LEHES: VALLAVOLIKOGU- JA VALITSUSE TEATED KULTUURIKALENDER KULTUURIPREEMIA 2003 RIISIPERE KAMMERKOOR 15 ETTEVÕTMISED KOOLIDES LASTELAAGERMEENUTUSI VASTLARALLIST ALEMA SUUSAVÕISTLUSED HARJUMAA VALDADE JA LINNADE SPORDIPÄEVAD

Austatud lugeja, Nagu näha ja ka käega tunda, on valla oma ajaleht – Nissi Valla Teataja – varjusurmast elule ärganud. See taassünd tekitab hulga mõtteid, millest

mõne tahaks siin välja öelda. Kõigepealt avaldan siiralt tunnustust vallavolikogu kultuuri- ja spordikomisjonile, kes ettevõtmise taga on ja toimetuse rolli täidab; samuti vallavolikogule tervikuna, kes lehe avaldamise taasalustamise heaks mõtteks kiitis ning lehe trükkimist rahastada otsustas. Juba ette tahaksin tänada neid inimesi, kes lehte nüüd ja edaspidi sisuga täidavad. Nagu olen aru saanud, on kultuuri- ja spordikomisjon endale ülesande võtnud peamiselt toimetada, mitte ise väga palju juttu puhuda. Artiklid peaksid sündima vallarahva peas ja sulest. Jõudu selleks kõigile hakkajatele (ja sõnakatele) inimestele. Minul on suur lootus, et valla leht aitab inimesi ja nende mõtteid koondada, millest vallale tervikuna kindlasti tulu tõuseb. Aeg ja inimesed on muutunud, rahvakogunemiste aeg (pöördumatult?) möödas. Üle paarikümne inimese reeglina kokku ei tule, olgu teema milline tahes. Ajaleht aga võimaldab kaasata sadu inimesi. Valla leht annab praktiliselt piiramatu võimaluse avalikel teemadel mõtteid vahetada. Kõigil vallaelanikel on võimalik oma seisukohtadega avalikkuse ette astuda.

Vallavalitsusele ja volikogule pakub leht väga head võimalust infot edastada, selgitusi anda, miks üks või teine otsus vajalik on. Kuigi infotehnoloogia areng avab järjest uusi võimalusi, ei kao paberil ajaleht kuhugi. Meilgi on ju oma internetiportaal, kus on väga operatiivselt võimalik infot jagada ja mõtteid vahetada. Ajalehel on siiski kaks suurt eelist. Esiteks on valla elanike juurdepääs internetile veel üsna piiratud või ebamugav või kallis. Leht seevastu valla elanikule tasuta käes. Teiseks sunnib lehte kirjutamine veidi pikemalt järele mõtlema, mida ja kuidas öelda. See enesetsensuur peaks vältima sellist mõõdutundetut tigedust ja ülbust, mis internetiportaali foorumi rubriigis juba liiga tavaliseks on saanud. Ka see, keda enesetsensuur ei peata, peab arvestama, et ta ei ole anonüümne (vähemasti toimetusele mitte). Mainitud asjaolu teeb mõne mehe jutu palju viisakamaks. Mainitud eeliste tõttu kujuneb Nissi Valla Teataja kindlasti väljaandeks, milles avaldatu omab tunduvalt suuremat kaalu ja mis kannab püsivamaid väärtusi kui internetiportaali foorum ning seal kirjapandu. Soovin jõudu toimetusele, julgust ja pealehakkamist kõigile kirjameestele. Teeme koos sellest lehest lehe, mis leht on. Peedo Kessel ______________

Taim sureb seemnesse. Uus elu on tärkamiseks valmis. Uus volikogu ja vallavalitsus koguvad teotahet järjest toimekamalt kodukandi elukäiku ilmestada. Käesoleva väljaandega kaasneb suur soov mõtteid vahetada üha suurema osaga meie kodupaiga elanikest. Teistega võrreldes on meile omane hakkama saada madalama jõukuse tasemega. Sellegi üle saab ehk uhkust tunda. Seal, kus raha ei jätku, tuleb nutikus abiks. Sellele vaatamata on meilgi omad rõõmud ja needki asjad, mis mitte rõõmuks ei taha tulla. Need on eelkõige õppimist väärivad lood. Õppimist sellevõrra, et neist edaspidi taibukusega jagu saada. Talv oli krõbe, külmutas mõnedki torud, kurnas tühjaks paljude rahakotid. Maameestele tuli kiusuks veel Lacto pankrott. Suvi peaks tulema seevastu heldem. Lamba aasta ikkagi. Lammas on andnud nii kehakatet kui ka leivakõrvast, küllap ta teeb seda tänigi. Ikka lootuses paremale kevadele on elatud siin aastatuhandeid. Lootusest on saadud jõudu uuteks tegudeks ja nõnda on kootud seda pisukest ajalugu siin Nissi mail ja Turba ümbruses. Omaaegsed, algupärased kohanimed nagu Rehemäe, Mustu, Tabara, Munalaskme, Ellamaa ja paljud teised annavad tunnismärki meie vaimukatest eellastest siinmail, kellele me peaksime kindlasti väärikateks järglasteks olema. Nissi ja Turba on teineteisele "rabatagused" olnud, kuid viimaste aastate märgiks on seegi, et paljud meist on sõpradeks saanud. Üheskoos üritusi korraldatud, teineteist toetatud ja muulgi viisil kenasti koostööd arendatud. Meil on omad Nissi Trollid, Turba Gümnaasiumi Naisansambel, naiskoor “Nelli”, Riisipere Kammerkoor, rahvatantsijad, spordikollektiivid, külaliigutajad, teatritegijad ja kindlasti veel neid, kes alles sellel aastal end rahvale näitama tulevad. Ütleksin, et Nissi vald on tore paik - mina küll ei raatsiks seda mõne teise vastu vahetada! Lapsedki kasvavad siin hästi. Meil on kolmandik kuni 20 aastaseid tegelasi. Suudaksime vaid pakkuda neile huvitavat ja kasulikku stsenaariumi. Selle nimel ja jaoks kohustumegi elujärge edendama.

