Terve lapse tasakaalus toit

46 • Toidurõõm • Talv 2010

lapse toit

tekst: Agne Kalafotod: Kristjan Lepp, Meelis Piller

et laps kasvaks tugevaks ja terveks, areneks oma vanusele vastavalt ning oleks rõõmus ja tegus, peab tema menüü olema mitmekülgne – sisalda-me mineraalaineid, vitamiine, kiudaineid, rasvu, valke, süsivesikuid. Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui ka kõik vajalikud toitained. Energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeli-ne poiss võib energiat vajada emast oluliselt rohkem.Tähtis pole mitte ainult toidust saadava energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Täiskasvanute tasakaalustatud me-nüüs annavad kogu saadavast energiast 10–15% valgud, 25–30% ras-vad, 55–60% süsivesikud. Igal toitainel on organismis täita oma vajalik roll. Näiteks piim ja piimasaadused sisaldavad rohkelt kaltsiumi ja valke, kuid neis on vähe rauda. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted, kuid neis pole C-vitamiini.Ühekülgse toitumisega tekkiv toitainete puudus mõjutab organismi hea-olu väga mitmel viisil ja võib viia erinevate haiguste tekkeni. Näiteks kaltsiumi ja D-vitamiini puudusest võib tekkida luude hõrenemine ja rauapuudusest verevaesus. Tasakaalustamata toitumise üheks tagajärjeks on ka kaaluprobleemid – kui organism ei saa toidust vajalikke aineid, siis sunnib ta meid rohkem sööma. Seega on eriti oluline jälgida, mida ja kuidas lapsed söövad, et nende toidulaud ei muutuks ühekülgseks. Süüa võib kõike, kuid mitte piiramatult. Magusat ja rasvarohkeid toite võib süüa, aga mõnikord ja mitte suurtes kogustes. Ettevaatlik tuleb olla soola ja alkoholi tarbimisega, lastele muidugi on alkohol täiesti vastunäi-dustatud. Tervisele ei ole hea ükski liialdus, isegi „tervisliku” toiduga on võimalik tervisele liiga teha. Kõige õigem olekski toitumisel ja lapse menüü koostamisel lähtuda toi-dupüramiidist.

Mitmekesine toitMitmekesisus tähendab valikuid nii ühe toidugrupi piires kui ka toidu-gruppide vahel. Erinevad puu- ja köögiviljad sisaldavad erinevaid ning eri koguses vitamiine ja mineraalaineid. Aeg-ajalt tuleks toidusedel üle vaadata, et toitumine ei jääks sarnastest toitudest ühekülgseks. Orga-nism peaks saama kõik endale vajalikud ained toidust. Mitmekesisel toi-tumisel ei ole vajadust toidulisandite järele. Ühekülgsel toitumisel võib

