Sisukord

TALLINN...................................................................................................................................5

1.1 Tallinna linn.................................................................................................................5

1.2 Tallinna linnaosad........................................................................................................5

1.3 Linnajuhtimine ja haldusorganid..................................................................................7

1.4 Rahvuslik koosseis.......................................................................................................7

1.5 Kliima...........................................................................................................................8

1.6 Ajalugu.........................................................................................................................8

1.7 Tallinna arhitektuurimälestised....................................................................................9

1.8 Tallinna sümbolid.......................................................................................................10

1.9 Tallinna tähtpäevad....................................................................................................10

1.10 Tallinna teenetemärgid...........................................................................................10

1.11 Tallinna linna ametimärgid.....................................................................................11

1.12 Haridus....................................................................................................................11

1.13 Transport.................................................................................................................11

1.14 Sport........................................................................................................................11

2 RIIA..................................................................................................................................12

2.1 Loodus........................................................................................................................12

2.1.1 Kliima.................................................................................................................12

2.2 Ajalugu.......................................................................................................................12

2.3 Riik ja haldus..............................................................................................................14

2.4 Transport....................................................................................................................14

3 VILNIUS...........................................................................................................................15

3.1 Ajalugu.......................................................................................................................15

3.2 Arhitektuurimälestised...............................................................................................16

3.2.1 Kirikud................................................................................................................16

3.2.2 Teisi tähtsaid mälestisi........................................................................................17

4

TALLINN

Tallinn on linn Eesti põhjarannikul Põhja-Eesti pangal, Kopli ja Tallinna lahe ääres.

Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ning Harju maakonna halduskeskus.

2011. Aastal on Tallinn koos Turuga Euroopa kultuuripealinn.

Asukoht ja territoorium

Tallinn hõlmab 156,3 km² suuruse maa-ala. Linna halduspiiridesse kuuluvad Ülemiste ja

Harku järv ning Aegna saar.

1. Jaanuari 2011. Aasta seisuga oli Tallinnas 411 980 registreeritud elanikku.

1.1 Tallinna linn

Tallinna linnasüdameks on Tallinna vanalinn, mis koosneb kõrgendikul asuvast Toompeast

ning all-linnast. Vanalinna ümbritseb keskaegse Tallinna linnamüüri kaitserajatised ja mööda

kunagist esplanaadi kulgev haljasvöönd. Tallinna vanalinn oma praegustes piirides kujunes

välja 1355. Aastaks.

1.2 Tallinna linnaosad

Kesklinnast lääne pool asuvad Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla ja Tondi asum, neist kaugemal

Paljassaare (Paljassaare poolsaarel) ja Kopli (Kopli poolsaarel), Harku järvest lõunas Väike-

Õismäe ja Mustamäe, mis asuvad kunagistel Kadaka küla maadel. Idakaares paikneb Tallinna

suurim park Kadriorg, mille kohal asuva paekalda kohal asuvad Ülemiste ja Lasnamäe,

mkaugemal kirdes, Pirita jõe orus, asuvad Kose ja Pirita, Viimsi poolsaarel lõpeb linn

Merivälja ja Mähe aedlinnaga. Edelas, laialdasel liivikualal, paikneb Nõmme aedlinn, kus

eristatakse Rahumäed, Männikut, Hiiut, Kivimäed, Pääsküla, Liivat jt paikkondi. 1960.

Aastatel alustati elamupiirkondade arendamist Mustjõe, Tondi ja Mustamäe piirkonnas; 1970.

Aastatel Väike-Õismäel; 1980. Aastatel Lasnamäel.

5

Tallinn jaguneb kaheksaks halduslinnaosaks (vt Joonis 1) ja linnaosad jaotuvad omakorda 84

asumiks:

Haabersti

Kesklinn, mille koosseisus on ka Tallinna vanalinn

Kristiine

Lasnamäe

Mustamäe

Nõmme

Pirita

Põhja-Tallinn.