Järjest enam süveneb veendumus, et Nissi vald sobib suurepäraselt ka mahepõllumajanduse arendamiseks. AS Saidafarm on praeguseni Ida-Euroopa suurim mahefarm. Lugupeetav maavanem Orm Valtson osutas meile seda au, et käis kogu maavalitsusega külas. Tundus, et vasikad meeldisid üle kõige. Kuna meie farmis on päris mitu kassi, lubati kevadel "kassiseemet" küsima tulla. Pr. Vigita Kallu juhatab meil piima saamist ja kannab hoolt selle kohupiimaks ja juustuks tegemise eest. Minu mure on see, et see kõik ikka söödud saaks. Juhan Särgava ______________

VALLAVOLIKOGU JA –VALITSUSE TEATED Nissi Vallavolikogu 16. jaanuari 2003 istungil... 1. Otsustati muuta määrust „Vallaeelarvest sotsiaaltoetuste maksmise kord“. Peamine muudatus puudutab sünnitoetust – kui seni said pered, kelle lapse sünd registreeriti Nissi vallas, imikupaki väärtusega 300 krooni, siis käesolevast aastast asendab seda 500-kroonine kinkekaart. 2. Teisel katsel kinnitati vallavalitsuse koosseis. Vallavanem Peedo Kessel esitas kinnitamiseks Tanel Mangussoni ja Piret Nurmse kandidatuuri. Salajasest hääletamisest võttis osa 11 volikogu liiget, üks hääletussedel tunnistati kehtetuks. Tanel Mangusson osutus valituks 10 poolthäälega, Piret Nurmse poolt hääletas 6 ja vastu 4 volikogu liiget. 3. Volikogu esimehele Juhan Särgavale makstava hüvituse suuruseks määrati 4202 krooni kuus. 4. Vallavanem Peedo Kesseli palgaastmeks määrati 33 ja ametipalgaks 12 733 krooni. 5. Vallavalitsuse liikmetele makstava hüvituse suuruseks määrati 1273 krooni kuus. 6. Otsustati mitte muuta maamaksumäärasid. 7. Otsustati mitte rahuldada AS Nissi Soojuse taotlust Nissi puhastusseadmete renoveerimiseks vajaliku raha eraldamiseks 8. Algatati detailplaneering Ellamaa külas Kütusetankla maaüksusel.

Nissi Vallavolikogu 13. veebruari 2003 istungil ... 1. Oli esimesel lugemisel Nissi Vallavolikogu 25.06.2002 määruse nr 14 muutmise eelnõu (volikogu liikmete töö hüvitamine). Täiendavalt esitati parandusettepanek suurendada volikogu liikmetele makstavat hüvitust 300 kroonilt kuus 509 kroonini kuus. Parandusettepaneku poolt hääletas 8 volikogu liiget. 2. Kanti maha vallavara hulka kuuluv Turba ambulatooriumi hoone seoses selle võõrandamisega 28.01.2003. a. 3. Valiti rahvakohtunikukandidaadid (Sirje Baumer, Liivi Pajuväli, Mare Rabi, Annika Roosimägi, Urmas Sepp ja Andres Väljaru) 4. Valiti Nissi Vallavolikogu esindajaks Harju Maakohtu juures asuvasse rahvakohtunike nimetamise komisjoni Albert Vinni. 5. Oli arutusel Lehetu lasteaia hoone võõrandamine. Vallavalitsuse ettepanek oli müüa hoone avalikul enampakkumisel, Peedo Kessel võttis eelnõu tagasi, kuna hetkel on kehtiv hoone tasuta kasutamise leping. Kultuuri- ja spordikomisjon esitas Lehetu Maanaisteseltsi taotluse eelnõu hoone otsustuskorras müügiks naisseltsile. 6. Otsustati algatada Nissi valla arengukava koostamine koostöös Tartu Ülikooli geograafia instituudi üliõpilastega. Volikogu liikmetest moodustati initsiatiivgrupp koosseisus Taavi Ehrpais, Viktor Juhanson, Raivo Piilberg, Marje Suharov ja Evi Vendla. Nissi Vallavolikogu 13. märtsi 2003 istungil … 1. Otsustati muuta volikogu liikmetele hüvituse maksmise korda. Alates 01.03.2003 saab volikogu liige hüvitust 509 krooni kuus. Hüvitust ei maksta, kui volikogu liige ei osalenud volikogu istungil ega ühelgi istungile eelnenud töökoosolekul. 2. Otsustati suurendada Munalaskme Hooldekodu kohamaksumust. Uus hind hakkab kehtima peale elektroonilises Riigi Teatajas avalikustamist. 3. Kinnitati koolide ja lasteaedade pedagoogide palgamäärad 2003. aastaks. Uusi palgamäärasid rakendatakse alates 1. jaanuarist 2003. a. 4. Võeti vastu Nissi valla 2003. aasta eelarve mahus 27 255 900 krooni (vaata veebilehel Õigusaktid, avalikud dokumendid - Valla eelarve). 5. Kinnitati Riisipere Lasteaia uus põhimäärus. 6. Otsustati võõrandada Kivitammi mõisa peahoone ja kõrvalhoone avalikul enampakkumisel alghinnaga 50 000 krooni.

7. Otsustati algatada detailplaneering Riisipere alevikus Nissi tee 33 maaüksusel (Nissi Põhikool). 8. Arutati kohalike maanteede, tänavate munitsipaliseerimise hetkeseisu ja tulevikusuundi. Vallavalitsusele tehti ülesandeks valmistada ette teede olemit ja seisundit kajastav materjal, maakomisjoni ülesandeks jäi vallateede nimistu täiendamine ning olemasolevate teede kategooriate ja valla huvide määratlemine nende haldamisel. Vallavalitsuse 2003. a. istungid: Ajavahemikus 2. jaanuarist kuni 31. märtsini toimus 10 vallavalitsuse istungit, välja anti 125 korraldust. Alljärgnevalt lühikokkuvõte otsustatust:

�� koolisõitu hüvitati kokku 9910 krooni eest;

�� vallaeelarvelisi sotsiaaltoetusi maksti 12431 krooni ulatuses, sotsiaaltoetuse maksmisest keelduti 5 korral;

�� Randabergi kommuunilt saadud rahaline annetus 57 978 krooni jagati lasterikaste perede, toimetulekuraskustega perede ning puudega lapsega perede vahel;

�� hooldaja määrati üheksale kõrvalabi vajavale inimesele;

�� anti välja 11 kauplemisluba ning ühele ettevõtjale alkoholi jaemüügi õigus;

�� määrati õpilastoetus kahele õpilasele kogusummas 6000 krooni;

�� vastu võeti 26 õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise korraldust, 12 korraldust maa ostueesõigusega erastamise võimalikkuse kohta, 15 korraldust õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise kohta;

�� seoses põlenguga Nissi koolis otsustati I-IV klasside õppetöö üle viia Riisipere Lasteaia hoonesse;

�� jäeti rahuldamata OÜ Bussipartneri, kes teenindab valla õpilasliine, taotlus veotariifi tõstmiseks;

�� väärtegude kohtuvälisteks menetlejateks määrati arendusnõunik ja majandusnõunik;

�� otsustati Riisipere Lasteaed sulgeda personali puhkuste ajaks 30. juunist kuni 12. augustini.