TOITon tasakaalus

Terve lapse

Toidurõõm • Talv 2010 • 47

lapse toit


lapse toit

organism saada ka liigselt toidus sisalduda võivaid raskemetalle, saaste- ja lisaaineid (näiteks säilitusained, toiduvärvid), kuigi igas toidus eraldi on kogused normi piires. Iga menüü koostamine peaks algama sellest, et mõelda läbi, mis ained toidus sisalduvad, mis meetodil oli valmistatud eilne toit ja mida see sisaldas. Niimoodi välditakse toidulaua ühekülgsust. Teisisõnu öeldes, kui eile sõi pere lõunaks friikartuleid ja praekala, siis oleks täna ilmselt hea mõte valmistada suppi või sooja salatit. Just nii sünnib tasakaalustatud menüü, kus toiduained ja nende valmistamis-meetodid ei kordu liialt sageli. Kui lähtuda vanast heast põhimõttest „hommikusöök söö ise, lõuna jaga sõbraga ja õhtusöök anna vaenlase-le”, siis on ka kogu päeva energiavajadus toidukordadega kenasti kae-tud. Hommikul vajab inimene korralikku n-ö energialaksu, et minna uuele päevale vastu rõõmsalt ja erksalt, lõunaks tuleb kindlasti süüa sooja toitu, et õhtuni vastu pidada ning õhtueine võib olla kergem, kuna magamiseks pole ju teadupärast vaja väga palju energiat. Paraku on meie oludes välja kujunenud hoopis teistsugune elu- ja toitumisrütm – talvepimeduses on raske hommikul silmi lahti saada ja on selge, et söömiseks ei jää lastel enne kooli tõttamist eriti aega. Nii veedab keha päeva esimese poole piineldes ning keha omanik tunneb end tujutu ja energiavaesena kõhu korisedes söögivahetundi oodates. Kõige tugevam söögikord on aga enamasti õhtul ehk siis üsna enne magamaminekut, mil tegelikult peaks sööma vaid kerge suupiste – seda muidugi juhul, kui õhtu viimaseks tegevuseks ei ole suure füüsilise aktiivsusega tree-ning. Kliima, milles elame, mõjutab meid väga palju. Talvel tahame rohkem magada ja ka toidud, mis isu tekitavad, on rammusamad kui suvised suupisted. Paraku aga on just talvel, mil organism vajab eriti vitamiini- ja toitainerikast rooga, meie maal raske saada värsket puu- ja köögivilja, vähemalt kodumaist. Seda enam muutub tähtsaks jälgida, et toitumine oleks tasakaalustatud ning organism saaks piisavalt aineid, mis toovad kehasse energiat, rõõmu ja vastupidavust.

Et toit oleks alati täiuslik, tasub meeles pidada, et toit peaks alati vastama hooajale, nii sisaldab see kõige rohkem vi-tamiine ning on kõige maitsvam ja tervislikum. Lihtne näide – rabar-berikook on kõige maitsvam kevadel, õunakook sügisel. Lisaks sellele, et värsketes puu- ja köögiviljades on lõputult mineraale ja vitamiine, soodustavad need ka seedimist ja ainevahetust ning on abiks mürkai-nete kehast väljaviimisel. Kui võimalik, eelista alati kodumaiseid vilju, sest neid saame süüa ajal, mil need on tõepoolest looduslikult valmi-nud, neis on vähem taimekaitsemürke ning kunstlikke säilitusaineid kui kaugelt maalt siia rännanud viljades. Pealegi toetame neid süües Eesti põllumajandust!Lisaks hooajalistele toiduainetele jälgi, et kasvav organism saaks piisa-valt tihtipiimatooteid: juustu, jogurtit, kohupiima või kohupiimakreemi, keefiri. Kui sa muidu piimatooteid eriti ei armasta, siis luba endale magustoi-duks üks jäätis.kana, kala, liha. Kuna keha vajab valku, hoolitse selle eest, et vähe-malt korra päevas oleks pere menüüs linnu- või mingit muud liha, teisel päeval aga kala. Vajaliku valgukoguse saab ka keedetud või praetud munast. Mõnus vaheldus tavalistele kanamunadele on vutimunad.leiba. Rukkileib on nii kasulik ja tervislik, et selle väljamõtleja väärinuks suurt preemiat. Leivas on nii kiudaineid kui ka vitamiine, leivast tekib


lapse toit

mälumisel glükoos, mis on ainuke toit, mida sööb ja vajab tegutsemi-seks meie aju. Piisab sellest, kui leivatükki vaid pisut mäluda ning juba hakkabki ajju voolama väärtuslikku toitvat nestet. magusat ja mõnusat. Maiale inimesele tekitab magusast hoidumine ainult stressi, mis ilmselt väljendub senisest veel suuremas magusaisus. Lõuna- või õhtusöögi lõpetuseks on maiuspala väga õigel kohal – pärast suuremat söömaaega pole kõhus vaba ruumi ülearu, nii ei söö sa magu-sat üle normi. Küll aga teeb magusroog mõnusa täiskõhutunde.

