Upload
kaie-kensap-kukk
View
166
Download
6
Embed Size (px)
Citation preview
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR
Noorsootöö ja täiendõppe osakond
Kaie Kensap-Kukk
TEADLIKKUS NOORSOOTÖÖST
KAITSELIIDUS
RAPLA MAAKONNA TASANDILLõputöö
Juhendaja: mag. Lii Lilleoja
Tallinn 2010
ANNOTATSIOON
Tallinna Pedagoogiline SeminarOsakond: Noorsootöö ja täiendusõppe osakondTöö pealkiri: Teadlikkus noorsootööst Kaitseliidus Rapla maakonna tasandil
Kuu ja aasta: juuni 2010 Lehekülgede arv 58Referaat
Kaitseliit hõlmab nelja suurt organisatsiooni: Kaitseliit, Naiskodukaitse, Noored Kotkad ning
Kodutütred. Kaitseliit on organisatsioon, mis on loodud oma riigi kodanikke harima, et olla
tegudelt, vaimselt ja füüsiliselt tugev, sest sellega kaasneb kõrge moraal, mis ei lase
rahvusriigil laguneda.
Eesti seaduste järgi loetakse nooreks 7 kuni 26aastast isikut. Vastavalt noorsootöö seadusele
on noorsootöö noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil vaba
tahte alusel perekonna-, tasemekoolituse- ja tööväliselt tegutseda. Seega tehakse noorsootööd
nii Kaitseliidu, Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde organisatsioondes.
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on analüüsida noorsootöö olemust Kaitseliidus tervikuna
ning uurida inimeste teadlikkust sellest Rapla maakonnas.
Empiiriline uurimus viidi läbi ajavahemikul veebruar - märts 2010.a. Uuringu läbi viimiseks
kasutati fookusgrupi anketeerimist e-mailide teel Rapla maakonna tasandil. Kokku vastas 103
indiviidi.
Uurimistulemused kinnitasid püstitatud hüpoteesi. Teadlikkus Kaitseliidus tehtavast
noorsootööst on madal. Enamus teadsid, et Kaitseliidus noorsootööd tehakse, kuid vaid 50%
teadsid, et seda tehakse ka Naiskodukaitses ning Kaitseliidus. Arvati, et noorsootöö on vajalik
nii Kaitseliidus kui ka üleüldse, kuid noortega töötavaid inimesi ei väärtustata piisavaltVõtmesõnad:noorsootöö: Eesti Kaitseliit, Noored Kotkad, Kodutütred, NaiskodukaitseKeywords:Youth work, Estonian Defence League, Young Eagles, Home Daughters, Women Defence League.Säilitamise koht: Tallinna Pedagoogilise Seminari raamatukoguTöö autor: Kaie Kensap-Kukk allkiri
Kaitsmisele lubatud:Juhendaja: mag. Lill Lilleoja allkiri:
ANNOTATION
Tallinn Pedagogical CollegeDepartment of Youth work and In-Service Youth worker TrainingTitle: Knowledge of youth work in Estonian Defence League by the Rapla countys´ level
Month and year : June 2010 Number of pages 58Summary
Estonian Defence League comprises four big organizations: Defence League, Women Defence League, Young Eagles and Home Daughters. Estonian Defence League is an organization that was called into existence to educate countries citizens to be strong by doings, mentally and physically. Because this is what it takes to have high moral, that will not let nation-state fall apart.
By Estonian laws young person is a natural person between 7 and 26 years of age. According to Estonian Youth work act is youth work the creation of conditions for young people for activities which facilitate their development and enable them to be active outside their families, formal education acquired within the adult education system and work on the basis of their free will.
Herein purpose is to analyze how does youth work appearance in Defence League and to research people awareness about it in Raplas county.
The empirical research was conduct during the February and March at 2010. For that was used target groups´ questionnaire by e-mails at Rapla countys level. Answered 103 individuals.
The survey results affirmed hypothesizes. Awareness about youth work in Defence League is low. Bigger half knew that in Estonian Defence League the youth work is made, but only 50% knew that the youth work are made also in Women Defence League and Defence League also. People thought that youth work is necessary as in Estonian Defence League as at all. But they did not think that people who deal with young people personally get enough gratitude.
Keywords:Youth work, Estonian Defence League, Young Eagles, Home Daughters, Women Defence League.Võtmesõnad: Noorsootöö, Eesti Kaitseliit, Noored Kotkad, Kodutütred, Naiskodukaitse
Deposited: Library of Tallinn Pedagogical CollegeAuthor: Kaie Kensap-Kukk signature:
Accepted:Mentor: mag. Lii Lilleoja signature:
SISUKORD
SISSEJUHATUS………….………………………………………….…5
1. KAITSELIIT JA NOORED.............................….…………….….…8
1.1. Kaitseliidu eesmärgid........……………………………………...8
1.2. Noorsootöö Kaitseliidus....…………………………………...12
1.2.1. Kodutütred, Noored Kotkad………………..……….13
1.2.2. Kaitseliit ja Naiskodukaitse………………… .……..16
1.2.3. Noorsootöö Kaitseliidus noorsootöö
valdkondade lõikes...............................................................17
2. UURIMUSE EESMÄRK JA METOODIKA....................................23
3. UURINGUTULEMUSTE ANALÜÜS..............................................26
3.1. Teadlikkus ja arvamus noorsootööst..........................................26
3.2. Teadlikkus ja arvamus noorsootööst Kaitseliidus......................29
3.3. Tulemuste kokkuvõte ja järeldused............................................33
KOKKUVÕTE……………………………….……………………….… ....35
KASUTATUD KIRJANDUS………………….…………………….……..37
LISAD............................................................................................................40
LISA 1 Hea kodanik
LISA 2 Kaitseliidu väljakujunemine
LISA 3 Valik põhiseaduse punkte
LISA 4 Vastanute profiili joonis
LISA 5 Valik vastuseid küsimusele nr 12: Mis eesmärgid on kaitseliidul
tervikuna noorte kasvatamisel?
LISA 6 Valik vastuseid küsimusele nr 18: Miks on noorsootöö
Kaitseliidus tervikuna vajalik?
LISA 7 Valik kommentaare küsimusele nr 19.
LISA 8 Ankeet
4
SISSEJUHATUS
Palju räägitakse Kaitseliidu (edaspidi KL) ja tema eriorganisatsioonide –
Naiskodukaitse (NKK), Kodutütarde (KT) ja Noorte Kotkaste (NK) tähtsusest
riigikaitsel. Samuti räägitakse noorsootöö vajalikkusest ka üleüldises mõttes.
Väljaspool Kaitseliidu organisatsiooni on aga tekkinud arusaam, et Kaitseliit koos
eriorganisatsioonidega ongi ainult püssipaugutamine ja mudas roomamine, NKK
puhul ka supikeetmine. Tegelikkuses on aga organisatsiooniline tegevus palju
mitmekülgsem, eriti noorte heaks kodanikuks (lisa 1) kasvatamisel ning suurel hulgal
koosneb see mitteformaalsest õppimisest noorsootöös. Millist ja kuidas noorsootööd
organisatsioonis aga viljeletakse ei saa täpselt keegi aru. Seda kindlasti väheste
informatiivsete materjalide tõttu ning sisulise teavitustöö vähesuse tõttu.
Kaitseliidu peamine eesmärk on kodanike vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes
suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ning põhiseaduslikku korda.
Kaitseliidu liikmed on Eesti Vabariigi patrioodid, kes tahavad vabatahtlikult teha
midagi ära Eesti riigi sisekorra kaitsel ning iseenda ja kaaskodanike turvatunde
parandamisel (Tammepuu 2009).
Noorsooga seotud teemat Kaitseliidu eriorganisatsioonides ja üldse skautlikes
organisatsioonides on uuritud mitme erineva nurga alt. Selle kohta on valminud
mitmeid diplomi- ning magistritöid ning KT/NK liinis ka noortemagistritöid.
Noorsootöö avaldumist kogu Kaitseliidus ei ole veel analüüsitud.
Euroopa Komisjoni Valge Raamat (2001) pöörab tähelepanu sellele, et
noorteühendused peaksid regulaarselt teavitama kõigist mitteformaalsetest
õppimisvõimalustest. Mitteformaalsete õppeprojektide tulemused tuleks
dokumenteerida ja neid tuleks ka avalikult esitleda. Kahjuks jäävad siiski enamus
häid uuringuid ning aruandeid kättesaadavaks vaid kitsale ringile, ehk neile, kes
teavad kust otsida või kellel on reaalselt vaja.
5
Käesolev töö analüüsib ja toob näiteid kuidas väljenduvad noorsootöö strateegias
2006 – 2013 sätestatu KL organisatsioonides, võttes aluseks noorsootöö
alusdokumendid (Noorsootöö seadus, noorsootöö strateegia 2006-2013 jne).
Käesoleva lõputöö eesmärgiks on analüüsida noorsootööd terves Kaitseliidu
organisatsioonis ning inimeste teadlikkust sellest Rapla maakonnas.
Käesoleva lõputöö hüpotees on, et avalikkuse teadlikkus Kaitseliidust ja selles
tehtavast noorsootööst on madal.
Eesmärgist lähtuvalt on uurimusele püstitatud järgmised ülesanded:
• Anda lühike ülevaade Kaitseliidu ajaloost ja eesmärkidest;
• anda ülevaade, kuidas toimub praktiline noorsootöö terves Kaitseliidus toetudes
ametlikele dokumentidele, kirjandusele, teemaga seotud diplomi-, magistri- ja
KT noortemagistritöödele ja autori enda kogemustele.
• Koostada ja viia läbi ankeetküsitlus, millega selgitada välja võtmeisikute
teadlikkus noorsootööst Kaitseliidus.
• analüüsida uurimistulemusi ning teha kokkuvõtvaid järeldusi ja ettepanekuid;
Diplomitöö jaguneb kaheks osaks. Esimene osa annab ülevaate Kaitseliidu ajaloost
ning eesmärkidest ning noorsootöö avaldumisest Kaitseliidus. Teises osas antakse
ülevaade uuringu eesmärgist ja metoodikast ning kolmandas osas analüüsitakse
uurimuse tulemusi.
Töö autorit ajendas teemat valima isiklik vajadus saamaks asjakohast informatsiooni
oma töö kvaliteetsemaks muutmiseks. Uuringu läbiviimine annab selgema pildi muu
hulgas sellistele küsimustele nagu, kas ja mida üldse teatakse noorsootööst
Kaitseliidus; kas inimesed arvavad, et noorsootöö üleüldiselt ning ka Kaitseliidus on
vajalik.
6
Kasutatud kirjandus hõlmab 38 allikat. Peamisteks autoriteks, kelle kirjutistele
toetuti, on: Ivari Jõesaar, Orm Tammepuu, Riina Nemvalts, Anu Allekand.
Lõputöö autor tänab oma juhendajat, kõiki, kes aitasid kaasa käesoleva töö
valmimisele ning eriti oma abikaasat ja lapsi mõistva suhtumise ning toetuse eest.
7
1. KAITSELIIT JA NOORED
Kaitseliit on organisatsioon, kuhu kuuluvad inimesed, kes usuvad, et riiki on vaja
kaitsta kogu aeg ning et riigikaitse ei tähenda vaid püssidega paugutamist. Lõputöö
esimeses osas antakse lühike ülevaade Kaitseliidu ajaloost ning selle eesmärkidest.
Seejärel antakse põhjalik ülevaade noorsootöö olemusest Kaitseliidus.
1.1 Kaitseliidu eesmärgid
Kaitseliidule pandi ametlik alus 11. novembril 1918.a., kui tuli kokku Ajutine
Valitsus. Kaitseliit asus kaitsma noort riiki. Kaitseliiduta poleks 24. 02. 1918
väljakuulutatud iseseisvus iialgi teoks saanud.
Vabadussõja keerises oli vajadus organisatsiooni arvuliselt suurendada ning Eesti
Kaitse Liit muutus sunduslikuks sisekaitseorganisatsiooniks (Tammepuu 2009).
Peale Vabadussõda arvati, et Eesti riik ei vaja enam relvastatud rahvaorganisatsiooni
kui rahuolukorras mittevajalikku ja raskesti kontrollitavat institutsiooni (Nemvalts
2002). Kuigi rahuleping lõpetas enamlaste avaliku relvastatud pealetungi Eestile,
kestis salajane õõnestustöö kehtiva riigikorra kukutamiseks intensiivselt edasi. 1924.
aasta esimesel poolel hakkas ilmnema kommunistliku propaganda mõju, aasta teisel
poolel levis aga mitmes riigi julgeolekuga tegelevas ametkonnas kindlusetustunne.
Sellises olukorras hakati mitmel pool arutama, kas ei tuleks taastada kodanike
vabatahtlik osalemine riigikaitses ja kuidas seda teha (Tammepuu 2009). Arutelude
tulemusel jõuti üksmeelele kaitseväe järgmises komplekteerimisviisi osas: otsustati,
et teenistusaeg peab olema võimalikult lühike ning reservväelaste kordusõppusi
hakkavad korraldama ühiskondlikud organisatsioonid. Süsteemi käivitamiseks peeti
vajalikuks taastada vabatahtlik omakaitseorganisatsioon Kaitseliit (Nemvalts 2002).