Vallavalitsuse istungid toimuvad reedeti (v.a iga kuu teine reede) algusega kell 10.00. ______________

JUUBILARID Rõõmud ja mured - lõngad need elukangas, Üheta iial ei leia ka teist. Lõimed ja kude – üheks nad kasvavad kangas, Ilusaim elukangas koosneb just neist. -93- Maria Lagemaa (21.märts) -91- Hilda-Vilhelmine Saaliste (25.jaanuar) -90- Arnold Noortamm (13.märts), Elvine Kaldoja (20.märts), Rudolf-Valter Juhani (27.märts) -89- Minna-Juhanna Taidemaa (04.jaanuar), Elmi-Marie Raigla (07.jaanuar), Elvine Salulo (01. veebruar), Oskar Lehtme (11.veebruar) -88- Linda Randoja (14.jaanuar) -87- Juuli Jakobson (21.märts) -86- Leida Toonverk (30.märts) -85- Heino Pajur (18.jaanuar) -84- Leida Leheroo (04.veebruar), Aliide Palumets (05.veebruar), Helmi Priimägi (10.veebruar), Johanna Roosi (12.märts), Erna-Ereline Tooming (14.märts), Johanna Juhani (18.märts) -83- Herman Jõerand (11.veebruar), Elfriede Neumann (09.märts) -82- Heinrich Uutma, (05.veebruar), Anita Maamets (11.veebruar), Emilie Reisalu (22.veebruar), Helmi Sarapuu (23.veebruar), Elfriede Tõnsing (07.märts) -81- Jevdokia Grislis (24.veebruar), Ivan Paltsennov (07.märts), Ella Karjus (24.märts), Elja Pikerpõld (29.märts) -80- Aino Kits (02.jaanuar), Erna Vanamölder (15.jaanuar), Veera Vinter (01.veebruar), Ivan Nikolajev (24.veebruar), Hans Sauna (27.märts) -75- Julia Tavstõkina (10.jaanuar), Anatoli Sjomin (26.jaanuar), Linda Toomann (29.jaanuar), Valve Raidalu (31.jaanuar) -70- Lydia Bambus (08.jaanuar), Aime Kaljur (12.jaanuar), Jaan Toodu (14.jaanuar), Eha-Ingeborg Markus (03.veebruar), Tiiu Aro (07.veebruar), Antonina Alamaa (14.veebruar), Ülo Vackermann (06.märts), Ingrid-Signe Bärenklau (10.märts), Maimu Kilm (20.märts), Martin Raun (22.märts), Hilda Seervald (25.märts) ______________

KULTUURIKALENDER APRILL *** Siidimaali kursused Turba kultuurimajas 14-23.04 Kunstinädal Riisipere kultuurimajas. M.Karjatse 04.03 Nissi Põhikooli moeshou Riisipere kultuurimajas 06.04 “ Riisipere Laululaps 2003” Riisipere kultuurimajas 11.04 Ülevallaline viktoriin “Raamatuga loodusradadel” Turba kultuurimajas 12.04 Lastehommik Turba kultuurimajas 14.04 Riisipere LTK III seeriavõistlus 8.etapp 20.04 Ülestõusmispüha jumalateenistus 21.04 16:00 teater lastele “Tare-Tareke”; esitab Viljandi lasteteater Reky 23.04 Jüriööjooks Nissi Põhikoolis 23.04 E.Kitse 90. sünniaastapäevale pühendatud üritus Riisipere kultuurimajas 25.04 Theatrum Turba kultuurimajas – A.Strindberg “Mäng tulega” 25.04 Kirjanduslik pärastlõuna: Hendrik Relve – Puude juurde. 26-27.04“Harjumaa Laululaps 2003” eelvoorud Saku Gümnaasiumis 26.04 Rahvatantsurühma “Roosi “stiilipidu Riisipere kultuurimajas MAI *** Spordihooaja finaalmängud Riisipere kultuurimajas 01.05 Välek Ruila Põhikoolis 02.05 Harjumaa Alternatiivne tantsupäev Viimsi Huvikeskuses 03.05 “Harjumaa Laululaps 2003” finaal Saku Gümnaasiumis 09.05 Nissi Põhikooli kontsert Riisipere kultuurimajas 09.05 Emadepäeva kontsert Turba kultuurimajas 09.05 Kevadpidu ja õpilastööde näitus Turba Gümnaasiumis 11.05 Emadepäeva jumalateenistus Nissi kirikus

11.05 Emadepäeva kontsert Riisipere kultuurimajas 16.05 Loodusmatk Alemal – Orhideed ja kõnelevad puud 17.05 Vigurvänt 2003 Saku Gümnaasiumis 17.05 Nissi valla 11. aastapäev ja 2002. aasta kultuuripreemia üleandmine Riisipere kultuurimajas 24-25.05 Koolilõputrall III Loo Kultuurikeskuses 25.05 Perepiknik Riisipere mõisa pargis 31.05 Harjumaa Laulu- ja tantsupeo eelproovid Keila Lauluväljakul JUUNI *** Siidimaali kursused Turba kultuurimajas; juhendaja Katrin Jõeste 01.06 Harjumaa Laulu- ja tantsupidu Keila Lauluväljakul 08.06 Esimese nelipüha jumalateenistus ja kontsert Nissi kirikus. Esineb naiskoor “Nelli”, dirigent

