Tallinna Tehnikaülikooli teadus- ja

arendustegevuse 2014. aasta koondaruanne

2015

2

Koostasid:

Teadusosakond

Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus

3

Sisukord

RIIKLIKUD TEADUSPREEMIAD JA AUTASUD ...................................................................... 4 RAHVUSVAHELISED JA SISERIIKLIKUD TUNNUSTUSED ................................................. 6

Siseriiklikud tunnustused: ............................................................................................................... 6 TTÜ TÖÖTAJAD RIIKLIKES TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSEGA SEOTUD

OTSUSTUSKOGUDES .................................................................................................................. 8 EESTI TEADUSTE AKADEEMIA AKADEEMIKUD ................................................................ 9 VÄLISAKADEEMIATE LIIKMED ............................................................................................ 10 TTÜ TÖÖTAJATE OSALEMINE TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSEGA SEOTUD

VÄLISORGANISATSIOONIDES ............................................................................................... 11

TTÜ MOTIVATSIOONISÜSTEEM ............................................................................................ 25 TIPPTEADLASED JA VÄLISPROFESSORID .......................................................................... 26 INSTITUTSIONAALNE AKREDITEERIMINE (teadus- ja arendustegevuse osa) .................... 27 TEADUSTEGEVUSE EVALVEERIMINE ................................................................................. 29 TEADUSE TIPPKESKUSED ....................................................................................................... 31

EESTI TEADUSE TEEKAART ................................................................................................... 32 RIIKLIKUD PROGRAMMID ...................................................................................................... 34

DOKTORIÕPE .............................................................................................................................. 37 Vastuvõtt .................................................................................................................................... 37 Välisdoktorantide kaitsmised 2010−2014 ................................................................................. 39 Juhendamised ............................................................................................................................ 40

Doktorantide mobiilsus ............................................................................................................. 40 2014. a KAITSTUD DOKTORITÖÖDE LOETELU ................................................................... 42

DOKTORIKOOLID ...................................................................................................................... 52 JÄRELDOKTORID ...................................................................................................................... 53 PUBLITSEERIMINE .................................................................................................................... 54

INNOVATSIOONI- JA ETTEVÕTLUSKESKUS ...................................................................... 59

Rahvusvaheline koostöö ja arendustegevus .............................................................................. 59

TTÜ tööstusomand .................................................................................................................... 59 Siseriiklik koostöö ja arendustegevus........................................................................................ 65

Spin-off`id .................................................................................................................................. 66 Tehnoloogia arenduskeskused ................................................................................................... 66 Klastrid ...................................................................................................................................... 67

TEADUSTARISTU UUENDAMINE .......................................................................................... 68

TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE FINANTSEERIMISE ÜLDMAHT ............................... 69 INSTITUTSIONAALNE UURIMISTOETUS JA SIHTFINANTSEERIMINE .......................... 71 TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE BAASFINANTSEERIMINE ........................................ 75 FINANTSEERIMINE HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI EELARVEST................... 80

SA ETAg MEETMETE KAUDU RAHASTAMINE ................................................................... 81 FINANTSEERIMINE SISERIIKLIKE LEPINGUTE KAUDU .................................................. 83 EL STRUKTUURFONDIDE RAHASTAMISOTSUSED ........................................................... 85

RAHVUSVAHELINE TEADUSKOOSTÖÖ ............................................................................... 87 ÜLIÕPILASTE TEADUSTÖÖDE KONKURSID ....................................................................... 90 TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE HINDAMINE ................................................................ 94

4

RIIKLIKUD TEADUSPREEMIAD JA AUTASUD

2014. aasta detsembris esitati nõukogu otsusega Eesti Vabariigi teaduspreemiate konkursile

teaduspreemia taotlemiseks silmapaistvate teadustöö tulemuste eest järgmised TTÜ teadlased.

Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest:

- akadeemik, professor Jüri Engelbrecht,

- akadeemik, emeriitprofessor Rein Küttner,

- emeriitprofessor Rein Munter.

Väljapaistva avastuse eest TTÜ Tehnomeedikumi juhtivteadur Ago Samoson teadustöö

„Biomolekulaarsete struktuuride μMAS NMR spektroskoopia“ eest.

Aastapreemia kandidaatideks:

- täppisteaduste valdkonnas akadeemik, Küberneetika Instituudi juhtivteadur, arvutiteaduse

instituudi professor Tarmo Uustalu töödetsükli „Matemaatilised struktuurid

funktsionaalprogrammeerimises” eest;

- keemia ja molekulaarbioloogia valdkonnas matemaatika-loodusteaduskonna dekaan,

professor Tõnis Kanger teadustöö „Asümmeetrilised organokatalüütilised ja

kaskaadreaktsioonid” eest;

- tehnikateaduste valdkonnas infotehnoloogia teaduskonna biorobootika keskuse professor

Maarja Kruusmaa tööde tsükli „Bioloogiast inspireeritud allveerobotite liikumine ja tajud“ eest;

- arstiteaduste valdkonnas TTÜ Tehnomeedikumi kardiovaskulaarse meditsiini instituudi

professor Margus Viigimaa teadustöö „Arteriaalse hüpertensiooni diagnostika ja ravi

tehnoloogilised innovatsioonid“ eest;

- geo- ja bioteaduste valdkonnas Geoloogia Instituudi teaduskollektiiv koosseisus

vanemteadurid Siim Veski (kollektiivi juht), Anneli Poska ja Triin Reitalu uurimuste tsükli

„Uudne perspektiiv õietolmu analüüsis: värske lähenemine mineviku kliima, inimese ja taimkatte

seostele” eest ning Küberneetika Instituudi vanemteadur Irina Didenkulova tööde tsükli

„Lainepõhised ohud rannavööndis“ eest;

- põllumajandusteaduste valdkonnas keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna

toiduainete instituudi professor Toomas Paalme teadustööde tsükli „Toidu kvaliteet, sensoorsed

ja tervislikud omadused ning nende püsivus“ eest;

- kandidaadiks humanitaarteaduste valdkonnas sotsiaalteaduskonna Ragnar Nurkse

innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor Ahti-Veikko Pietarinen viimase nelja aasta

tööde „Märkide teooria ja filosoofia formuleerimisest“ eest.

Vabariigi Valitsus kinnitas 12.02.2015 toimunud istungil riigi teaduspreemiate laureaadid.

Teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määrati Küberneetika

Instituudi juhtivteadurile, akadeemik Jüri Engelbrechtile ja Geoloogia Instituudi

emeriitprofessorile, akadeemik Anto Raukasele.

Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest anti teaduspreemiad

Küberneetika Instituudi juhtivteadurile, akadeemik Tarmo Uustalule täppisteaduste alal ning

keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna toidutehnoloogia professor Toomas Paalmele

põllumajandusteaduste alal.

5

Riiklikud autasud

04.02.2015 otsusega andis Eesti Vabariigi president Valgetähe IV klassi teenetemärgid

järgmistele TTÜ töötajatele:

Ahto Buldas – küberneetikateadlane, Tallinna Tehnikaülikooli professor,

Tõnis Kanger – keemik, Tallinna Tehnikaülikooli professor,

Toomas Rang – elektroonikateadlane, Tallinna Tehnikaülikooli professor.

6

RAHVUSVAHELISED JA SISERIIKLIKUD TUNNUSTUSED

Rahvusvahelised tunnustused:

Professor, juhtivteadur Urmas Lips - Soome Valge Roosi Rüütelkonna I järgu rüütlirist töö eest

Soome lahe hüvanguks.

Vanemteadur Hele-Mai Haav – Läti Ülikooli audoktor.

Professor, vanemteadur Ahto Kalja – Läti Ülikooli audoktor.

Vanemteadur Irina Didenkulova – L’Oreal-UNESCO auhind „Naistele teaduses“.

Professor Toomas Paalme – Faculty of Agriculture and Forestry of University of Helsinki,

Honorary Degree of Doctor of Science (Food Science).

Professor Jarek Kurnitski – Energy & Buildings 2013, Certificate of Excellence in Reviewing.

Nooremteadur Kaur Tuttelberg – Sigvard Eklundi auhind parimale tuumatehnikaalasele

magistritööle Rootsis.

Dotsent Mart Speek – Baltic American Freedom Fund (BAFF) Research Scholar Award.

Professor Rainer Kattel – Alena Brunovska nimeline auhind (tunnustatakse parimaid avaliku

halduse õppejõude Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonnas, auhinda annab välja juhtiv Kesk- ja Ida-

Euroopa, Kesk-Aasia ja Kaukaasia piironna avaliku halduse võrgustik NISPAcee)

Professor Jaan Raik – rahvusvahelise tippkonverentsi IFIP/IEEE International Conference on

Very Large Scale Integration (VLSI-SOC) 2016 esimees.

Professor Raimund-Johannes Ubar – kutsutud plenaarettekanded konverentsidele:

• R. Ubar. Digital Test with Low- and High Level Decision Diagrams Invited talk

at the workshop „Digital System Technology: Education, Research, and Industrial

Aspects“ Teheran, Iran, February 6–10, 2014.

• R. Ubar. Fault Effect Reasoning in Digital Systems by Topological View on Low-

and High-level Decision Diagrams - Keynote talk at the conf. „Computer Aided

Technologies in Applied Mathematics“. Tomsk, Russia, June 10–12, 2014.

Juhtivteadur Olev Märtens ja vanemteadur Raul Land – Land (kaasautorid M. Rist ja A.

Pokatilov) - NI Products Best Application Contest Award of the IEEE Workshop on Metrology

for Aerospace, Benevento, Italy, 2014.

Doktorant Yar Muhammad Mughal (kaasautorid Yannick Le Moullec, Paul Annus, Mart Min)

– Young Investigator Award (YIA) by Springer and IFMBE for the paper „Development of a

Bio-Impedance Signal Simulator on the basis of the Regression-based Model of the Cardiac and

Respiratory Impedance Signals“.

Professor Jaan Alver – kutsutud esineja (keynote speaker) Lodzi Ülikooli korraldataval

rahvusvahelisel konverentsil „Trends in Accounting Research Conference“.

Vanemteadur Taivo Kangilaski, teadur Alexander Horst Norta – „Collaborative Project

Management Framework for Parner Network Initiation“, , „International DAAAM symposium

on Intelligent Manufacturing & Automation„ Best Poster Award. Shevtshenko E., Polyanchikov

I., Mahmood K., Kangilaski T., Norta A. “Collaborative Project Management Framework for

Parner Network Initiation“.

Siseriiklikud tunnustused:

Professor Hendrik Voll – Eesti riikliku teaduse populariseerimise auhind, II preemia kategoorias

„Tegevused/tegevuste sarjad teadus- ja tehnoloogia populariseerimisel“ projekti

„Päikeseenergiast energiasäästlike hooneteni“ eest.

7

Teadur Bert Viikmäe – Eesti Teaduste Akadeemia fondi noore teadlase stipendium toetamaks

doktorikraadiga Eesti teadlaste uurimistööd.

Maie Pihlakas (Raamatukogu) – Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA)

innovatsioonikeskuse „E-kursuse kvaliteedimärk 2014” keemiainformaatika kursuse eest.

Helje Riives (Raamatukogu) – Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu ja TLÜ Akadeemilise

Raamatukogu tunnustus väljaande „Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud väitekirjad 1936–2000 :

bibliograafia” eest.

8

TTÜ TÖÖTAJAD RIIKLIKES TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSEGA SEOTUD

OTSUSTUSKOGUDES

Teadus- ja arendusnõukogu koosseisus:

- Andres Keevallik, rektor;

- Mart Saarma, geenitehnoloogia instituudi külalisprofessor.

Haridus- ja teadusministrit nõustavas Teaduspoliitika komisjonis:

- Rainer Kattel, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor;

- Maarja Kruusmaa, biorobootika keskuse professor;

- Leo Mõtus, automaatikainstituudi professor, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik;

- Erkki Truve, teadusprorektor.

Ministeeriumidevaheline valdkondlik komisjon:

- Leo Mõtus, automaatikainstituudi professor;

- Erkki Truve, teadusprorektor.

Haridus- ja Teadusministeeriumi teaduskollektsioonide ekspertnõukogu (esimees):

- Olle Hints, Geoloogia Instituut, vanemteadur.

SA Eesti Teadusagentuur hindamisnõukogu koosseisus kuni 28.02.2015:

- Rainer Kattel, R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor;

- Enn Mellikov, materjaliteaduse instituudi professor, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik;

- Tõnis Timmusk, geenitehnoloogia instituudi professor.

Alates 1.03.2015:

- Jarek Kurnitski, Tallinna Tehnikaülikooli professor;

- Margus Viigimaa, Tallinna Tehnikaülikooli professor, Põhja- Eesti Regionaalhaigla

kardioloogiakeskuse teadusjuht;

- Tõnis Timmusk, Tallinna Tehnikaülikooli uurija-professor.

Infoühiskonna nõukogu aseesimees:

- Andres Keevallik, rektor.

Eesti Arengufondi nõukogus:

- Andres Keevallik, rektor.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Kosmoseasjade Nõukogu:

- Tea Varrak, innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektor.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (perioodi 2007–2013) „Ettevõtluse uuendus- ja

kasvuvõime” ning „Teadmised ja oskused uuendusmeelseks ettevõtluseks” juhtkomisjon:

- Tea Varrak, innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektor.

9

EESTI TEADUSTE AKADEEMIA AKADEEMIKUD

15. oktoobril 2014. aastal toimunud ETA üldkogul valiti akadeemia presidendiks Küberneetika

Instituudi juhtivteadur Tarmo Soomere.

- Mihkel Veiderma (liige aastast 1975)

- Hillar Aben (1977)

- Anto Raukas (1977)

- Enn Tõugu (1981)

- Dimitri Kaljo (1983)

- Ülo Lille (1983)

- Arvo Ots (1983)

- Jüri Engelbrecht (1986), juhatuse vabaliige

- Valdek Kulbach (1986)

- Lembit Krumm (1987)

- Mart Saarma (1987)

- Leo Mõtus (1993)

- Raimund-Johannes Ubar (1993)

- Rein Küttner (1997)

- Enn Mellikov (2003)

- Mati Karelson (2007)

- Tarmo Soomere (2007), president

- Tarmo Uustalu (2010)

- Jakob Kübarsepp (2011), osakonnajuhataja

- Margus Lopp (2011), peasekretär

- Andres Öpik (2013), juhatuse vabaliige

10

VÄLISAKADEEMIATE LIIKMED

Juhtivteadur Hillar Aben – Soome Tehnikateaduste Akadeemia, Academia Scientiarum et

Artium Europaea;

Külalisprofessor Peter Avo Andrekson – Rootsi Kuninglik Inseneriakadeemia (Swedish Royal

Academy of Engineering);

Professor, juhtivteadur Jüri Engelbrecht – Accademia Peloritana dei Pericolanti (Itaalia)

välisliige, Academia Scientiarum et Artium Europaea liige, Läti Teaduste Akadeemia välisliige,

Ungari Teaduste Akadeemia auliige, Göteborgi Kuningliku Teadus- ja Kunstiühingu välisliige,

Academia Europaea liige, Bulgaaria Teaduste Akadeemia välisliige, World Academy of Art and

Science (WAAS) liige, Lissaboni Teaduste Akadeemia välisliige;

Emeriitprofessor, juhtivteadur Hiie Hinrikus – International Academy for Medical and

Biological Engineering;

Professor, vanemteadur Jaan Kalda – Academia Scientiarum et Artium Europaea;

Vanemteadur Mati Karelson – Rahvusvaheline Arvutuskeemia Akadeemia (IAMC);

Rektor Andres Keevallik – Gruusia Inseneriakadeemia;

Emeriitprofessor, vanemteadur Arvo Ots - Soome Tehnikateaduste Akadeemia;

Professor Tauno Otto – International Academy of Engineering, Central European Branch

corresponding member;

Külalisprofessor Irina Raud – Berliini Kunstiakadeemia (Akademie der Kunste) liige;

Emeriitprofessor Anto Raukas – Euroopa Loodusteaduste Akadeemia;

Professor Mart Saarma – Soome Teaduste Akadeemia, Soome Tehnikateaduste Akadeemia,

Tanneri Akadeemia;

Professor Alvar Soesoo – Euroopa Loodusteaduste Akadeemia;

Juhtivteadur Tarmo Soomere - Academia Europaea;

Juhtivteadur Enn Tõugu – Academia Europaea;

Emeriitprofessor, vanemteadur Rein Vaikmäe – Academia Europaea;

Emeriitprofessor Mihkel Veiderma – Soome Tehnikateaduste Akadeemia,

New Yorgi Teaduste Akadeemia.

11

TTÜ TÖÖTAJATE OSALEMINE TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSEGA SEOTUD

VÄLISORGANISATSIOONIDES

Vt ka peatükk „Välisakadeemiate liikmed“

Ehitusteaduskond

Irina Raud

− Saksa Linnaehitusakadeemia (Die Akademie für Stadtebau und Landesplanung)

korrespondentliige

Targo Kalamees

− CIB-International Council for Building Research Studies and Documentation –W40-

Heat and-Moisture Transfer in Buildings, member of commission

− International Society of Indoor Air Quality and Climate, member

Jarek Kurnitski

− Vice-President of the REHVA (Federation of European Heating and Air-Conditioning

Associations), since April 18, 2012

− Chairman of the REHVA (Federation of European Heating and Air-Conditioning

Associations) Task Force on Nearly Zero Energy Buildings, 2010–

− Co-Chair of the REHVA Technology and Research Committee (TRC) since 2012

− member of the editorial board of Energy and Buildings (an international scientific

journal); member of the editorial board of the REHVA European HVAC Journal

− Member of the editorial board of the Journal of Building Physics, since 2014

− Vice-chairman of The Finnish Association of HVAC Societies SuLVI, 2010–2015

− member in CEN TC228 Heating Sytems in Buildings WG4 Calculation methods and

system performance and evaluation, 2014–2015

− member in CEN TC371 Project Committee – Energy Performance of Buildings project

group WG1 EPBD Standards group, 2012–2015

− Expert in CEN TC156 Ventilation for Buildings WG21 Revision of calculation standards

EN15241, 15242 and 15243, 2013–2015

Aldur Parts

- International Association of Bridge and Structural Engineering (IABSE), member

Alar Just

− International Association of Bridge and Structural Engineering (IABSE), member:

− Rahvusvahelise ekspertgrupi Fire Safe Use of Wood, member

− CEN/TC 250/SC 5 Eurocode 5, member

Valdek Kulbach

− Rakenteiden Mekaniikan Seura RY, member

− Honorary Doctor of Tampere University of Technology (since 1995)

Vello Otsmaa

− CEN/TC 250/SC 2 Eurocode 2: Design of concrete structures, expert

Valdo Jaaniso

− International Society for Soil Mechanics and Geotechnical Engineering (ISSMGE),

member

Johannes Pello

− International Society for Soil Mechanics and Geotechnical Engineering (ISSMGE),

member

Väino Voltri

− CIB-International Council for Building Research Studies and Documentation -W23 -

Wall Structures, member of commission

12

Karl Õiger

− Honorary Doctor of Science in Technology (Tampere University of Technology since

18.05.2012)

Alari Purju

− Ameerika Balti Uuringute Assotsiatsioon (AABS)

− Euroopa Evolutsioonilise Majandusteaduse Selts

− Ameerika Majandusteadlaste Assotsiatsioon

Ott Koppel

− Rahvusvahelise Inseneripedagoogika Ühingu (IGIP)

− Society for the Study of Emerging Markets (SSEM)

− World Conference on Transport Research Society

− DAAAM International Vienna

Dago Antov

− International Cooperation on Traffic Safety Consepts and Theories (ICTCT)

Kati Kõrbe Kaare

− Council of Supply Chain Management Professionals

− DAAAM International Vienna

Ulrika Hurt

− University Association of Contemporary European Studies (UACES)

− DAAAM International Vienna

Janek Laanearu

− IAHR liige (International Association for Hydro-Environment Engineering and

Research)

− EUROMECH liige (European Mechanics Society)

− SGF liige (Svenska Geophysica Föreningen)

Aleksander Klauson

− ASA liige (Acoustical Society of America)

Kristjan Tabri

− ISSC Eesti correspondent (International Ship and Offshore Structures Congress) and is a

member of Accidental Limit State committee

Anatoli Vassiljev

− Nordic Association for Hydrology liige

− ICWQ liige (International Commission on Water Quality)

Roode Liias

− AECEFi juhatuse liige

Roode Liias, Irene Lill, Lembi-Merike Raado, Tiina Nuuter, Emlyn Witt

− CIB (International Council for Research and Innovation in Building and Construction)

erinevate töögruppide liikmed

Andrus Aavik

− World Road Association (PIARC), tehniline komitee Road Pavements, liige

− Transportation Research Board of the National Academies (USA) representative for

Tallinn University of Technology

Artu Ellmann

− International Association of Geodesy, Eesti korrespondentliige

Energeetikateaduskond

Elektroenergeetika instituut

− CIGRE liige

13

Jaan Niitsoo

− IEEE liige

Paul Taklaja

− IEEE ja NorKab liige

Jako Kilter

− Power Quality and Supply Reliability Conference - Teaduskomitee liige

− CIGRE B4.62 liige (Connection of Wind Farms to Weak AC networks)

− CIGRE B4.64 liige (Impact of AC System Characteristics on the Performance of HVDC

schemes)

− IEEE Power and Energy Society liige

− ENTSO-E EPS & CC DT HVDC AdHoc töögrupi liige

− CIGRE WG B4.55 liige (HVDC connection of offshore wind power plants)

− CIGRE WG C4.112 (Guidelines for Power quality monitoring – measurement locations,

processing and presentation of data) liige

− ENTSO-E EPS & CC töögrupi liige

− ENTSO-E WG EPS Requiremens for Generators töögrupi liige

− IEEE liige

Petri Hyvönen

− NorKab liige

Enno Reinsalu

− Ajakirja Oil Shale toimetuskolleegium

Ingo Valgma

- Maailma Mäekongressi rahvusvaheline orgkomitee

− Maailma Mäeprofessorite Ühing

− Maailma Mäeprofessorite Ühingu liikmelisuse arendamise komitee

− Ajakiri Oil Shale toimetus

− Internnational converence on topical problems of power and geotehnology komitee

− RLEPT orgkommitee

− International Oil Shale symposium

− EUExcert Assotsatsioon

− WTC 2011 teaduskomitee

Veiko Karu

− Maailma Mäeprofessorite Ühing

− Eurodoc - Euroopa doktorantide ja noorteadlaste nõukogu delegaat

Ülo Sõstra

− Geoloogilise Päranduse Säilitamise Euroopa Assotsiatsioon

Mall Orru

− International Peat society. Balneoloogia komisjon aseesimees

− International Peat society. Turbageoloogia komisjoni töögrupi juht

Heidi Soosalu

− Fennia, Soome Geograafia Seltsi rahvusvahelise ajakirja toimetuskonna liige

Infotehnoloogia teaduskond

Gert Jervan ja Kalle Tammemäe

− IEEE vanemliikmed

Raimund Ubar

− IEEE Computer Science Golden Core liige ja Harkovi Rahvusliku Raadiotehnika

Ülikooli auprofessor

Artur Jutman, Gert Jervan ja Raimund Ubar

14

− Euroopa Insenerihariduse Assotsiatsiooni EAEEIE Nõukogu liikmed

Gert Jervan ja Raimund Ubar

− Ülemaailmse Testi Tehnoloogia Tehn. komitee TTTC liikmed

− Euroopa Testi Tehnoloogia Tehn. komitee ETTTC liikmed

Ahto Kalja

− PICMET15 (USA) riikide esinduskomitee liige

− Acta Universitatis Latviensis seeria Informatics toimetuse liige

Enn Õunapuu

− Association for Computing Machinery (ACM)

− Institute of Electrical and Electronics Engineers (IEEE)

− IARIA scientific committee member of the Journal Editorial Board

Mart Roost

− IFIP WG8.2 Information Systems and Organizations töögrupi liige

Toomas Rang

− Journal „Electronics and Electrical Engineering“ (Kaunas, Lithuania), member of the

editorial board

− International Program Commitee of Baltic Electronics Conference BEC (Estonia),

chairman

− IEEE (USA), member

− IEEE Education Chapter Estonia, chairman

− Board of the Estoninan Association of Engineers, member

Mart Min

− International Association for Bioelectromagnetism, president

− Journal „Electronics and Electrical Engineering“ (Kaunas, Lithuania), member of the

editorial board

− Journal of Electrical Bioimpedance, section editor

− International Society of Electrical Bioimpedance, member

− International Society of Electro-cardiology, member

− IEEE International Instrumentation and Measurement Society conferences I2MTC,

member of the program committee

− "Proceedings of Riga Technical University - Electronics and Telecommunications" (Riga,

Latvia), member of the editorial board

− International Committee for Promotion of Research in Bio-Impedance (ICPRBI),

member

Olev Märtens

− IEEE IM/EMB/ED, Estonian section, chapter chair

Peter Avo Andrekson

− Fellow of IEEE, Fellow of OSA

Tõnu Trump

− IEEE vanemliige

Leo Mõtus

− The Institution of Engineering and Technology (IET), fellow

− Euroopa Kaitseagentuuri „Information Superiority“ direktoraadi Eesti poolne

koordinaator

Jürgo–Sören Preden

− NATO Science and Technology Organization (STO), System Concepts and Integration

(SCI) paneeli esindaja

− NATO STO exploratory team SCI-014 „Requirements, Concepts and Challenges for

Integrating Defense and Homeland Security Systems", grupi juht, Eesti esindaja

15

− NATO STO task group SCI-206 „System Design Considerations and Technologies For

Safe High Tempo Operations In Degraded Environments“, Eesti esindaja

− NATO STO task group SET-189 „Battlefield Acoustics, Multi-modal Sensing, and

Networked Sensing for ISR Applications”, Eesti esindaja

− NATO STO exploratory team SCI-012 „Affordable Robotics for Military Operations“,

Eesti esindaja

− NATO STO task group IST-124 „Heterogeneous tactical networks improving

connectivity and network efficiency“, Eesti esindaja

Igor Astrov

− Institute of Electrical and Electronics Engineers, Inc (IEEE), Senior member

− The International Institute of Informatics and Systemics, USA

Andres Udal

− 2014–2017 Euroopa teaduskoostöö COST aktsiooni IC1208 (Uute seadiste ja materjalide

integratsioon info- ja kommunikatsioonitehnoloogias) juhtkomitee liige Eestist

− 2013–2017 Euroopa teaduskoostöö COST võrgustiku aktsiooni BM1205 (Nahavähi

detekteerimine laserkuvamise abil) juhtkomitee liige Eestist

− Euroopa teaduskoostöö COST võrgustiku aktsiooni MP1204 (THz & MIR tehnoloogiad)

juhtkomitee liige Eestist

Ennu Rüstern

− Institute of Electrical and Electronics Engineers, Inc (IEEE)

− The Institution of Engineering and Technology (IET)

Boris Gordon

− European Society for Engineering Education (SEFI), Working Group on Ethics in

Engineering Educations (EiEE)

Eduard Petlenkov

− FAC Computational Intelligence in Control Technical Committee

Vello Kukk

− Institute of Electrical and Electronics Engineers, Inc. (IEEE), senior member

− IEEE Estonia Section, Education Society Chapter – Chair, esimees

− COST IC1401 „Memristors - Devices, Models, Circuits, Systems and Applications

(MemoCiS)” „Memristorid – seadised, mudelid, sidud, süsteemid ja rakendused

(MemoCiS)” juhtkomitee Eesti-poolne liige

Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond

Vahur Oja

− European Federation of Chemical Engineering, töögrupi Thermodynamics and Transport