Initsiatiiv Kaitseliidu senise valdavalt seltskondliku tegevuse riigikaitselisemaks
muutmiseks tuli 1924. aasta suvel Tartust, kus varjatult alustati organiseerumist
ustavust ja patriotismi tähtsaks pidades. Eesmärgiks seati “valmisolek, olla
võimudele abiks riigikorra kaitsel”. Kaitseliidul vähendati lasunud kohustusi ning
taastati organisatsiooni selle algne, vabatahtlik tegevusvorm. Pärast kommunistlikku
8
riigipöördekatset 1. detsembril 1924.a. sai omaalgatuslik kaitseliitlik tegevus ka
riikliku toe ning algas Kaitseliidu kiire areng (Lisa 2)(Tammepuu 2009).
Malevate väljakujunemise käigus liitus Kaitseliiduga üha enam naisi, kellest
kujunesid esimesed KLi eriorganisatsiooni Naiskodukaitse jaoskonnad. Naiste
peamiseks ülesandeks oli raha kogumine Kaitseliidule, kuid tegeleti ka KL õppuste
toitlustamise ja meditsiinilise teenindamisega. Oma liikmeskonna hulgas korraldati
käsitööõhtuid, rahvustunnet õhutavaid referaadiõhtuid ja selgitati kehakultuuri
tähtsust, abistati puudust kannatavaid perekondi ning mõningates piirkondades viidi
läbi ka rivi ja relvaõpet.
Kaitseliitlased ning Naiskodukaitsjad hakkasid muret tundma järelkasvu pärast ning
seetõttu hakkasid kaasa võtma omi poegi ja tütreid (ibid). Sealt said alguse Noorte
Kotkaste ja Kodutütarde organisatsioonid. 27. mai 1930. a. otsustati Kaitseliidu
Vanemate Kogu poolt organisatsiooni Noored Kotkad asutamine (Henn 2003).
Kodutütarde organisatsiooni loomise mõte Naiskodukaitse juures muutus elavaks
ideeks 1931 aasta sügisel. Ajutised põhimäärused kinnitati 19. jaanuaril 1932.a.
Kaitseliidu ülem kindral - major J. Roska poolt (Ott 2007). Seda kuupäeva loetakse
ka Kodutütarde sünnipäevaks. Nii oli Kaitseliit loonud aluse oma ridade täienemisele
tulevikus.
Mitmel pool Eestis korraldati õppelaagreid tulevastele malevate, malevkondade,
rühmade, perede staapide liikmetele. Toitlustamise eest laagrites hoolitses
Naiskodukaitse. Noorte Kotkaste I üleriiklik (õppe) harjutuslaager toimus 1933. a.
Viimsis, kindral J. Laidoner´ile Vabadussõja autasuna kingitud maa-alal. Nooremate
pealike kõrval võttis laagrist osa rida nimekaid pedagooge, kaitseväelasi ja avaliku
elu tegelasi, kes olid ühinenud aatelise kasvatusega noorsoos. 1936.a. rakendati
“Noorsoo organiseerimise seadus”. See tõi kaasa majandusliku olukorra paranemise
ministeeriumi toetuse näol. Omavalitsused soodustasid igati, et iga kooli juures oleks
noorte organisatsioon, kus liikmeks ei ole mitte ainult selle kooli õpilased, vaid ka
need, kes koolist on juba lahkunud, kuid pole edasi läinud kesk- või kutsekoolidesse
(Ott 2007).
9
1940nda aasta juunini jätkas Eesti Sõjavägi koos Kaitseliidu ja Naiskodukaitsega
ettevalmistusi erakorralisteks aegadeks (Nemvalts 2002). 27. juunil 1940.a. andis
aga Vabariigi President välja Kaitseliidu likvideerimise seaduse. Vabariigi
lõpupäeviks oli Kaitseliidus umbes 14000 naiskodukaitsjat, 20 000 noorkotkast, 21
000 kodutütart ja 60 000 kaitseliitlast. See teeb kokku 115 000 inimest, kes tahtsid
saada oskusi ja teadmisi, kuidas kaitsta nii iseend kui selle läbi ka oma riiki. Hiljem
osalesid kaitseliitlased vastupanuliikumises metsavendadena nii 1941. aastal, aga ka
pärast 1944. aastat (Tammepuu 2009).
Kodutütred ja Noored Kotkad taasloodi enne kui Kaitseliit ise. 25. juunil 1989.a. said
Tahkurannas, Eesti Vabariigi President K. Päts`i mälestussamba avamisel kokku
endised noorkotkad Kalju Kressel ja Raimond Ariko, kes olid olnud seal sellesama
samba avamisel spaleeris ka samal päeval 50 aastat varem. Kressel ja Ariko
otsustasid kõikjalt Eestist kokku kutsuda endised noorkotkad ja kodutütred.
Esmakordselt koguneti 12. august 1989. a. Tahkurannas, Pärnumaal. Võeti nimeks:
“Eesti Noorkotkaste ja Kodutütarde Organisatsioonide Liit” – ENKOL. ENKOL`is
valiti peavanemaks Matti Päts (1990 – 1994). Püha ülesandena, otsustati kaasa aidata
ja alustati Kaitseliidu eriorganisatsioonide taasorganiseerimisega. Tõotati tuua Eesti
noorsoole tagasi noorkotkalikud traditsioonid ja põhimõtted, sama otsus võeti vastu
kodutütarde osas. 1990. a. toimus esimene üleriiklik kokkutulek Koikkülas,
kommunistliku okupatsiooni tingimustes. Laagris võeti pühalikult vastu esimesed
noored noorkotkasteks ja kodutütardeks (Henn 2003).
17. veebruaril 1990. aastal taasloodi Järvakandis Eesti Kaitseliit rahva omaalgatuse
korras jätkuvalt kestva Nõukogude okupatsiooni oludes (Tammepuu 2009).
Kaitseliidu taastamisel võeti aluseks kunagised programmdokumendid ning ajutises
põhikirjas sätestati muuhulgas ka Kaitseliidu naisorganisatsiooni loomine.
Tegelikuks NKK taasloomise päevaks on aga peetud 1991. aasta 20. septembrit,
kuna pärast seda on NKK pidevalt tegutsenud. Enne seda oli NKK tegutsemine
kaootiline (Nemvalts 2002). 4. septembril 1991. aastal tunnistati Eesti Vabariigi
Ülemnõukogu presiidiumi otsusega õigustühiseks Kaitseliidu likvideerimise seadus.
Taastati Kaitseliidu õigused juriidilise isikuna. 28. aprillil 1992. aastal arvati
Kaitseliit Eesti Kaitsejõudude koosseisu (Tammepuu 2009).
10
Kaitseliit loodi eesmärgiga tagada kodanike valmisolek olla võimudele abiks
riigikorra kaitsel.
Tänapäeval määratleb Kaitseliit ennast kui alaline kõrgendatud valmisolekus
vabatahtlik organiseeritud jõud, mille eesmärk on suurendada rahva turvalisust, liita
rahvast ja kaitseväge ning vajadusel kaitsta Eesti riiki ka sõjaliselt (Jõesaar 2007).
Kaitseliidu põhimõte on teadvustada inimestest sõltumatute ebameeldivate
realiteetide olemasolu ja tegutseda süsteemselt selle nimel, et tundma õppida ja
kasutama harjutada seda, mis aitab kriitilistes olukordades parimal võimalikul viisil
toime tulla (KL arengukava aastani 2008).
Neil, kes on end harjutanud end mugava mõttega sellest, et eri hädade, õnnetuste,
rünnete või muu sarnase korral saab kohest ja kvalifitseeritud abi teistelt, kellele selle
eest palka makstakse, on paraku suurem tõenäosus hukka saada, kui neil, kes on
sellisteks puhkudeks tarvilikke asju tundma õppinud ning rakendama harjunud (ibid).
Kõige üldisemaks ülesandeks, mis Kaitseliidule on pandud riigi poolt võib nimetada
ülesannet suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku
korda ning kasvatada rahva kaitsetahet (ibid). Ka Vabariigi Valitsuse 2007. – 2011.
aasta tegevusprogrammis (2007) on üheks ettenähtud eesmärgiks pandud suurendada
Kaitseliidu osa riigikaitsealase teadlikkuse ja kaitsetahte tõstmisel.
Kaitsetahet tõlgendavad inimesed erinevalt. Rebole (2009:1) näiteks kangastub
liitsõna kaitsetahe taga koheselt riigikaitseline tegevus - sealt edasi
Kaitseministeeriumi ametnikud ja mundrikandjad. Ent Kivirähk (2009) loeb riigi
kaitsevõime „kolmandaks sambaks“ rahva valmisolekut oma riiki kaitsta ehk
kodanike kaitsetahet. Ta väidab, et kaitsetahe on suurem siis, kui inimesed
usaldavad oma riiki, kui ühiskonnas puuduvad suured vastuolud, kui ollakse ühtsed.
Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala,
territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik
kord ning rahva turvalisus (Rahuaja riigikaitse seadus 2002:1). Riigikaitse üks punkt
on säilitada põhiseaduslik kord. Mõned näited Eesti Vabariigi põhiseadusest (1992),
mille kohaselt ei tähenda riigikaitse ainult sõjalist vastupanu on välja toodud lisas 3.
11
Kaitseliit on organisatsioon, mis on loodud oma Eesti riigi kodanikke harima, et olla
tegudelt, vaimselt ja füüsiliselt tugev, sest sellega kaasneb kõrge moraal, mis ei lase
rahvusriigil laguneda. Kaitseliit kasvatab oma riigi kaitsjaid.
1.2 Noorsootöö kaitseliidus
L. Ristikivi (2006) ütleb oma magistritöös, et uuringutest on selgunud, et mida
varasemas eas alustatakse, mida aktiivsemalt ja sisemiselt motiveeritumalt
konkreetses keskkonnas tegevuses osaletakse, seda suuremal määral kajastuvad
konkreetses keskkonnas valitsevad normid, väärtused ja hoiakud isiksuse mina-pildis
ja enesemääratluses.
Kaitseliidu üks rollidest on riigikaitsealase teadlikkuse ja kaitsetahte tõstmine. Mida
varem selle teostamist alustatakse, seda efektiivsem on tulem. Kaitseliidu sõjaline
väljaõpe ei peaks ega tohiks varjutada seda tegevust, mida tehakse väljaspool metsa
ja ilma relvadeta. Hetkel on aga avalikkusel jäänud mulje, et kõik – mehed, naised,
noored- jooksevad vaid mööda metsi ja muda ringi ning paugutavad püsse.
Kaitseliit on loodud selleks, et inimesi mitmekülgselt koolitada ja harida ning maast
madalast kasvatada isamaalises vaimus.
Olemuselt on kaitseliit kogupereorganisatsioon, kes kutsub lisaks kaitseliitlastest
pereisadele oma ridadesse ka pereemasid naiskodukaitsjaiks, perepoegi noorteks
kotkaiks ja peretütreid kodutütreiks (Jõesaar 2007).
Organisatsioon ehk ühendus on inimrühm, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel
ning tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki (Tallinna
Tehnikaülikool 2009:1).
Kaitseliit on organisatsioon, mis ühendab omavahel inimesi, kes väärtustavad oma
riiki. Kaitseliit on ühendus, mis võimaldab omandada oskusi, mis on elementaarsed
iseenda ja oma pereliikmetele ning kaasmaalaste turvalisuse ja heaolu tagamiseks
nii rahu- kui ka sõjaajal. Oskuste kaudu saab reaalselt kaasa aidata Eesti riigi
turvalisuse parandamisel (Kaitseliit - kindel kaitse 2008:19).
12
Vastavalt Noorsootöö seadusega (1999) on noorsootöö noortele tingimuste loomine
arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil vaba tahte alusel perekonna-,
tasemekoolituse- ja tööväliselt tegutseda. Noorsootöö sisuks on noorte sotsiaal-,
kultuuri- ja tervisekasvatus, mis soodustab noorte vaimset ja füüsilist arengut.
Nooreks loetakse seitsme kuni kahekümne kuue aastast füüsilist isikut.
1.2.1 Kodutütred, Noored kotkad
Kaitseliidu eriorganisatsioonid – Noored Kotkad ja Kodutütred on ainsad avalik-
õigusliku juriidilise isiku toel tegutsevad isamaalise kasvatusega tegelevad
noorteorganisatsioonid. NK ja KT organisatsioonide missioon on vabatahtlikkust
tähtsustades ja hinnates pakkuda noortele parimaid arengu- ja tegutsemisvõimalusi
läbi Eestit väärtustava kasvatustöö (KT, NK arengukava 2008-2013).
Kodutütarde liikmeksastumine ja organisatsioonist lahkumine on vabatahtlik.
Kodutütarde organisatsiooni kuuluvad:
• liikmena 8-kuni 18-aastased Eesti naissoost kodanikud;
• organisatsiooni täiskasvanud juhid (KT põhikiri 2007).
Kodutütarde patroon on pr. Helle Meri (Toetaja 2009).
Noorte Kotkaste organisatsioon on avatud kõigile, kes tunnistavad noorte kotkaste
põhikirja. Noorte Kotkaste organisatsiooni kuuluvad:
• 8-18-aastased noored, kes elavad alaliselt Eestis;
• 18-aastased ja vanemad Eesti Vabariigi kodanikud võivad olla organisatsiooni
juhid, erandina võivad organisatsiooni liikmete hulgast kujunenud juhid olla
nooremad;
• au- ja toetajaliikmed (NK põhikiri 2004).