T. Kangron 09-20.06 Nissi valla laste töö- ja puhkelaager 19.06 9.klassi lõpuaktus Turba Gümnasiumis 20.06 Nissi Põhikooli lõpuaktus 20.06 12.klassi lõpuaktus Turba Gümnaasiumis 23.06 Jaanipäev “Tule jaanikutulele!” Riisiperes 23.06 Jaaniõhtu Turbas 23.06 Harjumaa Maakaitsepäev Maardus 28.06 Harjumaa memme-taadi lustipidu Loksa linnas JUULI 05.07 “Nissi suvemuusika ” Pidulik vasemuusika – kuningakodade lemmik läbi aegade. Silver Brass 19.07 “Nissi suvemuusika ” Heiki .Mätlik (klassikaline kitarr), ja Jaak Sooäär (elektrikitarr) 27.07 Surnuaiapüha Nissi kalmistul AUGUST 02.08 “Nissi suvemuusika” Aare-Paul.Lattik (orel) ja Villu.Veski (saksofon) 08-09.08 Harjumaa töömalevate kokkutulek Jõelähtmes 10.08 Kuldleer Nissi kirikus 16.08 “Nissi suvemuusika “ Öömissa küünlavalgel. Gregooriuse laulu ansamblilt Vox Clamantis

Jaan-Eik Tulve juhatusel ja improvisatsioonid orelil 23.08 Sügisene lillenäitus Turba kultuurimajas 30.08 “Nissi suvemuusika” Helisev hing. Silvi Vrait (vokaal), Jaan Willem Sibul (vokaal),

Toomas Trass (orel) ja Jaak Jürisson (klahvpillid) ______________ NISSI VALLA KULTUURIPREEMIA 2003 TAOTLUSI OOTAME 15. APRILLINI Nissi Vallavalitsus ootab teiepoolseid ettepanekuid, et tunnustada oma valla kultuurielu edendajaid.

Alates 1997. aastast on Nissi vallas välja antud kultuuripreemiat. Nissi valla kultuuripreemia on iga-aastane rahaline preemia kultuurielu väärtustamiseks ja selle edendajate tunnustamiseks. Kultuuripreemia määratakse isikule või kollektiivile viimaste aastate eriti silmapaistvate saavutuste või sügavamat tähendust omavate kestvamate teenete eest, millega on elavdatud Nissi valla kultuurielu või toodud tunnustust Nissi vallale. Kultuurielu mõistetakse siin laiemas tähenduses, hõlmates loomingut, haridust, kasvatust, teadust, rahvakultuuri, sporti jms valdkondi.

Selleks, et kultuuripreemia komisjonil oleks, kelle hulgast preemiasaajat valida, ootamegi teie ettepanekuid. Kultuuripreemia kadidaadi esitamiseks tuleb kirjutada vallavalitsusele taotlus, kus on ära toodud esitamise üksikasjalik põhjendus. Lisada võib selgitavaid materjale, artikleid, fotosid, eksperthinnanguid jmt. Nissi valla kultuuripreemia saajad eelnevatel aastatel: 1997 - Turba Keskkooli õpetajate naisansambel 1998 – Ester Legonkov, Riisipere kammerkoor ja Naiskoor “Nelli” 1999 – Turba Gümnaasiumi õpetajate naisansambel ja Andres Uutmaa 2000 – Tõnu Sal-Saller ja Ingrid – Signe Bärenklau 2001 – Marina Västrik, Iveta Jürisson ja Pille Roomere 2002 – Villu Reinmann

Käesoleva aasta kultuuripreemia annab Nissi vallavanem üle 17.mail Riisipere kultuurimajas

toimuval kevadpeol. ______________

RIISIPERE KAMMERKOOR 15 8.märtsil toimus Riisipere Kultuurimajas Riisipere Kammerkoori 15 tegevusaasta juubelikontsert. Repertuaaris olid nii klassikalised koorilaulud, kui ka kergemad muusikavormid operettidest ja muusikalidest. Vahepaladega astusid ülesse kitarrist Madis Arvisto ja pianist Ulla Villenthal. Hetkel laulavad kooris: Merike Koidumets, Signe Lillma, Annika Roosimägi, Marje Suharov, Õilme Šutov, Kairi Vaarmaa, Evi Vendla, Kaie Ehrpais, Tiia Laidinen, Anu Parts, Rita Turu, Lea Viikmaa, Jüri Meinvald, Endel Vellmann, Teet Lehtme, Meelis Tedre ja Ants Uutma. Koori juhatab dirigent Pille Roomere.

See oli aastal 1988, kui naisansambel ja meesansambel sai üheks kooriks kokku pandud, et laulda üks ühine laul. Nii see algas ja sündis Riisipere Kammerkoor. Nüüdseks on kord nädalas proovis käidud 15 aastat. Esialgsest koosseisust on laulmas veel 3 lauljat. Viieteistkümne aasta jooksul on kooril olnud nii häid, kui mitte nii häid aegu. Koor on elanud oma elu. Oleme osa võtnud kolmest suurest laulupeost Keilas ja Intsikurmus. Oleme oma taset käinud näitamas ja võrdlemas kahel

Miina Härma nimelisel konkursil Tartus. Kõige vahvamad on olnud ehk külaskäigud Soome (1993;1998) ja Saksamaale (1993; 1997). Kindlasti on igaühel meenutada nii mõndagi lustakat, mis reisidel juhtus. On kohtutud paljude toredate inimestega, imetletud vaimu ja hingesuurust. Ja pakutud omalt poolt külalislahkust ning näidatud meie oma kaunist Eestimaad. Suur rõõm on olnud koos “Forseliuse” meeskooriga kontserti teha Raplas, Alemaal ja Varbola linnuses. Olla koos meie omade suurkujudega, kahjuks juba manalateed läinud Toomas Ehrpaisiga. Üks koori pikaajalisem traditsioon on jõulupühade paiku kontserdi korraldamine Tallinna Pühavaimu kirikus, mille juurde kuulub kindlasti ka laulmine Tallinnas Raekoja platsil kuuse all. Ühe kõva aplausi oleme alati saanud. Samuti kodukirikus advendiküünla süütamine. Südant soojendav on olnud laulda ka Munalaskme vanadekodus. Et akadeemilist koorilaulu vähe elavdada ja vaheldust tuua, oleme koostöid teinud kitarrist Madis Arvistoga ja Estonia teatri noorte solistidega. Koor ei ole omale eesmärgiks seadnud suuri muusikalisi saavutusi. Koos on käidud rohkem laululustist. Siiski on seda suurem heameel, kui mõni kontsert või ülesastumine eriliselt õnnestub. Kui kuulaja tuleb pärast tänama ja on näha, et lauljad ise tehtuga rahul ning nad on emotsionaalselt puudutatud. See ongi ehk isetegevusliku koorilaulu ilus mõte. Ehk on just need hetked olnud ajendiks, et ikka jälle kokku tulla ja proovist proovi lauldes uute elamusteni jõuda. Loodan, et laul rõõmustab nii lauljaid kui kuulajaid ka edaspidi. Riisipere Kammerkoori dirigent Pille Roomere ______________