Properties liige

− European Federation of Chemical Engineering, töögrupi Education liige

Mihkel Veiderma

− Soome Keemia Seltsi kirjavahetajaliige

Juha Kallas

− International Ozone Assosiation, programmkomitee liige

− European-African-Australian Group, programmkomitee liige

Rein Kuusik

− rahvusvahelise võrgustiku GlobalTraPs (Global Transdisciplinary Process For

Sustainable Phosphorus Managament, 2010–2015 rahvuslik ja TTÜ koordinaator

Tiit Kaljuvee

− Ajakirja JTAC piirkondlik toimetaja

− ICTAC (International Confederation for Thermal Analysis and Calorimetry) liige

16

Andres Trikkel

− IGIP (International Society for Engineering Education and Modern Engineering

Pedagogy liige

Enn Mellikov

− esindaja EL koostöövõrgus MEERA, EERA-PV

Maarja Grossberg

− esindaja koostöövõrgus EERA-PV, PV-Baltic

Dieter Meissner

− esindaja koostöövõrgus PV-Baltic

Marit Kauk-Kuusik

− esindaja koostöövõrgus Nordic-PV

Olga Volobujeva

− esindaja koostöövõrgus PV-Baltic, teaduskomitee liige MEERA-s

Majandusteaduskond

Jaan Alver, Lehte Alver, Tarmo Kadak, Natalja Gurvitš, Margus Tinits, Monika Nikitina-

Kalamäe, Vaiva Kiaupaite-Grušniene, Kaidi Kallaste, Iivi Maspanov, Paavo Siimann,

Kristiina Saarniit, Xiaosong Zheng

− European Accounting Association liikmed

Aaro Hazak

− International Economics & Development Research Centre (IEDRC; Hong Kong)

vanemliige

− Society for the Study of Emerging Markets liige

− Rahvusvaheliste teaduskonverentside seeria „Economic Challenges in Enlarged Europe“

korralduskomitee esimees

Grigoi Fainštein

− IAES (International Atlantic Economic Society) konverentsidi sektsiooni juhataja

− EBES (Eurasian Business and Economics Society) liige

Kaie Kerem

− Member of Board of Directors of COPE

Merike Kukk

− European Economic Association, liige

Laivi Laidroo

− The Society for the Study of Emerging Markets, liige

Enn Listra

− Baltic Management Development Association (BMDA), juhatuse liige

− Academy of Management, liige

− SUERF, The European Money and Finance Forum, liige

− Academy of International Business, liige

Tatjana Põlajeva

− EAIE (European Association for International Education), liige

− Uppsala University, „Baltic University Programme“ juhatuse liige

Ako Sauga

− The Econometric Society, liige

Kaire Põder

− Rahvusvahelise projekti (The Lighthouse as a public good: theory, history and policy)

teaduskomitee liige

17

− ISNIE (International Society of New Institutional Economics), liige

Karsten Staehr

− Nationaløkonomisk forening [Danish Economic Association], liige

− European Economic Association (EEA), liige

− European Association for Comparative Economic Studies (EACES), liige

− International Network for Economic Research (INFER)

− Social Science Research Network (SSRN), http://www.ssrn.com, liige

− Society for the Study of Emerging Markets, liige

Tõnn Talpsepp

− European Finance Association, liige

Anu Leppiman

− Lapland Centre of Expertise for the Experience Industry (LCEEI) Certified Experience

Expert

− UWE-University Women of Europe, member

− Finnish Association for Socialpolice and Social Work Research, member

Aleksandr Miina

− EuroMA, member

Gunnar Prause

− Board Member of the Institute of Cooperative Studies at Humboldt University Berlin

− Board Member of Baltic China Science Park Network

− Member of the Institute of e-Government at Potsdam University

Virve Siirak

− Human Factors Ergonomics Europe Chapter, member

Piia Tint

− Human Factors Ergonomics Europe Chapter, member

Mike Wahl

− Indian Academy of Management (IAM), member

− European Institute for Advanced Studies in Management (EIASM), liige

− International Coorporate Governance Studies Network, member

− Int. Federation Cusinier Exclusive D’Europe e.V., member

Urve Venesaar

− Entrepreneurship Education Think Tank (a member), Estonian Chamber of Commerce

and Industry

− European Foundation of Management Development (EFMD) Steering Committee,

member

− Hanseatic Institute for Entrepreneurship and Regional Development (HIE-RO) Germany,

University of Rostock, member

− ESU- European University Network on Entrepreneurship, faculty member

− Estonian Economic Association, member

− Member of the European Council for Small Business and Entrepreneurship (ECSB)

Emeriitdots Ülo Kristjuhan

− European Commission Working Party of Self- Employed Workers, member European

Union Geriatric Medicine Society, member

Aksel Kirch

− rahvusvahelise teadusajakirja Etnicity. Politics of Recognition (Daugavpils, Läti)

toimetuskolleegiumi liige

Aleksandr Michelson

18

− 'People Protecting Places' (UNESCO World Heritage and Sustainable Tourism

Programme) liige

− INTBAU (International Network for Traditional Building, Architecture & Urbanism)

toetajaliige

− World Monuments Fund liige

− FUUH (Forum UNESCO-University and Heritage) liige

− Europa Nostra (the European Federation for Heritage) liige

− GDRC (Global Development Research Center) virtuaalne liige

Peeter Müürsepp

− Briti Teadusajaloo Ühenduse (British Society for the History of Science) liige

− Gottfried Wilhelm Leibnizi Ühenduse (Gottfried-Wilhelm-Leibniz Gesellschaft) liige

− Helsinki Collegium for Advanced Studies vilistlane

− ajakirjade Baltic Journal of European Studies ja Acta Baltica Historiae et Philosophiae

Scientiarum peatoimetaja

− Suomen Oppihistoriallinen Seura liige

Ton Notermans

− Maailmamajanduse Assotsiatsiooni (World Economics Association) liige

− Eurasian Business and Economic Society liige

− ajakirja Asian Journal of Comparative Studies (Jaapan) toimetuskolleegiumi liige

− ajakirja Baltic Journal of European Studies toimetuse liige

Liis Ojamäe

− CIB (International Council for Research and Innovation in Building and Construction) W

69 'Residential Studies' liige

− ESA(European Sociological Association) liige

− NSBB (Nordic Urban and Housing Research Network) liige

Katrin Paadam

− CIB (International Council for Research and Innovation in Building and Construction) W

69 'Residential Studies' kaaskoordinaator

− ESA (European Sociological Association) liige

− NSBB (Nordic Urban and Housing Research Network) liige

David Ramiro

− teadusajakirja “The Caucasus and the World” (Tbilisi) toimetuskolleegiumi liige

Kristel Siilak

− ESA (European Sociological Association) liige

− NSBB (Nordic Urban Research Network) liige

James Thurlow

− EUPRA (European Peace Research Association) liige

− EURAMES (European Association for Middle Eastern Studies) liige

Vlad Vernygora

− Austraalia ja Uus-Meremaa Ukraina Uuringute Assotsiatsiooni (Ukrainian Studies

Association of Australia & New Zealand) Täitevkomitee liige

− Wellingtoni (Uus-Meremaa) Victoria Ülikooli Antipoodide Ida-Euroopa Uuringute Grupi

(Antipodean East European Study Group) liige

Tarmo Tuisk

− ajakirja Baltic Journal of European Studies tegevtoimetaja

Matemaatika-loodusteaduskond

Ülo Rudi

− Oil Shale nõustajate kogu liige

19

− ajakirja Polityka Energetyczna (Energy Policy Journal, Poola Teaduste Akadeemia)

toimetuskolleegiumi liige

− International Centre on Energy and Environment Policy liige

Aleksander Kartušinski

− Euroopa Liidu COST programmi projekti 1106 juhtkomitee liige

− Euroopa Mehaanikanõukogu EUROMECH liige

Feliks Kaplanski

− Euroopa Mehaanikanõukogu EUROMECH liige

Sergei Tisler

− Euroopa Liidu COST programmi projekti 1106 juhtkomitee liige

Gert Tamberg

− American Mathematical Society

− European Mathematical Society

− Society for Industrial and Applied Mathematics (SIAM)

− Institute of Electrical and Electronics Engineers (IEEE)

Lassi Päivärinta

− Soome Pöördülesannete Seltsi (Finnish Inverse Problems Society) asutajaliige

Peep Palumaa

− EMBO liige

Sirje Rüütel Boudinot

− Society for Developmental and Comparative Immunology liige

Erkki Truve

− International Committee on Taxonomy of Viruses, Plant Virus Sub-Committee and Chair

of the Sobemovirus Study Group liige

Mehaanikateaduskond

Jüri Lavrentjev

− Society of Automotive Engineers (SAE)

− International Institute of Acoustics and Vibration (IIAV)

Irina Hussainova

− Norra-Eesti teaduskoostöö programmi juhtkomitee aseesimees

Tauno Otto

− European Higher Education and Research Standing Committee (HERSC)

Mart Tamre

− Membership of Professional Societies

− IEEE (Robotics and Control)

− ASME

− Robotics Industries Association (RIA)

− AUVSI (Association for Unmanned Vehicle Systems International)

Trieu Minh Vu

− Membership of Professional Societies:

− Member of Institute of Electrical and Electronics Engineering – Control System Society

(IEEE-CSS)

− Member of Asian Control Association (ACA)

− Member of review Committee of Asian Journal of Control (AJC)

− Member of review Committee of International Symposium on Neutral Networks (ISNN)

Gennadi Arjassov

20

− Sankt- Peterburi Teaduste Maja ehitusmehaanika ja tugevusõpetuse teadusseltsi auliige

ning toimetuskolleegiumi liigerahvusvaheliste konverentside orgkomitee liige

Tiia Tammaru

− European Organization for Quality (EOQ) asepresident

− European Organization for Quality (EOQ) juhatuse liige

Toomas Kübarsepp

− Euroopa regionaalse metroloogiaorganisatsiooni EUROMET Eesti Vabariigi delegaat.

Andres Siirde

− Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee (WEC-Estonia) juhatuse liige;

− Ajakirja Scientific journal of Riga Technical University rahvusavalise

toimetuskolleegiumi liige

− Rahvusvahelise Sümpoosiumi „11th International Symposium on District Heating and

Cooling , Reykjavik, ICELAND, 2008 teaduskomitee liige

− Oil Shale ajakirja peatoimetaja asetäitja

− Euroopa Komisjoni Söe Nõuandva töögrupi liige. Euroopa Komisjon, Terase ja Söe

Uurimisfond

Alar Konist

− 2012–2014 IEA Eesti esindaja

Aadu Paist

− 2003– Ajakirja Oil Shale kolleegiumi liige

Sotsiaalteaduskond

Carlota Perez

− ÜRO poolt asustatud mõttekoja Global Commission on the Economy and Climate

majandusküsimustega tegelema hakkava töögrupi liige

Kärt Rummel

− LIHERG (Language in Higher Education Research Group; Academic Literacies Studies),

Suurbritannia (King’s College and Queen Mary’s College, University of London)

kutsutud välisliige 2010–

− CSW (Communication Skills Workshop) Soome ja Eesti ülikoolide ja rakendus-

kõrgkoolide keeleõppejõudude organisatiooni liige 1996, komitee esimees 2004–2008,

2013–

Tanel Kerikmäe

− EJIL, EAFIT Journal of International Law, Medellín - Colombia, member of editorial

board

− Centre for Asia-Pacific Studies, member of Council

− Baltic Journal of Law & Politics, member of editorial board

− Journal of Legal Education Committee, International Association of Law Schools

Lehte Roots

− Vice President, ECSA

Mare Teichmann

− Member of EAWOP

− Estonian (and Baltic) representative in ENOP

− WHO Quality of Life Centers, chairperson of WHO Estonian Quality Centre

Tiia Rüütmann

− Member of IEEE, member of IEEE EDUCON Steering Committee

− Member of IGIP Executive Committee

− President of IGIP International Monitoring Committee

21

− Member of IGIP www.igip.org

− Member of Delta Kappa Gamma – International Society for Key Women Educators

Raivo Sell

− Member of IGIP

Hants Kipper

− Member of IGIP

− Member of IGIP International Monitoring Committee

Mart Murdvee

− Founding member of Union of Estonian Psychologists

− Member of Estonian Work and Organizational Psychology Association (EWOPA)

Liina Randmann

− EAWOP Liaison of Estonian Work and Organizational Psychology Association

(EWOPA), Constituent of EAWOP

− Member of EAWOP

Velli Parts

− Member of Estonian Work and Organizational Psychology Association (EWOPA)

Constituent of EAWOP

− Member of EAWOP

Merle Lõhmus

− Member of Estonian Work and Organizational Psychology Association (EWOPA)

Constituent of EAWOP

− Member of EAWOP

Merle Parmak

− Member of Union of Estonian Psychologists

Raamatukogu

Signe Jantson

− Nordic Research School in Library and Information Science (NORSLIS)

Signe Jantson, Marita Paas

− The Nordic-Baltic-Russian Network on the History of Books, Libraries and Reading

(HIBOLIRE)

Jüri Järs

− International Association of Users and Developers of Electronic Libraries and New

Information Technologies

− European Library Automation Group (ELAG)

− International Association of Scientific and Technological University Libraries (IATUL)

(TTÜR esindaja)

− IATUL Special Interest Group on Library Organisation and Quality Management

(IATUL SIG-LOQUM)

Jüri Järs, Gerda Koidla

− European Assosiation of Distance Teaching Universities. Library and Learning Support

Working Group (EADTU)

Kate-Riin Kont

− EBSCO Academic Advisory Board member

Vahur Mägi

− Rahvusvaheline Tehnikaajaloo Komitee (ICOHTEC)

22

Meresüsteemide Instituut

Jüri Elken

− Horizon 2020 keskkonnavaldkonna programmikomitee ekspert

− Rahvusvahelise teadusprogrammi Baltic Earth nõuandva kogu esimees

− Läänemere Uuringute Instituudi (Warnemünde) teadusnõukogu liige

− Rahvuslik delegaat: IAPSO (Rahvusvaheline Füüsikaliste Ookeaniteaduste

− Assotsiatsioon) / IUGG www.iugg.org

Ain Kallis

− WMO Kliimauuringute Programmi (WRCP) päikesekiirguse baasjaamade võrgu (BSRN)

spektraalmõõtmiste töörühma liige

− Eco-Ethics International Union, Eesti esindaja

Sirje Keevallik

− Rahvusvahelise teadusprogrammi Baltic Earth teadusnõukogu liige

Tarmo Kõuts

− NATO STO (Science and Technology Organisation) MSTC (Maritime Science and

Technology Expert Committee) liige

Madis-Jaak Lilover

− International Council for the Exploration of the Sea töögrupi Data and Information Group

(DIG) liige

Inga Lips

− Läänemere operatiivse okeanograafia süsteemi (BOOS) Eesti poolne kontaktisik

− ICES-IOC-SCOR GEOHAB Läänemere uurimisrühma liige (ICES-IOC-SCOR Study

Group on GEOHAB in the Baltic)

Urmas Lips

− HELCOM töörühma STATE and CONSERVATION kaasesimees

− Läänemere Keskkonnakaitse Komisjoni HELCOM ase-eesistuja

− Soome lahe aasta 2014 Eesti juhtrühma liige

− Operatiivokeanograafia assotsiatsiooni EuroGOOS AISBL juhatuse liige

− Läänemere operatiivse okeanograafia süsteemi (BOOS) juhtkomitee esimees

− UNESCO Valitsustevahelise Okeanograafia Komisjoni (IOC) programmi IODE

koordinaator Eestis

Urmas Raudsepp

− Eesti esindaja JPI Climate juures

Küberneetika Instituut

Tanel Alumäe

− International Speech Communication Association (ISCA) liige

Jüri Engelbrecht

− ICSU Peaassamblee liige

− Euromech liige

− ERAWATCH nõukoja liige

− RP7 „Peoples Programme“ nõukoja liige

− ERA-NET Complexity juhtkomitee liige

Hele-Mai Haav

− Baltic Journal of Modern Computing toimetuskolleegiumi liige

− Proceedings of Riga Technical University toimetuskolleegiumi liige

− European Coordinating Committee for Artificial Intelligence (ECCAI) liige ja Eesti

koordinaator

Jaan Janno

23

− Abstract and Applied Analysis toimetuskolleegiumi liige

− Mathematical Modelling and Analysis – toimetuskolleegiumi liige

− The Open Acoustics Journal toimetuskolleegiumi liige

− Baltimaade ülikoolide konverentsivõrgustiku MMA liige

Ahto Kalja

− Baltic Journal of Modern Computing toimetuskollegiumi liige

Einar Meister

− International Speech Communication Association (ISCA) liige

Lya Meister

− International Speech Communication Association (ISCA) liige

Jaan Penjam

− EL 7. Raamkava IST programmi programmkomitee Eesti delegatsiooni ekspert

− ACM – Association for Computing Machinery liige

Ewald Quak

− Journal of Mathematics in Industry, Springer, toimetuskolleegiumi liige

Andrus Salupere

− IUTAM (International Union of Theoretical and Applied Mechanics) peaassamblee liige

− Euroopa Mehaanikaühingu Euromech liige

Tarmo Soomere

− Euroopa Teadusfondi Merekomitee aseesimees

− Journal of Marine Systems toimetuskolleegiumi liige

− Boreal Environment Research toimetuskolleegiumi liige

− Oceanologia toimetuskolleegiumi liige

− Euroopa Geoteaduste Liidu liige

− Euroopa Akadeemiate Nõuandva Kogu Keskkonnapaneeli liige

Enn Tõugu

− IEEE liige

− IEEE Computer Society, liige

− Computing and Informatics /Slovac Acad Sci) toimetuskolleegiumi liige

− Knowledge Based Systems (Elsevier) toimetuskolleegiumi liige

Tarmo Uustalu

− International Federation for Information Processing (IFIP), Working Group 2.1

„Algorithmic Languages and Calculi“ liige (al 2010)

− Journal of Universal Computer Science toimetuskolleegiumi liige

− Association for Computing Machinery (ACM) liige

− European Association for Programming Languages and Systems (EAPLS) liige

− European Association for Logic, Language and Informationn (FoLLI) liige

− European Association for Computer Science Logic (EACSL) liige

− European Association for Theoretical Computer Science (EATCS) liige

− Interest Group in Pure and Applied Logic (IGPL) liige

− Formal Methods Europe (FME) liige

Tehnomeedikum

Jana Holmar

− IEEE EMBS (IEEE Engineering in Medicine and Biology Society) liige

Jürgen Arund

− IbioMep liige

Ivo Fridolin

24

− the European Uremic Toxin Working Group of ESAO, endorsed by ERA-EDTA

(EUTox) liige

− Hiie HinrikusEuropean Alliance for Medical and Biological Engineering and Science

founding fellow

Maie Bachmann

− IEEE EMBS

Margus Viigimaa

− Rootsi Hüpertensiooni Ühingu auliige

− Bulgaaria Hüpertensiooni Liiga auliige

− Kasahstani Kardioloogide Assotsiatsiooni auliige

− Ungari Hüpertensiooni Ühingu auliige

Ruth Sepper

− American Thoracic Society liige

Kaiu Prikk

− European Respiratory Society liige

− American Thoracic Society liige

Ave Minajeva

− Federation of the Societies of Biochemistry and Molecular Biology liige

Katrin Gross-Paju

− Euroopa Neuroloogia Ühingute Föderatsiooni Neurorehabilitatsiooni paneeli liige

− Advisory Board – Multiple Sclerosis – Central East Europe liige

Peeter Ross

− Euroopa Radioloogia Ühingu (European Society of Radiology) kolme alamkomitee liige

− Ethical Compliance Subcommittee

− Audit and Standards Subcommittee

− eHealth and Informatics Subcommittee

− Finnish Society of Telemedicine and eHealth liige

Tartu Kolledž

Mari Ivask

− ajakirjade toimetuskollegiumi liige (International Journal of Sustainable Agricultural

Management and Informatics, European Scientific Journal, Acta Architecturae Naturalis,

Agronomy Research)

− IUCN juures tegutseva Europaean Sustainable Use Specialists Group liige (alates 1997)

25

TTÜ MOTIVATSIOONISÜSTEEM

TTÜ-s toimib alates 2005. aastast akadeemilise personali teadus- ja arendustegevuse

tulemuslikkuse tunnustamiseks tasakaalustatud materiaalse ja moraalse motivatsiooni süsteem.

Aasta teadusartiklid 2014

- tehnika ja tehnoloogia valdkond:

Kärber, E.; Abass, A.; Khelifi, S.; Burgelman, M.; Katerski, A.; Krunks, M. (2013). Electrical

characterization of all-layers-sprayed solar cell based on ZnO nanorods and extremely thin CIS

absorber. Solar Energy, 91(May), 48–58;

- loodus-, täppis- ja terviseteaduste valdkond:

Lamley, J.M.; Iuga, D.; Öster, C.; Sass, H.-J.; Rogowski, M.; Oss, A.; Past, J.; Reinhold, A.;

Grzesiek, S.; Samoson, A.; Lewandowski, J. R. (2014). Solid-State NMR of a Protein in a

Precipitated Complex with a Full-Length Antibody. Journal of the American Chemical Society,

136;

- sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkond:

Kukk, M.; Staehr, K. (2014). Income underreporting by households with business income.

Evidence from Estonia. Post-Communist Economies, 26(2), 257–276.

Aasta noorteadlane 2014

Teaduskomisjonis toimunud taotluste hindamise tulemusena valiti aasta noorteadlaseks

ehitusteaduskonna keskkonnatehnika instituudi professor Hendrik Voll.

Aasta teadlane 2014

Teaduskomisjonis toimunud taotluste hindamise tulemusena valiti aasta teadlaseks

Tehnomeedikumi kardiovaskulaarse meditsiini instituudi direktor, professor Margus Viigimaa.

26

TIPPTEADLASED JA VÄLISPROFESSORID

Teadlasmobiilsusprogrammi Mobilitas eesmärk on elavdada rahvusvahelist teadlaste ja

teadmiste vahetust. Mobilitas tippteadlase granti saavad taotleda rahvusvaheliselt edukad

teadlased, kes soovivad luua Eestis töötamiseks oma uurimisgrupi Eesti teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia eelisarendatavas valdkonnas.

Teadlasmobiilsusprogrammi Mobilitas raames töötas 2014. a TTÜ-s:

2009. a alustanud vanemteadur Teet Velling geenitehnoloogia instituudis.

2011. a alustasid:

- Tomas Torsvik vanemteadurina Küberneetika Instituudis;

- Raiker Witter vanemteadurina Tehnomeedikumis.

2012. a alustasid:

- Jarek Kurnitski professorina ehitiste projekteerimise instituudis;

- Urmas Arumäe vanemteadurina geenitehnoloogia instituudis.

DoRa meetme raames töötasid 2014. a TTÜ-s järgmised külalisprofessorid:

2010. a alustanud:

- signaalitöötluse professor Tõnu Trump raadio- ja sidetehnika instituudis;

- päikeseenergeetika ja materjalide professor Dieter Meissner materjaliteaduse instituudis;

- merefüüsika professor Victor Zhurbas Meresüsteemide Instituudis.

2011. a alustanud:

- polümeeride tehnoloogia professor Matti Elomaa polümeermaterjalide instituudis;

- sardsüsteemide professor Thomas Hollstein arvutitehnika instituudis.

2012. a alustanud:

- mehhanosüsteemide komponentide professor Trieu Minh Vu mehhatroonikainstituudis;

- energiatehnika professor Anouar Belachen elektrotehnika aluste ja elektrimasinate

instituudis;

- ehituskonstruktsioonide professor Jarek Kurnitski ehitiste projekteerimise instituudis;

- kõrgepingetehnoloogia professor Petri Hyvönen elektroenergeetika instituudis.

Meetme raames toetatakse korralistele ametikohtadele valitud või kutsutud kõrge

motivatsiooniga välisspetsialiste, kellel on potentsiaali ja huvi eriala ülestöötamiseks Eesti

kõrgkoolides ning kes on valmis end pikaajaliselt Eestiga siduma. Välisõppejõu töö tulemusel

oodatakse vastava eriala õppe- ja teadustaseme rahvusvahelises kontekstis

konkurentsivõimelisemaks muutumist.

27

INSTITUTSIONAALNE AKREDITEERIMINE (teadus- ja arendustegevuse osa)

2014. aasta sügisel läbis TTÜ institutsionaalse akrediteerimise (edaspidi IA). Ühe olulise osana

koostati selle raames viimase 5 aasta T&A, sh doktoriõppe korralduse ning tulemuslikkuse kohta

eneseanalüüsi aruanne. Aruande ning ekspertkomisjoni kohtvisiidil toimunud intervjuudele ja

laborite külastusele tuginevalt koostas rahvusvaheline 6-liikmeline ekspertkomisjon (Geoffrey

W. Chase – komisjoni esimees; San Diego State University, USA; Muzio M. Gola – Turin

Technical University, Itaalia; Alex-N. Eberle – University of Basel, Šveits; Andreas Moesgaard

Christiansen – Technical University of Denmark, üliõpilane; Ott Pärna – Estonian Investment

Corporation Ltd., Eesti; Paul Rullmann – Delft University of Technology, Holland) omapoolse

hinnangu tehtule.

Eneseanalüüs T&A valdkonnas koosnes 3 alajaotusest:

1. T&A tulemuslikkus

2. T&A ressursid ja tugiprotsessid

3. Üliõpilastööde juhendamine ja doktoriõpe

Iga alajaotus sisaldas ülevaadet Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) poolt

kehtestatud nõuetele vastavusest, sh TTÜ arengukavas ning T&A strateegias sätestatud

tulemusnäitajate täitmise dünaamikat ning (vastavate näitajate olemasolul) nende näitajate

võrdlust teiste ülikoolidega. Lisaks tavapärastele T&A valdkonda iseloomustavatele teemadele

(tulemuslikkus, ressursid, taristu, tugisüsteem, rahvusvaheline aktiivsus ja konkurentsivõime), oli

eneseanalüüsi üheks osaks arvestamine ühiskonna vajaduste ja tööturu hetkeseisu ning

arenguvajadustega. Kõigis kolmes eneseanalüüsi alajaotuses oli välja toodud nii tugevad küljed

kui ka parendamist vajavad tegevused:

ALAVALDKONNAD

T&A tulemuslikkus

Tugevused:

on oldud väga edukas T&A riiklike programmide taotlusvoorudes;

T&A eelarve maht ületab õppetegevuse eelarve mahu;

osaletakse edukalt 7 Eesti teaduse tippkeskuse ja 5 TAKi töös;

mitmed struktuuriüksused on edukad rahvusvahelistel T&A projektikonkurssidel.

Parendustegevused:

analüüsida doktoriõppe korraldust, sh juhendamise kvaliteeti ja doktoriõppe

tulemuslikkust;

töötada välja tegevuskava selle parandamiseks;

järjekindlalt suunata teadlasi avaldama publikatsioone eelkõige kõrgetasemelistes

teadusajakirjades;

arendada aktiivsemalt koostööd ettevõtlussektoriga.

T&A ressursid ja tugiprotsessid

Tugevused:

tagatud on teadlaskonnale vajalikud tugiteenused, rahulolu pakutavate teenustega tõuseb;

täidetud on arengukava eesmärk T&A rahastamise osas;

suurenenud on teadustöötajate osakaal akadeemilises personalis;

välja on arendatud heal rahvusvahelisel tasemel teadustaristu;

TTÜ Raamatukogu on taganud hea juurdepääsu teadusinformatsioonile.

Parendustegevused:

Süsteemsemalt kaardistada TTÜ struktuuriüksuste osalemine T&A võrgustikes;

analüüsida võimekust ettevõtetele senisest suuremas mahus T&A teenuste pakkumiseks;

28

mitmekesistada koostöövõimalusi;

osaleda aktiivsemalt rahvusvahelistel T&A konkurssidel;

aparatuuri efektiivsema kasutamise eesmärgil analüüsida seadmete kasutuskoormust ja

võimalusi ühiskasutamiseks.