Noorte Kotkaste patroon on Eesti Vabariigi president hr. Toomas-Hendrik Ilves
(Vabariigi President ... 2007).
13
Noorkotkaste ja kodutütarde organisatsiooni kuuluv noor saab teadmisi Eesti
kultuurist, Eesti ajaloost, loodusest, eetikast, käitumisnõuetest ja turvalisusest. Neid
õpetavad vabatahtlikud noortejuhid ning malevates tegelevad väljaõppega
noorteinstruktorid. Kaitseliidu koolis on loodud vabatahtliku juhi koolitus, millest
osavõtjad on tööks paremini ettevalmistatud. Huvitatutel on võimalik saada
täienduskoolitust KL koolis toimuvatel juhtimis- ja pedagoogikakursustel. Üle Eesti
korraldatakse täiendusseminare probleemsetel teemadel: narkoennetus, tervislikud
eluviisid, avalikkussuhtlus jne. Koos pedagoogidega korraldatakse noortele
matkasid, võistlusi, ekskursioone, osaletakse konkurssidel ja paraadidel jne. Iga noor
saab meeskonnatöökogemusi, esinemisjulgust, esmaabi- ja juhtimisoskust ning muud
vajalikku (Allekand 2008). Noortele inimestele antakse koolitust eakohase
seikluskasvatuse kaudu. Esikohal on isamaalisus ja aatelisus, mille juurde käib ka
rividrill ning distsipliin. Koondustel õpitakse paremini tundma riiklike sümboleid ja
omariikluse küsimusi, samuti metsas liikumist kompassi ja kaardiga. Nii toimub
mänguline kodanikukasvatus noorteorganisatsioonides (Jõesaar 2007). Kasvatava
mängu pearõhk on asetatud ühiskonna ja isamaa teenimisele (Ristikivi 2006).
KT peavanem Angelika Naris iseloomustas KT organisatsiooni Õpetajate lehes
järgmiselt : “Püüame tüdrukutes kasvatada elus hakkamasaamist, et neist saaksid
tublid Eesti kodanikud ja toredad emad. Suhtumine kodumaasse on oluline, aga kõik
algab kodust ja sõpradest. Nagu suhtun inimestesse enda kõrval, nii suhtun ka
Eestisse. Üks meie eesmärke on hoida eesti keelt ja kultuuri, aga sama olulised on
inimlikud väärtused: sõbralikkus, abivalmidus, ausus jne. Praegused lapsed on
vabas Eestis sündinud ega kujutagi ette teistsugust elu. Samas peaksid nad
minevikuga kursis olema, et mõista – vabadus ei ole iseenesestmõistetav” (Helme
2009:20).
Palju on tehtud kriitikat sellepärast, et Kaitseliidus viiakse relvaõppusi läbi ka
noortele. Selle kohta vastab kapten H. Ints, et päris eemal poisse relvadest niikuinii
hoida ei saa. Nad nagunii mängivad sõda. Kuid relvaga ümberkäimist peab õpetama.
Kui seda on õpetatud, siis ei minda puht uudishimust huupi mõnda relva näppima,
sest siis on ka teada, mis tagajärjed sel olla võivad (Leht 1999).
14
KT peavanem Angelika Naris kirjeldab valearusaamu kodutütardest ”Arvatakse, et
oleme veidrad sõjatüdrukud, kes käivad, tutimütsid peas ja marsivad, püssid kaenlas”
(Helme 2009).
Ristikivi (2006) väidab oma magistritöös, et Kodutütarde ja Noorte Kotkaste
organisatsioonis on määravaks vanus. Saades 18-aastaseks peavad noored otsustama,
kas jääda edasi tegutsema juhina või lahkuda tegevusest (nt astuda Kaitseliitu või
Naiskodukaitsesse).
Kuna Kaitseliit on tegelikkuses siiski ühtne tervik, siis astudes Kaitseliitu või
Naiskodukaitsesse, ei lahkuta tegevusest vaid jätkatakse selles täiskasvanuna.
Kaitseliidu ja Naiskodukaitse ridades saab jätkata ka noortejuhina.
Juba praegu kuuluvad enamus noortejuhid ka NKK või KL ridadesse, mis laiendab
nende arenemis- ja tegutsemisvõimalusi. Noortejuhid, kes teevad noorsootööd
rühma tasandil on vabatahtlikud. Palgalisena töötab noortega maleva tasandil
noorteinstruktor.. M. Sikka (2006) toob uurimustulemusena välja, et noorsootööd
paneb inimest tegema eelkõige huvi selle valdkonna vastu ning võimalus noortega
suhelda ja töötada. Samuti pakub töö kiiresti arenevas valdkonnas eneseteostuse
võimalusi panustades ühtlasi isiklikku arengusse.
Noorte Kotkaste ja Kodutütarde organisatsioonides on oma vormiriietus ning tõotus.
Ühtse vormiriietuse peamiseks eesmärgiks on kuuluvustunde kinnitamine. Teiseks
distsiplineerib see vormikandjat – noor peab ise selle eest hoolt kandma ning selle
selga pannes käituma väärikalt, vormile kohaselt. Kolmandaks omab vormipluus nn
motiveerivat funktsiooni. Noore poolt omandatud aumärgid, järgu- ning erialamärgi
kinnitatakse sellele. Tõotus andmine on pühalik sündmus ning see antakse peale
algtõdede tundmaõppimist. Sellega võtab noor endale kohustuse ja vastutuse järgida
liikumise põhimõtteid (Ristikivi 2006).
15
1.2.2 Kaitseliit ja Naiskodukaitse
Kaitseliit on organisatsioon, mis on pidevalt olemas. See tähendab, et kui peaks
tekkima vajadus sellise jõu järele (hädaolukord, sõda jne), ei ole vaja seda looma
hakata. Kaitseliidu eriline tugevus seisneb liikmetes, kes on organisatsiooni
koondunud omal vabal tahtel, soovides anda oma panust, küsimata selle eest tasu.
Kogemused on näidanud, et vabatahtlike kaitsetahe ja moraal on reeglina kõrge.
Kaitseliidu liikmed suudavad tänu väljaõppele hädaolukorras ennast ja teisi aidata.
Oma teadmisi ja oskusi annavad nad edasi ka teistele (KL arengukava aastani 2008
2003).
Ka KL-il ning NKK-l oma vorm ning tõotus.
Kaitseliit on rahuaja vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning
sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliidu liikmeks
astumine ja sellest väljaastumine on vabatahtlik ning toimub KL-i põhikirjas
kehtestatud korras. KL-i liikmed jagunevad tegev-, au-, toetaja- ja noorliikmeteks.
Tegevliikmeks saab olla vähemalt 17-aastane Eesti kodanik. Noorliikmeks saab olla
vähemalt 15-aastane Eesti kodanik, kes tunnistab Kaitseliidu eesmärke (KL seadus
1999). Esimest KL-i aastat alustatakse sõduri baaskursusest. Baaskursusele
järgnevad maleva allüksuse vajadusele või kaitseliitlase enda huvile vastavad
erialakursused: kuulipildur, tankitõrjuja, sidemees, luuraja, logistik jne. Väga palju
pööratakse tähelepanu laskeväljaõppele, seda viiakse läbi aasta läbi nii oma
kinnitatud relvast kui ka erialarelvadest. Kaitseliitlase väljaõpe jätkub eri
allüksusekursustel jao, rühma ja kompanii koosseisus (Jõesaar 2007).
Naiskodukaitse on Kaitseliidu seaduse (1999) § 14 alusel tegutsev Kaitseliidu
eriorganisatsioon. Naiskodukaitse liikmed jagunevad tegev-, au- ja toetajaliikmeteks.
Naiskodukaitse tegevliikmeks võib olla vähemalt 17-aastane naissoost Eesti kodanik.
Naiskodukaitse liikmeks astumine ja sellest väljaastumine on vabatahtlik ning
toimub NKK põhikirjaga kehtestatud korras (Naiskodukaitse põhikiri 2001).
Naiskodukaitse baas-väljaõpe on üles ehitatud moodulitena: sõdurioskuste-,
toitlustus-, esmaabi- ja organisatsiooniõppe moodul. Pärast baasväljaõppe läbimist
saab iga NKK liige valida endale eriala: selleks võib olla toitlustus- või
esmaabivaldkond, side- ja staabiassistendi või hoopis kodutütarde juhi amet jne.
16
Samuti saab ennast rakendada formeerimismeeskondade loomisel või võtta end
arvele reservväelasena, lasta end sisse kirjutada kaitseliidu operatiivstruktuuri ja
osaleda õppekogunemistel. Õpitakse ka, mida teha, kui puhkeb suurtulekahju, kui ei
tööta veevärk, kui kaob elekter, kui puudub võimalus korterit soojana hoida, kui
levib ohtlik nakkushaigus jne. Kaitseliidu koolis saadud juhtimiskursuste järel
kiireneb karjäär igapäevatöös ja osatakse paremini juhtida ka näiteks peresuhteid
(Jõesaar 2007).
Kõik NKK ja KL õppused on selleks, et soodustada oma liikmete vaimset ja füüsilist
arengut. KL liikmeks saab astuda juba 15-aastaselt, NKK liikmeks 17-aastaselt.
Seega jäävad liikmed –26 aastat noorsootöö seadusega sätestatud noore vanusesse.
Lähtuvalt sellest on Rapla malevas KL - s 22% ja NKK - s 7,5% liikmetest noored
(KL Rapla Maleva asutusesisene personali aruanne seisuga 22.02.2009).
Tasemekoolitus on koolitus, mis võimaldab õhtuses, kaugõppe õppevormis või
eksternina omandada põhiharidust ja üldkeskharidust, õhtuses või kaugõppe
õppevormis kutsekeskharidust põhihariduse baasil, osakoormusega või eksternina
kutsekeskharidust keskhariduse baasil ja osakoormusega või eksternina
kõrgharidust. Tasemekoolituse läbimist tõendab tunnistus või diplom (Priilinn 2005).
Seega vastab Naiskodukaitse ja Kaitseliidu tegevus - 26 aastastele liikmetele
noorsootöö seaduses sätestatuga. KL-is ja NKK-s toimub mitteformaalne õpe, on
tasemekoolituse- töö-, ja perekonnaväline ning vaba tahte alusel.
1.2.3. Noorsootöö Kaitseliidus noorsootöö valdkondade lõikes
Noorsootöö valdkonnad on tegevussuundade kokkuleppeline määratlus/jaotus, mis
lihtsustab noorsootöö korraldust ning loob võrdlusvõimalused korralduse
hindamiseks (Noorsoostrateegia 2006-2013:15).
Erinoorsootöö on riskioludes elavatele ja/või probleemkäitumisega noortele
arengueelduste loomine noorte võimete ja oskuste aktiviseerimise ning motivatsiooni
suurendamise kaudu (Noorsoostrateegia 2006-2013:15);
Kaitseliidu (s.h. Naiskodukaitse) tegevliikmeks ei võeta isikut:
1) kes on sõltuvuses alkoholist või narkootilisest või psühhotroopsest ainest;
17
2) kellel on takistavaid füüsilisi puudeid või psüühikahäireid;
3) kellele kohus on piiratud teovõime tõttu määranud eestkostja;
4) kes on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune või kellel on
karistus tahtlikult toimepandud esimese astme kriminaalkuriteo eest ja tema
karistatus ei ole kustunud;
5) kes on osalenud Eesti Vabariigi kodanike jälitamises või represseerimises nende
poliitiliste veendumuste, Eesti Vabariigile lojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti
Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses olemise eest;
6) kes on distsiplinaarsüüteo eest kaitseväeteenistusest, politseiteenistusest,
piirivalveteenistusest või avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest
vabastamisest on möödunud vähem kui kaks aastat;
7) kes teadvalt esitas Kaitseliidu / Naiskodukaitse liikmeks astumisel valeandmeid
(KL seadus 1999, NKK põhikiri 2001).
Rohkem takistusi NKK või KL liikmeks hakkamisel ei ole.
Kodutütardel ja Noortel Kotkastel on veelgi vähem kriteeriume, mis ei lubaks
liikmeks hakata. Ainus kriteerium on peale vanuse, et tuleb tunnistada ning järgida
KT või NK põhikirja. KL organisatsioonidesse kuulub nii rikkaid kui vaeseid, pakse
kui peenikesi, lühikesi kui pikki. Noorteorganisatsioonides on ka puuetega ning ka
lastekodu lapsi. Kedagi ei alavääristata ega tõugata eemale. Kui mõnikord siiski on
näha või kuulda, et hakkab tekkima konflikte, on noortejuhid piisavalt hästi
situatsioonid positiivselt lahendanud.
U. Kark - Jaarma (2005) väidab, et probleemse käitumisega noortele on Noorte
Kotkaste organisatsioon väga vajalik, kuna organisatsioonis leiavad noored olulisi
tegutsemisvõimalusi. Koosöös kogenud juhtidega leiavad noored endale huvitavaid
ning kasulikke väljakutseid, mis tõstavad nende enesekindlust ja eneseusku ning
juhtide õhutusel ja eeskujul kasvatavad end noored peamiselt ise. Samuti leiavad
noored Kaitseliidu organisatsioonidest tunnustust, mis on jäänud saamata kodust või
koolist. See aga tõstab jällegi noorte enesekindlust ning teotahet. Ühistegevuse
käigus on noorel võimalik omandada oskus elada omasuguste hulgas, õppida
austama teiste arusaamu ja soove ning viia need kooskõlla omaenda taotlustega
(Tuulik 1991: 71).