Mis on aga need ained, ilma milleta ükski terve ja õnnelik keha ei tööta?SüsivesikudJust süsivesikud toovad organismi energiat, mida vajab organism, et olla terve päeva tegus. Süsivesikuid sisaldavad veel leib ja sai, pasta, läätsed, kartul. Et saada täielikku energialaksu, on eriti kasulik süüa täisteratoo-teid: pruuni riisi, täisteraleiba ja -sepikut ning pastat. Sellistest toiduai-netest imendub energia ühtlaselt ja aeglaselt ning nii oled sa pärast igat toidukorda kauem energiaga varustatud.

Proteiin ehk valkValgud on vajalikud kasvuks, luude ja lihaste ning kogu organismi aren-guks. Nimelt sellepärast vajab eeskätt kasvav ja arenev organism valgu-rohket toitu. Valku leidub lihas ja kalas, ubades ja hernestes, pähklites, munas. Kui süüa nädalas kaks kuni neli korda kala – forelli või lõhet, aga ka mõist-likus koguses muna –, on nädala valguvajadus kenasti rahuldatud!

Puuviljad, aedviljad ja juurikadJust rohelised ja muud värvi viljad sisaldavad hulgaliselt vitamiine ja mi-neraale. Eriti soojalt soovitatakse süüa kodumaiseid köögivilju: porgan-dit, kaalikat, erinevaid kapsaid, sibulat ja küüslauku, mis toitude mait-sestamisel lausa vältimatud. Konkurentsitult kõige paremad vitamiinide ja mineraalide hankimise allikad on värsked aed- ja puuviljad. Kuid samamoodi on tervislikud puuviljamahlad, smuutid, kuivatatud puuviljad ning külmutatud aed- ja puuviljad ning marjad.

RaudSee mineraal mängib lapse elus vägagi tähtsat osa. Raual on nimelt täh-tis roll punavereliblede loomes, mis omakorda moodustavad tähtsa osa vereringest.Asendamatu raua hankimise allikas on punane liha, iseäranis neerud ja maks. Samuti saab rauda täisterahommikusöökidest, pähklitest ja kuiva-tatud puuviljast.

KaltsiumSee mineraal mängib asendamatut osa luude, hammaste, lihaste, juuste ja küünte arengus. Kaltsiumi saab piimast, juustust, jogurtist. Ka teistest piimatoodetest, näi-teks jäätisest, kohupiimakreemist, kohukesest. Kaltsiumi sisaldavad ka mõned köögiviljad, näiteks brokoli ja kapsas, ning sellised kalad, millel süüakse ka luid – näiteks sardiin, kilu.


lapse toit

Kuidas need ained aga lapse ja ülejäänud pere menüüsse kokku panna?Toidupüramiid aitabesimene korrus: teraviljasaadused ja kartulPüramiidi alumine ehk kõige laiem korrus on meie oludes elades kartul ja teraviljasaadused.See korrus on päevases toidus kõige suuremat portsjonite hulka märkiv tärkliserikaste toitude grupp. Sellest grupist umbes pool tuleks tarbida rukkileivana (100–150 g), veerand kartulina (100–150 g) ja veerand teis-te teraviljatoodetena: teraviljapuder, riis, makaronid, tatar jms. Viimaseid võiks tarbida keedetult kokku umbes 2 dl päevas.

teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjadPuu- ja köögiviljade söömine on väga oluline. Soovitatav on päevas süüa vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju: 2 puuvilja- ja 3 köögivilja-portsjonit. Sellise kogusega on tõenäoline, et organism saab kätte vaja-liku koguse vitamiine ja mineraalaineid, samuti vajalikke fütotoitaineid. Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem.Üks portsjon on umbes 100 g kuumtöötlemata, keedetud või hautatud köögi- ja puuvilju niisama või roa koostises. Eelistada tuleks konservee-rimata puu- ja köögivilju.

kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-munaSee korrus näitab, et päevas tuleks süüa piimatooteid ja valida midagi ka liha-, kala-, kana- või munatoodetest.Piimatoodetest võiks eelistada madalama rasvasisaldusega tooteid. Päe-vas võiks tarbida umbes 2 klaasi vedelaid piimatooteid, lisaks jogurtit, kohupiima ja kodujuustu, harvem hapu- ja vahukoort. Hoiduda tuleks hüdrogeenitud taimerasva sisaldavatest toodetest, näiteks taimsed koo-re- ja juustuanaloogid, Toidugrupist liha-kala-kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi tarbi-misel tuleks olla mõõdukas. Nii piima- kui ka lihatooteid võiks päevas süüa 2–3 portsjonit.

neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemnedSee korrus näitab, et rasvade tarbimisel tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida aga tahkete mar-gariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ja majoneesi-de kasutamist. Päevas on soovitatav süüa 3–4 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid. 1 portsjon rasvainet on umbes 1 teelusikatäis.

püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahla-joogidPüramiidi tipp näitab, et maiustustest ei pea loobuma, kuid päevas võiks piirduda 2–3 portsjoniga. 1 portsjon on umbes 2 teelusikatäit suhkrut, mett, moosi, 1 küpsis, paar kommi, pool väikesest jäätisest (25 g ehk 50 ml) või 100 ml karastus- või mahlajooki.

Lapse taldrikut täites peaks silmas pidama taldrikureeglit.Erinevad salatid või aurutatud-hautatud-keedetud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt poole taldrikust. Põhitoit (kala, kana või liha) peab moodustama veerandi ja lisand (riis, kartul, tatar, makaronid vms) ülejäänud veerandi.Kui tegemist on segutoiduga (risoto, lasanje või vormiroog), peaks segu-toit moodustama poole ja salatid-köögiviljad samuti poole taldrikust.


lapse toit

Hommikuks

Mett moka peale ehk kihiline hommikujogurt3-4 suurt küpset maasikat3 sl suhkruta müslit (võid ise kaerahelvestest, rosinatest ning kuivatatud puuviljadest kokku segada)1 tl kooritud hakitud sarapuu- või india pähkleid1 dl maitsestamata jogurtitvedelat mett

Pane müsli klaasi või magustoi-dunõusse alumiseks kihiks, lisa hakitud pähklid. Lõika maasikad viiludeks ja pane pähklikihile. Siis kata müslikiht maitsestamata jo-gurtiga ning nirista peale natuke mett. Tee teine samasugune kiht.

Pane jogurtikihile maasikaviilud või -veerandikud ning nirista mett. Söö suviseks hommikusöögiks või magustoiduks.

HommikuvõileibKahele või ühele – oleneb isust!4 viilu röstsepikut2 praetud muna1 tomat1 keskmine kurk2 viilu juustumäärdeks juustu

Määri sepikule määrdejuust. Lisa juust, muna, viilutatud kurk ja to-mat. Pane peale teine sepikuviil ja grilli kas ahjus grillrežiimil või võileivagrilliga. Kõrvale võta üks mõnus mahl!

Klubivõileib tuunikalagaNeljale8 viilu kandilist röstsaia/leiba 1 purk tuunikala vees2 sl paksu maitsestamata jogurtit1 tl sidruniäädikat3 šalottsibulatsoola, pipartrukolat

Haki sibul, jättes natuke järele, et saaksid võileibu kaunistada. Pane hakitud sibul blenderisse. Nõruta tuunikala veest ning lisa sibula-le, nagu ka maitsestamata jogurt ning valge veini äädikas. Töötle ühtlaseks massiks, kontrolli mait-set ning viimistle seda vajadusel soola ja pipraga. Rösti leivad või saiad kiiresti. Määri viilule tuu-nikalamassi, pane peale mõned rukolalehed ning sibularõngad.

Hommikujogurt

Hommikuvõileib

Võileib tuunikalaga


lapse toit

Tõsta teine viil kaetud viilu pea-le. Lõika võileib keskelt viltu poo-leks, nii et moodustub kolmnurk. Tõsta kolmnurgad üksteise peale ning torka kõigist kihtidest läbi puutikk, et võileib püsiks koos. Söö kohe!