Pikemalt artiklis Tallinna asumite loend ja tänavate loend

Joonis 1. Tallinna linnaosad

6

1.3 Linnajuhtimine ja haldusorganid

Tallinna linna täitevvõimu juht on Tallinna linnapea, kelleks on alates 2007. Aastast Edgar

Savisaar. Linnapea juhib linnavalitsust. Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu

on Tallinna Linnavolikogu, mis alates 2009. Aastast on 79 liikmeline.

Tallinna linnaosade haldusjuhtimist teostavad linnavalitsused:

Tallinna Haabersti Linnaosa Valitsus;

Tallinna Kesklinna Valitsus;

Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsus;

Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsus;

Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsus;

Tallinna Nõmme Linnaosa Valitsus;

Tallinna Pirita Linnaosa Valitsus;

Tallinna Põhja-Tallinna Valitsus.

Pärast Põhjasõda oli Tallinnas vaid paar tuhat elanikku. Elanike arv suurenes järgmiselt:

1820. Aastal oli see 13 000, 1881. Aastal 45 900, 1897. Aastal 58 800 ja 1917. Aastal ligi 160

000[viide?]. Eesti Vabariigi pealinn on Tallinn 1918. Aastast.

1930. Aastatel oli linnas 140 000 elanikku. 1940 liideti Tallinnaga Nõmme (oli 1926–1940

eraldi linn). 1962 alustati Mustamäe, 1973 Väike-Õismäe ja 1978 Lasnamäe linnaosa

ehitamist.

1.4 Rahvuslik koosseis

Ajavahemikul 1820–1922 olid Tallinna elanike seas erinevate rahvuste esindajate

protsentuaalne koosseis järgmine:

Ajavahemikul 1944–1988 toimunud Eesti võimalustega ebaproportsionaalse tööstuse

arendamisega ning tööjõu suunamisega NSV Liidust asustati Tallinnasse

uuselamurajoonidesse (Mustamäe, Väike-Õismäe, Lasnamäe) elama hulgaliselt peamiselt

NSV Liidust pärit immigrante. Tallinna elanike arv kasvas ebaproportsionaalselt kiiresti,

7

ulatudes 1988. Aasta alguseks koos tollal Tallinna haldusalasse kuulunud Maardu ja Sauega

üle 500 000 piiri. Eestlaste osatähtsus langes samaks ajaks 47 protsendini. Taasiseseisvumise

järel on Tallinnast lahkunud kümneid tuhandeid mitte-eestlasi ning seetõttu on suurenenud ka

eestlaste osatähtsus Tallinna rahvastikus 54 protsendini. Tallinna elanike arv oli 2000. Aasta

rahvaloenduse andmetel 400 378, nendest eestlasi 215 114 (53,7%), venelasi 146 208

(36,5%), muid rahvusi ning teadmata rahvusega 39 056 (9,7%). Statistikaameti arvestuse järgi

olid 1. Jaanuaril 2007 Tallinna elanikest 54,9% eestlased, 36,5% venelased, 3,6% ukrainlased

ja 5,0% teistest rahvustest. Rahvastikuregistri arvestuse järgi olid 1. Jaanuaril 2011 Tallinna

elanikest 52,5% eestlased, 38,5% venelased, 3,7% ukrainlased ja 5,4% teistest rahvustest.

Rahvastikuregistri andmetel oli 2. Jaanuaril 2010 Tallinna elanikest Eesti kodanikke 76,8 %,

määratlemata kodakondsusega isikuid 11,8 %, Venemaa kodanikke 8,6 %, Ukraina kodanikke

0,8 %, Soome kodanikke 0,3 %, Valgevene kodanikke 0,2 %, Leedu kodanikke 0,2 %, Läti

kodanikke 0,2 %, Rootsi kodanikke 0,1 %, teiste riikide kodanikke 0,8 %, andmed puuduvad

0,1 % [11]

Tallinna elanikkonnas toimuvaid protsesse iseloomustab ka paneelelamute elanike siirdumine

Tallinna äärelinnadesse ning Harju maakonda rajatavatesse madaltiheda asustusega

uusasumitesse. Seetõttu on viimastel aastatel suhteliselt kiirema rahvaarvu kasvuga

linnaosadeks Tallinnas muutumas Pirita ja Nõmme.