18
Kaitseliit on põhimõtteliselt tasuta organisatsioon. Harva kui tuleb maksta
osalusmaksu. Seega ei pea organisatsiooni tegevusest eemale jääma ka
vähekindlustatud perede lapsed.
Noorte huviharidus ja huvitegevus on pikaajaline (huviharidus) või lühiajaline
(huvitegevus) süsteemne juhendatud tegelemine huvialaga vaba tahte alusel
tasemeõppest ja tööst vabal ajal süvendatud teadmiste ja oskuste omandamiseks
valitud huvialal (Noorsoostrateegia 2006-2013:15);
Naiskodukaitsel on olemas 6 erialagruppi: side / staap, meditsiin, toitlustamine,
propaganda, formeerimine ja kodutütarde juht. Vastavalt nendele saadakse ka erialast
väljaõpet (Naiskodukaitse tegevus 2009). Kaitseliitlased saavad peale baaskursust
vastavalt enda huvile läbida erialakursused: kuulipildur, tankitõrjuja, sidemees,
luuraja, logistik (Jõesaar 2007). Kodutütardel on peale järgukatsete 28 erikatset ning
noorkotkastel koguni 75 erialal. Kui tüdrukul või poisil on huvi millegagi sügavuti
tegelda, saab seda õppida ja hiljem kanda vastavat märki (Leht 1999). See kindlustab
individuaalsete huvidega arvestamise ning mitmekesistab tegutsemisaega
organisatsioonis (Allekand 2008).
Noorte teavitamine on aja- ja asjakohase, kvaliteetse ning kättesaadava
informatsiooni ja teavitamise teenuste tagamine noortele (Noorsoostrateegia 2006-
2013:15);
Olemasoleva info teavitamine käib läbi kokkusaamiste, maililistide ning
kodulehtede. Noorte alase info levimine on küll arenemisjärgus, kuna paljud
vabatahtlikud juhid ei ole ka ise teadlikud kõigist võimalustest noorsootöö maailmas.
Noorte nõustamine on nõustamisteenuste tagamine noortele, võimaldamaks neil
langetada nende elu puudutavaid otsuseid (ibid);
Vabatahtlikud nõustavad noori oma pädevuste piires. Seal kus lõppevad teadmised,
tuleb appi internet ning staap ning vajadusel suunatakse eriala inimeste juurde, kus
noor saab vajaliku abi ja nõu.
Noorsoo-uuringud on noortevaldkonna planeerimiseks ja teostamiseks vajalike
süstemaatiliste ja võrreldavate uuringute olemasolu ning noortele suunatud
tegevuste
19
põhinemine nendel (Noorsoostrateegia 2006-2013:15);
Viimasel ajal on suurenenud Kaitseliidu ning tema eriorganisatsioonide kohta
tehtavate uuringute ehk siis diplomi-, magistri-, noortemagistritööde kirjutamiste arv,
mis on väga tänuväärt allikad noorte situatsiooni analüüsimiseks organisatsioonides.
On tehtud noortejuhtide pädevusuuringuid, miks on astutud Kaitseliitu, kuidas on
organisatsioonis tegutsemine mõjutanud liikmeid, kuidas mõjutab Noorte Kotkaste
organisatsioon probleemse käitumisega noori. Samuti on tehtud uuringuid
noortejuhtide, Naiskodukaitsjate rahulolu kohta organisatsioonis. Kahjuks ei ole
enamus neist töödest võimalik avalikkusel lugeda, kuna need on saadaval ainult
vastava õppeasutuse raamatukogudes ja sealt saab neid laenutada maksimaalselt
üheks ööpäevaks (TPS raamatukogu kasutamise kord 2009) või kõrgharidusega
isikutel üliõpilastel Eesti kõrgkoolide töötajatel ja üldhariduskoolide õpetajatel
(Tallinna Ülikooli kodulaenutus 2009), või ei ole uuringud lihtsalt avalikustatud.
Noorsootööalane koolitus on kvaliteetseks noorsootööks vajalike hoiakute,
teadmiste ja oskuste omandamise ja arendamise võimaluste olemasolu,
kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine noorsootöö arengu ja tulemuslikkuse
soodustamiseks (Noorsoostrateegia 2006-2013:15);
Sikka (2006) uuris Kaitseliidu noorteinstruktorite pädevusi ning võrdles neid
Noorsootöötaja kutsestandard ning leidis, et nende haridustausta ja töökogemuse
olemasolu lubab taotleda vastavalt olemasolevale baasharidusele (kas kesk- või
kõrgharidus) noorsootöötaja III või IV taseme kutsekvalifikatsiooni. Kaitseliidu
koolis on võimalik KL-I ja tema eriorganisatsiooni liikmetel käia näiteks järgmisel
koolitustel (välja on toodud koolitused, mis on otseselt noorsootööks vajalikud):
juhtimiskursused, instruktorikursus, vabatahtliku noortejuhi kursus, mentorite
baaskursus, avaliku esinemise kursus, instruktori treeneri kursus, proaktiivse
meediasuhtluse kursus (KL kooli I poolaasta kursusekalender 2009).
Kaitseliidu arengukavas aastani 2008 (2003)on välja toodud, et eriti oluline on nii
KL-il, kui kogu ühiskonnal (avalikul sektoril) leida häid juhte, kes oskaksid ja
suudaksid võtta vastutuse ühiskonna ootuste täitmiseks. Seepärast on alustatud
juhtide leidmise ja koolitamisega ka juba NK ja KT organisatsioonides.
20
Noorte tervistav ja arendav puhkus on noortele tervistavaks ja arendavaks
tegevuseks võimaluste tagamine tervistava puhkuse ja vaba aja veetmise projektide
ning laagrite korralduse kaudu (Noorsoostrateegia 2006-2013:15);
KL ja eriorganisatsioonid korraldavad oma liikmete väljaõppeks, vabaaja arendavaks
tegevuseks ja uute liikmete värbamiseks ekskursioone, matku, võistlusi, näitusi,
laagreid, omaloomingukonkursi ja palju muud (Allekand 2008).
Noorte töökasvatus on mitmekesiste meetmete kaudu noorte tööhõivevalmiduse
tõstmine ning noorte olukorra parandamine tööturule sisenemisel
(Noorsoostrateegia 2006-2013:15);
Kaitseliidu koolis saadud juhtimiskursuste järel kiireneb karjäär igapäevatöös.
Organisatsioonis saab praktiliselt arendada koostööoskusi, kaitsta magistritöid,
osaleda üleriigiliste ürituste korraldamises ja palju muud. Noored õpivad oskusi,
teadmisi ja kodanlikke kogemusi, oskavad neid hinnata ning tööl olles rakendada
(Jõesaar 2007).
Ühistegevuses õpetatakse noortele ühiskonnaelus toimetulekuks vajalikke oskusi –
suhtlemisoskust, enesekehtestamist ja käitumisvõtteid. Eelkõige pööratakse
tähelepanu noorte valmisoleku suurendamisele eri ohuolukordadeks, antakse neile
teadmisi riigikaitsest ning selle institutsioonidest, propageeritakse aktiivset
eluhoiakut ja terveid eluviise.
Rahvusvaheline noorsootöö on noortele ja noorsootöötajatele rahvusvahelise
koostöö kogemuste ja kultuuridevahelise õppimise võimaluste loomine
(Noorsoostrateegia 2006-2013:15);
Hästi laabub rahvusvaheline koostöö teiste riikide vabatahtlike
riigikaitseorganisatsioonidega (Taani, Rootsi, Norra, Läti, Leedu) ja Soomega.
Koostööd on tehtud ka USA Rahvuskaardi ja Suurbritannia Territoriaalarmee
üksustega. Koostöö raskuskese on olnud väljaõppel. Taani Kodukaitse on toetanud
Kaitseliidu kooli käivitamist, malevatele õppeklasside sisustamist ja pedagoogiliste
kursuste süsteemi loomist. Paljud Kaitseliidu instruktorid, koolitajad ja eri astmete
juhid on saanud Taani väljaõppe. Mitmel Kaitseliidu maleval on koostöö eri riikide
üksustega ja Kaitseliidu koolil väljaõppekeskustega (KL arengukava aastani 2008
2003). Edaspidi soovitakse rahvusvahelisse koostöösse lülitada ka eraldi sihtrühmana
noortejuhid korraldades neile õppevisiite (KT, NK arengukava 2008-2013 2007).
21
Kaitseliidu kogemused, senine tegevus, kavandatud sihid ja nende saavutamise
viisid, mis tuginevad inimeste teadlikkusele ja vabale tahtele, on kujunemas
eeskujuks paljudes riikides. Kaitseliidu koostöö on omandamas regionaalset ja
rahvusvahelist kaalu kollektiivse julgeoleku tagamisel ja kriisiolukordades ühiselt
tegutsedes (KL arengukava aastani 2008 2003).
Noorte osalus on noortele osaluseks otsustusprotsessides mitmekesiste võimaluste
loomine ja osalusmotivatsiooni arendamine (Noorsoostrateegia 2006-2013:15);
Kaitseliidus toimub töö mitmel tasandil. Kõige väiksem vorm on kas salga tasand,
kuhu kuulub 4-8 noort. Väikeste rühmitustes püsivalt tegutsemine annab noorele
turvalisuse tunde ja grupitöö oskuse. Igal liikmel on oma kohustus, formaalne
sotsiaalne roll, mida aastate jooksul saab vahetada. Selliselt on noorel kindel
ülesanne, mis teda seob ja kohustab, samuti saab noor end erinevates rollides
proovida. Noor õpib vastutust kandma oma tööala ja ühiste otsuste elluviimise eest
ning tajuma oma rolli ja panust sotsiaalses koosluses (Ristikivi 2006). M. Tuulik
väidab, et ühistegevuse käigus on noorel võimalik omandada oskus elada omasuguste
hulgas, õppida austama teiste arusaamu ja soove ning viia need kooskõlla omaenda
taotlustega (ibid).
Kaitseliidus, Naiskodukaitses, Noorte Kotkaste ning Kodutütarde organisatsioonis on
esitatud kõik noorsootöö valdkonnad, mis omakorda tähendab, et Kaitseliit on
multifunktsionaalne organisatsioon.
22
2. UURIMUSE EESMÄRK JA METOODIKA
Kaitseliidu üks eesmärke on kasvatada noortest eetilised kodanikud. Sest kui eetilisi
isikuid ei suudeta murda, siis pole ka võitu nende üle (Selirand 2010). See aga
tähendab Eesti riigile lojaalsete kodanike olemasolu. Eetilised seisukohad
formeeruvad läbi eeskuju ja kordamise. Kuna inimestele jäävad hõlpsamini meelde
käitumismallid, mida demonstreerivad isikud, keda nad peavad staatuselt endast
kõrgemaks ja kellega soovivad sarnaneda (Krull 2000), siis on Kaitseliidu
laiahaardelisemaks noorsootööks hädavajalik, et kaitseliitlased ise ning valdades
töötavad juhtivad persoonid (ehk kes saavad noorsootööd mõjutada piirkonnas)
teaksid ning tunneksid Kaitseliidus tehtavat noorsootööd hästi. Eriti oluline on teada,
mida teavad ja arvavad kaitseliitlased ise noorsootööst Kaitseliidus, kuna
organisatsiooni edukaks kommunikatsiooniks on vaja, et võimalikult paljud töötajad
kõneleksid organisatsioonist samamoodi. Kui töötaja omab organisatsioonis
adekvaatset informatsiooni ning hindab organisatsiooni avatuks, on ka tema
lähetatud sõnumid organisatsiooni huvides (Past 2005).
Käesoleva diplomitöö eesmärgiks on analüüsida noorsootööd terves Kaitseliidu
organisatsioonis ning inimeste teadlikkust sellest Rapla maakonnas.
Käesoleva diplomitöö hüpotees on, et avalikkuse teadlikkus Kaitseliidust ja selles
tehtavast noorsootööst on madal.
Eesmärgist lähtuvalt on uurimusele püstitatud järgmised ülesanded:
• Koostada ja viia läbi ankeetküsitlus, millega selgitada välja võtmeisikute
teadlikkus noorsootööst Kaitseliidus;
• Analüüsida uurimistulemusi ning teha kokkuvõtvaid järeldusi ja ettepanekuid.
Uuring viidi läbi ankeetküsitlusena. Ankeedid saadeti fookusgruppidele e-maili teel
ajavahemikul veebruar – märts 2010.a.. Fookusgruppideks olid Kaitseliidu Rapla
Maleva liikmed, Rapla maakonna koolide juhid, koolides noortega töötavad
inimesed, avatud noortekeskuste juhid, omavalitsuste juhid ning seal noortega
töötavad (või kes võiksid olla seotud selle alaga) ametnikud, raamatukogude
23
töötajad, kultuurimajade juhatajad. Küsimused olid autori poolt koostatud
originaalküsimused. Ankeedid saadeti fookusgruppidele otse e-mailile. E-maili
aadressid võeti avalikelt kodulehekülgedelt. Kirjas paluti vastus saata ka tagasi e-
maili teel. Ankeedi sissejuhatuses oli ka juhend, kuidas failiga toimida. Kes arvutil ei
osanud vastata, sai seda teha ka paberkandjal. Küsimuste reastamisel lähtuti
põhimõttest, et ei oleks võimalik eelnevatele küsimustele tuginedes teha järeldusi
järgnevatele küsimustele vastamisel. Oli ka kontrollküsimusi - küsimus kordus teises
sõnastuses. Näiteks küsimused 15 (Mis eesmärgid on Kaitseliidul tervikuna noorte
kasvatamisel?) ja 28 (Miks on noorsootöö Kaitseliidus tervikuna vajalik).
