9Nädaline 4. oktoober 2007 HARIDUSELU

Algklassides olin põdura tervisepärast kehalisest kasvatusestaasta ringi vabastatud. Krooni-line nohu oli. Siis aga võtsin kol-manda klassi kevadel spordi-päevast osa, panin kõik aladkinni ja pärast seda sai minustsporditüdruk.

Mäletan, et jumaldasin meiekehalise kasvatuse õpetajat,noort ülikoolist tulnud Jaak Lii-vandit. Meil oli 8 tundi “kekat”nädalas, olime spordiklass (ja siiamaani sportlikult üht-sed, ka 20 aastat pärast kooli lõpetamist). Mäletan kaseda, kuidas ma armastasin korvpallitrenni Meeli Kadar-biku käe all – see ei tulnud kõne allagi, et mõni trenn va-hele jäi. Samuti hiljem kergejõustikutrenni. Ja suved otsaolime spordilaagrites, midagi paremat ei olnud olemas.Nii nagu minu tütar armastab Tuksi korvpallilaagrit –kõik muu selle kõrval olla jama.

20aastaselt Vesiroosi kooli kekaõpsina tööle asudes te-gin ilmselt tüdrukutele liiga – iga tund oli nagu treening,tüdrukud käisid treppidest tagurpidi alla, nii haiged olidlihased. Aastatega muutusin leebemaks – eks ka koge-must tuli juurde. Eeskätt teadmist, et kõik lapsed ei olesündinud sportlased.

Kaua võttis aega arusaamine, et lapsi tuleb õpetada ise-gi jooksma. Et juba varakult liikumine heaks harjumisekssaaks, on oluline õpetada elementaarsed oskused selgeks– see ongi kehalise kasvatuse üks eesmärkidest. Enne kuisaadad lapse viit kilomeetrit rühkima, tuleb talle suusa-tamise tehnikat õpetada, et ta saaks mõnuga liuelda, mittevastikusega nühkida. Samuti tuleb õpetada palli viska-ma, kaugust hüppama, tirelit tegema. Isegi nõmedat kit-sehüpet saab lahedaks harjutuseks õpetada.

Nüüd, täiskasvanuna, olen nagu iga tavaline inimene hä-das liikumisvaeguse ja kehakaaluga. Autoga sõidan isegimaavalitsusest Konsumisse, pikad tööpäevad lõpevad pi-gem mõnusa lesimisega teleka ees. Siiski kord nädalasujulas, võrkpallitrennis või väike jalutuskäik kassi jamehega aitavad natukenegi kaasa enda füüsilise vormihoidmisele. Ratas keldris ja kõnnikepid nurgas ise muidugikasu ei too, kui neid ei kasuta.

Tänane sporditeemaline Tervise Edendaja ja 10. oktoob-ril toimuv tervisekonverents on pühendatud liikumishar-rastusele ja spordiinimeste tähtsale tööle.

Ülle Rüüson,Rapla maavalitsuse

terviseedenduse peaspetsialist

Spordiarmastus saab alguse

lapsepõlvest

TERVISE EDENDAJA on Rapla maakonna südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamise programmi osa

Palume eelnevalt registreeruda aadressil

ylle@raplamv.ee või telefonil 484 1124

I blokk

Liikumisharrastus riiklikult tasandilt.

Modereerib Tõnis Blank

9.30 Registreerimine, hommikukohv9.45 Konverentsi avamine – Tõnis Blank, Raplamaavanem9.55 Kas riik saab inimesed liikuma panna? – Tõnu

Seil, Kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja10.25 Liikumisharrastuse olulisus ja vajalikkus – Rein

Jalak, Audentese Ülikooli kolledzi direktor

11.05 Eesti Olümpiakomitee tervitus – Mart Siiman,Eesti Olümpiakomitee president11.15 Ühiste kavatsuste protokolli allkirjastamine11.30 Kohvipaus

Eesti rahvas on pikka aegaseisnud silmitsi suure hai-gestumisega just nendessehaigustesse, mida saaks ärahoida liikumisharrastusega.Kaua on tegeldud pigem kõik-võimalike negatiivsete taga-järgede leevendamisega kuinende ärahoidmisega. See põ-himõte kehtib ka tervise koh-ta, mille hoidmiseks vajalikliikumisharjumus on elanik-konna hulgas olnud liiga väi-ke.

Kehalise aktiivsuse suuren-damine eeldab igaühe mõtte-viisi muutust ja teadlikkustsellest, millised on liikumis-harrastusega tegelemise või-malused. Seda arvestades olivaja tuntavat pööret tervise-spordi ja liikumisharrastuseedendamises.

Kultuuriministeerium koos-töös ühendusega Sport Kõigi-le, EOK ja ülikoolidega koos-tas 2006. a valitsuses kinni-tatud “Liikumisharrastusestrateegilise arengukava2006-2010,” mille eesmärk onkaasa aidata tervistava liiku-mise laiendamisele ja kõigilejõukohaste sportimisvormidekiiremale levikule elanikkon-na seas. Arengukava viivad

ellu nii horisontaalsel kui kavertikaalsel tasandil riiklik,era- ja ka vabatahtlik sektor.See töökava pakub praktilisijuhiseid ja harrastusi, mis onjõukohased ja kättesaadavad.