Üliõpilastööde juhendamine ja doktoriõpe

Tugevused:

Loodud on tingimused ja tagatud tugitegevused välisdoktorantide vastuvõtuks;

üliõpilastel on olemas võimalused uurimis- ja projektitöödes osalemiseks ning

tehnoloogiasiirdega seotud tegevusteks, koostöö Mektory ja Tehnopoliga;

doktoriõppe läbiviimisesse on kaasatud tunnustatud teadlased ja õppejõud välisriikidest;

enamus doktorantidest on kaasatud doktorikoolidesse.

Parendustegevused:

Analüüsida juhendajate koormust ja juhendamise efektiivsust tagamaks piisav tähelepanu

juhendatavatele ja nominaalajaga lõpetamise kasv. Suurendada doktorikraadide

kaitsmiste arvu;

käivitada doktorantide regulaarsed rahulolu-uuringud saamaks tagasisidet doktoriõppe

korralduse parendamiseks.

Ekspertkomisjoni hinnang langes suures osas kokku TTÜ eneseanalüüsis toodud kokkuvõtvate

hinnangutega. Tunnustavalt märgiti Mektory keskkonda, kus saab arendada interdistsiplinaarset

koostööd ja innovatiivseid projekte nii ülikooli-siseselt kui ka laiemalt, kiideti teadustegevuseks

väljaarendatud kaasaegset taristut suurepärases ülikoolilinnakus, tulemuslikku koostööd

ettevõtlussektoriga (11% teadusrahadest tuleb ettevõtetelt), rahvusvahelistumist. Tunnustava

hinnangu said akadeemilisele personalile osutatavad T&A tugiteenused (teadlaste teavitamine,

nõustamine, abi taotluse kirjutamisel jm). Silmapaistvaks hindas komisjon ülikooli seotust

ühiskonnaga ning seda, millise pühendumuse ja missioonitundega ülikool toetab Eesti ühiskonna

laiapõhjalist arengut.

Välja toodi ka mitmed nõrgemad kohad. Soovitati senisest enam avaldada teadustulemusi eeskätt

kõrgelt hinnatud rahvusvahelistes ajakirjades, muret tunti akadeemilise personali vanuse pärast

ning soovitati teha teadustöötajate hulgas “ruumi” noortele tippteadlastele. Rahule ei jäänud

komisjon ka doktoriõppe tulemuslikkusega ning soovitas suuremat tähelepanu pöörata

doktorantide juhendajate valikule. Ohtu nähti ka stabiilse teadusrahastamise tagamisel.

Mitmeid soovitusi esitati ka riigile riikliku T&A korralduse muutmiseks. Näiteks kritiseeriti

liigset konkurentsipõhisust teaduse rahastamisel, mis võib ohtu seada stabiilsed uuringud Eesti

riigi arenguks olulistes teadusvaldkondades. Samuti juhiti tähelepanu, et ei ole piisavalt

riigieelarvest rahastatavaid kohti doktorantidele.

Nii eneseanalüüsi aruande kui ka ekspertkomisjoni hinnangu terviktekstid on avalikud ning

kättesaadavad Eesti Kõrghariduse Akrediteerimiskeskuse veebiaadressil:

http://ekka.archimedes.ee/korgkoolile/institutsionaalne-akrediteerimine/hindamisotsused-ja-aruanded/

29

TEADUSTEGEVUSE EVALVEERIMINE

2013. a toimunud sihtevalveerimise tulemused

2013. aastal toimus sihtevalveerimine kahes valdkonnas: energeetikas ja ehitusteadustes.

Evalveerimiskomisjonid esitasid oma lõppraportid Haridus- ja Teadusministeeriumile (HTM)

koos omapoolsete soovitustega valdkonnas parendustegevuste käivitamiseks 2014. aastal.

Mõlema raporti avalik arutelu toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis

(ehitusteadustes 28.04.14, energeetikas 5.05.2014).

Raportites tehtud ettepanekud arutati läbi ka 3.04.2014 toimunud teaduspoliitika komisjonis.

Mõlema sihtevalveerimise puhul soovis HTM tagasisidet hindamiskomisjoni raportis toodud

soovitustele – soovitusi pidi kommenteerima (sh kuidas ja millise ajakavaga kavatseb ülikool

tehtud soovitusi arvestada). Kommentaare sooviti ka hindamiskomisjoni toodud üldistele

ettepanekutele ning lisaks ka teistele asutustele tehtud ettepanekute ning selle kohta, kuidas

asutustevahelist koostööd energeetikavaldkonnas paremini korralda.

TTÜ esitas omapoolsed kommentaarid nii üldistele märkustele kui otseselt TTÜ-le antud

soovitustele koos olukorra parandamiseks kavandatavate tegevuskavadega.

Kavandatud parendustegevuste käivitamiseks otsustas TTÜ teaduskomisjon eraldada mõlemale

valdkonnale baasfinantseerimise vahenditest ja TTÜ Arendusfondist kokku 150 000 eurot.

2014. a läbiviidud sihtevalveerimised

Teaduspoliitika komisjoni ettepanekul viidi 2014. aastal läbi teaduse sihtevalveerimine kahes

valdkonnas:

- õiguseteadus;

- info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Sihtevalveerimiste ettevalmistamiseks moodustatud komisjonides osalesid ka TTÜ esindajad.

Õigusteaduste sihtevalveerimist ettevalmistava komisjoni liikmeks nimetas haridus- ja

teadusminister professor Tanel Kerikmäe, IKT sihtevalveerimist ettevalmistava komisjoni juhiks

infotehnoloogia teaduskonna dekaani professor Gert Jervani.

Õigusteaduse sihtevalveerimises osales kolm suuremat ülikooli: Tartu Ülikool, Tallinna

Tehnikaülikool ning Tallinna Ülikool. TTÜ-s oli evalveerimisse kaasatud sotsiaalteaduskonna

õiguse instituut, kus tegeletakse põhiliselt avaliku õiguse, vähemal määral ka eraõiguse ning

keskkonnaõiguse teemadega. Evalveerimisaruanne (asutuse kohta üks terviklik aruanne) esitati

ETISe kaudu tähtaegselt (15.10.2014). Lõppraporti esitab rahvusvaheline hindamiskomisjon

2015. aasta kevadel.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase teadustöö sihtevalveerimises osales kokku seitse

T&A asutust: kolm ülikooli (TÜ, TTÜ ja TLÜ ning Cybernetika AS, ELIKO TAK, Tarkvara

TAK ja KBFI).

Kooskõlas Eesti Teadusagentuuri ning sihtevalveerimise läbiviimiseks moodustatud

ettevalmistava komisjoni poolt koostatud juhendile tuli evalveerimisaruanne esitada nii asutuse

kui terviku, aga ka iga uurimisgrupi kohta eraldi.

TTÜs olid IKT sihtevalveerimisega seotud terve infotehnoloogia teaduskond (uurimisgruppide

juhid professor Jaan Raik, professor Maarja Kruusmaa, professor Mart Min, professor Kuldar

Taveter, vanemteadur Jürgo Preden, professor Olaf Maennel, professor Jüri Vain,

külalisprofessor Peter Andrekson), energeetikateaduskonnast professor Tõnu Lehtla ning

vanemteadur Dmitri Vinnikovi uurimisgrupid, Küberneetika Instituudi neli uurimisgruppi

(juhtivteadur Tarmo Uustalu, vanemteadur Maris Tõnso, vanemteadur Einar Meister,

vanemteadur Ahto Kalja) ning Tehnomeedikumist professor Ivo Fridolini juhitav uurimisgrupp.

Seega esitas TTÜ koondaruande ning täiendavalt veel 15 uurimisgrupi aruanded.

30

Evalveerimisaruanded esitati ETISe kaudu tähtaegselt (17.10.2014). Lõppraporti esitab

rahvusvaheline hindamiskomisjon 2015. aasta kevadel.

31

TEADUSE TIPPKESKUSED

Tippkeskuste tegevuse eesmärgiks on tõsta tippuurimisrühmade koostöö ja lõimumise kaudu

Eesti teaduse tulemuslikkust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Vahendid tippkeskuste

toetuseks saadi Euroopa Regionaalarengu Fondist, millele lisandus toetuse saajate

omafinantseering ja täiendav toetus Eesti riigilt.

Tippkeskused TTÜ-s:

2008. a alustanud:

- Küberneetika Instituudi vanemteaduri Tarmo Uustalu juhitav „Arvutiteaduse tippkeskus“;

- arvutitehnika instituudi professori Raimund-Johannes Ubari juhitav „Integreeritud

elektroonikasüsteemide ja biomeditsiinitehnika tippkeskus“;

- Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi professori Tanel Tensoni juhitav „Keemilise bioloogia

tippkeskus“, mille tegevuses osalevad keemiainstituudi professorite Mati Karelsoni ja

Margus Loppi juhitavad uurimisgrupid.

2011. a alustanud:

- Küberneetika Instituudi juhtivteaduri, professor Jüri Engelbrechti juhitav „Mittelineaarsete

protsesside analüüsi keskus“;

- Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi professor Ülo Niinemetsa juhitav

„Keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskus“, mille tegevuses osaleb geenitehnoloogia

instituudi uurimisgrupp professor Erkki Truve juhtimisel;

- Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi vanemteadur Vladimir Hižnjakovi juhitav

„Mesosüsteemide teooria ja rakendused“, mille tegevuses osaleb materjaliteaduse

instituudi uurimisgrupp juhtivteadur Malle Krunksi juhtimisel;

- Tartu Ülikooli Keemia Instituudi professor Enn Lusti juhitav „Kõrgtehnoloogilised

materjalid jätkusuutlikuks arenguks“, mille tegevuses osaleb materjaliteaduse instituudi

uurimisgrupp professor Enn Mellikovi juhtimisel.

32

EESTI TEADUSE TEEKAART

Teekaart on pikaajaline (10–20 aasta perspektiiviga) planeerimisvahend, mis sisaldab loetelu

uutest või kaasajastamist vajavatest riiklikult olulistest teaduse infrastruktuuriüksustest.

Teekaarti täiendatakse regulaarselt (kolmeaastase tsükliga), et arvestada muutuvaid vajadusi ja

võimalusi. Taristu lülitamine teekaardi koosseisu ei tähenda rahastamisotsust ega omista

objektidele tähtsuse järjekorda, kuid teekaart on sisendiks edaspidistele investeeringuotsustele.

Teekaardi koosseisu lülitatavad infrastruktuurid võivad olla füüsilised objektid, teenust osutavad

struktuurid ja liikmelisused rahvusvahelistes organisatsioonides. Nad võivad olla kas ühes

kindlas kohas asuvad (single-sited, nt teleskoop, sünkrotron), hajus-struktuurid (distributed, nt

biopankade võrgustik), millel võib olla ühine teenus või virtuaalsed (virtual, nt andmebaasid,

arhiivid), millele on võimalik juurde pääseda lõppkasutaja töökohalt.

2010. aastal määrati Vabariigi Valitsuse korraldusega Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi

objektide loetellu 20 objekti, neist sai Vabariigi Valitsuse 11.03.2011 kinnitatud investeeringute

kava (aastateks 2011–2013 kogusummas 29,38 mln eurot) raames Euroopa Regionaalarengu

Fondi toetust kokku üheksa teadusobjekti. TTÜ osaleb partnerina viies teekaardi objektis:

- Eesti keeleressursside keskus (EKRK) 1 229 986,1 eurot (sh TTÜ osa 126 440 eurot);

- Eesti Keskkonna-observatoorium (KKObs) 4 243 733,5 eurot (sh TTÜ 457 506 eurot);

- Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur (ETAIS) 2 812 112,5 eurot (sh TTÜ 783 498 eurot);

- Nanomaterjalid - uuringud ja rakendused (NAMUR) 4 940 370,4 eurot (sh TTÜ 1 566 871

eurot);

- Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik (NATARC) 2 243 298,9 eurot (sh TTÜ

315 083,65 eurot).

Teekaart 2013

Haridus- ja Teadusministeerium tegi detsembris 2012 SA-le ETAg ülesande 2013. aasta lõpuks

teha Eesti teadustaristu teekaardi ülevaatamine ja objektide loetelu analüüs. ETAg moodustas

juhatuse teadustaristu komisjoni, mille ülesanneteks oli nõustada ETAg-i teadustaristu

küsimustes, osaleda Eesti teadustaristu teekaardi uuendamise läbiviimises, analüüsida

olemasolevate teekaardi objektide tegevust ja teekaardile esitatavaid uusi taotlusi ning teha

ETAg-ile ettepanekud teekaardi uuendamiseks.

Aprillis 2013 käivitas ETAg seniste teekaardi objektide vahearuannete ning uute taotluste

kogumise. Tähtajaks 09.09.2013 laekusid vahearuanded kõigilt seniselt 20 teekaardi objektilt ja

lisaks 12 uut taotlust. Taristukomisjon esitas detsembris 2013 ETAg-ile ettepaneku Eesti

teadustaristu teekaardi uuendamiseks koos soovituste ja kommentaaridega. ETAg tutvus

taristukomisjoni ettepanekuga ja otsustas selle edastada Haridus- ja Teadusministeeriumile.

ETAg esitas ettepaneku ministeeriumile 07.01.2014.

Objektid kinnitati Vabariigi Valitsuse 03.09.2014 korralduse nr 377 „Eesti teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti”

rakendusplaan aastateks 2014–2017“ lisana.

Nimekirjas on TTÜ poolt esitatud taotlus Taimebioloogia infrastruktuur – molekulidest

kõrgtehnoloogilise põllumajanduseni (geenitehnoloogia instituut).

Partnerina osaleb TTÜ järgmistes taotlustes:

- Eesti Keskkonnaobservatoorium (TÜ);

- Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur (ETAIS) (TÜ);

- Eesti keeleressursside keskus (TÜ);

- Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik (NATARC) (TÜ);

- Nanomaterjalid – uuringud ja rakendused (NAMUR) (TÜ);

- ESS (European Spallation Source) – Euroopa neutronkiirguse allikas (TÜ);

- Analüütilise keemia kvaliteedi infrastruktuur (AKKI) (TÜ);

33

- ELIXIR – Eluteaduste andmete teadustaristu (TÜ);

- Infotehnoloogiline mobiilsusobservatoorium (IMO) (TÜ).

Eesti liikmelisus suurtes rahvusvahelistes teadusorganisatsioonides ja -keskustes:

- Eesti osalemine Euroopa Kosmoseagentuuris (ESA) (TO);

- Eesti osalemine Euroopa Tuumauuringute Keskuses (CERN) (KBFI).

Vastavalt Eesti Arengufondi sisendile ja Nutika spetsialiseerumise juhtkomitee 28.05.2014

otsusele panustavad otseselt nutika spetsialiseerumise eesmärkidesse järgnevad TTÜ osalusega

objektid:

- Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk;

- Eesti keeleressursside keskus;

- Nanomaterjalid – uuringud ja rakendused (NAMUR) liidetuna Nano-biotehnoloogia ja

mikrofabrikatsiooni keskusega;

- Analüütilise keemia kvaliteedi infrastruktuur (AKKI);

- ELIXIR – Eluteaduste andmete teadustaristu;

- Infotehnoloogiline mobiilsusobservatoorium (IMO);

- Eesti osalemine Euroopa Kosmoseagentuuris (European Space Agency – ESA).

34

RIIKLIKUD PROGRAMMID

Vastavalt Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TA&I) strateegia 2007–2013

„Teadmistepõhine Eesti” rakendusplaanile rakendati riiklikud TA programmid prioriteetsete

suundade toetamiseks. Vastuvõetud programmide raames töötasid erinevad ministeeriumid välja

meetmed T&A valdkondlikuks toetamiseks. Toetusi vahendasid mitmed sihtasutused: SA

Archimedes, SA Eesti Teadusagentuur ja Eesti Infotehnoloogia SA.

Tallinna Tehnikaülikoolis täideti 2014. aastal järgmisi riiklike TA programmide projekte:

Meede „Biotehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine“

- „Piimhappebakterite süsteembioloogiline disain“, vastutav täitja Raivo Vilu;

- „Põllukultuuride resistentsusaretus“, vastutav täitja Kadri Järve;

- „Development of Trk antagonists as drug candidates for the treatment of neuropathic

pain“, vastutav täitja Tõnis Timmusk.

Partnerina osaleb TTÜ:

- „Application of anaerobic nitrogen removal processes for treatment of diverse

wastewater streams“, vastutav täitja TTÜ-s Peep Pitk;

- „Design and application of novel levansucrase catalysts for the production of functional

food ingredients (Functional Food Ingredients, FFI)“, vastutav täitja TTÜ-s Signe

Adamberg;

- „Transgeensetel rottidel baseeruvate haigusmudelite loomine ja kuvamisplatvormid

haigusmudelite elupuhuseks uurimiseks“, vastutav täitja TTÜ-s Tõnis Timmusk.

Meede „Energiatehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine“

- „Põlevkivitehnoloogiate arendustöödes vajalike ainesüsteemide termodünaamilised

omadused: eksperimentaalne ja arvutuslik määramine ning määramisvõimaluste

parendamine“, vastutav täitja Vahur Oja;

- „Põlevkivi põletamisega kaasnevate tahkjäätmete uute kasutusalade alused (Tuhk)“,

vastutav täitja Rein Kuusik;

- „Uued materjalid päikeseenergeetikale“, vastutav täitja Enn Mellikov;

- „Anaeroobsel kääritamisel põhinevate biogaasi energiatehnoloogiate biokeemiliste

protsesside optimeerimine ning monitooringu ja juhtimissüsteemi arendus“, vastutav

täitja Raivo Vilu;

- „Põlevkivi kadudeta ja keskkonnasäästlik kaevandamine“, vastutav täitja Ingo Valgma;

- „Põlevkivi maksimaalse vääristamise alused“, vastutav täitja Hans Luik;

- „CO2 heitme vähendamine põlemisõhu hapnikurikkamaks muutmisega keevkihtkatlas“,

vastutav täitja Andres Siirde.

Meede „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate teadus- ja arendustegevuse toetamine“

Alameede „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate teadus- ja arendustegevuse toetamine“

- „Functional self-test, self-diagnosis and failure analysis for integrated electronics

systems“, vastutav täitja Jaan Raik;

- „Estonian Speech Recognition System for Medical Applications“, vastutav täitja Ivo

Fridolin;

- „Algorithms for automatic detection of brain disorders based on advanced EEG signal

processing techniques“, vastutav täitja Maie Bachmann;

- „Coinduction for semantics, analysis and verification of communicating and concurrent

reactive software“, vastutav täitja Tarmo Uustalu;

- „Model-based Java software development technology“, vastutav täitja Jaan Penjam.

Partnerina osaleb TTÜ:

- „Conceptual framework for increasing society`s commitment in ICT: approaches in

general and higher education for motivating ICT-related career choices and improving

competences for applying and developing ICT“, vastutav täitja Raivo Sell;

35

- „ChemInformatic platform for organization and sharing of predective models for

knowledge Discovery“, vastutav täitja Andre Lomaka.

Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse

riikliku programmi 2011–2015 (IKTP) rakendusprogramm

Rakendusprogrammi raames rahastatakse IKT-ga seotud õppe- ja teadustöö parendamisega ning

ühistegevuste arendamise ja väärtust lisavate teenustega seotud tegevusi.

Alameede „Keskkonnatehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine”

- „Efektiivsete ja paindlike õhupuhastus- ja ventilatsioonitehnoloogiate kompleksne

arendamine hoonete energiatõhususe tõstmiseks“, vastutav täitja Teet-Andrus Kõiv;

- „Uus tehnoloogia keskkonnaohtlike mikrosaasteainete lagundamiseks vesifaasis:

molekulaarselt jäljendatud polümeeridest analüütiliste sensoritega varustatud

fotokatalüütiline puhastusseade“, vastutav täitja Andres Öpik;

- „Ehitisintegreeritud fotoelektriliste päikesepaneelide kasutamine Eesti tingimustes“,

vastutav täitja Andri Jagomägi.

Partnerina osaleb TTÜ:

- „Radionukliidide põhjaveest eraldamise tehnoloogia optimeerimine, tekkivate

radioaktiivsete jäätmetüüpide ja koguste väljaselgitamine ning veepuhastusjaama

kiirgusriskide hindamine“, vastutav täitja TTÜ-s Rein Munter (Anna Goi);

- „Hoonete keskkonnamõju vähendamine läbi energiatõhususe parandamise“, vastutav

täitja TTÜ-s Targo Kalamees;

- „Fosforiärastustehnoloogiad märgalapuhastites: põlevkivituhasette filtersüsteemide

omadused ja pikaajaline toimimine“, projektijuht TTÜ-s Kaia Tõnsuaadu;

- „Polaaralade kliima- ja keskkonnamuutused seotuna globaalsete muutustega ning nende

mõju Põhja-Euroopa kliima kõikumistele“, vastutav täitja TTÜ-s Rein Vaikmäe.

Meetme „Keskkonnakaitse ja -tehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine“ raames

käivitatud programm „Keskkonnakaitse ja -tehnoloogia teadus- ja arendustegevuses

(KESTA)“

- „Eesti kliima ja keskkonnaseisundi võimalike muutuste hindamine atmosfääri-, mere- ja

jõgede äravoolu dünaamiliste mudelite tulemuste põhjal (EstKliima)“, vastutav täitja

Alvina Reihan;

- „Bioloogiliselt raskesti lagunevate ainete kõrvaldamine reoveest füüsikalis-keemiliste ja

bioloogiliste meetoditega vesikeskkonna saastekoormuse vähendamiseks (CHEMBIO)“,

vastutav täitja Marina Trapido;

- „Eesti kliima ja keskkonnaseisundi võimalike muutuste hindamine atmosfääri-, mere- ja

jõgede äravoolu dünaamiliste mudelite tulemuste põhjal (EstKliima)“, vastutav täitja

Urmas Raudsepp;

- „Teaduspõhiste prognooside väljatöötamine ja riskide kvantifitseerimine kiireks ja

täpseks ohule reageerimiseks Eesti maismaa, veekogude, ranniku ja õhustiku kontekstis

(TERIKVANT)“, vastutav täitja Tarmo Soomere.

Partnerina osaleb TTÜ:

- „Elurikkuse, mulla ja maapõue andmesüsteemide geoinformaatiline arendus (ERMAS)“,

vastutav täitja TTÜ-s Olle Hints, teedeinstituudis Artu Ellmann;

- „Eesti veekeskkonna observatoorium (VeeOBS)“, vastutav täitja TTÜ-s Inga Lips.

Meede „Materjalitehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine”

- „Advanced Thin Hard Coatings in tooling“, vastutav täitja Priidu Peetsalu;

- „Carbon Nanotube Reinforced Electrospun Nano-fibres and Yarns“, vastutav täitja

Andres Krumme;

- „Smart composites – Design and manufacturing“, vastutav täitja üri Majak;

- „Efficient plasmonic absorbers for solar cells“, vastutav täitja Malle Krunks;

36

- „Kesterite materials for PV: investigation of mechanism and kinetics of formation of

materials and their fundamental properties“, vastutav täitja Enn Mellikov;

- „NanoCom – Nano-geometry and entanglement for design and prototyping of ceramic-

based high-performance nano-composites“, vastutav täitja Jakob Kübarsepp;

- „Permanent magnets for sustainable energy application (MagMat)“, vastutav täitja Renno

Veinthal;

- „Smart aerogels based on the nanostructured wood Cellulose – SmaCell“, vastutav täitja

Urve Kallavus;

- „Development of advanced coatings and polymer-ceramic composites for road

construction machinery wear parts (WearHard)“, vastutav täitja Priit Kulu.

Partnerina osaleb TTÜ:

- „Electroactive nanoporous carbon composite films technology“, vastutav täitja TTÜ-s

Mihkel Koel;

- „High-tech anti-wear coatings based on nanoparticles/ionic liquid combination for metal

and engineering industries (TRBOFILM)“, vastutav täitja TTÜ-s Renno Veinthal;

- „Li-cap“, vastutav täitja TTÜ-s Enn Mellikov.

Meede „Tervishoiutehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine“

Alameede „Tervishoiualase teadus- ja arendustegevuse toetamine”

Osaleme partnerina Tartu Ülikooli projektis „Relevance of LSAMP in schizophrenia and

comorbidities of disease“, vastutav täitja TTÜ-s Tõnis Timmusk.

Programm: "Tervishoiuteaduste võimekuse edendamise programm TerVE"

Raivo Vokk sai toetust meetme tegevuse „Eluviisiga seotud tervisemõjurite uuringud“ rahastatud

Tervise Arengu Instituudi projekti „Rahvastiku faktilise toitumise uuring 2014–2015“ raames.

Meede „Rahvusvahelistumise toetamine“ rakendamisele suunatud programmi „Teaduse

rahvusvahelistumine“ Partnerina osaleb TTÜ:

- „Eesti osalus Euroopa Kosmoseagentuuri - kosmosteaduse ja -tehnoloogia

koostöövõrgustik GEOKOSMOS“, vastutav täitja TTÜ-s Urmas Lips (Tartu Ülikooli

projekt).

Riiklike TA programmide kogumahust moodustab TTÜ toetus 29%.

Tabel 1 Riiklike TA programmide mahud TTÜ-s

TTÜ osakaal (%)

Biotehnoloogia 14%

Energiatehnoloogia 66%

Keskkonnatehnoloogia ja KESTA 15%

Materjalitehnoloogia 38%

Tervisetehnoloogia ja programm TerVE 2%

IKT (HITSA ja Archimedes) ~46%

KOKKU 29%

37

DOKTORIÕPE

Vastuvõtt

2014/2015. õppeaastal võeti vastu 115 doktoranti. Tulemuslepingus kokkulepitud ning riigi poolt

finantseeritavate õppekohtade arv oli jätkuvalt 76. Ülikoolipoolse või muu rahastuse sai 39

doktoranti.

Joonis 1 Vastuvõtt doktoriõppesse õppeaastatel 2012/2013–2014/2015

Välisdoktorantide vastuvõtt on aasta-aastalt kasvanud. 2010/2011. ja 2011/2012. õppeaastal oli

märkimisväärse kasvu üheks põhjuseks ESF DoRa programmi kaudu toetuse taotlemise

võimalus välisdoktorantide vastuvõtuks.

Tabel 2 Aastatel 2010−2014 vastuvõetud välisdoktorandid

Aasta Vastuvõetud välisdoktorandid

2014 36

2013 21

2012 18

2011 25

2010 9

Kõige rohkem uusi välisdoktorante alustas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õppekaval

(14), majanduse õppekavale võeti vastu viis uut välisdoktoranti, mehhanotehnika õppekavale

neli, teistele õppekavadel kuni kolm.

Joonis 2 Välisdoktorantide arv aastal 2014 õppekavade lõikes

2012/2013 2013/2014 2014/2015

riigi poolt finantseeritav 67 76 76

ülikooli poolt finantseeritav 53 48 39

6776 76

5348

39

0

10

20

30

40

50

60

70

80

9

7

6

26

4

12

2

10

9

5

0 5 10 15 20 25 30

Avalik haldus

Ehitus ja keskkonnatehnika

Energia- ja geotehnika

Info- ja…

Keemia ja geenitehnoloogia

Keemia- ja materjalitehnoloogia

Maa-teadused

Majandus

Mehhanotehnika

Tehniline füüsika

38

2014. aastal kaitses TTÜ-s oma doktoritöö 57 doktoranti. TTÜ teadus- ja arendustegevuse

strateegia sätestab 2015. aastaks kaitsnud doktorikraadide arvuks 90.

