| Teisipäev, 28. september 2010 | nr 172 (4122) | 35 kr (2,24 eurot) |

aripaev.ee

ARVAMUS

USD �

11,65 EEKEuribor �

1,138SEK �

1,71 EEKÄP indeks 2,05%�

1169,10

E D U K A E T T E V Õ TJ A A J A L E H T

Tasuta vs tasuline kõrgharidus? �jälgi debatti täna kell 12aripaev.ee

� Ott Krigul, Raha24 juht

Vaidlus teehanke üle jätkub kohtusMaanteeamet tunnistas Aru-valla–Kose teelõigu projek-teerimise ja ehituse han-ke võitjaks Nordeconi. Hin-nalt parema pakkumise teinud Lemminkäinen lubas pöörduda kohtusse. �3

Rahapesu andmebüroo keelas kiirlaenuandjal Raha24 klien-tide ID-kaardiga tuvastamise, mispeale viimane pöördus koh-

tusse. Ettekirjutuses pole põh-jendatud, miks ID-kaardiga tu-vastamine tuleb lõpetada, üt-les Raha24 juht Ott Krigul. �6

Raha24 pöördus riigi vastu kohtusse

Riigi abikäsi aitas Selil Taskut täitaTartu ärikeskuses Tasku vabade rendipin-dadega hädas olnud reformierakondla-

ne Neinar Seli sai üürnikeks erakon-nakaaslase Rein Langi haldusalas-se kuuluva kohtute raamatupida-miskeskuse, kuigi Tasku pakkumine polnud soodsaim. �7

Saksa töötu abiraha kerkib

Saksa valitsus otsustas tõs-ta töötu abiraha viie euro võr-ra. Samas jäeti töötu ostukor-vist välja õlu ja suitsud ning li-sati kulud internetile. Ennusta-takse jõuludeni kestvat üleriik-likku protestilainet. �8

Karistuste asemel rohkem kontrolleTranspordiettevõtete juhid soovitavad raskeveokite sea-duserikkumiste vähendami-seks tihendada politseireide, mitte suurendada karistusi. Seadust rikutakse rohkem si-seriiklike vedude puhul. �9

Meil on juba loodud hinnatõu-su ootuse õhkkond, nüüd on vaid küsimus, kas meie, tarbijad, laseme sellel toimuda või mitte. See, et tarbija on kuningas, pole lihtsalt sõnakõlks.

Peeter Tammistu, majandusanalüütik �15

INVESTOR

2,9miljardi euro eest on selle aasta esi-mesel poolel müü-dud kunsti. See on märkimisväärne paranemine võrrel-des eelmise aasta esimese kuue kuu-ga. Investeering südamelähedas-tesse objektides-se meeldib varaka-tele investoritele. �16–17

LISAKS

LOGISTIKA �12

Tarnete reeglid muutuvad

Tühi diilAusa hinnastamise kampaania paneb hindadega laveerima �4–5

Foto: Andras Kralla

Äripäev 28. september 2010 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post anu.jogi@aripaev.ee

5MIN2

Peatoimetaja: Meelis Mandel

Väljaandja: AS ÄripäevPärnu mnt 105, 19094 Tallinntelefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222, faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165Trükk AS Kroonpress

Tellimine ja levi: e-post: register@aripaev.ee, tel: (372) 667 0099, faks: (372) 667 0300Tellimine internetis www.aripaev.ee/tellimineÄripäev veebis: www.aripaev.ee

Reklaamiosakond: e-post: reklaam@aripaev.ee, tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200Seminarid ja käsiraamatud: tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290Raamatuklubi ja infolehtede toimetus:tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290

Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse

korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajale-

hes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, tea-

begraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel

või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teo-

sed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edas-

tamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõus-

olekuta keelatud.

Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda

Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel (372) 646 3363.

Toimetus: e-post: aripaev@aripaev.eetel: (372) 667 0111, faks: (372) 667 0265Korrespondent Tartus Väinu Rozental, vainu.rozental@aripaev.ee

Äripäev 28. september 2010

Äripäev avaldas reedel Eesti rikaste edetabeli.

Miks Eestis ei sallita rikkaid ettevõtjaid?

R ikaste ja vaeste vas-tandumine oli ak-tuaalne võib-olla

90ndatel, kuid pregu see enam nii terav teema po-le, sest Eestis pole tõeliselt rikkaid inimesi. Inimes-te käes on pigem abstrakt-ne raha.

Meedias esiletungiv halb toon rikaste suhtes on kadeduse vili. Kui endal lä-heb kesiselt ja aju pole kõi-ge helgem, on vaja kellegi peale sappi välja valada.

Rikaste TOPi ma ei loe ja seda ei tee minu teada peaaegu ükski kultuuri-inimene. Nendel on muud-ki teha.

� Aivar Mäe, endine Eesti Kontserdi juht

On nii-öelda targad ja rumalad rikkad. Vä-hem vihatakse neid

rikkaid, kes tegelevad hea-tegevuse või sponsorluse-ga. Rumalad rikkad aga kuhjavad vaid vara. Inim-konna ajaloos on see vii-nud revolutsioonideni. Aja-loo vältel on aru saadud, et rikkad peavad oma jõukust vaesematega jagama.

Internetiväljaanne-te kommentaarides kõla-ma jääv halb suhtumine ri-kastesse on frustreerunud inimgrupi teene.

� Jaak Allik, teatrijuht ja endine kultuuriminister

Õiguskantsler Indrek Teder esi-neb täna riigikogu ees ameti-aja kolmanda aastaettekande-ga. Kuivõrd võib avalik võim re-guleerida majandust ning pii-

rata isikute põhiõigusi ja -va-badusi, viidates prag-

maatilistele hetke-vajadustele, esitab

ta täna küsimuse. Tederi hin-nangul on majanduse regulee-rimisel selge põhiõiguslik di-mensioon. Eelmine kord nuht-les Teder poliitikuid liiga ru-tulise käibemaksu tõstmise eest. See oli tema sõnul põhi-seaduslike väärtuste eiramise markantseim näide masu ajal.

Indrek Teder annab nõu, kuidas reguleerida majandust

PÄEVA NÄGU

ÜKS KÜSIMUS

Pööningud soojaks!www.omafassaad.ee kaubaalused.com

Telefon 51 05 565

PAKUME LAOTEENUST Tallinna kesklinna läheduses

Toidukaubad (ka temperatuuri kontrolli vajavad) ja tööstuskaubad.

Kaupade vastuvõtt, ladustamine, komplek-teerimine, laialivedu Tallinnas, Tallinna ümbruses ja suurematesse linnadesse.

e�post: ventermo@ventermo.ee, tel 510 6412

PAKENDPõhjalale ühine taara pandisüsteemMalmös kohtunud Põhjamaa-de Nõukogu otsustas toetada ühtse pudelite pandisüsteemi väljaarendamist Põhjala ja Bal-ti riikides.Eesmärk on luua olukord, kus ühest riigist kaasa ostetud joogitaara saab tagastada ka teises riigis.Pikemas perspektiivis võiks süsteem laieneda kogu Eu-roopa Liidu riikidele, kirjutas Kauppalehti.

EHITUSVettuse firma plaanib Narva veekeskustMaadevahetuse kohtuas-ja osalise Einar Vettuse firma tegi Narva linnavalitsusele et-tepaneku ehitada veekeskus, bassein, rulapark ja hüpermar-ket tingimusel, et linn osaleb projektis.TSM Arenduse juhatuse liige Einar Vettus on kindel, et maa-vahetuse kohtuasi, kus ta figu-reerib süüdistatavana, ei mõju-ta Narva võimude otsust tema välja pakutud projektis osale-mise suhtes, vahendas ERRi venekeelne uudisteportaal.Narva linnavolikogu esimees Mihhail Stalnuhhin ütles, et varsti pole Eestis enam ühte-gi ärimeest, kes poleks olnud uurimise all, ning tema sõnul usaldab linn mitte investorit, vaid notari juuresolekul allkir-jastatud dokumente.Stalnuhhin märkis, et Narva on

huvitatud, et veekeskuse ehi-tus algaks lähiajal ning peagi vaadatakse läbi TSM Arenduse hinnapakkumised.

VAIDLUSBREM nõuab Tallinna Veelt 11 miljonitKinnisvarahooldusfirma BREM teatas, et on endiselt elujõuli-ne ettevõte ja et esitab oma-korda Tallinna Vee vastu 11 miljoni krooni suuruse nõude.“Oma hankijate ja klientide kaitseks esitab BREM täna Tal-linna Vee vastu nõude suurus-järgus 11 miljonit krooni. Sum-ma on esialgne ja täpsustami-sel. Nõude aluseks on fakt, et Tallinna Vesi on jätnud pika-ajaliselt täitmata oma lepingu-järgsed kohustused agendita-su suhtes,” teatas ettevõtte juht Risto Mägi eile pressiteate vahendusel.

TOETUSSwedbank ootab korterelamute taotlusiAlates sellest nädalast võtab Swedbank vastu korterelamu-te rekonstrueerimise toetu-se avaldusi. Toetus on eelkõige mõeldud KredExi korterelamu-te renoveerimislaenu omafi-nantseeringu osa katmiseks. Koos soodusintressiga laenu taotlemisega on võimalik taot-leda ka otsest rahalist toetust, mis sõltuvalt korterelamu re-konstrueerimise komplekssu-se tasemest on 15%, 25% või 35% projekti kogumaksumu-sest.

Endisel Veljo Kuuse ette-võttel, pankrotistunud KO-BE Investmentsil vara küll juurde tulnud pole, aga nõuded seevastu on kasva-nud 80 miljoni krooni võrra, nentis KOBE Investmentsi pankrotihaldur Peeter Allikvere.

“Ei, vara küll kuskilt juurde tulnud pole. Kokku esitati nõu-deid 360 miljoni krooni eest,” rääkis Allikvere pärast eile toi-munud võlausaldajate nõue-te kaitsmist. Tema sõnul tun-nustati ilma vastuväideteta 96 miljoni krooni väärtuses nõu-deid ning ülejäänute osas esi-tati vastuväiteid.

Pankroti peamine põhjus oli kinnisvaraprojektidega te-gelenud ettevõtte ebaõnnes-tunud investeeringud, mis olid tingitud valdkonna üldisest arengust, on pankrotihaldur varem öelnud. Ettevõttele teh-tav erikontroll peab välja selgi-tama, kas KOBE Investments on teinud ka tehinguid, mis on kahjulikud ja pole seotud et-tevõtte tegevusega või on seo-tud päris ilmse vara väljaviimi-sega. “Erikontrolli akti veel ei ole ja täiendavad dokumendid lubati üle anda veel kolmapäe-val,” lisas Allikvere.

Edasised arengud sõltuvad otseselt erikontrolli tulemu-sest. “Analüüsime seda koos pankrotitoimkonnaga ja vaa-tame, kuidas edasi käituda,” märkis pankrotihaldur. Kas akt sel nädalal valmib, on te-ma sõnul küsitav.

Pankrotitoimkonna järg-

mist kohtumist veel paika pan-dud pole.

KOBE Investmentsi praegu-ne juhatuse liige Hillar Talts ja tema partner Randy Kalm said ettevõtete kaudu KOBE Investmentsi omanikuks äri-registri andmetel mullu ok-toobris. KOBE Investments liikus kahele firmale, mida

Pankrot Võlausaldajad nõuavad kokku 360 miljonit krooni

KOBE Investmentsi võlanõuded kasvasid 80 miljoni võrra

TAUST

� KOBE Investmentsi pank-rot kuulutati välja 8. jaanua-ril 2010. Ettevõtte pankrot-ti taotles Toomas Lumani suurosalusega Nordecon In-ternationali tütarfirma AS Eston Ehitus. Lisaks esitas Eston Ehitus pankrotiaval-duse (praeguseks pankrotis-tunud – toim) OÜ Peterburi Ärikvartal vastu, kuna KOBE Investments ja Peterburi Äri-kvartal jäid ehitajale ehitus-tööde eest võlgu 38 mln kr.

� KOBE Investments alus-tas tegevust 2006. aasta veebruaris. Sama aasta lõ-puks oli ettevõte emiteerinud 51 miljoni krooni eest võla-kirju. Investeerimisprogram-mi raames omandas KOBE Investments 3 hektari suuru-se maatüki Peterburi maan-tee ääres, kuhu hakkas ehita-ma ärihoonet. Projekti finant-seerimiseks emiteeriti veel 65 miljoni eest võlakirju ning võeti pangalaenu.

omab praegu Taltsi ja Kalmu Haktoline Konsult OÜ.

Varem on Äripäev kirjuta-nud, et Veljo Kuuse, Kaire Kop-li ja Tauno Muide pankrotistu-nud kinnisvaraarendajast KO-BE Investmentsist jäi järele pea 300 miljoni eest võlgu, kuid va-ra ettevõttel pole.

Kadrin Karner

� Veljo Kuusele kuulunud KOBE Investmentsi vedasid karile eba-õnnestunud kinnisvarainvesteeringud. Foto: Andras Kralla

Rahandusministeerium on tänavu juurde tellinud šo-kolaadist euro-meenemün-te, mälupulki, helkureid, “Tere, euro” märgiga riidest poekotte, paberist meene-kotte, õhupalle. Euromee-netele kulutatud summad on teadmata.

Need hanked on tehtud eri-

nevate Eesti vahendusettevõ-tete kaudu.

Rahandusministeeriumi eurokommunikatsiooni pro-jektijuht Ingvar Bärenklau ei osanud euromeenete maksu-muse või tootja kohta midagi öelda, sest see oli kõik Euroopa Komisjoni korraldatud. “Mee-nete kogused eraldi võttes po-le olnud eriti suured ja mitme-

te artiklite osas on need juba laiali jaotatud,” lisas ta.

Ainuke massikaup on euro-kalkulaator, mida Hiina ette-võte Bai Li toodab spetsiaalselt Eesti jaoks 581 000 tükki.

Valitsuse eraldas rahandus-ministeeriumile 11,4 miljonit krooni, millest 4,5 miljonit lä-heb reklaamikampaaniaks.

aripaev.ee

Hange Rahandusministeerium tellis euromeeneid juurde

Euromeenete maksumus teadmata

28. september 2010 Äripäev

5 MINUTIT 3 28. september 2010 Äripäev toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post anu.jogi@aripaev.ee

4500� krooni minutis ehk 270 000 krooni tunnis on võimalik ära kulutada mobiilinternetti täiskiirusel kasutades. Selleks pole vaja teha muud kui seadistada telefon kogemata valesti, sel-gus eile Kuku raadio saates “Digitund”.

NUMBER

TÖÖSTUSETTEVÕTJATE PÄEV

LIFTIGA TULEVIKKU5. oktoober 2010Radisson Blu Hotel Olümpia

PeaesinejadProf. Urmas VarblaneTartu Ülikool Rahvusvahelise ettevõtluse professor

Seminaride ja töötubade teemad:• Eesti mööblitööstuse arenguvõimalused ja disaini roll• Masinaehituse ja metallitööstuse põhiküsimused• Koostöö puidutööstuses• IT lahendused tööstusettevõtetele• Toiduainetööstuse trendid• Välisekspertide, teadlaste ja toetusfondide roll ettevõtte arendamisel

Messialal teadusasutuste ja ettevõtlusorganisatsioonide teenused. Personaalne nõustamine EASi toetusvõimaluste kohta.

Tööstusettevõtjate päeva korraldab EASwww.eas.ee/toostuspaev

Brian SainsburyPDA Consultancy juhtiv konsultant, Suurbritannia

Maanteeamet tunnistas Tartu maantee Aruvalla–Kose teelõigu ehitusehan-ke võitjaks Nordecon Infra, kelle hinnalt teiseks jäänud pakkumine oli ameti põh-jendusel parim.

Kaks aastat on kestnud Aru-valla–Kose teelõigu projektee-rimise ja ehitamise hange. Au-gustis otsustas maanteeamet hanke kohtuvaidlustesse sum-bumise tõttu tühistada. 500 miljonit krooni maksva tee-lõigu hankega sooviti alusta-da puhtalt lehelt. Kuid tühis-tamise otsus vaidlustati ning asjaosalised lubasid vaidlus-tada ka uue hanke väljakuu-lutamise.

Maanteeametile olid jää-nud ainult halvad valikud ning eelmisel nädalal võeti vastu uus otsus, millega kuulutati võitjaks Nordecon Infra. Ma-jandusministeerium kinnitas nädala lõpus ameti otsuse.

Pertens: maanteeameti loogika pole mõistetav“Lihtsalt öeldes sigadus, aga me ei karda kasutada ka sõnu “võimalik korruptsioon”. See võib olla üks põhjuseid, miks maanteeamet nüüd sellise ot-suse tegi. Vähemalt ei ole – eriti varem toimunu valguses – selle otsuse loogika mõis-tetav,” sõnas Lemminkäinen Eesti juhataja Sven Pertens.

Juunis valis maanteeamet riigihanke võitjaks 484 miljoni krooniga odavaima pakkumi-se teinud Lemminkäinen Ees-ti, Teede REV-2, Trefi ja Teede Tehnokeskuse ühispakkumi-se. Teiseks jäi Nordecon Infra ning Ramboll Eesti pakutud 506 miljoni kroonine hind.

Nordecon Infra ei soovinud teemat kommenteeridaNordecon Infra vaidlustas see-järel maanteeameti otsuse riigi-hangete vaidlustuskomisjonis ning sai sealt positiivse otsuse. Seejärel kaebas amet vaidlus-tuskomisjoni otsuse haldus-kohtusse. Ka odavaima hinna teinud ühispakkujad pöördu-sid halduskohtusse.

Maanteeamet otsustas au-gustis hanke tühistada, kuid nüüd tunnistas Nordeconi võitjaks.

Nordecon Infrast öeldi ei-le, et kuna hankemenetlus on veel pooleli, siis ei soovita tee-mat kommenteerida.

Koit Brinkmann

Tee-ehitus Nordecon Infra võitis poolemiljardilise hanke

Lemminkäinen pidi võitjakohalt taanduma

LOE VEEBISTLugejate lemmikud

� Vaata, kes jäid napilt rikaste tabelist välja (4202)� Vaata Äripäeva rikaste TOPi (3109)� Eesti aktsiaturul kisub ral-liks (2776)

� www.aripaev.ee

TSITAAT

”Lihtsalt öeldes sigadus, aga me ei karda kasutada ka sõnu “võimalik

korruptsioon”.Sven Pertens, ASi Lemminkäinen Eesti juhataja

KOMMENTAAR

Maanteeameti otsu-sele järgneb koh-tuvaidlus, lähe-

me sellega kindlasti lõ-puni välja. Ühispakkujad Lemminkäineni juhtimi-sel ei ole midagi valesti tei-nud. Meid on tunnistatud hanke reegleid järgides edu-kaks kui hinnalt parima pakkumuse teinud pakku-jat. Maanteeamet on käes-oleva ajani ka oma hanke-

menetlust ja otsuseid kaits-nud. Seetõttu on Nordeconi edukaks tunnistamine nüüd rohkem kui kummaline ja meie suhtes äärmiselt eba-õiglane.

Maanteeameti hindamis-komisjoni liikmetelt võiks küsida, kas nad ise peavad oma otsust õiglaseks ja sea-duslikuks.

Sven Pertens,ASi Lemminkäinen Eesti juhataja

� Lemminkäinen Eesti juhataja Sven Pertens lubas maanteeameti otsuse kaevata kohtusse. Foto: Andras Kralla

Äripäev 28. september 2010 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0338, e-post anu.jogi@aripaev.ee

UUDIS4 Äripäev 28. september 2010

TSITAAT

”Hindade tõu-su lükkavad

tagant kerkinud maailmaturuhin-nad. Või on tege-mist tavalise inflat-sioonilise keskkon-na taastumisega.Ingvar Bärenklau

Euro tuleku eel pakutav au-sa hinnastamise lepe on propagandistlik, sest ei ko-husta lepinguga liitujaid mitte millekski, aga segab hinna tõstmist ka väga mõ-juvatel põhjustel.

Eesti ühe suurema toiduai-netetööstuse Maag Grupi üks omanikest Roland Lepp ütleb, et pole ausa hinnastamise le-pingule mõelnudki. “Meie äris ei saa isegi mõelda sellele, et keegi ebaausalt hindu tõstaks. Siin on räägitud kartellidest ja mingitest hinnakokkulepe-test. Ma ei taha kartelli sõna isegi suhu võtta. See ei ole või-malik, konkurents on nii tihe,” rääkis Lepp.

Tema sõnul ei karda Maag ausa hinnastamise lepet, kuid enda sõnul ei mõista Lepp ka seda, miks peaks sellega liitu-ma. “Meie oleme tööstus ega müü kaupa otse jaetarbijale. Meil on kaubanduskettidega märksa pikemaajalised lepin-gud kui 1–2 nädalat. Kui küsi-da, kas “Euro ei tõsta hinda”- kampaania on pelgalt propa-ganda, siis vastan “Jah!”, sest ma ei kujuta ikka kuidagi et-te, et mõni kaubanduskett 1. jaanuarist ainuüksi seetõttu hindu tõstab, et euro tuli tea-tud kuupäeval käibele,” rääkis suurtööstur.

Kleeps segab hilisemat hinnakujundustA. Le Coqi juhataja Tarmo Noobi sõnul ei liitu nemad au-sa hinnastamise lepinguga seetõttu, et pärast sinise kleep-su külge saamist oleks neil õl-le- ja karastusjoogi sõprade-le väga raske selgitada, miks nende kaupade hinnad poodi-des on kerkinud.

“Kui meie tooraine kallineb 40%, siis meil oleks selle lepin-gu raames keeruline rääkida, et tooraine läks kallimaks. Tarbijale ei pruugi see õieti ko-hale jõuda. Meie rentaablus on pärast septembri- ja oktoobri-kuiseid hinnatõuse niigi vähe-nenud. Meie peaksime praegu-

Ausa hinna lepe kõmiseb sel juhul alla kirjutama hoopis üliausa hinnastamise kokku-leppele. Selline mäng ei vääri lihtsalt küünlaid,” rääkis Noop muiates.

Tallinna Ülikooli dotsent, turunduskonsultant Ivar Soo-ne märkis, et nagu enamiku reklaamide puhul, tasub ka selle kampaania raames luge-da tärniga või väikeses kirjas olevat teksti ehk vaadata luba-duse taha.

Lepe sunnib hinnatõusuga varem peale hakkama “Väide “Ausa hinnastamise leppe eesmärgiks on ära hoida põhjendamatu kaupade ja tee-nuste hindade tõstmine euro kasutuselevõtmise käigus” ei tähenda mitte seda, et hinnad enne euro kasutuselevõtmist ei tõuse, vaid pigem seda, et nad ei tõuse euro sisseviimise perioodil, nagu ka lubaduses selgelt kirjas on. Sisuliselt tä-hendab see, et hindu tõstetak-se märksa varem, nagu on ka juhtunud,” rääkis Soone.

Seda kinnitab tema hinnan-gul ilmekalt nii hiljutine piima hinna tõus kui ka muud viima-se aja kallinemised.

“Selliselt tabavad kaupme-hed kolm kärbest ühe hoobiga – viiakse läbi hinnatõus, tehes seda märksa varem, saades ka pikemalt kõrgemat kasumit, ning säilitatakse hea maine,” arvas Soone.

Kampaania eesmärk on eelkõige vähendada inimes-te ebakindlust seoses tulevas-te muutustega ning paranda-da jaemüüjate kõikuma löö-nud mainet. “Kui jälgida seda, kuidas kauplused on tarbijaid korduvalt petnud, ei ole mitte ühtki põhjust, miks nad peak-sid nüüd ühtäkki eetiliseks ja korralikuks hakkama. Pigem on tegemist külmalt kaalutud omakasuga, mis tarbijale na-gu tavaliselt kenas pakendis “maha müüakse”,” oli dotsent kriitiline.

