TEADLANE ISEARENEVATE SÜSTEEMIDE UURIJANA

7/29/2019 TEADLANE ISEARENEVATE SSTEEMIDE UURIJANA

1/21

Pastlapaela paradigmaTalgujate seminar 1.mrtsil 2012

Valdo Ruttas


2/21


3/21

Vaimne Ida on idealistlik. Ta on orienteeritud

individuaalsele vaimselearengule, oma sisemaailma

tunnetamisele, milles vib leidakigis ksikasjades peegeldunudvlisilma.


4/21


5/21

Ls on peaasjalikult hivatud vlisilmasefektiivsete kollektiivsete subjektide javimalustmda vrkstruktuuride

konstrueerimisega. Et mista, kuidas on korraldatud maailm,

tee selgeks, kuidas on korraldatud ajuT.Ternigovskaja

Ajus on funktsioneerimise eest vastutavadstruktuurid allutatud arengu eest vastutavatelestruktuuridele.


6/21

MURRANG KLASSIKALISELTMITTEKLASSIKALISELE TEADUSELE

lassikaline teadus

Mitteklassikalineteadus

Objekt

Vahendid

Tunnetusesubjekt

V.Lepski 2010


7/21

MITTEKLASSIKALISE TEADUSE ARENG

Konfiguraatori idee

..1968 .

Bootstrapi filosoofiaFritjof Capra 1974

Geoffrey Chew, EnricoFermi pilane

V.Lepski 2010


8/21

V.Lefevbri poolt pakutud eriline mudelite klass , milliste abi mitmeainelistteadmist on vimalik esitada htse teoreetilise ettekujutusena keerulisestssteemsest objektist.

Olgu mitu erinevat ssteemset ettekujutust hest objektist, kusjuures

elemendid, milleks jaguneb tervik, on printsipiaalselt erinevad erinevatesssteemsetes ettekujutustes.

Objekt justkui projitseeritakse erinevatele ekraanidele. Iga ekraan annab omajaotuse elementideks, snnitades sellega teatud objektistruktuuri. Ekraanid onseotud omavahel selliselt, et uurijal on vimalik krvutada erinevaid pilte, minnesmda objektist endast.

Sellist seadet, mis snteesib erinevaid ssteemseid kujutlusi, nimetas Lefevbrkonfiguraatoriks. Lihtne nide- Cartesiuse koordinaadistik geomeetrias.Konfigureerimine nuab erilist ainelest mtlemist, spetsiifilist metodoloogilistkonfiguratsiooni, mis viib sellisele teoreetiliste skeemide ja teadmistemberkujundamisele, et saab vimalikuks nende sntees. Konfiguraator jbsageli teooria struktuuri kui selle baasmudel


9/21

Tervik on primaarne osade suhtes Protsess on primaarne, struktuur (pattern, Muster)

sekundaarne Vaatleja on alati uuritava protsessi osaline!

Heisenberg: On vimatu rkida loodusest,rkimata endast (objektiivselt episteemsele

teadusele) Looduses pole fundamentaalseid olemusi, on

vrgud ja enesekooskla(stus) Looduse kirjeldus on ligikaudne


10/21

Ristprismad kui konfiguraator Jussi dissertatsioon Fsikute konfiguraatorid 1987

HISKOND INIMENE LOODUS

KULTUUR

PEDAGOOGIKA

FSIKA


11/21

POSTMITTEKLASSIKALINE TEADUS

Reflektiivsetevastasmjude mudelid.. 1970-ndad

Teaduse arenguldistatud etapid.. 1990-ndad

V.Lepski 2010


12/21

Projekteeritud mttetalgud -

mitteklassikalised,konfiguratiivsed Isearenevad mttetalgud

postmitteklassikalised


13/21

Postmitteklassikalise ratsionaalsuse alusphimtted

Subjektne aspektTeadmised objektist on seotud mitte ainult tegevuse vahendite jaoperatsioonidega, vaid ka subjektide vrtusorientatsiooniliste struktuuridega. Eksplitseeritakse seos teadusesiseste eesmrkide ning teadusvliste vrtuste ja

eesmrkidega.

Keskkondlik aspektKommunikatiivselt (dialoogiliselt)kaasaegsesse teaduslikku maailmapilti kogumaailma kultuurilise arengu vrtuste kogum. Vaid sel universumisarnasel teelvib oodata edu teliste inimmduliste isearenevate ssteemide ehitamisel.Eeldab mistahes teaduslikesse uurimustesse selle keskkonna sisseviimist, mille

foonil uurimusi tehakse. Keskkond haarab endasse nii erinevaid subjekte kui kamaailma kultuurivrtuste kogumit. Keskkonda vaadeldakse kui isearenevat ssteemi.