Lõunaks

Värvikas köögiviljasupp1 kollane paprika1 sibul2 sl võid1 sellerivars1 väiksem lillkapsas1 porgand1 väiksem brokoli7 dl vett3 kanapuljongikuubikut1 dl jahu2 sl hakitud peterselli200 g juustusoola, musta pipart3,5 dl piima

Sulata potis või ja kuumuta selles hakitud paprika ja sibul. Lisa ha-kitud seller, lillkapsas, porgand, brokkoli. Kalla juurde vesi. Mait-sesta puljongikuubikute, soola ja pipraga. Kuumuta keemiseni ja keeda 20 minutit. Sega piim ja jahu ning lisa supile. Lisa ka haki-tud petersell ja riivitud juust.

Merevaigusupp100 g viinereid või keeduvorstikülmutatud köögiviljasegu1 liiter vett4 keskmist kartulit2 puljongikuubikut100 g Merevaiku

Mõõda potti vesi, kuumuta kee-miseni. Lisa tükeldatud kartulid, keeda poolpehmeks ja lisa kül-mutatud köögiviljad, tükeldatud viinerid ning puljongikuubikud. Lase supil 10 minutit keeda, lisa sulatatud juust ja sega.Serveeri kohe kuklitega.

PannkoogitaskuNeljale2 munasoola suhkrut pool liitrit piima 1,5 –2 kl jahupraadimiseks õli

Klopi munad kausis lahti ning lisa maitse järgi soola ja suhkrut. Lisa piim ja jahu. Parema tulemuse saamiseks lase tainal seista. Serveeri meelepärase täidisega, väga hea on singist, õunast ja sibu-last valmistatud täidis. Haki kõik koostisained ja sega kausis sega-mini. Täida sellega pannkook.

Lavašš pitsakatte ja juustugaNeljale1 lavaššveidi majoneesi1 väiksem paprika1 väiksem värske kurk1 pakk pitsakatet100 g riivjuustu

Lõika lavašš ühest servast lah-ti ning pane kõik komponendid saia sisse. Küpseta ahjus, kuni juust sulab, serveeri soojalt värske salatiga.

Kiire pastavormNeljale1 pakk spiraalmakarone või sarvekesi 10–12 viinerit lihamaitseainet 4 muna soola 1 pakk külmutatud köögivilju 5–7 dl piima piprasegu 100 g riivitud juustu

Keeda makaronid rohkes soolaga maitsestatud vees peaaegu peh-meks. Tükelda viinerid, pruunista väheses õlis koos lihamaitseaine-ga. Määri ahjuvorm seest õliga, laota põhja kiht keedetud maka-rone, seejärel viineritükid ja köö-givili. Pane peale taas kiht maka-rone. Klopi munad piimaga lahti,

Värvikas köögiviljasupp


lapse toit

maitsesta soola-pipraga. Vala vor-mi nii, et makaronid on munapii-maga kaetud. Küpseta ahjus 225 kraadi juures 30–40 minutit või kuni munasegu on hüübinud. Na-tuke enne ahjust väljavõtmist ra-puta peale juust ja lase sel sulada.

Õhtuks

Suitsukala-pasta salatNeljale4 dl meelepärast pastat 4 tomatit 150 g suitsukala1 keskmine värske kurk1 väike sidrun 2 sl majoneesi 3 sl hapukoort väiksemaid tillioksi pipart soola

Keeda pasta pehmeks ja lase jah-tuda. Lõika tomatid sektoriteks ja kurk poolratasteks. Puhasta ja tükelda suitsukala. Pane tomat,

kurk, kala ja makaronid kaussi. Lisa majonees ja hapukoor ning maitsesta soola, pipra ja hakitud tilliga. Poolita sidrun, pressi selle ühest poolest mahl välja ja lisa sa-latile. Teine sidrunipool lõika sek-toriteks ning paku salati kõrvale.