Riigi üks peamisi ülesan-deid liikumisharrastuse vald-konnas on leevendada sporti-mispaikade vähesusest ja pe-respordi võimaluste ebapiisa-vast kättesaamisest tulene-vaid probleeme. Sportimiseksvajaliku ja optimaalse infra-struktuuri kujundamise jaarendamise soodustamisegaollakse riiklikul tasandil niiministeeriumide kui KOVitasandil viimase 5-6 aastagaväga hästi toime tuldud. Ole-me suutnud Eestis luua suhte-liselt normaalse elukeskkon-na. Ehitatud on spordihalle jaujulaid, rajatud tervise- jajalgrattaradu. Kindlasti saabsportimiskeskkonda veelgitäiendada. Üritame aidata kaneid, kellel ei ole raske haigu-se või muu probleemi tõttuvõimalik sportida ja liikuda.

Sporditarbimisuuringutespõhjendas enamik mitte-sportimist väitega: väsimuspärast tööd. Isegi inimesed,kellele pole vaja tõestada, et

tervislik liikumine ja sport onkasulikud, teevad pidevalt va-likuid, kas minna vabal ajalsportima. Üldiselt jaguneb24 tundi nii: kaheksa tunditööd, kaheksa tundi vaba ae-ga, kaheksa tundi und. Kuiaga tööväsimus hakkab sega-ma nii und kui ka vaba ajasisustamist jõukohase jameeldiva sportliku tegevuse-ga, tuleks mõelda, kuidas sel-lisest olukorrast välja tulla.

Kui tingimused liikumisekson loodud, peaks igaüks, keshindab oma tervist, ikka ISEaktiivselt liikuma. Riik sel-leks sunnimeetodeid ei kasu-ta. Tuleb lihtsalt võita endas“mitteviitsimise” mentali-teet. Uskuge, erakordselt heatunne on teha see murrangenda sees. Kui olete tänu kõn-nile, sörgile või rattasõiduleoma aeroobset töövõimet vei-digi parandanud ja tunnete,et teie enesetunne muutubvärskemaks, hakkate tahtmaveel rohkem liikuda. See onhea sõltuvus.

Liikumisharrastuse arengu-kava üks eesmärke on seejuu-res pakkuda tervisesportlas-tele arstiabi ja igakülgset in-fot ning neid nõustada. Kuitavakodanik usaldab pere-arstile oma kõige kallima va-ra - tervise, peaks ta esmajär-gus vastu saama nõu tervis-like eluviiside kohta ja infotharrastusspordi võimalus-test. Järjekordse ülikalli ravi-mi retsepti kirjutamise ase-mel oleks mõistlik välja andasoovitused liikumiseks jasportimiseks.

Stressi maandamiseks ja

halvast enesetundest jagusaamiseks on liikumine kind-lasti kasulikum kui napsivõttvõi ravimite neelamine. Kuisuurt kehalist koormust ini-mene vajaks, mida ta peakssportides arvestama, kuidassüdametervislikult toituda jasuitsetamisest loobuda –need on tervisliku eluviisi pu-hul kindlasti olulised tee-mad.

Liikumisharrastaja nõus-tamisel loodame 2007. aastalõpuks koos maakondlikespordiliitudega avada igasmaakonnas piirkondlikuspordi- ja liikumisharrastuseinfokeskuse. Rohud leevenda-vad haigusi ajutiselt, pidevtervislikult ja sportlikult ela-mine muudab aga päevadtäisväärtuslikumaks. Medit-siin on küll võimas, aga mittekõikvõimas, ja tervislik liiku-mine looduses on üks peami-si haiguste ennetamise viise.See on odav ja kättesaadav.

Pean tähtsaks ka eeskujuandmist, seepärast on alusta-tud riiklikku teavituskam-paaniat “Eestimaa liigub”.Kui vaatan näiteks, kuidas76aastane Uno Loop spordib,tekib endalgi kange tahtminesportlik olla.

Hea tulevane liikumishar-rastaja! Püüa endale leidasinule kõige paremini sobivspordiala ja püüa harjutadanii nagu suudad. Kui suudadrohkem, püüa paremat tule-must. Sportlik ja tervislik elu-viis on tugev motiveerija, seeaitab meile antud tunde, päevija aastaid täisväärtusliku-malt mööda saata.

Kas riik saabinimesed liikuma panna?

RAPLAMAA XII TERVISEKONVERENTS „ELUKESTEV LIIKUMISHARRASTUS“10. oktoobril 2007 Rapla Kultuurikeskuses

II blokk

Elukestev sportimine – hea praktika näited

12.00 Liikumisharrastuse kujundamine eelkoolieas –Helju Reitsak, Kehtna lasteaia Siller liikumisõpetaja12.15 Spordiarmastuse arendamine koolis – Helgi

Valliste, Kaiu Põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja12.30 Olümpialiikumine kihelkonna tasandil – Aivo

Sildvee, Kaiu Vallavalitsuse spordinõunik12.45 Eakad liikumisharrastajad ja nende võimalused– Helle Stukis, vesivõimlemise teener13.00 Kuidas ES Sadolin mõjutab töötajate suhtumistOMA tervisesse – Piret Minn, ES Sadolini tootmis-direktor

13.15 Lõuna

14.00 Kuidas soodustada liikumisharrastust omavalit-suse tasandil – Kalju Kertsmik, Albu vallavanem,Järvamaa14.15 Spordiarmastuse kasvatamine läbi spordikooli(klubiline tegevus) – Jaak Karp, MTÜ Rapla Korv-pallikooli tegevjuht14.30 Tõelist liikumisharrastust igale eale arendavspordiklubi – Urmas Tammemäe, OrienteerumisklubiOrvand juhatuse liige14.45 Virgutuspaus

III blokk

Töötoad „Mis toob inimesi liikumisharrastuse

juurde“. Modereerib Tarmo Peterson

15.00 Ajurünnak rühmades15.40 Kokkuvõtted rühmatööst16.00 Konverentsi lõpetamine

Tõnu Seil,kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja,liikumisharrastuse strateegilise arengukava 2006-2010 üksautoritest

Väga intrigeeriv küsimus, millele otsest EI või JAA

vastust kohe anda ei saa. Sellele küsimusele argu-

menteerivalt vastates saab jõuda siiski JAA poolele.