Joonis 3 Doktorikraadide kaitsmised TTÜ-s aastatel 2010−2014 (arv)

2014. aastal oli kõige edukam kaitsmiste arvu poolest keemia- ja materjalitehnoloogia

teaduskond. Ka energeetikateaduskond on näidanud viimastel aastatel stabiilsust. Jätkuvalt ei saa

rahul olla infotehnoloogia teaduskonna doktoriõppe lõpetanute arvuga. Samuti on viimased

aastad langustrendis olnud ehitusteaduskonna lõpetajate arv.

Järjest rohkem on tulemas välisülikoolidega ühisjuhendamise lepingute raames tehtud

doktoritööde kaitsmisi, kus doktorant saab lõpetamisel kahe ülikooli (TTÜ ja välisülikooli)

doktorikraadi ja diplomi. 2014. aastal kaitses Küberneetika Instituudi doktorant Marika Eik oma

doktoritöö, mis oli valminud koosöös TTÜ ja Aalto Ülikooliga.

Joonis 4 Kaitsmised teaduskondades 2012−2014 (arv)

Asutustest näitas kõige paremaid tulemusi Küberneetika Instituut ning ka Geoloogia Instituut on

saanud madalseisust välja.

Joonis 5 Kaitsmised asutustes 2012−2014 (arv)

45

60

67

5457

90

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

2010 2011 2012 2013 2014 2015

4

7

13

11

6

10

6

23

78

0

6

13

9

12

76

11

5

9

7

1

0

2

4

6

8

10

12

14

2012

2013

2014

39

Kui järgida iga-aastast 10%-list kasvu, oleks TTÜ-s pidanud olema 2014. aastal 82 kaitsmist.

Doktorantide koguarv oli 750, s.o oleks kaitsnud 10,9% kogu õppivatest doktorantidest. Eelduse

valem: doktorantide arv õppekaval * 10,9/100.

Joonis 6 Kaitsmiste arv ja eeldus õppekavati 2014

Välisdoktorantide kaitsmised 2010−2014

Tabel 3 Doktoriõppe lõpetajad välisdoktorantide seas

Aasta Välisdoktorantide kaitsmised

Osakaal

kõigist

kaitsmistest

2010 1 2,22%

2011 7 11,67%

2012 7 10,45%

2013 3 5,55%

2014 1 1,75%

TTÜ arengukava 2011−2015 üheks visiooniks on aastaks 2015 viia doktorikraadiga lõpetajate

osakaal ülikooli lõpetajate hulgas 5%-ni. 2014. aastal oli see protsent 2,95. Viie aasta trend on

pigem kasvav, mida illustreerib alljärgnev graafik.

0

4

3

1

0

3

2 22

5

0

2

0

1

2

3

4

5

6

2012

2013

2014

8

8

16

7

10

11

4

4

10

5

6

7

6

11

5

10

2

2

7

1

0 5 10 15 20

ehitus ja keskkonnatehnika

energia- ja geotehnika

info- ja kommunikatsioonitehn

keemia- ja materjalitehnol

majandus

keemia ja geenitehnoloogia

tehniline füüsika

maa-teadused

mehaanika

avalik haldus

tegelik

eeldus

40

Joonis 7 Doktoritööde kaitsmiste osakaal (%) ülikooli lõpetanute üldarvust aastatel 2010–

2014

Juhendamised

2014. aasta edukaim juhendaja oli juhtivteadur Tarmo Soomere (kolm kaitsmist).

Viimase viie aasta lõikes on edukaim juhendaja prof R. Vilu 11 kaitsmisega. Kuus kaitsmist on

olnud aastatel 2010–2014 prof T. Paalmel, prof T. Rangil ning juhtivteadur T. Soomerel ja viis

kaitsmist oli järgmistel juhendajatel: prof L. Järvekülg, prof T. Lehtla, prof E. Loigu, prof M.

Kaljurand, prof P. Kulu ja prof J. Raik.

Doktorantide mobiilsus

2008. aastal käivitunud doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programmi DoRa viiakse ellu

inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Teadus- ja arendustegevuse

inimressursi arendamine” meetme „Jätkusuutlik ja atraktiivne teadus- ja arendustegevus”

raames. Programmi elluviijaks on SA Archimedes.

DoRa programmi on pikendatud 31. detsembrini 2015.

Kokkuvõte doktoriõpet toetavatest DoRa programmi tegevustest 2014. aastal:

Tegevus 3 (Teadusalane koostöö ülikoolide ja ettevõtete vahel)

Kokku on õppeaastatel 2008/2009–2011/2012 võetud DoRa 3 stipendiumiga TTÜ

doktoriõppesse 28 doktoranti. Neist kolm on õpingud katkestanud. Esimesed DoRa 3

doktorandid kaitsesid aastal 2012 (kaks doktoranti). 2013 ei kaitsenud ükski ning 2014 kaitses

kolm doktoranti.

Tegevus 4 (Välisüliõpilaste kaasamine doktoriõppesse)

Õppeaastatel 2009/2010 kuni 2011/2012 taotles TTÜ DoRa programmi vahenditest toetust 27

välisdoktorandi õpingute rahastamiseks. 2014. aasta lõpuks jätkab oma doktoriõpinguid 18

välisdoktoranti (neist kaheksal doktorandil lõppes nominaalaeg ning nad jätkasid

doktoriõpinguid ilma DoRa stipendiumita), seitse doktoranti katkestasid oma õpingud Eestis,

kaks doktoranti on edukalt kaitsnud (aastatel 2013 ja 2014).

Tabel 4 DoRa 4 doktorandid õppesuundade lõikes

Õppesuund Arv

Arvutiteadused 5

Füüsikalised loodusteadused 3

Tehnikaalad 7

2,38%

2,95%

3,48%3,21%

2,95%

0,00%

0,50%

1,00%

1,50%

2,00%

2,50%

3,00%

3,50%

4,00%

2010 2011 2012 2013 2014 2015

41

Arhitektuur ja ehitus 3

KOKKU 18

Tegevus 5 (Külalisdoktorantide lühiajalised uurimisprojektid) raames viibisid TTÜs 2014. aastal

kokku 10 külalisdoktoranti, kes kokku kasutasid uurimisstipendiumeid 27 kuu ulatuses.

Keskmiseks viibimise perioodiks oli kolm kuud. Külalisdoktorandid tulid Belgiast, Hispaaniast,

Indoneesiast, Lätist, Poolast, Portugalist, Rumeeniast, Ukrainast ning Venemaalt.

Perioodil 01.01.2014–31.12.2014 lõppenud külalisdoktorantide Eestis viibimise perioodi eest

maksti Tallinna Tehnikaülikoolile õppe- ja teadustöö toetust kokku summas 14 725,08 eurot.

Tegevus 6 (Doktorantide semester välismaal) raames alustas 2014. aastal õpinguid või

teadustööd välisriigis 17 doktoranti. Välja makstud toetuste kogusumma oli 55 334 eurot.

Tegevus 8 (Noorteadlaste osalemine rahvusvahelises teadmisteringluses) raames käis 2014.

aastal rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel ettekannetega esinemas, erialastest

kursusest osa võtmas või välisülikoolides ja -teadusasutustes uurimistööd tegemas kokku 140

magistranti/doktoranti/noorteadlast. Selleks otstarbeks eraldati neile sõidutoetusi summas

140 674,30 eurot.

42

2014. a KAITSTUD DOKTORITÖÖDE LOETELU

1. Indrek Koppel, geenitehnoloogia instituut

Teema: Transcriptional Mechanisms of BDNF Gene Regulation (BDNF geeni

avaldumise transkriptsioonilased mehhanismid)

Juhendaja: professor Tõnis Timmusk

Kaitses: 9. jaanuar 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (geenitehnoloogia)

2. Kristjan Pilt, Tehnomeedikum

Teema: Optical Pulse Wave Signal Analysis for Determination of Early Arterial Ageing

in Diabetic Patients (Optilise pulsilaine signaali analüüs arterite varase vananemise

määramiseks diabeedihaigetel)

Juhendajad: professor Kalju Meigas ja professor Margus Viigimaa

Kaitses: 24. jaanuar 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (biomeditsiinitehnoloogia)

3. Andres Anier, Tehnomeedikum

Teema: Estimation of the Complexity of the Electroencephalogram for Brain Monitoring

in Intensive Care (Elektroentsefalogrammi kompleksuse hindamine aju monitooringul

intensiivravis)

Juhendajad: professor Kalju Meigas ja professor Tarmo Lipping

Kaitses: 7. veebruar 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (biomeditsiinitehnoloogia)

4. Bert Viikmäe, TTÜ Küberneetika Instituut

Teema: Optimising Fairways in the Gulf of Finland Using Patterns of Surface Currents

(Laevateede optimeerimine Soome lahel pinnahoovuste mustrite põhjal)

Juhendajad: juhtivteadur Tarmo Soomere ja vanemteadur Tomas Torsvik

Kaitses: 3. märts 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (ehitus ja keskkonnatehnika)

5. Heiki Tiikoja, masinaehituse instituut

Teema: Experimental Acoustic Characterization of Automotive Inlet and Exhaust System

(Autode sisse- ja väljalaskesüsteemi akustilised katsetusuuringud)

Juhendaja: professor Jüri Lavrentjev

Kaitses: 14. märts 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (tootmistehnika)

6. Raili Niine, keskkonnatehnika instituut

Teema: Population Equivalence Based Discharge Criteria of Wastewater Treatment

Plants in Estonia (Inimekvivalentidel põhinevad reoveepuhastite heitvee standardid

Eestis)

Juhendajad: professor Enn Loigu ja Walter Tang

Kaitses: 17. märts 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (ehitus ja keskkonnatehnika)

7. Aleksandr Michelson, rahvusvaheliste suhete instituut

Teema: Destination Branding and Constructing Symbolic Capital in the Reproduction of

Heritage Space: the Case of UNESCO Designated Hanseatic Old Towns (Sihtkoha

brändimine ja sümbolilise kapitali konstrueerimine pärandiruumi taastootmise protsessis

43

UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvate hansalinnade vanalinnade näitel)

Juhendaja: professor Katrin Paadam

Kaitses: 25. märts 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (ärikorraldus)

8. Toivo Kallaste, Geoloogia Instituut

Teema: Pyroclastic Sanidine in the Lower Palaeozoic Bentonites – A Tool for Regional

Geological Correlations (Püroklastiline sanidiin Alam-Paleosoikumi bentoniitides –

regionaalstratigraafia uus töövahend)

Juhendajad: professor Alvar Soesoo ja vanemteadur Tarmo Kiipli

Kaitses: 28. märts 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (Maa-teadused)

9. Marika Eik, Küberneetika Instituut

Teema: Orientation of Short Steel Fibres in Concrete: Measuring and Modelling

(Metallist lühikiudude orientatsioon betoonis: mõõtmine ja modelleerimine)

Juhendajad: vanemteadur Heiko Herrmann ja professor Jari Puttonen

Kaitses: 4. aprill 2014

Kaitsmine toimus TTÜ ja Aalto Ülikooli vahel sõlmitud rahvusvahelise ühisjuhendamise

lepingu raames Aalto Ülikoolis

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (ehitus ja keskkonnatehnika)

10. Alar Kolk, ärikorralduse instituut

Teema: Co-evolution of Capabilities’ and Alliance Portfolios: Multinational Firms in

Global ICT Industry (Hargmaiste ettevõtete võimekuste ja liitude arendamine globaalses

infotehnoloogiatööstuses)

Juhendaja: dotsent Mait Rungi

Kaitses: 29. aprill 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (ärikorraldus)

11. Dmitri Šumigin, polümeermaterjalide instituut

Teema: Composites of Low-Density Polyethylene and Poly(Lactic Acid) with Cellulose

and its Derivatives (Madaltiheda polüetüleeni ja polü(piimhappe)komposiidid tselluloosi

ning selle derivaatidega)

Juhendajad: professor Andres Krumme ja vanemteadur Elvira Tarasova

Kaitses: 6. mai 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (keemia- ja materjalitehnoloogia)

12. Erki Kärber, materjaliteaduse instituut

Teema: Properties of ZnO-nanorod/In2S3/CuInS2 Solar Cell and the Constituent Layers

Deposited by Chemical Spray Method (Keemilise pihustuse meetodil sadestatud ZnO-

nanovarras/In2S3/CuInS2 päikesepatarei ja selle koostisosade omadused)

Juhendajad: vanemteadur Arvo Mere ja juhtivteadur Malle Krunks

Kaitses: 7. mai 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (keemia- ja materjalitehnoloogia)

13. Aleksandr Käkinen, anorgaaniliste materjalide teaduslabor

Teema: The Role of Physico-chemical Properties and Test Environment on Biological

Effects of Copper and Silver Nanoparticles (Vase ja hõbeda nanoosakeste füüsikalis-

keemiliste omaduste ja testikeskkonna mõju nende bioloogilisele toimele)

44

Juhendajad: juhtivteadur Rein Kuusik ja juhtivteadur Anne Kahru

Kaitses: 20. mai 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (keemia- ja materjalitehnoloogia)

14. Julia Šommet, mäeinstituut

Teema: Analysis of Sustainability Assessment in Carbonate Rock Quarries

(Karbonaatkivimite karjääride jätkusuutlikkuse analüüs)

Juhendajad: dotsent Jüri-Rivaldo Pastarus ja Sergei Sabanov

Kaitses: 22. mai 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (energia- ja geotehnika)

15. Julia Lehner, materjaliteaduse instituut

Teema: Formation of Cu2ZnSnS4 and Cu2ZnSnSe4 by Chalcogenisation of

Electrochemically Deposited Precursor Layers (Cu2ZnSnSe4 ja Cu2ZnSnS4

moodustumine elektrokeemiliselt sadestatud kihtide kalkogeniseerimisel)

Juhendajad: vanemteadur Olga Volobujeva ja professor Enn Mellikov

Kaitses: 28. mai 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (keemia- ja materjalitehnoloogia)

16. Ants Koel, T. J. Seebecki elektroonikainstituut

Teema: GaAs and SiC Semiconductor Materials Based Power Structures: Static and

Dynamic Behavior Analysis (GaAs ja SiC pooljuhtmaterjalidel põhinevad

jõustruktuurid: staatiliste ja dünaamiliste karakteristikute käitumise analüüs)

Juhendaja: professor Toomas Rang

Kaitses 30. mai 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (elektroonika)

17. Reeno Reeder, T. J. Seebecki elektroonikainstituut

Teema: Development and Optimisation of Modelling Methods and Algorithms for

Terahertz Range Radiation Sources Based on QuantumWell Heterostructures

(Kvantaukudega heterostruktuuridel põhinevate terahertskiirgurite

modelleerimismeetodite ja –algoritmide arendus ja optimeerimine)

Juhendajad: emeriitprofessor Enn Velmre ja teadur Andres Udal

Kaitses: 30. mai 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (elektroonika)

18. Marika Viisimaa, keemiatehnika instituut

Teema: Peroxygen Compounds and New Integrated Processes for Chlorinated

Hydrocarbons Degradation in Contaminated Soil (Peroksü-ühendite ja uute integreeritud

protsesside kasutamine kloorsüsivesinike lagundamiseks saastatud pinnases)

Juhendaja: vanemteadur Anna Goi

Kaitses 10. juuni 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (keemia- ja materjalitehnoloogia)

19. Ada Traumann, keemiatehnika instituut

Teema: Improvement of Work Environment through Modelling the Prevention of Health

Risks Focusing on Indoor Pollutants (Töökeskkonna parendamine tööruumi siseõhu

saasteainete poolt põhjustatud terviseriskide hindamise kaudu)

Juhendajad: professor Vahur Oja ja professor Piia Tint

45

Kaitses: 13. juuni 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (keemia- ja materjalitehnoloogia)

20. Olga Budarnaja, keemiatehnika instituut

Teema: Visible-light-sensitive Photocatalysts for Oxidation of Organic Pollutants and

Hydrogen Generation (Fotokatalüsaatorid orgaaniliste saasteainete fotokatalüütiliseks

oksüdatsiooniks ja vesiniku tootmiseks nähtavas valguses)

Juhendaja: vanemteadur Deniss Klauson

Kaitses: 16. juuni 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (keemia- ja materjalitehnoloogia)

21. Jelena Hruljova, keemiatehnika instituut

Teema: Role of Specifically Interacting Solvents in Solvent Swelling of Kukersite Oil

Shale Kerogen (Spetsiifiliste vastasmõjudega lahustite roll kukersiitse põlevkivi

kerogeeni pundumises)

Juhendaja: professor Vahur Oja

Kaitses: 17. juuni 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (keemia- ja materjalitehnoloogia)

22. Tanel Kivipõld, elektroenergeetika instituut

Teema: Real-Time Electricity Tariff System for Retail Market (Reaalaja tariifisüsteem

jaeturule)

Juhendaja: professor Juhan Valtin

Kaitses: 18. juuni 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (elektroenergeetika)

23. Priit Uuemaa, elektroenergeetika instituut

Teema: Industrial CHP Optimal Management Model in the Energy Market under

Incomplete Information (Tööstusliku koostootmisjaama juhtimismudeli loomine

energiaturu tingimustes arvestades info mittetäielikkust)

Juhendajad: professor Heiki Tammoja ja professor Juhan Valtin

Kaitses: 18. juuni 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (elektroenergeetika)

24. Jaan Übi, informaatikainstituut

Teema: Methods for Coopetition and Retention Analysis: An Application to University

Management (Koopetitsiooni ja väljalangevuse uurimise meetodid: rakendus ülikooli

juhtimises)

Juhendajad: dotsent Innar Liiv ja vanemteadur Mati Tombak

Kaitses: 18. juuni 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (informaatika)

25. Henrik Herranen, masinaehituse instituut

Teema: Design Optimization of Smart Composite Structures with Embedded Devices

(Integreeritud elektroonikakomponentidega targa komposiitmaterjali väljatöötamine)

Juhendajad: professor Martin Eerme ja juhtivteadur Jüri Majak

Kaitses: 19. juuni 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (tootearendus ja tootmine)

46

26. Jelena Priss, soojustehnika instituut

Teema: High Temperature Corrosion and Abrasive Wear of Boiler Steels (Katlateraste

kõrgtemperatuurse korrosiooni- ja kulumisuuringud)

Juhendajad: professor Ivan Klevtsov ja dotsent Andrei Dedov

Kaitses: 20. juuni 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (soojusenergeetika)

27. Anton Rassõlkin, elektrotehnika instituut

Teema: Research and Development of Trial Instrumentation for Electric Propulsion

Motor Drives (Elekterveoajamite katsekeskkonna uurimine ja arendamine)

Juhendajad: vanemteadur Hardi Hõimoja ja professor Valery Vodovozov

Kaitses: 25. juuni 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (energia- ja geotehnika)

28. Aare Aruniit, materjalitehnika instituut

Teema: Thermoreactive Polymer Composite with High Particulate Filler Content (Suure

pulbrilise täiteaine sisaldusega termoreaktiivne polümeerkomposiit)

Juhendajad: professor Jaan Kers ja professor Andres Krumme

Kaitses 26. juuni 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (materjalitehnika)

29. Peep Pitk, keemiainstituut

Teema: Protein- and Lipid-rich Solid Slaughterhouse Waste Anaerobic Co-digestion:

Resource Analysis and Process Optimization (Proteiini- ja lipiidirikaste tahkete

tapamajajäätmete anaeroobne kooskääritamine: ressursi analüüs ja protsessi

optimeerimine)

Juhendajad: professor Raivo Vilu ja professor Prasad Kaparaju

Kaitses: 3. juuli 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (keemia)

30. Kaspar Valgepea, keemiainstituut

Teema: Absolute Quantitative Multi-omics Characterization of Specific Growth Rate-

dependent Metabolism of Escherichia coli (Absoluutselt kvantitatiivsetel

oomikameetoditel põhinev kasvuerikiirusest sõltuva Escherichia coli metabolismi

kirjeldamine)

Juhendajad: professor Raivo Vilu ja vanemteadur Kaarel Adamberg

Kaitses: 9. juuli 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (keemia)

31. Sigrid Hade, Geoloogia Instituut

Teema: GIS Applications in the Studies of the Palaeozoic Graptolite Argillite and

Landscape Change (GIS meetodite rakendused Paleosoikumi graptoliit-argilliidi ja

keskkonnaseisundi muutlikkuse uuringutes)

Juhendaja: professor Alvar Soesoo

Kaitses: 8. august 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (Maa-teadused)

32. Aivar Auväärt, elektrotehnika instituut

Teema: Development of Energy Reserve Optimization Methodology for Households with

Renewable Power Systems (Taastuva energia allikatega kodumajapidamiste

47

energiareservi optimeerimise metoodika väljatöötamine)

Juhendajad: professor Tõnu Lehtla ja professor Argo Rosin

Kaitses: 21. august 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (energia- ja geotehnika)

33. Toomas Vaimann, elektrotehnika instituut

Teema: Diagnostics of Induction Machine Rotor Faults Using Analysis of Stator Signals

(Asünkroonmasina rootori diagnostika staatorisignaalide uurimise meetodil)

Juhendajad: dotsent Aleksander Kilk ja professor Anouar Belahcen

Kaitses: 21. august 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (energia- ja geotehnika)

34. Dmitri Kartofelev, Küberneetika Instituut

Teema: Nonlinear Sound Generation Mechanisms in Musical Acoustics (Helitekke

mittelineaarsed mehhanismid muusikalises akustikas)

Juhendaja: vanemteadur Anatoli Stulov

Kaitses: 22. august 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (rakendusmehaanika)

35. Robert Tsanev, geenitehnoloogia instituut

Teema: Identification and Structure-Functional Characterisation of the Gene

Transcriptional Repressor Domain of Human Gli Proteins (Inimese Gli-valkude

transkriptsioonilise repressordomeeni määramine ja struktuurilis-funktsionaalne

iseloomustus)

Juhendaja: professor Lilian Järvekülg

Kaitses: 22. august 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (geenitehnoloogia)

36. Dmitri Gornostajev, mehhatroonikainstituut

Teema: Development of the Calculation Method for Barge Hull (Pargase korpuse uus

arvutusmeetod)

Juhendajad: dotsent Gennadi Arjassov ja dotsent Igor Penkov

Kaitses: 26. august 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (mehhatroonika)

37. Svetlana Raudonen, rahanduse ja majandusteooria instituut

Teema: Impact of Corporate Taxation on Foreign Direct Investments: Evidence from the

European Union (Ettevõtte tulumaksu mõju otsestele välisinvesteeringutele: järeldusi

Euroopa Liidu andmestikust)

Juhendajad: professor Enn Listra ja professor Andreas Freytag

Kaitses: 26. august 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (finantsökonoomika)

38. Innokenti Sobolev, automaatikainstituut

Teema: Hyperspectral Data Processing and Interpretation in Remote Sensing Based on

Laser-Induced Fluorescence Method (Hüperspektraalse andmete analüüs ja

tõlgendamine kaugseires laser-induced-fluorescence-meetodi põhjal)

Juhendajad: dotsent Eduard Petlenkov ja Sergei Babitšenko

Kaitses: 26. august 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (arvuti- ja süsteemitehnika)

48

39. Raivo Attikas, elektroenergeetika instituut

Teema: Modelling of Control Systems and Optimal Operation of Power Units in Thermal

Power Plants (Energiaplokkide juhtimissüsteemide modelleerimine ja talitluse

optimeerimine soojuselektrijaamades)

Juhendaja: professor Heiki Tammoja

Kaitses: 4. september 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (energia- ja geotehnika)

40. Artur Noole, keemiainstituut

Teema: Asymmetric Organocatalytic Synthesis of 3,3’-Disubstituted Oxindoles

(Asümmeetriline organokatalüütiline 3,3’-diasendatud oksindoolide süntees)

Juhendaja: professor Tõnis Kanger

Kaitses: 4. september 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (keemia)

41. Riina Koris, ärikorralduse instituut

Teema: Customer Orientation at a Higher Educational Institution: The Perspective of

Undergraduate Business Students in Estonia (Kliendiorientatsioon Eestis kõrghariduses

ärialast haridust omandavate bakalaureusetudengite vaatenurgast)

Juhendajad: professor Anu Leppiman, dotsent Petri Jouni Nokelainen ja professor Katri

Kerem

Kaitses: 12. september 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (ärikorraldus)

42. Maija Viška, Küberneetika Instituut

Teema: Sediment Transport Patterns Along the Eastern Coasts of the Baltic Sea

(Settetranspordi mustrid Läänemere idarannikul)

Juhendaja: juhtivteadur Tarmo Soomere

Kaitses: 22. september 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (ehitus ja keskkonnatehnika)

43. Liina Lind, materjalitehnika instituut

Teema: Wear of PVD Coatings on Fineblanking Punches (PVD pinnete kulumine

silelõikestantsi templitel)

Juhendajad: vanemteadur Priidu Peetsalu ja professor Renno Veinthal

Kaitses: 26. september 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (materjalitehnika)

44. Kristi Joamets, õiguse instituut

Teema: Gender as an Element of Marriage Capacity in the Context of National and

Supranational Law in the European Union (Sugu kui abieluvõime element liikmesriigi ja

EL õiguses)

Juhendajad: professor Tanel Kerikmäe ja dotsent Lehte Roots

Kaitses: 7. oktoober 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (avalik haldus)

45. Ingrid Pappel, informaatikainstituut

Teema: Paperless Management as a Foundation for the Application of e-Governance in

Local Governments (Digitaalne asjaajamine kui alus e-valitsemise rakendamisel

kohalikes omavalitsustes)

49

Juhendajad: teadur Enn Õunapuu ja professor Rein Kuusik

Kaitses: 14. november 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (informaatika)

46. Kristel Hälvin, toiduainete instituut

Teema: Determination of B-group Vitamins in Food Using an LC-MS Stable Isotope

Dilution Assay (B-grupi vitamiinide määramine toiduainetes kasutades LC-MS isotoop-

lahjenduse meetodit)

Juhendajad: vanemteadur Ildar Nisamedtinov

Kaitses: 28. november 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (keemia- ja materjalitehnoloogia)

47. Jana Põldnurk, keskkonnatehnika instituut

Teema: Integrated Economic and Environmental Impact Assessment and Optimisation of

the Municipal Waste Management Model in Rural Area by Case of Harju County

Municipalities in Estonia (Hajaasustusala jäätmehooldusmudeli majandusliku ja

keskkonnamõju hindamine ning mudeli optimeerimine Eestis Harjumaa omavalitsuste

näitel)

Juhendajad: professor Enn Loigu ja külalisprofessor Karin Pachel

Kaitses: 1. detsember 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (ehitus ja keskkonnatehnika)

48. Agne Velthut-Meikas, integreeritud süsteemide bioloogia keskus

Teema: Ovarian Follicle as the Environment of Oocyte Maturation: The Role of

Granulosa Cells and Follicular Fluid at Pre-Ovulatory Development (Munasarja folliikul

kui munaraku küpsemise keskkond: granuloosrakkude ja follikulaarvedeliku roll

ovulatsioonieelses arengus)

Juhendajad: vanemteadur Anu Aaspõllu ja professor Andres Salumets

Kaitses: 2. detsember 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (geenitehnoloogia)

49. Irina Klimova, anorgaaniliste materjalide teaduslabor

Teema: Modification of Ammonium Nitrate Fertilizer (Ammooniumnitraatväetise

modifitseerimine)

Juhendajad: vanemteadur Tiit Kaljuvee ja professor Andres Trikkel

Kaitses: 4. detsember 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (keemia- ja materjalitehnoloogia)

50. Jekaterina Kazantseva, geenitehnoloogia instituut

Teema: Alternative Splicing of TAF4: A Dynamic Switch between Distinct Cell

Functions (TAF4 alternatiivne splaising kui raku funktsioonide dünaamilise

reguleerimise lüliti)

Juhendaja: vanemteadur Kaia Palm

Kaitses: 5. detsember 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (geenitehnoloogia)

51. Nicole Delpeche-Ellmann, Küberneetika Instituut

Teema: Circulation Patterns in the Gulf of Finland Applied to Environmental

Management of Marine Protected Areas (Soome lahe pinnahoovuste mustrite

rakendamisest looduskaitsealade haldamiseks)

50

Juhendaja: juhtivteadur Tarmo Soomere

Kaitses: 8. detsember 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (ehitus ja keskkonnatehnika)

52. Nikolai Voltšihhin, materjalitehnika instituut

Teema: Design and Technology of Oxides-Containing Ceramic-Based Composites

(Oksiide sisaldava komposiitkeraamika tehnoloogia)

Juhendajad: juhtivteadur Irina Hussainova ja vanemteadur Maksim Antonov

Kaitses: 8. detsember 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (materjalitehnika)

53. Jaanus Suurväli, geenitehnoloogia instituut

Teema: Regulator of G Protein Signalling 16 (RGS16): Functions in Immunity and

Genomic Location in an Ancient MHC-Related Evolutionarily Conserved Synteny Group

(G valkude signaaliülekande regulaator 16 (RGS16): osalus immuunvastuses ja

genoomne asukoht ürgses MHC-seoselises evolutsiooniliselt konserveerunud sünteenses

grupis)

Juhendaja: vanemteadur Sirje Rüütel Boudinot

Kaitses: 9. detsember 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (geenitehnoloogia)

54. Mailis Päri, geenitehnoloogia instituut

Teema: Characterization of the Oligoadenylate Synthetase Subgroup from Phylum

Porifera (Hõimkonna Porifera oligoadenülaadi süntetaaside alamrühma

iseloomustamine)

Juhendajad: vanemteadur Anne Kuusksalu ja vanemteadur Annika Lopp

Kaitses: 10. detsember 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (geenitehnoloogia)

55. Jana Toompuu, T. J. Seebecki elektroonikainstituut

Teema: Investigation of the Specific Deep Levels in p-, i- and n- regions of GaAs p⁺-pin-

n⁺ Structures (GaAs p+-pin-n+ struktuuride spetsiifiliste sügavate tsentrite uurimine p-, i-

ja n-alades)

Juhendajad: professor Toomas Rang ja vanemteadur Oleg Korolkov

Kaitses: 12. detsember 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (elektroonika)

56. Ene Viiard, toiduainete instituut

Teema: Diversity and Stability of Lactic Acid Bacteria During Rye Sourdough

Propagation (Piimhappebakterite mitmekesisus ja stabiilsus rukkileivajuuretise

uuendamisel)

Juhendaja: vanemteadur Inga Sarand

Kaitses: 12. detsember 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (keemia- ja materjalitehnoloogia)

57. Merle Rihma, ärikorralduse instituut

Teema: Ethics Audit: A Management Tool for Assessing of Corporate Social

Responsibility and Preventing Ethical Risks (Eetikaaudit kui ettevõtete sotsiaalse

vastutustundlikkuse hindamise ja eetiliste riskide ennetamise vahend)

Juhendajad: dotsent Mari Meel ja professor Anu Leppiman

51

Kaitses: 16. detsember 2014

Omistatud kraad: filosoofiadoktor (ärikorraldus)

52

DOKTORIKOOLID

2014. aastal jätkusid veel ka doktorikoolide tegevused. TTÜ juhtimisel tegutsesid:

- Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia doktorikool

- Energia- ja geotehnika doktorikool II

- Ehituse ja keskkonnatehnika doktorikool

Partnerina jätkati viies doktorikoolis:

- Majandusteaduse ja innovatsiooni doktorikool

- Biomeditsiini ja biotehnoloogia doktorikool

- TÜ ja TTÜ doktorikool Funktsionaalsed materjalid ja tehnoloogiad

- Maateaduse ja ökoloogia doktorikool

- Eesti matemaatika ja statistika doktorikool

2014. aasta lõpus lõppesid TÜ ja TTÜ doktorikoolide Funktsionaalsed materjalid ja tehnoloogiad

ning Ehituse ja keskkonnatehnika projektid. Ülejäänud doktorikoolid said veel pikendust

järgmiseks aastaks.