1.5 Kliima

3. Jaanuaril 2010 mõõdeti Tallinnas lumikatte paksuseks 62 sentimeetrit, millega püstitati

pealinna uus ilmarekord. Seni oli maksimaalseks lumikatte paksuseks Tallinnas olnud 59

sentimeetrit, mis mõõdeti 18. Märtsil 1968.

1.6 Ajalugu

Tallinn 17. Sajandi keskel. Adam Oleariuse gravüür Pikemalt artiklis Tallinna ajalugu

2009. Aastal teostatud väljakaevamiste käigus Vabaduse väljakul leiti kiviaegse asustuse

jälgi, millede vanuseks hinnati esialgu 4500 kuni 5500 aastat.[12]. Mainitud on veel

8

võimalikke küttide laagrikohti Härjapea jõe (Kivisilla eeslinn, praegune Tornimäe) ja

Liivalaia tänava kandis.

Eestlased (rävalased) rajasid Toompeale (tollal kandis see tõenäoliselt Härjapea nime)

Väikese linnuse arvatavasti 10. Sajandi lõpul või 11. Sajandil. Selle ümber oli aga Raekoja

platsi kohal turg koos eesti kaubitsejate sesoonse asula ja kabeliga. Toompeal paiknes alates

11. Sajandi keskpaigast linnus (Toompeal asuva Soome saatkonna remondi ajal avastati 8.

Sajandist pärit ehitiste jäänused), Oleviste kiriku kohal Skandinaavia kaubahoov kirikuga,

sellest ida pool vene kaubahoov kirikuga. Tallinnale on omistatud paljudes Vene kroonikates

mitmete tugevalt kindlustatud linnuste nimetamiseks kasutatud nimetust Kolõvan.

1154. Aastal joonistas Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Al-Idrīsī

maailmakaardile linna qlwry või flwry, mida on loetud ka Kaleweny, mida Tallinnaks

peetakse.

1.7 Tallinna arhitektuurimälestised

Tallinna punased katused

Tallinna Püha Vaimu kirik

Tallinn on silmapaistvalt rikas arhitektuurimälestiste poolest. Tallinna vanalinn on kantud

UNESCO maailmapärandi nimistusse. Vanimad ehitusmälestised on 13. Sajandi alguses

Toompeale püstitatud linnus ja toomkirik. Linnuse peatorn on Pikk Hermann.

All-linna ümbritsev keskaegne linnamüür on Põhja-Euroopa üks paremini säilinuid (2,35 km

pikkusest müürist on alles 1,85 km, 46 värava- ja müüritornist 27). Keskaegse Tallinna

õitsenguajast – 15. Sajandist – pärineb all-linna gooti stiilis hoonestus ning praktiliselt

tervikuna kogu tolleaegne tänavavõrk. Säilinud on enamik kirikuid, sealhulgas

suurejoonelised Niguliste ja Oleviste kirik, mida on küll vahepeal tarvis olnud olulises

ulatuses taastada. Varemetena on säilinud linna suurimad kirikud Püha Katariina

Dominiiklaste kloostri kirik ja Pirita kloostri kirik. Enam vähem ehedalt on säilinud Püha

Vaimu kirik, raekoda, raeapteek, Suurgildi hoone ning kaupmeeste ja käsitööliste elamuid.

Alles ka vähem mõjukate gildide hooned (Kanuti gildi hoone ja Oleviste gildi hoone), mis on

küll oluliselt ümber ehitatud. Ka suur hulk keskaegseid kaupmeheelamuid on säilinud, kuigi

paljusid neist on hilisematel sajanditel vähemal või rohkemal määral ümber ehitatud.

9

Alates 1780. Aastatest värskendati paljude keskaegsete hoonete väljanägemist moodsates

stiilides alates varaklassitsismist (kuberneriloss Toompeal) kuni modernismini.

Vanalinnas on isegi mõned väga ehedad postmodernismi näidised (lillepood Väike-Karja

tänavas ning endine Raeköök Dunkri tänavas).