Hea lugeja, tulevane liikumisharrastaja, sa pead

tervise parandamise nimel ikkagi ISE oma valiku

tegema.

8 4. oktoober 2007 NädalineTERVISE EDENDAJA

Helle Stukis,

endine vesivõimlemise

treener

Vananemine võib olla nor-maalse kuluga, aga tihtiluguhaigustest vaevatud. Nor-maalset vananemist iseloo-mustab see, kui haigusi janendest tingitud kahjustusion vähe, inimesel on hea tähe-lepanu- ja mõistmisvõime, sa-muti füüsiline teovõime ningaktiivne ellusuhtumine.

Haigustest tingitud protses-sid nõrgendavad elujõudu jakiirendavad vananemist. Etneid protsesse pidurdada, onüha enam hakatud tähelepa-nu pöörama keskeas ja eakateinimeste tervisele, teovõime-le ja iseseisva toimetulekuedendamisele.

Liikumine ei aita vanane-mist peatada, aga selle abilon võimalik vähendada vana-nemisest tingitud muutusteulatust ja vähendada või ko-guni vältida haigusi. Aktiivneinimene, kes tihti liigub, võibvälja näha tunduvalt nooremkui samaealine passiivne ini-mene.

Uuringud viitavad sellele, etrohke liikumisega vähenebrasva hulk eakatel inimestelnii nagu noortelgi. Jõuharju-tused kasvatavad lihasjõudu,mis aitab hoida rühti. Veni-tusharjutuste abil on eakatelinimestel õnnestunud säilita-da liigeste liikuvust ja ulatustning seda suurendada. Lihas-treening annab jõudu ja vas-tupidavust ning treenib ka sü-dant, tugevdab luustikku jaaitab võidelda osteoporoosi-ga. Treening maandab eel-kõige aga stressi ja loob heaenesetunde ning särtsakameeleolu koos omaealistegaharjutades.

Alustada liikumist ei ole ku-nagi hilja. Selle takistusekson oskuste ja harjumuste puu-dumine, materiaalsete va-hendite nappus ja vähene usktulevikku. Seda on võimalikületada. Kui on otsustatudalustada, tuleks tervislikkuseisundit kontrollida ja nõuküsida perearstilt. Alusta-miseks on eakatele sobivai-mad alad kõnd keppidega jailma, võimlemine saalis javees, jalgrattasõit, treppidest

üles-alla kõndimine ja ujumi-ne.

Liikumine on harjumus,millel on kindel seos enese-tundega – regulaarne kehali-ne treening vähendab depres-siooni ja inimese meeleolu onpositiivne, mured kaovad huvi-pakkuva tegevusega tegeldes.

Maakonnas tähistatakseeakate päeva peaaegu kõiki-des valdades. 7. oktoobril

Soja, tema omadused ja tarbimine

Eesti Toiduravi Konsultantide Ühing korraldab Sojaliidutellimusel koolituse tervislikust toitumisest ja sojatoo-detest. Koolitus on üldhariv, sobilik ja vajalik kuulata kahaigusgruppide esindajatel (diabeetikud, osteoporoosihai-ged, glüteenikud, laktoosikud, südame- ja veresoonkonna-haiguste põdejad) - nii meestel kui ka naistel. Sojatootedon nii rinna- kui ka eesnäärmevähki ennetava toimega.

Õppus on 18. oktoobril kella 16-17.30 Rapla maavalit-suse II korruse saalis. Sojatoodete degusteerimine.

Koolitajad Laine Parts ja Meeli MatsaluInfo ja registreerimine 484 1124.

Eakate päeva üritused pühapäeval, 7. oktoobril:* Raplas algusega kl 11.30 Rapla hooldekeskuses (järg-neb matkamine Alusse).* Käru koolimajas algusega kl 12.* Järvakandi gümnaasiumi võimlas kl 11-15.

Piret Minn,

ES Sadolini tootmisdirektor

Et ei juhtuks nii – Kalevipoegsaduldas ratsu, kappas tu-hatnelja minema ja hobunejäi lolli näoga järele vaatama– tuleks enne küsimusele kui-das vastamist mõista, miks.

Niisiis – miks?

Arvame, et tööandjal on kateatud missioon Eestimaa eluarendamisel laiemas mõttes.

Usume, et tervislike eluvii-side harrastamisel, sh spor-timisel on otsene mõju tööõn-netuste vältimisele - töötajakeskendumisvõime on suu-rem, väsimus ei teki liiga kii-resti. Samuti kaudne mõju

töötaja tervisele üldisemalt,mida tööandja jaoks näitabka töötaja haiguslehel viibi-tud aeg. Kuid ka üldine mee-leolu töökohtadel – terves ke-has terve vaim!

Ettevõtte motiiviks on seegapüsiv, tööle motiveeritud per-sonal ehk tööandjale lojaalnepartner.

Kuidas seda siis saavuta-

da?

Usume, et eks ikka teadlik-kuse kasvatamisega läbiühiste väärtushinnangute.