Teadus- ja arendustegevuse strateegia aastateks 2005–2015 näeb ette, et ülikool osaleb aktiivselt

doktorikoolide tegevustes ning on koondanud valdava osa doktoriõppest doktorikoolidesse. TTÜ

doktorantide kuulumine doktorikoolidesse viimasel viiel aastal on kirjeldatud alljärgneva

graafiku kaudu.

Joonis 8 Doktorikoolidesse kaasatud TTÜ doktorantide osakaal (%)

TTÜ juhitavate doktorikoolide kõige edukamateks tegevusteks 2014. aastal olid:

- lühiajaline välismobiilsus (nii doktorantide kui ka õppejõudude ja juhendajate);

- kaasjuhendajate (Eestist, välisriikidest ja ka ettevõtlusest) kaasamine;

- koostöö ettevõtetega.

Energia- ja geotehnika doktorikoolis ja Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia doktorikoolis on

väga palju korraldatud ka intensiivkursusi ning käivitatud interdistsiplinaarseid uurimisprojekte.

66,6

68,9

72,8

71,070,5

63,0

64,0

65,0

66,0

67,0

68,0

69,0

70,0

71,0

72,0

73,0

74,0

2010 2011 2012 2013 2014

53

JÄRELDOKTORID

T&A strateegia näeb ette järeldoktorite töökohtade loomise. Järeldoktorite töökohtade loomist

toetavad SA ETF kaudu rahastatavad meetmed: teadlasmobiilsusprogramm Mobilitas ning 7.

raamprogrammi Inimesed programmi COFUND meetme kaasabil rahastatav programm

ERMOS.

2014. aastal töötasid TTÜ-s:

- 4 järeldoktorit SA ETAg koordineeritava programmi ERMOS kaudu;

- 9 järeldoktorit Mobilitas programmi kaudu.

Järeldoktoritest täpsemalt on kirjas peatükis „SA ETAG meetmete kaudu rahastamine“.

54

PUBLITSEERIMINE

TTÜ arengukava 2011−2015 näeb ette eelretsenseeritud publikatsioonide1 arvu kasvu ühe

akadeemilise personali täidetud ametikoha (täistööaja arvestuses) kohta aastaks 2015 1,3-ni.

2014. aastal oli vastav number 1,19.

Joonis 9 Eelretsenseeritavate teaduspublikatsioonide arv TTÜ-s ühe akadeemilise personali

täidetud ametikoha (täistööaja arvestuses) kohta (ETISe alusel)

Joonis 10 Eelretsenseeritavad teaduspublikatsioonid ühe täidetud ametikoha kohta

teaduskondades ja asutustes 2014. aastal

1 Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) klassifikaatori alusel 1.1, 1.2; 2.1; 3.1. Alus ETIS seisuga 7. aprill 2015. Alates

1.07.2014 arvestatakse 1.1 ja 3.1 publikatsioonide kategooriatesse ka andmebaasis Scopus kajastatud

teaduspublikatsioone ning on muudetud 2.1 sõnastust.

0,930,96

1,03 1,02

1,19

1,3

0,00

0,20

0,40

0,60

0,80

1,00

1,20

1,40

2010 2011 2012 2013 2014 2015

1,1

2,01,8

1,31,1

1,4

0,9

1,4

2,8

2,3

1,31,5

1,01,2

0,00

0,50

1,00

1,50

2,00

2,50

3,00

55

Joonis 11 Eelretsenseeritavad publikatsioonid TTÜ-s (ETISe alusel)

Joonis 12 Thomson Reuters ISI Web of Science artiklid Eesti suuremates ülikoolides

(baasfinantseerimise alusandmed, HTM)

TTÜ teadus- ja arendustegevuse strateegia seab eesmärgiks avaldada 2015. aastal 2200

teaduspublikatsiooni2.

2014. a avaldati3 TTÜ-s teaduslikke publikatsioone kokku 1817 (2010. a 1583, 2011. a 1614,

2012. a 1716, 2013. a 1721).

2 ETIS-es kasutatava klassifikaatori alusel 1.1, 1.2, 1.3,2.1, 2.2, 2.3,3.1, 3.2, 3.4, 3.5, 4.1, 4.2, 5.1, 5.2. Alates

1.07.2014 arvestatakse 1.1 ja 3.1 publikatsioonde kategooriatesse ka andmebaasis Scopus kajastatud

teaduspublikatsioone ning on muudetud 2.1 sõnastust. 3 Alus ETIS seisuga 7. aprill 2015

278306

346

390 377397

463

113 116

188 178199

255

160

1 1 4 2 1 0 12

303

231

321 315

378

289

486

0

100

200

300

400

500

600

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

1.1 1.2 2.1 3.1

267 299355 321 358

111 141 144 167166

775

943873

950

1100

130 126 137 138177

0

200

400

600

800

1000

1200

2009 2010 2011 2012 2013

TTÜ TLÜ TÜ EMÜ

56

Joonis 13 TTÜ publikatsioonid ETIS-e andmetel (arv)

Joonis 14 Teaduspublikatsioonid TTÜ-s 2010-2014 (ETIS-e andmetel)

Viimasel viiel aastal avaldatud TTÜ artiklitest on 10 enimtsiteeritut alljärgnevad (publitseeritud

2010–2014, seisuga 4.05.2015)

Ehret GB.; Munroe PB.; Rice KM. et al., (autor TTÜ-st Viigimaa M.), 2011. Genetic variants in

novel pathways influence blood pressure and cardiovascular disease risk. Nature 478:

103−109. Times cited: 441 (from ISI WOS), 461 (from Scopus);

Mancia G.; Fagard R.; Narkiewicz K. et al., (autor TTÜ-st Viigimaa M.), 2013. 2013 ESH/ESC

Guidelines for themanagement of arterial hypertension The Task Force for the management

of arterial hypertension of the European Society of Hypertension (ESH) and of the European

Society of Cardiology (ESC). Journal of Hypertension 31 (7): 1281−1357. Times cited: 431

Nanoparticles Location: Rhodes, GREECE Date: OCT 05-08, 2008 TOXICOLOGY Volume:

269 Issue: 2−3 Special Issue: SI Pages: 182−189. Times cited: 88 (from ISI WOS), 93 (from

Scopus);

Grossberg, M.; Krustok, J.; Raudoja, J.; et al., 2011. Photoluminescence and Raman study of

Cu2ZnSn(SexS1-x)(4) monograins for photovoltaic applications THIN SOLID FILMS

Volume: 519 Issue: 21 Special Issue: SI Pages: 7403−7406 Times cited: 87 (from ISI WOS),

99 (from Scopus);

1 8301 946

2 040 1 9812070

1 583 1 6141 716 1721

1817

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

2010 2011 2012 2013 2014

Kokku sh teaduspublikatsioonid

346390 377 397

463

321 315378

289

486551520

593 570

458

244272 251

338286

0

200

400

600

800

2010 2011 2012 2013 2014

Teaduslikud raamatud, monograafiad

Thomson Reuters Web of Sc.-artiklid, alates 2014 Scopus (1.1)

Artiklid kogumikes (sh Web of Sc, alates 2014 Scopus, 3.1)

Eelrets./refer. teaduslikud artiklid

Muud teaduslikud artiklid

Teesid

Teadusväljaannete toimetamine

Muud eelrets teaduspubl

57

Vinnikov D.; Roasto I., 2011. Quasi-Z-source-based isolated DC/DC converters for distributed

power generation. IEEE Transactions on Industrial Electronics 58 (1): 192-201. Times cited:

78 (from ISI WOS), 100 (from Scopus).

Allpool on toodud TTÜ teadlaste 2005−2014 publitseeritud artiklid, mis on kõrgelt tsiteeritud

publikatsioonid oma eriala piires (Thomson Reuters Web of Knowledge, Essential Science

Indicators. Highly cited papers for TUT seisuga 4.05.2015).

Neuroscience & Behavior

Aid, T.; Kazantseva, A.; Piirsoo, M.; et al., 2007. Mouse and rat BDNF gene structure and

expression revisited. Journal of neuroscience research, Volume: 85 (3): 525−535.

Molecular Biology and Genetics

- Koettgen, A.; Albrecht, E.; Teumer, A.; et al. (autor TTÜ-st Viigimaa M.), 2013.

Genome-wide association analyses identify 18 new loci associated with serum urate

concentrations. Nature genetics, Volume: 45 Issue: 2 Pages: 145−154.

Physics

Altosaar, M.; Raudoja, J.; Timmo, K.; (...), Krustok, J.; Mellikov, E., 2008. Cu2Zn1-

xCdxSn(Se1-ySy)(4) solid solutions as absorber materials for solar cells. Physica Status Solidi

A- Applications and Materials Science. 205 (1), pp. 167−170

Plant & Animal Science

- Öpik M.; Metsis M.; Daniell TJ.; Zobel M.; Moora M., 2009. Large-scale parallel 454

sequencing reveals host ecological group specificity of arbuscular mycorrhizal fungi in a

boreonemoral forest. New Phytologist 184: 424−437;

- Öpik, M.; Zobel, M.; Cantero, J.J.; (...), Vasar, M.; Moora, M., 2013. Global sampling of

plant roots expands the described molecular diversity of arbuscular mycorrhizal fungi.

Mycorrhiza 23 (5), pp. 411−430;

- Soomere, T.; Viška, M., 2014. Simulated wave-driven sediment transport along the

eastern coast of the Baltic Sea. Journal of Marine Systems. 129, pp. 96−105.

Chemistry

Katritzky AR.; Kuanar M.; Slavov S.; Hall CD.; Karelson M.; Kahn I.; Dobchev DA., 2010.

Quantitative correlation of physical and chemical properties with chemical structure: utility for

prediction. Chemical Reviews 110: 5714−5789.

Environment & Ecology

- Scherber C.; Eisenhauer N.; Weisser WW. et al., (TTÜ-st Kuu A.), 2010. Bottom-up

effects of plant diversity on multitrophic interactions in a biodiversity experiment. Nature

468: 553-556;

- Blinova I.; Ivask A.; Heinlaan M.; Mortimer M.; Kahru A., 2010. Ecotoxicity of

nanoparticles of CuO and ZnO in natural water. Environmental Pollution 158: 41−47;

- Reitalu, T.; Helm, A.; Pärtel, M.; (...), Znamenskiy, S.; Prentice, H.C., 2014.

Determinants of fine-scale plant diversity in dry calcareous grasslands within the Baltic

Sea region. Agriculture, Ecosystems and Environment. 182, pp. 59−68.

Engineering

- Lawlor, V.; Griesser, S.; Buchinger, G.; (...), Cordiner, S.; Meissner, D., 2009. Review of

the micro-tubular solid oxide fuel cell. Part I. Stack design issues and research activities.

Journal of Power Sources. 193 (2), pp. 387−399;

- Vinnikov D.; Roasto I., 2011. Quasi-Z-source-based isolated DC/DC converters for

distributed power generation. IEEE Transactions on Industrial Electronics 58 (1):

192−201,

- Lätt, S.; Slavinskis, A.; Ilbis, E.; (...), Reinart, A.; Noorma, M. (TTÜ-st Vahter, A.; Liias,

P.; Vahter, T.; Evard, V.), 2014. ESTCube-1 nanosatellite for electric solar wind sail in-

58

orbit technology demonstration. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. 63

(2S), pp. 200−209;

- Montewka, J.; Ehlers, S.; Goerlandt, F.; (...), Tabri, K.; Kujala, P., 2014. A framework

for risk assessment for maritime transportation systems - A case study for open sea

collisions involving RoPax vessels. Reliability Engineering and System Safety. 124, pp.

142−157.

Clinical Medicine

- Ehret GB.; Munroe PB.; Rice KM. et al. (autor TTÜ-st Viigimaa M.), 2011. Genetic

variants in novel pathways influence blood pressure and cardiovascular disease risk.

Nature 478: 103−109;

- Mancia G.; Fagard R.; Narkiewicz K. et al. (autor TTÜ-st Viigimaa M.), 2013. 2013

2013 ESH/ESC Guidelines for the management of arterial hypertension. European Heart

Journal. 34 (28): 2159+;

- Mancia G.; Fagard R.; Narkiewicz K. et al. (autor TTÜ-st Viigimaa M.), 2013. 2013

ESH/ESC Guidelines for themanagement of arterial hypertension The Task Force for the

management of arterial hypertension of the European Society of Hypertension (ESH) and

of the European Society of Cardiology (ESC). Journal of Hypertension Volume: 31

Issue: 7, 1281−1357.

- Mancia, G.; Fagard, R., Narkiewicz, K.; et al.; (autor TTÜ-st Viigimaa M.), 2013. 2013

Practice guidelines for the management of arterial hypertension of the European Society

of Hypertension (ESH) and the European Society of Cardiology (ESC) Journal of

Hypertension, Volume: 31 Issue: 10 Pages: 1925−1938;

- White, HD.; Held, C.; Stewart, R.; et al. (autor TTÜ-st Viigimaa M.), 2014. Darapladib

for Preventing Ischemic Events in Stable Coronary Heart Disease. New England journal

of Medicine, Volume: 370 Issue: 18 Pages: 1702−1711;

- Mancia, G.; Fagard, R.; Narkiewicz, K.; et al, (autor TTÜ-st Viigimaa M.), 2014. 2013

ESH/ESC Practice Guidelines for the Management of Arterial Hypertension. Blood

pressure, Volume: 23 Issue: 1 Pages: 3−16.

Pharmacology and toxicology

Bondarenko, O.; Juganson, K.; Ivask, A.; et al., 2013. Toxicity of Ag, CuO and ZnO

nanoparticles to selected environmentally relevant test organisms and mammalian cells in vitro:

a critical review. Archives of toxicology, Volume: 87 Issue: 7 Pages: 1181−1200.

59

INNOVATSIOONI- JA ETTEVÕTLUSKESKUS

Rahvusvaheline koostöö ja arendustegevus

Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse põhiülesanne on TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtlusalase

koostöö koordineerimine ülikooli siseselt, koostöö ettevõtete ja ettevõtlusorganisatsioonidega nii

Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil, koostöö korraldamiseks vajalike tugiteenuste

väljaarendamine ja osutamine ning selle kaudu innovatsiooni- ja ettevõtluse, regionaaltegevuse

ning teadmiste ja tehnoloogiasiirde tulemuslikkuse tõstmine TTÜ-s. Keskuse töö

põhivaldkonnad on innovatsioonivaldkond, ettevõtlusvaldkond ja välisrahastamise valdkond.

Keskus koordineerib alates 2014. a detsembrist Tehnoloogiakooli tegevusi.

Ülikooli eduteguriks on rahvusvahelistumine ja innovatsioon. Ülikoolile on oluline nii

rahvusvaheliste üliõpilaste, teadlaste kui partnerite olemasolu. Eesmärgiks on tihedam ja

pikaajalisem koostöö ettevõtetega ning lepingute mahu suurendamine nii siseriiklikult kui ka

väljaspool. 2014. aastal jätkus koostöö järgmiste rahvusvaheliste suurfirmadega: Ericsson Eesti

AS, Mitsubishi Motors Corporation, Mitsubishi Motors, Samsung Electronics, Abeking &

Rasmussen, Vopak E.O.S. AS jt, kus on kaasatud palju rahvusvahelisi üliõpilasi.

Euroopa Sotsiaalfondi rahastatava projekti „Tallinna Tehnikaülikooli ning Tartu Ülikooli

intellektuaalomandi kaitse ja kommertsialiseerimise süsteemi tõhustamine väliseksperdi

kaasamise teel Tallinna Tehnikaülikoolis“ toel on innovatsiooni -ja ettevõtluskeskuses tööl

väliseksperdid, kes teostavad TTÜ intellektuaalomandi analüüse, teevad ettepanekuid selle

kommertsialiseerimiseks ja viivad läbi valdkonna koolitusi. Projekt lõpeb 2015. aasta I kvartali

lõpuks.

TTÜ tööstusomand

TTÜ tööstusomandi aktiivses portfellis on seisuga 31.12.2014 kokku 50 leiutist (2002–2014).

Iga leiutis moodustab omaette patendiperekonna, kuhu kuuluvad esitatud patenditaotlused ja

välja antud patendid. Jõusolevaid patenditaotlusi on kokku 28, sh 7 Eesti ja 21 välispatendi

taotlust. Kehtivaid patente on 48, sh 22 Eesti ja 26 välispatenti. Lisaks on portfellis kuus

kasulikku mudelit. TTÜ-l on 18 kaubamärki.

Valdkondadest on enim leiutisi elektroonikas, järgneb materjalitehnoloogia ja lahendused

päikeseenergia kasutamiseks. Väga hea kompetents on toodete ja tootmisprotsesside jälgimiseks

kasutatavate kontaktivabade andurite konstruktsiooni alal. 2014. a sõlmiti TTÜ ja ELIKO

Tehnoloogia Arenduskeskuse ühise leiutise kasutusse andmiseks litsentsileping Soome firmaga

Injeq OY.

2014. aastal esitati TTÜ nimel 14 patenditaotlust, sh seitse Eesti, kaks Euroopa, kaks USA, üks

rahvusvaheline (PCT), üks Jaapani ja üks Suurbritannia patenditaotlus. TTÜ-le anti välja 11

patenti, sh kolm Eesti, kaks USA, üks Soome, Rootsi, Norra, Poola, Saksamaa ja Prantsusmaa

patent. TTÜ nimel esitati üks kasuliku mudeli registreerimise taotlus. TTÜ-le anti välja kaks

Eesti ja üks Euroopa Ühenduse kaubamärgi registreerimise tunnistus.

TTÜ liikmeskonnale ja ettevõtetele anti 18 konsultatsiooni leiutiste ja kuus konsultatsiooni

kaubamärkide õiguskaitse alal. Nõustati viit TTÜ uurimisgruppi spin-off firma loomise teemal,

sh mehhatroonikainstituudi, materjalitehnika instituudi, geenitehnoloogia instituudi,

elektrotehnika instituudi ning e-Meditsiini laboratooriumi uurimisgruppe.

PATENDITAOTLUSED

TTÜ nimel esitatud Eesti patenditaotlused 7 tk:

1. EE201400003

Meetod ja seade tallatugede valmistamiseks

Taotlus esitatud: 31.01.2014

60

Autorid: Mart Tamre, Ahti Põlder, Maido Hiiemaa, Marko Tilk (MH)

Omanikud: TTÜ, AS Gadox

2. E201400013

Püsimagnetitega sünkroonreluktansmootor

Taotlus esitatud: 09.05.2014

Autorid: Kuno Janson, Anouar Belahcen, Ants Kallaste, Toomas Vaimann (AT)

Omanik: TTÜ

3. EE201400022

Katseseade materjalide abrasiivkulumise uurimiseks

Taotlus esitatud: 16.06.2014

Autorid: Maksim Antonov, Renno Veinthal, Irina Hussainova (MT)

Omanik: TTÜ

4. EE201400027

Meetod reoveest lämmastiku ja fosfori ärastamiseks segregeeritud aktiivmuda koosluste abil

kaheastmelises biopuhastis

Taotlus esitatud: 08.07.2014

Autorid: Olev Sokk, Enn Loigu, Karin Pachel (EK)

Omanik: TTÜ

5. EE201400029

Seade komposiitmaterjalide purunemismehhanismi uurimiseks

Taotlus esitatud: 11.08.2014

Autorid: Maksim Antonov, Sergei Nikitin (MT)

Omanik: TTÜ

6. EE201400044

Meetod ja seade täpsete ajatemplitega pideva pildivoo hõivamiseks

Taotlus esitatud: 18.12.2014

Autorid: Olev Märtens, Ago Mõlder, Raul Land, Tõnis Saar, Marko Reidla, Douglas Reid,

Alexander Girfanov (IE)

Omanikud: TTÜ, Eliko TAK

7. EE201400045

Virtuaalne ühendatud anumate süsteem

Taotlus esitatud: 18.12.2014

Autorid: Aleksei Tepljakov, Eduard Petlenkov, Juri Belikov (IS)

Omanik: TTÜ

TTÜ nimel esitatud välispatendi taotlused 7 tk:

1. EP2734847A1 (EP12750707.7)

Meetod ja testsüsteem B-kompleksi vitamiinide aktiivsuse samaaegseks kvantitatiivseks

määramiseks toidus

Taotlus esitatud: 13.02.2014

Autorid: Kristel Hälvin, Toomas Paalme, Ildar Nisamedtinov (KT)

Omanikud: TTÜ, AS TFTAK

2. WO2014173579A1

Anatomical kidney phantom with calyxes for drainage training in interventional radiology

Taotlus esitatud: 07.03.2014

Autorid: Peeter Ross (DK), Asko Ristolainen (IB)

61

Omanik: TTÜ

3. JP2014-126550

A method for preparation of (2-hydroxy-3-oxo-cyclopent-1-enyl)-acetic acid esters

Taotlus esitatud: 19.06.2014

Autorid: Margus Lopp, Anne Paju, Katharina Matkevitš (YK)

Omanik: TTÜ

4. US62/032,015

A substrate and a method for purification and analysis of fluids

Taotlus esitatud: 01.08.2014

Autorid: Irina Hussainova, Michael Gasik (MT)

Omanik: TTÜ

5. GB1415820.8

Device and method for preparing a continuous nanofibrous yarn

Taotlus esitatud: 08.09.2014

Autorid: Mihkel Viirsalu, Teet Kivirand, Andres Krumme (KM)

Omanik: TTÜ

6. US14/401,541

Bioreaktorite süsteem ja meetod mikroorganismide füsioloogilise seisundi kloneerimiseks

Taotlus esitatud: 17.11.2014

Autorid: Sten Erm, Raivo Vilu (YK), Kaarel Adamberg (KT)

Omanikud: TTÜ, AS TFTAK

7. EP13728952.6

Bioreaktorite süsteem ja meetod mikroorganismide füsioloogilise seisundi kloneerimiseks

Taotlus esitatud: 12.12.2014

Autorid: Sten Erm, Raivo Vilu (YK), Kaarel Adamberg (KT)

Omanikud: TTÜ, AS TFTAK

TTÜ teadlaste ülikoolivälised patenditaotlused 2 tk:

1. EP2740240A1

Analysis of a communication event

Taotlus esitatud: 06.03.2014

Autorid: Sören Vang Andersen, Andre Karpištšenko, Devid Liik, Andre Veski (TE), Ando

Saabas, Markus Vaalgamaa, Teele Tamme

Omanik: Microsoft Estonia OÜ

2. EP2753641A1

Neuroprotective cell-penetrating peptides

Taotlus esitatud: 17.03.2014

Autorid: Urmas Arumäe, Mart Saarma, Pia Runeberg-Roos (YT)

Omanikud: Urmas Arumäe, Mart Saarma, Pia Runeberg-Roos

PATENDID

TTÜ-le välja antud Eesti patendid 3 tk:

3. EE05720B1

Meetod süsiniknanokiudude kihi kõvapinde pinnale sadestamiseks

Patent välja antud: 15.08.2014

62

Autorid: Vitali Podgurski, Pavel Kudinski, Renno Veinthal (MT)

Omanikud: TTÜ, Mikromasch OÜ

4. EE05731B1

Bioreaktorite süsteem ja meetod mikroorganismide füsioloogilise seisundi kloneerimiseks

Patent välja antud: 15.12.2014

Autorid: Sten Erm, Raivo Vilu (YK), Kaarel Adamberg (KT)

Omanikud: TTÜ, AS TFTAK

5. EE05734B1

Meetod ja testsüsteem B-kompleksi vitamiinide aktiivsuse samaaegseks kvantitatiivseks

määramiseks toidus

Patent välja antud: 15.12.2014

Autorid: Kristel Hälvin, Toomas Paalme, Ildar Nisamedtinov (KT)

Omanikud: TTÜ, AS TFTAK

TTÜ-le välja antud välispatendid 8 tk:

