t Qpeta ja te Leht

)1 1 12. aprill 2001

Tartu Hiie Kooli

Parematest parimad: ülemisel pildil kõnepuudega laste õpetaja Kaie Parv -Tartumaa aasta õpetaja 2000, alumisel pildil osavad pokumeistrid Rainar ja Kaivo kolmandast beest väljavalitud

pokude

Fotod kooli kogust

Tartu Ülikoolis eripedagoogikat. "Sõp-rade ja tuttavate toetusel ning soovitu-sel tegin eksamid ning olimegi nelja-kesi vaegkuuljatest üliõpilased. Aastal 1990.

Kõrgkoolis õppimine polnud vaeg-kuuljatele keelatud, kuid ega olnud ka selliseid tingimusi, et oleks saanud se-da teha. Kindlasti on puudu ka meie enda pealehakkamisest. Alguses oli meiega loengutes kaasas viipekeele tõlk, kuid paralleelselt kuulata-jälgida ning konspekti kirjutada ei olnud siis-ki võimalik. Pidevalt oli vaja ka suult lugeda, eriti siis, kui tõlki enam pol-nud. Nii palusin kaaslastelt materjale ning kirjutasin neid ümber, sest pal-jundus või maiusi praegusel moel pol-nud olemas. Eksamid ja arvestused sooritasime kirjalikult," meenutab Haus.

Ülikooli ajal muretses ta lisaks teise kuuldeaparaadi ega kujuta enam ette-gi, kuidas varem ühega hakkama sai: kuulmine ja mõistmine läksid kohe tunduvalt paremaks,

"Kolmandal kursusel oli ka õpin-gute katkestamise mõtteid. Mitte selle-pärast, et õppimine üle jõu käiks. Pi-gem sellepärast, et enne teenisin ise, siis aga olin nii-öelda ülalpeetav, sest stipendiumi ei saanud ja laps oli väi-ke." Kuuljast abikaasa toel õnnestus ülikool siiski lõpetada. Hiie kool soo-vitab ka praegu kurtidel abielluda kuuljatega.

Urmas Hausi peaeesmärk on aidata õpilastel omandada oraalset kõnet, sest ta teab omaenda kogemustest selle oskuse vajalikkust ja probleeme. Kuulmislanguse tõttu valdab ta puudu-likult võõrkeeli (vene, saksa), kuid on õppinud arvutit kasutama ja teinud läbi mitu pedagoogilist täienduskur-sust. Kasvatajana innustab ta lapsi kuuldeaparaate kasutama ning püüab aidata kaasa nende püüdlustele edasi õppida, et elada ja tegutseda võrdväär-selt kuuljatega.

Elektroonilised abimehed Hiie koolil on mõned arvutid, millega kujundatakse õppematerjale nii lastele kui ka õpetajatele. Arvutiklass on lahti ka pärast tunde, arvutiõpetaja ja arvu-tiringi juht on Eve Kuslap. Ülekaalus on veel humanitaarabi MikroMikkod, ent viie aastaga on saadud viis uut arvutit. Tänavu on kaks masinat võide-tud Tiigrihüppe SA konkursilt "Arvuti aineõpetajale" ning üks konkursilt "Arvuti erivajadustega õpilastele".

Kompuutrist hädavajalikuni elekt-roonikasaavutus on individuaalne kuuldeaparaat. Sotsiaalministeerium eraldab vaegkuuljale kaks aparaati neljaks aastaks, lapsevanem tasub nende hinnast 10%. Et aparaat võib mänguhoos katki minna, on koolil ta-gavara, vajadusel antakse aparaadi ost-

miseks abiraha. Mõnda ruumi - au-lasse, kuuldekabinetti ja 2.a klassi - on paigaldatud induktsioonahelal põhi-nevad kollektiivsed FM-helivõimen-dussüsteemid (rootslaste kink). Äsja osteti Eesti esimene infrapunavõimen-di, mis suurendab laste liikumisvaba- ^ dust, vabastades nad kuularite ja mik-rofoni kandmisest. Ühine tundlik mik-rofon riputatakse laua kohale, selle võib viia ka teise ruumi. Enam pole vaja ostaja vahetada patareisid. Veelgi pa-rem oleks raadiosaatjaga süsteem, aga see on "infrapunasest" 4-5 korda kal-lim.

Et kuulmispuudega lastele tuleb kõiki mõisteid selgitada piltide abil, on vaja juurde grafoprojektoreid - praegu seda veel igas klassiruumis ei ole.