Näiteks:* töökeskkonna kvaliteet tin-gib töötaja suhtumise iseen-dasse – efektiivsed ja turva-lised tööprotsessid ja -vahen-

did loovad eelduse hoolivakssuhtumiseks oma töötervi-sesse;* tööolme – garderoob, duši-ruum, pesumasin, saun – väl-timatud abivahendid hea vä-limuse ja enesetunde taasta-miseks pärast tööpäeva;* tervislik toitumine – soo-duslõuna ja puhkeruumidtöökohal, vägagi oluline viisoma ihu eest hoolt kanda,* sportimisvõimalused – uju-la, spordisaal, sõpruskohtu-mised, Maijooks – konkreet-se aja ja koha loomine sporti-miseks ja kolleegidega sõb-rustamiseks,* sponsorlus – samuti võima-lus oma suhtumise väljenda-miseks.

Otsi kokku võttes võib öelda,et ES Sadolini kogemuse ko-haselt peaksid selles küsi-muses tööandja ja töövõtjakohustused/vastutused ole-ma tasakaalus. Muidugi peabtööandja tagama talle pan-dud kohustuste täitmiseksvajaliku ressursi, samas onaga tervis ikkagi inimese endaoma. Seega kõik inimese ter-visesse puutuv saab algusetemast endast ja lõpeb posi-tiivsete/negatiivsete mõjude-ga tema tervisele.

Seda kõike püüame igal või-malikul moel ka oma tööta-jatele südamele panna.

Kuidas ES Sadolin mõjutabtöötajate suhtumist oma tervisesse

Alustada ei ole kunagi liiga hilja

saavad Rapla valla vanuridharjutada kepikõndi või jalu-tada niisama Rapla hoolde-keskuse juurest Alusse, kuslisaks sportlikele tegevustelesaab ka kultuurilise elamuse- ekskursiooni Alu mõisa. Sa-muti on kohal meditsiinitöö-tajad, kes annavad hüva nõu.Sellised päevad on samal ajalveel Kärus, Märjamaal ja Jär-vakandis.

INFO

EAKATE PÄEVA ÜRITUSED

KOOLITUS TERVISLIKULT TOITUMISEST

AUNE KÄHÄRI foto

Urmas Tammemäe,

OK Orvand liige

Spordilembuse kujundaminealgab juba varakult. Sobivala, millega tegelda lapseeastkõrge vanuseni, igal aastaajalning just sellise koormusega,nagu igaüks ise soovib, onorienteerumine - liikuminelooduses kaardi abil.

Ala võimaldab tänu laialevanuseklasside süsteemile -8aastastest lastest 90aas-tasteni, võrrelda võimeidomavanuste hulgas, jagadamuljeid ja kogemusi. Orien-teerumisüritused loovad või-maluse sõpruskondade tek-keks, kel on kokku saadesalati, millest rääkida, meenu-tada ja õppida. Kõnd, jooks,

jalgrattasõit, suusataminekaardi järgi nõuab peale liiku-mise ka aktiivset mõttetööd,kuidas rada optimaalsemalt,võisteldes ka kiiremalt läbi-da. Ala arendab loogilist mõt-lemist, loodushoidu, uskuoma võimetesse eri olukorda-des toime tulla.

Orienteerumisklubisid Ees-tis koordineerib ja arendabEesti Orienteerumisliit(EOL). Raplamaal on moo-dustatud orienteerumisklubiOrvand, mis koondab alagategelevaid huvilisi ja sportla-si. Nagu teisedki spordiklu-bid, on ka meie klubi moodus-tatud oma ala armastavatestentusiastidest. Klubiõhkkondloob meeldiva üheperetunde.Orienteerumine kuulub mat-

ka- ja seiklusspordialade hul-ka, seega loob vahel isegi nnorienteerumisperekondi. Tih-ti mitmepäevastele telkimi-sega võistlustele on enesest-mõistetav minna perega. Eimäleta korda, kus poleks tegujälle uute, avastamata nurka-dega nii Eestis kui ka kauge-mal. Mikroseiklused ja koos-tegemised liidavad peret, pa-nevad klubilased üksteiselekaasa elama. Õlatunne jaheatahtlikkus on orienteeru-jate märksõnad – pole pea-tähtis, kui edukas oled mõnelvõistlusel. Tähtis on osavõtt,töö iseendaga, soov õppida jaliikuda seatud eesmärkide jamiks mitte ka maailma tipp-taseme poole. Ja vaja polemuud kui sportlikku riietust,

Orienteerumine – igale eale sobiv alakaarti ja kompassi.

Programmi ”Liigu kaardi-ga” raames on Raplamaal põ-hiliselt Rein Rooni teinud pal-jude koolide juurde orienteeru-miskaardid. Kuid kes peakstegema sisulist õpetust? Kah-juks puudub veel vajalik sidekoolide kehalise kasvatuseõpetajate ja orienteerumis-treenerite vahel. See on meieklubile koos maakonna spor-diliiduga tõeline väljakutsemidagi paremini teha. Klubion nõus jõudumööda aitamaürituste ja õpetamise korral-damisega. Väga sooviks klu-bisse uusi huvilisi ja talendi-kaid noori. Tore, kui kõikjõuaksid korragi orienteeru-mispäevakule ja tunnetaksmetsajooksu võlu.

7Nädaline 4. oktoober 2007 TERVISE EDENDAJA

poiste tööõpetuse tundides.Samuti valmistavad poisidpuidust medalid võitnudvõistkonna liikmetele ja pari-matele mängijatele. Juba pal-ju aastaid on traditsiooniksosavaima korvpalluri võist-luse korraldamine alates VIklassist.

Koolialguse terviseüritus“Reipalt koolipinki“ käivitusEKSLi poolt kolm aastat ta-gasi. Septembri teisel reedelminnakse oma klassiga ter-vist ja teadmisi nõutama kassiis matkates, maastikumän-gul ning lõbusaid mänge män-gides vms. Esimesel korralsujus meil kõik nii hästi, etkool tunnistati Eestis pari-maks põhikooliks. Rõõmustassuur preemiasumma, milleeest saime hulga vajalikkuspordivarustust osta.