1.8 Tallinna sümbolid

Tallinna sümbolid on vapp (täis-, suur- ja väikevapp), linnalipp ja logo. Mitteametlikud

sümbolid on ka Vana Toomas, kilukarbi siluett, Linda kuju, Koorti «Metskits», Estonia teater

ja Kolm Õde. [13], Tallinna kaitsepühak on Püha Victor, Marseille'st oli vana Rooma sõdur,

ristiusu märter, kes hukati keiser Maximianuse poolt.

1.9 Tallinna tähtpäevad

Linn tähistab kahte tähtpäeva:

15. Mail on Tallinna linna päev;

22. Detsembril on Tallinna vapipäev.

1.10Tallinna teenetemärgid

Tallinna teenetemärk (alates 1995) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele

Tallinnale osutatud eriliste teenete eest.

Tallinna vapimärk (alates 1997) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele

linnapoolse erilise austusavaldusena.

Tallinna raemedal (alates 2004) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilisele isikule

linnapoolse tunnustusena linnale osutatud teenete või silmapaistvate saavutuste eest.

10

1.11Tallinna linna ametimärgid

Tallinna Linnavolikogu liikme ja linnavolikogu esimehe ametimärk

Linnavolikogu esimehe ametikett

Linnapea ametikett

1.12Haridus

Pikemalt artiklis Tallinna koolide loend

1.13Transport

Lennart Meri Tallinna lennujaam paistmas üle Ülemiste järve

Tallinn on Eesti peamine transpordisõlm. Siin asub Lennart Meri Tallinna lennujaam,

Tallinna reisisadam ja Balti jaam. Tallinnast saavad alguse Tallinn–Narva maantee, Tallinna–

Tartu–Võru–Luhamaa maantee, Tallinn–Pärnu–Ikla maantee, linnalähirongide jt rongiliinid.

Ühistranspordiliinidest toimivad Tallinnas ühtses piletisüsteemis bussi-, trolli- ja trammiliinid.

Lisaks marsruuttaksoliinid ja linnalähirongid.

1.14Sport

Tallinna edukaimad jalgpalliklubid on FC Flora, FC Levadia ja JK Nõmme Kalju.

Meistriliigas mängivad korvpalliklubid BC Kalev/Cramo, TTÜ/Kalev ja TTÜ/Kalev II.

1980. Aastal toimus Tallinnas Moskva olümpiamängude purjeregatt.

Jaanuaris 2010 toimusid Tallinnas Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises.

Tallinna spordiehitistest on tuntumad A. Le Coq Arena, Saku Suurhall, Kadrioru staadion,

Kalevi Keskstaadion ja Kalevi spordihall .

Tallinna Moenädal ehk Tallinn Fashion Week

11

Eesti Moedisaini Liit on võtnud enda eesmärgiks elavdada kohalikku moepilti ning tuua head

eesti moeloomingut kaks korda aastas, sügis-talvel ning kevad-suvel, enam rambivalgusse.

Esmakordne moenädal korraldati 4.-6. Oktoobril 2007. Aastal Estonia teatri kammersaalis, et

pakkuda kohalikele moekunstnikele uudset ning senisest laialdasemat võimalust enda

loomingu tutvustamiseks ja turustamiseks.

2 RIIA

Riia (läti Rīga [r'iiga], latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn. Asub Daugava

jõe alamjooksul. Riia on Baltimaade suurim linn.

Riia ajalooline kesklinn kuulub 1997. Aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.

2.1 Loodus

2.1.1 Kliima

Riias on aasta keskmine sademete hulk 633 mm. Kõige vihmasem kuu on juuli (85 mm),

kõige kuivem veebruar (27 mm).

2.2 Ajalugu

Juba enne Riia linna asutamist kulges mööda Daugava jõge kaubatee, mis viis Dnepri kaudu

Mustale merele ja Bütsantsi. Tänapäeva Riia kohal olevat varjulist sadamapaika Daugava

suudme lähedal on mainitud juba 2. Sajandil, kui seal paiknes liivlaste asula. 12. Sajandiks oli

see asula kasvanud kohaliku tähtsusega kaubanduskeskuseks.