DHL Estonia on ausa hinnastamise leppega liitu-nud. Ettevõtte müügi- ja mar-ketingidirektori Kristina Laa-neotsa sõnul toetab ja pooldab DHL Estonia avatust ning läbi-paistvust teenuse hindade ku-

jundamisel. “Liitumine oli pi-gem ajendatud soovist avalda-da toetust ja tunnustust mai-nitud ettevõtmisele. See ei an-na meie teenusele otsest lisa-väärtust, kuid annab kliendi-le kindlustunde ja teadmise, et meie teenuse hinda ei mõju-ta ega kujunda “muud” välised faktorid,” selgitas Laaneots.

Ministeerium: praeguse hinnatõusu taga maailmRahandusministeeriumi euro-projekti juhi Ingvar Bärenklau sõnul tõusevad paljude esma-

tarbekaupade hinnad tõepoo-lest, kuid tema arvates on üs-na selge, et sellel hinnatõu-sul pole pistmist euro tule-kuga. “Hindade tõusu lükka-vad tagant eelkõige kerkinud maailmaturuhinnad. Koha-ti võib olla tegemist ka tava-pärase inflatsioonilise kesk-konna taastumisega pärast majanduskriisi lõppu. Ausa hinnastamise leppe peamine idee seisneb selles, et euro tu-lek ei pea andma põhjust hin-dade täiendavaks kunstlikuks moonutamiseks ja ma usun, et

lepe selle eesmärgi ka täidab,” rääkis Bärenklau.

Kaubandus-tööstuskoja po-liitikakujundamise ja õigus-osakonna juhataja Mait Palts selgitas, et kui tarbijakaitsja-tele laekub kahtlusega kaebus – faktiliselt tõestatud –, et mõ-ni liitunu on hindu euro kasu-tuselevõtu tõttu tõstnud, siis on ametil õigus seda küsimust uurida ja pärida ettevõtja käest aru. “Ükskõik, millise põhjuse siis ettevõtja ka toob, peab ta olema võimeline seda ka tões-tama,” selgitas Palts.

Euro Ausa hinna leppe kampaania keerutab asjata tolmu

Kadri Paaskadri.paas@aripaev.ee

� A. Le Coqi juhataja Tarmo Noop leiab, et mäng ausa hinnastamise lepingu ümber ei vääri küünlaid.

28. september 2010 Äripäev

UUDIS 5 28. september 2010 Äripäev toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0338, e-post anu.jogi@aripaev.ee

KOMMENTAAR

TSITAAT

”Meie äris ei saa isegi mõelda sel-

lele, et keegi ebaausalt hindu tõstaks.Roland Lepp, toiduainetetööstuse Maag Grupp üks omanikest

5� ettevõtet liitus ausa hinnastamise kokkuleppega eilse päeva jooksul, kokku oli liitunuid päeva lõpuks 392. Eestis tegutseb ak-tiivselt umbes 48 600 ettevõtet.

NUMBER

REHVIDE MÜÜK, PAIGALDUS, PARANDUS, REHVIHOTELL

KUMM.EEREHVIDE TEENINDUSPUNKT

Kummikunstnikute OÜRästa 2A, Tallinn 13425tel. 655 3556mob. 56 959 697e-mail: info@kumm.ee

TALVEREHVIDE SUPERPAKKUMINE!205/55R16NAELREHVIDNAELREHVIDGislaved NF5 1550.-Goodyear Extreme 1525.-Pirelli Carving 1450.-Wanli WinterChallenger 950.-

LAMELLREHVIDLAMELLREHVIDContinental VikingConta5 1725.-Dunlop Graspic DS3 1495.-Dunlop Graspic DS2 1295.-Wanli Snowgrip 950.-

195/65R15NAELREHVIDNAELREHVIDGislaved NF5 1295.-Goodyear UG Extreme 1090.-Semperit Ice-Grip2 1125.-Wanli WinterChallenger 795.-

LAMELLREHVIDLAMELLREHVIDContinental VikingConta5 1300.-Dunlop Graspic DS3 995.-Barum Polaris2 875.-Wanli Snowgrip 725.-

VÕIMALIK, ET PARIM HIND EESTIS!Kui ei leidnud sobivat, külasta KUMM.EE!

Homsest lubas lund!

Eesti Projektbüroode Liit (EPBL) korraldab15.10.2010 kell 13.00–17.15 Eesti Rahvusraamatukogus

FIDIC LEPINGUTINGIMUSI KÄSITLEVA SEMINARI arhitekti- ja inseneribüroodele, suurematele ehitusfirmadele,

ministeeriumitele, suurematele tellijatele.

Insenerkonsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni (FIDIC) poolt esineb seminaril FIDIC peadirektor dr Peter Boswell.

Lisaks ettekannetele esitletakse uut eestikeelset FIDIC nõustamisteenuste juhendit (Hoonete ehitus), kajastades projekteerimist laiemalt kui meie standard Hoone ehitusprojekt. Juhendit on võimalik osta kohapeal hinnaga 313 krooni ehk 20 eurot.

Seminarist osavõtuks palume registreeruda e-kirja teel aadressil epbl@online.ee. Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) liikmetele maksab seminarist osavõtt 790 krooni ehk 50,49 eurot, mitteliikmetele 2300 krooni ehk 147 eurot.

Kontakt: Mauno Inkinen, EPBLi tegevdirektor, www.epbl.ee; epbl@online.ee tel 660 4795, Kalasadama 4, 10415 Tallinn.

Eesti Projektbüroode Liit on projekteerimisvaldkonna tööandjaid ühendav organisatsioon

Eesti Projektbüroode Liidu tegevus on suunatud kogu valdkonna arengule:• ettevõtluskeskkonna arendamine, sh projekteerimisturgu mõjutavate õigusaktide,

standardite ja juhendmaterjalide väljatöötamine • projekteerimisfirmade (arhitekti- ja inseneribürood) konkurentsivõime tõstmine• ausa konkurentsi propageerimine

EPBLi kuulub praegu 68 ehitusalast projekteerimise-konsultatsiooniteenust pakkuvat firmat (nii arhitekti- kui ka inseneribürood) u 800 projekteerijaga.

1.1� Ausa hinnastamise kokkuleppe eesmärk on ära hoida Ees-tis põhjendamatu kaupade ja teenuste hindade tõstmine Eu-roopa Liidu ühisraha kasutuselevõtmise käigus.

PARAGRAHV

õõnsalt Rahandusministeerium saadab kampaania hinda küsima kaubandus-töös-tuskotta ja nemad omakor-da tagasi, agentuur sai ta-suks 100 000 krooni.

Rahandusministeeriumi projektijuht Ingvar Bärenklau ütles kampaania hinnast rääkidest üldiselt, et nende eesmärk on korraldada kõik teavitustegevused võimalikult kokkuhoidlikult. Tuginedes nii Eesti varasematele kam-paaniakogumustele kui ka

teiste eurole üle läinud riikide kogemustele on aga üsna sel-ge, et sellise ettevõtmise käivi-tamine saab olla edukas ainult siis, kui õnnestub sihtgruppe põhjalikult informeerida. “Au-sa hinnastamise leppe propa-geerimist korraldab kauban-dus-tööstuskoda, kelle poole võib täpsemate küsimustega pöörduda,” lisas Bärenklau.

Kaubandus-tööstuskoja po-liitikakujundamise- ja õigus-osakonna juhataja Mait Paltsi sõnul on ausa hinnastamise kokkuleppe teavituskampaa-

nia üks osa kogu euro kasutu-selevõtuga seotud teavituste-gevusest, mille on tellinud ja rahastanud rahandusminis-teerium. “Kui palju kogu tea-vitustegevus maksma läheb, saavad ka nemad öelda,” li-sas ta.

Loovagentuuri Velvet juha-tuse liige Janno Siimar ütles, et kui peate silmas meie agen-tuurile makstud tasu, siis see jäi suurusjärku veidi üle 100 000 krooni. “Kampaania kogu-maksumuse avaldamine ei ole kindlasti meie asi,” lisas ta.

Tallinna Ülikooli psüh-holoog Aleksander Pulver ütleb, et äris ei

ole kategooriat “alatu” või “ebaaus”. On vaid “kasumit taotlev tegevus kokkuleppe-liste reeglite järgi”.

“Sestap on hinnatõus tava-lises äritegevuses võimalus-te olemasolul, näiteks konku-rentsi puudumine ja korrup-tiivsus, loomulik protsess,” ütleb ta.

Pulveri hinnangul viib sel-line lubatu ja tegeliku erine-vus paratamatult nii usaldu-se vähenemisele ärimaailma vastu kui ka muutustele tarbi-jakäitumises.

“Tulemuseks on, et tek-kinud olukorras võimenda-takse neid käitumistendent-se, mis on igal tarbijal indivi-duaalsed. Kes püüab säästli-kumalt läbi ajada, kes võima-likult suuri varusid soetada.

Kes püüab raha maksimaal-selt kulutada ja kes otsib mit-telegaalseid raha liigutamise viise,” kirjeldab Pulver.

Seega väheneb tarbijakäi-tumise ennustamise võima-lus, inimesed ei ole enam al-lutatud vajalikul määral rek-laamile, majandusstrateegi-listele otsustele ja/või eksper-tide nõuannetele.

Ivar Soone, Tallinna Ülikooli dotsent, turunduskonsultant

Kampaania hind läheb mitme korraldaja vahel kaduma

Foto: Meeli Küttim

6 UUDIS Äripäev 28. september 2010 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post anu.jogi@aripaev.ee

Weizenbergi 20, Tallinn 10150 • Tel 681 4400 • Faks 681 4401 • inkasso@julianus.ee • www.julianus.ee/info/debtor

Raketis Grupp OÜ (Nõmme turuhoone taastaja) Tiit Välling

Ratsaspordiklubi Parkuur MTÜ Hillar Talts, Külli Leppind, Taavi MännikustRedwater OÜ Indrek RahumaaReval Management OÜ Anne Limbach Grytdal, Erik TeienSanteco Holding OÜ Tanel ElkenSkairvik OÜ Toomas OtsSpider Group OÜ Arvi KärtnerSäästva Arengu Planeerimise ja Tehnoloogiate SA

Kalev Sakjas Tivotel OÜ Andres AlamaaTungren AS Jarek SärgavaUkse Ilusalong OÜ Juri BoroznaVentklapp OÜ Vladimir KalatšovWilkinson OÜ Timo VelleõuWinberGabriel OÜ Valdu Välimäe,

Meelis Välimäe, Urve Gabriel

Windlex Invest OÜ Mario JoostKoondame nõudeid Haljas AS (registrikood 10040963) vastu

Areal AN AS Aleksandr NagornõiArhitektuuripärandi Hoidmise Selts MTÜ

Erkki Ilkka Mikael OravaBaltic Franchising Solutions OÜ

Juha Ossi KajavuoriBBC Grupp UÜ Argo PõderBikerfood OÜ Marek LampeBolltec OÜ Andrei LõssovCamillo Kaup OÜ Margus NiinemägiDinotrans OÜ Lauri Pind,

Paavo Pärnakivi, Staffan Bengt Magnus Resare

Elektroprof OÜ Yuriy Shkurenko (Juri Škurenko)Frescati OÜ Paavo Korkka, Martin SaarGermesto OÜ Toomas Kivisalu, Aivar KausHepato OÜ Riho ToomraJusven Koolituskeskus AS Svetlana Trošina,

Juri TrošinKapitalikoda OÜ Inga UrmLankss OÜ Anatoli Saenko, Igor KlimenkoMaksiin OÜ Anneli Vessart, Hillar VessartMultilift uv OÜ Ivar Viira, Raivo UustaluNordPlus Systems OÜ Andres KarlepNorrent OÜ Martin Aun, Marko Muidre

Rahapesu andmebüoo kee-las kiirlaenuandja Raha24-l oma uute klientide ID-kaar-diga tuvastamise, mispeale viimane kohtusse pöördus.

Augusti lõpus kirjutas Äri-päev kiirlaenuandja Raha24 ning Tuvastaja OÜ loodud klientide tuvastamiskeemist, kus uus laenuklient saab end laenuandjale identifitseerida internetis ID-kaardi abil ilma esimesega kohtumata. Kuigi rahapesu ja terrorismi tõkes-tamise seadus (RTRTS) nõuaks justkui näost näkku tuvasta-mist, võimaldab seaduse sõ-nastus ka tõlgendust, et laenu-võtja võib volitada end tuvasta-ma oma esindaja. Selleks said Raha24 kliendid määrata ID-kaardi abil Tuvastaja OÜ.

Ettekirjutus laenukontorileRahapesu andmebüroo, kes oli sellise tuvastamisviisi osas al-gatanud juunis järelvalveme-netluse, tegi Äripäeva artik-li ilmumisega samal päeval Raha24-le ettekirjutuse. Selle-ga kohustati laenuandjat klien-di isikusamasust tuvastama vastavalt RTRTS-ile.

Raha24 on peatanud ID-kaardiga tuvastamise, kuid kaebas ettekirjutuse kohtus-se. Kohtult küsiti ka õiguskait-set, st et kohtuasja kestmise ajal võiks kliente ID-kaardiga edasi tuvastada. Kohus aga se-da ei andnud, põhjendades ot-sust avaliku huviga, “milleks on vajadus tagada riikliku ra-hapesu tõkestamise süsteemi toimimine”.

Raha24 juht Ott Kriguli hin-nangul kandis rahapesu and-mebüroo ettekirjutus kiirus-tamise märke ning kohtusse pöörduti seetõttu, et ettekir-jutuses ei ole selgesõnaliselt põhjendatud, miks ID-kaardi-ga tuvastamine tuleb lõpetada

ning miks Tuvastaja OÜ klien-di esindajaks volitamise vorm rahapesu andmebüroo arva-tes lubatud ei ole. “Näiteks ei selgunud ettekirjutusest ühe-selt, millise RTRTSi sätte vas-tu ja millise tegevusega täpselt Raha24 OÜ oli eksinud.”

Ta lisas, et sisuliselt kohus-tati Raha24 täitma mittetäi-detavat ettekirjutust ning sel-le mittetäimise korral majan-dustegevust lõpetama. “Seda olukorras, kus rahapesu and-

Rahapesu andmebüroo vastas Äripäevale, et et-tekirjutuse sisu oli selles, et Raha24 ei ole ärisuhte loomisel klientide isikusa-masust tuvastanud vasta-valt RTRTSile ja ärisuhte loomisel ei ole klientidega kohtutud näost näkku.

Küsimusele, kuidas võiks ID-kaardiga kiirlaenukliendi tuvastamine aidata kaasa ra-hapesule, vastas büroo järg-miselt: “Rahapesu tõkesta-mise üks põhilisi alustalasid on “tunne oma klienti” põhi-mõtte järgimine. Raha24 ei saa seda kahjuks alati täita, kuna ta ei tuvasta oma kõi-ki kliente “näost näkku”. Ra-hapesu andmebüroo selgi-tab alati järelevalve toimin-gute käigus ettevõtte juht-konnale rahapesu olemust, selle tõkestamise meetodeid ja riske vastavalt ettevõtte tegevusalale. Antud juhul ei pea rahapesu andmebüroo mõistlikuks nimetatud ra-hapesu skeemide avalikku levitamist.”

Büroo ütles, et majandus-ministeerium võib ettevõtte registreeringu majanduste-gevuse registrist kustutada rahapesu andmebüroo põh-jendatud taotluse alusel, kui teenusepakkuja on olulisel määral või korduvalt rikku-nud RTRTSis sätestatud ko-hustusi. Rahapesu andme-büroole teadaolevalt järgib Raha24 praegu nende ette-kirjutust.

Kiirlaenuäri Seadus võimaldab isiklikust kohtumisest mööda hiilida

ID-kaardiga tuvastamine jõudis kohtusse

mebürool puudub õigus ja pä-devus ettevõtja majanduste-gevust peatada või lõpetada, vaid on õigus peatada üksi-kute tehingute tegemist,” üt-les Krigul.

Praegu jätkab Raha24 uute klientide tuvastamist postkon-torites, mida tehti ka varem. “ID-kaardiga tuvastajate seast meil püsikliente veel ei ole tek-kinud, aga need, kes uue laenu-taotlusega tuleksid, peaksime nüüd saatma postkontorist lä-bi,” ütles Krigul.

Laenuandja hämmingusSamas hämmastas Krigulit see, et ettekirjutuse järgi tuleb Raha24-l tuvastada uuesti ka need kliendid, kes on ID-kaar-di abil tuvastatud juba enne et-tekirjutuse tegemist.

Krigul lisas, et talle jääb ik-kagi arusaamatuks, kuidas nende käivitatud tuvastami-se viis võiks aidata kaasa raha-pesule. “Olen endiselt veendu-nud, et ID-kaart on mugavam, aga ka turvalisem näost näkku tuvastamisest.” Kadri Bank

Rahapesu skeeme ei levitata

TSITAAT

”Olen endi-selt veendu-

nud, et ID-kaart on mugavam, aga ka turvalisem näost näkku tuvastami-sest.Ott Krigul, Raha24 juht

� Kiirlaenubüroo Raha24 juht Ott Krigul leiab, et neid kohustatak-se täitma mittetäidetavat ettekirjutust. Foto: Erik Prozes

Bauhof ja Bauhaus võitle-vad parima hinna pakku-ja tiitli pärast. Kuu algul saatis Bauhof välja teate, et nad on hinnaliidrid, kin-nituseks Faktum & Ariko uuring, mille Bauhof ise tel-lis. Bauhaus seevastu aval-das reklaami võrdlevate kassatšekkidega oma klien-dilehes.

“Viimatises kliendilehes vassib uue üritajana ehitus- ja kodukauba jaeturule sisene-nud Bauhaus hinnavõrdluse-ga, sest võrdleb oma kampaa-niahindu tarbijat eksitaval vii-sil konkurentide tavahindade-ga,” on Bauhofi seisukoht.

“Bauhausi poolt hinnavõrd-lusesse valitud 12 tootest on enamik sellised, mida rek-laamitakse oma kataloogis

soodustoodetena. Kõrvutades neid teistes poekettides paku-tavate tavahindadega toode-tega, pole keeruline pöörata see võrdlus enda kasuks, ek-sitades samas ka tarbijat,” üt-les Bauhofi tegevjuht Jaanus Vihand.

“Juhtivate ehituskauplus-te sortimendis on enam kui 50 000 tootenimetust. Tosina omahinnaga või alla selle pa-kutava tootega, mida Bauhaus kuust-kuusse pakub, on uuel turule sisenejal väga keeruline hinnaliidri positsiooni haara-ta. Ilmselt pole tarbijale mär-kamata jäänud, et Bauhausi kunagised kataloogihinnad on mõne kuu jooksul oman-danud märksa kogukama ku-ju,” selgitas ta.

Vihandi sõnul näitas uurin-gufirma Faktum & Ariko vii-

mane uuring, et suuremate ehitusmaterjalide kaupluste soodsaim ostukorv on jätku-valt Bauhofis. Uuringu tellijaks on Bauhof.

“Uuringufirma korraldas ajavahemikus 5.–15. august viies suuremas ehitusmaterja-lide kaupluses hinnauuringu, et võrrelda ostukorvide mak-sumust ehituskauplustes,” sel-gitas Vihand.

“Faktum & Ariko uuringu kohaselt oli Bauhofi ostukorv mõne tuhande krooni sood-sam Bauhausist,” lisas Vihand. “Uue tulijana tuleb Eestis ühe kauplusega Bauhausil kaht-lemata rohkem tööd teha kui teistel kauplustega tervet Ees-tit katvatel konkurentidel. Ise-asi, kas klientide poolehoidu aitab võita hinnavõrdlustega vassimine.” ehitusuudised.ee

Ehitusmaterjal Hinnad kataloogis erinevad hinnast poes

Bauhof ja Bauhaus võitlevad hinnaliidri tiitli pärast

Eesti Energia kuulutab 28. septembril välja avaliku pakkumise, et müüa oma 59,2%-line osalus Koht-la-Järve Soojuses, teatas Eesti Energia.

“Eesti Energia soovib la-hendada Kohtla-Järve Sooju-ses kujunenud olukorra, kus omanike vastuseisu tõttu on ettevõtte tulevikku puuduta-vad olulised otsused toppama jäänud,” sõnas Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaa-sik. “Kuna nii ei ole ettevõt-tel võimalik edukalt toimi-da, siis anname oma osalu-se müügiga võimaluse uutele omanikele leida parim lahen-dus Jõhvi piirkonnale soojus-varustuse pakkumiseks.”

Tagamaks protsessi läbi-paistvuse ja Eesti Energiale kuuluva vara õiglase müügi-hinna, kuulutab ettevõte 28. septembril välja oma osalu-se avaliku pakkumise.

Eesti Energia on eelista-nud Jõhvi piirkonna soojus-

varustuse tagamiseks uue koostootmisjaama rajamist, sest koostoomisrežiimis ko-dumaisest biomassist ja tur-bast energia tootmine on keskkonnasõbralik ning sta-biilne soojusvarustuse lahen-dus. Uus koostootmisjaam tagaks piirkonna tarbijatele stabiilse soojuse hinna ning varustuskindluse.

Viru Keemia Grupp on väl-jendanud alternatiivina oma soovi rajada soojatoru Koht-la-Järvelt Jõhvi, et ära kasuta-da neile kuuluvas õlitööstu-ses tekkivast jääkgaasist too-detud soojust.

Kohtla-Järve Soojus varus-tab soojusega Jõhvi ja Ahtme linna, omades Jõhvi ja Aht-me soojusvõrke ning Aht-me soojuselektrijaama. Ees-ti Energiale kuulub Kohtla-Järve Soojusest 59,2% ja Vi-ru Keemia Grupile 40,8%. Va-rem Kohtla-Järve linnale kuu-lunud osaluse omandas Viru Keemia Grupp aastal 2006.

aripaev.ee

Energia Päevakorral uus soojatoru

Eesti Energia väljub vaidluse tõttu Kohtla-Järve Soojusest

ENERGIATallinna Kütepigistab riikiTallinna Kütte omanikfirma Dalkia International soovitab riigil pidada kinni varem an-tud lubadustest toetada ka edaspidi taastuvenergiasse investeerivaid ettevõtteid.Taastuvenergia toetused on äärmiselt olulised taastuvaid energiaallikaid kasutavate Eesti energeetikaettevõtete pikaajalistele investeerimis-plaanidele, ütles Dalkia Inter-nationali täidesaatev asepre-sident Bruno de Pellegars.ASi Tallinna Küte emaettevõ-te Dalkia International on in-vesteerinud Eestisse kokku 2,5 miljardit krooni. Alates 1999. aastast Eestis tegut-

sev Dalkia International ei ole endale kordagi siit endale di-vidende maksnud, vaid kogu kasum on reinvesteeritud.

PANGANDUSUus juht SEB Panga jaepanganduseleSEB Panga juhatuse liige ning jaepanganduse ja tehnoloo-gia valdkonna juht on alates 1. oktoobrist Eerika Vaikmäe-Koit, kes seni oli panga tugi-üksuste valdkonna juht.Jaepanganduse ja tehnoloo-gia valdkond on SEB Panga suurim äriüksus, kus töötab üle poole panga töötajatest ning mis annab ka ligi poole panga ärimahust, teeninda-des ligi 500 000 eraklienti ja 34 000 ettevõtet.

UUDIS 7 28. september 2010 Äripäev toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post anu.jogi@aripaev.ee

Vabade rendipindadega hä-das olnud reformierakond-lase Neinar Seli Tartus asuv ärikeskus Tasku sai üür-nikuks erakonnakaaslase Rein Langi juhitava justiits-ministeeriumi haldusalasse kuuluva kohtute raamatupi-damiskeskuse.