Koolisisesed spordipäevadsügisel ja kevadel haaravadkogu kooliperet - nii õpetajaidkui ka õpilasi. Mis viga spor-divõistlust korraldada, kuiõpetajad iseenesestmõisteta-valt ja asjalikult abilistenategutsevad.

Sügisel ja kevadel korral-dame murdmaajooksu MV,talvel suusavõistlusi, koos

lasteaiaga on traditsioonikssaanud Jüriöö jooks. Vastla-päeval päevakohased liulask-mised, kõrgematele mägedeleväljasõidud ja muud sportli-kud ettevõtmised liidavadkollektiivi, loovad hea tuju jatoovad puna palgele.

Nii kooli kui ka klassijuha-tajate ettevõtmisel on paljuujumas käidud - ka väljaspoolEestit. Tallinna jäähallidesuisutamine võetakse ette mit-mel korral õppeaastas.

Kooliväline sporditegevus

Kaiu asub suurematest kes-kustest selleks pisut kaugel,et õpilased saaksid vabalt va-lida erinevate sporditreenin-gute vahel kvalifitseeritudtreenerite käe all. Oleme vägatänulikud neile, kes on meielastele kohapeal treeninguidtegemas käinud. FC Florajalgpalli tulek maakonda tõipaljudeks aastateks arvukaltpoisse tõsise spordiharrastu-se juurde. Aktiivne tegevus onvaibunud, kuid oma jälje jät-nud. Meie lapsed on aastaidsaanud tegelda lauatennise-ga. Tore, et sel aastal saavadvõrkpallihuvilised uuesti oma

lemmikmängu harrastamahakata.

Kaiu võib uhkustada headelaskespordivõimalustega.Vastutulelike treeneritegakokkuleppel saavad laskuridharjutamas käia neile sobivalajal. Eelmisel kevadel algasidkvalifitseeritud treeneri ju-hendamisel kergejõustiku-treeningud. Õpilastel on või-malus osaleda ka korvpalli-treeningutel. Algklassilasteleon alati oodatud paar kordanädalas toimuvad sporditun-nid, kus saab mängida neidmänge ja teha teatevõistlusi.Sportima on oodatud kõik õpi-lased.

Maakondlik koolisport

Kooli kehalise kasvatusetundide ning klassi- ja kooli-välise tegevuse sportliku tule-muslikkuse poolest saameteistega mõõtu võtta maakon-na ja EKSLi korraldatavatelvõistlustel. On ju vana tõde,et üks võistlus on mitme tree-ningu eest. Mul on peaaegualati meeldiv tõdeda, et õpila-sed oskavad võisteldes andaendast parima - pingutatakselõpuni. Statistika põhjalvõistles jaanuarist augustini

meie kooli 65 õpilast 236 kor-ral. Neid võistlusi on palju,kuhu läheks, aga tuleb endalearu anda, et koolis on põhi-tööks õppimine.

Mina ei tohi küll nuriseda,et meie õpetajad teeks takis-tusi võistlustele minemisel.Tundidest puudumine on õpi-lasele loomulikult raske, sestpuudumise ajal läbivõetu tu-leb iseseisvalt järele õppida.Lisaks õpilaste koolist puu-dumisele puudub ju ka õpeta-ja koolist. Meil on õnneks tä-nu direktsiooni heatahtlikuleabile ja suhtumisele enamiktundidest saanud asendatudjust kehalise kasvatusega.Spordilembeseid kolleege onju igas koolis. Kooliti on mui-dugi võimalused erinevad.

Aga ega ilma maakonna koo-lisporditegelaste, toredatekehalise kasvatuse õpetaja-test kolleegide ja kohalikeabilisteta ei oleks asjal visterilist hoogu sees. Meie kõiküheskoos teame koolispordiraskusi, aga rohkem ikka iluja võlu. Sportlikku jõudu javisadust teile kõigile!

Aivo Sildvee,

Kaiu valla spordinõunik

19. sajand tõi kaasa uueläbimurde spordi arengus.Kehaline kasvatus ei olnudenam uudiseks, levima hak-kas komme erinevatelspordialadel võistlusi kor-raldada. Spordist saimeelelahutus. Kulges töös-tusrevolutsioon ning sellelainevahus arenenud trans-pordi-, kommunikatsiooni-ja elutingimused muutsidinimese elustiili. Elutempokiirenes ja süsteemistus,töö- ja vaba aeg eristusidteineteisest selgelt. Entusi-astid mitmel pool maa-ilmas üritasid kreeklastemänge omal kohalikultasandil taaselustada.

Uue Eesti koolisporditegemistes alustati veiditeistsuguste võistluste kor-raldamist 20. sajandi lõpuskoolis toimuvate olümpi-amängude korraldamisega.

Erilise hoo sai sisse EestiOlümpiaakadeemia väl-japakutud projektikon-kurss 2004. a, kus osalesseitse Eesti maakonda. Kameie Juuru kihelkonnasoleme sellest ajast pealeaktiivselt kaasa rääkijadning tegijad. 2004. aastalalustasime kooliõpilastesuveolümpiaga Kaius, kusosalesid Juuru kihelkonnakõikide koolide õpilasedning ka õpetajad.