ÕPILASRINGI TEGEMISTEST Just selle lehe ilmumise aegu, 23. märtsil sai aastaseks Turba raamatukogus tegutsev õpiring “Maailm meis ja meie maailmas”. Kuidas siis see õpi-ja vestlusring alguse sai? Seda ei tea täpselt enam keegi, kes selle idee

peale algselt üldse tuli. Igatahes, kui juba mõnda aega oli info õhus olnud, et selline üritus võiks teoks saada, otsustati lõpuks ka reaalselt kokku tulla. Ühel mõnusal märtsikuu õhtul koguneti Turba rahvaraamatukogusse, et see idee teoks teha. Esialgu olid kõik kohaletulnud küllalt häbelikud ja käitusid veidi kartlikult, sest ega kellelgi polnud veel mingit kindlat ettekujutust, mis ja kuidas toimuma

hakkab. Enamus inimestest olid rohkemal või vähemal määral tuttavad ning omavaheline suhtlemine muutus kiiresti vabaks ja õdusaks. Esimese kokkusaamise alguses oli nii mõnigi kohaletulnu pisut skeptiline ning arvas, et ega sellest vestlusringist miskit välja ei tule, sest kõik olid oma isikuomaduste poolest küllalt erinevad. Kohaletulnute seas oli nii mehi kui naisi. Oli gümnaasiumiõpilasi, tudengeid ning oli ka mõni küllaltki väärikas eas vanem inimene. Kuid kõigi üllatuseks oli peale esimest kahtekümmet minutit kõigile selge, et jutt läheb ladusalt ning kohaletulnud klapivad omavahel hästi. Otsustati, et tullakse ka edaspidi kokku. Millega, siis tegeletakse ning mis neid inimesi ühendab? Peamiseks ühisnimetajaks on avatud mõttemaailm, tolerantsus, püüdlemine valgustatusele ning kõige sellega kaasnev humanistlik mõtteviis. Need omadused iseloomustavad igat vestlusringi tööst osavõtjat. Ja on selge, et ilma nende omadusteta ei tuleks vestlusringist midagi välja. Avatud ja sõbralik õhkkond võimaldab arvamust avaldada ka nendel, kes muidu on jäänud silma kui eriti vaiksed ja tagasihoidlikud. Igaühe seisukohti respekteeritakse, kuid ollakse valmis ka argumenteeritud vaidluste käigus ümber lükkama. Nii on võimalus kõigil midagi õppida. Vestlusring tuleb kokku enamasti üle nädala kõigile osalejatele sobival ajal. Juba esimesel korral koostati loetelu teemadest, mida osavõtjad tahaksid tulevikus arutada. Samuti otsustati, et igaks kokkusaamise korraks valmistab üks osalejatest ette ühe teema, mille üle arutletakse. Igale ettevalmistajale on jäetud vaba voli, kuidas ta seda teeb – kas kirjaliku esseena, teemat puudutavate põhiseisukohtade

väljatoomisena või ka kohapeal improviseerituna. Senimaani on enamikku nendest teemadest ka rohkemal või vähemal määral käsitletud. Arutletavate teemade valik on olnud väga lai ja kõikehõlmav. Puudutatud on erinevaid sotsiaalseid- ja kultuuriprobleeme ning teemasid nagu näiteks massikultuuri ja populaarkultuuri suhe, religioon, väärtused ja normid postmodernistlikus ühiskonnas, meedia ja manipuleerimine jne. Aeg-ajalt on tehtud ka raamatute tutvustusi. Francis Fukuyama, David C. Korten ja Dominic Strinati on vaid mõned autorid, kelle loomingust on kokkuvõtteid tehtud. Kindel on see, et pea iga teema käsitlemist on saatnud tunde kestev arutelu, mis vahel on läinud isegi 5-6 tunni pikkuseks. 2003. aasta alguses õnnestus õpiringi korraldajatel saada läbi ühe projekti ka natuke finantstoetust, mida kavatsetakse kasutada välislektorite kutsumiseks. Esimene kokkulepe on juba sõlmitud. Samuti on koostatud loetelu teemadest, mida uue tegevusaasta jooksul käsitleda tahetakse. Suurt rõhku pannakse Euroopa Liidule ning euroopa maade kultuuripärandile. Seega tegevust jätkub. Lõpetuseks tahaks veel meenutada ühte lugu ühest saksa ekspressionistide rühmitusest, mis tegutses möödunud sajandi algul. Nimelt käisid nad aastaid vennalikult koos, kuni üks liikmetest otsustas nendest raamatu kirjutada. Kui see trükivalgust nägi selgus, et teistel on hoopis isemoodi arusaam rühmitusest. Kuna olen isegi aeg- ajalt selle vestlusringi tegemistest osa võtma juhtunud, siis loodan, et minu kirjatükis väljendatud arusaamad vestlusringi olemusest ei erine nii kardinaalselt teiste osavõtjate omast, et see tüli majja tooks. Livio Nimmer ______________

MINIMISSI VALIMINE Naistepäeva eelõhtul, 7.märtsil sai Nissi koolis valitud järjekordne MINIMISS. Minimissist saavad osa võtta kõik tüdrukud algklassidest, kes ei ole eelmistel aastatel valitud kolme parema hulka ehk minimissiks ja piigadeks. Kohtunike eesotsas seisis Nissi kooli hoolekogu esinaine ja kogu missivõistluse sponsor Merike Koidumets. Veel aitasid otsust teha endised “missid” ja “piigad” Kelly Meiessaar, Marian Maidra, Merlin Miggur, Janelle Korm, Karin Maidra, Geilika Korm ja Keiti Roosimägi. Kooli ajalehest Hanna-Mari Arro ja 9.klassi poisid Andre Puistaja ning Andreas Värv.