Kanafileesalat hapukoorekastmegaNeljale300-500 g kanafileedmaitse järgi soola broilerimaitseainet200 g hiina kapsast2 keskmist tomatit2 röstitud saiaviilu1 keskmine kurk1 keskmine paprikaKaste:100-150 g 20%-list hapukoortnäpuotsatäis soolatillikaunistuseks peterselli

Lõika kanafilee tükkideks, kuid mitte väga väikesteks. Prae tükke pannil väheses õlis. Pane keedu-

potti vee sisse ning hauta küp-seks. Haki hiina kapsas, tomat, paprika ja kurk väiksemateks tükkideks ning pane kaussi. Lõika röstitud saiaviilud samuti tükkideks (5x5 cm), lisa salatile. Lõpuks lisa peh-meks hautatud kanafilee tükid. Sega hoolega. Kastme võib varem valmis segada, lisades hapukoo-rele maitse järgi soola ning tilli. Pane kaste salatile, soovi korral kaunista peterselliga.

Punaroheline tervisesalat200 g värskeid noori rohelisi ube5-6 kirsstomatit1 sl õli (praadimiseks)soola-pipartkvaliteetset oliiviõli

Keeda rohelisi ube 5-7 minutit soolaga maitsestatud vees, kurna ja loputa külma veega, et säiliks kirgas roheline värv. Pese kirssto-matid, kuivata. Kuumuta pannil õli, pane tomatid kuumale pan-nile. Kuumuta mõni hetk ja kalla tomatid ubadele. Puista üle soola-pipraga ning raputa salatile mõni tilk hea maitsega oliiviõli. Sellesse kombinatsiooni sobib suurepära-selt ka värske kitsejuust. Meie aga pakkusime kitsejuustuga lisandit.

Kitsejuustu-baklažaani-täidisega pirukasValmis lehttainast¼ baklažaani1 suurem tomatu 50 g värsket kitsejuustu2 sl õlisoola-pipart

Suitsukala-pasta salat

Kitsejuustu-baklažaanitäidisega pirukas


lapse toit

Lase lehttaina plaadil natuke su-lada ja lõika sellest sobiva kausi abil ümmargused kettad, nt 7-12 cm läbimõõduga.Lõika baklažaan väikesteks tük-kideks, kuumuta pannil õli ja lisa baklažaan, maitsesta soola-pipra-ga, hauta 5-7 minutit. Samal ajal haki tomat ja lisa baklažaanisegu-le, hauta ühtlaseks ning viimistle maitse. Määri tainaketta pind õli-ga, pane sellele tomati-baklažaani-segu ning murenda peale mõned kitsejuustutükid. Küpseta ahjus 200 kraadi juures 17-20 minutit. Suurem pirukas küpseb kauem.

Magus-soolane kilupitsavalmis lehttainast1 suur mugulsibul1 sl palsamiäädikat1 sl heledat suhkrusiirupitvajadusel natuke sidrunimahlapraadimiseks õli2-3 kilumäärimiseks muna

Lase lehttainaplaadil sulada ja te sa-mamoodi nagu eelmises retseptis. Haki sibul. Kuumuta pannil õli ja hauta selles hakitud sibulat, kuni see muutub klaasjaks – u 20 minu-tit. Lisa palsamiäädikas ja suhkru-siirup. Kontrolli maitset, kui segu tundub liiga magus, pigista sekka natuke sidrunimahla. Segu on val-mis, kui see on täiesti pehme. Ase-ta lusikatäis sibulasegu tainaketta keskele. Puhasta kilu. Kui sul on väiksed tainakettad, piisab, kui lõi-kad ühe kilu kolmeks ning asetad tüki sibulasegu keskele, suurema ketta võid kaunistada terve kiluga. Klopi muna lahti ning pintselda täidisest vabaks jäänud tainaservi munaga. Küpseta 200-kraadises ahjus 15-20 minutit.Võid maitsvad lahtised pirukad teha ka järgmisi aineid kombinee-rides:• suitsuvorst• sinihallitusjuust• tomatiketas

Haki suitsuvorst väikesteks tükki-deks ja aseta tainaplaadi keskele. Lisa tomatiketas, jahvata veskist soola-pipart, lisa mõni tükk sini-hallitusjuustu. Määri servad mu-naga ning küpseta nagu eelmises retseptis.Teine võimalus• pesto• tomatikettad• mozzarella

Määri ketta keskossa 1 tl pestot, pane sellele tomatikettad ja moz-zarellaviilud. Määri munaga ja küpseta nagu eelmiseid pirukaid.