Kuulsused kohalikul

suveolümpial

Juuru Meie Olümpialeandsid erilise jume olüm-piavõitja Jüri Tarmak, tun-tud spordimehed Aap Us-

penski, Madis Õunapuu,Andre Pärn, Jüri Talu jpt.Järgmisel aastal võtsimeette koolieelikud, sesteluterve elamisviis peaksaluse saama juba rohujuu-re tasandil. Erilist rõõmuvalmistas see, et nüüd tu-lid meie ettevõtmisegakaasa ka lastevanemad,mis oligi meie üks ees-märke. Loomulikku radapidi jätkusid kahel järg-misel aastal taliolümpiadnii õpilastele kui ka koo-lieelikutele.

Miks oli ja kindlasti ka onvaja korraldada selliseidolümpiamänge? Esiteksselleks, et need mänguderinevad tavaspordipäe-vadest ja võistlustest. Neilmängudel saavad kaasalüüa KÕIK õpilased vaa-tamata oma füüsilisele javaimsele tervisele, sest ala-devalik on hoopis teistsu-gune (õunajooks, täpsusviseautokummidesse, luule-konkurss, viktoriinid jne).

Teiseks tõsiseks sooviksoli lapsi võimalikult kiires-ti eemale kiskuda TUBA-KAST, ALKOHOLIST jalihtsalt sellest igapäeva-sest LÄBUELUST. Tule ar-vutimaailmast välja! Tege-le oma tervisega, mis onigaühe elu alus.

Kolmandaks soovisimelastevanematele anda tõu-ke perespordiga tegele-miseks kõige lihtsamalmoel. Kuidas me neid män-ge korraldasime, selle rõõ-mudest ja muredest lähe-malt juba Raplamaa tervi-sekonverentsil 10. oktoob-ril.

Olümpia-mängud Juurukihelkonnas

Helju Reitsak,

Kehtna lasteaia Siller

liikumisõpetaja

Kehtna lasteaia töötajad onvõtnud oma südameasjaksigakülgselt arenenud lastekasvatamise. Seejuures pöö-rame suurt tähelepanu lastekehaliste võimete arendami-sele liikumise kaudu. On juteada, et aktiivse liikumiseharjumused ja huvi sportlikeeluviiside vastu saavad algu-se lapsepõlves.

Meie lasteaias on liikumis-õpetuse ülesandeks ja kind-laks sihiks füüsiliselt ja vaim-selt arenenud, loov ja tugevlaps – terve inimene. Lastekehalise arengu tagamisekson meil loodud ka väga headtingimused. Abivahendite ole-masolu on liikumisõpetusesväga oluline. Meil on eraldivõimla varbseina ja peegel-seinaga ning tagalauaga korv-pallirõngaga. Kasutame kõi-ke kättesaadavat, mis teebtegevused huvitavamaks jaturvalisemaks. Järjest katäiendame ja mitmekesista-me oma spordivahendeid.

Head võimalused on õues lii-kumiseks: suur õueala palju-de turnimise ja ronimise atri-buutidega, lasteaia ligidal onpark, Kehtna staadion. Suurpluss on ka meie tore bassein- ujumisõpetus on lasteaiasliikumisõpetuse üheks koos-tisosaks. Ujumine soodustablaste harmoonilist kehalistarengut, nende karastamistja tervendamist ja meeldib kakõigile. Meilt kooli minev lapson juba hea ujuja.

Laste harmooniliseks aren-guks tuleb saavutada, et regu-laarsed liikumisharjutusedkujuneks lastele harjumu-seks ja eluliseks vajaduseks.Tahame kaasa aidata headeiseloomujoonte kujundamise-le nagu enesevalitsemine, ot-sustavus, visadus, teadlikdistsipliin, kollektiivsus javastastikune abistamine.

Muidugi ei saa kõik harjutu-sed kõigile lastele ühtmoodisobida ja meeldida, seega tu-leb olla paindlik ja iga lastvõimalikult individuaalseltsuunata. Liikumistegevusi onmeil kaks korda nädalas iga-le vanusegrupile - 1,5aastas-test kuni 7aastasteni. Uju-misõpetust saavad 3-7aasta-sed, samuti kaks korda näda-las. Ujumisvõimalust paku-me aga juba alates neljandastelukuust, kuid seda beebilekoos oma emaga.

Kuidas Kehtna lasteaiaskasvavad tublid lapsed

Selline sihipärane ja järje-pidev tegevus on tulemuslik:lastel tekib liigutusvilumus,kujunevad oskused ja ühtlasika tahe end proovile panna,õpitut kuidagi realiseerida.Selleks korraldamegi üritusikoos isade-emadega, spordi-päevi ja soovijaile ka võistlu-si.

Kuid ettevaatlik tuleb ollaparemustabelite loomisega,auhinnatud ja kiituse osali-seks saavad kõik lapsed, etära hoida kaotajatunnet ninget jääks vaid positiivsedemotsioonid ja rõõm osalemi-sest.

Traditsioonilised üritused,kus Kehtna lapsed osalevad:* Orienteerumismängud las-teaias ja pargis* Kehtna valla võimlemispidu* Lasteaia eelkooliealisterühm käib kord nädalas

maadlustrennis Kehtnamaadlusmajas* Kabeturniir lasteaias* Kepikõnd uuel kergteel* Pärnu veekeskuse külasta-mine (kevadine ujumisek-sam)* Rahvastepalli turniir Rap-la ja Kehtna valla lasteae-dade lastele* Kehtna valla SpordiLusti-Päev (peredele)* Suusatamisõpetus (laste-aias on loodud suusabaas)* Lastekaitsepäevale pühen-datud laste rattaralli Kehtnatuletõrjestaadionil* Rabamatkad Keava jaMukri rabasse* Valla koolieelikute “jõukat-sumised“* Spordipäevad Kehtna staa-dionil* Liiklus- ja spordipäev (Keht-na, Käru ja Järvakandi vallakoolieelikutele)

AUNE KÄHÄRI foto

Eesti Olümpiakomitee

algatusel on mitmes maa-

konnas allkirjastatud ühiste

kavatsuste protokoll. Miks

on see sündinud ja mida

see ühele maakonnale

annab?

