, müügijuht | AS TÄNAPÄEV: Laki 17, Tallinn 12915 | tel 650 5613 | faks 650 5614 | e-mail tnp@tnp.ee | www.tnp.eeReklaam, kuulutused, tellimine 650 5611 | Väljaandja: AS Tänapäev

J eanette Winterson on autor, keda tä-napäeva briti belletristikas võiks nime-tada mänguriks kirjandusväljal. Ta ar-

mastab eksperimenteerida nii oma looedasiandmise viisi kui ka keelekasutusega.Keel ise pakub välja võimalused, autorisõnadevalik on lõpuks see, mis tema loovastupandamatuks teeb, ja õigeid sõnu va-lida see naine oskab. Ta on teravmeelne,isikupärane ja leidlik sõnade sepistaja, kel-le romaanide tekstid hõljuvad kusagilproosa ja poeesia vahepeal.

Jeanette Winterson on sündinud 27. au-gustil 1959. aastal Manchesteris ning kas-vanud üles Lancashire’is tõsiuskliku ne-lipühilaste perekonna ainukese adopteeri-tud lapsena. Kodus, kus ei loetud midagipeale piibli ja postimüügikataloogide, ta-heti temast kasvatada nelipühilaste kogu-konna misjonäri ning jutluste kirjutamise-ga alustas ta juba kaheksa-aastaselt ja ka-heteistaastaselt jutlustas tänavanurkadel.

Kirja pandud jumalasõna ilmutas endJeanette’i koduski. Terve maja oli õpetu-se- ja tarkusesõnu täis riputatud. Leivako-ti peale oli ema käsi kirjutanud “Inimeneei ela ainult leivast”. Välitualetis oli püsti-seisjate kõrgusel kiri “Ära viivita Issanda kä-su järgi käies” ja istujate jaoks “Issand teebsu sooled libedaks kui sulavaha”. Raamatu-koguraamatud ema muretsema ei pannud,need pidi laps paari nädala pärast tagasta-ma. Küll aga tegi talle suurt muret igasugu-ne lähedasem ja püsivam kontakt ilmalikukirjasõnaga. Nii pidigi Jeanette raamatudoma madratsi alla peitma. Tavapärases suu-ruses pehmekaanelisi raamatuid mahtussinna seitsekümmend seitse tükki ühe ki-hi kohta. Ei läinud aga kaua aega, kui voo-di oli laele liiga lähedale kerkinud ja emaasjast aru sai. Raamatud said tuleroaks.

Teistsugused raamatud ja teistsuguneelu oma haaret aga ei lõdvendanud ning

Jeanette Winterson lahkuski kodust 15-aas-taselt, kui tuli ilmsiks tema armusuhetüdrukuga, kelle ta oli kõigepealt usku pöö-ranud. 1978–81 õppis ta Oxfordis St Cat-herine’s College’is inglise keelt ja kirjandust.Pärast ülikooli läks Londonisse õnne otsi-ma ja õnn tuli tema esimese romaani“Oranges Are not the Only Fruit” (“Apelsi-nid pole ainsad viljad”) ilmumisega aastal

1985. Autobiograafiliste sugemetega luguväga usklikus perekonnas üles kasvanudelava fantaasiaga tüdrukust, kes avastabenda lesbilise loomuse üsna samal moel,nagu see juhtus kirjaniku enesega, tõi kaa-sa nii kriitikute tähelepanu kui ka Whit-breadi auhinna aasta parima esikromaanieest. Romaani alusel vändatud samanime-line telefilm aastal 1990 tõi kuulsust veel-

gi juurde. Eesti keeles on seni 1998. a ilmu-nud Wintersoni kolmas, 1987. a valminudromaan “Kirg” (“Passion”).

Tema 1992. aastal ilmunud viies romaan“Kehale kirjutatud”(“Written on the Body”),oli aga tõeline pähkel kirjanduskriitikutele.Esiteks tekitas romaan oma ilmumisel suu-re seltskondliku kisa-kära, kuna jutustasWintersoni romaanist tema tollase agen-diga. Romaan on samal ajal nii armastuski-ri, armulugu kui ka filosoofiline mõtisklusinimkeha üle nii selle füüsilise olemuse as-pektist kui ka sisemise mina vaatevinklist;inimese keha kui inimese kehastus.

Naisi armastava naiskirjaniku puhul onloomulikult väga palju meediakära temaseksuaalsuundumuste ja armuafäärideümber. Siiski pole see mingil määral kõigu-tanud Jeanette Wintersoni usku enesesse.Ta peab ennast ise “kõige paremaks ing-lise keeles kirjutajaks nüüdisajal” ega pel-ga seda avalikel esinemistel valju hääle-ga välja öelda. Ning tõepoolest, tema lau-sed kõlavad sageli pigem luuletuse kui ju-tureana, ja ta usub, et lugejad reageerivadjõulisele poeetilisele keelele enam kui tategelaste eksootilisusele. Palju aastaid ta-gasi rääkis ema Jeanette’ile, et tüdruk võibmaailma päästa, ning seda usub kirjaniksiiamaani.

Wintersoni on võrreldud uskumatultpaljude erinevate kirjanikega: Flannery O’Connori, Gabriel Garcia Marquezi, ItaloCalvino, Milan Kundera, Virginia Woolfi jaka Angela Carteriga. Tundub olevat vägalai ja eksitav skaala, aga tegelikult annabsee üpris hea pildi Jeanette Wintersoni eri-nevatest sõnumi edastamisvariantidest, te-ma väljapaistvast ning teda teistest autori-test eraldavast romantika ja iroonia, eru-ditsiooni ja kire mikstuurist.

KÄTLIN KALDMAA, raamatu tõlkija

Jeanette Winterson: kõige parem inglise keeles kirjutaja nii enda kui paljude lu-gejate meelest. FOTO: CORBIS/SCANPIX

Guinnessi maailmarekordid 50!“Guinnessi maailmarekordid” tähista-vad tänavu 50. juubelit. Eestikeelne raa-mat ilmub tänavu kolmandat korda, se-dapuhku luksuslikus kuldses köites. Tä-navuses raamatus on ka palju klassika-lisi rekordeid, tabeleid rekordite aren-gust läbi aegade ja intervjuud kuulsa-te rekordiomanikega.

Möödunud aastal müüdi maailmassaja miljones eksemplar “Guinnessimaailmarekordeid”. Eestikeelne raamatsaabub müügile oktoobri keskel, sel aas-tal on kaante vahele jõudnud ka üks uuseestlastega seotud rekord: ametlikultkinnitati 100x1 km teatekõndimise rekord. 100 inimest läbisid 8 tunni 45minuti ja 40,8 sekundiga kilomeetriseteatekõndimise distantsi 2. mail 1998Särevere staadionil Järvamaal.

Kehale kirjutajaKehale kirjutaja