Tasku pakkumus tunnistati võitjaks vaatamata kõrgemale hinnale. “Kui te otsite mingit vandenõud, siis seda siin kind-lasti pole. Ka pole see seotud Tasku kahjumiga ja minu rolli selles rendilepingus pole. Mi-nu ettevõtted ja nende tegev-juhtkonnad töötavad iseseis-valt,” tõrjus Neinar Seli kahtlu-si, et tegu võib olla erakondli-ku abiga tema kahjumis suur-arendusele.

Seni Tartus Laial tänaval ruume rentinud kohtute raa-matupidamiskeskus hakkas uut pinda otsima juba mullu sügisel. “Lõplik valik sai teh-tud Tasku Keskuse kasuks, mis oma asukoha, ruumila-henduse, andmeside ühenduse ja turvalisuse poolest oli parim pakkumine,” kinnitas kohtute raamatupidamiskeskuse juha-taja Christer Haimi.

“Kuna 90% meie majan-duskuludest moodustas rent ja praegu maksame renti 616-ruutmeetrise pinna eest 274 krooni ruutmeeter, siis kulude vähendamiseks hakkasime ot-sima uut pinda,” selgitas ta.

Riigi soov oli leida 500ruut-meetrine ja maksimaalselt 150kroonise ruutmeetrihin-naga büroopind. Pakkumu-sed võeti kokku viielt firmalt, sõelale jäid kaks: Tarmeko KV hoone Sõbra tänaval ja Tasku südalinnas.

Kui Tasku pakkus lõplikuks hinnaks 118 krooni, siis Tar-meko oli tunduvalt odavam: vaid 105 krooni ruutmeeter. Ometi eelistas keskus kolida kallimale pinnale.

Väike köök, palju koridore ja piisavalt tualettruumeHaimi selgitas justiitsminis-teeriumi juhtkonnale saade-tud kirjas, et Taskus oli roh-kem kabinetipinda, Tarme-kos seevastu oli koridoride ja haldusruumide all ligi 65 ruutmeetrit. Kui Taskus oli Riigi Infosüsteemide Aren-duskeskuse riigiasutuste ma-gistraalvõrk, siis Tarmekos

on ühendus raadio teel. “Sa-muti on Tasku keskuses igal osakonnal oma väike köögi- ja puhkenurk ning WC (kokku 3 WCd). Tarmeko pinnal on 2 WCd ja üks suur köögi- ja puh-keruum (35,25 m²), mis tööta-jatele ei ole vastuvõetav. Suu-rem osa töötajatest võtab oma toidu lõunaks kaasa ning lõu-napausi ajal üheskoos ligikau-du 25 inimese einestamine ühes köögis ei oleks mõeldav,” selgitas Haimi oma kirjas. Li-saks tehti kohtute raamatupi-damiskeskuse töötajate seas küsitlus: 28st 26 eelistas koli-da Taskusse.

Haimi sõnul hoitakse vara-semaga võrreldes kulusid kok-ku üle 60%, sest kui seni mak-sis kohtute raamatupidamis-keskus kuus üüri- ja kommu-naalmakseid 167 000 krooni, siis nüüd 59 141 krooni.

Tasku keskuse juht Eveli Opmann ütles, et kohtute raa-matupidamiskeskus on Tas-kus esimene riigiasutus, va-ba pinda on pärast neid alles jäänud paarsada ruutmeetrit. “Riik sai väga hea tehingu,” ütles ta. “Eks neid, kes korra-ga nii suurt pinda rendivad, on vähe,” lisas Opmann.

Tarmeko ei mõista, miks Taskut eelistatakseTarmeko KV juhatuse liikme Ago Niguli kinnitusel pole ne-mad saanud kohtute raama-tupidamiskeskuselt sõnagi teavet äraütlemise põhjustest. Keskuse kolimisest Taskusse said nad teada ajakirjanduse vahendusel, seejärel saatsid selgituste saamiseks tähitud kirja justiitsministrile.

Nigul ei mõista, miks Tar-meko pakkumine oli Tasku omast kehvem. “Keskuse too-dud põhjendused tunduvad olema pigem otsitud põhju-sed, miks Taskusse kolida. Küsimus on selles, mis on rii-gi jaoks prioriteet? Arusaama-tu, miks riigiasutus peab just kesklinna kaubanduskesku-ses olema. Kas sellepärast, et kaubandus oleks lähedal?” küsis ta.

Kohtute raamatupidamis-keskuse põhjendused, et Tar-meko hoones puudus korralik andmeside ning et nende pa-kutud pinnal oli 65ruutmeet-rine koridoride maht, ei vasta Tarmeko haldusdirektori Ants Kippasto sõnul tõele.

“Meil oli NATO sertifikaa-tidega kaitstud andmeside la-hendus, samuti jõudsime kok-kuleppele Elioniga. Mis puu-dutab koridoride mahtu, siis meie lõplik pakkumus oli ar-vestatud ilma koridoride pin-nata,” kinnitas ta.

Lisaks pakkus Tarmeko parkimist kõigile kohtute raa-matupidamiskeskuse töötajai-le, kuid Tasku parkimismajas on ette nähtud vaid viis parki-miskohta, ülejäänud viis asu-vad Kaluri tänaval.

TSITAAT

”Miks riigi-asutus peab

just kesklinna kau-banduskeskuses olema? Kas selle-pärast, et kauban-dus oleks lähedal?Ago Nigul, Tarmeko KV juha-tuse liige

KOMMENTAAR

O len sellest kuulnud ja ka sellest, et rendile-pingust ilma jäänud

Tarmeko KV ähvardab aja-kirjandusega. Võin öelda, et meil pole midagi varjata, me tegutseme ausalt ja ava-likult. Tegime selles hankes kõige odavama pakkumise, pakkusime ruume E-Kauba-majas 95 krooni ruutmeeter. Miks kohtute raamatupida-miskeskus valis Tasku, seda ma öelda ei oska.

Neinar Seli, Tasku omanik

Arvestades raamatupi-damiskeskuse poolt seni makstud üüriku-

lu tähendab kolimine uude kohta igakuist 60protsendi-list kulude kokkuhoidu, mis on loomulikult riigile ka-sulik.

Mis puudutab aga ruu-mide asukoha lõplikku vali-kut, siis siin lähtusime koh-tute raamatupidamiskesku-se ettepanekust, mis omakor-da põhines nende poolt teh-tud kõigi pakkumiste põh-jalikul analüüsil. Sest on ju lisaks hinnale vaja arvesta-da ka muude teguritega, na-gu internetiühenduse kvali-teet, turvalisus ja ruumide planeering.

Inimeste motivatsiooni ja rahulolu kontekstis ei olnud vähetähtis ka asjaolu, et kes-kuse endi töötajate hulgas oli Tasku konkurentsitult eelis-tatuim valik.

Margus Sarapuu, justiits-ministeeriumi kantsler

TASUB TEADATasku oli mullu kahjumis

� 2009. aastal jäi Tasku ligi 16 miljoni krooniga kahju-misse, ettevõtte müügitulu oli 48 miljonit. � Majandusaasta aruandes tõi ettevõtte juhtkond kahju-mi põhjuseks suured intres-sikulud, ebasoodsa majan-dusseisu, mille tingis üürihin-dade langus ja üürnike vahe-tumine.

Riik aitas Neinar Seli täbarast olukorrast välja

Kadri Jakobsonkadri.jakobson@aripaev.ee

Rent Eelistati kallimat pinda

� Tartu ärimees Neinar Seli sai suure osa endale kuuluvast Taskust välja üürida, ehk läheb nüüd ka kahjuminumber väiksemaks. Foto: Andras Kralla

8 UUDIS Äripäev 28. september 2010 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post anu.jogi@aripaev.ee

Saksa valitsus otsustas tõsta töötu abiraha 5 eu-ro võrra. Töötu ostukorvist jäeti välja õlu ja suitsud. Oodata on suuremat pro-testilainet.

Valitsus lähtus 5 lisaeuro puhul riikliku statistikaameti uuringutest, mis näitavad vä-hese sissetulekuga elanikkon-nakihi (alumine viiendik) tege-likke kulutusi.

Uuesti vaadati läbi ka kulu-tuste sisu. Nii usub tööminis-ter Ursula von der Leyen (on ise seitsme lapse ema), et riik ei peaks töötu väljaminekutesse enam sisse arvestama kulutusi tubakatoodetele ja alkoholile. Sellega säästaks riik iga töötu pealt tervelt 19 eurot kuus. See-eest on uue kuluna sisse arves-tatud kulu internetile. Õlle ja suitsude asemel on aga kirjas mineraalvesi ja mahl.

Lapsetoetusi ei tõstetud, küll aga kavatseb riik tulevast

aastast kinni maksta töötute laste soojad koolilõunad, jä-releaitamistunnid ning koo-livälised spordi- ja muusika-tunnid. (Iga lapse pealt maks-takse praegu lisaraha 215 ku-ni 287 eurot, vastavalt vanuse-le). Veel ei jõutud kokkuleppe-le selles, kui palju tohib töötu lisaraha teenida.

Kuna Saksamaa on tradit-siooniliselt sotsiaalriik, siis kergelt uue seaduse vastuvõt-

mine tõenäoliselt ei lähe. En-nustatakse jõuludeni kestvat üleriiklikku 5-euro-õllesõda.

Opositsioonis olevad sot-siaaldemokraadid ja roheli-sed peavad nimelt skandaal-seks fakti, et ei tõuse lastetoe-tuste suurus ja muidugi seda, et välja on jäetud õlle- ja suit-suraha.

5 lisaeurot on väidetavalt töötu mõnitamine, praegu-ne abiraha ei taga opositsioo-

ni arvates inimväärset elatus-miinimumi, mis peaks olema vähemalt 400 eurot kuus. Ma-janduslikus mõttes on aga abi-raha tõus mõistlik, koos lisa-toetustega on töötu sissetu-lek juba samal tasemel mada-lapalgaliste töötajate sissetu-lekuga.

Uuendused peab heaks kiit-ma ka Bundesrat, kus valit-suskoalitsioonil enamus puu-dub.

Saksamaa töötud jäävad õllerahata

Katri Soekatri.soe@aripaev.ee

� Töötu abiraha (Hartz IV) saa-jaid on Saksamaal ligikau-du 6,7 miljonit. Millele täpselt töötu kulutama peaks, on pai-ka pandud üle 100-lehekülje-lise seadusega. Täpselt on kir-jas, palju ja millele võib töötu kulutada. Nagu ka see, millele töötu kulutada ei tohiks: näi-teks riiete keemiline puhastus, aiapidamine ja potililled, kodu-loomad ja õnnemäng. Kodu-

tule pole vaja ka mobiiltelefo-ni, piisab tavatelefonist. Töö-tu ei peaks sõitma auto, vaid mootorrattaga, kasutagu pa-rem jalgratast ja ühistranspor-ti. Alkoholi kohta ütleb seadus, et tegu on legaalse narkoo-tikumiga, mis kahjustab ter-vist ning et vajaliku vedeliku-koguse saab ka näiteks mine-raalveest või mahlast, mida on ette nähtud 12 liitrit kuus.

TASUB TEADA

Turism Eesti majutusturg pürib kõrgemale 2005. aasta tasemest

Euroopa majutusettevõtetel on heitlikud ajad

Millele töötu kulutada tohib?

Abiraha Valitsus tahab töötuile 5 lisaeurot andaNUMBER

50� miljardit eurot on tänavu Saksamaa riigieelarves ette nähtud töötutele.

56%� sakslastest arvab, et töötu abiraha ei peaks tõstma. 36 protsenti arvab, et raha oleks töötutele rohkem vaja.

� Saksamaa tööminister Ursula von der Leyen saabumas kohtumiselt pressiga, kus ta andis teada valitsuse kavast tõsta töötute abiraha 5 euro võrra. Foto: Reuters/Scanpix

AUTODSaab tahab BMW-lt šnitti võttaAutotootja Saab tahab juur-depääsu Saksa BMW tehno-loogiale ja autoosadele, tea-tas eile Hollandi rahvusring-hääling NOS.Sellega kasvab tõenäosus, et Saabi rahalises kitsiku-ses omanikul Spykeril õnnes-tub Rootsi automark taas ka-sumlikuks muuta, vahendas agentuur Reuters.Saab ning BMW peaksid kok-kuleppe allkirjastama sel kol-mapäeval, teatas NOS, viida-tes allikatele mõlemast auto-firmast.

KULDEuroopa keskpangad kärpisid kullamüükiEuroopa riikide keskpangad on oma kullareservide müügi sama hästi kui peatanud, kir-jutas Financial Times. Septembris lõppenud 12 kuu pikkuse perioodi jooksul müüsid euroala ning Rootsi ja Šveitsi keskpangad kokku 6,2 tonni kulda, mida on eel-nenud perioodiga võrreldes 96% vähem.See on väikseim kogus, mida keskpangad on müünud ala-tes 1999. aastast, mil esma-kordselt sõlmiti keskpanka-de kullamüügi koordineeri-miseks nn keskpankade kul-laleping. 2004.–2005. aastate tipust, mil keskpangad müüsid 497 tonni kulda, jääb praegune näit kaugele maha.Finantskriisi ja Euroopa võ-

lakriisi mõjul on keskpangad kulla väärtuslikkust ümber hindamas.

ABIPLAANJaapani majandust ootab uus rahasüstJaapani valitsus kaalub vi-salt toibuva majanduse toe-tuseks täiendavat rahasüsti mahus 55 miljardit USA dolla-rit (4,6 triljonit jeeni).Abi rahastamiseks ei emi-teerita aga uusi võlakirju, vaid kasutatakse olemas-olevaid rahalisi vahendeid – 2009. aasta eelarvest üle jäänud summasid ning arva-tust paremini laekunud mak-sutulu, vahendas agentuur Bloomberg.Abiplaaniga püüab riik toe-tada majanduse toibumist, mida ohustab Jaapani jeeni järsk tugevnemine USA dol-lari vastu. See on pidurdanud riigi eksporti, mis on Jaapani majanduse peamine kasvu-mootor. Riigi võlakoorem on ligi 200% SKPst.

INDEKSSoome tarbijausaldus rekordtasemelSoome tarbijausalduse in-deks kerkis septembris kol-mandat kuud järjest, kerki-des kõrgeimale tasemele in-deksi käivitamisest 1995. aastal.Indeks tõusis augusti 21,9 punktilt septembris 23 punk-tile, teatas eile Soome statis-tikaamet. Aasta tagasi sep-tembris oli sama näitaja võrd-luseks 11,7.

Euroopa Liidu ligi pooles miljonis majutusettevõttes veetsid turistid 2008. aas-tal üle 2,3 miljardi öö, tea-tas statistikaamet.

Samas on sel kümnendil kasvanud terrorioht ja viimas-te aastate majanduskriis oluli-

selt mõjutanud inimeste reisi-käitumist.

1990. aastate teisel poo-lel kasvas Eurostati andme-tel Euroopa Liidu majutuset-tevõtetes turistide ööbimiste arv kiiresti ja jõudis 2000. aas-taks 2,1 miljardi ööbimiseni. Tagasilöök toimus 2001. aasta

11. septembri New Yorgi terro-rirünnaku tagajärjel.

Ka Eesti majutusettevõtete tegevusele jättis see jälje. Kui seni oli viimasel viiel aastal majutatute ööbimiste arv kas-vanud aastas 10–18 protsenti, siis 2001. aastal oli kasv eelmi-se aastaga võrreldes vaid 2%.

Eesti majutusturul olid edu-kad aastad 2003–2004. 2005. aastal ületas ööbimiste arv juba 4 miljoni piiri. Turistide ööbimiste arv vähenes alates 2008. aastast ning jõudis 2009. aastaks 2005. aasta tasemele. Tänavu on ööbimiste arv näi-danud kasvu. aripaev.ee

BERLIIN

UUDIS 9 28. september 2010 Äripäev toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post anu.jogi@aripaev.ee

Kasuta aega

targasti!

Võimalik tellida ruumid ja toitlustus ka 6 tunniks.Hinnad kehtivad alates 10 reisijast.

Lisainfo ja broneerimine E-R 9.00-17.00 tel. 666 39 44 või ryhmad@vikingline.ee

Võimmala ikk ttelellilidada r ruu imidd jaja t toioitltlusustutuss kakka 6 66 tununniniksks.HiHinnnnadad k kehehtitivavad alates 1 100 reisisijijasastt.

310.-

Tee koosolek merel - Viking Line pardal.

Tallinn-Helsingi 3 tunnine hommikune koosolek

Alates reisija

www.vikingline.ee

kaubaalused.com

Telefon 51 05 565

Venemaa ja maailma suu-rim energiatarbija Hiina all-kirjastasid eile kahe riigi majanduskoostöö tugevda-miseks rea kokkuleppeid nafta-, gaasi- ja kivisöetar-nete ning tuumaenergeeti-ka alal.

Hiina ja Venemaa koos-töö on saanud uue alguse, üt-les Hiina president Hu Jintao ühisel pressikonverentsil Ve-nemaa presidendi Dmitri Medvedeviga, vahendas agen-tuur Bloomberg.

Medvedev on oma presiden-diaja teisel Hiina visiidil, kaa-sas delegatsioon, kuhu kuulub ka Gazpromi juht Alexei Miller. Venemaa energiaministri Ser-gei Šmatko sõnul on gaasitar-netes Hiinaga kõik kokkulep-ped sõlmitud, lahtine on vaid hind.

Asepeaminister Igor Setšini sõnul võib Venemaa alustada Hiinale maagaasi tarnimist 2015. aastal. Setšini sõnul suu-dab Venemaa katta kogu Hiina gaasivajaduse.

“Peamine konks on gaa-si hind,” ütles Sanford C. Bernstein & Co analüütik Neil Beveridge. “Venelased tahavad gaasi hinna siduda nafta hin-naga Hiinas, nii nagu tehti Eu-roopas,” lisas analüütik.

Läinud aastal nõustus Ve-nemaa Hiinalt naftafirma-le Rosneft ja torujuhtmemo-

Energeetika Rida kokkuleppeid

Venemaa ja Hiina koostööl uus algus

nopolile Transneft saadud 25 miljardi dollari suuruse laenu eest varustama Hiinat nafta-ga 20 aastat. Skovordino-Mohe naftajuhe läheb käiku 1. jaa-nuaril, ütles Transnefti presi-dent Nikolai Tokarev.

Läinud nädalal pandi nur-gakivi Venemaa ja Hiina ühi-sele rafineerimistehasele Tian-jinis, mille ehitavad Rosneft ja China National Petroleum Corp. Investeeringu suurus on 5 miljardit dollarit.

Augustis avas Venemaa pea-minister Vladimir Putin esi-mese lõigu Ida-Siberi–Vaikse ookeani torujuhtmest, mille üks haru hakkab varustama ka Hiinat.

Venemaa plaanib alusta-da ka kahe uue 1000 MW-lise võimsusega tuumareaktori ra-jamist Hiina, ütles Rosatomi juht Sergei Kirijenko. Koos-tööd kavandatakse ka tuuma-kütuse osas nii Venemaal kui ka kolmandates riikides.

aripaev.ee

� Hiina tahab aastaks 2020 kolmekordistada gaasi tar-bimist umbes 10%-le kogu energiatarbest, et vähendada nafta ja kivisöe osakaalu. � Mullu importis Hiina toor-naftat 204 miljonit tonni.

TASUB TEADA

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) 1,7 mil-jardi krooni suurune met-saveohange, mille suhtes 2008. aastal algatati kri-minaalmenetlus kartel-likokkuleppe paragrahvi järgi, on jõudnud kohtus-se. Kohtuistung toimub järgmise aasta augustis.

Et kohtu all on kaheksa eraisikut ja üheksa ettevõtet, keda esindab hulk advokaa-te, polnud kohtuistungi aega võimalik määrata varem kui järgmise aasta augustiks.

“Asja arutamine toimub

2011. aasta augustis-sep-tembris. Isikute paljususe ja hõivatuse tõttu polnud või-malik leida varasemat kolme-nädalast istungiaega,” öeldi Viru maakohtust.

Äripäev kirjutas Eesti suu-rimast kartellikokkuleppest selle aasta märtsis, kui pro-kuratuur ja konkurentsiamet olid uurimise lõpetanud ning osalistele kahtlustused esi-tanud.

Kahtlustuse kohaselt sai RMK metsaveofirmade vahel sõlmitud kokkulepetega kah-ju 41 miljonit krooni.

Kadri Jakobson

Kohtuasi Istung aasta pärast

Kartellikokkuleppe istung lükkub edasi

ROOTSI16 aasta esimene kaubandusdefitsiitRootslaste suur huvi import-kaupade vastu ajal, mil nõrk nõudlus välisturgudel eks-porti tagasi hoidis, tõi Rootsi-le augustis viimase 16 aasta esimese kaubandusdefitsiidi.Defitsiit augustis oli 2,8 mil-jardit Rootsi krooni, teatas eile Rootsi statistikaamet. Juulis oli kaubanduskonto 10,2 miljardi Rootsi krooniga plussis, vahendas agentuur Bloomberg.“Vedavaks jõuks on äärmiselt tugev import, kuid ekspordi-number ei lähe kuidagi kokku

tööstussektori konjunktuuri-uuringutega,” kommenteeris SEB analüütik Olle Holmgren eilses kliendikirjas.Import kasvas augustis aas-tatagusega võrreldes 26,9%, 88,1 miljardile Rootsi kroo-nile, ja eksport 14,8%, 85,3 miljardile Rootsi kroonile. Valitsuse prognoosi järgi kas-vab Rootsi SKP tänavu 4,5%.

Transport Raskeveokite tehniline korrasolek jätab soovida

Politsei võiks suurendada raskeveokite kontrolli

� Aviator OÜ tegevjuht Urmet Maripuu ütles, et raskeveokite juhid rikuvad sageli ka töö- ja puhkeaja seadust.

Foto: Julia-Maria Linna

Transporditeenuseid pak-kuvate ettevõtete juhid soovitavad raskeveokite seaduserikkumiste vähen-damiseks tihendada polit-sei kontrollreide, mitte suu-rendada karistusi.

“Raskeveokite tehnilise olu-korraga on suur probleem ja sellega peab kindlasti tege-lema. Vanemaid ja ohtlikke autosid on meie teedel pal-ju,” kommenteeris olukorda transporditeenuseid pakku-va Aviator OÜ tegevjuht Urmet Maripuu.

Lisaks kannatab Maripuu sõnul ettevõte, kes ise jälgib töö- ja puhkeaja seadust, kui konkureeriv ettevõte seda ei-rab. “Seaduserikkujad jõua-vad pikemaid vahemaid läbi-da ja sõidavad kiiremini, kuid on seejuures liikluses ohtli-kud,” ütles ta.

Välismaal karmim kontrollMaripuu arvates rikutakse töö- ja puhkeaja seadust eri-nevate osapoolte huvidest. Esiteks – mida kiiremini au-tojuht sõidab, seda kiiremini saab ring täis ja on võimalik startida uuele. Teinekord on tema sõnul huvi ka autojuhti-del, sest nad jõuavad Eestisse

tulles kiiremini koju. “Sõida-vad oma ketta nii-öelda mus-taks ja saavad puhkusele ühe öö võrra rutem,” ütles ta. Mõ-nikord võib peale jääda ka tel-lija soov, kes tahab oma kaupa ruttu kätte saada.

Rahvusvaheliste kaubave-dudega tegeleva Olbtar ASi ju-hataja Toomas Olbrei kinni-tusel peavad rahvusvaheliste vedude ettevõtted kõiki nor-

me hoolega jälgima. “Lääne-riikides on trahvid lihtsalt vä-ga suured,” ütles Olbrei.