Pariisi sibulasuppNeljale200 g ehk 2 suuremat sibulat1 kanapuljongikuubik60 g nisujahusuurem tükk võidsoola ja värskelt jahvatatud pipart60 g riivjuustu4 röstsaiaviilu

Magus-soolane kilupitsa


lapse toit

Lahusta puljongikuubik 1,5 liit-ris vees, aja keema. Haki sibulad jämedalt ja pruunista võis suures keedupotis. Raputa peale jahu ja pruunista. Vala peale puljong, kee-da 10 minutit. Maitsesta. Püreesta supp saumikseriga. Vala kaussi-desse ning raputa kuumale supile peenelt riivitud juustu. Rösti saia-viilud ja lõika kuubikuteks. Puista krõbedad saiatükid vahetult enne serveerimist igasse kaussi.

Podisev padaNeljale6-7 kartulitpakk viinereid300 g šampinjone2 köögiviljapuljongikuubikutvõidhapukoortmaitserohelist

Haki viinerid ja šampinjonid ning prae kergelt võis. Koori ja viiluta kartulid. Pane kartulid potti ja lisa silma järgi vett – seda võiks olla pigem rohkem, et supp ei muu-tuks hiljem, kui lisad viinerid ja šampinjonid, väga pudruks, vaid jääks vedelam. Kui kartulid on enam-vähem pehmed, lisa kaks puljongikuubikut, natukese aja pärast šampinjonid ja viinerid ning lase veel väheke podiseda. Serveeri maitserohelise ja hapu-koorega.

Juustupasta sealihagaNeljale400-600 g sea sisefileed100 g sibulat100 g suvikõrvitsat100 g paprikat400 g sulatatud juustu300 g rõõska koort (10%)500 g pastat2 köögiviljapuljongikuubikutsoolapipartpraadimiseks õli

Keeda pasta soolaga maitsestatud vees poolpehmeks. Puhasta sise-filee vajadusel kelmetest ja lõika väiksemateks tükkideks. Puhas-ta ja tükelda köögiviljad. Prae ja hauta kuumal pannil esmalt liha, maitsesta vähese soolaga. Lisa köögiviljad pannile küpsemise järjekorras: porgand ja sibul, see-järel suvikõrvits ja paprika. Kui need on pruunistunud, lisa koor ja aja keema. Sega hulka sulatatud juust. Maitsesta puljongikuubikute ja soola-pipraga. Viimasena lisa poolvalmis pasta. Hauta lõplikult valmis.

Hakklihapirukas Kreeka moodiKuuele kuni kümnelePõhi:3 ½ dl jahu100 g margariini1 munakollane1 sl oliiviõli3 sl vettTäidis:1 mugulsibul3-4 küüslauguküünt2 spl oliiviõli 400 g hakkliha1/2 tl tüümiani 1/2 tl valget pipart4-5 sl tomatipüreed150 g minitomateid150 g šampinjone või muid seeni150 g brokoli õisikuid125-200 g riivitud juustuKate:4 muna2 dl hapukoort1 ½ dl kohvikoort või piimabasiilikut

Näpi margariin, jahu, munakol-lane ja õli tainaks ning lisa külm vesi. Pane tainas pooleks tunniks

Podisev pada

Juustupasta sealihaga

lapse toit


külma. Prae sibul ja purustatud küüslauk õlis, lisa hakkliha. Lisa küpsele lihale tomatipüree, sool ja maitseained. Pane rullitud tainas lahtikäivasse vormi, nii et põhi ja ääred oleksid kaetud. Ääri võid toetada fooliu-miga. Küpseta põhja 10 minutit 220-kraadises ahjus. Poolita to-matid ja tee brokoli väiksema-teks tükkidaks. Viiluta seened ja prae need kergelt võis läbi. Klopi muna koore ja hapukoorega lahti, maitsesta pipra ja basiilikuga. Eemalda foolium ja pane tainapõh-jale täidis: kõigepealt hakkliha, siis seened, tomatid ja brokoli, lõpuks muna ning koore-juustusegu.Küpseta 200-kraadises ahjus 20-25

minutit või nii kaua, kui pirukas on ilusat pruuni värvi. Serveeri toorsalatiga.