Kokku oli vapraid tüdrukuid kümme. Nii pidid nad astuma üles aeroobikaga, oskama ennast ilmekalt tutvustada, andma intervjuu ning kantritantsu tantsima. Et väikesed missikandidaadid tõeliselt kenad välja näeksid, olid nad kogu üritusele eelnenud aja veetnud Merike Koidumetsa juures juuksuris soenguseansil. Kolm võitjat said omale veel auhinnaks soengu neile sobival ajal.

Kohtunike otsus oli järgmine - Minimiss 2003 - Anneli Lebert (2.kl.)

I piiga ja pressimiss - Silvia-Maria Gustavson (2kl.) II piiga, miss foto, miss aeroobika ja publiku lemmik - Birgit Kivimets (4.kl) Miss rõõmus - Mari-Liis Ripats (1.kl) Miss naeratus – Garme Korpelainen (4.kl) Miss julgus – Kaili Pajumaa (2.kl) Miss tublidus – Kertu Roosimägi (4.kl) Miss tagasihoidlik – Marge Koorep (2kl) Miss püüdlik – Margit Koorep ( 4.kl) Miss hakkaja – Helyna Allas (4.kl) Nissi kool ______________

ALGKLASSIDE ETLEJATE KONKURSS Heaks tavaks on saanud, et märtsikuus koostöös Nissi kooli algklasside õpetajate Liivi Tammemäe, Pille Ilissoni, Ingrid Parksepa ja Elen Sarri ning Riisipere Raamatukogu juhataja Maie Sepa eestvedamisel toimub Riisipere Raamatukogus algklasside etlejate konkurss. Ka sellel aastal tulid 10. märtsil kokku 14 pisikest deklamaatorit, et omavahel

mõõtu võtta. Populaarsemaks autoriks, kelle luuletusi esitati, oli Leelo Tungal. Edasi maakondlikule võistlusele, mis toimub märtsikuu lõpus, otsustati saata Karin Maidra 4.klassist ja Keiti Roosimägi 3.klassist. Veel märgiti ära tublimad - Janelle Korm 4.klassist, Signe Talviste 3.klassist, Elerin Källo 2.klassist ja Egert Veskioja 1.klassist. Nissi kool ______________

COMENIUS–PROJEKTIST TURBA GÜMNAASIUMIS Mõnus oleks ju alustada juttu trafaretseks kulunud lausega: „Turba kool osaleb rahvusvahelises….“ , aga see on igav! Õnneks ei ole igavaks muutunud Comenius-projekt ise. Esimesel kolmel aastal uuriti-puuriti keskkonda. Sel puhul ei jäänud probleemidki tulemata – Lääne-Euroopa riikidel on ju hoopis teistsugune taust kui meil. Naljakam oli ehk see, kui konverentsil hakkasime paika panema aega, mil Comeniuse sildi all minnakse välja heakorratöid tegema. Räägiti ikka märtsist ja märtsist ja ei saadud kuidagi aru, miks meie vingus nägu teeme. Lõpuks sai siis välja öeldud – meil on märtsis lumi maas!!! Eriti pikaks venisid hispaanlaste ja küproslaste näod…. Praegu on käimas järjekordse kolmaastaku teine aasta. Teema on vastuvõetavam – migratsioon. Õpilastele on see ka huvitavam, kuna saadakse ju selle käigus teada teiste riikide elu-olu kohta. Hispaania Päikeserannikulinnas Malagas või Ungaris Balatoni-äärses Balatonlelles on ju hoopis teine elu. Natuke on ka probleeme, kui esimesel kolmel aastal saime oma tegevuse jaoks raha Eesti Sokratese ühingust, aga kahjuks selle projekti tarvis meile raha ei

eraldatud. Tuleb hakkama saada ise ja lootma vallale. Muude asjadega saab hakkama, aga rahapuudus tuleb kätte just sügisel, kui toimub Comeniuse konverents, kus võetakse kokku eelneva aasta töö ja pannakse paika uued eesmärgid. Sel sügisel jäi kahjuks Ungaris seetõttu käimata. Nii mõnestki asjast on raske aru saada, kui pole ise kohal olnud. Näis, mis sügisel saab, sest raha oleme Sokrateselt taotlenud ja Saksamaal loodetakse kokku saada ka iga riigi Comenius-Team`id. (Igast riigist 2 poissi ja 2 tüdrukut.)

Kui kedagi huvitavad meie rahvusvahelised tegemised, siis Comeniuse kodulehekülg on: http://comenius2000.50megs.com/ Turba kooli Comenius-koordinaator õpetaja Nelle Äike ______________

LASTELAAGRI LÄBIVIIMISEST 2002. aastal korraldas Nissi Vallavalitsus esimest korda laste suvise töö- ja puhkelaagri. Eelmise aasta kogemuse põhjal võib öelda, et taoline laager on väga vajalik ja õigustab end igati. Meeldiv oli tõdeda, et laagrisse soovijaid oli nii palju, mis näitab, et lapsed tahavad tööd teha ning endale ise taskuraha teenida. Lapsed töötasid peamiselt heakorratöödel: teeäärte korrastamine, lasteaedade inventari värvimine, puude ladustamine jmt. Pealelõunasel ajal käidi koos ujumas, mängiti pallimänge ja tehti palju muudki põnevat. Nissi Vallavalitsuse poolt oli eraldatud raha laste ja juhendajate töötasuks ning nende toitlustamiseks. Hasartmängumaksu Nõukogult saadud raha eest sai korraldatud 2päevane lõpuekskursioon Kihnu saarele. Ka käesoleval aastal on vallavalitsusel taoline üritus plaanis. 10päevane laager toimub üheaegselt nii Turba kui Riisipere piirkonnas. Laagri ühte vahetusse võetakse kuni 20 last, alates 13.eluaastast. Lapsi toitlustatakse ning

makstakse taskuraha. Projektirahadega on plaanis osaleda Harjumaa töömalevate kokkutulekul Jõelähtmes. Lastelaagri läbiviijateks on Turba Gümnaasiumi huvijuht Regina Multram ja Nissi Põhikooli huvijuht Margit Kullo. Registreerimine laagrisse toimub nimetatud isikute juures vastavalt Turba ja Nissi koolis, alates 19.maist kuni 30.maini. Registreerimisel saavad lapsed kaasa lapsevanema avalduse, mis on aluseks töölepingu sõlmimisel. Töölepingute sõlmimine toimub 26.maist kuni 2.juunini lastekaitseinspektori juures. Siit ka palve kõigile valla tööandjatele: kui Teil on vähegi võimalik anda lastele jõukohast tööd, andke teada telefonil 608 7236 või 055 600366. Lisainformatsiooni töö-ja puhkelaagri korraldamise kohta on võimalik saada lastekaitseinspektorilt (608 7236 või 055 600366). Signe Sirel ______________