Linna asutas 1201 piiskop Albert von Buxhoeveden. Ta andis ühe kolmandiku sellest

Mõõgavendade ordule tänuks abi eest piiskopivõimu kaitsel ja liivlaste maa vallutamise eest,

kuhu linn rajati. Kuna Liivimaa piiskopil ei olnud ilmalikku võimu, korraldasid elu linnas

Mõõgavendade ordu ja hiljem auväärsetest linnakodanikest valitud Riia raad.

Alates 1282. Aastast kuulus Riia Hansa Liitu. Riia kujunes aja jooksul Liivimaa kubermangu

keskuseks.

12

Aastal 1522 toimus Riias reformatsioon, mis lõpetas Riia peapiiskopi võimu. 1524. Aastal

kerkis kahtlus, et Riia toomkirikus asuv Neitsi Maarja kuju on tegelikult nõid. Selleks, et asjas

selgust saada, korraldati nõiakatse ja kuju visati Daugavasse. Kuju oli puust ega uppunud,

järelikult tunnistati ta nõiaks ja põletati ära.

Aastatel 1561–1581 oli Riia vabalinn. 1581 läks linn Rzeczpospolita võimu alla ja katoliiklus

taastati. 1621 läks Riia nagu kogu Liivimaa Rootsi koosseisu ja uuesti kehtestati

protestantism. Vene–Rootsi sõja ajal, mis toimus 1656–1658, piirasid linna Vene väed, kuid

ei suutnud seda vallutada. Rootsi võimu ajal oli Riia Rootsi kõige suurem linn.

1710. Aastal vallutas Peeter I Põhjasõja käigus Riia. Sellest ajast kuulus Riia Venemaa võimu

alla. Formaalselt kinnitas selle Nystadi rahuleping, mis sõlmiti 1721. Aastal.

Hulgast võimuvahetustest hoolimata oli Riias kogu aeg kõige mõjukam rahvus sakslased.

1867. Aastal olid 42,9% linnaelanikest sakslased. Linna ametlik keel oli saksa keel kuni

venestamiseni. Aastal 1891 sai linna ametlikuks keeleks vene keel.

Lätlased muutusid Riia kõige arvukamaks rahvusrühmaks 19. Sajandi keskel. Kasvav läti

kodanlus muutis Riia lätlaste rahvusliku ärkamise keskmeks. 1868 asutati Riia Läti Selts ja

1873 korraldati esimene Läti laulupidu.

1918. Aastal hõivasid Riia Saksa väed. Sama aasta 3. Märtsil sõlmiti Brest-Litovski

rahuleping, millega Venemaa loobus Baltimaadest ja need läksid Saksamaa kontrolli alla.

Samal aastal varises keisrivõim Saksamaal kokku ja Saksamaa tõmbas kõik oma väed

Baltimaadest välja, jättes need õiguslikku vaakumisse. Seetõttui kuulutasid lätlased 18.

Novembril 1918 välja oma riigi ja Riiast sai Läti Vabariigi pealinn.

1919. Aastal hõivas Landesveer kogu Läti territooriumi, mis oli Nõukogude Venemaa poolt

hõivamata, ja valmistus seal välja kuulutama Balti hertsogiriiki. Järgnes Landesveeri sõda,

milles Eesti väed purustasid Landesveeri ja taastasid Läti omariikluse. Landesveeri üle 25.

Juunil saavutatud võidu auks tähistatakse Eestis iga aasta 25. Juunil Võidupüha. 2. Juunil, kui

eestlased olid jõudnud juba Riia linna alla, hakkas kehtima relvarahu.

1921. Aastal sõlmiti Riias Poola-Nõukogude Liidu rahuleping.

Aastatel 1940–1941 ja 1944–1991 oli Läti NSV Liidu poolt okupeeritud ning Riia oli Läti

NSV pealinn. Teise maailmasõja ajal okupeeris Saksamaa kogu Läti kahe nädala jooksul

pärast kallaletungi NSV Liidule. Sõja lõpus, sügisel 1944 vallutasid Riia taas Nõukogude

väed.

13

Aastal 1991 sai Riia taas iseseisva Läti Vabariigi pealinnaks.