KA ML-Transport ASi juha-tuse esimehe Meelis Lonni ar-vates tuleb seaduserikkumisi ette rohkem siseriiklike vedu-de puhul. “Välismaal on kont-roll nii tugev, et ükski auto-juht ei võta nii suurt riski enda ega oma ettevõtte kanda. Vas-tasel juhul kulub trahvi tasu-

miseks rohkem, kui veoteenu-se osutamise eest saab,” mai-nis Lonn.

Ellujäämine esmatähtisAutotranspordi ettevõtte Elstera ASi juhatuse liige Ivo Elster põhjendas normide rik-kumisi keerulise olukorraga majanduses. “Kuna konku-rents on väga tihe, siis püütak-segi väiksemate kuludega hak-kama saada. Nii on üha roh-kem vedajaid ellujäämise ni-mel sunnitud minema üle keh-testatud piiri,” ütles Elster.

Maripuu arvates oleks vaja kontrolli karmimaks muuta. “Aitaks mitte niivõrd karistus-te suurendamine, vaid kont-rolli tihedamaks muutmine,” lausus ta.

Praegu on seda Maripuu arvates ääretult harva ja tihti ei tea politsei, mida ja kuidas üldse kontrollida. “Meie polit-sei on võib-olla rohkem turva-vöö peal väljas,” lisas ta.

Elster jagab arvamust, et ainult karm karistamine ei ole parim lahendus ja pigem peaks muutma hoiakuid ning arusaamasid. Seaduserikku-miste vähendamiseks tuleb jätkata veokite kontrolli ja se-da mitte ainult kampaania korras. Birjo Must

� Politsei korraldatud raske-veokite kontrolli käigus eel-misel nädalal Tallinnas vastas nõuetele vaid umbes 15% veo-kitest (19st kontrollitud veo-kist vastas nõuetele kolm). � Enim rikuti veokite tehnilise olukorra ja juhtidele esitatava-te sõidu- ja puhkeaja nõudeid.� Lisaks avastati rikkumisi, mis puudutasid veose doku-mentatsiooni, sõidukite üle-kaalu ja mõõtmeid.

TAUST

10 KARJÄÄR Äripäev 28. september 2010 reklaamiosakond tel 667 0161, e-post reklaam@aripaev.ee

WW

W.K

OO

LIT

US

.AR

IPA

EV

.EE

ÄRIPÄEVA KOOLITUS- JA KONVERENTSIKESKUS KORRALDAB

FINANTSTEADMISTEKOOL

JUHTIDELE

Täpsemat kava vaata aadressil www.koolitus.aripaev.ee Koolitusprogrammi hind on 17 400 krooni (+ km). Info ja registreerimine aadressil koolituskeskus@aripaev.ee või telefonil 667 0413.

Koolitaja on Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse liige, vandeaudiitor, TTÜ dotsent MARGUS TINITS

Koolitusprogramm:

12.–13. oktoobril FINANTSARVESTUSE PÕHITÕED

26. oktoobril FINANTSANALÜÜS

9. novembril KULUARVESTUS JA EELARVESTAMINE

23. novembril INVESTEERINGUD JA RAHASTAMINE

KOOLITUSKALENDER IGAL TEISIPÄEVAL TELEFON 667 0105

aeg, koht nimetus (kellele) kursuse temaatika lektorid hind firma kontaktandmed

Arvutiõpe

05.10.20103 päeva

Tallinnas Lõõtsa 8

IT Koolitus “ITIL Foundation”

Kursus on suunatud ITILi põhiteadmiste omandamisest huvitatud spetsialistidele, kes soovivad mõista ITILi võimalusi IT-teenusehalduse parendamiseks. Samuti IT-spetsialistidele, kes töötavad asutuses või ettevõttes, kus on juba juurutatud või juurutamisel ITIL, ning kes peavad seega osalema IT-teenusehalduse parendamise protsessis. Osalejad võivad olla nii ITst kui ka äripoolelt (sh ärijuhid ning äriprotsessi-de omanikud).

ITIL, IT Infrastructure Libarary, on IT-teenuste pakkumi-se ja haldamise alaste teadmiste kogum. ITIL kirjel-dab seda, kuidas asutustel ja ettevõtetel on võimalik saavutada struktuur, kontroll ning planeerimisvõimalus nii organisatsioonis tervikuna kui ka tööprotsessides, kirjeldamaks, disainimaks ning pakkumaks IT-teenuseid turvaliselt ja kuluefektiivselt. Materjal koosneb aastate jooksul kogutud rahvusvahelisest praktikast. 2007. aastal avaldati parima praktika uuendus ITILi versioon 3, mis kirjeldab veelgi täpsemalt ja kergemini kasutusse võetavalt seda, kuidas on võimalik saavutada kvaliteeti, efektiivsust ning kontrolli.

Avo Raup 11900 kr +km Kursuste info ja registreerimine: www.koolitus.eeIT Koolitus – arvutikoolitused. Lõõtsa 8, Tallinn tel 618 1720, kursus@koolitus.ee

KeeleõpeAlates septembrist -oktoobrist

Keeleõpe Eesti, vene, inglise, saksa, itaalia, hispaania, prantsuse, soome, rootsi, norra, läti ja türgi tava-, äri- ja erialakeele koolitus eesti, vene ja inglise keele baasil.

Kvalifitseeritud võõrkeeleõpe-tajad – BA, MA, MA equiv

0 ak/t 3300–3960 kr/210,91- 253,09 EUR+km;individuaaltunnid (1–2osal.) eraisikule alates 260 kr/16,62 EUR+km; firmasisese koolituse ak/t alates 285 kr/18,21 EUR+km; kliendisoodustus 10%

Generum Erakool (koolitusluba 4706HTM) WTCT, Jõe 5, Tallinn, tel 611 6599, 55 14 677 e-post info@generum.ee, www.generum.ee Tõlke- ja giiditeenused

Alates 27.09.2010 vene keeligapäevanevõitööalane

vene keel Kvalifitseeritud vene keele õpetajad

Gruppides:48 ak/t (2 x 2 ak.t nädalas) – 3500 krIndividuaalõpe –200 kr/1 ak.tundEttevõtetele – personaalsed pakkumised!

LINK Lingua KeeltekoolVäike-Ameerika 8-318www.lingua.link.eeLisainfo:tel. 6818301; 5037869lingua@link.ee

RUBRIIK SEMINARIRUUMIDE RENT IGAL TEISIPÄEVAL TELEFON 667 0105korraldaja,kontaktandmed

ruumisuurus (m²)

iste-kohti hind/ühik hinna sees lisatasu eest

majutus-kohti soodustused lisainfo

Tähetorni Hotell ***Tähetorni 16, 11625 Tallinntel 677 9100 / 110faks 677 9096tahetorn@neti.eewww.thotell.ee

konverentsisaal, 80 m², sisaldab tasuta 9 m²

lisaruumi koolitusruum Sviit, 70 m²,

sisaldab tasuta 19 m² lisaruumi

võimalus kohandada väik-semaid (35 m²) seminari-ruume vastavalt soovile ja

inimeste arvule

506

50

16

250 kr/tund1500 kr/päevsoodustusedpüsiklientidele

wifi, TV, VHS/DVD-mängi-ja, CD-mängija, ekraan, grafoprojektor, pabertah-vel, paberid, markerid

dataprojektor, paljundus,toitlustamine, kohvipausid

80+ kokkuleppel,püsikliendisoodus-tus koolitusruumile,koolitusel osaleja-tele majutus 40% odavam

asume kesklinnast 9 km kaugusel Nõmmel. Väga head parkimisvõimalused, ühistransport buss nr 10, 20, looduskaunis ümbrus, meid ümbritsevad terviserajad ja Nõmme Seikluspark koos basseinidega.Hotellis on à la carte restoran, kus saab korraldada ka tähtpäevi, pidustusi ja ärilõunaid. Hotellis on hubane baar ja saun. Küsi kindlasti hinnapakkumist – leiame koos Sinuga sobiva lahenduse!

AS Taastusravikeskus ViikingSadama 15, Pärnutel 443 1495,faks 443 1492

Christina 62

Victoria 108

teater 40seminar 30teater 100

seminar 60

200 kr/tund, 1000 kr/päev

350 kr/tund, 1800 kr/päev

TV, VHS/DVD, grafo-projektor, dataprojektor (ainult Victoria saalis), ekraan, paber- ja magnet-tahvel, markerid, wifi, sülearvuti kasutamine

toitlustamine, kohvipausid,helivõimendus, paljundamine

263 kaks tundi rendi-sauna tasuta; ma-jutus ja raviteenu-sed 15% letihinnast soodsamalt.

pakume Eestis ainulaadset uuringute paketti “Tervisepass” ja selle laiendatud versiooni “Juhtide tervisepass”

NB! Majutuse tellinud seminarirühmadele saali kasutamine koos tehnikaga tasuta

Hotell DzingelMänniku tee 89, Tallinntel 610 5300www.dzingel.eehotell@dzingel.ee

A-saal 45B-saal 52

C-saal 200D-saal 117E-saal 35F-saal 55G-saal 70H-saal 22

3020

2007020304520

1000 kr/päev1000 kr/päev 3000 kr/päev1900 kr/päev 800 kr/päev1000 kr/päev1500 kr/päev 800 kr/päev

TV, video, grafoprojektor, pabertahvel,CD-mängija, WiFi

toitlustamine gruppidele, kohvipausid, koopiad, video-dataprojektor, sünkroontõlke-aparatuur

600 kokkuleppel hea ligipääs ühistranspordiga, tasuta valvega parkla 100 autole ja viiele bussile, kaks sauna, tasuta WiFi, soodsad kohvipausid ja lõunasöögid, võimalik korraldada firmapidusid ja sünnipäevi

Fra Mare Thalasso Spa Ranna tee 2, Haapsalutel 473 4019, 472 4600faks 472 4601framare@framare.eewww.framare.ee

4550

2580

275 kr/t, 1200 kr/päev pabertahvel, TV, ekraan, grafoprojektor, video-makk, wofo, paberid, pliiatsid

dataprojektor, toitlustus, majutus, Day SPA basseini- ja saunapark, spaateenused

226 toitlustamine à la carte restoranis, mitmekülgne valik kohvipause, spaateenused, Day SPA bassei-ni- ja saunapark (6 sauna – infrapuna-, soola- ja aurusaun, kaks Soome sauna, sanaarium, mere-veebassein, välibassein, lebola), võimlemissaal

OÜ PLANGI TRANSI põhitegevuseks on eestisises-te ja rahvusvaheliste transporditeenuste pakkumine. Lisaks sellele teostab OÜ PLANGI TRANS veoautode ostu ja müüki ning remonti ja hooldust.

Pakume tööd

LOGISTIKULE

Nõuded kandidaadile:• inglise ja vene keele oskus• ausus ja kohusetundlikkus• hea pingetaluvus

Ettevõte pakub:• arenemisvõimalust• eneseteostust• korralikku töötasu• meeldivat töökeskkonda

Info telefonil: 505 5121CV palume saata: urmas@plangitrans.ee

KARJÄÄR 11 reklaamiosakond tel 667 0161, e-post reklaam@aripaev.ee 28. september 2010 Äripäev

Ootame oma Energiakaubanduse meeskonda andekat

ANALÜÜTIKUTSinu tulevase töö ülesandeks on elektrienergia tootmise, ostu- ning müügi portfellide analüüsimine ja aruandluse arendamine. Saad töötada väga iseseisvalt ning läheneda igale lahendusele individuaalselt ja loovalt. Muutuval energiaturul pakub töö pidevalt uusi väljakutseid!

Loe täpsemalt ja kandideeri siin:www.energia.ee/tule

Eesti Energia onühtse väärtusahelaga

rahvusvahelineenergiaettevõte

Loome koos uue energia!

www.energia.ee

FLIR Systems, Inc. on maailma juhtiv infrapunakaamerate, öökaame-rate ja termopildindussüsteemide tootja.

Teerajajana infrapunakaamerate valmistamisel on FLIR varustanud infrapunakaameratega teadus-, tööstus-, transpordi-, korrakaitse- ja

militaarorganisatsioone üle 50 aasta. FLIR pakub laia tootevalikut ennetavaks hoolduseks, tootmisprotsesside seireks, toodete kontrollimiseks, temperatuuri mõõtmiseks ja soojustestimiseks, uurimis- ja arendustegevuseks, arstiteaduse vajadusteks, ohutuse tagamiseks. FLIR-i toodete hulgas leidub infrapunakaameraid nii termograafias alustajatele kui ka selle ala professionaalidele.

FLIRi tootmisüksused ja müügiesindused asuvad rohkem kui 60 riigis ning ettevõttel on kokku üle 2000 töötaja. Aastast 2007 tegutseb Tallinnas infrapunakaamerate tootmisettevõte FLIR Systems Estonia OÜ, kus praegu töötab 36 inimest ja mille materjalikäive aastas on ligi 300 miljonit krooni.

Meie Tallinna tehases saab tööd

TARNEAHELA JUHTTööülesanded: • Materjalide ja komponentide ostuvajaduse

planeerimine ja ostmine• Tarneahela planeerijate töö koordineerimine

ja koostöö tagamine, infovahetuse ja aruandluse korraldamine

• Läbirääkimised tarnijatega tarneaegade osas, hoolitsemine kaupade õigeaegse saabumise eest

• Tarnijate ja transpordifirmade arvestuse pidamine, hindamine, lepingute sõlmimine transpordifirmadega

• Osalemine uute tarnijate leidmisel • Toodete struktuuriskeemide ja

müügihindade sisestamine süsteemi (SAP), hindade õigsuse kontroll

• Materjaliarvestuse ja tootmise planeerimise süsteemi parendamine

• Koostöösuhete arendamine teistes riikides, eelkõige USAs ja Rootsis, asuvate FLIRi ettevõtetega

Kandidaadilt ootame:• Logistika alast kõrgharidust või vähemalt

3aastast töökogemust tootmisettevõttes tarneahela- või logistikajuhina, tarneahela planeerijana

• Huvi ja oskusi tööks rahvusvahelises keskkonnas

• Eesti ja inglise keele valdamist väga heal tasemel

• Aktiivsust suhtlemisel meie partneritega• Vastusvõimet ja iseseisvust, süsteemset

lähenemist protsesside juhtimisel• Organiseerimisvõimet väikese meeskonna

juhtimiseks• Valmidust koostööks ettevõtte tootmistiimi-

ja teiste logistikastruktuuridega • Kogemust MRP süsteemide kasutamisel• Täpsust ja korrektsust

Kasuks tuleb:• Varasem töötamine rahvusvahelises

tööstusettevõttes• Vene keele valdamine suhtlustasandil• SAP kasutamise kogemus• Rootsi keele oskus

Omalt poolt pakume: • Vastutusrikast tööd ja

konkurentsivõimelist töötasu• Kaasaegset töökeskkonda ja sõbralikku

kollektiivi• Huvitavat ja arendavat tööd

rahvusvahelises ettevõttes• Erialase enesetäiendamise võimalusi • Võimalust oma nägemuse ja teadmistega

mõjutada ka ettevõtte arengut tervikuna

Kandideerimine toimub läbi CV-online portaali 29. oktoobrini 2010.Aadress: Peterburi tee 81, 11415 Tallinn. Lisainfo tel: 606 39 00 Mariina Ojamäe,mariina.ojamae@flir.se, www.flir.com

Baltimaade üks suurimaid ja tuntumaid kvaliteetalkoholi tootjaid ja maaletoojaid AS LIVIKO otsib oma meeskonda

tootejuhtiTööüesanded:

• Tuntud rahvusvaheliste alkoholi kaubamärkide turundustegevuse korraldamine ja arendamine

• Turundusstrateegiate ja -eelarvete koostamine ning elluviimine• Müügiplaanide elluviimine koostöös müügiorganisatsiooniga• Aktiivne suhtlemine kaubamärgi omanikuga

Nõudmised kandidaadile:• Vähemalt 2aastane tootejuhi ametikohal töötamise kogemus • Erialane kõrgharidus• Väga hea inglise keele valdamine kõnes ja kirjas• Meeskonnatööle orienteeritus• Väga hea suhtlemis- ja eneseväljendusoskus • Stressitaluvus• Soov pühenduda aastateks• Lojaalsus ettevõttele

Ettevõte pakub:• Huvitavat tööd• Kaasaegset töökeskkonda• Eneseteostusvõimalust• Täiendkoolitust

Töökoht Tallinnas,

tööle asumise aeg: kokkuleppel

CV saata hiljemalt 8. oktoobriks aadressile personal@liviko.ee võiAS Liviko, Masina 11, Tallinn 10144Kontakttelefon: 667 8160

Interlexi tõlkebürool on Eesti tõlketurul enam kui kümme aastat tegutsemiskogemust, olles läbi aastate

üks edukamaid ja eesrindlikumaid tõlkebüroosid.

Otsime oma meeskonda

MÜÜGIJUHTITööülesanded on: sihtgruppide

kaardistamine ning tõlketeenuste aktiivne müük Eesti ja Euroopa turul.

PAKUME• huvitavat ja väljakutseid pakkuvat tööd• töötasu vastavalt tulemustele• häid töötingimusi

NÕUDMISED KANDIDAADILE• kõrgharidus• eelnev müügitöö kogemus• väga hea eesti ja inglise keele oskus• vene keele oskus suhtlustasandil

CV, soovitused ja motivatsioonikiri saata e-postiga aadressile cv@interlex.ee hiljemalt

4. oktoobriks 2010.

INTERLEX OÜ, P. Süda 14-2, 10118 TALLINNwww.interlex.ee

Sekretäri 7 ametit

aitabpidada

sekretar.ee

Aeg Sinu kasuks! Siin iga

kell.

Äripäev 28. september 2010 toimetaja Jaana Pikalev, tel 667 0150, e-post jaana.pikalev@aripaev.ee

LOGISTIKA| transport | tarbesõidukid | laondus |

12 Äripäev 28. september 2010 toimetaja Jaana Pikalev, tel 667 0150, e-post jaana.pikalev@aripaev.ee

KOMMENTAAR

Tarneklauslite abil sä-testatakse müüja ja ostja põhilised kohus-

tused – kulude jaotus, müü-ja kohustus tarnida kaup koos kaubaarvega, tarne-kohustused, riski ülemine-kud. Ja kui lugesin Äripäeva artiklit “Jaanuar toob uued tarneklauslid”, siis nõustu-sin täielikult EMI EWT lau-sega, et eelmine versioon kehtib veel pikalt ja paljud lepingud järgmiseks aas-taks on paljudel juba tehtud, nii ka ABC King ASil.

Hannes Falten, ABC King ASi logistikajuht

TSITAAT

”Muudatu-si on uues

Incotermsis päris palju. Uustulnuka-tel on seda iseseis-valt raskem oman-dada.

Tiit Tammemägi, EMI EWT Ida-Lääne Koolitused ASi juht

TARNEKLAUSLID Kehtima hakkab 11 tarneklauslit

Samal ajal kui Eestis tuleb käibele euro, tuleb rahvus-vahelisi kaubamüügilepin-guid sõlmides silmas pida-da, et kehtima hakkavad ka uued tarnetingimused – Incoterms 2010.

Eilsest ülehomseni toimub Pariisis ametlik ja pidulik kon-verents, mille raames Rah-vusvaheline Kaubandusko-da (International Chamber of Commerce) avalikustab uue tarneklauslite kogumi Incoterms 2010. Konverent-sil osalevad 53 riigi esindajad, ühtlasi on nad ka esimesed, kellele õpetatakse meistriklas-side raames kehtima hakkava-te tarneklauslite muudatusi.

“See üritus on kaubandus-spetsialistidele ainulaadne või-malus õppida uute tarneklaus-lite põhialuseid, sest koolitajad on reeglite koostajad ise,” rää-kis Emily O’Connor, ICC po-liitikamänedžer ja Incoterms 2010 töögrupi sekretär. Ta li-sas, et kaubandusorganisat-siooni eesmärk on aidata et-tevõtjatel õppida, kuidas uusi reegleid korrektselt kasutada ning kohaldada ülemaailmse-te ja siseriiklike müügitehin-gute puhul.

Uutes tarneklauslites on suured muudatusedMuudatusi on uues Incotermsis päris palju. Seda kinnitab ka Incoterms 2010 väljatööta-mise juures oma panuse and-nud EMI EWT Ida-Lääne Koo-lituse ASi juht ja pikaajaline tarneklauslite koolitaja ning Incoterms 90 ja 2000 eestin-daja Tiit Tammemägi. Tema sõnul on kehtima hakkavaid tarneklausleid uustulnukatel iseseisvalt raskem omandada, sest lisaks suurele hulgale re-daktsioonilistele muudatus-tele on muudetud tarneklaus-lite esitamise süsteemi ja vä-hendatud sissejuhatava-sele-tava osa mahtu.

Alustajale ei piisa Incoterms 2010 ametliku teksti uurimi-sest, selgitas Tammemägi. Te-ma sõnul on selleks vaja tuge,

et Incotermsi olemusest õiges-ti aru saada.

Ent ka Incoterms 2000 hea-le tundjale jätkub, mida uuri-da ja millega kohaneda. Esi-teks kaob ära tervelt neli senist tarneklauslit DAF, DES, DEQ ja DDU. Neist esimene ja eriti vii-mane on olnud väga laialt ka-sutusel.

Kuidas ja kas uued klauslid ära jäetute kõiki funktsioone katavad, on eksporditehingu-te osalistel vaja endale selgeks teha. Uued tarnetingimused on DAT (tarnitud terminali) ja DAP (tarnitud kohale). Idee poolest peaksid need kaks uut tarnekasutust leidma väga laia kasutust.

Teine suur muutus on klaus-lite rühmitamise printsiip. Kui varem jagunesid need E, F, C ja D klauslite rühmadeks, siis nüüd on gruppe ainult kaks. Esimene 6klausliline grupp so-bib kasutamiseks kõikide veo-viiside puhul.

Teise gruppi liigitatakse aga neli veeteedel kasutatavat klauslit.

Eestikeelne raamat ilmub juba detsembrisTammemägi sõnul on redakt-sioonilisi muudatusi ka kehti-ma jäävate endiste tarneklaus-lite olemuses. Näiteks on amet-likult soovitatud EXW-klauslit kasutada siseriikliku kauba-vahetuse puhul ning rahvus-vaheliselt tuleks seda vältida. “Seda tehti küll ka meie soovi-tuste põhjal varem, kuid nüüd on see võimalus seadustatud,” kommenteeris Tammmemägi. Olulise muudatusena mainis ta ka seda, et elektrooniliste dokumentide ja teatiste kasu-tamisele antakse veelgi suu-rem tee.

Koolitaja sõnul ei tohi pä-rast uute tarnetingimuste keh-tima hakkamist tuleva aas-ta jaanuaris enam Incoterms 2000 põhjal uusi lepinguid sõl-mida, sest vaidluste korral läh-tutakse uutest klauslitest.

Eesti keeles ilmub uusi tar-neklausleid selgitav ja tutvus-tav raamat detsembris, lootis tõlkimistööga tegelev Tamme-mägi. Esimene koolitus uute tingimuste teemal toimub EMI EWTs 19. oktoobril.

