TALLINNA ÜLIKOOL

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Kehakultuuri õpetaja

Marek Koitla

EESTI U16 NEIDUDE KORVPALLIKOONDISE

VÕISTKONDLIKU RÜNDEMÄNGU ANALÜÜS

Magistritöö

Juhendaja: lektor Kersti Sirel

Kaitsmisele lubatud:…………………

(juhendaja allkiri)

Tallinn 2016

2

Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks

tegemiseks

Mina Marek Koitla (sünnikuupäev: 04.08.1974)

(autori nimi)

1. annan Tallinna Ülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud teose

Eesti U16 neidude korvpallikoondise võistkondliku ründemängu analüüs

(lõputöö pealkiri)

mille juhendaja on Kersti Sirel

(juhendaja nimi)

säilitamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Tallinna Ülikooli Akadeemilise

Raamatukogu repositooriumis.

2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile.

3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega

isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi.

Tallinnas, ______________________________ 06.01.2015

(digitaalne) allkiri ja kuupäev

3

RESÜMEE

Marek Koitla. Eesti U16 neidude korvpallikoondise võistkondliku ründemängu analüüs.

Magistritöö. Tallinna Ülikool 2016

Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada Eesti neidude U16 korvpallikoondise

võistkondliku ründemängu ülesehitus.

Eesmärgist lähtuvalt püstitati järgnevad ülesanded:

Vaatluse all olnud mängudest andmebaasi koostamine;

Määrata resultatiivsete (1-3 punkti) ja mitte resultatiivsete (0 punkti) rünnakute

sooritamise erinevad näitajad;

Võrrelda saadud andmeid võidetud ja kaotatud mängude kontekstis;

Otsida seoseid erinevate Eesti U16 koondise mängude tehnilis-taktikaliste võtete

vahel.

Uuringus olid vaatluse all 2014 aasta suvel Tallinnas toimunud tütarlaste Euroopa U16

meistrivõistluste finaalturniiril osalenud Eesti noortekoondise 8 mängu, mis toimusid

ajavahemikus ajavahemikus 31.07-9.08.

Saadud andmete analüüsimisel tehti järgmised järeldused:

Rünnakuajas ei olnud märkimisväärseid erinevusi resultatiivsete ja

mitteresultatiivsete keskmiste näitajate vahel;

Eesti tütarlaste U16 korvpallikoondise ründemängu peamiseks taktikaliseks

lahenduseks osutus positsiooniline rünnak;

Läbiviidud kiirrünnakute arv oli väike ja nende realiseerimise protsent madal;

Kättesaadud ründelaudade arv oli väike. Esines tugev seos ründelauapallide ja

mängutulemuse vahel;

Eesti U16 koondise kõikidest rünnakutest sooritati kahe sööduga neljandik nii

võidetud kui kaotatud mängudes. Võidetud mängudes oli rünnakute

realiseerimisprotsent oluliselt parem võrreldes kaotatud mängudega;

Pick´n´Rolli .osatähtsus võistkondlikus ründemängus oli nii võidetud kui kaotatud

mängudes ei erinenud märkimisväärselt. Seos Pick´n´Rolli rakendamise ja mängu

lõpptulemuse vahel puudus;

Pallita mängijale katete osatähtsus võistkondlikus ründemängus oli väike ja selle

realiseerimine madal. Erinevused võidetud ja kaotatud mängude vahel selle

näitaja osas puudusid. Seos mängu lõpptulemusele puudus;

Võidetud mängudes sooritati rohkem pealeviskeid võrreldes kaotatud mängudega

ja realiseerimisprotsent oli võidetud mängudes kõrgem. Esines tugev seos visete

arvu ja mängu lõpptulemuse vahel;

Eesti U16 koondise sooritatud visete liikidest moodustasid nii võidetud kui

kaotatud mängudes kõige suurema osa hüppelt visked (Jump Shot). Kõige parema

tabavusega olid sammudelt (Lay Up) visked;

Ründelaudu saadi võidetud mängudes enam kui kaotatud mängudes. Esines tugev

seos ründelaudade hankimise ja tagamängija tulemuslikkuses.