KUIDAS TA IKKA NIIMOODI TEHA SAI? Ettevalmistused Eesti Vabariigi sünnipäevaks algasid Turba lasteaias juba varakult. Rühmade õppe-kasvatustöö päevikuid sirvides ilmnes, et kõiki tegevusvaldkondi läbis läheneva tähtpäeva temaatika. Õpiti luuletusi, laule, tantse, tutvuti Nissi valla sümboolikaga. Iseseisvuspäeva tähistamiseks ja õpitu teistega jagamiseks korraldasime 25.veebruaril lastehommiku. Tavapäraselt kuuluvad pidulike koosviibimiste juurde ka külalised. Nii kutsusimegi külla vallavanem Peedo Kesseli. Valiku tegime eesmärgiga tutvustada lastele vallavanemat ja tema juhitavat Nissi valda. Lastehommik algas laste esinemisega. Esitamisele tulid õpitud tantsud, laulud ja luuletused. Eriti suurt vaeva olid piduliku ürituse heaks kordaminekuks näinud keskmise rühma lapsed. Selle rühma õpetajad Katrin Salep ja Tiina Umbsaar ning õpetajaabi Ene Tamm olid riietanud end rahvariietesse. Sama olid teinud ka lapsed. Etteastete lõppedes andis lastehommiku juht Katrin Salep jutujärje üle peokülalisele.

Saal vakatas, sest keegi ei osanud ette arvata, kui eriliselt huvitava ja laste tähelepanu köitva mooduse oli vallavanem meie valla tutvustamiseks leidnud. Kogu teema sisu kajastus läbi värvilise pildimaterjali, mida arvuti abil näidati saali seinale. Sissejuhatuseks suur ja värviline Eestimaa kaart, sellele tekkis teises värvitoonis Harju maakonna kujutis, millele omakorda kolmandas värvitoonis Nissi valla kujutis. Järgemööda leidsid kajastamist koduvalla asutused, vaatamisväärtused ja kaunis loodus loomade, lindude ja lilledega.

Imetluse ja uudishimuga kuulasid lapsed, kui üldse kuulasid, vallavanema juttu, sest valitud pildimaterjal oli nii meeliköitvalt kujundatud ja

põnevust lisas arvuti kasutamine pildinäitamisel. Veel päevi hiljem arutlesid lapsed: “Kuidas ta seda ikka niimoodi teha sai?” Suurepärasest etteastest toibunud, mängiti veel ühismänge, kaasates peol viibinud lasteaiapersonali ja ka vallavanemat. Lastehommik lõppes ühise kommisöömisega ja pildistamisega. Vallavanemale jäi meiega koosveedetud üritust meenutama kingituseks

saadud laste poolt maalitud värviliste sõrmejälgedega kruus. Siinkohal tahaksin tänada kogu lasteaiapere nimel meie vallavanemat Peedo Kesselit, kes tööderutus leidis aega meid meeldejäävalt üllatada. Maie Joaveski, Lastehommiku piduline _____________

MEENUTUSI VASTLARALLIST 04.märtsil oli rahvakalendri järgi vastapäev. Riisipere Kultuurimaja koostöös Spordiklubi Orhivar, OÜ Alema& Mets, Nissi Põhikooli ja Ühendus Steinberg tegid algust vana tradistiooni taastamiseks kogu Nissis elavale rahvale vastlaralli. Kell 15.00 alustas Nissi Põhikool liumäele sõitu. Järgnesid võistlused ning teejoomine ja vastlakukli söömine. Olin hämmastuses laste nii suure osavõtu üle. Huvijuht Margit oli andnud väiksematele võimaluse sõita liumäele bussiga, agaramad kasutasid kelke ja suuski. Tore oli näha, et vanemad olid leidnud võimaluse tulla lustima koos lastega. Vastlapäeva kommete hulka käis peale liulaskmise ka juuste lõikamine, mis pidi tagama paksud ja ilusad juuksed. Juuksur Merike pakkus võimalust kõigil lastel lasta juukseid lõigata. Aeg ruttas nii kiiresti, et oligi tarvis juba ära sõita. Õhtuks ootasime aga täiskasvanuid

uuesti trallitama. Nii trallitasid liumäel lapsed koos täiskasvanutega. Võidusõit pikema liu peale. Pikem kelgusõit. Viskevõistlus. Õhtuks oli kohale toodud ka koer, kes oma kondi valikuga andis julgust vallalistele naistele selle aasta mehe valikul. Kogu rada valgustasid ja andsid sooja puudest lõigatud küünlad. Oli neid, kes lustisid ning tundsid mõnu suusatamisest. Õhtuks oli kohale toodud hernesupp, soe tee ja vastlakuklid – aitäh! Maitses hea! Olen õnnelik ning rahul, et ilmataat meile nii ilusa päeva kinkis. Tänan kõiki, kes ürituse toimumisele kaasa aitasid. Ühtlasi tänan kõiki, kes osa võtsid! Soovin, et kõigil talunikel, kes liumäelt alla vuhisesid, tõesti ilus saak tuleks. Kohtumiseni järgmisel aastal! Suur tänu nii ilusa raja rajajatele Spordsiklubi “Orhivar“ ja Alema&Mets meeskonnale. Evi Vendla Riisipere Kultuurimaja juhataja ______________

VÕISTLUSTEST ALEMA SUUSARADADEL Juba kaheksandat talve on Alemal korraldatud suusavõistlusi. Tüdrukud-poisid, kes algul lühikestel distantsidel jõudu proovisid, on suureks saanud. Nad tulevad nüüd pikkadele täiskasvanute radadele treenitud kujudena, “suusapisik” veres. Alustavad igal aastal aga jälle paljud uued lapsed.