Ankeedis jagunesid küsimused kolme blokki. Esimene blokk, kuhu kuulusid
küsimused nr. 1, 2, 3, 4, 5, 10, 16 hõlmasid vastaja persooni. Teine blokk, küsimused
nr. 7, 8, 14, 15, uuris vastaja teadlikkust ja arvamust noorsootööst. Kolmas blokk
uuris vastaja teadmisi ning arvamusi Kaitseliidu valdkonnas. Sinna blokki kuulusid
küsimused nr. 6, 9, 11, 12, 13, 17, 18, 19, 20, 21.
Küsimused olid nii kinnised valikvastutustega kui ka avatud küsimused.
Valikvastutuste puhul oli siiski võimalik anda küsimustele ka omapoolseid
kommentaare. Õigeid vastusevariante võis olla mõndade küsimuste puhul rohkem
kui üks.
Uuringu tulemuste kogumiseks ja analüüsimiseks kasutati Exceli tabelit. Ankeedid
nummerdati ning iga ankeet sai ka tunnuse soo ning vanuse järgi. Näiteks, kui vastaja
oli kolmekümnes, naisterahvas ja vanuses 48, sai ankeedi tunnuseks ankeet nr.
30N48. Küsimuste nr. 6, 9, 13, 14, 15, 17, 20, 21 olid teadmiste küsimused, milledest
võeti matemaatiline keskmine. Arvamusküsimused olid nr. 7, 8, 11, 12, 14, 15, 18,
milledest tehti üldistavaid järeldusi. Parimad ning asjalikumad mõtted on ära toodud
lisades 6 ja 7.
Ankeet saadeti umbes 400-le inimesele (Kaitseliidu ridadesse umbes 200-le ning
väljapoole organisatsiooni umbes 150-le). Vastuseid tuli tagasi 103. Kaitseliidu või
tema eriorganisatsioonide liikmeid 69 % ning väljastpoolt Kaitseliidu ridasid oli
vastajaid 31 %. 2/5 vastanutest oli naised ning 3/5 mehed. Kõige noorem vastanu
oli 16 aastane ning kõige vanem 68 aastane. Organisatsiooni liikmetest vastasid enim
24
-26 aastat vanad. Neid oli 43 %. Haridustasemelt oli kõige rohkem vastajaid kesk-eri
haridusega 30 % ja kõige vähem oli magistreid 8 % (Lisa 4).
25
3. UURINGUTULEMUSTE ANALÜÜS
3.1. Teadlikkus ja arvamus noorsootööst
Selles uuringu blokis käsitletakse inimeste teadmisi noorsootöö definitsiooni ning
noore vanuse kohta ning arvamusi noorte tööst. Siia blokki kuulusid küsimused 7, 8,
14, 15.
Noorsootöö seaduse järgi loetakse nooreks Eestis 7-26 aastane füüsiline isik
(Noorsootöö seadus 1999). Uuringu eesmärgiks oli teada saada, kui paljud vastajad
teavad, et noor on kuni 26 aastane isik, mitte kuni 18.a. Kõige rohkem pakuti
vastust 7-26 aastat, mis üldsummast tegi siiski vaid 34 % (vaata joonis nr 1). Neid,
kes arvasid, et noor on 8-26 aastat vana oli ka ainult 11 %. Kokku arvas, et noor on
kuni 26 aastat vana isik, oli vaid 45 % (Joonis 2). Uuringu autor soovis ka teada, kas
on mingit seost hariduse tasemel ning teadmisel, et noorsootöö subjektideks on ka
vanemad kui 18 aastased isikud. Üldiselt ei olnud suuri erinevusi vastustel eri
haridusgruppides. Erandiks olid magistrid, kes kõik teadsid, et nooreks loetakse 7-26
aastast isikut. Kui aga arvestada, et antud uuringus oli magistreid sama palju, kui
teistes gruppides õigesti vastanuid, siis võib väita, et selles küsimuses ei olnud
haridustasemel mingit eelist.
Joonis 1. Teadlikkus noore vanusest Eesti seaduste järgi. (n=103)
26
7-18 7-26 8-18 8-26 pole õrna aimugi0
5
10
15
20
25
30
35
40
3 1 2 2 3
7
4 1 1 1
11
8
6 4 2
5
8
11 5
2
7
2 43
8
1
magisterbakalaureusrakenduslik kõrghariduskesk-erikeskpõhi
Et teada saada, millena inimesed üldse noorsootööd ette kujutavad, paluti küsimuses
nr. 8 vastata, milline on õige noorsootöö definitsioon. Vastamiseks oli pakutud kolm
eri vastusevarianti.
Õiget vastust, ehk varianti A (noorsootöö on noortele tingimuste loomine arendavaks
tegevuseks, mis võimaldab neil vaba tahte alusel perekonna-, tasemekoolituse- ja
tööväliselt tegutseda), pakkus 70 vastanut, mis teeb üldsummast 67 % (vaata joonis
2).
Varianti B (Noorsootöö on noortele huvitegevuseks vajalike olude loomine) pakuti
15 korral. Variant C (Noorsootöö on 18 aastastele inimestele ürituste korraldamine
nende vabal ajal) sai 2 häält. Mitut varianti korraga pakkus 16 inimest. Kuna
definitsioone saab olla ainult üks, mitte mitu, siis neid, kus oli vastatud mitu varianti
korraga, ei arvestatud õigete hulka, isegi kui kõigis neis vastustes oli sees ka variant
A.
Joonis 2. Teadlikkus noorsootöö definitsioonist. (n=103)
Järgmised kaks küsimust sellest blokist olid arvamus uuringud. Küsimusele nr. 14,
kas noorsootöö on üldse vajalik, sai vastata kuuel erineval viisil. Küsimuse puhul
võis valida mitu väidet korraga (vaata tabel 1).
27
Vastus AVastus BVastus CVastud D
Tabel 1. Arvamus noorsootöö vajalikkusest (n=103)
Jah, loomulikult 93Mina arvan, et on aga reaalsuses seda ei väärtustata 23Ainult nende arvates, kes seda reaalselt teevad 3Vist on 2
96 % vastajatest väitis kindlalt, et noorsootöö on vajalik. Kordagi ei arvatud, et
noorsootöö ei ole vajalik.
Järgnevalt uuriti, et kui noorsootöö on vajalik, kas siis noortega töötavaid inimesi
väärtustatakse piisavalt (küsimus nr. 15). Jooniselt 3 näeme, et üle poolte vastanutest
on seda meelt, et noortega tegelevaid inimesi ei väärtustata piisavalt.
Joonis 3. Arvamus noortega töötavate inimeste piisavast väärtustamisest (n=103)
Peale selle usub 1/5, et väärtustatakse rohkem neid, kes toodavad sõnu aga ei tegele
reaalselt noortega. 1/3 ei tea, kas noortega tegelevaid inimesi väärtustatakse piisavalt
või mitte ning vaid 7 % vastanutest usub, et neid väärtustatakse piisavalt.
28
0 10 20 30 40 50 60
8
56
21
28
jahkindlasti mitteväärtustatakse rohkem neid, kes toodavad sõnu aga ei tegele reaalselt noortegaei tea
3.2. Teadlikkus ja arvamus noorsootööst Kaitseliidus
Uuringu autor soovis teada, kas vastajad teavad, et Kaitseliidus tervikuna tehakse
noorsootööd. Seda küsiti küsimuses nr. 6.
Joonis 4. Teadlikkus noorsootöö eksisteerimisest Kaitseliidus (n=103)
84 % vastanutest väidab, et Kaitseliidus tehakse noorsootööd (vaata joonis 4). Kuna
JAH puhul ei olnud uuringu läbiviijale oluline, kas seda teab liige või mitte liige siis
ei ole seda ka eraldi välja toodud. Autori jaoks oli aga oluline, kui palju
organisatsiooni liikmeid ei teadnud, kas Kaitseliidus tehakse noorsootööd või mitte.
Mitteliikmetest ei teadnud seda 12 % ning liikmetest 15 %. 1 liige uskus, et
kaitseliidus ei tehtagi noorsootööd. Kokkuvõttes teadis 84 % vastanutest, et
Kaitseliidus siiski tehakse noorsootööd.
Kas aga Kaitseliidus on vaja teha noorsootööd. Sellele said vastajad anda oma
arvamuse küsimuse nr. 11. Jaatavalt vastas 99 inimest. 1 arvas, et ei ole vajalik ning
3 ei teadnud, kas see on vajalik.
Küsimuses nr. 13 sooviti teada vastajate nägemust, kas noorsootööd tehakse
Kodutütarde, Noorte Kotkaste, Naiskodukaitse või Kaitseliidu organisatsioonis.
Joonisel 5 on protsentidena välja toodud vastused võrreldes liikmete ja mitteliikmete
teadlikkust antud küsimuse suhtes.
29
JAH EI EI TEA0
10
20
30
40
50
60
70
80
9087
1
11
4
JAHliigemitteliikmed
Joonis 5. Teadlikkus, millises Kaitseliidu organisatsioonis tehakse noorsootööd
(vastused protsentides) (n=103)
Noorte Kotkaste ja Kodutütarde organisatsioonid said iseenesest mõista palju
mainitud, kuna need ongi ju ametlikult noorteorganisatsioonid. Siiski on väga
kummaline, et mõni protsent Kaitseliidu liikmetest ei maininud Kodutütreid ja Noori
Kotkaid, kui noorsootööd viljelevaid organisatsioone. Mitte liikmed seevastu
vastasid kõik, et NK ja KT seda tehakse. Teine lugu on aga NKK ja KL
organisatsioonidega. Kaitseliidu liikmetest vastas 1/3, et noorsootööd tehakse ka
NKK organisatsioonis ning ligi 1/2, et ka Kaitseliidus. Mitteliikmetel oli see
vastavalt 1/2 ja üle 2/3. Mõlemal juhul on see number liiga väike, et tulemusega
võiks rahul olla. Samuti pakuti noorsootööga tegelevat rohkem Kaitseliitu kui
Naiskodukaitset. Huvitav on fakt, et inimesed väljaspool organisatsiooni näevad
rohkem Kaitseliitu kui noorsootööga tegelevat organisatsiooni kui liikmed ise.
Selle küsimuse puhul saab tõmmata paralleele ka küsimuse nr. 7 juurde. Ehk kui
pooled vastanutest arvasid, et noore ülempiir on Eestis 18.a., siis umbes pooled
arvasid ka, et noorsootööd tehakse ainult Noorte Kotkaste ja Kodutütarde
organisatsioonis.
Küsimus nr. 17 käsitles noorsootöö valdkondi. Küsiti, et millist noorsootöö
valdkonda hõlmab Kaitseliidus tehtav noorsootöö? Kõige rohkem arvati, et
30
ei tea
KL
NKK
KT
NK
0 50 100 150 200 250
1
56
45
96
96
66
53
100
100
mitte liikmedliikmed
Kaitseliidu noorsootöö hõlmab noorte osalemist ja kaasamist. Seda arvasid pisut üle
4/5 kõigist vastanutest (vaata tabel 2).
Noorsootöö valdkond
Vastanud org. Liikmete %
Vastanud mitteliikmete %
Kokku%
Vastajaid oli 79 31 100Töökasvatus 49 66 54Huvitegevus 85 78 83Rahvusvaheline noorsootöö
34 59 42
Kaasamine, noorte osalemine
89 87 88
Teavitamine 59 72 63Tervistav ja arendav noorsootöö
76 75 76
Nõustamine 37 44 39Noorsoo uuringud 23 28 24
Tabel 2. Teadlikkus noorsootöö valdkondadest Kaitseliidus (n=103)
Matemaatilise keskmise alusel, teadis 57 % liikmetest ning 63 % mitteliikmetest, et
Kaitseliidus tegeletakse kõigi noorsootöö valdkondadega. Kuna analüüsis ilmneb, et
mitteliikmete teadlikkuse protsent on kõrgem kui liikmetel, siis tekib küsimus, kas
mitteliikmed ka reaalselt teadsid rohkem, mida kaitseliidu noorsootöö hõlmab või
pakkusid nad lihtsalt huupi või näevad nad asju kõrvaltvaatajana teises valguses.
Küsimus nr. 9 käsitles inimeste teadlikkust, sellest, kui hästi nad teavad, kes
tegelevad noortega Rapla malevas. Kas selleks on palgalised või vabatahtlikud. Seda
et Kaitseliidus tegelevad noortega nii vabatahtlikud kui ka palgalised, vastas mõni
üksik mitteliige ning 1/3 liikmetest. ¾ mitte-liikmetest ning ligi pooled liikmetest
arvasid, et Kaitseliidus tegelevad noortega ainult palgalised. Kõige rohkem arvati nii
liikmete kui ka mitteliikmete poolest, et noortega tegelevad Kaitseliidus ainult
vabatahtlikud. Oli ka mõni üksik, kes ei teadnud, kes noortega tegeleb (vaata joonis
3).