Vabavisete arv oli võidetud mängudes suurem võrreldes kaotatud mängudega.

Soorituse protsent oli võrdne

Pikkade (4;5) mängijate poolt sooritatud pealevisete arv ja realiseerimise protsent

jääb märgatavalt alla perimeetril (1;2;3) mängijate vastavate näitajatega.

4

Käeoleva uurimuse põhjal saame välja tuua vajakajäämised võistkondlikus ründemängus.

Parema tulemuse saavutamiseks tuleb edaspidi rohkem tähelepanu pöörata

treeningprotsessis mängutempo tõstmisele ja seda eelkõige, et tagada kiirrünnakute arvu

suurenemist. See annab võimaluse, et saada nii öelda kergeid korve ja suurendada

pealevisete arvu. Ühtlasi vajab tähelepanu ründelaua pallide hankimine, mis omakorda

annab võimaluse kordusviseteks ja seega tõstab visete üldarvu.

Töö autor on seisukohal, et lõplike hinnangute tegemiseks on vaja rohkem analüüsida

mänge ja selle põhjal suurendada andmepanka.

Töö käigus sai autor kinnitust võistlusmängude põhjaliku analüüsi vajalikkusest ka noorte

korvpallis. See aitab üles ehitada tulemuslikku treeningprotsessi ja saavutada edu

järgnevatel võistlustel.

Võtmesõnad: Korvpall, Ründemäng, Ründelaud, Taktikaline struktuur.

5

ABSTRACT

Marek Koitla. Analysis of the offensive play of the Estonian U16 Girls basketball national

team. Master´s Thesis. Tallinn University 2016.

The aim of these thesis is to explain the composition of the offensive play of the Estonian

U16 Girls basketball national team.

The research was based on the following points:

Compiling a database of the games observed;

Defining the separate indicators of the effective (1-3 points) and non-effective (0

points) offensive plays;

Comparing the data in the context of the winning and losing games;

Finding links between the different technical – tactical elements of the Estonian

U16 national team games.

The research surveyed the 8 games of the Estonian youth national team in 2014 summer

during the European U16 championship in Tallinn 31.07-9.08.

The analysis of data resulted in following conclusions:

There were no significant differences between the resultative and non-resultative

average indicators in the offensive time;

The main tactical offensive solution for Estonian girls U16 national team was Set

Offense;

The fast break undertaken were few and their realization percentage low;

The offensive rebounds achieved were also few. There was a significant link

between offensive rebounds and game results;

Quarter of all offensives were performed with two passes in both one and lost

games. The realization percentage of the offensives was significantly better in the

winning games;

The relative importance of the Pick´n´Roll in the team offense did not change in

won and lost games. There was no relation between the application of Pick´n´Roll

and game result;

The notability of the off ball screens in team offensive was small and the

realization percentage low. There was no difference regarding this indicator

between won and lost games. There was no link to game end result;

There were more shots in the winning games and the realization percentage was

higher. There was a strong link between the number of shot and game result;

The most common type of shots in Estonian U16 national team Jump Shot. The

most accurate were Lay Up shots;

More offensive rebounds were taken in the won games. There was a strong link

between achieving offensive rebounds and perimeter player results;

The number of free throws was higher in won games. The performance percentage

equal;

The number of shots and the percentage realization of the Inside players (4;5) was

much lower than Perimeter players (1;2;3).

This research focuses the shortcomings of the team offensive play, Increasing game

tempo in the training process for more Fast Breaks will also achieve better game results.

This will provide the opportunities to pick the easy points and increase the number of

6

shots. Also important is the offensive rebounds for second shots and therefore to increase

the overall number of shots.

The author maintains the opinion that for more accurate conclusions a further analysis is

required from a larger database of games.