� EXW Ex WorksLaadimiskoht määratud, kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul, müüja teeb kaubad kättesaadavaks ostjale enda või muus asukohas.� FCA Free CarrierLaadimiskoht määratud, kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul, müüjaveab kaubad ostjaga kokku-lepitud (veofirma) asukohta, müüja kohustuste hulka kuu-lub kaubaekspordi tollivormistus.� CPT Carriage Paid ToLaadimiskoht sihtpunktis määratud, kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul, müüja kohustuste hulka kuuluvad transpordi korraldamine ja selle eest tasumine kuni sihtpunktini ja ekspordi tollivormistus.� CIP Carriage And Insurance Paid ToLaadimiskoht sihtpunktis määratud, kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul, müüja kohustuste

hulka kuuluvad transpordi korraldamine ja selle eest tasumine kuni sihtpunktini, ekspordi tollivormistus ja kindlustuslepingu sõlmimine ostja kasuks.� DAT Delivered At TerminalTarnitud terminali, terminal määratud.� DAP Delivered At PlaceTarnitud kohale, tarne kohta kohale tarnitud.� DDP Delivered Duty PaidLaadimiskoht sihtpunktis määratud, kasutatakse kõi-kide transpordiliikide puhul, müüja kohustuste hulka kuu-luvad transpordi korraldamine ja sel-le eest tasumine kuni ostja asukohani sihtpunktis, aga sa-muti impordi tollivormistus (sh riigilõiv, litsentsid). Mahalaadimiskulud kannab ostja.� FAS Free Alongside ShipLaadimissadam määratud, ka-sutatakse meretranspordi pu-hul, müüja veab kaubad ostja-ga kokkulepitud sadamakaile,

müüja kohustuste hulka kuu-lub kaubaekspordi tollivormistus.� FOB Free On BoardLaadimissadam määratud, ka-sutatakse meretranspordi pu-hul, müüjakohustused lõpevad, kui kaup on laaditud laevatekile, müü-ja kohustuste hulka kuulub kaubaekspordi tollivormistus.� CFR Cost And FreightLaadimissadam sihtpunktis määratud, kasutatakse mere-transpordipuhul, müüja kohustused lõ-pevad, kui kaup on sihtsada-mas laevatekilt maha laaditud, müüjakohustuste hulka kuuluvad kauba ekspordi tollivormis-tus ja transport kuni sihtsa-damani.� CIF Cost, Insurance and FreightLaadimissadam sihtpunktis määratud, müüja kohustused lõpevad, kui kaup on sihtsada-mas laevatekilt mahalaaditud.

Tarnete reeglid muutuvadTarneklauslid Uue aasta jaanuar toob kaks uut reeglit tingimustesse

Jaana Pikalevjaana.pikalev@aripaev.ee

MIS ON MISIncoterms ehk tarnetingimuste kogumTranspordil kasutatava-te tarnetingimuste tundmi-ne tähendab rahaliste riski-de maandamist ning vastutu-se jagamist.Rahvusvahelises kaubandu-ses kasutatakse kogu maail-mas Rahvusvahelise Kauban-duskoja koostatud kolmetä-helisi täheühendeid ehk tar-neklausleid (Incoterms), mis määravad üheselt, milline on ostja või müüja kohustus ja kulu ühes või teises tar-neahela elemendis või kum-mal poolel lasus vaidlusalusel hetkel kaubaga seotud risk.

Allikas: Äripäev

TASUB TEADA� Tarneklauslite puuduliku tundmise tõttu on nii mõni-gi ettevõtja pidanud kand-ma asjatuid kulusid vajalikest suuremate tollimaksete või -maksude tasumisel.

Allikas: Estonian-warehouse

Allikas: ICC ja estonian-warehouse (International Chamber of Commerce)

müüja vedaja terminal

EXM

FCA

FAS

FOB

CFR

CIF

CPT

CIP

DAF

DDU

DDP

DEQ

DES

DAT

DAP

toll sadam toll terminal ostja

uued klauslid hakkavad kehtima 1.01.2010

kaovad alates 1. jaanuar 2010

müüja riskid ostja riskid

toimetaja Jaana Pikalev, tel 667 0150, e-post jaana.pikalev@aripaev.ee 28. september 2010 Äripäev

LOGISTIKA 13 toimetaja Jaana Pikalev, tel 667 0150, e-post jaana.pikalev@aripaev.ee 28. september 2010 Äripäev

Foto: Julia-Maria Linna

”Eesti on huvitatud tran-siidisuhete arendami-

sest ning koostööst lennun-duses ja meretranspordis.Andrus Ansip, peaminister, kohtumisel Hiina delegatsiooniga. 21.09.2010.

LUGEJA ARVAB

75� protsendil veokitest esines rikkumisi, sel-gus viimasest politsei kontrollreidist. Tallinnas kontrolliti raskeveokitele kehtivaid nõudeid.

NUMBER LEMMIKUDlogistikauudised.ee loetuimad uudised� Est-Trans hoolimata masust jälle Eesti esidvedaja Äripäeva autotranspordiet-tevõtete TOPis jälle esimese koha saavutanud Est-Trans Kaubaveod ASi turundusdi-rektor Jaak Kastepõld leiab, et eelmine aasta möödus ise-gi kardetust paremini ning kõik plussmärgiga tulemused

on ettevõtte jaoks head tule-mused. � Eesti vedajad jäävad pool-test Venemaa veolubadest ilmaVenemaa kehtestatud uue piirangu tõttu saavad Ees-ti vedajad tuleval aastal 940 CEMT-veoloa asemel kehti-vaid ainult 470.

TSITAAT

Eesti Logistikaklastri de-legatsioon läheb oktoob-ris visiidile Vietnami ja Hii-nasse.

Klastri Visiit toimub 8.–19 oktoobrini, mille käigus külas-tatakse Vietnamit ja Hiinat.

Eesti Logistikaklastri juht Urmas Kõiv põhjendas, et Viet-nami vastu on ärimeeste hu-vi kasvanud seetõttu, et Eesti asub Vietnami ja Venemaa va-helises kaubakoridoris. “Viet-nami ja Venemaa vahelised suhted arenevad väga jõuli-selt. Peame täpsemalt aru saa-ma Vietnami turu võimalus-test Vietnami ja Venemaa va-helises kaubavahetuses ning peame ennast vietnamlastele teadvustama atraktiivse logis-tilise asukohana ning usaldus-väärsete partneritena,” rää-kis Kõiv.

Otsitakse partnereidTema sõnul on visiidi eesmärk tutvuda Vietnami turu võima-lustega. Samuti tahetakse luua suhteid Vietnami klientide ja arvamusliidritega.

H i i n a s k ü l a s t a t a k s e Shenzheni logistika- ja trans-pordimessi, et seal uusi klien-disuhteid arendada.

“Lisaks kutsume ka meie

VEOLOADVeo- ja tegevusload lähevad odavamaks tulevast aastast Majandus- ja kommunikatsioo-niminister Juhan Parts allkir-jastas eelmisel nädalal käsk-kirja, millega tunnistas rahvus-vahelise autoveo dokumentide väljastaja hanke võitjaks Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA), mille tulemusena veoteenuste osu-tamiseks vajalike lubade mak-sumused vähenevad oluliselt alates uuest aastast.Tulenevalt sellest vähenevad ka vedajate kulud autoveo te-gevuslubade, veolubade ja muude autoveo dokumentide taotlemiseks.ERAA pakkumine oli kahest esitatust soodsaim ning viie-aastase perioodi maksumus on ligikaudu 21 miljonit kroo-ni. Võrreldes praegu kehtiva halduslepingu maksumusega, on see üle poole võrra väiksem summa.Eelkõige alaneb CEMTi veo-

loa hind, mis uuest aastast ala-neb senise 5880 krooni pealt 1200 krooni peale, riikideva-helise kahepoolse veoloa hind langeb 100 kroonilt 50 kroo-nile ning ühenduse tegevusloa hind 3000 kroonilt 2000 kroo-nile (ilma käibemaksuta).

INFRAParts: riik katab lennujaama julgestus- ja päästekuludEt muuta Tallinna Lennujaam lennufirmade jaoks atraktiiv-semaks, lubab riik katta riigi-eelarvest julgestus- ja pääste-kulud, ütles majandus-ja kom-munikatsiooniminister Juhan Parts.Euroopa Liidu reeglite järgi on lubatud riigieelarvest katta lennujaama julgestus- ja pääs-tekulud. Selleks, et kindlusta-da Eestile parem lennuühen-dus, kavatseb riik need ku-lud enda katta võtta, lubas ta. Seni on lennujaam julgestus- ja päästekulud katnud oma teenitud tulude arvel.

Klaster Eesti ettevõtjad sõidavad suhete arendamiseks visiidile

Logistikaärimeeste uues huviorbiidis on Vietnam

EESTI – SOOME – LÄTI – LEEDU

KOPRA TRANSPORT OÜ annab teada, et alates novembrist ASUME UUEL AADRESSIL:

Küti 2, 10415 Tallinn / üldtelefon: 648 5255

www.kopra-trans.euRahvusvaheline ja Eesti-sisene transport,

lao- ja terminaliteenused

kaubaalused.com

Telefon 51 05 565

Möödunud nädalal andis Mäo möödasõidu ehitaja märku, et suur teeprojekt valmib tähtaegselt ning Tartu tuleb seeläbi Tallin-nale ca kilomeetri võrra lähemale, mis vähendab ka sõiduaega 1,5 minutit. Veofirmad aga kiidavad, et palju olulisem kiirusest on teesõlme ohutus, mis sel-lega paraneb.

Uue möödasõidu valmimi-ne on transpordifirma Elstera ASi juhi Ivo Elsteri jaoks iga-ti positiivne. “Läbime igapäe-vaselt Mäo liiklussõlme veda-des kaupu Talllinna ja Tartu vahel,” põhjendas Elster. Ve-daja sõnul ei ole uue liiklus-sõlme puhul ajaline võit nii-võrd oluline aspekt, kuivõrd uus ja sile tee ning loogilisem ülesehitus transiitliikluse lä-bimisel.

“Lisaks oluline kasv liik-lusohutuses ja keskkonna-säästlikkuses antud liiklus-alal,” märkis ta.

Ka Transpoint Internatio-nal (EST) ASi juht Meelis Mäe pidas Mäo möödasõidu val-mimise juures olulisemaks seda, et kahe suurlinna vahe-line liiklus saab palju liiklus-sõbralikumaks.

1. oktoobriks saab val-mis Tallinna–Tartu maan-teel Mäo möödasõit, mis lü-hendab suurlinnade vahelist teed 0,7 kilomeetri võrra ja vähendab sõiduaega umbes 1,5 minuti võrra.

Nordecon Infra ASi juha-tuse liige, teedeehituse di-rektor Jaanus Taro lubas Mäo möödasõidul kõik tööd lõpe-tada tähtajaks.

Mäo möödasõidu hanke käigus projekteeriti ja ehita-ti Tallinna–Tartu–Võru–Lu-hamaa maantee 85. ja 91. ki-lomeetri vahel asuv lõik uue-le trassile.

Liiklejate jaoks olulisem on see, et uus liiklussõlm on endisest lahendusest oluli-selt ohutum.

Eesti maanteedel esimese nii mastaapse projekteerimis-ehitushanke maksumuseks kujunes koos käibemaksuga 474 miljonit krooni.

Jaana Pikalev

� Eesti vedajad jäävad pool-test Venemaa veolubadest ilma.� Veolubade vähenemise uudise peale kommentee-rib lugeja, et tegemist on tõe-näoliselt järjekordse turgu kaitsva meetmega. “Järje-kordne plaan või üritus suu-nata kaubad Venemaa sa-damatesse, raudteele,” ar-vab ta. � Selline üritus aga viib kir-jutaja hinnangul veo hinnad üles, samuti kaupade hinnad Venemaal, millele järgneb arvatavasti ka inflatsioon. “Ühe totalitaarse riigi eksis-tents saab toimida ainult üha suureneva riikliku kontrolli kaudu, kui rahalisi vahendeid napib,” kirjutab ta.� Samas on avaldanud arva-must ka teine lugeja, kes on kindel, et veolubade vähene-mise järel hakkavad Venemaa

veohinnad vuhinal ülespoo-le liikuma.� ERAA teatel Venemaa uue piirangu tõttu saavad Ees-ti vedajad tuleval aastal 940 CEMT-veoloa asemel kehti-vaid ainult 470.� Vene Föderatsiooni trans-pordiminister Igor Levitin tea-tas Rahvusvahelise Transpor-di Foorumi (ITF) peasekretä-rile saadetud ametlikus kir-jas, et Venemaa on otsus-tanud alates 2011. aastast ühepoolselt vähendada Ve-nemaal kehtivate CEMTi veo-lubade baaskvooti 67 loale. � See tähendab, et igal veo-lubade kvoodisüsteemis osa-leval riigil on baaskvoodist Venemaal kehtivate CEMTi veolubade baaskvoodiks maksimaalselt 67 luba ning sama suur on ka Venemaa vedajatele eraldatav CEMTi veolubade baaskvoot.

Infra: Liiklussõlm saab valmis

Vedajate rõõm: Mäo möödasõit saab oktoobrist ohutum

Venemaa vähendab veolube, et suunata kaubad oma sadamatesse

TASUB TEADAKlastri peamine eesmärk 2010. aastal on tõsta märga-tavalt logistikaklastri ettevõ-tete ja ettevõtjate teadmist ärivõimaluste kohta sihttur-gudel ning teadvustada po-tentsiaalsetele äripartnerite-le sihtturgudel Eesti logisti-kasektori konkurentsieelised ja arendada ärikontakte. Eesmärkide saavutamiseks toimuvad õppereisid, luuak-se kontakte messidel ja kon-verentsidel ning viiakse läbi ühiseid turundusüritusi siht-turgudel ning luuakse klien-dihaldussüsteem.

Klastri eesmärgid 2012. aas-ta lõpuks:� on loodud 25 uut innovaa-tilist, kõrge ekspordipotent-siaaliga toodet ja teenust� saavutatud on sektorisi-sene ühtne arusaam ja kok-kulepe.

NUMBER

20 mln� krooni on logistikaklastri eelarve kolmeks aastaks.

Hiina kliendid Eesti rahvus-päeva üritustele Shenzheni, kus soovime neile tutvustada ka Eesti kultuuri ja inimesi,” mainis Kõiv.

Eestit tutvustav konverentsMuu hulgas on plaanis ka al-la kirjutada koostöömemo-randumid Vietnami Freight Forwarders Associationi ja Eesti Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni vahel. Samu-ti Eesti Sadamate Liidu ja Ho Chi Minh City sadama ette-võtete liidu vahel. Lisaks kor-raldab klaster Ho Chi Minhis Vietnami klientidele Eestit lo-gistilist asukohta ja võimalusi tutvustava konverentsi.

Visiidile sõidavad majan-dus- ja kommunikatsiooni-ministeeriumist Eero Pärg-mäe, Tallinna Sadamast Ain Kaljurand, Allan Kiil ja Erik Ringmaa, Eesti Raudteest Kai-do Simmermann, Janek Oja-mäe ja Jaanus Paas, Tallinna Lennujaamast Erik Sakkov, Estevest Üllar Raad, Tõnis Pohla ja Tarmo Nurmetalo, Smartenist Mait Miller, RRKst Tiit Karu ja Teet Saarepera, LTAst Andrus Kuusmann ja klastrijuht Urmas Kõiv.

Jaana Pikalev

NUMBER

474� miljonit krooni läks maks-ma Mäo liiklussõlm.

� Eesti Logistikaklastri juht Ur-mas Kõiv.

logistikauudised.ee

Tea, mis toimub!

Äripäev 28. september 2010 toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post arvamus@aripaev.ee

14

ARVAMUS Äripäev 28. september 2010 toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post arvamus@aripaev.ee

” Kas see on toimetulemi-

ne, vabalt elamine, auto, maja või mida-gi muud?Andrus Saar, sotsioloog küsib, mis on rikkus?

ÄRILAUSE

Äripäev, 27.09.2010| toimetuse seisukoht | kommentaarid |

1992� Registreeriti ravimifirma AS Nycomed Sefa.

1993� Erastamisagentuur müüs kodutekstiilitootja RASi Wendre 4 miljoni krooni eest ASile Vely & Co, mille põhi-osanik oli Tõnu Laks. � Armin Karu registreeris ka-siinoäri korraldamiseks ASi Benetreks Casino Group, mis võttis õige pea kasutusele kaubamärgi Olympic.

1994� Erastamisagentuur otsus-tas müüa 66,6% Pärnu leiva-kombinaadi ehk RASi Cibus aktsiatest kombinaadi töö-tajatest moodustatud ASile Pärnu Leib.� Teel Tallinnast Stockholmi uppus reisiparvlaev Estonia, hukkus 852 ja päästeti 137 inimest.

1999� Tartu linn erastas ASi Tam-me Soojus ASile Eraküte.

2000� Telia müüs 60% ASist Starman 166 mln kr eest in-vesteerimisfondile EECI.

2001� AS Skinest Projekt oman-das koos Marcel Vichmanni ASiga EVR Ekspress pankro-tistunud ASi Valga Külmutus-vagunite Depoo varad.� AS Astro Invest ostis kos-meetika ja kodukeemiafirma ASi Orto kõik aktsiad.

2005� ASi Baltika senine suurosa-nik investeerimisfond Bal-tic Republic Fund müüs 216 miljoni krooni eest ettevõtte juhtkonnale maha kogu oma 34,56% osaluse.

Väinu Rozental

EESTI ÄRI LUGU 28. september

Tänane Äripäev kirjutab nn ausa hinnastamise leppest, ühest värs-kest kampaaniast, millega kinnita-

takse tarbijale, et eurole üleminek ei tõs-ta põhjendamatult hindu. Äripäeva arva-tes on see kampaania silmakirjalik.

Armsad sõbrad – nii üllatav kui see ka ei tundu, me vabas ja demokraatlikus Eesti Vabariigis kehtib turumajandus! See tähendab, et kõik siin tegutsevad et-tevõtjad võivad hindu muuta nii, nagu nad ise heaks arvavad! Tõsi, on mõned valdkonnad, kus ettevõtja ei saa oma äranägemise järgi hindu muuta, vaid peab konkurentsiametilt luba küsima. Wikipedia defineerib turumajandust järgmiselt: turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mi-da iseloomustab majandusvabadus, kon-kurents ning hinna kujunemine nõud-mise-pakkumise suhte tulemusena. Ja sellega on ju kõik öeldud. Ehk – kui min-gi kaup on liiga kallis, siis tarbija seda ei osta ning tootja peab suureneva laosei-su ja kahaneva rahavoo juures uue hin-na välja pakkuma. Ja vastupidi, ka liiga odav kaup on tootjale halb. Õige hinna-piiri tunnetamine on väga oluline.

Äripäeva arvates on praegune hinda-de ümber toimuv palagan hirmuäratav – me ei taha ju ajas 20 aastat tagasi rän-nata, me ei taha tagasi aega, kus riik üt-les, kui palju midagi toota on vaja ja kui palju täpselt kopikapealt üks tooteühik kaupluses maksta tohib. Otse loomuli-kult on ka Äripäev täheldanud viimasel

ajal vohama hakanud nõuka-nostalgia-buumi, kuid kas me tegelikult ikka ihka-me elada riigis, kus riik ütleb, kui palju piimaliiter poes maksma peab? Võib kõ-lada paranoiliselt, kuid meie meelest on sellest vaid üks sammuke edasi punkti, kus riik ütleb, mida öelda või mõelda to-hib. Ja isegi kui see kampaania tehti ül-

lal eesmärgil, et paratamatult tulevat hinnatõusu ei hakataks euroga seosta-ma, on mitmete asjaolude kokkulange-misel (kas või leiva ja piima hinna tõst-mine või koostõstmise soov) nüüd saa-mas häbiplekki iga ettevõtja, kes tahab hinda tõsta.

Tegelikult on ju Eestis tegutseval ette-võtjal juba praegu kohustus näidata hin-du mõlemas vääringus, kasutades kon-verteerimiseks ametlikku kurssi 1 eu-ro = 15,6466 krooni. Ka ümardades ei saa euro hindu tõsta – ümardamine on ko-hustuslik vähemalt ühe eurosendi täp-susega ja ümardada tuleb kolmanda ko-ha järgi pärast koma. Milleks siis veel üht kampaaniat? Eriti sellist, mille sisse-juhatav tekst ütleb: “ausa hinnastamise leppe kohaselt annab sellega liitunud et-tevõtja nõusoleku, et seoses eurole üle-minekuga ei tõsteta põhjendamatult hindu”. Pange tähele: põhjendamatult! Ometi teab Eestis juba lasteaialapski kõ-nekäändu: vaid loll ei leia põhjendust.

Äripäeva hinnangul on ausa hinnastamise leppe kampaaniale kulu-nud raha mahavisatud raha. Ausalt öel-des on meil ükspuha, kas selle raha õige koht on Eesti või n-ö Euroopa Liidu mak-sumaksja taskus. Meie tasku ju seegi.

Silmakirjalikult aus hinnastamine

LOE ÄRIPÄEVAST

“Ausa hinna lepe kõmiseb õõnsalt” � lk 4–5 kaanelugu

JUHTKIRI

”Kuid kas me te-

gelikult ikka ihkame elada riigis, kus riik ütleb tootjale-kaupmehele, kui palju üks piimaliiter poes maksma peab?

KÄSIRAAMATUTE FOORUM

Tööandja soovib jagada töötajate vahel ära maja haldamisega seotud ko-hustused. Kuidas oleks mõistlik töötajaga selline kokkulepe sõlmida? Kas tuleks vormistada tööle-pingu muudatus ja lisa-da uus tööülesanne ame-tijuhendisse või tuleks vormistada eraldi kokku-lepe? Kas tööandja saab panna töötajale ühepool-selt kohustust näiteks käskkirjaga?

Täiendavate kohustus-te panek tööandjale vormistatakse ühel

või teisel viisil kokkulep-pena. Ei ole tähtis, kas sel-line kokkulepe vormista-takse nummerdatud lisa-na töölepingule või lihtsalt töötaja ja tööandja kokku-leppena – igal juhul on see osaks nendevahelisest töö-suhtest.

Tööandja ei saa ühe-poolselt panna töötajale kohustusi, mis ei ole vasta-vuses töötaja töölepingus kokkulepituga.

Oleme koondanud tööta-ja vähem kui aasta aega tagasi. Seoses praegu-se töömahu kasvuga võ-taksime meelsasti sama töötaja tööle tagasi. Kas me võime ta ennistada

samale ametikohale? Le-pingusse sooviks ka ära märkida, et töötab osali-se tööajaga – kui täpselt peab välja tooma osalise tööaja, kui seda veel ise-gi täpselt ei tea. Ette on nähtud tunnipalk.

Mõistagi võib töö-mahu taas kasva-misel võtta uuesti

tööle teil juba varem sama tööd teinud töötaja. Kuna eelmine tööleping on aas-ta eest lõpetatud, siis on si-suliselt tegemist uue töö-lepingu sõlmimisega. Sa-mas võib selles lepingus kokku leppida varasemaga võrdsed tingimused ning soovi korral arvestada töö-tamise kestuse hulka ka enne koondamist tööta-tud aega.

Tööaeg on üks töölepin-gu kohustuslikke tingimu-si. Seega peaks töölepin-gus ikkagi sisalduma, kui palju töötaja teatud ajava-hemiku (päev, nädal, kuu) kohta töötab. Kokkulepi-tud tööaeg paneb kohus-tuse mõlemale poolele – töötaja peab kokkulepi-tud mahus tööülesandeid täitma ja tööandja töötajat tööga varustama.

advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN

Lisatöödest ja koondatu ennistamisest

LOE JA KÜSI VEEBIS

� kasiraamat.aripaev.eeÄripäeva käsiraamatute foorumis vastavad küsimustele töö-õiguse, maksude, ehituse, kinnisvara ja raamatupidamise asjatundjad. Esita oma küsimus: kasiraamat@aripaev.ee

toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post arvamus@aripaev.ee 28. september 2010 Äripäev

ARVAMUS 15 toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post arvamus@aripaev.ee 28. september 2010 Äripäev

O leme korduvalt al-gatanud riigikogus eelnõu, et tööand-

jat ei karistataks erisoodus-tusmaksuga, kui ta töötaja-le näiteks hambaravi või ter-visekontrolli kinni maksab. Või ravimeid osta aitab. Rii-gikogu rahanduskomisjon hääletas selle eelnõu samu-ti mitmendat korda maha, mis veel ei tähenda, et eel-nõu üldse menetlusest väl-ja läheks.