V.Lepski 2010


14/21

RTM

EMOTSIOON SNA


15/21

Keerulised isearenevad ssteemid on avatud,neil on aine, energia ja infovahetusvliskeskkonnaga. Sellistes ssteemidesmoodustuvad erilised informatsioonilisedstruktuurid, mis fikseerivad ssteemiterviklikkuse jaoks thtsaid vastasmju

iserasusi keskkonnaga (eelmistevastasmjude kogemusi). Need struktuuridesinevad ssteemi kitumisprogrammifunktsioonis.

Informo-lad. -kuju andma, kujundama, kujutlema


16/21

tugineb suletule, hineb suletuga. Nide: Stamata knal onsuletud ssteem vaha ja tahi aglomeraat. Prast stamist muutubvaha leegi avatud ssteemi toitvaks reservuaariks, aga taht suhteliseksinvariandiks, mis on vajalik leegi psimiseks.

Nide 2: Veekeeris omandab psivuse ja teatud eksisteeerimisepsivuse , kui ta korrastab oma liikumise mingi liikumatu ja stabiilse ,materiaalselt suletud elemendi kivi vi jekru mber.

Seega on meil mitteaktiivne suhteline invariant, mis mis informeeribtoimingut, mittepraktiline invariant, mis teeb vimalikuks praktika,mitteproduktiivne invariant, mille mber veekeeris toodab iseennast,

ta ei reorganiseeri ennast, aga teeb vimalikuks reorganiseerimise, ta eitransformeeru, kuid teeb vimalikuks transformeerumise, ta on naguvarras, mille mber prleb generatiivne silmus.

. . . .: -, 2005. 464


17/21

Keerulisi isereguleeruvaid ssteeme vibvaadata kui veel keerulisemate tervikute isearenevate ssteemide psivaid olekuid.See ssteemsete objektide tp oniseloomustatav arenguga, mille kigustoimub leminek helt iseregulatsiooni

tbilt teisele. Isearenevatele ssteemideleon omane elementide tasemeliseorganisatsiooni hierarhia, vime luua arenguprotsessis uusi tasemeid.


18/21

Iga uus nivoo avaldab tagasimju varemkujunenutele, korraldab neid mber, mille

tulemusena ssteem omandab uueterviklikkuse. Uute organisatsiooni tasemeteilmnemisega ssteem diferentseerub, temasformeeruvad uued, suhteliselt iseseisvadallssteemid. Koos sellega korraldub mberka juhtimisplokk, tekivad uued korrastatuseparameetrid, uued otse- ja tagasisidetbid.


19/21

Koostis Omadused

Struktuur Funktsioonid

Organisatsioon Otstarve

Iseorganiseeruv ssteem Kitumine

Arendav ssteem Tegevus

Vorm

Materjal Sisu

Isearenev ssteem Harmoonia

MAAILMSISULISE MISTMISE ASTMED


20/21

EPOHHAALSED-

PARADIGMALISEDIDEEDE

ISE-

ARENGU

ASTMED

I

EPOHI/PARADIGMA MISTMISASTMED:

Mehhanitsistlik

determinism

XIX sajand

(klassikaline

ratsionaalsus)

II


Iseregulatsioon

XX sajand

(mitteklassikaline

ratsionaalsus)

III


Orgaaniline

harmoonia.

XXI sajand

(postmitteklassika-

line ratsionaalsus)

IDEE TAGASI-

PRDUNUNA OMATEISITIOLEMISEST

KOKKUHOID

(optimeerimine)Vahendite piiratus

KOKKUMNG

(dnaamiline tasakaal)

Inimesed omavahel.Vrtused. Klbelisus.

KOKKUKLAMINE

(AUTOPOIESIS)

Inimkond looduses-loodusega.

Vimekusehpe.

Vabanemine.

IDEE OMA

TEISITIOLEMISES

FUNKTSIONAALSUS

UUENDUSLIKKUS

(tegevuslik)

RESONEERUVUS ,

HAAKUVUS, SIDUSUS

(omavnkesagedustega

Universumis)

IDEE ISEENESES

MRATLETUS

(kvalitatiiv-kvantitatiivne)

Ruumiline. Aeg on

igavene

KESTLIKKUS

(ajaline mratletus)Protsessuaalsus

MUUTLIKKUS

(DNAMISM)(Rtm, tempo, pulss,

dnaamika)


21/21

Vastupidine sgavale tele on samuti tde!Nils Bohr

Documents

TEADLANE ISEARENEVATE SÜSTEEMIDE UURIJANA