During the research author was convinced that a thorough analysis is also applicable for

youth basketball. This helps to build a more effective training process and to achieve

success in the following competitions.

Keywords: Basketball, team offence, Offensive rebound, tactical structure.

7

Sisukord

RESÜMEE ............................................................................................................................... 3

ABSTRACT .............................................................................................................................. 5

SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 8

1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE .............................................................................................. 10

1.1 Ründemängu struktuuri käsitlevad uurimused. ............................................................ 13

1.2. Ründemängu üldised printsiibid ............................................................................. 14

1.3. Mängijate positsioonid ............................................................................................ 16

1.4. Ründemängu taktika ............................................................................................... 19

1.4.1 Kiirrünnak ............................................................................................................ 21

1.4.2. Positsiooniline rünnak (set offense). ................................................................... 25

1.4.3. Rünnak meesmehe kaitse vastu (man-to-man offense). .................................... 26

1.4.4. Katted palliga (Pick´n´Roll) ja pallita mängijale. .................................................. 27

1.4.5. Eriolukorrad (Special situation) ................................................................................. 31

2. TÖÖ TEOSTAMISE METOODIKA .............................................................................................. 33

2.1. Uurimuse objekt ja andmed ......................................................................................... 33

2.2. Andmetöötlus ............................................................................................................... 34

3.UURIMISTÖÖ TULEMUSED ....................................................................................................... 36

3.1 Ründemängu üldiseloomustus ................................................................................ 36

3.2. Resultatiivsed ja mitteresultatiivsed rünnakud ning võrdlusanalüüs ..................... 37

3.3 Kiirrünnak ja „Transition“ ........................................................................................ 38

3.4 Eriolukorrad ............................................................................................................. 39

3.5. Visete liigid .............................................................................................................. 40

3.6. Visete soorituskohad. „Paanika visked“ .................................................................. 42

3.7. Katted palliga (Pick´n´Roll) ja pallita mängijale ....................................................... 44

3.8. Korrelatsioonanalüüs .............................................................................................. 46

4. TÖÖ ARUTELU ..................................................................................................................... 49

KOKKUVÕTE ................................................................................................................................ 58

KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................................. 60

LISAD ........................................................................................................................................... 63

LISA 1. .................................................................................................................................. 63

LISA 2. .................................................................................................................................. 64

8

SISSEJUHATUS

Töötades üle 10 aasta treenerina ja tundes muret kesiste tulemuste pärast neidude

korvpallis, hakkas töö autorit huvitama Eesti neidude U16 korvpallikoondise

võistkondlik ründemäng. Eestis on vähe tehtud tütarlaste korvpalli ründemängu uurimusi,

mis kajastaksid Eesti noorte mänguoskuste hetkeseisu võrreldes Euroopa või maailma

sama-ealiste korvpalluritega. Modernne korvpall on muutunud palju kiiremaks ja

füüsilisemaks võistkonnamänguks kui see oli 10 aastat tagasi. Pidevas uuenduses olev

Eestis populaarne spordiala on teinud läbi suuri muudatusi - näiteks 3-punkti joon on

viidud poole meetri võrra kaugemale, varasemalt 6,25m, tänapäeval 6,75m, 3-sekundi ala

on tehtud suuremaks ja lisatud kaarjoon, mis annab ründajale kaitsemängija suhtes eelise.

Samuti on rünnakuaega peale ründelauapalli hankimist vähendatud endise 24-sekundilt

14-sekundini. Kõik need muudatused on sisse viidud ainult sellepärast, et muuta korvpall

atraktiivsemaks ja vaatemängulisemaks.