Nii ongi – ühtpidi peetakse oluliseks rahva tervist ja kõi-ke muud head, praktikas ei nähta aga puude taga metsa ja kiputakse kõiki tööandjaid juba ette petturiteks pidama. Praegu on nii, et kui ettevõt-ja on nõus teie hambaraviar-vest maksma kinni näiteks 1000 krooni, siis lisaks käi-bemaksule maksab ta riigi-le veel ära pea 700 krooni!

See ongi see kurikuulus eri-soodustusmaks! Teie tervi-se heaks tehtud kulu on rii-

gi poolt vaadates erisoodus-tus – pisut absurdne ju. Vas-tuargumendina on öeldud, et sellise eelnõu seaduseks vormistamise järel hakkavad ettevõtjad kõik kooris palka hambaravis ja ravimites väl-ja maksma. Aga kui usuta-vana tundub, et inimesed on nõus ainult hambaravi eest täispäevad tööd tegema? Või juba ette osast palgast loo-buma – lootuses, et haigeks jäädes on tööandja ehk nõus saamata raha raviks maks-ma. Midagi tahaks ju ham-maste taha ka saada, et hing sees püsiks. Ja küttearve ta-hab maksmist.

Mitmed ettevõtjad on rää-kinud, et nad maksaks tõesti töötaja ravikuludest kas või osagi kinni, aga nad ei pea õigeks, et riik neid selle eest kõrge maksuga karistab.

Ravikindlustusmaksu maksab ettevõtja ju nagunii.

Teine asi kogu loo juures on see, et ega riigil ka siis, kui ravilt ja ravimitelt erisoo-dustusmaks maha võtta, mi-dagi saamata ei jää. Kuna see raha liigub tervishoidu, siis vähemalt pool sellest kulub ju palkadeks – millest maks-takse nii tulu- kui ka sot-siaalmaksu. Ja teise poole ra-ha pealt läheb riigile käibe-maks. Kokku saab riik mak-sudena ikka vaata et 30% ta-gasi. Kui sellega õnnestub li-saks mõni haiguspäev tööta-ja kohta ära hoida, on kasud nii tööandjale, haigekassale kui ka ka riigile ilmsed.

Kutsume kõiki riigikogu liikmeid üles tööandjaid ja töötajaid usaldama, et tervi-sekuludelt erisoodustusmak-su kaotamine täidab just se-da eesmärki, mis eelnõul on – parandada tööandja abiga töötajate tervist!

H innamuutuste anatoo-mia on lihtne – ühest küljest liigutavad hin-

du toote objektiivsed tegu-rid, näiteks toote sisendi-te hinnamuutused ja teisalt ühiskonna valmisolek või lausa ootus hindade tõusuks.Ega selles, et ettevõtja tahab hindu tõsta, ei ole midagi ebaloomulikku, see on inim-lik. Kuid sellele seisavad vas-tu kaks võimsat mehhanis-mi: konkurents ja elanikkon-na ostuvõime.

Kui majandus läheb üles-mäge, siis on isegi toimi-va konkurentsi puhul ostjad valmis ostma kaupu kõrge-ma hinnaga, sest nende sis-setulekud võimaldavad se-da. Selline tendents oli val-dav masueelsele perioodile, mil tundus, et heaolu ja sis-setulekute kasvul pole piire. Masu piiras ostjate võimalu-si, tekkis ka surve hindade langusele. Kuid lisaks ostu-võime kahanemisele mängis otsustavat rolli ühiskonna ootus hindade languseks.

Nüüd on tekkinud uued ootused: esiteks püüd ma-jandust kasvama rääki-da ja teiseks müstiline eurohirm(utamine). Kui-võrd hästi toimib hinnatõu-su ootuse tungrauana kuu-lujutt, ei ole vaja kaugest mi-nevikust otsida. Kuulujutt on nagu tuntud lastemäng rik-kis telefonist, kuid kui las-

temängus on sellisest tule-musest palju nalja ja naeru, siis pärismaailmas tekkib võimendatud ringlainetus. Kuuldus hakkab elama oma elu, millel pole liikuma pa-nija ega tema eesmärkidega mingit sidet. Kuna kuulduse liikuma panija ei tunne oma juttu tagasisides ära, siis ta käsitleb seda kui uut allikat või kinnitust oma esialgsele jutule – tekibki võimendus, mis läheb järgmisele ringile. Ehk kui me algselt rääkisime teemal, et näiteks euro tu-lek ilmselt ümardab mingeid hindu üles ja teisi tänu võr-reldavusele teiste turgudega

allapoole, siis pikapeale unu-nes väite teine pool. Nii hak-kasime tegelema vaid hin-natõusu võimalusega. Mee-dia, vahendades päevast päe-va hinnatõusu võimalikkust, ongi loonud olukorra, mi-da võib hinnata hinnatõusu ootuseks. Kui ikka iga päev räägitakse, et hinnad kohe-kohe tõusevad, siis nad ka tõusevad.

Tootjad omakorda loovad õhkkonna hinnatõusu kui paratamatuse peatsest saa-bumisest. Siin toimib mitu stsenaariumi, mis tähelepa-nematut kuulajat eksitavad, näiteks sisendite hinnatõus, mis on küll objektiivne, kuid pole tihti proportsionaalne. Järgmisena luuakse hea onu müüt – me peaksime küll hindu tõstma 25%, kuid tõs-tame vaid 15.

Seejärel tulevad kõige veidramad põhjendused: hindu on vaja tõsta efektiiv-suse säilitamiseks või et kui suur leivatootja tõstab hin-du, siis ei pääse väikesed lei-vatootjad hinnatõusuga kaa-saminemisest. Tegelikus maailmas pole hinnatõstmi-ne efektiivsus, vaid kasumi suurendamine ja kui üks et-tevõtja tõstab hindu, siis teis-tel on parem võimalus oma toodetega konkureerida.

Kõik need veidrad aval-dused, mis on kantud iharu-sest hindu kergitada, võik-

sidki jääda lihtsalt tobedus-teks, kuid asjal on hulka sü-gavam mõõde ja see on kon-kurentsiõiguse mõõde. Ni-melt sedastab konkurentsi-seadus, et konkurentsi kah-justava teabe vahetamine on keelatud ehk konkurent-si toimimise aluseks on tead-matus oma konkurendi tege-vuse kohta.

Kindlasti mõjub konku-rentsile halvasti, kui meedia-le info andmise sildi all te-gelikult vahetatakse infor-matsiooni. Kui ettevõtja tea-tab, et tõstab hinda X päeval Y protsenti ja teine on lahke teadustama, et teeb sama Z päeval C protsenti, siis ei toi-mi enam normaalne konku-rents, vaid midagi, mis on vä-ga sarnane kooskõlastatud tegevusega.

Nagu öeldud, meil on juba loodud hinnatõusu ootuse õhkkond, nüüd on vaid küsi-mus, kas meie, tarbijad, lase-me sellel toimuda või mitte. See, et tarbija on kuningas, pole lihtsalt sõnakõlks, kuid kui paljud meist oma ku-ninglikku õigust kasutavad? Kui me kasutame oma ku-ninglikku õigust osta leiba mitte kõrgemalt kui X EEK/kg, juustu Y EEK/kg, sinki Z EEK/kg, siis ei jää ettevõtjal üle muud, kui kohaneda ku-ningliku tahtega. Vastasel ju-hul peab kuningas kohane-ma tootja tahtega.

VAHENDAB

VAHENDAB

KIREV ILMMaailmameister!

Taas kord on meil rõõm teata-da, et üks Eesti mees on maa-ilmameistriks kroonitud – se-dapuhku tuli hea uudis Hor-vaatias toimunud raie maail-mameistrivõistlustelt, kus võit-jaks kuulutati ettevõtja Andres Olesk, kes on raiespordis ka võistkondlik maailmameister (Eesti meeskond võitis 2006).

� OÜ Valga Puu juhataja Andres Olesk tõi Horvaa-tias toimunud maailma-meistrivõistlustelt kulla.

3� aastat pärast ametist lahkumist on Euroopa Komisjoni vo-linikul õigus saada üleminekuhüvitist, mis moodustab 40–66 protsenti tema kuupalgast (keskmiselt 317 000 krooni)! Sel-les valguses ei tundugi meie riigis asjad väga hullud olema...

NUMBER

Tarbija kuninglikud õigused

Üleskutse Riigikogu, usalda tööandjaid ja töötajaid!

”See, et tarbija on

kuningas, pole lihtsalt sõna-kõlks, kuid kui paljud meist oma kuninglikku õi-gust kasutavad?

� Peeter Tammistu, majan-dusanalüütik

”Praktikas ei nähta

aga puude taga metsa.

Erisoodustus või tervis?

� Toomas Trapido, riigikogu liige, Erakond Eestimaa Rohelised eestkõneleja

� Aleksander Laane, roheli-sed, juhatuse liige

Tel 528 4966, 620 5051

www.melton.ee

RoostevabadLAOKAALUD

Hinnad al 6500 krooni

FIRMAKAUPLUS

LilledLilledsinu kontorissesinu kontorisseikka Nurmikoikka Nurmiko

firmakauplusestfirmakauplusestLillede VillaLillede Villa

Lillede Villa – LillepoodPaldiski mnt 102, Rocca Keskuses

Avatud E–P 10–21lilledevilla@nurmiko.ee

või helistage tel 524 8923

www.logovaip.ee 60 25 800

Tervita kliente omanäolise

logovaibaga!

kaubaalused.com

Telefon 51 05 565

Äripäev 28. september 2010 toimetaja Silvia Viidik, tel 667 0166, e-post silvia.viidik@aripaev.ee

16

INVESTOR| börsid | aktsiad | fondid |

Äripäev 28. september 2010 toimetaja Silvia Viidik, tel 667 0166, e-post silvia.viidik@aripaev.ee

160

220

280

340

400

090705030111

PÄEVA TEGIJAVestas Wind Systems -3,7%

� Silvia Viidik

Kuigi aktsia-, võlakir-ja- ja tooraineturud on enamikule investorite-

le kõige lihtsamini arusaada-vad, hästi kättesaadavad ning likviidsemad, on neid varasid vähem usaldavad, mõnevõr-ra varakamad inimesed leid-nud tee alternatiivsete inves-teeringuteni. Valikute tege-misel juhinduvad nad kirest ja hobist.

Kui alati tuletatakse meel-de, et aktsiasse ei tohi armu-da, sest teda on sellisel juhul õigel ajal raske müüa, siis ha-ruldaste alternatiivsete inves-teeringute tegemisel kipuvad investorid just südame järgi valima, eriti kui on tegemist selle aasta populaarsemate objektidega, nagu kunst, kal-lid veinid, mündid, antiikese-med või väärtuslikud margid. Viimastest on ka siin rubrii-gis mõni aeg tagasi põhjali-kumalt kirjutatud.

Väga jõukatele investorite-le on läbi aegade meeldinud kollektsioneerida kunsti, mi-da kas enda kaunites kodu-des demonstreerida või saa-ta koos näitustega mööda maailma reisima. Selle aas-ta esimesel poolel ulatus üle-ilmne kunstioksjonite käi-ve kunstituru andmeid kogu-va Artprice’i hinnangul 2,9 miljardi euroni. Tegemist on küll pisut väiksema tulemu-sega kui 2007. aasta esime-sel poolel saavutatud 3,7 mil-jardit eurot, kuid siiski mär-kimisväärne paranemine eel-mise aasta esimese kuue kuu-ga võrreldes, mil oksjonitel müüdi kunsti vaid 1,2 miljar-di euro eest. Artprice kirjutas oma raportis, et tänu kõrglii-ga kunstiinvestorite (ja nen-dega koos ilmselt sama klas-si kunstiteoste) naasmisele oksjonitele ning ka Aasia turu jõulisele pealetungile müüak-se tippteoseid jälle 8kohalis-te eurohindadega ning New Yorgi andmetele tuginedes on pigem tõenäoline ära müüa miljon dollarit maksev teos kui 100 000dollariline. Ja ha-ruldane kunst, kui seda õi-gesti hoida, väärtust niisama lihtsalt ei kaota.

Teine, Merrill Lynchi ja Capgemini maailma rikkus-raporti järgi küll pisut vähem

koht kunstnik teose teos müügi aeg ja oksjonimaja müügihind dollarites

1. Alberto Giacometti 92 521 600 “L’homme qui marche I” 03.02.2010 Sotheby’s London 2. Pablo Picasso 45 814 900 “Portrait d’Angel Fernandez de Soto” 23.06.2010 Christie’s London 3. William Turner 40 211 100 “Modern Rome-Campo Vaccino” 07.07.2010 Sotheby’s London 4. Gustav Klimt 38 284 800 “Church in Casson-Landscape with...” 03.02.2010 Sotheby’s London 5. Édouard Manet 29 674 000 “Portrait de Manet par lui-même, 22.06.2010 Sotheby’s London en buste” 6. Gustav Klimt 24 754 825 “Frauenbildnis” 23.06.2010 Christie’s London 7. André Derain 21 513 650 “Arbres à Collioure” 22.06.2010 Sotheby’s London 8. Paul Cézanne 16 749 600 “Pichet et fruits sur une table” 03.02.2010 Sotheby’s London 9. Pablo Picasso 15 961 320 “Le baiser” (1969) 23.06.2010 Christie’s London10. Henri Matisse 15 578 850 “Odalisque jouant aux dames” (1928) 22.06.2010 Sotheby’s LondonAllikas: Artprice.com

Investeering südame järgiPortfell Osta võib ka midagi südamelähedast

populaarne, kuid sellegipoo-lest piisavalt austajaid leid-nud investeering on harul-dased ja kallid veinid. Nende hindadele saab panustada ju-ba umbes aasta kuni 18 kuud enne veinide jõudmist vaati-dest pudelitesse n-ö veinifu-tuuride ehk en primeur’ide kaudu. Futuuride hinnad sõl-tuvad degusteerijate antud varajastest hinnetest ning just sel perioodil on veini tu-levasse hinnatõusu kõige odavam panustada. Siiski tu-leb arvestada ka võimalusega, et esialgne hinnang ning hi-lisemad testid päris kokku ei lange, millele reageerib suure tõenäosusega seejärel ka vei-ni hind.

Veinimaaklerlusega tegele-va Fine + Rare Winesi and-metest selgub näiteks, et Château Lafite Rothschild 2009 on oma juunikuisest 10 000 naelsterlingi suuru-sest kasti alghinnast kerki-nud juba 36 protsenti ning Château Latour 2009 hind on samal ajal sama suure alg-hinna pealt tõusnud 20 prot-senti. Alates 2004. aastast, mil Fine + Rare hakkas vei-nide andmebaasi koostama, on Château Lafite Rothschild 2000 hind kerkinud 611 prot-senti. Selle kõrval küll üs-na tagasihoidlikud, aga siis-ki arvestatavad 255 protsenti on kerkinud Château Petrus 2000 hind.

Fine + Rare Winesi asutaja ja juhi Mark Bedini sõnul on veiniinvesteeringu positiivne külg see, et investeerimisob-jekti jääb aja möödudes järe-le üha vähem, sest inimesed joovad osa toodangust ära. Seetõttu on väga tõenäoline, et veini hind kerkib, kui vein ise vananeb, muutub harul-dasemaks ja nõudlus kasvab. Asjaolu, mis ilmselt peaks ka haruldust hindavat investo-rit alarmeerima, on hiiglaslik Aasia turg, mis end sinna sät-tinud Euroopa veinimüüjate sõnul on alles ärkamas.

KUNST Sel aastal on tehtud suuri investeeringuid kunsti� Alberto Giacometti kuju “L’homme qui marche I” (“Mees, kes marsib I”) müüdi oksjonil selle aasta seni kõrgeima hinnaga – ost-ja käis välja 92,5 miljonit eurot.Foto: PA Wire/Scanpix

toimetaja Silvia Viidik, tel 667 0166, e-post silvia.viidik@aripaev.ee 28. september 2010 Äripäev

INVESTOR 17 toimetaja Silvia Viidik, tel 667 0166, e-post silvia.viidik@aripaev.ee 28. september 2010 Äripäev

täna� avaldab kvartalitulemused Rootsi jaekaubandusettevõte Kappahl, kellelt oodatakse 38% kasumi kasvu, 146,89 miljonile SEKile, ning käibe 4% kasvu, 1,27 miljardile SEKile.

INTRESS

0,9

1,0

1,1

1,2

090705030111

KASIINOOlympicu tegevuslitsents sai Poolas uuenduseOlympic EG kasiinole väljastati eelmisel reedel Poolas uus te-gevuslitsents. Uuendatud lit-sentsi saanud kasiino asub Varssavis Hiltoni viietärniho-tellis ning kindlustab ka kasii-noettevõtte pikaajalise tege-vuse Poola turul, selgus börsi-teatest. Välja tuuakse asjaolu, et sealne kasiinolitsentside arv on piiratud ning täiendavaid

litsentse Varssavi piirkonnas ei väljastata. Uue litsentsi saanud Olympic Casino Sunrise’i kasiino on rii-gi suurim, seal on 1500 ruut-meetrit pinda, 90 mänguau-tomaati ja 20 mängulauda. Hiltoni hotellikompleksis, kus asub Olympicu kasiino, on muu hulgas linna suurim konverent-si- ja tervisekeskus.

Kommertspankade intressitootedjooksev hoius %

pank keskmiseltkuu jäägilt (10)

kuupüsijäägilt

tähtajaline hoius %

1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa

SEB Tornimäe 2, Tallinn, tel 665 5100Swedbank Liivalaia 8, Tallinn, tel (24h) 631 0310, e-post: info@swedbank.eeTallinna Äripank Vana-Viru 7, Tallinn, tel 668 8088, faks 668 8089Nordea Pank Liivalaia 45/47, Tallinn, tel 628 3300, faks 628 3201 e-post: tallinn@nordea.comSampo Pank Narva mnt 11, Tallinn, tel (24h) 680 0800, e-post: info@sampopank.ee, Marfin Pank Eesti Pärnu mnt 12, Tallinn, tel 680 2500, faks 680 2501Citadele Pank Roosikrantsi 2, Tallinn, tel 770 0000, faks 770 0001, e-post: info@citadele.eeBIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333,

faks 737 7582, e-post: bigbank@bigbank.ee, www.bigbank.eeDnB NORD Pank Tartu mnt 10, Tallinn, tel 686 8500, faks 686 8501, e-post: info@dnbnord.ee, www.dnbnord.ee AS UniCredit Bank Eesti filiaal Liivalaia 13, Tallinn, tel 668 8300, www.unicreditbank.ee, e-post: kliendiinfo@unicreditgroup.eeLHV Pank Tartu mnt.2, tel. 680 0400, fax 680 0402, e-post: lhv@lhv.ee, www.lhv.eeAB Bankas “Snoras” Eesti Filiaal Roosikrantsi 17, Tallinn 10119 tel 627 2976Eesti Krediidipank Narva mnt 4, Tallinn,tel 669 0941, faks 661 6037

Pankade kontaktandmed

tähtajaline hoius %, USD tähtajaline hoius %, EUR

pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa

Arvelduskonto, reservhoiuse ja kasutushoiuse intressid% päevasaldolt klient hõbeklient kuldklientNordea Pank

arvelduskonto, eraisikudEEK, EUR 0,10 0,10 0,10reservhoius, eraisikudEEK 0,30 0,35 0,45EUR 0,20 0,25 0,35

Raha väljamaksmine erakliendile 1päevase ja

ärikliendile 14päevase etteteatamisega.

Eesti Panga kursid 27.09valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK

Tuneesia dinaar TND 8,11074000Ukraina grivna UAH 1,46717000Ungari forint HUF 0,05639790USA dollar USD 11,64050000Usbekistani somm UZS 0,00719043Aserbaidžaani manat AZN 14,49900000Rumeenia leu RON 3,68330000Türgi liir TRY 7,87799000Uus-Meremaa dollar NZD 8,54007000Valgevene uus rubla BYR 0,00385703Venemaa rubla RUB 0,38023500Venezuela boliivar VEF 2,71050000

USD 11,64 kr

SEK 1,70 kr

VALUUTA

GBP 18,39 kr

RUB 0,38 kr

Araabia ÜE dirham AED 3,16934000Argentina peeso ARS 2,94138000Austraalia dollar AUD 11,16500000Brasiilia reaal BRL 6,80513000Bulgaaria leev BGN 8,00036000Egiptuse nael EGP 2,04316000Euro EUR 15,64660000Gruusia lari GEL 6,45126000Hiina jüaan (renminbi) CNY 1,73977000Hongkongi dollar HKD 1,50046000Horvaatia kuna HRK 2,14475000Iisraeli uus seekel ILS 3,16233000IMF arveldusühik SDR 17,97620000

India ruupia INR 0,25790500Indoneesia ruupia IDR 0,00130011Islandi kroon ISK 0,10151900Jaapani jeen JPY 0,13823200Kanada dollar CAD 11,34940000Kasahstani tenge KZT 0,07890540Korea won KRW 0,01013400Kuld (EEK/oz) XAU 15101,80000000Leedu litt LTL 4,53157000LAVi rand ZAR 1,65890000Läti latt LVL 22,05690000Malaisia ringgit MYR 3,76594000Maroko dirhem MAD 1,39935000

valuuta tähis EEK

Mehhiko peeso MXN 0,93010300Moldova leu MDL 0,96336200Norra kroon NOK 1,97723000Poola zlott PLN 3,95331000Rootsi kroon SEK 1,70755000Serbia dinaar RSD 0,14801400Singapuri dollar SGD 8,80124000Suurbritannia nael GBP 18,39200000Šveitsi frank CHF 11,80460000Taani kroon DKK 2,10049000Tai baat THB 0,38072000Taiwani dollar TWD 0,37184300Tšehhi kroon CZK 0,63581600

Kütused 27.09

USD tr.ozKuld 1297,00Hõbe 21,54Plaatina 1634,00Pallaadium 558,00

1 tr.oz = 31,105 g, Londoni fiksingud, allikas Bloomberg

USD/t ost müük

Arabica (USc)/lb 181,20

1 LB = 453,59 g; LIFFE, CSCE, allikas Bloomberg

valge suhkur (USD/t) 635,00

allikas Bloomberg

Rotterdami sadamates (CIF), USD/t

Nafta* 78,05Kerge kütteõli 685-687**Masuut 434-436**Mootoribensiin 697-699**Diislikütus 698-700**

* Brenti segu Londoni rahvusvahelisel naftabörsil USD/barrel; ** seisuga 24.09.2010

BÖRSIKAUBAD

Värvilised metallid 24.09

Väärismetallid 27.09Kohv 24.09

Suhkur 27.09

Alumiinium 2271,0 2272,0Nikkel 22895,0 22900,0Plii 2255,0 2256,0Tina 23745,0 23750,0Tsink 2236,5 2237,0Vask 7910,5 7911,0

Euribor (6 kuud) 1,13827. september

KALENDER

Sampo Pank 0,25 0,25** 0,55 0,65 0,85 1,10 1,25 1,45 1,55 1,70 1000/5000(4)