31
Joonis 3. Teadlikkus noortega tegelevatest isikutest Kaitseliidus (protsentides)
(n=103)
Uuringu autor soovis teada ka, kas teatakse, kes on Kaitseliidu Rapla Maleva
noorteinstruktor (küsimus nr.20). Seda teadis 57 % vastanutest.
Küsimusele nr. 21, kes tegeleb sinu koduvallas Noorte Kotkaste ja Kodutütardega
oskas mingisuguse õige nime anda 44 vastanut 103-st. See teeb 42 % kogu
vastanutest. Arvestades fakti, et vastav info on internetis kättesaadav, on see protsent
väga väike.
Täiesti avatuid küsimusi oli uuringus 3. Kaks neist olid üksteisega sarnased. Need oli
küsimused nr. 12 (Mis eesmärgid on Kaitseliidul tervikuna noorte kasvatamisel) ja
18 (Miks on noorsootöö Kaitseliidus tervikuna vajalik). Kolmas, nr. 19, andis
võimaluse vastajale kirjutada seda, mida ei saanud kuskil mujal välja öelda.
Enamus avatud vastused tõid välja selle, et Kaitseliidu noorsootöö põhi-eesmärgiks
on isamaalisuse, riigikaitsetahte suurendamine ning Kaitseliidule järelkasvu
kasvatamine. Toodi välja ka seda, et õpetatakse toimetulekut erinevates olukordades
ning et tegeletakse kasuliku vaba aja sisustamisega ja huvitegevusega.
Parim vastus uuringu autori arvates küsimusele nr. 28 oli ankeedilt 8M25:
„Et noored ei muutuks zombideks, kes arvavad, et president on ämblikmees ja
valitsus on tegelikult salaorganisatsioon, kes tahab harry potterit vangi panna. Et
nad ei arvaks, et Eesti Vabariik tuli koos internetiga ja et sini-must -valge on lihtsalt
32
vabatahtlikudpalgalised
vabatahtlikud ja palgalisedei tea
0
10
20
30
40
50
60
70
80
46
14
35
4
75
126 6
liikmedmitte liikmed
üks ilus värvi kombinatsioon, vaid et nad teaksid, kes oli Lembitu ja mida tähendab
parlament. Ja muidu tore on ka see noorsootöö, koondab igasuguseid vahvaid
tegelasi ;)“
Väga asjalik kommentaar oli ankeedil 8N38: „Eesti Vabariik on küll väikeriigina
EL, NATO jne. liige, kuid me ei saa loota vaid teiste abile. Meie riigi asukoht on
aastasadade jooksul olnud magusaks suutäieks paljudele suurriikidele, meid on
müüdud ja vahetatud, meid on küüditatud ja me oleme ise laia maailma põgenenud.
Meie riigi kodanikes peaks maast-madalast kasvama isamaa tunnetus ja kohustused
tema ees kaitsmaks seda pinda viimase hingetõmbeni.“
3.3. Tulemuste kokkuvõte ja järeldused
Uuringule vastas 103 inimest. Neist 69 % kuulus Kaitseliidu ridadesse ning 31 % oli
väljastpoolt organisatsiooni. Ainult 45 % vastanutest pakkus Eesti seaduste järgi
nooreks -26 aastase isiku. Noorsootöö definitsiooni oskas määrata 67 % vastanutest.
Enamus vastajaid arvas, et noorsootöö on vajalik, kuid noortega tegelevaid inimesi ei
väärtustata piisavalt.
Peaaegu kõik vastajad teadsid, et ka Kaitseliidus tehakse noorsootööd. 99 inimest
103-st arvas ka, et noorsootöö Kaitseliidus on vajalik. Nii nagu vaid pooled
vastajatest arvasid, et noor Eesti seaduste järgi on kuni 18. aastane isik, siis nii
arvasid pea pooled, et noorsootööd Kaitseliidus tehakse ainult noorte Kotkaste ja
Kodutütarde organisatsioonides. Noorsootöö strateegia võrdlemisel Kaitseliidu
noorsootööga, pakkus kõige enam vastajaid noorte kaasamist ja osalemist. Kõige
vähem arvati, et Kaitseliit on seotud ka noorsootöö uuringutega.
Enamus vastajaid arvab, et Kaitseliidus tegelevad noorsootööga ainult palgalised
isikud. Vaid 41 % kõigist vastajatest pakkus, et tegelikult teevad seda tööd nii
palgalised kui ka vabatahtlikud. 57 % vastajatest oli teadlik, kes on Kaitseliidu Rapla
Maleva noorteinstruktor. See eest teati vaid 42 % ulatuses seda, kes tegeleb
küsitletute koduvallas Noorte Kotkaste või Kodutütardega.
33
Avatud küsimustes nr. 12, 18 ja 19 said inimesed anda oma äranägemise järgi
vastuseid sellele, miks on noorsootöö Kaitseliidus üldse vajalik ning mis on selle töö
eesmärk. Enamus vastustest tõi välja selle põhilise, et organisatsiooni eesmärk on
Eesti riigile väärikate ning suuremate oskustega kodanike kasvatamine ja
Kaitseliidule järeltulevase põlve kasvatamine.
Uuringust selgus, et üldiselt ollakse teadlik Kaitseliidu noorsootöö eesmärkidest,
kuid kuidas seda tehakse, kellega ja kes seda teeb ning mis on noorsootöö sisu,
sellest puudub väga paljudel siiski teadmine. Kuna selle teemalise uuringuga ei ole
käesoleva diplomitöö koostaja varemalt kokku puutunud, siis ei ole ka millegagi
võrrelda. Kuid on oluline teada, et enamus vastajatest arvasid, et noorsootöö on
oluline nii üleüldiselt kui ka Kaitseliidus.
Kuna küll väga hästi ei teata seda, et noorsootöö hõlmab ka Naiskodukaitse ja
Kaitseliidu liikmeid, sest nooreks loetakse – 26 aastast isikut, siis seda enam tuleks
võib olla seda fakti teadvustada ka organisatsiooni juhtide seas. Kuna kõik
noorsootöö strateegias välja toodud valdkonnad tegelikkuses eksisteerivad neis
kõigis neljas organisatsioonis, siis sellest faktist ei saa lihtsalt mööda vaadata. On
väga levinud arvamus, et noorsootöö on vähe väärtustatud, mis selgus ka uuringus.
Enamus uuringus käsitletud küsimustele oskasid vastata ümmarguselt pooled.
Ilmselgelt on Kaitseliit ja noorsootöö inimestele tundmatu ala ning tuleks
süvenenumalt tegeleda nende kahe olulise teema teavitustööga avalikkuse seas.
34
KOKKUVÕTE
Kaitseliit loodi, et kaitsta Eesti riiki ning rahva huve. Kaitseliit tahab Eesti rahvast
kaasata vabatahtlikult ka edaspidi oma riiki ning põhiseadust kaitsma. Tänapäeval
tegutseb Kaitseliit süsteemselt selle nimel, et õpetada tundma ja harjuda kasutama
seda, mis aitab kriitilistes olukordades parimal võimalikul viisil toime tulla. Samas
pakub ta mitmekülgset koolitust, et hakkama saada igapäevases elus. Paljud
koolitused arendavad ka inimeste koostööoskusi ning juhtimisoskusi. Noored on iga
riigi, ka Eesti tulevik ja Kaitseliit pöörab erilist tähelepanu sellele, et organisatsooni
noortest liikmetest kasvaksid välja aktiivsed, eetilised ning targad riigi kodanikud.
Kaitseliidus ja tema eriorganisatsioonides toimub mitmekülgne ning heal tasemel
noorsootöö, mis täidab kõiki noorsootöö strateegias 2006-2013 sätestatud valdkondi,
kuid avalikkuse teadlikkus sellest mitteformaalsest õppevormist on väike.
Lõputöö käigus viidi läbi uuring Kaitseliidu Rapla Maleva liikmete ning maakonna
koolide juhtide, vallavalitsuste juhtide ja valitud töötajate, raamatukogude juhtide
ning rahvamajade juhatajate seas, et teada saada palju need inimesed teavad
noorsootöö põhialustest ning noorsootööst Kaitseliidus. Fookusgrupp oli valitud
selline, kuna nende inimeste teadlikkus sellest teemast on olulise tähtsusega
Kaitseliidu noorsootöö arenguks.
Lõputöö hüpotees oli, et teadlikkus noorsootööst Kaitseliidus on madal. Hüpotees sai
kinnitust. Uuringu tulemusena selgus, et teadlikkus noorsootööst Kaitseliidus
avalikkuses on tõepoolest kasin.
Kuidas parendada ühiskonnas teadlikkust Kaitseliidust, noorsootööst ja nende
seotusest? See võiks olla järgmise uurimistöö teema.
Kui viia läbi koolitusi või teabepäevi noorsootöö põhialustest ning Kaitseliidu
tegevusest, siis võib olla laieneks ka inimeste arusaam, sellest mida Kaitseliidus
viljeletakse ning mille jaoks. Kindlasti suureneks läbi arusaamise ka inimeste tahe ise
organisatsiooniga liituda ning kaasa lüüa selle noorsootöös. Sest ega inimene ju nii
sama lihtsalt tundmatusega ennast siduda ei taha.
35
Lõputöö valmimine annab vajaliku materjali lõputöö autorile tutvustamaks
Kaitseliidu noorsootööd laiemale üldsusele. Lõputöö uuringu läbiviimine äratas huvi
vastajate seas antud teema kohta. Kuna lõputöö avaldatakse ka internetis, peaks see
andma laiemale hulgale inimestele põhjalikumat infot antud teema kohta. Seoses
sellega tõusma liikmete ja ka mitteliikmete teadlikkus antud teemast ning
loodetavasti ka tooma uusi liikmeid organisatsiooni ridadesse.
Uuringu läbiviija on veendunud, et teadvustades inimesi ja just neid, kelle pädevuses
on midagi muuta ja just paremaks muuta, siis tuleks alustada teavitustööga kohalike
omavalitsuste juhtivatel positsioonidel olevatest inimestest. Tuleb ju lõputöö
esimeses osaski välja, et esimese Vabariigi ajal soodustasid omavalitsused igati, et
iga kooli juures oleks noorte organisatsioon, kus liikmeks ei ole mitte ainult selle
kooli õpilased, vaid ka need, kes koolist on juba lahkunud kuid pole edasi läinud
kesk- või kutsekoolidesse.
Toetudes uuringu tulemusele, et noorsootöö vajalikkuses üleüldiselt kui ka
Kaitseliidus oli kindel ligi 100% vastanutest, julgeb uuringu autor arvata, et
omavalitsused oleksid väga huvitatud sellistest teabepäevadest ning koostööst.
Silmaringi avanedes ning aru saades kui vastutusrikas, kuid palju andev noorsootöö
üleüldse ja seal hulgas ka Kaitseliidus on, leiavad ehk eelkõige omavalitsused
võimalusi oma noortega tegelevaid inimesi piisavalt väärtustada. Sest, mis ikka
rohkem motiveerib isikuid kui kaaskodanike lugupidamine ja tänu tehtud töö eest.
Kursusetöö tulemusest lähtuvalt teeb töö autor järgmised ettepanekud:
• Koolide, omavalitsuste, kaitseliitlaste ning teiste ühiskondlike asutuste töötajatele
tuleb viia läbi teemakohaseid seminare ja koolitusi, et tagada oluliste inimeste
teadlikkus Kaitseliidust ja selles tehtavast noorsootööst, et tagada parem ning
mitmekülgsem noorsootöö Kaitseliidus ning omavalitsustes;
• Kaitseliidu liinis tehtud diplomi-, magistri- ning noortemagistritööd tuleb
avaldada internetis ja avalikes raamatukogudes võimalikele huvilistele
tutvumiseks, kuna neis töödes on palju kasulikku informatsiooni Kaitseliidu
kohta. Samas on need ka väärt ajaloo- ning õppematerjalid.
36
KASUTATUD KIRJANDUS• Allekand, A. (2008, 15.veebruar). Kodutütred, Noored Kotkad. Õpetajate Leht nr
6
• Eesti Vabariigi põhiseadus. (1992). RT 1992, 26, 349
• Euroopa Komisjoni valge raamat. (2001). Brüssel.
• Hea kodaniku põhimõtted. (2002). Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua
esinduskogu http://www.ngo.ee/15769 (27.04.2009)
• Helme, K. (2009, 27.veebruar). Kodutütred hoolivad perest ja kodumaast.
Õpetajate Leht nr 8, 20
• Henn, H. (2003). Noored Sepad 1920 – 1930, Noored Kotkad 1930 – 2003.
http://www.hot.ee/tsgkotkad/ajalugu1.htm (2.05.2009)
• Jõesaar, I. (2007). Elukestev riigikaitseõpe Kaitseliidus. Eesti Päevaleht
http://www.epl.ee/artikkel/390775 (20.04.2009)
• Kaitseliidu eriorganisatsioonide – Kodutütred ja Noored Kotkad – arengukava
aastateks 2008-2013. (2007). Tallinn.
• Kaitseliidu seadus. (1999). Riigi Teataja RT I 1999, 18, 300
• Kark-Jaarma, U. (2005). Probleemse käitumisega noored Noorkotkaste
organisatsioonis. [diplomitöö]. Tallinna Pedagoogiline Ülikool. Noorsootöö
osakond.