Mart Tilk, Rapla Maakon-

na Spordiliidu juhatuse

esimees: EOK algatusel sün-div ühiste kavatsuste proto-koll väljendab selle osapoolteühishuvi ja valmisolekut toe-tada maakonnas rahva ter-veid eluviise ja spordi väär-tustamist.

Kes on osapooled?

EOK, kultuuriministeerium,maaspordiliit Jõud, Rapla-

EOK ärgitab terviseja spordi heaks jõudeühendama

maa Omavalitsuste Liit,Rapla maavalitsus, ajalehtNädaline ja Rapla Maakon-na Spordiliit.

Millised kohustused see

osapooltele paneb?

Aktiivselt toetada sporti javäärtustada terveid eluviise.Nt EOK toetab ka rahaliselt -koolispordi auhindade rahas-tamist, maakonna spordi- jaliikumisharrastuse projektejm. Kuidas keegi täpsemalt,see saab paika ja protokollallkirjastatud Raplamaa XIItervisekonverentisl 10. ok-toobril ja hiljem ka meediasavalikustatud.

Küsitles Maire Kõrver

KOLM KÜSIMUST

6 4. oktoober 2007 NädalineTERVISE EDENDAJA

Jaak Karp,MTÜ Rapla Korvpallikooltegevjuht

Rapla Korvpallikooli tänane

edu põhineb tegelikult mit-

mekümne aasta pikkusel eel-

tööl.

Seoseid minevikuga leiab

kõiges. Korvpallikooli eelkäi-

ja Korvpalliklubi Rapla loodi

1996. aastal ja selle asuta-

jateks olid suuremalt jaolt

kohaliku spordikooli kasvan-

dikud. 2001. aastal Rapla

Spordikooli likvideerimisel

olid just need samad fanaati-

kud korvpalliosakonna üle-

võtjad.

Aasta hiljem liitus uus

grupp „korvpallihaigeid”, kes

lükkas klubi tegevusele veel

suurema hoo sisse. Mõne ük-

siku erandiga olid ka kõik

need korvpalliaustajad saa-

nud kiindumuse spordi ja

korvpalli vastu samas spor-

dihoones, kus ka täna tegut-

setakse. Kahjuks puudub

statistiline ülevaade, kui pal-

ju momendil korvpallikoolis

käivate laste vanematest, su-

gulastest või vanemate sõp-

radest-tuttavatest on ka ise

korvpalli mänginud. Olen kin-

del, et see arv on päris suur ja

mõjutab otseselt meil treeni-

vate laste arvu. Seega ongi

korvpallikooli üks edukuse

võti see, et olemasolevad tra-

ditsioonid on ära kasutatud.

See on esimene n-ö alustala.

Teiseks arengu tingimuseks

on kohaliku omavalitsuse toe-

tus. See viib paratamatult

jutu korraks kõrvale, minu vä-

ga ebapopulaarse seisukoha

juurde, milleni kohe jõuan.

Tänasel päeval on riiklikul

tasandil määramata enam-

arendatavad populaarsemad

spordialad, kuhu suunata

suuremad vahendid ja jõud

eesmärgiga olla neil aladel

järjepidevalt kas Euroopa või

maailma tipus. Minu arva-

mus on, et seda rohkem lapsi

leiab tee spordi juurde, mida

rohkem on tippe, kelle eesku-

ju järgida, mitte ei ole mõjuta-

jaks erinevate spordialade

laiem valik. Ei ole olemas

spordiala, millega ei peaks te-

gelema, aga peaks olema spor-

dialad, millega tegeldes on

suurem võimalus tippu jõuda.

Kui selline otsus ei ole kõrge-

mal tasandil tehtud, on prak-

tiliselt võimatu seda ka oma-

valitsuste tasandil teha. See

oleks lihtsalt liiga ebapopu-

laarne. Rapla vallavalitsuse

kiituseks tuleb öelda, et on

väga vähe korvpalliklubisid

Eestis, kes saaks tööd teha

sama heades tingimustes kui

meie. Ja kindlasti võib seda

üldistada ka võrdluses teiste

spordialadega. Miks see on

nii? Jõuame jällegi seoseni

minevikuga – töö jätkub sa-

mades tingimustes, nagu see

on toiminud juba palju aas-

taid. Me lihtsalt ei ole kohali-

ku omavalitsuse usaldust

kaotanud, vaid pigem on see

isegi tõusnud. Kui võrrelda

aastaga 2002, siis on Rapla

valla toetatavate spordialade

(klubide) arv pidevalt tõus-

nud, kuid seda ei ole tehtud

juba tegutseva ja pidevalt are-

neva klubi arvelt.

Kolmas eeldus edukaks

tööks on head treenerid. Ka

see haakub eelneva mõttekäi-

guga, sest jällegi, vaid mõne

erandiga on kõik viimastel

aastatel töötanud ja töötava-

test treeneritest alustanud

oma sportlaseteed siinsamas

Raplas. See, et treenerid on

alamakstud, on üldteada

fakt. Sellel alal saavad tööd

teha ainult tõeliselt andunud

fännid. Siin kahjuks ei saa me

oma erilisust välja tuua. Näe-

me kõvasti vaeva, et treeneri-

te tasu suudaks õpetajate

palgaga sammu pidada. Tree-

neri madala palga kompen-

seerimiseks oleme aga teinud

kõik võimaliku, et luua tree-

neri arenguks parimad tingi-

Korvpall on oma sügavad juured ära kasutanud

mused. See on õnnestunud

just tänu toetajatele, keda

korvpallikoolil on suhteliselt

palju.