2.3 Riik ja haldus

Riia on Läti presidendi, parlamendi, ülemkohtu ja ministeeriumite asukoht.

Linnavalitsuse asukoht on raekoda Riia vanalinnas. Linnavolikogul on 60 liiget ja selle

koosseis valitakse iga 4 aasta tagant kohalike omavalitsuste valimistel. Volikogu valib

linnapea, kelleks alates 2009. Aastast on venelane Nils Ušakovs. Volikogus on 4 fraktsiooni:

Kodanikeühendus (PS), Koosmeele Keskus (SC), Uus Aeg (JL) ja Läti Esimene Partei/Läti

Tee (LPP/LC).

2.4 Transport

Riia on oma keskse asendi ja rahvastiku kontsentratsiooni tõttu olnud alati Läti

transpordikeskus.

Riiat läbivad maanteed E22 ida-lääne suunal ja E67 (Via Baltica) põhja-lõuna suunal.

Et Riia asub suure jõe ääres, on sellele ehitatud palju sildu, mis hõlbustavad pääsu Daugava

ühelt kaldalt teisele. Olemasolevatest sildadest vanim on Riia raudteesild. 2008. Aastal

lõpetati uue Lõunasilla esimese osa ehitus ja 17. Novembril avati see liikluseks. Lõunasild on

Baltimaade suurim ehitusprojekt viimase 20 aasta jooksul. Selle eesmärk on aidata vähendada

ummikuid ja liiklust linna keskmes.

Riia sadamal on parvlaevaühendus Lübecki ja Stockholmiga. Seal tegutsevad

laevandusettevõtted Tallink ja DFDS Tor Line. Läti lipu all sõidavad reisilaevad "Romantika"

ja "Silja Festival", mis väljuvad Riia reisiterminalist Riia vanalinna lähedalt.

Riia lennujaama liiklustihedus kahekordistus ajavahemikus 1993–2004. Riia lähedal on ka

kaks endist Nõukogude sõjaväelennuvälja: Rumbulas ja Spilves.

Riia ühistranspordivõrku kuuluvad trammi-, trollibussi- ja autobussiliinid. Lisaks pakuvad

paljud eraettevõtjad väikebussiteenust.

Reisirongid ühendavad Riiat kogu ülejäänud Lätiga, samuti Venemaa ja Eestiga.

14

3 VILNIUS

Vilnius (poola Wilno, valgevene Вільня) on Leedu pealinn, asub Nerise jõe ääres.

Vilniuse vanalinn kuulub 1994. Aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Vilnius oli 2009. Aastal Euroopa kultuuripealinn.

3.1 Ajalugu

Asula on Vilniuse kohal olnud juba 5. Sajandil.

Aastal 1323 tõi Gediminas Vilniusse üle Leedu Suurvürstiriigi pealinna. Leedu ajaloolaste

arvates oli eelmine pealinn Trakais, valgevene ajaloolaste arvates Navahradakis.

Suurvürstiriigi pealinnaks jäi Vilnius kuni Kolmanda Poola jagamiseni.

Aastal 1387 sai linn Magdeburgi linnaõigused.

Aastal 1579 asutas Stefan Batory Vilniuse Ülikooli.

Aastal 1795 liideti Vilnius kolmanda Poola jagamise käigus Vene impeeriumiga ja temast sai

Vilniuse kubermangu keskus.

Aastast 1862 on Vilnius sõlmjaam Peterburi–Varssavi raudteel.

19. Sajandi teisest poolest oli Vilnius oluline leedu ja valgevene rahvusliku liikumise keskus

(samal ajal oli Vilnius rahvuslikult koosseisult jätkuvalt poola-juudi linn).

1915–1918 oli linn Saksa okupatsiooni all. Sakslaste taandudes kogus hoogu leedu-poola

konflikt linna riikliku kuuluvuse üle. Veebruaris 1919 sai temast Leedu-Valgevene NSV

pealinn. 19. Aprillil hõivasid linna Poola väed Edward Rydz-Śmigły juhtimisel. Versailles'

rahuga jäi Vilnius Poolale.