• Kivirähk, J. (2009) Noored ja Kaitsetahe.
http://www.tallinn.ee/est/g6210s41568 (21.04.2009)
• KL arengukava aastani 2008. (2003).
http://www.kaitseliit.ee/static/files/2007-04-18_2005-07-
01_KAITSELIIDU_ARENGUKAVA.rtf (21.04.2009)
• KL kooli I poolaasta kursusekalender. (2009).
http://kool.kaitseliit.ee/kalender.pdf (21.04.2009)
• Kodutütarde põhikiri, kodukord (2007). Tallinn
• Krull, E. (2000) Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu: Ülikooli
Kirjastus
• Leht, V. (1999, 6 august). Riigikaitse on kodanikuõpetuse kaalukas osa.
Õpetajate
Leht nr 6,
37
• Naiskodukaitse põhikiri. (2001). Kinnitatud Kaitseliidu keskkogu 21. jaanuar
2004. Tallinn
• Naiskodukaitse tegevus. (2009). http://www.naiskoduakaitse.ee (21.04.2009)
• Nemvalts, R. (2002). Naiskodukaitse 1925- 1940 ja 1991-2002: ideed ja
tegelikkus. [Bakalaurusetöö]. Tartu: Tartu Ülikooli filosoofia teaduskond
• Noorsootöö seadus. (1999). Riigi Teataja I 27, 392
• Noorsootöö strateegia 2006 – 2013. (2006). Haridus- ja Teadusministeerium.
Tartu.
• Noorte Kotkaste põhikiri, kodukord. (2004). Tallinn
• Ott, A. (2007). Ülevaade kaitseliidu eriorganisatsioonist Kodutütred.
[diplomitöö]. Tallinna Pedagoogiline Seminar noorsootöö osakond. Tallinn
• Past, A (2005). Juhtimine ja suhtekorraldus. Tallinn: Pegasus
• Priilinn, K. (2005). Tasemekoolitust saab erisoodustusest vabastada vaid
riigikohtu pretsedent. http://www.ap3.ee/Default2.aspx?
PaperArticle=1&code=2810/new_eri_artik lid_281005 (21.04.2009)
• Rahuaja riigikaitse seadus. (2002). Riigi Teataja I, 57, 354
• Rebo, E. (2009). Mõtisklusi kaitsetahtest.
http://www.minueesti.ee/?leht=44,47&mID=311 (21.02.2009)
• Ristikivi, L. (2006). Skautliku noorteorganisatsiooni osa nooruki identiteedi
kujunemises. [Magistritöö]. Tallinn: Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste osakond
• Selirand, E. (2010). Mõtisklusi andragoogi eetikast. Loengumaterjalid kursuselt:
Andragoogilapõhimõtete rakendamine Kaitseliidu õppeprotsessis. 22.03 –
10.05.2010
• Sikka, M. (2006). Noorsootöötajad Kaitseliidus – professionaalne taust ja tööga
rahulolu. [magistritöö] Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduskond. Tallinn
• Tallinna Tehnikaülikool. (2009).
http://www.tud.ttu.ee/~t040526/ttu/ojtm/1exam.pdf (21.04.2009)
• Tallinna Ülikooli kojulaenutus. (2009).
http://www.tlulib.ee/?LangID=1&CatID=245 (21.04.2009)
• Tammepuu, O. (2009). Kaitseliit 1918-2000.
http://kodu.neti.ee/~sy004a/Orm/jutud/Kaitseliit.htm (21.04.2009)
• Toetaja. (2009).
http://www.kodutytar.ee/ee/pages.php?action=view&page_id=47 (21.04.2009)
38
• TPS raamatukogu kasutamise kord. (2009).
http://www.tps.edu.ee/yldinfo/raamatukogu (21.04.2009)
• Tuulik, M. (1991). Väärtused ja väärtustamine isiksuse areng protsessis.
Teadustööde kogumik: Noorsooliikumine ja isiksuse areng. Tallinn: Tallinna
Pedagoogiline Instituut
• Vabariigi President võttis vastu Noorte Kotkaste kõrgeima autasu. (2007).
http://nk.kaitseliit.ee/index.php?go=find_page&find=patroon (21.02.2009)
• Vabariigi Valitsuse 2007. – 2011. aasta tegevusprogramm (2007). RTL 2007,
47, 856
39
LISAD
40
Lisa 1. Hea kodanik
• tunnetab oma kohta maailmas ja teiste inimeste seas ning mõistab, et
elusolendid on asjadest tähtsamad
• aitab lähedasi ja võõraid ning toetab nõrgemaid
• astub välja ebaõigluse ja vägivalla vastu
• teeb tööd ja õpib kogu elu
• austab oma riiki ja selle tähtpäevi, tunneb põhiseadust ja õigussüsteemi ning
täidab seadust ka väikestes asjades
• tunneb huvi ühiskonnas toimuva vastu, on poliitiliselt teadlik, ilmutab
kodanikuaktiivsust ega pea end tähtsusetuks inimeseks
• austab inimväärikust, võrdõiguslikkust ja teiste õigust olla erinev
• hoiab loodust, mõtleb ka teistele elusolenditele ja järeltulevatele põlvedele
• tunneb ajalugu ning austab oma ja teiste rahvaste kultuuri
• on aus, lahke, sõbralik ja peab lugu heast naljast
Neid põhimõtteid järgides saab hea kodanik olla igaüks, hoolimata kodakondsusest.
(Hea kodaniku põhimõtted 2002)
41
Lisa 2. Kaitseliidu väljakujunemine
• alustati laiemat propagandat Kaitseliidu kui vabatahtliku
riigikaitseorganisatsiooni mõtte elustamiseks, tema otstarbekuse õigustamiseks,
samas ka kodanike ulatuslikuks kaasatõmbamiseks;
• töötati välja KLi embleemi, üldlipu ja malevate lippude kavandid;
• asuti korraldama mitmesuguseid ringe ja tulusaid ettevõtmisi, millel oli
kasvatuslik mõju nii kaitseliitlastele kui ka ümbruskonnale. Kõige selle juures
püüti saavutada teatud omapära;
• määrati kindlaks kehalise kasvatuse peasuunad Kaitseliidus;
• Kaitseliidu eesmärkide levitamiseks ja andmaks vajalikku õpetust ning
informatsiooni organisatsiooni töödest-tegemistest, asutati oktoobris 1925 oma
häälekandja ajakiri Kaitse Kodu!;
• alustati kinnisvarade muretsemisega Kaitseliidule, Tallinnas osteti Kaarli tänav 8
maja;
• tekkisid esimesed naisrühmad, mis asusid abistama majandus-, varustus-,
toitlustus- ja sanitaaralal;
• alustati kaitseliitlaste väljaõpetamist peamiselt linnavõitluseks.
42
Lisa 3 . Valik põhiseaduse punkte
§ 17. Kellegi au ega head nime ei tohi teotada
§ 18. Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada.
§ 19. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele.
§ 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse
all.
§ 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele.
§ 33. Kodu on puutumatu.
§ 37. Igaühel on õigus haridusele.
§ 40. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus.
§ 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju,
mis ta on keskkonnale tekitanud.
§ 54. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti
iseseisvust.
§ 124. Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduse sätestatud
alustel ja korras.
43
Lisa 4. Vastanute profiili joonis
44
tegelen noortegaa malevasei tegele noortega malevas
SEOTUS NOORTEGA MALEVASei vastanud
valla ametnikraamatukogundus
oskustöölinenoorsootöötajamuu mittetöötav
muu jõustruktuurasutuse juhtavalik sektor
õpilanekaadrikaitseväelane
SOTSIAALNE STAATUS15-1010-15
5-100-5
STAAZ ORG-Sei ole liige
KL+KTKL+NK
KTNK
NKKKL
LIIKMELISUSmagister
rakenduslik kõrgbakalaureus
kesk-erikeskpõhi
HARIDUSvastamata
57-6847-5637-4627-3616-26
VANUSMeesNaineSUGU
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90
1690
39
1427
1032
61011
7
137
2031
3213
12
954
920
1831
1411
111
162121
31
6142
n=103
Lisa 5. Valik vastuseid küsimusele nr 12.Mis eesmärgid on kaitseliidul tervikuna noorte kasvatamisel?
1M30
Minu arvates kehtib siin vanasõna, et vanale koerale uusi trikke ei õpeta. Kui me
tahame enda riigikaitsepõhimõtteid põlvkonniti edasi viia, siis tuleb neid hakata
süstima noortesse kodanikesse järk-järgult. Alustades mängulisemalt ja lõpetades
keskkooli õpilastele tõsisemate arutelude ja praktiliste õpetega. Kaitseliit on täitnud
oma noorteorganisatsioonide loomisega selle tühimiku, mis koolides valitseb. Usun,
et kui koolides oleks riigikaitseõpe põhikoolist kohustuslik siis ei peaks Kaitseliit
ennast kuidagi selle õppega siduma. Praegu on tal vabad käed suhteliselt.
12M41
Kl-i ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva(ka
noorte) valmisolekut kaitsta EV iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.
23N57
Anda noortele tuge, õpetada kõrget moraali, kasvatada isamaalist meelsust, õpetada
vajadusel kodu kaitseks välja astuma
35N24
Noortes nii vastutustunde kui ka teadlikkuse arendamine, silmaringi avardamine,
kodanikekohustuste selgitustöö ja algatusvõime arendamine
37M24
Peaks olema patriotismi tõstmine, oma rahvuse hoidmise propageerimine ja
massimeedia välise info edastamine, loomaks alternatiivset tõest pilti maailma
olukorrast
40N25
Kaitseliit õpetab vastutust ja tunnetamist ennast ühiskonna liikmena, kellest sõltub
midagi
44M41
45
Eluks vajalikud oskused, patriotismi tekitamine, järelkasv organisatsioonidele,
kasulik ja huvitav vaba aja sisustamine
45M49
Arusaamine oma rollist riigi kaitsesüsteemis, kaitsetahte loomine ja arendamine,
ettevalmistus toimetulekuks ekstreemsetes tingimustest. Vähemalt peaks see nii
olema
50M33
Noorte puhul on Kl-i primaarne eesmärk eluterve ilmavaatega Eesti kodanikkonna
kasvatamine. Militaarsed oskused-teadmised tulevad alles peale seda
52M24
Kasvatada teotahtelisi noormehi/naisi, kes oskaksid hinnata oma isamaad
53N45
Isamaalisust hoida ja kaitsta oma riiki - oskused aidata ennast ja teisi - olla alati
valmis
61M25
Usun, et eesmärgiks on noorte isamaalise mõtteviisi juurutamine ja meeskonnatöö
kogemust andmine, õpetades noori üksteisest ja oma kodumaast hoolima
64M23
Et noortest saaksid ausad ja kohusetundlikud inimesed nii kodus kui ka sellest
väljaspool
66M21
Kasvatada patriotismi, kohusetundlikkust, väärikust, ausust ja lugupidamist
67M24
Panna rohkem mõtlema, et mida nemad saaksid teha riigi heaks mitte riik nende
heaks
46
68M18
Võiks midagi taolist olla, arendada noortest riiki ja rahvust tunnustavad ja austavaid
inimesed. Arendada nende iseseisvust, patriootlikkust, distsipliini, pädevust
riigikaitse teemal. Kokkuvõtlikult: suunata noori selliselt, et neist kasvaksid
eeskujulikud kodanikud
88M45
Arendada noort füüsilist vormi, loogilist mõtlemist ja erinevates olukordades
hakkama saada
91M39
Sisustada vaba aega, jääb vähem aega lolluste jaoks, isamaaline kasvatus, sotsiaalne
areng
95N29
Kasvatada terveid ja tublisid eesti noori, kelle väärtushinnangud on paigas ning kelle
vaba aja tegevus on mõtestatud.
47
Lisa 6. Valik vastuseid küsimusele nr 18.
Miks on noorsootöö Kaitseliidus tervikuna vajalik?
5M27
Kui seda ei tehtaks siis kust tuleb järelkasv. Ja kuna Eesti koolides puudub
isamaaline kasvatus siis keegi ju peab seda tegema
6M34
Kui on noored, keda huvitavad relvad jne, siis las parem saavad teadmisi turvalisest
allikast
8M25
Et noored ei muutuks zombideks, kes arvavad, et president on ämblikmees ja valitsus
on tegelikult salaorganisatsioon, kes tahab Harry Potterit vangi panna. Et nad ei
arvaks, et Eesti Vabariik tuli koos internetiga ja et sini-must -valge on lihtsalt üks
ilus värvi kombinatsioon, vaid et nad teaksid, kes oli Lembitu ja mida tähendab
parlament. Ja muidu tore on ka see noorsootöö, koondab igasuguseid vahvaid
tegelasi ;)
11N29
Et Eesti noorest kasvaks isiksus, kes teadvustab enesele riiki, kus ta elab, tunneks
selle põhiseadust ja arengu ajalugu, et saaks hakkama iseenda ja teda ümbritseva
ühiskonnaga, et ta teaks ja oskaks "ellu jääda".