Töö autori tõekspidamised ühtivad noortespordi järgnevate põhimõtetega: (1)

spordiharrastuse alustamine varajases eas ei tähenda koheselt varajast spetsialiseerumist;

see tähendab, et lastele näidatakse nende keha kõiki liigutusvõimeid ajas ja ruumis. (2)

Varajane spetsialiseerumine toob kaasa sportlike tulemuste tagaajamise varajases eas, mis

ei ole positiivne. Lapsi on algusest peale treenitud kõrgeid tulemusi saavutama ja see on

viinud liialdatud treeninguteni. Võita ei saa iga hinna eest. Tulemuseks on see, et palju

lapsi lõpetab oma korvpalliharrastuse liialt noorelt, kuna treeningud on liiga pingelised ja

orienteerutud võidule. (3) Treener juhendab isiksusi, mitte objekte. Juhendaja ei tohi liialt

jõuliselt sekkuda laste mängu. (4) Eesmärkide jaotamine aastate vahel teeb võimalikuks

liigutusoskuste kindlustamise ja järk-järguliste õigete erioskuste õpetamise ning

arendamise (M. Mondoni, Minikorvpall, treenerite koolitus).

Viimati olid meie U16 koondise neiud medalitel Tallinnas 2005. aastal, kui jäädi

finaalmängus alla Slovakkiale. Selle võiduga lunastati hetkeks pääse A-divisjoni. Paraku

aasta hiljem kukuti tagasi B-divisjoni. Eesti koondis on olnud B-divisjoni keskmik: 10.-

15. kohal. Peale viimast EM-i 2014.a. Tallinnas, kus Eesti jäi 15. kohale, otsustati

Korvpalliliidu juhatuses järgneval aastal enam Eesti neidude noortekoondist mitte saata

Euroopa meistrivõistlustele. Otsust põhjendati kesiste tulemustega tiitlivõistlustel. Töö

autor soovib antud uurimustööga aidata treenereid, et edaspidi on tulemused sellised, mis

võimaldaksid edukalt osaleda noorte Euroopa Meistrivõistlustel.

9

Võistlusmängude analüüs on üks kõige enam levinum viis treening- ja võistlusprotsessi

ülesehitusel ja sportlike saavutuste planeerimisel. Samas ei ole see väga levinud

noortespordis. Sellest johtuvalt pidas töö autor vajalikuks välja selgitada Eesti U16

võistkondliku ründemängu ülesehitus ja saada sellega vastused küsimustele, millised on

Eesti U16 koondise edukad ja mitteedukad tehnilis-, taktikalised rünnakulahendused.

Samuti tekitas kesine koht viimastel tiitlivõistlustel huvi, miks kaotati viis ja võideti kolm

mängu. Töö autoril tekkis küsimus, miks Eesti U16 koondis on rünnakul passiivne ja

pealevisete tabavusprotsent madal jne.

Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada Eesti neidude U16 korvpallikoondise

võistkondliku ründemängu ülesehitus. Selle töö metoodiliseks aluseks on H. Lehto, M.

Häyrinen, T. Fay, A. Tammivaara ja H. Dettmanni uurimustöö „Technical and Tactical

Game Analysis of Elite Basketball in three Diferent Levels“ (2010), mis on esitatud KIHU

– Research Institute for Olympic Sports (Soome Võistlus –ja Tippspordi)

uurimiskeskusele. Nimetatud uurimistöö tehti koostöös Soome Korvpalliliiduga.

Eesmärgist lähtuvalt püstitati järgnevad ülesanded:

Vaatluse all olnud mängudest andmebaasi koostamine;

Määrata resultatiivsete (1-3 punkti) ja mitte resultatiivsete (0 punkti) rünnakute

sooritamise erinevad näitajad;

Võrrelda saadud andmeid võidetud ja kaotatud mängude kontekstis;

Otsida seoseid erinevate Eesti U16 koondise mängude tehnilis-taktikaliste võtete

vahel.