Kuna sponsorlus on oma ole-

muselt ikkagi väga ebaregu-

laarne, siis selle najale ei ole

võimalik luua regulaarset

treenerite tasustamise süs-

teemi. Küll aga on võimalik

luua tingimused, kus tahtmi-

se korral on võimalik treene-

rina jõudsalt areneda. Seda

õppematerjali kättesaadavu-

se, koolitustel osalemise, va-

jaliku inventari omamise jne

abil.

Kõik need alustalad kokku

loovad tingimused, et pakku-

da parimat kõige tähtsama-

tele – lastele! Hea maine, lap-

sevanemate usaldus ja eesku-

jud tulevastele sportlaseha-

katistele on see, mille nimel

Rapla Korvpallikool iga päev

tööd teeb.

Helgi Valliste,Kaiu põhikooli kehalisekasvatuse õpetaja

Spordiga kui tervise tugevda-

jaga saadakse sinasõbraks

muidugi palju varem kui koo-

lis. Ikka ja jälle tuleb esiko-

hale seada pere ja kodu, mil-

lest kõik alguse saab. Koolis

on huvitekitajaks eelkõige

kehalise kasvatuse tund, klas-

si- ja koolisisesed ning kooli-

välised sportlikud ja tervista-

vad ettevõtmised.

Paljud lapsed ütlevad, et

perega käiakse ujumas, uisu-

tamas, suusatamas, suur-

jooksudel, asutuste suve- ja

talvepäevade sportlikel ette-

võtmistel - julgelt üle poole

lastest on koos perega sportli-

kult vaba aega sisustanud.

Kehalise kasvatuse tundpeab lapsele meeldima

Nii nagu teistes õppeaine-

tes, on ka kehalise kasvatuse

tunnis näha õpilaste erinevad

võimed. Siin algabki tõsine

töö õpilastega, et oskaks mär-

gata igaüht tema arengus.

See on pidev protsess. Igaüks

tahab tunnustust ja iga eda-

siminekut tuleb kohe ka kii-

ta. Laitmisega tuleb aga üld-

se ettevaatlik olla. Kui algus

on tehtud, tulevad lapsed juba

ise appi, hakates samuti mär-

kama, kui keegi kaaslastest

on edu saavutanud. Kui hea

on selline tunnustus, mis tu-

leb kaaslastelt!

Suusatamine peaks olema

talvel maakohas enesest-

mõistetav. Meie oleme proovi-

nud siiani ajada seda joont,

et igaühel oleks oma suusad.

Ikka sellepärast, et kui on

omad, ehk käib ka vabal ajal

ja omaalgatuslikult suusata-

mas. Ka kodus ollakse huvi-

tatud, et suusavarustuse mu-

retsemiseks tehtud kulutus

oli asja eest. Kooli on aastate

jooksul kogunenud ka õpilas-

te endi ja õpetajate toodud

suusavarustust, et jagada

neile, kellel parajasti endal ei

ole.

Suusatund pole kaugeltki

kõigi lemmiktund. Proovime

teha nii, et mitte tekitada

vastumeelsust - aja peale

sõitmine on ju ainult üks pal-

judest tegevustest. Aga pin-

gutada tuleb ikkagi. Kahel

viimasel talvel on meil suusa-

hooajal olnud nn edetabeli

suusatamine - 1,2 km suu-

sarajal võistlevad kõik õpila-

sed alates I klassist.

Algklassides on peaaegu iga

õpilane huvitatud sportimi-

sest ja neil on ka vaba aega

rohkem. Me oleme aktiivselt

lülitunud 2002/2003. õppe-

aastal alguse saanud algklas-

siõpilaste Noore Lõvisüdame

märgi normatiivide täitmis-

se. Kogemustele põhinedes

julgen soovitada ka neil koo-

lidel, kes sellega veel pole lii-

tunud, ikkagi proovida. Viie

õppeaasta jooksul on mär-

giomanikuks saanud 27 IV kl

lõpetajat. Ka osalemine alg-

klasside “Tähelepanu, start”

sarjas äratab õpilastes spor-

dihuvi ja annab panuse ke-

halisse arengusse. Vabariik-

lik finaal on pidupäev nii

võistlejatele kui ka fännklu-

bile. Kui vaadata tublimaid

spordilapsi vanemas kooli-

astmes, siis on nad kõik ju

Noore Lõvisüdame ja “Tähe-

lepanu, start” veteranid.

II klassi õpilastele korralda-

tav ujumiskursus on toimu-

nud kahel viimasel õppeaas-

tal juba 24 tunni ulatuses.

Väikeste ujujatega kaasas

käivad õpetajad räägivad

treenerite tööst ainult ülivõr-

des. Aitäh neile!

Harjutamistingimused väl-

jas on meil head ja lisa tuleb

muudkui juurde. Kui talvel on

lumi, siis on ka suusarada

olemas. Sisetingimused oleks

ka head, kui väike võimla ei

oleks kasutatav jalutusruu-

mina. Eriti raske on võimle-

misveerandil. Ka võimlemis-

riistu pole võimalik muretse-

da. Unistada ju võib, aga ole-

me seni hakkama saanud.

Koolisport ja võistlusedKorvpallialal on aastaküm-

netepikkune traditsioon klas-

sidevaheline korvpalliturniir.

Karikad on valmistatud

Kaiu põhikool arendab spordiarmastust

AUNE KÄHÄRI foto

JANNO KOKA foto