1. US8674680B2

Meetod ja seade sageduskarakteristikute mõõtmiseks lühikeste skaleeritavate

siristussignaalidega

Patent välja antud: 18.03.2014

Autorid: Mart Min, Toivo Paavle, Raul Land, Paul Annus, Toomas Parve (IE)

Omanikud: TTÜ Eliko TAK

2. US8854030B2

Meetod ja seade sageduskarakteristiku mõõtmiseks

Patent välja antud: 07.10.2014

Autorid: Olev Märtens, Mart Min, Raul Land, Paul Annus, Tõnis Saar, Marko Reidla (IE)

Omanikud: TTÜ, Eliko TAK

3. SE2483849T3

Transponder ja meetod selle paigaldamiseks

Euroopa patent jõustatud Rootsis: 04.03.2014

Autorid: Mart Tamre, Priit Põdra, Ahti Põlder, Märt Juurma (MH)

Omanik: TTÜ

4. FI-EP2483849

Transponder ja meetod selle paigaldamiseks

Euroopa patent jõustatud Soomes: 14.03.2014

Autorid: Mart Tamre, Priit Põdra, Ahti Põlder, Märt Juurma (MH)

Omanik: TTÜ

5. NO-EP2483849

Transponder ja meetod selle paigaldamiseks

Euroopa patent jõustatud Norras: 10.03.2014

Autorid: Mart Tamre, Priit Põdra, Ahti Põlder, Märt Juurma (MH)

Omanik: TTÜ

6. PL-EP2483849

Transponder ja meetod selle paigaldamiseks

Euroopa patent jõustatud Poolas: 11.03.2014

Autorid: Mart Tamre, Priit Põdra, Ahti Põlder, Märt Juurma (MH)

63

7. Omanik: TTÜ7. FR-EP2483849B1

Transponder ja meetod selle paigaldamiseks

Euroopa patent jõustatud Prantsusmaal: 17.09.2014

Autorid: Mart Tamre, Priit Põdra, Ahti Põlder, Märt Juurma (MH)

Omanik: TTÜ

8. DE602010012422.3

Transponder ja meetod selle paigaldamiseks

Euroopa patent jõustatud Saksamaal: 13.02.2014

Autorid: Mart Tamre, Priit Põdra, Ahti Põlder, Märt Juurma (MH)

Omanik: TTÜ

TTÜ teadlaste ülikoolivälised patendid 10 tk:

1. EE05710B1

Meetod teekatendi fosfaatkeraamiliselt stabiliseeritud põlevkivituha sideainega aluskihi

rajamiseks

Patent välja antud: 15.04.2014

Autorid: Kalle Kirsimäe, Teddi Rull (HO)

Omanik: OÜ Everon Assets

2. US8907210B2

Semiconductor material and its application as an absorber material for solar cells

Patent välja antud: 09.12.2014

Autorid: Dieter Meissner, Mare Altosaar, Enn Mellikov, Jaan Raudoja, Kristi Timmo (KY)

Omanik: Crystalsol OÜ

3. US8802480B2

Method for the prodcution of a monograin membrane for a solar cell, monograin membrane, and

solar cell

Patent välja antud: 12.08.2014

Autor: Dieter Meissner (KY)

Omanik: Omanik: Crystalsol OÜ

4. US8901129B2

Methods of facilitating neural cell survival using GDNF family ligand (GFL) mimetics or RET

signaling pathway activators

Patent välja antud: 02.12.2014

Autorid: Mart Saarma, Mati Karelson, Maxin Bespalov, Mehis Pilv (YK)

Omanik: Genecode AS

5. US8773151B2

Method and device for multichannel multifrequency analysis of an object

Patent välja antud: 08.07.2014

Autorid: Mart Min, Paul Annus, Alar Kuusik, Raul Land, Toomas Parve, Ants Ronk, Antti

Haapalainen (IE)

Omanik: OÜ Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus

6. US8884330B2

LED wavelength-converting structure including a thin film structure

Patent välja antud: 11.11.2014

Autorid: Madis Raukas et al (CE)

Omanik: Osram Sylvania Inc

64

7. US8829777B2

Ceramic wavelength converter and LED light source containing same

Patent välja antud: 09.09.2014

Autorid: Madis Raukas et al (CE)

Omanik: Osram Sylvania Inc

8. US8624729B2

Monitoring method, a monitoring system and a sensor station

Patent välja antud: 07.01.2014

Autorid: Jürgo-Sören Preden, Jaanus Tamm, Madis Uusjärv, Villu Arulaane (IS)

Omanik: Defendec Inc

9. US8719576B2

Document verification with distributed calendar infrastructure

Patent välja antud: 06.05.2014

Autorid: Ahto Buldas, Märt Saarepera (ID)

Omanik: Guardtime IP Holdings Ltd

10. US8874921B2

System and method for generating keyless digital multi-signatures

Patent välja antud: 28.10.2014

Autorid: Ahto Buldas, Andres Kroonmaa, Märt Saarepera (ID)

Omanik: Guardtime IP Holdings Ltd.

KASULIK MUDEL

TTÜ nimel esitati üks taotlus. Kasuliku mudeli registreerimise tunnistusi välja ei antud.

1. U20140076

Ekstrakti tilkade tekitaja fluidik-mikrokiibile

Taotlus esitatud: 28.11.2014

Autorid: Jelena Gorbatšova, Merike Vaher, Maria Kuhtinskaja, Mihkel Kaljurand (YK)

Omanik: TTÜ

KAUBAMÄRK

TTÜ-le väljaantud kaubamärgi registreerimise tunnistused 3 tk:

1. Registrering 51473

TTÜ (kujutismärk)

Registreeritud: 01.04.2014

Omanik: TTÜ

2. Registrering 51479

Põlevkivi Kompetentsikeskus TTÜ Virumaa Kolledž

Registreeritud: 01.04.2014

Omanik: TTÜ

3. Robote where brains and metal meet

Registreeritud: 19.02.2014

Omanik TTÜ

65

Siseriiklik koostöö ja arendustegevus

Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory jätkus koostöö Eesti ettevõtetega ja teiste

organisatsioonidega, tegevustesse kaasusid AS Tallinna Sadama Energia, AS Eesti Post, AS

Trev2 jpt. Järjest olulisem on erinevate organisatsioonide kaasamine ühistesse projektidesse ja

sünergia otsimine ning huvide liitmine.

2014. aastal alustati keskusesse Äpilabori ja Ventilatsioonilabori loomist, kuhu on kaasatud üle

kümne ettevõtte. Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory on partneriteks üle 80 ettevõtte ja

saatkonna. 2014. aasta jooksul sõlmis keskus ca 35 teadus- ja arendustegevuse lepingut.

Alates 2013. aasta novembrist kuni 2014. aasta lõpuni on Mektory keskust külastanud kokku ca

46 500 külastajat, korraldatud 105 konverentsi ja suurüritust, tutvustatud keskust ca 530

ekskursioonigrupile ja 82 välisriigi delegatsioonile.

Suuremad muutused on olnud seoses õppetegevuse ja ettevõtete vajaduste (projektide)

sidumisega. Keskus korraldas viiendat korda ärimudelite konkursi. Lisaks viis läbi tasuta

infotehnoloogia ja elektroonika kursused nendele üliõpilastele, kes ei õpi infotehnoloogiat ega

elektroonikat (osalejaid ca 140 üliõpilast).

Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory toetab õppetegevuse ning ettevõtete sidusust ja

kujundab üliõpilastest asjatundlikud eksperdid omas valdkonnas. 2014. aasta jooksul on

käivitatud 37 sellelaadset projekti. Samas töötab süsteem, mis läbi koostöö ettevõtetega

motiveerib õppejõude juhendama Mektory projektides töötavaid tudengeid ning tagab selleks

lisavahendeid. Koostöös õppetöö vastutajatega on läbi viidud konkurss interdistsiplinaarsete

õppekavade arendamiseks (rahastuse said kuus õppekava). Lisaks on toetatud rahaliselt enam kui

10 üliõpilase ja õppejõu prototüübi loomise projekti.

TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory Kosmosekeskus käivitas 2014. aasta

sügissemestrist pilootprojektina nanosatelliitide arendamisele suunatud programmi. Programm

keskendub erinevate õppekavade magistriõppe tudengitele viiest erinevast teaduskonnast.

Satelliidiprogrammi eesmärk on ühiselt koos tehnoloogiaettevõtete ja teiste teadus- ja

uurimisasutustest partneritega nii Eestist kui välismaalt valmistada nanosatelliit ning sellega

pärast orbiidile saatmist edukalt opereerida. Väga oluline kaaseesmärk on pakkuda tudengitele

interdistsiplinaarset ja rahvusvahelist projektis osalemise kogemust. Programmi raames juurutab

Mektory Kosmosekeskus Euroopa kosmosestandarditega ühilduvat tehnilise dokumentatsiooni ja

kvaliteedijuhtimise süsteemi, mis annab programmis osalenule olulise eelise ülemaailmsel

tööjõuturul pärast ülikooli lõpetamist kosmosefirmas või agentuuris hinnatud insenerina tööle

asuda.

2014. a toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) viimast korda Spinno programmi

raames TTÜ teadmiste ja tehnoloogiasiirde tegevuste jätkusuutlikkust eesmärgiga tõsta

väljatöötatud intellektuaalomandi ärilistel eesmärkidel rakendamise kvaliteeti ning mahtu

teadmiste ja tehnoloogiasiirde teenuste professionaalse ning tulemusliku osutamise kaudu, samas

tugevdades teadmiste- ja tehnoloogiasiirde teenuste osutamiseks vajaliku inimressursi ning

nendevaheliste koostöömehhanismide väljakujunemist ja toimimist. Toetuse summa 2014. a 11

kuu eest oli 158 755 eurot.

2014. a I kvartalis lõppes EAS toetusmeede Mektory prototüüpimiskeskuse loomiseks

(toetusperiood oli 2012–2014 kogusummas 349 998 eurot). Prototüüpimiskeskus on

rakendusuuringute tulemusel välja töötatud tehnoloogiate ning kaasnevate toodete ja teenuste

kontseptsioonide katsetamiseks loodav keskus, mille tegevusest teenitav tulu reinvesteeritakse

keskuse tegevustesse. Mektory keskuses integreeritakse innovatsioon, ettevõtlussuhted ning

tehnoloogiline arendustegevus õppe- ja teadustegevusega.

Koos SA-ga Tallinna Teaduspark Tehnopol ja Swedbank AS-ga on loodud MTÜ Innovatsiooni

Rahastu (Prototron). Prototron on mõeldud innovaatiliste ideede toetamiseks prototüüpide

loomisel. Aastal 2014 toimus taotlusvoor, kuhu esitati viis taotlust ja toetuse (50 000 eurot) sai

materjalitehnika instituudi uurimisgrupp.

66

TTÜ osaleb erinevates äriühingutes, mittetulundusühingutes ja sihtasutustes aktsionärina,

osanikuna, liikmena. 2014. a lõpuks oli nende organisatsioonide arv 58. Innovatsiooni- ja

ettevõtluskeskus koordineerib ülikooliga seotud juriidiliste isikute asutamist, nende tegevusega

seotud asjaajamist ja korraldab nende tegevuse üle järelevalvet.

Spin-off`id

TTÜs loetakse spin-off ettevõtteks äriühingut, mis on asutatud ülikooli töötajate või üliõpilaste

poolt või nende osalusel ja mille tegevus baseerub ülikooli teadus- ja arendustegevuse tulemustel

ja/või teadusmahukat tootmist/teenindust toetaval oskusteabe siirdel.

2014. a alustati spin-off poliitika põhimõtete koostamist.

2014. a lõpu seisuga on TTÜ-s registreeritud 13 spin-off ettevõtet:

1. Otter AG OÜ, tegevusvaldkond: mootorikütused ja sisepõlemismootorid (alus- ja

rakendusuuringud, konsultatsioon, koolitus);

2. IB Uneko OÜ, tegevusvaldkond: täiskasvanute täiendkoolitus tööohutuse ja töötervishoiu

valdkonnas ning kõrgendatud ohtlikkusega kutsealadel;

3. Vähiuuringute TAK, tegevusvaldkond: tehnoloogiliste platvormide väljaarendamine ning

rakendamine vähktõve varasel diagnoosimisel ja prognoosimisel;

4. OÜ Testonica Lab, tegevusvaldkond: süsteemide testimise ja diagnostika platvormide

arendamine;

5. Stratum OÜ, tegevusvaldkond: transpordiplaneerimine ja liikluskorraldus;

6. Crystalsol OÜ, tegevusvaldkond: päikesepatareide arendamine;

7. Biolaborid OÜ, tegevusvaldkond: pooltööstusliku GMP tingimustes tootmislabori

teenused ning täiendõpe kvaliteetsüsteemide, meditsiiniseadmete ja ravimite

regulatsioonide alal;

8. Defendec OÜ, tegevusvaldkond: traadita sensorvõrkude tehnoloogia arendus;

9. Artes Terraee OÜ, tegevusvaldkond: maastikuarhitektuur; linna- ja maapiirkondade

planeerimine ja kujundamine;

10. Prototuba OÜ, tegevusvaldkond: inseneeria;

11. SafeToAct OÜ, tegevusvaldkond: teadustulemuste kommertsialiseerimine biorobootika

ja e-tervise valdkonnas;

12. NAFMarker OÜ, tegevusvaldkond: teadus- ja arendustegevus loodus- ja tehnikateaduste

vallas;

13. AbleTrace OÜ, tegevusvaldkond: teadustulemuste kommertsialiseerimine toodete ja

materjalide jälgitavustehnoloogia ning logistika valdkonnas.

Tehnoloogia arenduskeskused

Tehnoloogia arenduskeskused (TAK) on ülikoolide ja ettevõtete pikaajalisele koostööle

orienteeritud teadusasutused, mis on loodud avaliku sektori kaasabil. TAK tegeleb uute

tehnoloogiate arendamisega ning keskuses töötavad tippteadlased otsivad uusi ja innovaatilisi

tehnoloogilisi lahendusi just partnerettevõtetele olulistes valdkondades.

TTÜ osaleb viies arenduskeskuses:

1. OÜ ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskus, tegevusvaldkond: teadus- ja arendustegevus

elektroonikas, info- ja kommunikatsioonitehnoloogias;

2. MTÜ Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus, tegevusvaldkond: teadus- ja

arendustegevus bio- ja toidutehnoloogia valdkonnas;

3. AS Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus, tegevusvaldkond: tehnoloogiliste

platvormide väljaarendamine ning rakendamine vähktõve varasel diagnoosimisel ja

prognoosimisel;

4. Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogia Arenduskeskus,

tegevusvaldkond: äri ja tootmise planeerimise integreerimine tuginedes e-tootmise ja toote

elutsükli juhtimise süsteemidele;

67

5. OÜ Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus, tegevusvaldkond: tehnoloogiate väljatöötamine

tarkvara arendamise efektiivsuse ja kvaliteedi tõstmiseks.

Klastrid

Klaster on ettevõtjate või ettevõtjate, haridus- ja teadusasutuste ning teiste partnerite vaheline

kooslus, kellel on sarnased majandushuvid ja kes soovivad ühiselt ellu viia klastri algatusi.

Klastrialgatus on ühise tegevuse elluviimine ja pikaajalise strateegilise koostöö arendamine, mis

on suunatud klastri ettevõtjate ja teiste partnerite konkurentsivõime tõstmisele. Klastrite

programmi rahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist.

Ülikool osales 2014. a koostööpartnerina järgmistes klastrites: Eesti IKT klaster,

Logistikaklaster, Teedeehituse klaster, Medicine Estonia klaster, Jäätmete Taaskasutamise

klaster, IKT Demokeskuse ekspordiklaster, Tuuleenergia klaster, Väikelaevaehituse klaster,

Puiduehituse klaster, Puitmajade klaster, Tervisetehnoloogia klaster, Kaitsetööstuse klaster,

Rakuravi klaster, Finance Estonia klaster, Kosmosetehnoloogia klaster.

68

TEADUSTARISTU UUENDAMINE

Teadustaristu uuendamine on toimunud põhiliselt EL struktuurifondide 2007–2013 perioodiks

käivitatud meetme „Teadusaparatuuri ja -seadmete kaasajastamine“ raames käivitatud

alameetmete toetusel. 2014. a jätkusid alameetmete raames rahastatud projektid, uusi konkursse

ei toimunud.

- Alameede „Väikesemahulise teaduse infrastruktuuri kaasajastamine“.

Väikesemahulise teaduse infrastruktuuri (toetuse maksimaalne määr 64 000 eurot) kaasajastamist

rahastati Eesti TA asutuste teadusteemade sihtfinantseerimise ning institutsionaalse

uurimistoetuse (edaspidi IUT) rahastamise raames. TTÜ-s on viie vooru tulemusena (alates

2010. aastast) saanud rahastamist 63 projekti (toetuse kogusumma 3,5 mln eurot).

- Alameede „Teadus- ja arendusasutuste teadusaparatuuri ja seadmete kaasajastamine“.

Alameetme eesmärgiks on toetada Eesti TAI strateegia 2007–2013 prioriteetsete valdkondade

arengut. Alameetme raames toetatakse (toetused mahus 63 911–1 278 233 eurot) T&A

infrastruktuuri soetamist ja olemasoleva infrastruktuuri kaasajastamist ning nende tegevustega

otseselt või projekti elluviimise seisukohast põhjendatud ja olulisi tegevusi. Kokku on

alameetme raames rahastatud 14 projekti ja toetuse kogusumma on 8,8 mln eurot.

- Alameede „Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri kaasajastamine”.

Vt punkt 1.13 „Eesti teaduse teekaart“.

Tabel 5 Toetused TTÜ-le meetme „Teadusaparatuuri ja -seadmete kaasajastamine“

raames

Toetus TTÜ-le

(mln eurot)

Väikesemahuline infrastruktuur 3,47

TA asutuste infrastruktuuri

kaasajastamine 8,81

Riikliku tähtsusega infrastruktuuri

kaasajastamine 3,25

Teadus- ja arendustegevuseks vajaliku aparatuuri uuendamiseks tehtud investeeringud TTÜ-s

moodustasid 2014. aastal 3 mln eurot4, sellest teaduskonnad 1,5 mln eurot (tabel 3).

Joonis 15 Teadustaristu uuendamine TTÜ-s (mln eurot)

4 Aruandeaastal soetatud teadusaparatuur, mille maksumus on suurem kui 2000 eurot (arvestus alates 2010. aastast),

ei ole arvestatud büroomööbli ja kontoritarvete soetamist

2,99

1,98

3,84

4,66

5,54

3,02

0

1

2

3

4

5

6

2009 2010 2011 2012 2013 2014

69

TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE FINANTSEERIMISE ÜLDMAHT

TTÜ TA finantseerimise üldmaht moodustas 2014. aastal 36,41 mln eurot5 (2011. a 31,46 mln

eurot, 2012. a 36,33 mln eurot, 2013. a 37,78 mln eurot vt tabelid 5–6).

TTÜ TA strateegia sätestab tulemusnäitajates, et 2015. aastal moodustavad TA tulud 34,5 mln

eurot.

Joonis 16 TTÜ TA rahastamise dünaamika (mln eurot)

Teaduskondadest olid TA üldfinantseerimises edukamad infotehnoloogia teaduskond (5,3 mln

eurot), keemia- ja materjalitehnoloogia (4,6 mln eurot) ning matemaatika-loodusteaduskond (3,9

mln eurot).

Joonis 17 T&A finantseerimine TTÜ asutustes ja teaduskondades ühe akadeemilise personali

töötaja (täistöökoha arvestuses) kohta (tuhat eurot)

TA allikate lõikes oli suurim TA finantseerimine läbi SA Archimedes meetmete (tippkeskused,

riiklikud TA programmid, TA infrastruktuuri meetmed, DoRa ja doktorikoolide rahastamise

meetmed).

5 TTÜ T&A finantseerimise analüüs on tehtud koostöös eelarvetalitusega ning on kooskõlas ülikooli majandusaasta

aruandega

25,86

31,46

36,3338,78

36,4134,50

0,00

5,00

10,00

15,00

20,00

25,00

30,00

35,00

40,00

45,00

2010 2011 2012 2013 2014 2015

21,63

36,11

15,23

41,68

53,51

5,17

33,44

46,0645,69

72,75

80,93

31,22

6,92

0,00

10,00

20,00

30,00

40,00

50,00

60,00

70,00

80,00

90,00

70

Joonis 18 TA finantseerimine allikate lõikes (mln eurot).

TA kogutulu langus võrreldes 2013. aastaga on osaliselt tingitud struktuurfondide perioodi

lõppemisest. Suurim langus on SA Archimedes kaudu rahastatavate meetmete tulus (võrreldes

2013. aastaga vähenes finantseerimine 2,7 mln eurot), aga ka välisprojektide (EL) ning HTM

kaudu rahastamise mahud on vähenenud (2014. a alates ei arvestata HTM-i vahendite hulka

Raamatukogu tegevustulusid, mis laekuvad vastavalt tulemuslepingule).

Joonis 19 TTÜ T&A finantseerimise dünaamika allikate lõikes (mln eurot)

Haridusministeerium (sh, SF, BF,

raamatukogu) ; 4,01

ETAG (sh Mobilitas, IUT, PUT); 7,26

Archimedes (sh tippkeskused, RP, infra, dok.koolid,

DoRa); 11,60Kaitsemin; 1,03

Keskkonnamin (sh KIK,

Keskkonnaagnetuur, Keskkonnamet); 0,59

MKM (sh EAS, RIA, Maanteeamet,

Veeteede Amet); 2,45

Siselepingud (muu avalik sektor, sh

omavalitsused); 0,68

Siselepingud (äriühingud,konsult

teenus); 4,77

Välislepingud (äriühingud); 0,58

Välisrahastamine (muu, sh õppe-arendus); 3,43

3,80

7,169

11,007

14,32

11,60

9,90 9,77 9,668,85

4,01

5,27

6,68 6,96

5,50

3,432,69 2,95 3,14

4,12

4,77

2,032,45 2,62

3,49

7,26

0,83 0,511,22

0,74

2,14

1,13 1,23 1,07 1,20

2,61

0,220,70 0,65 0,53 0,58

0,00

2,00

4,00

6,00

8,00

10,00

12,00

14,00

16,00

2010 2011 2012 2013 2014

SA Archimedes

HTM

Välisrahastamine(EL programmid,TA asutused,fondid)Siselepingudäriühingutega,konsult, teenus

SA ETAG (sh IUTja PUT)

SA EAS

Siselepingud,muu avalik sektor

Välislepingudäriühingutega

71

INSTITUTSIONAALNE UURIMISTOETUS JA SIHTFINANTSEERIMINE

Institutsionaalne uurimistoetus

TTÜ taotles 2014. aastaks rahastamist 33 uurimisteemale. Positiivse otsuse said neist 16 teemat

kogusummas 3 032 000 eurot (uurimistoetus).

− IUT19-01, teema juht Jaan Raik, teema nimetus „Usaldusväärsed mitmetuumalised

arvutisüsteemid“;

− IUT19-02, teema juht Ivo Fridolin, teema nimetus „Biooptilised ja bioelektrilised

signaalid meditsiinitehnikas“;

− IUT19-03, teema juht Erkki Truve, teema nimetus „Taim-patogeen molekulaarsed

interaktsioonid“;

− IUT19-04, teema juht Malle Krunks, teema nimetus „Õhukesed kiled ja nanomaterjalid

keemilistel vedeliksadestusmeetoditel uue põlvkonna fotovoltseadistele“;

− IUT19-06, teema juht Urmas Lips, teema nimetus „Erinevat mastaapi füüsikaliste

protsesside mõju biogeokeemilise signaali dünaamikale stratifitseeritud Läänemeres“;

− IUT19-08, teema juht Peep Palumaa, teema nimetus „Struktuurne ja meditsiiniline

metalloproteoomika“;

− IUT19-09, teema juht Nigulas Samel, teema nimetus „Lipiidide ja lipoproteiinide

metabolismi struktuursed ja regulatoorsed aspektid“;

− IUT19-11, teema juht Mart Min, teema nimetus „Impedants-spektroskoopia põhine

objektide identifitseerimine ja juhtimine: signaalid, algoritmid, energiasäästlikud

lahendused“;

− IUT19-13, teema juht Wolfgang Johannes Max Drechsler, teema nimetus „Väljakutsed

riigi moderniseerimisele 21. sajandi Euroopas: teoreetilise arengud ja

tulevikustsenaariumid“;

− IUT19-17, teema juht Tiit Koppel, teema nimetus „Dünaamilised protsessid

hüdraulilistes võrkudes, merekonstruktsioonides ja –keskkonnas“;

− IUT19-18, teema juht Tõnis Timmusk, teema nimetus „Geeniekspressiooni ja

signaaliülekande regulatsioon närvisüsteemis ja selle patoloogiates“;

− IUT19-22, teema juht Rein Vaikmäe, teema nimetus „Balti Arteesiabasseini põhjavee

geofiltratsiooni ajalugu, selles salvestunud paleokliima ja inimmõju andmed:

hüdrogeokeemilise teabe ja modelleerimise süntees“;

− IUT19-27, teema juht Toomas Paalme, teema nimetus „Süsteemibioloogia rakendused

toiduteaduses ja –tehnoloogias“;

− IUT19-28, teema juht Maarja Grossberg, teema nimetus „Uued materjalid ja

tehnoloogiad päikeseenergeetikale“;

− IUT19-29, teema juht Jakob Kübarsepp, teema nimetus „Mitmeastmeliselt struktureeritud

keraamika-baasil komposiitmaterjalid kasutamiseks ekstreemtingimustes“;

− IUT19-32, teema juht Margus Lopp, teema nimetus „Suunatud asümmeetriline

katalüütiline süntees: kompleksne integreeritud käsitlus“.

Jätkusid kolm 2013. aastal alustanud teemat:

− IUT115, teema juht Targo Kalamees, teema nimetus „Liginullenergia hoonete

lahendused ja nende rakendamine hoonete renoveerimisel“;

− IUT107, teema juht Marina Trapido, teema nimetus „Keemiatehnikapõhine lähenemisviis

prioriteetsete saasteainete ja uute esilekerkivate mikrosaasteainete kõrvaldamisele

veest/reoveest ja pinnasest: täiustatud oksüdatsioonitehnoloogiate kasutamine ja

optimeerimine“;

− IUT108, teema juht Siim Veski, teema nimetus „Pärastjääaja paleoökoloogia ja -kliima

Balti regioonis“ .

TTÜ-le eraldatud institutsionaalse uurimistoetuse kogusumma oli 2014. aastal 4,46 mln eurot

(sellest uurimistoetus 3,49 mln eurot).

72

Sihtfinantseerimine

Kuni teemade lõpptähtajani jätkuvad sihtfinantseeritavad teadusteemad, TTÜ-le eraldati teemade

täitmiseks 1,03 mln eurot.

Eestis tervikuna moodustas IUT maht 19,31 mln eurot (uurimistoetus) ning sihtfinantseerimine

4,16 mln eurot. Kokku oli IUT ja sihtfinantseerimise rahastamine 2014. aastal (ilma

infrastruktuuri ja taristu ülalpidamiskuludeta) 23,48 mln eurot. TTÜ maht moodustas sellest 4,51

mln eurot.

Joonis 20 Eesti suuremate ülikoolide IUT ja sihtfinantseerimise mahtude osakaalu dünaamika

aastatel 2009−2014 (alus HTM käskkirjad)

Joonis 21 IUT (alates 2013. a) ja sihtfinantseerimise mahtude dünaamika kokku TTÜ-s

aastate lõikes (mln eurot):

Joonis 22 IUT ja sihtfinantseerimise dünaamika 2013-2014 TTÜ teaduskondades

23,9% 24,0% 23,5% 23,7% 22,6%19,2%

48,4% 48,8% 49,5% 50,6%53,2%

55,8%

6,1% 5,9% 5,7% 5,1% 4,3% 4,1%7,6% 7,4% 7,4% 6,9% 7,1% 6,9%

0,0%

10,0%

20,0%

30,0%

40,0%

50,0%

60,0%

2009 2010 2011 2012 2013 2014

TTÜ TÜ TLÜ EMÜ

4,03

4,58

6,24

5,71 5,53 5,41 5,44 5,31

4,51

0,00

1,00

2,00

3,00

4,00

5,00

6,00

7,00

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

73

Joonis 23 IUT ja sihtfinantseerimise dünaamika ühe akadeemilise töötja (täistööaja

arvestuses) kohta teaduskondades ja asutustes (tuhat eurot).