12M41
Missioon- KAITSELIIT esindab kogu rahvast - poisse ja tüdrukud, naisi ja mehi,
tsiviilisikuid ja kaitseväelasi. Pakkudes kõikidele huvilistele nii sõjalist kui ka
mittesõjalist seltsitegevust, lähendab Kaitseliit rahvast ja kaitseväge ning kasvatab
seeläbi rahva kaitsetahet
14N17
Sest see ajendab noori ka hiljem elus ennast seostama Kaitseliiduga, mis ei lase
noortel nö pahale teele minna, vaid tagab neile kindla seljataguse, kuna Kaitseliidus
olles on ju alati midagi teha, mitte kui mingi vaba aeg on, siis kasutatakse seda
48
millegi huligaansuse vms tegemiseks. Kaitseliit tuleb igati kasuks, pluss sealt leiab
palju toredat ja meeldivat rahvast, kes muudab Kaitseliidus olemise veel
meeldivamaks
18M35
Sest see on uus põlvkond, kes kannab edasi meie väärtushinnanguid
21M27
Riigikaitsetahte suurendamine, järelkasvu kasvatamine, ellujäämisoskuste
arendamine
23N57
Et kasvatada väärikat põlvkonda, et anda noortele vabaks ajaks huvitavat-põnevat
tegevust, mis aitab kaasa kodumaa ja eesti keele väärtustamisele
26N35
Järelekasvuks ja keegi peab ju suunama noori rohkem mõtlema kodumaa kaitsmisele
ja muu sellisele
36N23
On vaja õpetada riigikaitset, toimetulekut erinevates olukordades, kasvatada
patriotismi, suurendada kodanikutunnet, õpetada distsipliini, suunata noori
positiivsele eneseväljendusele, toetada noore füüsilist ja vaimse arengut
37M24
Praegu on juba piisavalt räppivaid lottpükstes noori, oleks vaja ka viisakaid ja
intelligentseid ning aadetega noorpõlve
40N25
Sest noori on kõigis organisatsioonides ja noorte arengule kaasaaitamine on
investeering tulevikku
49
51M24
Iga noor otsustab lõpuks ise, mida tema tahab teha, keegi teine seda ei otsusta.
Teaduslikest uuringutest siin ei piisa.
52M24
Muidu lähevad noored hukka
56N53
Organisatsiooni enda arengus kindlasti vajalik, samuti isamaalisuse edendamiseks
Eesti ühiskonnas
67M24
Et noortest saaksid kohusetundlikud ühiskonnaliikmed ja arendaksid meeskonnas
tegutsemise oskusi ühtse eesmärgi nimel
68M18
Kus on noored, seal on ka noorsootöö. Või vähemalt peaks olema. See kehtib ka
Kaitseliidu kohta.
73N60
Noortes on vaja kasvatada kodumaa armastust, hoolivust, üksteisemõistmist,
patriotismi, töökust, osata kaitsta end, rahvast ja kodumaad
74M24
Et noorem põlvkond samuti väärtustaks Kaitseliitu ja et saaks noortele tutvustada
Kaitseliitu kui organisatsiooni
77N39
Kasvatada noortes inimestes austust kodumaa vastu, korda, distsipliini. Samuti
organisatsiooniga kaasnev huvitegevus, sportmängud.
83N48
Et oleks tulevikus Eesti Vabariigil ka endal treenitud "isamaalise mõttelaadiga"
kaitsevägi
50
84N29
Kasvatada noortes isamaalisust, arendada sotsiaalseid oskusi, et nad elus hiljem
paremini toime tuleks
90N27
Noorte arendamise pärast. Samuti noortele võimaluste pakkumise pärast (paljudel ei
ole võimalik käia trennides, näitustel, muudes huvitegevustes)
97M18
Et hoida noored pahandustest eemal ning kasvatama välja noori, kes oleksid
võimelised oma riiki kaitsma
99M26
Sest ta on kogu maailmas vajalik
102N37
Kaitseliit hõlmab kogu rahvast, noored on ka rahvas
51
Lisa 7. Valik kommentaare küsimusele nr 19.
2N39
Kurb on see, et koolides puuduvad üldjuhul noorteorganisatsioonid, kurb on näha, et
on noori, kes kindlasti oleksid nõud ühinema Kaitseliidu organisatsioonidega aga
piirkonnas puudub kahjuks vastava väljaõppega inimene. Kaitseliidu
noorteorganisatsioonide tegevus parandaks kindlasti noorte maailmavaadet ja
suhtumist üksteisesse. Leiduks vaid võimalusi, et ideaal-variandis oleks igas koolis
vastav noorteorganisatsioon.
6M34
See töö peaks olema kutsumus. Raha võib saada vaid omakulude korvamiseks.
Palgalist kaadrit, kes vaid mune laiaks istuvad on KL-is niigi palju üle aru
14N17
Kaitseliit on üks mõnusamaid organisatsioone üldse, sellel on nii meeldiv vastukaja.
Mulle igati meeldib, soovitaksin kõikidel noortel sellega liituda, nii hoiduksid nad
enda pahuksisse läinud elust eemale. Ja üldse, kui mina liitusin Kaitseliiduga, küsiti
minult, et miks mina, nii noor tüdruk sellega tegeleda tahan, ma ei mõistnud, miks
nad seda sellise üllatusega küsisid, sest minu arvates on see ju tore, kui minuvanused
tütarlapsed taoliste asjadega tegelevad
22N62
Tublid on need, kes leiavad aega tegeleda noortega. Kas alati paistab see töö silma
lihtsale valla kodanikule. Inimestes peab olema huvi selle töö vastu. Kust leida see
õige lahendus? Vald on suur, mis omakorda raskendab kokkusaamise on transport.
Tublid olete, kes teevad seda tänuväärset tööd
29M35
Noorsootöö on väga oluline osa Kaitseliidus ja selleks peab leidma pädevaid ning
teotahtelisi juhte, kellest sõltub organisatsiooni kvaliteet. Ei piisa sellest kui
struktuuris on koht täidetud, aga juht ei tee seda, mida temalt oodatakse.
52
33M45
Eesti Wabariigi aegu oli Märjamaal KL malev ja kogu organisatsioon oli au sees.
Rahva seas on minu meelest levinud maine, et see on vanemate meest punt, kellele
meeldivad relvad. Ma ise loomulikult ei jaga päris seda arvamust. Kohalikul tasandil
tuleks kõigepealt teadvustada ennast - et olemas ollakse ja mida tehakse. Samuti
võiks oma ajalugu koguda ja seda eksponeerida. Väga oleks vaja selliseid tegevusi,
ettevõtmisi ja üritusi, mida veaksid meesterahvad ja oleks eelkõige poistele. Ma ei
mõtle traditsioonilisi üritusi, kus mehed relvadega väljas ja näitavad neid soovijatele
34M21
Kaitseliitlastel peaks olema rohkem privileege, kuna keskmise kodanikuga võrreldes
on nad valmis kordades rohkem tegutsema Kodumaa ja rahva hüvanguks
61M25
KL kui tervik ei pea ennast reklaamima, küll võiks tutvustada rahvale just rohkem
seda noorsoo poolt. Kellel tõsine huvi kaitseliitlaseks saada, leiavad asutuse ise üles
66M21
KL liikmetel peaks olema rohkem soodustusi/privileege, et motiveerida liikmeid
osalema õppustel ja meelitada uusi liikmeid organisatsiooni
83N48
Eesti Vabariik on küll väikeriigina EL, NATO jn. liige, kuid me ei saa loota vaid
teiste abile. Meie riigi asukoht on aastasadade jooksul olnud magusaks suutäieks
paljudele suurriikidele, meid on müüdud ja vahetatud, meid on küüditatud ja me
oleme ise laia maailma põgenenud. Meie riigi kodanikes peaks maast-madalast
kasvama isamaa tunnetus ja kohustused tema ees kaitsmaks seda pinda viimase
hingetõmbeni
53
Lisa 8. Ankeet
Tere
Minu nimi on Kaie Kensap-Kukk ning olen Tallinna Pedagoogilise Seminari tudeng.
Palun Teie abi oma lõputöö koostamiseks. Uuringu raames palun vastata järgnevatele
küsimustele. Uuringu tulemusel peaks selguma, kas Rapla maakonnas on olnud
piisavalt infot Kaitseliidu organisatsioonis tehtava noorsootöö kohta. Juhul, kui seda
ei ole piisavalt, siis võtta kasutusele meetmed selle tühimiku täitmiseks. Palun mitte
kasutada sõbra abi ega muid abimaterjale küsimustele vastamisel. Uuringu
eesmärgiks on kaardistada reaalne teadlikkus noorsootöö ja Kaitseliidu kohta Rapla
maakonnas, mitte aga teie võimet kasutada internetiallikaid. Uurimustöös kasutan
järgmisi mõisteid järgnevalt: kui küsimuses on väljend "kaitseliit tervikuna“ või
"terve Kaitseliit", siis mõeldakse kaitseliitu üldiselt – koos tema eriorganisatsioonide
Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega. Kui aga on toodud välja kõik
eraldi, siis käsitletakse ka kõiki organisatsioone omaette.
Toimi nii: Salvesta ankeet endale arvutisse. Valikvastuste puhul tee X sinu arvates
õige väite järele kasti. Õigeid väiteid ei pruugi olla ainult üks. Lahtiste vastuste
puhul, ehk kus on küsimuse järel punktiir, kirjuta enda arvamus või arusaam asjadest.
Võid vabalt lisada ridu, kui esialgsetest puudu jääb.
Palun vasta kohe. Ära lükka seda homsesse ega ülehomsesse, kui vähegi võimalik.
Lõputöö pannakse üles ka leheküljele peale 18. juunit 2010 .a.
http://web.zone.ee/kodukotkas
Ankeedi täitmise kuupäev ..................................
1. Kas sa oled mingi järgmistest organisatsiooni liige?
NAISKODUKAITSE KAITSELIITKODUTÜTREDNOORED KOTKADEI OLE ÜHEGI NEIST
2. Olen selle organisatsiooni liige olnud
0 - 5 aastat
54
5 - 10 aastat10 – 15 aastat15 – 20 aastat
3. Sinu sugu on
...................
4. Kui vana sa oled?
..................
5. Milline haridus sul on?
Põhikeskkesk-erirakenduslik kõrgharidusbakalaureusmagisterdoktor
6. Kas Kaitseliidus tervikuna tehakse noorsootööd?
JAHEIEI TEA
.................................................................................................................................
7. Mis vanuses on noor Eesti seaduste järgi?
7 – 18 aastat7 – 26 aastat8 – 18 aastat8 – 26 aastat26 – 30 aastatpole õrna aimugi
...................................................................................................................
8. Mis on noorsootöö definitsioon?
Noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks, mis
võimaldab neil vaba tahte alusel perekonna-,
55
tasemekoolituse- ja tööväliselt tegutseda. Noorsootöö on noortele huvitegevuseks vajalike olude
loomine.Noorsootöö on 18 aastastele inimestele ürituste korraldamine
nende vabal ajal.
.................................................................................................................................
9. Kes tegeleb noorte väljaõppega Kaitseliidu Rapla Malevas?
palgalised noortejuhidvabatahtlikud noortejuhid
........................................................................................................................
10. Kas sina tegeled noortega Kaitseliidu Rapla Malevas?
JAHEI
11. Kas noorsootöö terves Kaitseliidus on vajalik?
JAHEIEI TEA
.........................................................................................................................
12. Mis eesmärgid on Kaitseliidul tervikuna noorte kasvatamisel?
........................................................................................................................................
13. Millises järgnevas organisatsioonis tehakse noorsootööd?
KAITSELIITNAISKODUKAITSEKODUTÜTREDNOORED KOTKAD
14. Kas noorsootöö on vajalik?
JAH, LOOMULIKULTVIST ONSUUSOOJAKS VÕIB NII ÖELDA
56
AINULT NENDE ARVATES, KES SEDA
REAALSELT TEEVADEI OLEMINA ARVAN, ET ON AGA REAALSUSES
SEDA EI VÄÄRTUSTATA
15. Kas noortega tegelevaid inimesi väärtustatakse piisavalt?
JAHKINDLASTI MITTEEI TEAVÄÄRTUSTATAKSE ROHKEM NEID, KES
TOODAVAD SÕNU AGA EI TEGELE
REAALSELT NOORTEGA
16. Mis on sinu praegune amet?
..............................................................................................................................
17. Millist noorsootöö valdkonda hõlmab Kaitseliidus tervikuna tehtav töö?
töökasvatushuvitegevusrahvusvaheline noorsootöökaasamine, noorte osalemine teavitaminetervistav ja arendav noorsootöönõustaminenoorsoouuringud
18. Miks on noorsootöö Kaitseliidus tervikuna vajalik?
........................................................................................................................................
........................................................................................................................................
........................................................................................................................................
19. Siia kirjuta kõik, mis sinu arvates veel ütlemata jäi.
........................................................................................................................................
........................................................................................................................................
57
20. Kes on Kaitseliidu Rapla Maleva noorteinstruktor?
............................................................................................................................
21. Kes tegeleb sinu koduvallas Noorte Kotkastega / Kodutütardega?
........................................................................................................................................
Tänan, et vastasid.
Tuletan veelkord meelde, et 18. juunit on võimalik lõputööga tutvuda aadressil
http://web.zone.ee/kodukotkas.
Lugupidamisega
Kaie Kensap-Kukk
KL Rapla Maleva noorteinstruktor
tel. 53 001 885; mail: [email protected]
58