Tänavu pidime kehvade lumeolude tõttu karikavõistluste esimese etapi jaanuari algul ära jätma, kuid II ja III etapp õnnestusid hästi. Olgu nüüd siin ära toodud iga vanuseklassi kolm paremat kahe etapi kokkuvõttes ja nende kogutud üldpunktid.

Kuni 9 a. tüdrukud Kuni 9 a. poisid 1. Triinu Rooni 25 p. 1. Gent Gubinski 50 p. 2. Elisa Elfenbein 20 p. 3. Kaisa Elfenbein 17 p. 10 – 12 a. tüdrukud 10 – 12 a. poisid 1. Karin Alamaa 50 p. 1. Arvi Künnapuu 50 p. 2. Liina Sinijärv 45 p. 2. Silver Trigub 37 p.

3. Andre Simo Gubinski 35 p. 13-15 a. neiud 13 – 15 a. noormehed 1. Piibe Tammemäe 50 p. 1. Sander Kõiv 45 p. 2. Kelly Meiessaar 37 p. 2. Lauri Tammemäe 37 p. 3. Tiina Alamaa 32 p. 3. Uku Jürjendal 32 p. 16-21 a. neiud 16 –21 a. noormehed 1. Raina Vaarmaa 50 p. 1. Timmo Tammemäe 50 p. 2. Rivo Peterson 37 p. 3. Andres Kõiv 35 p. 22 – 44 a. naised 22 – 44 a. mehed 1. Regina Reiljan 50 p. . 1. Ain Kilk 50 p. 2. Annely Gubinski 40 p 2. Olev Murd 40 p. 3. Vello Einland 34 p. Üle 45 a. naised Üle 45 a. mehed 1. Juta Lehtme 50 p. 1. Ats Kütt 45 p. 2. Anne Pesti 20 p. 2. Olavi Renel 25 p. 3. Hetti Kask 20 p. Jääme koos ootama, et järgmine talv tuleks sama lumerohke. Tanel Ehrpais ______________

HARJUMAA VALDADE JA LINNADE TALISPORDIPÄEV 7.märtsil veetsid Harjumaa omavalitsusüksuste töötajad ja nende volikogude liikmed ühe sportliku päeva päikeselisel Padisel. Võisteldi teatesuusatamises, teatevõistluses tõukekelkudega, autode lumerajasõidus, reesõidus ning erinevates vigurjooksudes. Tulemused: I koht Aegviidu vald, II koht Jõelähtme vald, III koht Harju Maavalitsus. Nagu tavaks, kuulus Nissi vald oma sportlike saavutuste poolest ka sel aastal Harjumaa keskmiste hulka. Üldkokkuvõttes tuldi kaheksandale kohale. Kõige vilunumad olid nissikad tõukekelkude juhtimises, kus saavutati neljas koht. Selleaastane progressikarikas anti üle Anija vallale, kes eelmise aasta viieteistkümnendalt kohalt hüppas sel aastal neljandale kohale. Antud ürituse kõige magusama auhinna, juustukera koos kesvamärjukesega, pälvis sel aastal üllatuslikult viimaseks jäänud Saue linnavalitsus. Igal juhul oli igati tore ja vahva üritus. Lohutuseks mittevõitjatele: tähtis pole võit, vaid osavõtt!

Signe Sirel Nissi valla võistkonnast ______________

KRIMIKROONIKA Nissi vallas on 2003 a. võrreldes perioodiga 2002 a. jaanuar-märts registreetitud 6 kuritegu vähem ehk kokku 10 (2002. a 16). 2003 a. neist 5 salajast vargust, 1 LE nõuete rikkumine, 1 avalik vargus, 1 leitud laip, 2 tulekahju; 2002 a neist 9 salajast vargust, 2 LE

nõuete rikkumist, 1 tapmine, 3 leitud laipa, 1 sõiduki ärandamine. 2003.aastal on Nissi vallas kolme kuuga toime pandud veel 26 väärtegu ja 20 liikluseeskirja rikkumist. ______________

KUULUTUSED Laupäeval, 26 aprillil kell 9:00 – 17:00 toimub Riisipere kultuurimaja juures suur kevadine

aiandus- ja kaubalaat. Tule veeda kogu perega mõnus pave! Laadal osaleb ka Päidre Puukool. Info tel. 058 050 167

10 Mail 2003a. toimub Nissi vallas maasturite orienteerumis- ja osavusvõistlus. Võistlus toimub 3 erinevas klassis – originaal, standard ja spetsiaal.

Võistluste info: www.4X4offroad.ee �

�

UUS RING 5.-7.AASTASTELE POISTELE JA TÜDRUKUTELE!!! APRILLIST ALUSTAB TEGEVUST TURBA KULTUURIMAJAS TANTSURING LASTELE

NELJAPÄEVITI KELL 17.30 Juhendaja Helve Kruusement

Kuutasu on 100 krooni

TOIMETUS

Loodetavasti oled Sa sirvinud käesolevat lehte ja leidnud ka enese jaoks midagi sellist, mis igapäevategemistes Sulle teadmata ning uus on. Lehe eesmärgiks saabki olema meie valla uudiste ja tegemiste kajastamine.

Proovime esialgu Nissi Valla Teatajat välja anda 4 korda aastas ehk iga kolme kuu järel. Käesolev esimene number sai mahukam kui sellele järgnevad. Palusime kirjutada artikleid erinevate valdkondade esindajatel arvates, et saame mõned üksikud kirjutised. Tegelikult saabus kirjutisi terve ajakirjatäis. See aga näitab, et jagub nii kirjutajaid kui kirjutamist, mis teeb muidugi rõõmu! Järgmised lehed

saavad olema poole õhemad ehk 6 A4 formaati kuna see on piir, mida eelarve välja kannatab.

Järgmises Nissi Valla Teatajas leiavad kajastamist volikogu-vallavalitsuse teated, haridus, kultuur, sport, õnnitlused, politsei teated, intervjuud, lugejate kirjad ja küsimused.

Oma ettepanekud ja kirjad palume saata: Vaido Holm, Saare 6, Turba või elektrooniliselt (soovitavalt): vaidoholm@solo.ee. Kirjutamiseni, Nissi valla kultuuri- ja spordikomisjon

______________