10

1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE

Korvpalli ründemängu eesmärgiks on tabada vastaste korvi. Mängu võidab see võistkond,

kes on saanud rohkem punkte. Ründemäng nõuab mängijatelt erinevaid individuaalseid

tehnilisi, taktikalisi, füüsilisi ja vaimseid oskusi. Lisaks mängija individuaalsetele

oskustele peab võistkond koostööd tegema, et sooritada edukalt rünnakuid. Olla rünnakul

edukas tähendab suuremalt osalt oskust teada rünnaku põhialuseid. Ründemängu

dikteerib vastaste kaitsemäng. Kas mängitakse üle-välja, ¾, ¼ väljast mees-mees või

maa-ala kaitset. Hästi treenitud ja organiseeritud võistkond peab olema valmis kõigiks

nendeks kaitseformatsioonideks. Täiendavalt tuleb osata lahendada ka kiir –ja transition-

rünnakut. Tänapäeva korvpallis on rünnakuaeg 24 sekundit. Ründelauast saadud palli

puhul aga 14 sekundit. Lisaks tuleb pall toimetada enda kaitsealast ründealasse kaheksa

sekundiga.

Üldjoontes jaotatakse rünnak kolme faasi. Esimest kolmandikku kutsutakse

kiirrünnakuks. See jaguneb kiirrünnakuks (Fast break) ja transition-rünnakuks

(transition offense) (H.Lehto, H.Dettmann, A.Tammivaara 2010:5). Varajane rünnak ehk

Early Offense jääb kiirrünnaku ja positsioonirünnaku (Set Offense) vahele. Teine

kolmandik on Set Plays ehk positsiooniline rünnak. Seda võib nimetada treenerite faasiks,

kuna hõlmab erinevaid mängijate liikumisi ja kombinatsioone, mida on treener

mängijatele varem õpetanud. Siin kasutatakse erinevaid lähenemisnurki, kus palju oleneb

võistkonna koosseisust ja kas mängitakse ühe või kahe keskmängijaga; kas on rünnak

suunatud mees-mehe või maa-ala kaitse vastu. Tänapäeva noorte korvpallis väljaspool

Eestit mängitakse palju Read ja React – Loe ja reageeri: ilma kombinatsioonita vaba

mäng kus on teatud reeglid. Esmatähtis on noormängijate õpetamisel rünnakul tugineda

küsimustele: miks, kuidas, millal? Kolmandat kolmandikku nimetatakse rünnaku

lõpetamine (Last Second Plays). Selles faasis tulevad esile mängijate individuaalsed

oskused, 1:1 mäng, kate palliga mängijale. See faas lõppeb kas palli kaotusega, viskega

või ründelauapalli hankimisega.

Jerry Krause, tunnustatud korvpalli skaut, kes on saanud NBA juhtkonnalt aasta inimese

tiitli, on öelnud: „Saavutada edu korvpallis ilma heade põhisoskusteta, oleks sama, kui

üritada ehitada pilvelõhkujat soole.“ Töö autor on nõus eelneva väitega, kuna

põhisoskused saadavad mängijat terve tema karjääri vältel. Head oskused aitavad

kohaneda ükskõik millise treeneri nõudmistega. Keskpärased oskused on pärssivaks

mängija karjäärile. Ründemängu vundamenti tuleb alustada alustaladest: põrgatamine,

11

viskamine, lõikamine, söödu- ja viskepetted, jalgade töö. Osad põhisoskustest on need,

mida peavad harjutama kõik mängijad, olenemata, mis positsioonil nad mängivad.

Näiteks, kuidas ennast vabaks mängida - see on Eesti tütarlaste üks põhiprobleemidest

mängus.

Töö autor on seda meelt, et noorte korvpallitreenerid osalt eiravad oma mängijate

põhioskuste arendamist võistkondlikus treeningus. Töö autori vaatluste põhjal korduvad

mängudes üsna tihti samad vead. Iga mängu ajal treenerid loodavad ja ootavad imesid, et

nende mängijad on individuaalselt paremaks muutunud. Arvatakse, et mängijad

arendavad ise neid oskusi, aga kahjuks jäävad lootused nii öelda lootusteks.