Poola-Nõukogude sõja ajal vallutas Punaarmee juulis 1920 linna ja selle ümbruskonna. Vene

SFNV tunnustas 12. Juulil 1920 sõlmitud rahulepinguga Leedu Vabariigi iseseisvust ja andis

okupeeritud Vilniuse Leedule, kuigi linna umbes 139 000 elanikust oli leedulasi vaid 1,6%

(poolakaid 54%, juute 41%). Vilniusest sai Leedu Vabariigi pealinn.

9. Oktoobril 1920 vallutasid poolakast kindral Lucjan Żeligowski väeüksused Vilniuse ja

kuulutasid välja nn sõltumatu riigi – Kesk-Leedu (Litwa Środkowa). 20. Veebruaril 1922

15

kuulutas selle riigikese parlament Sejm Wileński välja ühinemise Poolaga. Leedu Vabariigi

pealinnaks sai aga ajutiselt Kaunas.

Aastal 1939 andis Nõukogude Liit Poolalt okupeeritud Vilniuse üle Leedu Vabariigile.

Teise maailmasõja tulemusena muutus drastiliselt Vilniuse rahvuslik koosseis: juudid langesid

genotsiidi ohvriks, palju poolakaid asus ümber sõjajärgsetele Poola aladele, oma vabariigi

pealinna asusid leedulased.

3.2 Arhitektuurimälestised

3.2.1 Kirikud

Vilniuse Katedraal (Vilniaus katedra, poola Katedra wileńska)

Püha Peetruse ja Pauluse ( Šv. Petro ir Povilo bažnyčia, poola Św. Piotra i Pawła) (1668)

Püha Miikaeli (Šv. Arkangelą Mykolą, poola Św. Michała ehk Bernardynek)

Bernardiinide (Šv. Pranciškaus ir Bernardo bažnyčia, poola Bernardynów) (16. Sajand)

Basiliaanide kirik ja klooster (poola Bazylianów) (17. Sajand)

Misjonäride (Misionierių (pasauliečių) vienuolynas, poola Misjonarzy) (1695-1730)

Püha Anna (Šv. Onos bažnyčia, poola Św. Anny) (16. Sajand)

Püha Jakobi ja Filipi (Šv. Jokūbo ir Pilypo bažnyčia, poola Św. Jakuba i Filipa) (1690-1737)

Püha Katariina (Šv. Kotrynos bažnyčia, poola Św. Katarzyny) (1622)

Šv. Kazimiero bažnyčia (poola Św. Kazimierza) (1604-1616) restaureeritud 17.-19. Sajandil)

Püha Rafaeli (Šv. Arkangelo Rapolo bažnyčia, poola Św. Rafała) (18. Sajand)

Püha Stefani (poola Św. Stefana) (ca 1600)

Püha Teresa (Šv. Teresės bažnyčia, poola Św. Teresy) (1635-1650)

Viešpaties Jėzaus bažnyčia (Kolmainu) (poola Trynitarzy na Antokolu) (1694-1717) kirik

1919 aastani

Švč. Jėzaus širdies bažnyčia (poola Wizytek) (1715-1760)

16

Kõigi Pühakute (Visų Šventųjų bažnyčia, poola Wszystkich Świętych) (1620-1631)

restaureeritud 18. Sajandil)

Evangeeliumi-Augsburgi kirik (19. Sajand).

Evangeeliumi-reformatsiooni kirik (16. - 18. Sajand)

Vilniuse mošee (19. Sajand)

Metropolitaalne õigeusu katedraal (17. - 19. Sajand)

Koraalne sünagoog (1903)

Karaiimide palvemaja (Kenesa, poola Kienesa karaimska) (1922)

Vene surnuaed (poola Cmentarz na Rossie), kuhu on maetud Józef Piłsudski süda, samuti

tema ema.

Jumalaema õigeusu (Skaisčiausiosios Dievo Motinos cerkvė) (16. Sajand)

3.2.2 Teisi tähtsaid mälestisi

Vilniuse Ülikooli hooned

Gediminase torn

Kolme Risti mägi

Raekoda

Aušros vartai (poola Ostra Brama)

17