Swedbank*** 0,10 - - - 0,45 0,75 0,90 1,05 - - 3000

Swedbank 0,30 0,40 0,50 0,80 0,95 1,10 - - 30000

Tallinna Äripank 0,10 0,50 0,60 0,45 1,05 1,20 1,35 1,55 - 1000

Tallinna Äripank (3) 0,10 0,90 0,95 1,15 1,35 1,60 1,80 1,95 - 1000

Nordea Pank 0,1-0,25 0,45 0,55 0,70 0,95 1,15 1,25 1,38 1,55 5000

Citadele Pank kokkuleppel 1,50 - 2,50 3,00 3,10 3,20 3,40 3,70 1500

Marfin Pank Eesti 0,25 0,30 1,80 2,20 2,60 3,10 3,40 3,60 4,10 4,20 5000

BIGBANK - - 1,20 1,30 1,35 2,50 2,50 3,30 3,70 4,00 5000

BIGBANK - - - - - 2,70 2,70 3,50 3,90 4,20 150 000

DnB NORD Pank 0,25 (7) - 0,80 - 1,00 1,25 1,75 1,85 - - 5000

UniCredit Bank 0,25 (9) - 0,10 0,10 0,22 0,30 0,40 0,50 - - 5000/50000 (9)

SEB 0,20 0,25 0,70 0,75 0,85 1,05 1,20 1,35 1,45 1,65 2000*

LHV Pank 0,20 (10) 1,50 2,00 2,50 3,00 3,30 3,50 4,00 - 10000

Snoras - - 2,30 2,30 2,30 2,60 3,20 3,80 3,80 3,80 2500

Krediidipank - 0,10 0,60 0,75 0,90 1,50 1,80 2,10 2,50 3,00 1000/3000(4)

Sampo Pank 0,35 0,35 0,40 0,55 0,75 0,90 0,55 0,65 0,85 1,10 1,25 1,45

Swedbank - - 0,15 0,35 0,55 0,80 250 USD - - 0,45 0,75 0,90 1,05 190 EUR

Swedbank 0,10 0,15 0,20 0,40 0,60 0,80 8400 USD 0,40 0,50 0,60 0,90 1,05 1,20 6400 EUR

Tallinna Äripank 0,30 0,30 0,45 0,90 1,05 1,45 200 USD 0,60 0,70 0,90 1,15 1,30 1,45 200 EUR

Nordea Pank 0,20 0,20 0,20 0,40 0,60 0,75 300 USD 0,45 0,55 0,70 0,95 1,15 1,25 320 EUR

Citadele Pank 1,50 - 2,10 2,60 2,80 3,00 100 USD 1,50 - 2,50 3,00 3,10 3,20 100 EUR

Marfin Pank Eesti 0,70 1,00 1,25 1,50 1,75 2,10 500 USD 1,80 2,20 2,60 3,10 3,40 3,60 350 EUR

DnB NORD Pank 0,25 - 0,35 0,60 0,90 1,25 300 USD 0,80 - 1,00 1,25 1,75 1,85 300 EUR

BIGBANK - - - - - - - - - - 2,50 2,50 3,30 10 000 - 30 000 EUR

BIGBANK - - - - - - - - - - 2,70 2,70 3,50 üle 30 000 EUR

UniCredit Bank 0,18 0,20 0,21 0,28 0,40 0,60 300/3000 USD(9) 0,30 0,35 0,37 0,40 0,55 0,70 300/3000 EUR (9)

SEB 0,05 0,05 0,10 0,20 0,40 0,80 200 (USD) 0,20 0,30 0,45 0,75 0,90 1,25 200 EUR

LHV Pank 0,50 0,50 0,60 0,70 0,80 1,00 1000 USD 1,50 2,00 2,50 3,00 3,30 3,50 700 EUR

Snoras 1,30 1,30 1,30 1,70 2,25 2,50 100 USD 2,30 2,30 2,30 2,40 3,20 3,80 100 EUR

Krediidipank 0,15 0,20 0,30 0,60 0,90 1,20 100/200 USD(4) 0,60 0,75 0,90 1,50 1,80 2,10 100/200 EUR (4)

kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks 24 999 EEKi ** juriidiline isik ***avades hoiuse internetipangas, on intressimäär kuni 0,10% kõrgem (3) personaalpang. klientidele (4) kontoris (6) internetipanga tähtajalistele hoiustele (7) päevalõpu kontojäägilt; (9) juriidilisele isikule/ eraisikule (10) LHV Pangal minimaalselt jäägilt

RAHA Reklaam

Kes on kes?infopank.aripaev.ee • tel 667 0381

Siiski ei saa ükskõik mil-list kallist veini heaks in-vesteerimisobjektiks pida-da (kuigi vahel on ka en-da kaunisse õhtusse panus-tamine hea otsus), mistõt-tu tuleb ekspertide sõnul eri-ti hoolikalt valida nii veini-mõisa, veinisorti kui ka aas-takäiku. Bedini soovitab al-gajale investorile ka likviidse-maid häid investeerimisvei-ne – Bordeaux’ veinid, mis on pärit mõisatest nagu Château Margaux, Mouton, Lafite ja Latour. Tema sõnul on Château Petrus küll väärtus-likum, kuid seda on raskem

müüa. Aastakäikudest eelis-tab Bedini 2009., 2005., 2000. ja 1996. aastat.

Oma portfelli – juhul kui see on pikaajaline ja sihitud näi-teks parema pensionipõlve tagamiseks – pisut emotsio-naalsema varaga täiustada on minu arvates armas ja tulus mõte (kuigi sel juhul tasuks kindlasti konsulteerida ka mõne vastava ala eksperdiga), sest nad aitavad portfelli ka börsi tormituulte eest kaitsta. Ettevõtted tulevad ja lähevad, uut Picassot või Giacomettit tõenäoliselt niipea ei sünni.

Kui tahaks paigutada väiksema summaKel pole mitutkümmet mil-jonit eurot vaba raha, kuid soovib siiski oma portfelli mõne kunstipärase nüansi-ga kaunistada, saab kasuta-da kunstifondide või indek-site teenuseid, nende kau-du on turul osaleda odavam ja pisut likviidsem.

Majandusleht Wall Street Journal tõi välja Mei Moses All Arti indeksi, mis peegel-dab kunstiesemete oksjoni-hindu ning on esimesel pool-aastal kerkinud 13,5 prot-senti. Samuti võib kaasa lüüa Fine Art Fundi tegevuses, mida juhib endine kuraator Philip Hoffman ning mille aastane tootlus on kuuel tege-vusaastal ulatunud keskmi-selt 34 protsendini. Investo-rid võivad sealt ka kunstiteo-seid laenata.

Veinimaailma austajatele soovitab majandusleht Fine Wine 100 indeksit, mis pee-geldab maailma 100 enim-nõutud veini hinnaliikumisi.

Kes ei taha end ühe harul-dase investeeringuga sidu-da, vaid soovib lisaks kunsti-le osa saada ka müntide, mar-kide, vääriskivide, haruldas-te fotode ja vanade kellade hinnaliikumistest, võib lii-tuda novembris turuletule-va Emotional Assets Fundiga. Fondi saab investeerida mini-maalselt viieks aastaks ning see sihib 15protsendilist aas-tast tootlust.

18 INVESTOR INVESTEERIMISFONDIDÄripäev 28. september 2010 toimetaja Silvia Viidik, tel 667 0166, e-post turud@aripaev.ee, reklaamiosakond, tel 667 0105, e-post reklaam@aripaev.ee

Avaron Areneva Euroopa Fond A, EUR 3,16 3,27 3,20 - 13,60 10,54 -48,41 - 30 763 953Avaroni Privaatportfell B, EUR 11,68 11,68 11,68 - 7,74 8,81 - - 3 242 138

Avaron Asset Management 24.09ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

LHV Varahaldus 24.09ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

Pensionifond L, EEK 19,37 19,57 19,57 3,34 10,78 13,43 3,32 7,14 736 064 070Pensionifond M, EEK 15,56 15,71 15,71 2,44 8,75 11,96 6,41 6,84 74 783 386Pensionifond S, EEK 16,71 16,88 16,88 1,62 7,11 10,28 9,85 7,20 50 392 355Pensionifond XL, EEK 16,49 16,65 16,65 3,68 9,70 11,98 3,23 7,15 192 856 064Pensionifond XS, EEK 15,34 15,50 15,50 1,63 7,26 10,53 9,08 6,54 25 972 289Täiendav Pensionifond, EEK 18,17 18,54 18,36 15,21 10,73 14,02 -0,40 5,27 42 664 790 Tõusva Euroopa Alfa Fond A, EUR 4,22 4,30 4,22 - 10,97 7,81 -24,12 - 0Tõusva Euroopa Alfa Fond B, EEK 42,19 43,03 42,19 - 10,97 7,81 - - 8 123 543LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 6,98 7,19 7,05 - 13,20 2,75 - - 0LHV Pärsia Lahe Fond B, EEK 69,82 71,94 70,53 - 13,20 2,75 - - 67 238 033LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR 8,36 8,53 8,45 - 7,82 9,90 -7,29 - 0LHV Maailma Aktsiad Fond B, EEK 83,61 85,30 84,46 - 7,82 9,90 - - 17 535 370

Nordea Pensions Estonia 27.09ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

Nordea Pensionifond A, EEK 13,15 13,28 13,28 0,00 6,88 11,45 0 0 212 782 865,09Nordea Pensionifond A Pluss, EEK 10,72 10,82 10,82 0,00 7,43 0 0 0 23 179 469,83Nordea Pensionifond B, EEK 12,62 12,74 12,74 0,00 5,89 8,67 0 0 58 792 576,77Nordea Pensionifond C, EEK 11,93 12,05 12,05 0,00 4,74 6,51 0 0 13 181 055,04Nordea Pensionifond Aktsiad 100 15,05 15,35 15,20 0,00 8,13 14,04 0 0 16 945 045,13

FondivalitsejadAvaron Asset ManagementNarva mnt 5–58, Tallinn 10117 tel 664 4205, faks 664 4201, info@avaron.ee, www.avaron.ee

Danske Capital AS Narva mnt 11, Tallinn 15015, tel 675 2295, faks 675 2895, funds@sampopank.ee, www.sampopank.eeERGO Funds AS A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn, tel 610 6500, faks 610 6501, funds@ergo.ee, www.ergo.eeEvli Securities, Varahaldus (Evli Fund Managment)Tartu mnt 2, Tallinn 10145, tel 640 5720, faks 640 5701, fondid@evli.ee, www.evli.ee

Finter Fund Management Company S.A. 33, avenue J.F. Kennedy, P.O. Box 91, L-2010 Luxembourg, tel +352 44 10 1065 67 faks +352 44 10 1060 02, funds@finter.ch, www.finter.ch, esindaja Eestis AS Eesti Krediidipank, www.krediidipank.ee

AS GA Fund Management Roosikrantsi 11, Tallinn 10119

Tel 680 2680, faks 680 2681info@gafm.ee, www.gafm.ee

AS GILD Property Asset Management Swiss House, Roosikrantsi 11, Tallinn 10119,tel 680 2630, faks 680 2631,info@gildrealestate.comwww.gildrealestate.com

LHV Varahaldus AS Tartu mnt 2, Tallinn 10 145, tel 680 0400, faks 680 0402, vara@lhv.ee, www.lhv.ee

Nordea Pensions Estonia ASLiivalaia 45/47, Tallinn 10145tel 710 1250, faks 710 1251eesti@nordea.com, www.nordea.ee

Nordea RahastoyhtiöLiivalaia 45/47, Tallinn 10145tel 628 3300

Trigon Funds Viru väljak 2, Metro Plaza 5. korrus, Tallinn 10 111, tel 667 9200, faks 667 9201, fond@trigon.ee, www.trn.ee

AS SEB Varahaldus Tornimäe 2, Tallinn 15 010, tel 665 6565, faks 665 7122, fondid@seb.ee, www.seb.ee

Swedbank Investeerimisfondid AS Liivalaia 8, Tallinn 15040, tel 631 0310, faks 6 310 410, funds@swedbank.eewww.swedbank.ee/fondid

MaaklerifirmadCompensa Life Vienna Insurance Group SERoosikrantsi 11, Tallinntel 610 3000, faks 610 3010info@compensalife.ee,www.compensalife.ee

LHV Tartu mnt 2, Tallinn,tel 680 0400, faks 680 0402

Marfin Pank Eesti AS Pärnu mnt 12, Tallinn, tel 680 2500, faks 680 2501

Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn, tel 630 2104

SEB Enskilda Equities Tornimäe 2, Tallinn,tel 665 6622, faks 665 6802

Mandatum Life Insurance Baltic SE Viru väljak 2, Tallinn. tel 681 2300, info@mandatumlife.ee, www.mandatumlife.ee

Swedbank AS Liivalaia 8, Tallinn, tel 631 0310, faks 631 0410

Sampo Pension 25, EEK 14,19 14,33 14,33 1,32 6,35 9,08 1,89 3,12 145 175 681Sampo Pension 50, EEK 16,45 16,61 16,61 1,61 7,44 9,78 1,09 3,97 1 927 932 746Sampo Pension Intress, EEK 12,87 13,00 13,00 0,96 5,03 7,78 4,18 3,39 37 854 198 Danske Invest Uus Euroopa Fond, EEK - - 28,31 0,00 14,01 15,41 -10,03 2,79 74172152.05

Danske Capital AS, Danske Invest, Sampo Rahastoyhtiö Oy 24.09ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

* Info Danske fondide kohta on avaldatud veebilehtedel www.sampopank.ee, www.rahastot.fi ja www.danskeinvest.com

ERGO Funds 24.09ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

ERGO Pensionifond 2P1, EEK 13,48 13,61 13,61 0,81 5,20 7,41 5,66 3,25 106 605 993,34ERGO Pensionifond 2P2, EEK 16,45 16,62 16,62 4,09 9,33 13,24 -0,32 3,08 449 471 682,67ERGO Pensionifond 2P3, EEK 9,88 9,98 9,98 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 2 994 750,00ERGO Pensionifond 3P1, EEK 12,46 12,71 12,59 0,00 8,26 12,05 0,00 0,00 6 700 018,19ERGO Pensionifond 3P2, EEK 13,19 13,46 13,33 0,00 10,39 15,76 0,00 0,00 6 956 367,02ERGO Pensionifond 3P3, EEK 13,84 14,12 13,98 0,00 11,24 17,81 0,00 0,00 7 887 478,30

Finter Fund 24.09ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

CHF Bonds, CHF 119.85 125.3 121.06 5.27 1.29 0.99 1.89 0.37 -Dynamic Portfolio EUR 117.11 122.43 118.29 15.43 -6.25 -5.94 -9.65 -1.79 -EUR Bonds, EUR 352.46 368.48 356.02 9.76 -11.07 -13.22 -4.75 -2.53 -Emerging Markets, USD 223.43 233.59 225.69 34.85 -0.07 9.81 -18.13 -0.23 -Conservative Portfolio, CHF 353.87 369.95 357.44 7.93 0.62 0.45 -3.63 -0.26 -European Equities, EUR 99.1 103.6 100.10 28.14 -6.21 -7.67 -18.50 -3.45 -US Equities, USD 71.12 74.35 71.84 - -3.48 -0.09 -16.63 - -USD Bonds, USD 153.42 160.39 154.97 13.23 -3.43 -2.73 -3.49 -2.75 -Conservativ Portfolio, EUR 103.45 108.15 104.49 - -7.39 - - - -

Nordea Investment Funds 24.09 ost müük NAV tootlus (p.a) %* fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

müükfondi maht

% aasta

algusest

Biotech Fund USD 10,15 10,15 10,15 - 1,81 -10,65 7,56 10 260 108Central & Eastern European Equity Fund EUR 10,56 10,56 10,56 - 21,80 -26,97 0,00 13 151 412Danish Bond Fund DKK 328,24 328,24 328,24 - 6,79 20,86 19,74 156 673 097Danish Equity Fund DKK 201,21 201,21 201,21 - 18,27 -16,32 10,33 79 149 356Danish Kroner Reserve DKK 164,67 164,67 164,67 - 1,59 8,97 14,31 214 287 349Danish Long Bond Fund DKK 228,49 228,49 228,49 - 13,07 29,21 24,29 110 072 447Danish Mortgage Bond Fund DKK 192,72 192,72 192,72 - 7,28 21,84 22,01 817 226 121Euro Bond Fund EUR 9,37 9,37 9,37 - 9,33 22,32 18,89 12 438 667Euro Reserve EUR 14,07 14,07 14,07 - 4,45 -3,70 0,79 13 176 230European Alpha Fund EUR 7,32 7,32 7,32 - 11,93 0,00 0,00 25 247 409European Corporate Bond Fund EUR 36,27 36,27 36,27 - 8,63 0,00 0,00 13 292 495European Equity Fund EUR 14,58 14,58 14,58 - 17,87 -20,20 6,45 16 452 606European Value Fund EUR 33,85 33,85 33,85 - 22,60 -20,41 6,08 758 636 695Far Eastern Equity Fund USD 18,93 18,93 18,93 - 15,50 -15,64 45,50 131 582 454Global Bond Fund (EUR) EUR 13,67 13,67 13,67 - 14,59 32,46 20,00 65 248 254Global Equity Fund EUR 4,31 4,31 4,31 - 13,12 -23,85 -15,22 5 308 337Global Stable Equity Fund EUR 8,69 8,69 8,69 - 8,76 -11,87 0,00 30 474 853Global Stable Equity Fund Unhedged EUR 9,34 9,34 9,34 - 0,00 0,00 0,00 22 504 944Global Value Fund EUR 10,57 10,57 10,57 - 15,27 -17,87 -11,25 18 955 783Japanese Value JPY 682 682 682 - -7,59 -36,91 -44,14 822 341 095Nordic Equity Fund EUR 50,28 50,28 50,28 - 21,27 -25,42 20,19 475 870 910Nordic Equity Small Cap Fund EUR 9,71 9,71 9,71 - 21,53 -3,58 0,00 10 638 879North American Growth Fund USD 8,87 8,87 8,87 - 4,35 -15,92 -0,02 159 763 981North American Value Fund USD 26,5 26,5 26,5 - 1,77 -40,11 -31,90 289 787 518Norwegian Bond Fund NOK 169,18 169,18 169,18 - 5,22 18,99 17,57 1 447 481 499Norwegian Equity Fund NOK 121,05 121,05 121,05 - 16,37 -29,11 -5,39 204 364 769Norwegian Kroner Reserve NOK 172,68 172,68 172,68 - 2,60 13,05 19,59 504 867 473Stable Return Fund EUR 11,53 11,53 11,53 - 6,66 4,82 0,00 24 330 928Swedish Bond Fund SEK 244,06 244,06 244,06 - 7,86 19,61 16,38 558 957 460Swedish Equity Fund SEK 188,88 188,88 188,88 - 16,00 -10,78 24,63 173 388 587Swedish Kroner Reserve SEK 176,46 176,46 176,46 - 0,70 7,99 12,73 881 571 546US-Dollar Reserve USD 15,08 15,08 15,08 - 3,64 0,07 8,76 8 823 512

FONDID Reklaam

INDEKSID RTSI Moskva � 1488,70 0,00%

WIG20 Poola � 2601,84 -0,19%

BUX Ungari �

22 926,44 0,33%

BET Rumeenia �

5260,24 0,93%

0907050301110

500

1000

1500

2000

0907050301110

750

1500

2250

3000

0907050301110

5000

10000

15000

20000

25000

30000

0907050301110

1400

2800

4200

5600

7000

LAIENEMINEWal-Mart tungib täie hooga Aafrikasse Maailma suurim jaekett Wal-Mart Stores tegi pakkumise Lõuna-Aafrika vabariigi suu-rimale toidu- ja üldkaupa-de hulgi- ja jaemüüjale Mass-mart Holdingsile. Massmart sai Wal-Martilt pakkumise 148 randi aktsia eest, mis teeb pakkumise suuruseks 29,8 miljardit randi ehk 4,2 miljardit USA dollarit. Pak-

kumishind ületab Massmar-ti aktsia sulgemishinda 23. septembril 9,8 protsendiga. Massmartil on 290 poodi kol-meteistkümnes Aafrika riigis. Pick n Pay Storesi juhatuse esimees Nick Badminton üt-les 21. oktoobril, et Wal-Mart on Lõuna-Aafrikas nuhkimas võimalusi, kohtudes mitmete jaekaupmeestega.

Compensa Life 23.09ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht*

12 kuud 3 aastat 5 aastat

* Kasvuportfelli mahu info on antud seisuga 31.08.2010. * Võlakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31.08.2010.

Kasvuportfell, EEK - - 18,43 - 23,10 21,30 -0,60 1,40 64 257 395Võlakirjaportfell, EUR - - 10,81 - 6,00 7,80 - - 274 361

Evli Funds 23.09ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht*

12 kuud 3 aastat 5 aastat

* Fondide mahu info on antud seisuga 30.04.2010

Evli Global B, EUR 8,50 8,50 8,50 - 0,06 0,11 -0,11 -0,03 13 940 188,18Evli European High Yield B, EUR 180,75 180,75 180,75 - 0,15 0,20 0,08 0,07 454 047 399,45Evli European Investment Grade B, EUR 155,17 155,17 155,17 - 0,07 0,10 0,06 0,03 279 884 886,23Evli Greater Russia B, EUR 206,94 206,94 206,94 - 0,30 0,56 -0,09 - 188 356 911,54

Info ja registreerimine: tel 667 0237,

registreerimine@raamatupidaja.ee, www.raamatupidaja.ee

KOOLITUSE SOODUSHIND

1599 kr (+ km) kehtib 15. oktoobrini

Hiljem 1799 kr (+ km)

- Eurole ülemineku protsessist ja normatiivaktidest, mis seda reguleerivad

- Euro mõju lepingutele- Aktsia- ja osakapitali korrigeerimine- Aus hinnastamine ja hindade

ümardamine- Ülevaade Raamatupidamise Toimkonna

juhendist RTJ 18 “Euro kasutuselevõtt”- Majandusaasta aruannete koostamisest- Saldode ümberarvestustest ja

kursivahede kajastamisest- Kuidas osa- või aktsiakapitali

raamatupidamisarvestuses eurole üleminekul kajastada

- Maksude deklareerimine ja tasumine

Eurole üleminek – kuidas täpselt?