Joonis 24 IUT ja sihtfinantseerimise dünaamika ühe akadeemilise töötaja (täistööaja

arvestuses) kohta TTÜ-s (tuhat eurot)

275

85 99

776

902

42

1 392

447385

741

165

0

267

85 128

654

924

42

1 140

364 348245 230

88

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

Kokku IUT ja SF 2013 Kokku IUT ja SF 2014

0,000

2,000

4,000

6,000

8,000

10,000

12,000

14,000

16,000

2010 2011 2012 2013 2014

6,3405,943 5,903 5,839 5,763

4,783

0,000

1,000

2,000

3,000

4,000

5,000

6,000

7,000

2009 2010 2011 2012 2013 2014

74

Tuumiktaristu

Tuumiktaristu on teadus- ja arendusasutusele kuuluv uurimisteemade täitmiseks vajalik taristu,

mis on loodud avalikes huvides ja mida teadusasutuse kehtestatud tingimustel on võimalik

kasutada ka teistel isikutel. Tuumiktaristu koondab kõrgetasemelist teadusaparatuuri või

tehnoloogiaid ning kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu, sellise taristu põhifunktsiooniks on

teenindada oma ekspertiisi ja analüütiliste võimalustega valdkonna teadlasi, uurimis- ja

arendusgruppe teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtlussektoris.

Tuumiktaristud moodustatakse erinevate teadusasutuste koostöös ning nende eesmärk on

lähiaastatel investeeringute abil oma võimekust tõsta. Tuumiktaristu toetust võib kasutada ainult

tuumiktaristu asutustevahelise ühiskasutuse kulude katmiseks.

Tuginedes haridus- ja teadusministri 27.12.2011 määruse nr 73 „Institutsionaalse uurimistoetuse

taotlemise määramise ja selle mahu muutmise tingimused ja kord“ § 3 lõikele 2 kinnitas ETAg-i

juhatus 28.02.2013 käskkirjaga tuumiktaristu loendi. Loendisse kuuluvad järgmised TTÜ-ga

seotud objektid, mida rahastati vastavalt sõlmitud konsortsiumlepingute lisadele:

- Eesti keeleressursside keskus (TÜ);

- Eesti Keskkonnaobservatoorium (TÜ);

- Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur (TÜ);

- Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik (TÜ);

- Nanomaterjalid – uuringud ja rakendused (TÜ).

75

TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE BAASFINANTSEERIMINE

Teaduse baasfinantseerimine eraldatakse positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutusele

kolme varasema aasta tulemuslikkuse alusel. Antud rahastamisinstrument võimaldab asutusel

endal otsustada, milliste konkreetsete teadus- ja arendustegevuste (edaspidi T&A) toetamiseks

raha kasutatakse.

Haridus- ja Teadusministeerium kinnitas ministri 3.01.2014 käskkirjaga nr 2 T&A

baasfinantseerimise jaotuse Eestis, millest TTÜ-le eraldati 1,93 mln eurot.

Tabel 6 TTÜ ja tema T&A asutustele tehtud baasfinantseerimise eraldised (tuhat eurot) ja

nende dünaamika (võrdluseks on esitatud andmed ka teiste Eesti suuremate ülikoolide

kohta)

2011 2012 2013 2014

Muutus

2013-14

(%)

Osatähtsus kogu baasis (%)

2011 2012 2013 2014

TTÜ KOKKU

(tuh eurot) 1 545,88 1 508,14 1 553,06 1 930,14 24,3% 21,5% 21,1% 21,7% 22,9%

Teaduskonnad 1 199,70 1 163,05 1 189,66 1 529,59 28,6%

Geoloogia

Instituut 96,90 90,42 80,42 89,20 10,9%

Küberneetika

Instituut 157,68 159,64 147,31 119,71 -18,7%

Meresüsteemide

Instituut 70,87 64,11 86,34 128,67 49,0%

Tehnomeedikum 20,73 31,18 49,34 62,97 27,6%

TLÜ KOKKU 471,92 533,44 547,40 657,06 20,0% 6,6% 7,5% 7,6% 7,8%

EMÜ KOKKU 627,92 632,92 611,01 700,53 14,7% 8,7% 8,8% 8,5% 8,3%

TÜ KOKKU 3 401,99 3 357,13 3 295,91 3 699,49 12,2% 47,4% 46,9% 46,0% 44,0%

Baasi kogufi-

nantseerimine 7 183,99 7 159,92 7 159,92 8 413,93 17,5%

Joonis 25 Baasfinantseermise mahu osakaalud Eesti suuremates ülikoolides (%, alus HTM

käskkiri)

TTÜ nõukogu määrusega 25.01.2011 (muudetud TTÜ nõukogu 18.06.2013 määrusega nr 8,

17.12.2013 määrusega nr 13 ja 21.01.2014 määrusega nr 1) on TTÜ-s kehtestatud teadus- ja

8,5% 8,4% 8,7% 8,8% 8,5%8,3%

5,0% 5,8% 6,6% 7,5% 7,6% 7,8%

22,7% 22,8% 21,5% 21,1% 21,7% 22,9%

47,9% 47,5% 47,4% 46,9% 46,0%44,0%

0,0%

10,0%

20,0%

30,0%

40,0%

50,0%

60,0%

2009 2010 2011 2012 2013 2014

EMÜ TLÜ TTÜ TÜ

76

arendustegevuse (edaspidi TA) baasfinantseerimise määramise tingimused ja kord (seletuskirja

lisa 1), mille alusel kasutas TTÜ TA baasfinantseerimiseks eraldatud raha oma strateegiliste

arengueesmärkide realiseerimiseks finantseerides:

- asutusi, teaduskondi (osakaal 2014. a baasfinantseerimisest TTÜ-s 36%);

- üleülikoolilisi TA projekte (sh infra kaasfinantseerimine ja reserv) (22%)

- toetusfondi (42%).

Tabel 7 Baasfinantseerimise vahendite jaotus TTÜ-s 2011−2014 (osakaal %)

2011 2012 2013 2014

Teaduskondadele ja

asutustele 37% 38% 38% 36%

Üleülikoolilised

projektid, infra

kaasfinantseerimine jm) 32% 41% 33% 22%

Toetusfond 31% 21% 29% 42%

Joonis 26 Baasfinantseerimise vahendite jaotus TTÜ-s 2011−2014 (tuhat eurot)

Tabel 8 Baasfinantseerimise vahendite kasutamine TTÜ-s 2014. a (tuhat eurot)

2014

Üleülikoolilised projektid: 299,000

Spinno kaasfinantseerimine 30,000

IOM 18,500

Ülikooli juhtimises osalevate teadlaste töörühmade

toetamine 28,700

Motivatsioonisüsteem 17,000

Doktorikoolide kaasfinantseerimine 32,000

Raamatukogu teavikud 86,100

DoRa kaasfinantseerimine 80,300

Ülikooli ajakirjade toetamine 6,400

Teadusprojektide toetusfond 809,573

0,0

100,0

200,0

300,0

400,0

500,0

600,0

700,0

800,0

900,0

1 000,0

Üleülikoolilisedprojektid:

Toetusfond Asutused Teaduskonnadja kolledžid

Infra kaasfin

2011 2012 2013 2014

77

Asutuste baasfinantseerimine 400,550

Teaduskondade baasfinantseerimine 286,017

Infra kaasfinanatseerimine 35,000

T&A teekaardi kaasfinantseerimine

Puudujääkide katmise reserv 100,000

KOKKU 1 930,140

TTÜ asutustele riigieelarvest eraldatud baasfinantseerimise kasutamise kord on sätestatud TTÜ

asutuste nõukogu/teadusnõukogu poolt.

TTÜ teaduskondadele ja kolledžitele eraldati vastavalt nõukogu määruses toodud sätetele 20%

TTÜ baasfinantseerimisest, millest on maha arvestatud TTÜ asutustele eraldatud

baasfinantseerimine.

Teaduskonnad ja asutused kasutasid neile eraldatud baasfinantseerimist peamiselt sise- ja

välisriiklike projektide kaasfinantseerimise katmiseks ning infrastruktuuri ajakohastamiseks,

samuti ka konverentside kaasfinantseerimiseks.

Toetusfondi vahendeid kasutati tippteaduse toetamiseks, talendikate noorteadlaste toetamiseks ja

teadusprojektide finantseerimiseks ning erandkorras uurimisgruppide finantseerimiseks.

Aruandeaastal rahastati viit tippteadlast. Tippteadlaste rahastamiseks tegi ettepaneku

teadusprorektor ning kriteeriumiteks olid:

teadusartiklite avaldamine kõrgetasemelistes ajakirjades;

kuulumine oma valdkonna maailma 1% enimtsiteeritud teadlaste hulka;

doktorantide edukas juhendamine viimase viie aasta jooksul;

ettevõtetega sõlmitud lepingute kaudu eelneval aastal enim lepingulist tulu toonud

teadlane.

Talendikate noorteadlaste toetamiseks ning teadusprojektide finantseerimiseks kuulutas

teadusprorektor välja konkursi. Konkursile laekus kokku 26 taotlust ning neid hindasid eksperdid

väljaspoolt Eestit.

Teadusprorektori ettepanekud tippteadlaste rahastamiseks ning konkursile laekunud taotlused

koos eksperthinnangutega arutas läbi ülikooli nõukogu teaduskomisjon 5.06 2014 toimunud

koosolekul. Komisjon tegi ettepaneku avada 2014. aastal seitse uut projekti (sh 2 noorteadlase

toetamiseks).

Toetusfondist eraldati uutele teadusprojektidele ning noorteadlaste toetamiseks ja aruandeaastal

jätkuvate teemade ja projektide täitmiseks ning tippteaduse toetamiseks 475 670 eurot.

Alates 2014. aastast sätestati TTÜ määruse muudatusega võimalus erandjuhul teadusprorektori

põhjendatud ettepanekul finantseerida uurimisgruppe konkursiväliselt (määruse § 4 lg 6).

Ettepanekud arutas läbi teaduskomisjon (9.01.2014 ja 6.02.2014) ning tegi rektorile ettepaneku

toetuse eraldamise ja suuruse kohta. 2014. aastal finantseeriti seitset uurimisgruppi summas

290 400 eurot.

Tabel 9 2014. a toetusfondist toetatud projektid ja uurimisrühmad

Teadusteemad: Teema juht

Noorteadlaste toetamine

Pinge asümmeetria tasandamise meetodid tarkades elektrivõrkudes Jako Kilter

Kolmetasandilisel kvaasi-impedants tüüpi vaheldil põhineva

multifunktsionaalse päikeseelemendi muunduri uurimine, väljatöötamine

ja optimeerimine Janis Zakis

78

Keemilistel meetoditel kasvatatud metalli oksiidide õhukesed kiled

elektroonikaseadistele Ilona Oja Acik

Uued käelised poolkukurbituriilid Riina Aav

Kuidas seletada poliitika muutusi: finants- ja fiskaalbürokraatia Balti

regioonis Ringa Raudla

Internetis hääletamise „tõendatavus“, selle põhjuslikkus ja elluviimise

modaalsused – juhtumite uuring Eesti, Norra ja Šveitsi näitel Robert Krimmer

Jätkusuutliku koostööd tõhustava kontseptuaalse mudeli väljatöötamine

ja rakendamine VKE-s masinaehituse valdkonnas

Eduard

Ševtšenko

Teadusprojektid

Arvutusmeetod laeva karilesõidu ja kokkupõrke vigastuste kiireks

hindamiseks Kristjan Tabri

Elektrimootorajamite projekteerimis- ja optimeerimismetodoloogia Anouar Belahcen

Tööturu institutsioonide ja poliitikameetmete majanduslikud mõjud Tairi Rõõm

Valgukinaas ULK3 struktuur-funktsionaalsed uuringud Marko Piirsoo

Kivimi raimamine ja rikastamise valikmeetoditega Ingo Valgma

Uuendusliku ettevõtlusõppe ja ettevõtliku teadusülikooli kontseptsiooni

arendamine Urve Venesaar

Raamistik inimmotoorika kvantitatiivseks analüüsiks Sven Nõmm

Riist- ja tarkvaralised lahendused kognitiivsetele sardvõrksüsteemidele

Yannick Le

Moullec

Tippteaduse toetamine

Professor Dieter Meissneri juhitava uurimisgrupi toetamine

Professor Margus Viigimaa uurimigrupi toetamine

Juhtivteadur Aivar Lõokese uurimisgrupi toetamine

Juhtivteadur Tõnu Pihu uurimisgrupi toetamine

Professor Raivo Vilu uurimisgrupi toetamine

Erandjuhul uurimisrühmade toetamine

Professor Mihkel Kaljuranna juhitav uurimisgrupp

Juhtivteadur Merike Kelve uurimisgrupp

Juhtivteadur Rein Kuusiku uurimisgrupp

Vanemteadur Jürgo-Sören Predeni uurimisgrupp

Professor Mart Tamre uurimisgrupp

Vanemteadur Ülo Rudi uurimisgrupp

Vanemteadur Omar Parve uurimisgrupp

79

Joonis 27 Baasfinantseerimise mahu dünaamika TTÜ-s (mln eurot)

0,82

1,06

1,32

1,83 1,761,64

1,55 1,51 1,55

1,93

0,00

0,50

1,00

1,50

2,00

2,50

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

80

FINANTSEERIMINE HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI EELARVEST

Summaarne TTÜ finantseerimine riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) eelarve

kaudu moodustas 2014. aastal 8,52 mln eurot.

Tabel 10 HTM kaudu TTÜ teadus- ja arendustegevuse finantseerimine

mln eurot

Teadusteemade sihtfinantseerimine 1,03

Institutsionaalne uurimistoetus 3,49

IUT-ga kaasnev taristu ülalpidamiskulu 0,97

Tuumiktaristu toetus (IUT-ga seotud) 0,05

Baasfinantseerimine 1,93

Teaduskollektsioonid 0,06

Riiklik programm „Eesti keeletehnoloogia 2011–2017“ 0,14

Infrastruktuuri kulud 0,30

Teadusraamatukogule6 teadusinfo hankimine 0,55

Joonis 28 TTÜ TA finantseerimine HTM eelarvest (mln eurot)

6 Alates 2014. a ei näidata T&A tegevuse juures raamatukogu tegevustulusid, mis laekuvad vastavalt tulemuslepingule

9,909,77

9,669,43

8,52

7,50

8,00

8,50

9,00

9,50

10,00

10,50

2010 2011 2012 2013 2014

81

SA ETAg MEETMETE KAUDU RAHASTAMINE

Personaalsed uurimistoetused

TTÜ teadlased esitasid 2014. aastaks 67 personaalse uurimistoetuse (edaspidi PUT) taotlust,

millest rahastati seitse uurimisteemat kogusummas 380 080 eurot (koos üldkululõivuga).

Jätkusid ka kuus 2013. aastal alustanud uurimisteemat. Kokku moodustas personaalsete

uurimistoetuste summa TTÜ-s 760 187 eurot.

Eestis eraldati 2014. a PUT-de rahastamiseks kokku 3,59 mln eurot, sellest TTÜ osa moodustas

21,15% (Tartu Ülikool 62,84%, Tallinna Ülikool 3,29%).

Joonis 29 PUT-de rahastamine 2013–2014 Eesti suuremates ülikoolides (tuh eurot)

Grandid

Jätkus endiste ETF grantide rahastamine kuni nende lõpptähtajani. TTÜ teadlastele eraldatud

grantide maht 2014. aastal moodustas 902,62 tuhat eurot, sellest teadustöö kuludeks 752,18 tuhat

eurot, TTÜ üldkulude katteks (üldkululõiv) 150,44 tuhat eurot. Kokku täideti TTÜ-s 79 granti.

Täiendavalt traditsioonilistele grantidele rahastati SA ETAg erinevate meetmete kaudu 2014.

aastal veel järgmisi projekte:

Mobilitas tippteadlase grandid (vt „Tippteadlased ja välisprofessorid“).

Mobilitas järeldoktori grandid:

- Oleksandr Husev (elektrotehnika instituut, juhendaja Dmitri Vinnikov), „Research, design

and implementation of qZS-derived DC/DC and multilevel DC/AC converters“;

- Alexandr Svetlicinii (õiguse instituut, juhendaja Tanel Kerikmäe), „Transplantation of the

EU competition rules and standards in a small market economy: case of Estonia from

regional, EU and international perspective“;

- Merit Kindsigo (anorgaaniliste materjalide teaduslabor, juhendaja Rein Kuusik),

„Põlevkivituha taaskasutus: pidevprotsesside arendus happeliste gaaside emissiooni

vähendamiseks ja sadestatud kaltsiumkarbonaadi saamiseks“;

- Naidu Revathi (materjaliteaduse instituut, juhendaja Olga Volobujeva), „Cu2ZnSn(SSe)4

õhukesed kiled päikeseenergeetikale“;

- Julia Gusca (soojustehnika instituut, juhendaja Andres Siirde), „Integrated Assessment

Analysis of Greenhouse Gases Emissions of Estonian Energy Production Sector“;

- Anu Ploom (keemiainstituut, juhendaja Margus Lopp), „Structure-reactivity relationships in

reactions at atoms of the third period elements“;

- Mari Palgi (geenitehnoloogia instituut, juhendaja Tõnis Timmusk), „Molecular studies of

bHLH transcription factor daughterless and its mammalian homologue TCF4 in Drosophila“;

118 118

380

760

1 343

2 259

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

2013 2014

TLÜ TTÜ TÜ

82

- Petra Tonarova (Geoloogia Instituut, juhendaja Olle Hints), „Diversification and

biogeography of Silurian jawed polychaetes“;

- Irina Nikolkina (Küberneetika Instituut, juhendaja Tarmo Soomere), „Ekstreemsete lainetuse

tingimuste ja sündmuste statistika Eesti rannavetes“.

ERMOS järeldoktori grandid:

- Irma Bogdanoviciene (anorgaaniliste materjalide teaduslabor, juhendaja Kaia Tõnsuaadu),

„Sorption of bio-molecules on synthetic Ca hydroxyapatites doped with metal ions“;

- Illia Krasnou (polümeermaterjalide instituut, juhendaja Andres Krumme), „Flow-induced

crystallization and rheology of polyester amides and their composites“;

- Fabio Auriemma (masinaehituse instituut, juhendaja Hans Rämmal), „Micro-grooved panels:

a novel technology for effective noise cancellation;

- Olya Bershtein (matemaatikainstituut, juhendaja Eugen Paal), „Kvant-Harish_Chandra

moodulite geomeetrilised realisatsioonid, mittekommutatiivne kompleks ja harmooniline

analüüs“.

EMP ja Norra finantsmehhanismid:

- Aleksander Kartušinski (mitmefaasiliste keskkondade füüsika teaduslabor, University of

Bergen), „Kahefaasiliste kanal-vooluste modelleerimine DNS ja 3D Reynoldsi nihkepingete

meetoditega, arvestades osakestevahelisi põrkeid ja võimalikud rakendused“;

- Rainer Kattel (R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut, University of Oslo, Hedmark

University College) „Kuidas seletada poliitika muutusi: finants- ja fiskaalbürokraatia

Läänemere regioonis“;

- Tõnis Timmusk (geenitehnoloogia instituut, University of Bergen) „Sünaptilise plastilisuse

võtmegeenide BDNF ja Arc aktiivsusest sõltuv regulatsioon“.

Eesti-Prantsuse ühisprogrammi „G.F.Parrot” reisigrandid (2013–2014):

- Aleksander Klauson (mehaanikainstituut) „Avamere tuuliku poolt tekitatava allveemüra

modelleerimine ja analüüs”;

- Tõnis Kanger (keemiainstituut) „Kaltsiumhüdroksüapatiidid kui efektiivsed katalüsaatorid

rohelises keemias“;

- Maris Tõnso (Küberneetika Instituut) „Arvutialgebra, sümbolarvutus ja automaatjuhtimine”.

Taiwani ja Eesti koostöölepingu raames rahastati Ago Samosoni reisgranti Taiwani projekti

„Development of nitrogen-14 overtone spectroscopy and ultrafast magic angle spinning for

applications in biological solid-state NMR“ raames (7.12.2013–19.02.2014)

EL ühiste tehnoloogiaalgatuste (Joint Technology Initiative) meetmest rahastatakse projekti

„Iseorganiseeruv intelligentne vahevara platvorm tootmis- ja logistikaettevõtete jaoks“, Leo

Mõtus (automaatikainstituut).

83

FINANTSEERIMINE SISERIIKLIKE LEPINGUTE KAUDU

TA siseriiklik rahastamine jagunes 2014. aastal järgmiselt:

- lepingud äriühingutega 2,06 mln eurot (2013. a 1,75 mln eurot);

- lepingud avaliku sektori institutsioonidega 2 mln eurot (2013. a 1,18 mln eurot);

- lepingud KIK-ga 0,48 mln eurot (2013. a 0,18 mln eurot);

- lepingud PRIA-ga 0,002 mln eurot;

- ministeeriumide (va HTM) poolt rahastatud riiklikud programmid 0,12 mln eurot (2013. a

0,08 mln eurot);

- EAS arendustoetused (sh Spinno) 2,14 mln eurot (2012. a 0,74 mln eurot);

- TA-ga seotud teenused ja konsultatsioonid7 ettevõtetele ja organisatsioonidele 2,71 mln eurot

(2013. a 2,37 mln eurot).

SA Archimedes meetmete kaudu laekus TTÜ-le 2014. aastal 11,6 mln eurot.

Joonis 30 Siseriiklik rahastamine 2010–2014 (mln eurot)

Tabel 11 Enim lepingulist tulu toonud siseriiklikud ettevõtted 2014

2014 TULU (€)

Eesti Energia AS8 651 804

Elering AS 359 300

Ericsson Eesti AS 73 160

Crystalsol OÜ 61 266

Viru Keemia Grupp AS9 53 107

TTÜ arengukavas ja TA strateegias on sätestatud ettevõtetega10 sõlmitud lepingute mahu

kasvamine 2015. aastaks 5,2 mln euroni (moodustab 15% TA eelarvest). 2014. aastal oli vastav

näitaja 5,35 mln eurot (osakaal TA eelarvest 14,70%).

7 Raamatupidamises SS, S, K ja 01 objektid, kuhu on kantud tulu teadustegevusest (sh T&A-ga seotud teenused arvete

alusel, sh HITSA kaudu rahastatava IT- akadeemia tulu 2013. a 1,2 mln eurot, 2014. a 1,4 mln eurot) 8 Eesti Energia AS, EE Narva Elektrijaamad AS, EE Kaevandused AS, EE Õlitööstuse AS; EE Elektrilevi OÜ 9 Viru Keemia Grupp AS, VKG Energia OÜ, VKG Kaevandused OÜ, VKG OIL AS 10 Lepingud ettevõtetega, teenused ja konsultatsioonid (raamatupidamises SS, S, K ja 01 objektid, kuhu on kantud tulu

teadustegevusest, sh T&A-ga seotud teenused arvete alusel, sh HITSA kaudu rahastatava IT- akadeemia tulu 2013.

a 1,2 mln eurot, 2014. a 1,4 mln eurot), lepingud välisettevõtetega

SA EAStoetused

SAArchimed

es

KIK,PRIA,

min-de (vaHTM) RP-

d

Lepingudavaliku

sektoriga(min-d,

omavalitsused)

Lepingudäriühingut

ega

Konsultatsioonid jateenused

2010 815 3 798 428 873 1 287 1 232

2011 514 7 169 299 929 1 518 1 430

2012 1 218 11 007 275 790 1 624 1 518

2013 739 14 323 18 1 180 1 751 2 373

2014 2 142 11 599 603 2 006 2 058 2 710

02 0004 0006 0008 000

10 00012 00014 00016 000

84

Joonis 31 Ettevõtetega (sh välisriiklikud ettevõtted) sõlmitud lepingute ning teenuste ja

konsultatsioonide (arvete alusel) mahu dünaamika (maht mln eurot ja osakaal %).

Joonis 32 Siseriiklike lepingute (sise- ja välisriiklikud lepingud ettevõtetega, teenused ja

konsultatsioonid) TTÜ teaduskondades ja asutustes (tuh eurot)

Joonis 33 Siseriiklike lepingute (sise- ja välisriiklikud lepingud ettevõtetega, teenused ja

konsultatsioonid) TTÜ teaduskondades ja asutustes ühe akadeemilise personali täidetud

ametikoha kohta (tuh eurot)

2,73

3,65 3,79

4,65

5,355,2

10,60%

11,59% 10,44%

11,99%

14,70%15,00%

0,00%

2,00%

4,00%

6,00%

8,00%

10,00%

12,00%

14,00%

16,00%

0,00

1,00

2,00

3,00

4,00

5,00

6,00

2010 2011 2012 2013 2014 2015

KOKKU (mln eurot) osakaal

516

722

10

1 695

283

73 76

1 141

41 3

18489

12 18 0

16055

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

1 800

5,95

16,04

0,15

13,24

3,34

0,770,65

15,03

1,490,07

7,43

3,80

0,62

3,27

0,00

4,63

1,01

0,00

2,00

4,00

6,00

8,00

10,00

12,00

14,00

16,00

18,00

85

EL STRUKTUURFONDIDE RAHASTAMISOTSUSED

Riigikogu võttis 04.06.2014 vastu perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse, millega

reguleeritakse ka Euroopa Liidu struktuurivahendite, sh teadus- ja arendustegevuse suunatud

vahendite kasutamist 2020. aastani.

Aastal 2014 jätkusid struktuurifondide rahastuse saanud projektid/programmid DoRa, Mobilitas,

SA Archimedes poolt rakendatavad projektid (vt „Tippteadlased ja välisprofessorid“, „Teaduse

tippkeskused“, „Eesti teaduse teekaart“, „Riiklikud programmid“, „Doktorikoolid“ ja „ETAg

meetmete kaudu rahastamine“).

Programmi DoRa alategevused:

Tegevus 2 (Kõrghariduse kvaliteedi parandamine läbi välisõppejõudude kaasamise, vt

„Tippteadlased ja välisprofessorid“).

Tegevust laiendati kahe alategevusega:

- tegevus 2.2 Külalisõppejõudude õppevisiidid Eesti kõrgkoolidesse (1–0 kuud);

- tegevus 2.3 Eesti õppejõudude õppevisiidid väliskõrgkoolidesse (1–6 kuud).

Alategevuste võimalusi on kasutatud aktiivselt.

Alategevuse 2.2 Külalisõppejõudude õppevisiidid Eesti kõrgkoolidesse raames toetatakse

külalisõppejõu lühiajalist (1–10 kuud) töötamist meie kõrgkoolides ja rakenduskõrgkoolides.

2014. aastal olid TTÜs:

- Erwan Rauwel (Universitet I Oslo, Norra) Tartu Kolledžis;

- Ilja Galkin ( Rigas Tehniska Universitate, Läti) elektrotehnika instituudis;

- Karin Jõeveer (London School of Economics, Suurbritannia) rahanduse ja

majandusteooria instituudis;

- Lucio Tommaso De Paolis (Universita del Salento, Itaalia) Thomas Johann Seebecki

elektroonikainstituudis;

- Sergiy Martynenko (Kharkiv National Aerospace University, Ukraina) arvutitehnika

instituudis.