Mõnusat ja magusat

BanaanirullTainas:5 muna3 sl jahu2 sl tärklist3 sl kakaod2 tl küpsetuspulbrit1 dl suhkrutPeale:2 dl moosi1 pakk vahukoort1 banaan50 g šokolaadi

Vahusta munavalged tugevaks vahuks, sega munakollased suhk-ruga, vahusta ja sega munaval-gevahuga. Sega tärklis, kakao ja küpsetuspulber. Lisa jahusegu munasegule ja küpseta 250 kraa-di juures 5 minutit. Kummuta suhkruga üle raputatud paberile ja lase jahtuda. Määri moos koo-gile, vhusta koor, purusta banaan ja sega poole vahukoorega. Mää-ri segu moosikihile ja keera rulli. Ülejäänud koor määri koogirullile, peale puista šokolaadi.

Vaarika-kookose muffinid4 dl jahu2 dl suhkrut1 sl vanillsuhkrut1 sl küpsetuspulbrit2 muna2 dl kohvikoort120 g võid3 dl külmutatud vaarikaid185 g kookosehelbeid

Kuumuta ahi 180 kraadini. Määri metallist muffinivorm võiga või vooderda paberist vormidega. Sõelu kaussi jahu. Lisa suhkur, va-nillsuhkur ja küpsetuspulber. Tei-ses kausis sega munad, sulatatud ja jahutatud või ning kohvikoor. Vala segu kuivainete hulka. Sega kergelt läbi. Lisa nüüd ka kookos-helbed ja vaarikad. Sega õrnalt läbi ja vala tainas vormidesse nii, et täidetud oleks 2/3 vormist. Küp-seta 15-20 minutit ja tõsta lauale.

Hakklihapirukas Kreeka moodi

Banaanirull


lapse toit

Arbuusisalat1 arbuus4 kiivit500 g maasikaid

Poolita arbuus ja lõika kuubiku-teks või veereta melonikulbiga pallikesed. Koori ja viiluta kiivid, puhasta ja poolita maasikad. Sega kõik ained õrnalt omavahel. Võid serveerida vanillijäätise või kast-mega.

Puuviljasalat melissi-jogurti kastmega1 väike purk ananassitükke (227 g)2 banaani3 kiivit200 g maasikaid2 sl vanillesuhkrut1 sidruni mahlKaste1,5 dl vahukoort3 dl maitsestamata jogurtit1 sl suhkrut0,5 tl jahvatatud ingverit1 tl sidrunmelissi

Nõruta ananassikompott. Koori ja tükelda banaanid ning kiivid, pu-hasta ja tükelda maasikad. Sega omavahel marjad ja puuviljad, lisa vanillsuhkur ja sidrunimahl. Kata säilituskilega ja pane pooleks tunniks külma. Kastme jaoks sega jogurti hulka suhkur, ingver ja sid-runmeliss, seejärel lisa vahustatud koor. Tõsta puuviljasalat pokaalidesse ja serveeri jogurtikaste eraldi kannu-keses.

Jogurti-kirsikook1,5 dl kirsijogurtit400 g külmutatud kirsse3 dl jahu1 tl küpsetuspulbrit1 dl õli3 muna0,5 dl suhkrut0,5 dl pruuni suhkruttuhksuhkrut

Sega jogurt, sulatatud ja nõruta-tud kirsid. Lisa õli, lahtiklopitud munad, tavaline ja pruun suhkur ning küpsetuspulbriga segatud jahu. Sega ja vala võiga määritud 24 cm koogivormi. küpseta 175 kraadi juures 40-45 minutit. Rapu-ta jahtunud koogile tuhksuhkrut.

Arbuusisalat

Puuviljasalat melissi-jogurti kastmega

Jogurti-kirsikook

Documents

Terve lapse tasakaalus toit