ÕPILASED ARVAVAD... • Koolis on head õpetajad, sest nad seletavad tunnis aeglaselt ja arusaa-davalt. Kui ei saa millestki aru, siis õpetaja seletab alati uuesti. Eriti meel-dib selline õpetaja, kes on humoorikas ja parajalt karm. Meie direktor Helgi Klein on väga vahva, ta oskab nalja teha. Aga kui õpilased teevad pahan-dust, siis on ta väga kuri. U Kuulmispuudega õpilased ei saa kõigest aru, mida õpetaja räägib. Sel-lepärast tahame, et õpetaja oskaks ka meiega viibelda. Aga me ise tahame õppida hästi rääkima ja kirjutama, et kuuljate inimestega paremini suhelda. • Kõige parem koht meie koolis on söökla. See on väga ilusaks tehtud. Söökla toidud on maitsvad, eriti meel- __ dib oode, sest siis antakse jogurtit, saia, apelsine, õunu, mahla, jäätist ja palju muud head. Meeldib see, et sööklast saab lisaks osta saiakesi, kõrrejooke ja jäätist. Üks palve koka-tädidele: tahaksime, et lõunasöögi ajal oleks midagi juua, näiteks klaas — morssi. U Kõige vahvam tund on kehaline kasvatus. Seal saab palli mängida, joosta ja hüpata. Ka õhtul saab võim-las trenni teha. Tore koht on kooli jõu-saal. U Ühiselamu on meie teine kodu. Paljudes tubades on televiisorid, sa-muti puhketubades. Kui on mõni põnev film või saade, siis lubatakse neid ka öörahu ajal vaadata. Õhtul tahaksime aga kauem väljas olla. • Hea on see, et tüdrukuid õpetatak- . se käsitööd tegema ja poisid saavad töökojas töötada. Ш Vabal ajal saab raamatukogus lu-gemas käia. On palju toredaid üritusi: ülekoolilised diskod, luuletuste ja näi-dendite esitamise võistlus, klassiõhtud, spordivõistlused, matkad ja ekskur-

^ sioonid. Infolehest "Hiie Sõnumid"

(aprill 2000)

Üks spartakiaadide mõtte algatajaid oli praegune Tartu Ülikooli avatud ülikooli prorektor Teet Seene, kes an-dis tollal Hiie koolis kehalist kasva-tust. Võisteldakse igal aastal, korda-mööda Eestis, Lätis ja Leedus, kahel viimasel korral on kaasa löönud ka Poola. Mängitakse korvpalli, lauaten-nist, malet ja kabet ning ujutakse. Va-rem võisteldi kaks korda aastas, ise-seisvusajal on talvine võistlus - suusa-tamine - ärajäetud.

Ühel päeval võistleb Läti Leeduga, teisel Eesti Lätiga ja kolmandal Leedu Eestiga. Vahepeal on lastel diskodel võimalus üksteisega tuttavaks saada.

Kehalise kasvatuse õpetaja Priit Berg: "Leedulased on meist peajagu üle, eriti korvpallis. Selles ja lauaten-nises jäime teiseks, ujumises tulime esimeseks ja males-kabes viimaseks, sest meil pole enam vastavaid ringe. Ujumas käivad põhiliselt Tallinna lap-sed. Meil Tartus on see basseinide puu-dusel soikunud. Aga suusavarustus on meil täiesti olemas, kui ainult lund oleks." Kuigi võistu ujumine võib tasakaaluhäire korral olla ohtlik, on oma ujula Hiie kooli salaunelm. Ehk pakub abi ka peatselt valmiv Turu tänava veekeskus.

Laulda, tantsida ja pilli mängida meeldib ka kuulmis- ja kõnepuudega lastele. B-laste koori juhatab Hans

Kuldsete kätega vilistlane: tisler, pottsepp ja eripedagoog Urmas Haus. Murrand, A-laste plokkflöödiringi aga Linda Ratnik ja Anna Rizijs. Pillipu-humine arendab kõnehingamist, kuul-de-ja rütmitaju, samuti sõrmede peen-motoorikat. Käelisi oskusi lihvib ka käsitööring. Koolimajas püüavad pil-ku õpilaste tehtud vitraažid, õigemini mördiga ühendatud klaasikildudest mosaiigid. Tiina Põllu poisid esinesid mullu edukalt üle-eestilisel Poku-kon-kursil.

Tartu on kõne-ja kuulmisalaste eri-vajadustega laste õpetamiseks sobiv linn, sest siin tegutseb ülikooli eripe-dagoogika osakond. Üliõpilased käi-vad koolis praktikal. Koos ülikooliga koolitatakse eri- ja tavakoolide õpeta-jaid, lapsevanemaid ja koolieelse ette-valmistusega tegelevaid pedagooge. Tööd juhib õppealajuhataja, kutse-magistrant Hene Binsol. Töö toimub Tiigrihüppe SA projekti "IKT eriva-jadustega laste hariduses" raames.

Vilistlane kasvatajaks Hiie koolis töötab 1995. aastast kasva-tajana vilistlane Urmas Haus, kes jäi vaegkuuljaks pärast kümnekuuselt põetud keskkõrvapõletikku. Kuulmise puudumist tajus ta alles koolis, kui ei saanud aru teiste jutust.

Omaaegne Tartu 1. Eriinternaatkool andis talle hariduse ja tisleri lisaameti. Kaugõppekeskkooli lõpetas ta puidu-tsehhi töö kõrvalt. "Iga-aastases arst-likus komisjonis tehti ettepanek muuta ametit, sest pidev müra sees viibimine võtab kuulmist veelgi vähemaks." Noormees astus Tallinna 19. Kutse-keskkooli ja lõpetas selle kiitusega müürsepa-pottsepana. Ahje, pliite, ka-minaid ja korstnaid on ta aeg-ajalt ehi-tanud tänini.

Kurtide ühingust sai ta teada või-malusest õppida väljaspool konkurssi

Ekskursioonil ülikooli zooloogiamuuseumis.