Alategevuse 2.3. raames viibisid väliskõrgkoolides:

- Alvar Soesoo ja Sigrid Hade Turu Akadeemias, Soomes;

- Katarina Pijetlovic St Johns University, USAs;

- Kadri Männasoo Universität Hamburg, Saksamaal;

- Tiina Randma-Liiv Florida International University, USAs;

- Aaro Hazak Federal University of Rio de Janeiro, Brasiilias;

- Ringa Raudla University of North Carolina ar Charlotte, USAs.

Tegevused 3, 4, 5, 6 ja 8 – vt „Teaduskraadide kaitsmine“ peatükk „Doktorantide mobiilsus“.

Tegevus 7 (Magistrantide õpiränne) raames on ainekursuste ja praktika läbimiseks välismaa

kõrgkoolides saanud toetust 22 magistranti. TTÜ-le eraldatud kvoot ja summa on 100% ära

kasutatud. Valitud sihtkohtadeks olid Euroopa ülikoolide kõrval ka Taiwan, Lõuna-Korea ja

USA ülikoolid.

„Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Eesti teadus- ja

arendustegevuse konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning

teadusasutuste kaasajastamise kaudu“ meetme „Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide

õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamine“ raames jätkub 2010. aastal

rahastamisotsuse saanud projekti „Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja tehnikateaduste

hoonestik“ elluviimine. Toetuse suurus ülikoolile oli 10,79 mln eurot (168,9 mln krooni).

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

86

2014. aastal valmis ja avati pidulikult TTÜ Särghaua maateaduste ja keskkonnatehnoloogia

õppekeskus, mille finantseerijaks oli KIK.

Kokku moodustas struktuurfondidest (SA Archimedes, SA EAS, KIK, PRIA ja Mobilitas

programmid) TA rahastamine TTÜ-s 2014. aastal 15,06 mln eurot (2012. a 13, 29 mln eurot,

2013. a 15,97 mln eurot).

Joonis 34 Struktuurfondide rahastamine TTÜ-s (mln eurot)

Joonis 35 Struktuurfondide rahastamise osakaal TTÜ T&A eelarves

25,86

31,46

36,3338,78

36,41

5,488,77

13,2915,97 15,06

0,00

5,00

10,00

15,00

20,00

25,00

30,00

35,00

40,00

45,00

2010 2011 2012 2013 2014

TA tulude maht sh EL str.fondid

0,00%

5,00%

10,00%

15,00%

20,00%

25,00%

30,00%

35,00%

40,00%

45,00%

0,00

5,00

10,00

15,00

20,00

25,00

30,00

35,00

40,00

45,00

2009 2010 2011 2012 2013 2014

TA tulude maht str.fondide osakaal

87

RAHVUSVAHELINE TEADUSKOOSTÖÖ

Käimasolevaid välisprojekte oli 2014. a TTÜ-s 116, TTÜ oli koordinaatoriks 24 projektis.

Uusi rahvusvahelisi projekte registreeriti teadusosakonnas 49, neist seitse raamprogrammi

raames:

- „Board and SoC Test Instrumentation for Ageing and No-Failure-Found (BASTION)“,

arvutitehnika instituut, J. Raik;

- „European Academy for Marine and Underwater Robotics (ROBOCADEMY)“, biorobootika

keskus, M. Kruusmaa;

- „Cost-reduction through material optimisation and higher energy output of solar photovaltic

modules - joining Europe's research and development efforts in support of its PV industry

(CHEETAH)“, materjaliteaduse instituut, M. Grossberg;

- „Excellent Tallinna University of Technology Research Chair in Green Chemistry and

Technology (TUTIC-Green)“, keemiainstituut, M. Koel;

- „Management of mental health disorders through advanced technology and services -

telehealth for the mind (MASTERMIND)“, eMeditsiini laboratoorium, P. Ross;

- „Economic impacts of Cybercrime (E-CRIME)“, arvutiteaduse instituut, M. Kääramees;

- „Pre-operational Marine Service Continuity in Transition towards Copernicus (MyOcean

FO)“, Meresüsteemide Instituut, J. Elken.

2014. aastal sõlmiti järgmised H2020 lepingud:

- „Development and advanced prefabrication of innovative, multifunctional building envelope

elements for MOdular REtrofitting and CONNECTions (MoreConnect)“, ehitiste

projekteerimise instituut, T. Kalamees;

- „Integrated Modelling, Fault Management, Verification and Reliable Design

(IMMORTAL)“, arvutitehnika instituut, J. Raik;

- „Around the Caspian: a doctoral training for future experts in development and cooperation

with focus on the Caspian regioon (CASPIAN)“, rahvusvaheliste suhete instituut, A. Polese;

- „Traffic Safety Cultures and the Safe Systems Approach – Towards a Cultural Change

Research and Innovation Agenda for Road Safety (TraSaCu)“, logistikainsituut, D. Antov;

- „Gap Analysis for Integrated Atmospheric ECV CLImate Monitoring (Gaia-Clim)“,

automaatikainstituut, K. Rannat ja K. Taveter.

Ettevalmistused tehti järgmiste 2015. aastal H2020 raames projektilepingute allkirjastamiseks:

- „Connecting Science with Society (EU-PolarNet)“, Geoloogia Instituut, R. Vaikmäe;

- „Sensors for LArge scale HydrodynaMic Imaging of ocean floor (LakHsMI)“, biorobootika

keskus, M. Kruusmaa ja Meresüsteemide Instituut, J. Elken.

COST-i projektid:

- „Manufacturable and dependable multicore architectures at nanoscale“, arvutitehnika

instituut, J. Raik;

- „Smart and green interfaces - from single bubbles and drops to industrial, environmental and

biomedical applications (SGI)“, mitmefaasiliste keskkondade füüsika teaduslaboratoorium,

Ü. Rudi;

- „ICT COST Action IC1204 Trustworthy Manufacturing and Utilization of Secure Devices

(TRUDEVICE)“, arvutitehnika instituut, J. Raik;

- „The Voice of Research Administrators - Building a Network of Administrative Excellence

(BESTPRAC)“, teadusosakond, A. Auväärt.

Ühisalgatuste (JPI) projektid:

88

- „Ühisalgatus Kliima (JPI CLIMATE) Connecting Climate Knowledge for Europe“,

Meresüsteemide Instituut, U. Raudsepp.

- „Ühisalgatus Ookean (JPI Oceans) Healthy and Productive Seas and Oceans“,

Meresüsteemide Instituut, U. Lips.

Euroopa Liidu Balti mere regiooni programmi Seed Money Facility raames on toetuse saanud:

„Geopositional early warning system integration for marine oil spills recognition in the Baltic

Sea (GEOILWATCH)“, mida veavad Meresüsteemide Instituut ning innovatsiooni- ja

ettevõtluskeskus;

- „Platform of Baltic infrastructure for research, technology and innovation (BIRTI Platform)“,

mehaanikateaduskond, T. Otto;

- „Smart growth and sustainbale management in coastal areas (Smart Coast)“, Meresüsteemide

Instituut, U. Lips.

BONUS 2010–2017 programmi (The joint Baltic Sea research and development programme)

raames toetatuna Euroopa Nõukogu poolt on rahastuse saanud:

- „Cost efficient algal cultivation systems - A source of emission control and industrial

development (Microalgae)“, keskkonnatehnika instituut, A Iital;

- „Harnessing Coastal Radars for Environmental Monitoring Purposes“, Meresüsteemide

Instituut, T. Kõuts;

- „Sunken Wreck Environmental Risks Assessment“, Meresüsteemide Instituut, T. Kõuts.

Ülikooliga liitusid kaks ERC grandi hoidjat:

- külalisprofessor Lassi Päivärinta (matemaatikainstituut), „Inverse problems“;

- külalisprofessor Peter Avo Andrekson (füüsikainstituut), „Phase-sensitive optical parametric

amplifiers“.

2014. a jätkusid TTÜ osalusega lepingu sõlmimiseni jõudnud teadus- ja arendusprojektid,

muuhulgas ka:

Euroopa Kaitseagentuuri projekt „Information Interoperability ja Intelligence Interoperability bu

Statistics, Agents, Reasoning and Semantics“, automaatikainstituut, geenitehnoloogia instituut, J.

Preden;

Euroopa Kosmoseagentuuri projekt „The Role of Individual Plant Myosins in Gravitropism“,

geenitehnoloogia instituut, H. Paves.

Keemiainstituut ja professor Mihkel Kaljurand on üheks partneriks NATO projektis „Towards

the monitoring of dumped munitions threat“. Projekti koordinaatoriks Institute of Oceanology,

Poola.

TTÜ-s on registreeritud projektina teaduskoostöö erinevate Euroopa ülikoolide ja fondidega, sh:

- Baltisch-Deutsches Hochschulkontor (Läänemere mikroobide uuringud, Meresüsteemide

Instituut);

- The Swatch Group Research and Development Ltd (materjalitehnika instituut);

- Folke Bernadotte Academy (õiguse instituut).

Välisfinantseerimise kogumaht tulude osas moodustas 2014. aastal 4,02 mln eurot (2013. a 6,03

mln eurot), sh:

- välislepingud ettevõtetega 0,44 mln eurot (2013. a 0,4 mln eurot);

- EL raamprogrammide maht 1,15 mln eurot (2013. a 1,01 mln eurot);

- muud välislepingud (EL, fondid, asutused jm) 1,47 mln eurot (2013. a 4,25 mln eurot);

- konsultatsioonid ja teenused (arvete alusel) välisriiklikele ettevõtetele 0,14 mln eurot

(2013. a 0,13 mln eurot);

89

- EL õppe-arenduse programmid 0,81 mln eurot.

Joonis 36 Välisfinantseerimise dünaamika TTÜ-s (mln eurot)

Joonis 37 Välisfinantseerimine TTÜ teaduskondades ja asutustes 2014. aastal

Tabel 12 Suuremad välisriiklikud lepingupartnerid 2014.

LEPINGUPARTNER eurot

European Commission 3 036 160

incl 7 FP 1 146 151

European Defence Agency 80 000

Norway Grant 67 423

Cooperation Programme between the

Republic of Estonia and Switzerland

59 188

European Space Agency 40 000

GOStek OY 92 394

The Swatch Group Research and

Development Ltd Division Asulab

90 000

SmartBrain AS, neuroConn GmbH;

Primasil Silicones Ltd; Meytek GmbH

55 180

Ruukki Construction OY 44 000

Mitsubishi Corporation 40 000

5,49

7,387,61

6,03

4,02

0,00

1,00

2,00

3,00

4,00

5,00

6,00

7,00

8,00

2010 2011 2012 2013 2014

256

38

491

1 352

101 104155

262

56 23

210

970 19 0

10728

715

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

90

ÜLIÕPILASTE TEADUSTÖÖDE KONKURSID

Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatud üliõpilaste 2014. aasta konkurss

2014. a laekus konkursile 511 teadustööd, mis on kõigi aegade suurim arv (võrdluseks – 2013. a

laekus konkursile 473 ja 2012. a 448 tööd).

Sel aastal kõrgemaid preemiaid pälvinud tööde puhul tõid retsensendid välja nii tulemuste suurt

rakenduspotentsiaali kui autorite põhjalikkust, uudset lähenemist, head orienteerumist

valdkonnas, meetodite oskuslikku kasutamist kui autorite suurt panust töö valmimisse. Ka sel

aastal paistab silma, et auhinnatud üliõpilased on avaldanud artikleid mainekates

rahvusvahelistes teadusajakirjades.

Tööde jaotus tasemekategooriate, valdkondade ja ülikoolide lõikes Pisut üle poole töödest (51%) laekus magistriõppes, järgnesid bakalaureuseõppes (32%) ja

doktoriõppes (17%) esitatud tööd.

Nagu varasemalt, esitati ka sel aastal suurem osa konkursitöödest (44%) ühiskonnateaduste ja

kultuuri valdkonnas, järgnesid loodusteaduste ja tehnika (31%), bio- ja keskkonnateaduste (16%)

ning terviseuuringute (9%) valdkonna tööd.

Kõige rohkem töid laekus ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonna magistriõppe

tasemekategooriasse.

Konkursitöid saadeti 34 ülikoolist, sh 18 välisülikoolist. Ligi poole (48%) moodustasid Tartu

Ülikooli tudengite teadustööd. Tallinna Tehnikaülikooli tudengitelt laekus 21% ja Tallinna

Ülikooli üliõpilastelt 13% kõigist konkursitöödest.

Kokku tunnustati sel aastal 92 konkursitööd (18% kõigist laekunud töödest), neist 56 tööd

osutusid rahalise preemia ja 36 diplomi vääriliseks.

Tunnustatud töödest (rahaline preemia või tänukiri) üle poole (62%) moodustavad Tartu Ülikooli

tudengite konkursitööd, järgnevad Tallinna Tehnikaülikooli (16%), Tallinna Ülikooli (9%) ja

Eesti Maaülikooli (4%) üliõpilaste teadustööd.

TTÜ üliõpilaste tulemused

Konkursi peapreemiad

Valdkondade ja tasemekategooriate ülesed peapreemiad läksid tänavu kahele doktoritööle, sh

bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas Kaspar Valgepeale (juhendajad Kaarel Adamberg,

keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond, toiduainete instituut ja Raivo Vilu, matemaatika-

loodusteaduskond, keemiainstituut).

Kaspar Valgepea doktoritöö „Absoluutselt kvantitatiivsetel oomikameetoditel põhinev

kasvuerikiirusest sõltuva Escherichia coli metabolismi kirjeldamine“ sisuks on

süsteemibioloogia platvormi väga oluliste elementide edukas kasutuselevõtmine enim uuritud

bakteri Escherichia coli kasvuerikiirusest sõltuvate ainevahetusprotsesside uurimisel. Autori

sõnul võimaldavad doktoritöös kogutud andmed oluliselt paremini kirjeldada kvantitatiivselt

metabolismi regulatsioonimehhanisme terve raku tasemel. Lisaks loodi töö tulemusena

esmakordselt vähendatud atsetaadi ülevoolumetabolismiga Escherichia coli tüvi, millel

puuduvad negatiivsed kõrvalmõjud. Seega edendab töö uudsete “terve

raku” taseme metaboolsete rakumudelite arengut ning efektiivsemate mikroobsete tootjarakkude

konstrueerimist.

Bio- ja keskkonnateaduste valdkonna preemiad:

Rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes:

- diplom Merlin Everst (juhendaja Andres Veske, matemaatika-loodusteaduskond

geenitehnoloogia instituut) konkursitöö „Mikrotuubuli otsa seostuva valgu EB3 ja türosiinkinaas

91

retseptori TrkB interaktsioon” eest;

- diplom Priit Kallaste (juhendaja Kadriann Tamm, keemia ja materjalitehnoloogia teaduskond

anorgaaniliste materjalide teaduslaboratoorium) konkursitöö „Tasakaalud süsteemis

põlevkivituhk-vesi” eest.

Magistriõppe üliõpilaste astmes:

- 2. preemia (1300 eurot) Tarvi Teder (juhendajad Helike Lõhelaid ja Alan Brash (Vanderbilt

University), matemaatika-loodusteaduskond, keemiainstituut) konkursitöö „Monotsükliliste

endoperoksiidide formeerumine rasvhappe epoksiidist lipoksügenaasi poolt katalüüsitud

reaktsiooni tulemusena: potentsiaalne P450 ja lipoksügenaasi radade interaktsioon” eest;

- diplom Angela Pärn (juhendajad Kaur Jaanson, matemaatika-loodusteaduskond,

geenitehnoloogia instituut) konkursitöö „Bakteriaalse kunstliku kromosoomi konstruktide

arendamine BDNF geeni regulatsiooni uurimiseks” eest.

Doktoriõppe üliõpilaste astmes:

- 1. preemia (1600 eurot) Peep Pitk (juhendajad Raivo Vilu ja Prasad Kaparaju (Griffith School

of Engineering), matemaatika-loodusteaduskond, keemiainstituut) konkursitöö „Proteiini- ja

rasvarikaste tahkete tapamajajäätmete anaroobne kooskääritamine: ressursi analüüs ja protsessi

optimeerimine” eest.

Terviseuuringute valdkonna preemiad

Rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes:

- 3. preemia (700 eurot) Julia Gavrilova (juhendaja Peep Palumaa, matemaatika-

loodusteaduskond, geenitehnoloogia instituut) konkursitöö „Tsink- ja vaskioonide afiinsus

insuliini monomeeride suhtes” eest.

Loodusteaduste ja tehnika valdkonna preemiad

Rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes:

- 3. preemia (320 eurot) Kaia Kalev (juhendaja Maie Bachmann, Tehnomeedikum) konkursitöö

„EEG sagedusribade valik depressiooni tuvastamiseks” eest.

Magistriõppe üliõpilaste astmes:

- 1. preemia (1600 eurot) Inga Gromõko (juhendajad Tatjana Dedova ja Malle Krunks, keemia-

ja materjalitehnoloogia teaduskond, materjaliteaduse instituut) konkursitöö „ZnO nanovarraste

elektrokeemiline sadestamine ja karakteriseerimine” eest;

- 2. preemia (1300.- eurot) Kaur Tuttelberg (juhendajad Jan Dufek ja Mati Valdma,

energeetikateaduskond, elektroenergeetika instituut) konkursitöö „STORM Monte Carlo

reaktorifüüsika arvutustes” eest;

- diplom Paul Klõšeiko (juhendaja Targo Kalamees, ehitusteaduskond, ehitiste projekteerimise

instituut) konkursitöö „Seespoolse lisasoojustusega tellisseina soojus- ja niiskustehniline

toimivus Kohtla-Järve koolimaja näitel” eest;

- diplom Anastasia Pavelkovich (juhendajad P. Naaber, M. Ivanova matemaatika-

loodusteaduskond, geenitehnoloogia instituut) konkursitöö „Molekulaarsete ja fenotüübiliste

meetodite kasutamine Läänemere regioonist isoleeritud Enterobacteriaceae tüvede

karbapeneemresistentsuse määramisel” eest;

Doktoriõppe üliõpilaste astmes:

- 1. preemia (1600 eurot) Artur Noole (juhendaja Tõnis Kanger, matemaatika-loodusteaduskond,

keemiainstituut) konkursitöö „Asümmeetriline organokatalüütiline 3,3’-diasendatud

oksindoolide süntees” eest;

- 3. preemia (700 eurot) Bert Viikmäe (juhendajad Tarmo Soomere ja Tomas Torsvik,

Küberneetika Instituut) konkursitöö „Laevateede optimeerimine Soome lahel pinnahoovuste

92

mustrite põhjal” eest;

- diplom Priit Uuemaa (juhendajad Juhan Valtin ja Heiki Tammoja, energeetikateaduskond,

elektroenergeetika instituut) konkursitöö „Tööstusliku koostootmisjaama juhtimismudeli

loomine energiaturu tingimustes arvestades info mittetäielikkust” eest.

Tänukirjad 2014. aasta üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil I preemia pälvinud

teadustööde juhendajatele

Magistriõppe üliõpilaste astmes:

- Tatjana Dedova (keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond, materjaliteaduse instituut) Inga

Gromõko konkursitöö „ZnO nanovarraste elektrokeemiline sadestamine ja karakteriseerimine”

juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;

- Malle Krunks (keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond, materjaliteaduse instituut) Inga

Gromõko konkursitöö „ZnO nanovarraste elektrokeemiline sadestamine ja karakteriseerimine”

juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas.

Doktoriõppe üliõpilaste astmes:

- Raivo Vilu (matemaatika-loodusteaduskond, keemiainstituut) Peep Pitki konkursitöö

„Proteiini- ja rasvarikaste tahkete tapamajajäätmete anaroobne kooskääritamine: ressursi analüüs

ja protsessi optimeerimine” juhendamise eest bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas;

- Tõnis Kanger (matemaatika-loodusteaduskond, keemiainstituut) Artur Noole konkursitöö

„Asümmeetriline organokatalüütiline 3,3’-diasendatud oksindoolide süntees” juhendamise eest

loodusteaduste ja tehnika valdkonnas.

Tänukirjad 2014. a üliõpilaste teadustööde riikliku konkursil peapreemia pälvinud teadustööde

juhendajatele:

- Kaarel Adamberg (keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond, toiduainete instituut) ja Raivo

Vilu, matemaatika-loodusteaduskond, keemiainstituut) Kaspar Valgepea konkursitöö

„Absoluutselt kvantitatiivsetel oomika-meetoditel põhinev kasvuerikiirusest sõltuva Escherichia

coli metabolismi kirjeldamine” juhendamise eest bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas.

Eesti Teaduste Akadeemia konkurss 2014

Eesti Teaduste Akadeemia poolt 2014. aasta mais välja kuulutatud üliõpilaste teadustööde

võistlusele esitati 74 uurimistööd. Komisjon akadeemik Georg Liidja juhtimisel määras

parimatele 12 auhinda (à 400 eurot).

- Kaia Kalev bakalaureusetöö „Elektroentsefalograafilise signaali sagedusribade valik

depressiooni tuvastamiseks” (juhendaja Maie Bachmann, Tehnomeedikum).

- Laura Tamberg magistritöö „Pitt-Hopkinsi sündroomi modelleerimine Drosophila

melanogaster’is” (juhendajad Mari Palgi ja Tõnis Timmusk, matemaatika-loodusteaduskond,

geenitehnoloogia instituut).

20 aastat tagasi, 1994. a üliõpilaste teadustööde võistlust käivitades seadis ETA sihiks selgitada

välja teadlaskarjääri lävele jõudnud noored talendid, tutvustada ja innustada neid.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eripreemia

Esmakordselt andis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eesti Teadusagentuuri

korraldatud üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil välja eripreemia parimale tööle

infotehnoloogia valdkonnas.

93

Preemia andis üle majandus- ja taristuminister Urve Palo ja selle pälvis magister Priit Kruus töö

„Eesti üleriigilise digiretsepti süsteemi hindamise raamistiku arendamine“ eest (juhendaja Liisa

Parv, Tehnomeedikum)

2014. aasta kaitsealaste magistri- ja doktoritööde konkurss

2014. aasta teadustööde konkursile laekus 1 doktoritöö ja 8 magistritööd.

TTÜ üliõpilased:

Magistritööd

- II preemia: Jaanus Kaugerand, „Autonomous Unmanned Aerial System as a Component in

Tactical System of Systems" (juhendaja Jürgo-Sören Preden, infotehnoloogia teaduskond,

automaatikainstituut);

- Lisapreemia: Heidi Lees, „Lõhkeainete plahvatusproduktide analüüs kasutades

juhtivusdetektoriga portatiivset kapillaarelektroforeesi instrumenti" (juhendaja Eeva-Gerda

Kobrin, matemaatika-loodusteaduskond, keemiainstituut).

94

TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE HINDAMINE

TTÜ nõukogu kinnitas 18.03.2014 otsusega nr 47 T&A hindamise korra ülikoolis. Selle alusel

lähtutakse hindamisel alltoodud tabeliandmetest aruandeperioodil ja võrrelduna kahe eelmise

aastaga.

Tabel 13 Tulemusnäitajad11 2014. aastal võrrelduna kahe eelmise aastaga

Näitajad 2012 2013 2014 2015

eesmärk

Eelretsenseeritud teaduspublikatsioonide12 arv

ühe akadeemilise personali täidetud ametikoha

(täistööaja arvestuses) kohta 1,03 1,02 1,19 1,3

Välisõppejõudude/-teadlaste osakaal

akadeemilises personalis (%) 8,0% 10,0% 10,7% 10%

Konkurss professori ametikohtade täitmiseks 1,10 1,31 1,63 1,50

TA eelarve osakaal13 õppe-, teadus- ja

arendustegevuse kogueelarves (%) 51,12% 54,09% 48,16% üle 50%

Ettevõtetega sõlmitud lepingute14 maht

3,8 mln

eurot

4,6 mln

eurot

5,4 mln

eurot 5,2 mln

eurot

Kaitstud doktorikraadide15 arv 67 54 57 90

Teaduskomisjon arutas tulemusnäitajad läbi korralisel koosolekul 7. mail 2015. Komisjon

märkis, et:

- murekohaks on endiselt kaitstud doktorikraadide arv, kus 2015. aastaks püstitatud

eesmärgi saavutamine on vähe tõenäoline;

- kahe näitaja osas (eelretsenseeritud teaduspublikatsioonide arv ühe akadeemilise

personali töötaja kohta ja TA eelarve osakaal) on ülikoolil võimalus eesmärk järgmisel

aastal saavutada;

- kolme näitaja osas (välisõppejõudude/-teadlaste osakaal akadeemilises personalis,

konkurss professori ametikohtade täitmiseks ja ettevõtetega sõlmitud lepingute maht) on

2015. a püstitatud eesmärk täidetud.

11 Alates 1.08.2014. a liitus TTÜ-ga Eesti Mereakadeemia (edaspidi EMERA). Sellega kaasnevalt suurenes akadeemilise personali

arv ning õppetegevusega seotud tulu. 12 Eelretsenseeritud teaduspublikatsioonide (1.1, 1.2, 2.1 ja 3.1) arv ühe akadeemilise personali täidetud ametikoha kohta –

tulemusnäitaja kasvu 2013-2014 mõjutab selle arvutamisel aluseks olevate alusandmete oluline muutumine. Ühelt poolt

publikatsioonide koguarvu kasv, mis osaliselt tuleneb ETISe publikatsioonide klassifikaatori muutmisest. Alates 1.07.2014

arvestatakse 1.1 ja 3.1 publikatsioonide kategooriatesse ka andmebaasis Scopus kajastatud teaduspublikatsioone ning muudeti

monograafiate 2.1 selgitust (võrreldes 2013. aastaga suurenes 3.1 artiklite arv 97, 1.1 artiklite arv 66 ning 2.1 monograafiate arv

11 võrra). Tulemusnäitajat mõjutab ka akadeemilise personali arvu tõus, mis tuleneb liitumisest EMERAga ning nooremteadurite

ametikohtade arvu suurenemisest (EMERA täidetud ametikohtade arv 51,45; nooremteadurite täidetud ametikohtade arv 2013. a

oli 58,82, 2014. a 80,90) 13 TA eelarve osakaal õppe- ja TA kogueelarves – osakaal on võrreldes 2013. aastaga langenud nii TA kogutulu vähenemise (~2,3

mln €) kui ka õppetulu suurenemise tõttu (sh EMERA liitumisega kaasnev õppetegevuse tulu). TA kogutulu langus võrreldes 2013.

aastaga on osaliselt tingitud struktuurfondide perioodi lõppemisest. Suurim langus on SA Archimedes kaudu rahastatavate

meetmete tulus (võrreldes 2013. aastaga vähenes finantseerimine 2,7 mln €), aga ka välisprojektide (EL) ning HTM kaudu

rahastamise mahud on vähenenud (2014. a alates ei arvestata HTM-i vahendite hulka Raamatukogu tegevustulusid, mis laekuvad

vastavalt tulemuslepingule). 14 Ettevõtetega sõlmitud lepingute maht –lepingud ettevõtetega (sh välisriiklikud) ning T&A-ga seotud teenused arvete alusel (sh

HITSA kaudu rahastatava IT- akadeemia tulu 2013. a 1,2 mln eurot, 2014. a 1,4 mln eurot). Välisriiklikelt äriühingutelt laekuv

tulu (sh teenused/konsultatsioonid) on alates 2011. a stabiilselt 0,5-0,6 mln €. 15 Kaitstud doktorikraadide arv – Doktorikraadide kaitsmine on tunduvalt väiksem prognoositust, mitmes teaduskonnas ei lõpeta

suur osa doktorante nominaalajaga (ei ole täidetud 2010. a esitatud RKT, nt infotehnoloogia õppekavale anti 4 aastat tagasi 16

RE ja 10 REV kohta, 2014. a kaitses 6).