Toimub: 22. oktoobril 2010Lektorid: Hannes Vallikivi, Toomas Villems

w w w . r a a m a t u p i d a j a . e e

raamatupidaja.ee KOOLITUS

INVESTEERIMISFONDID 19toimetaja Silvia Viidik, tel 667 0166, e-post turud@aripaev.ee, reklaamiosakond, tel 667 0105, e-post reklaam@aripaev.ee 28. september 2010 Äripäev

Swedbank Investeerimisfondid AS 24.09ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

Pensionifond K1, EEK 11,53 11,65 11,65 6,24 2,67 2,99 0,08 -0,00 399 200 980,15Pensionifond K2, EEK 12,50 12,63 12,63 8,34 4,54 5,97 -3,30 -0,34 2 179 891 974,41Pensionifond K3, EEK 14,26 14,41 14,41 11,63 6,64 9,75 -5,26 -0,06 5 034 114 873,65Pensionifond K4, EEK 10,53 10,64 10,64 0,00 6,14 41 342 278,02Pensionifond V1, EEK 16,39 16,72 16,55 12,01 4,09 6,89 -5,68 -1,26 129 065 192,50Pensionifond V2, EEK 12,52 12,78 12,65 15,47 6,34 10,32 -9,31 -1,70 235 101 051,89Pensionifond V3, EEK 14,70 15,00 14,85 19,84 8,48 13,75 -13,89 -2,02 455 795 502,29 Kesk-Aasia Aktsiafond, EUR 4,76 4,88 4,80 2,76 28,60 -22,04 10 548 310,39Ida-Euroopa Aktsiafond, EEK 87,72 89,93 88,61 30,46 18,14 18,21 -32,69 -12,54 571 598 959,95Ida-Euroopa Kinnisvara Af, EUR 4,08 4,18 4,12 6,90 9,77 -36,67 14 161 588,83Fondifond 100, EEK 89,04 91,28 89,93 11,09 17,59 -12,47 921 795 006,57Fondifond 30, EEK 101,15 103,70 102,17 6,29 9,57 -2,99 223 462 388,01Fondifond 60, EEK 95,39 97,80 96,35 8,65 13,20 -7,68 817 596 043,80Venemaa Aktsiafond, EEK 1246,04 1277,51 1258,63 40,75 11,47 33,07 -15,97 -0,13 919 754 976,87

Trigon Alternative Funds 24.09ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

Aktiivne Alfa Fond, EEK 157,75 162,58 160,97 - 23,12 25,65 -4,26 - 270 690 735

Trigon Funds 24.09ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

Arenevate Turgude Agrisektori Fond, EEK 138,10 142,32 140,91 43,28 9,38 22,74 0,00 0,00 246 651 011Balkani Fond, EEK 134,62 139,40 136,67 40,62 21,06 26,24 -22,06 -2,20 202 954 834Arenevate Turgude Finantssektori Fond 169,99 175,19 173,46 39,52 12,21 26,97 0,00 0,00 248 770 254Uus Euroopa Väikeettevõtete F, EEK 75,73 78,42 76,89 36,99 8,38 11,14 -20,60 -5,94 143 057 963Uus Euroopa Väärtusfond, EEK 164,72 170,58 167,23 35,11 20,18 18,14 -17,49 -5,69 121 913 886Top 10 Fond, EEK 116,11 120,24 117,88 41,79 41,85 59,38 -6,83 0,00 53 294 746

** tootlus arvutatakse aasta baasile teisendatult; riskiaste – investeerimisfondi tootluse viimase 24 kuu stan dardhälve;

* Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid

% aasta

algusest

SEB Energiline Pf, EEK 10,99 11,10 11,10 0,00 5,14 8,63 0,00 0,00 34 647 004SEB Konservatiivne Pf, EEK 13,38 13,51 13,51 1,28 6,73 8,75 6,14 3,05 614 205 340SEB Optimaalne Pf, EEK 12,31 12,44 12,44 0,00 5,04 7,13 0,00 0,00 79 556 923SEB Progressiivne Pf, EEK 14,11 14,26 14,26 4,77 6,12 9,03 -5,44 0,02 3 676 871 869SEB Aktiivne Pf, EEK 13,13 13,39 13,26 27,93 8,90 14,46 -10,02 0,79 197 375 605SEB Tasakaalukas Pf, EEK 16,72 17,06 16,89 12,36 6,19 7,82 -3,81 1,12 140 603 746 SEB Aktiivne Fondifond, EEK 6,17 6,29 6,23 29,84 5,88 10,25 -15,65 0,00 60 292 140SEB Tasakaalukas Fondifond, EEK 9,49 9,69 9,59 15,48 4,48 7,24 -2,59 0,00 16 930 726SEB Dünaamiline Fondifond EEK 9,73 9,92 9,83 22,86 4,64 6,71 -11,92 -2,43 99 047 578SEB Ida-Euroopa Võlakirjafond, EEK 14,73 14,73 14,73 15,63 12,63 14,08 3,67 2,68 827 669 504SEB Geneerilise Farmaatsia Fond, EEK 12,64 12,89 12,76 23,33 12,18 21,14 -3,27 0,00 62 788 380SEBKasvufond, EEK 6,60 6,73 6,66 42,72 8,47 15,87 -11,40 1,79 385 328 011SEB High Yield Bond Fund, EUR 809,85 809,85 809,85 21,30 36,47 31,65 0,00 0,00 2 982 674Vahendatavad Fondid * SEB Choice Asia ex. Japan Fund, EUR - - 5,88 24,36 13,7 25,43 -3,07 7,41 - SEB Choice Emerging Markets Fund, EUR - - 2,05 46,93 9,42 22,04 -2 8,85 - SEB Choice Japan Chance/Risk Fund, EUR - - 0,39 18,68 1,71 2,03 -11,69 -7,19 - SEB Choice North America Chance/Risk Fund, EUR - - 3,03 24,45 10,27 17,4 -6,18 -3,09 - SEB Asset Selection Fund, EUR - - 13,87 9,02 0,04 -0,77 7,86 0 - SEB Choice Asia Small Caps ex. Japan Fund, EUR - - 3,50 33,28 11,73 36,24 -3,55 8,73 - SEB Corporate Bond Fund, EUR - - 1,35 8,22 6 8,35 4,53 2,13 - SEB deLuxe - Multi Asset Balance - - 59,83 N/A 4,42 8,74 0 0 - SEB deLuxe - Multi Asset Defensive Plus - - 58,62 N/A 3,92 6,35 0 0 - SEB Eastern Europe Fund ex Russia, EUR - - 2,90 39,69 17,05 16,99 -11,62 2,55 - SEB Eastern Europe Small Cap Fund, EUR - - 3,09 46,46 20,53 27,01 -11,3 1,93 - SEB Ethical Europe Fund, EUR - - 2,03 26,21 3,7 7,42 -13,9 -2,2 - SEB Europe Chance/Risk Fund, EUR - - 1092,15 27,71 5,36 9,26 -14,87 -2,94 - SEB Europe Fund - - 2,97 26,67 4,99 9,48 -13,24 -1,66 - SEB Global Chance/Risk Fund, EUR - - 0,67 20,16 11,43 17,48 -7,48 -0,8 - SEB Medical Fund, EUR - - 2,44 14,08 4,83 17,18 -2,97 -2,32 - SEB Nordic Fund, EUR - - 6,50 29,20 16,09 21,42 -6,71 3,52 - SEB Russia Fund, EUR - - 9,96 50,37 12,64 29,19 -3,56 0 - SEB Short Bond Fund EUR - - 1,27 0,48 -0,14 -0,21 0,76 1,36 - SEB Strategy Aggressive Fund - - 39,98 N/A 7,59 0 0 0 - SEB Technology Fund, EUR - - 1,83 23,87 3,44 14,91 -2,7 0,07 - SEB Guarantee Fund 80, EUR - - 101,83 6,60 -6,57 -7,41 0 0 - SEB Nordic Small Cap Fund, EUR - - 149,19 N/A 10,7 18,16 0 0 - SEB Listed Private Equity Fund, EUR - - 141,87 N/A 10,14 15,93 0 0 - SEB Concept Biotechnology, EUR - - 28,80 N/A 13,83 20,96 0 0 - SEB High Yield, EUR - - 107,55 N/A 0 0 0 0 - SEB Likviidsusfond**, EEK 94,33 94,33 94,33 0,00 0,01 0,05 2,88 - 232 256 979

ost müük NAV tootlus (p.a) % fondi maht1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud

AS SEB Varahaldus 24.09ost müük NAV riski-

aste

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

897� miljardile USA dollarile ehk 1029,79 triljonile wonile kerkis eile Korea aktsiaturu turuväärtus peamiselt tänu Kospi indeksi jõulisele tõusule. Tegemist on rekordilise väärtusega. Eelmine rekord püstitati 2007. aasta oktoobris 1029,27 triljoni woniga.

NUMBER EMISSIOONLondoni börsi sihib kaevanduskompanii Kaevanduskompanii Central Asia Metals plaanib pakku-da Londoni alternatiivsel turul AIM 86,2 miljonit aktsiat hin-naga 96 penni tükist. Ettevõt-tele kuuluvad vase-, kulla- ja molübdeenivarad Kasahstanis ja Mongoolias. Ettevõte loodab saavutada 82,7 miljoni naela suuruse turuväärtuse.

Mandatum Life 23.09ost müük NAV riski-

aste

% aasta

algusest

tootlus (p.a) % fondi maht

12 kuud 3 aastat 5 aastat

Mandatum Life Konservatiivne, EUR 104,48 105,53 104,48 - 4,44 8,24 - - -Mandatum Life Tasakaalustatud, EUR 112,93 114,62 112,93 - 4,47 9,58 - - -Mandatum Life Agressiivne, EUR 130,21 132,81 130,21 - 8,13 17,49 - - - Mandatum Life Fixed Income, EUR 127,02 127,66 127,02 - 7,67 11,35 - - -Mandatum Life Global Food, EUR 128,42 130,99 128,42 - 14,92 23,00 - - -Mandatum Life Emerging Opportunities, EUR 116,68 119,01 116,68 - 13,37 - - - -Mandatum Life Global Equity, EUR 136,87 139,61 136,87 - 6,47 12,47 - - -Mandatum Life Europe Equity, EUR 150,69 153,71 150,69 - 8,29 13,80 - - -

“Tagatised ettevõtluses“ hind Äripäeva Raamatuklubi liikmetele ja liitumisel klubiga 350 kr. Tavahind 450 kr.

Tellimine klubi@aripaev.ee, telefonil 667 0108.

Tagatisedettevõtluses

www.raamatuklubi.aripaev.ee

Äripäeva Raamatuklubi

KUU RAAMAT

seadus”

“Juhtja

Uus raamat sarjas

Autorid Margus Lentsius, Diana Lõhmus ja Katrin Kõo

Autorid selgitavad lihtsas ja arusaadavas vormis enim levinud tagatiste õiguslikku regulatsiooni ja näitlikustavad seda kohtupraktikaga. Lisaks ettevõtetele on raamat kasulik ka eraisikutele: käsiraha, hüpoteek, käendus ja teisedki kajastamist leidvad teemad on pea kõigile tuttavad.

Käendus, garantii, käsiraha, leppetrahv, võlatunnistus, omandireservatsioon, hüpoteek ja muud pandiõigused

Äripäev panustab algavasse majandustõusu ning ootab oma ridadesse võimekaid ja ambitsioonikaid töötajaid.Oleme Eesti juhtiv ettevõtetele suunatud info pakkuja. Lisaks majandusajalehele oleme aktiivsed internetis,kirjastame raamatuid, korraldame konverentse ja teeme palju muud, mis on kasulik kümnetele tuhandetele Eesti ettevõtjatele.Äripäev on osa Skandinaavia suurimast kirjastuskontsernist Bonnier, kes tegutseb enam kui kümnes riigis.

Oleme käivitamas uusi projekte, otsime seetõttu oma kasvavasse kollektiivi särasilmseid ja teotahtelisi

telemarketingi konsultanteOotame:• tõsist soovi müügitööd teha• sihikindlust ja tulemustele orienteeritust• väga head eesti keele oskust• väga head suhtlemisoskust• kesk- või kõrgharidust• arvuti kasutamise oskust

Pakume:• neljatunnist tööpäeva• põhjalikku väljaõpet• võimalust oma töötasu kujundada (põhipalk + tulemustasu)• tööd toredas ja toetavas meeskonnas• 30 kalendripäeva puhkust juulis ja talvist lisapuhkust• võimalust soodsalt sportida Äripäeva spordiklubi ridades

Tule väljaõppele oktoobris ja juba novembrist saab Sinust eduka meediafirma täieõiguslik liige!

CV-d ja sooviavaldust ootame hiljemalt 15. oktoobriks aadressile konkurss@aripaev.ee , märgusõna “telemarketingi konsultant”. Täiendav info telefonil 667 0159, Erika Truuverk või 667 0079, Aari Russak.

Peaga töötaja

28.09.2010Nr 172 (4122)

Tallinn 27.09aktsia sulgemis-

hind, krmuutuseelm, %

käive,kr P/E

Arco Vara 71,51 0,00 99 567 -Baltika 13,46 2,38 177 305 -Ekspress Grupp 22,37 2,14 64 685 -Harju Elekter 35,20 0,00 63 431 22,2Järvevana 4,54 -12,12 41 661 -Merko Ehitus 125,17 3,63 727 124 23,1Nordecon 19,09 1,67 1 293 851 -Olympic EG 18,15 3,57 1 741 823 -Premia Foods 14,39 3,37 490 427 -Silvano FG 39,74 -0,39 880 853 33,4Tallink 10,17 1,56 2 790 815 -Tln Kaubamaja 85,74 2,81 382 358 -Tallinna Vesi 111,87 -0,69 1 442 895 6,9Trigon PD 9,39 0,00 0 -Viisnurk 18,46 4,42 39 246 21,7

P/E suhe – arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS) kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal

BÖRSID

Et Brasiilia naftakompa-nii korraldas maailma selle aasta suurima aktsiaemis-siooni, kerkis ettevõtte tu-ruväärtus maailmas neljan-dale kohale.

Brasiilia riigi kontroll-osalusega ettevõte Petroleo Brasilieo möödus turuväärtu-selt Microsoftist ja Wal-Mart Storesist, tehes 70 miljardi dollarilise aktsiaemissiooni.

Petrobrasi turuväärtus ulatus 214 miljardi dollarini. Temast suurema turuväärtu-sega olid vaid Exxon Mobile, Apple ja PetroChina.

Suur aktsiapakkumi-ne, kus 2,4 miljardit lihtakt-siat müüdi 29,65 reaali tü-kist ja 1,87 miljardit eelisakt-siat 26,30 reaali tükist, ei päl-vinud mitte kõigile investori-te heakskiitu. Petrobras plaa-nib viie aasta jooksul kuluta-da umbes 224 miljardit dolla-rit naftatoodangu kasvatami-seks 5,38 miljonile barrelile päevas, püüdes saada naftat ookenipõhja all olevast maa-koorekihist.

Tänavu on Petrobrasi akt-

Brasiilia firma maailmas nr 4Tulevik Microsoftist ja Wal-Martist kallimaks tuleb Petrobrasi tunnistada

OMX Stockholm �

1088,83 -0,62%

OMX Tallinn

594,33 1,79%

OMX Helsinki �

6981,56 -0,50%

Dow Jones �

10 842,36 -0,16%

Nasdaq �

2376,08 -0,22%

B30 indeks52 nädalat

PÄEVA TEGIJA

sia hind kukkunud 28 prot-senti, kuna kardeti aktsia-emissiooni ja riigi sekkumise kasvu ettevõtte tegemistesse.

Petrobras on kümne aas-taga kahekordistanud naf-tatoodangut ja ta möödub Exxonist, kui suudetakse täi-ta praegust äriplaani. Osa

aktsiaemissioonist (42,5 mil-jardit dollarit) läks Brasiilia valitsusele õiguse vastu aren-dada viie miljardi barrelist naftareserve.

Väga valjuhäälselt on Petrobrasi emissiooni vastu kõnelenud Templeton Asset Managementi fondijuht Mark Mobius. Ta ütles, et väikeakt-sionäre on koheldud ebavõrd-selt ning emissioon võib sig-naliseerida, et aktsiapakku-mine oli ülehinnatud.

“Kogu see Petrobrasi tee-ma on jõhker aktsionäri-de õiguste rikkumine,” üt-les Mobius telefonikõnes Ka-sahstanist. “Me võime olla si-senemas IPO-mulli. See tä-hendab, et inimesed ei vaa-ta enam väärtusi ning osta-vad neid asju irratsionaalselt. Kogu idee, et valitsus ei pane sentigi raha aktsiate alla ning nad sätivad reservide hinna kaheldavaks, on kõige tagasi-hoidlikumalt öeldes ebaõig-lane.

Ikka tuletavad arenevad turud aeg-ajalt endale meel-de, et investoritesse suhtu-mine ei pruugi olla parane-nud. Kokkuvõttes nelja maail-ma kallima kompanii seas on kolm naftakompaniid, neist kaks arenevatelt turgudelt.

34,92� aktsia hind, dollarites

-23%� aastane tõus

Helsingi 27.09aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e

hind % min max

allikas Bloomberg, EUR

Comptel 0,83 -1,19 0,72 0,95 -Elisa Comm. 16,00 2,17 12,42 16,06 17,7Elcoteq SE 1,51 -2,58 0,89 2,69 -Finnair 4,90 0,62 3,52 4,95 -Fortum 19,20 -0,72 15,95 19,92 11,9F-Secure 2,24 0,45 2,00 2,96 21,8Kemira 10,01 -0,20 5,87 11,09 -Metso 33,06 2,29 16,85 33,21 24,0Neste Oil 11,17 1,18 10,26 13,85 33,2Nokia 7,28 -2,48 6,59 11,82 27,9Outokumpu 14,54 0,69 10,92 17,88 -PKC Group 11,23 -0,09 4,76 12,43 14,1Sampo 19,76 0,20 15,79 20,23 13,5Stockmann 27,64 0,69 16,68 30,50 21,7Stonesoft 0,57 -1,72 0,45 1,19 -Stora Enso 6,76 -1,89 4,03 7,25 -Tieto 14,74 0,27 12,50 18,40 15,5UPM Kymmene 11,84 -2,87 7,37 12,57 10,7YIT 17,40 0,75 12,33 17,96 24,9

Riia 27.09aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e

hind % min max

sulgemishinnad, LVL, allikas Bloomberg,

LASCO 0,45 2,27 0,35 0,63 -Latvijas Gaze 5,22 0,39 4,05 6,00 -SAF Tehnika 3,45 8,49 0,45 3,45 -Valmieras Fiberglass 0,61 0,00 0,39 0,69 -Ventspils Nafta 1,65 3,13 0,87 1,89 -

Vilnius 27.09aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e

hind % min max

sulgemishinnad, LTL, allikas Bloomberg,

Stockholm 27.09aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e

hind % min max

SEK, allikas Bloomberg

hinnad ja indeksid kella 18 seisuga, allikas Bloomberg

ABB 144,30 -0,41 123,04 157,72 -Autoliv 431,00 -0,48 219,00 436,00 -Assa Abloy 167,60 -0,71 110,50 174,70 20,6AstraZeneca 354,70 -1,31 306,00 383,80 -Electrolux 163,30 -0,18 141,20 200,40 11,0Ericsson 73,95 -0,27 65,25 90,45 55,4Hennes & Mauritz 257,70 -0,88 190,25 260,90 23,0Holmen 205,80 -1,48 163,00 215,50 21,2Investor 136,30 0,37 120,10 144,40 4,0Nordea 69,65 -0,85 59,30 79,10 13,7Skanska 121,20 -0,16 97,73 135,03 14,0SKF 154,60 -0,96 104,00 158,00 20,9SEB 49,15 -0,61 38,34 53,10 36,3Securitas 71,15 -1,32 64,20 79,75 12,6Svenska Handelsb. 214,80 -0,65 171,50 218,70 13,0Swedbank 93,05 -0,16 55,40 95,00 -Tele2 140,10 -0,50 85,56 142,50 10,5TeliaSonera 54,35 -0,18 44,00 54,75 11,9

City Service 8,90 -0,45 6,10 9,40 -Grigiškes 1,98 1,54 0,84 2,06 -Invalda 4,29 -0,23 1,73 4,61 -Linas Agro 1,94 1,57 1,69 2,30 -Snaige 0,90 2,27 0,50 0,93 -Rokiškio Suris 4,65 1,53 2,80 4,96 -TEO LT (Telekomas) 2,23 -0,45 1,80 2,47 -

1169,1027. september

ÄP indeks52 nädalat

2,05%perioodikõrgeim

1322,22madalaim

842,15Äripäeva indeks on arvutatud 10 Tallinna börsil enamkaubeldud aktsia sulgemis- hinna põhjal

142,9227. september

1,82%perioodikõrgeim

146,42madalaim

105,52Balti 30 indeksissekuulub 30 Eesti, Läti ja Leedu enimkaubeldud aktsiat0

300

600

900

1200

1500

0907050301110

30

60

90

120

150

0907030111

SEL NÄDALALE � Kinnisvara � Juhtimise kuukiri

T � Logistika

K � Euro � Ehitus

N � Kuidas � Tööstus

R � Puhkepäev

USA börsid 27.09aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e

hind % min max

USD, allikas Bloomberg

Alcoa 12,02 -1,48 9,81 17,60 -Altria Group 24,08 0,33 17,28 24,09 13,4Amazon.com 159,43 -0,81 88,27 160,89 66,2American Express 43,16 0,07 31,69 49,19 16,6Apple 292,92 0,21 180,70 294,73 22,1AT&T 28,74 0,56 23,78 28,92 12,8Bank of America 13,45 -1,12 12,18 19,86 -Boeing 64,20 -0,62 47,18 76,00 41,9Carnival Corporation 37,70 -0,24 28,71 44,21 16,2Caterpillar 79,45 -0,35 47,50 79,93 32,6Chevron Corporation 80,41 0,37 66,83 83,41 9,4Cisco Systems 21,95 -0,63 19,82 27,74 16,5Citigroup 3,91 0,03 3,11 5,07 -Coca-Cola 58,81 0,32 49,47 59,45 17,6Colgate-Palmolive 78,38 -0,18 73,12 87,39 16,8Dell 12,75 0,75 11,34 17,52 13,0eBay 24,59 -0,61 19,06 28,37 16,5Exxon Mobil 61,84 0,15 55,94 76,54 11,8FedEx 84,45 0,26 69,78 97,75 19,2Ford Motor 12,58 0,16 6,61 14,57 -General Electric 16,57 -0,57 13,75 19,70 15,2Google 532,30 0,95 433,63 629,51 23,1Hewlett-Packard 41,68 1,70 37,32 54,75 10,3IBM 134,81 0,52 116,00 134,90 12,8Intel 19,25 -0,89 17,60 24,37 10,5JP Morgan Chase 39,27 -1,21 35,16 48,20 11,6Johnson & Johnson 62,03 -0,18 56,86 66,20 13,1Kraft Foods 31,84 -0,34 25,72 31,98 15,2McDonalds 74,99 -0,15 56,03 76,26 17,2Merck 37,19 -0,40 30,29 41,56 11,0Microsoft 24,70 -0,30 22,73 31,58 11,83M 86,41 -0,63 67,98 90,52 15,4Nike 78,43 -1,43 58,46 81,70 19,8Oracle 27,01 0,17 20,10 27,63 19,4PepsiCo 66,26 0,20 58,00 67,61 17,5Pfizer 17,20 -1,15 14,00 20,36 7,6Procter & Gamble 61,44 -0,33 39,37 64,58 16,8Starbucks 26,30 0,65 18,69 28,50 22,7UPS 67,55 0,42 53,17 70,89 23,8Wal-Mart Stores 53,85 -0,43 47,77 56,27 14,0Walt Disney 33,58 0,00 26,84 37,98 16,1Wells Fargo 25,72 0,51 23,02 34,25 10,4Yahoo! 14,33 -1,17 12,94 19,12 25,6

PetroBras

30

35

40

45

50

55

090705030111

�

� �

Romet Kreekromet.kreek@aripaev.ee

Seminari soodushind kuni 11.10.2010 registreerudes 1900 krooni (km-ga 2280 krooni). Hiljem registreerujatele 3715 krooni (km-ga 4458 krooni). Hind sisaldab seminari materjale, hommikukohvi ja lõunasööki. Täpsem info ja registreerimine telefonil 667 0099 või

www.seminar.aripaev.ee

E-kaubanduse lepingud MARTIN KÄERDI

Kaubamärkide ja domeenide kasutamine e-kaubandusesANTS NÕMPER

E-kaubanduse maksustamineMAREK HERM

Piirangud e-kauplejale seoses isikuandmete kaitse ja otseturustusega JAANUS KASEVITS

E-kaubandusele esitatavad nõudedKEIT HINTS

E-kaubandus tänasel päeval – probleemid ja lahendusedKvaliteedimärk “Turvaline ostukoht”SIRJA MÄEKIVI

E-kaubanduse arengud EuroopasMARIO SÕRM

ÄRIPÄEVA SEMINAR

13. oktoobril Radisson BLU Olümpia hotellis

õiguslikud piirangud

Piirideta