David Foucher´i (2006) toob välja põhimõtted põhisoskuste treenimiseks treeningul: (1)

mängijad peavad harjutama põhioskusi igal treeningul, aastaringselt; (2) noorte treeneril

on kohustus olla väga tähelepanelik noormängija õppimise juures; (3) parandada iga

väiksemgi viga; (4) mängijatelt tuleb elimineerida halvad harjumused; (5) noori tuleb

õpetada ja kasvatada, et nad keskendunult arendaksid põhioskusi.

Tsiteerides Woodenit (2006) tema soovitustest põhisoskuste treenimiseks võistkondlikus

treeningus: (1) treeneril peab olema kindel plaan, mida ja kui palju midagi harjutada. Igal

harjutusel peab olema spetsiifiline eesmärk, mis toetab kogu meeskonna kui terviku

arengut samal ajal. (2) Iga treening peab algama soojendusega, kus alguses tuleks

kasutada aeglasemas tempos harjutusi, et organism kohaneks treeninguga. (3) Harjutusi

peab varieerima, et ära hoida monotoonsust. (4) Sama eesmärgi saavutamiseks rünnakul

kasutada erinevaid harjutusi. (5) Varieerida tuleb raskete ja kergemate harjutuste vahel.

(6) Harjutused peavad vastama võimalikult täpselt mänguolukordadele.

Treener peab oma töös täpselt teadma, mida annab teatud harjutus, kus seda harjutust

kasutada mängus. „Kui me seda ei kasuta, siis miks me seda harjutame?“ (S. Pesic. 2011,

FIBA koolitus)

Ründemängu kontseptsioon: (1) loo meeskonnakaaslastele olukordi, mitte ära mängi

üksi; (2) mängi rohkem sööduga, mitte põrgatusega; (3) eesmärgista tegevused; (4) anna

söötu korvi all olevale mängijale; (5) mängi sisse-välja; (6) ole rünnakul aktiivne, ründa

korvi; (7) hoia ründemäng lihtne; (8) asetumine; (9) ära kiirusta; (10) usalda

meeskonnakaaslasi (FIBA Assist Magazine 10, 2004:27).

12

Legendaarne USA korvpallitreener Pete Newell on kirjutanud: „Ründemängu

mitmekesisus on võti edukaks rünnakuks. Kui me suudame kolm tegevust (söötja, lõikaja

ja katte tegija) kokku panna, saaksime väga häid ja tulemuslikke viskeid.“

Treener peab olema pidevas muutuses ja käima ajaga kaasas. „Ma ümbritsen ennast

noorte inimestega, kes annavad mulle päevast päeva uusi ideid. Elu muutub – õpi ja käi

muutustega kaasas“ (S. Pesic www.coachpesic.com).

13

1.1 Ründemängu struktuuri käsitlevad uurimused.

Tsamourtzise jt (2005) analüüsisid oma töös kiirrünnakuid ja nende efektiivsust

korvpallis. Töö tulemustest järeldus, et edukamad võistkonnad sooritasid rohkem

kiirrünnakuid, mis tingis suurema arvu resultatiivseid kahepunktiviskeid. Saadud

tulemuste alusel järeldati, et võidu saavutamiseks korvpallis on kiirrünnak oluline faktor.

Mexas jt (2005) uurisid Kreeka meestekoondise taustal Pick´n´Rolli efektiivsust

rünnakul. Kokku analüüsiti 9 mängu, milles osales Kreeka rahvuskoondis. Autorid

järeldasid, et Pick´n´Roll ründe viimases faasis oli efektiivsem kui vastasvõistkondadel

(36% vs 28%).

E. Ortega jt. (2006) uurisid oma töös erinevusi võitjate ja kaotajate võistkondade vahel

noorte korvpallis (14-16 aastased). Euroopa meistrivõistluste raames analüüsiti 24 mängu

16. võistkonna osavõtul. Kokku uuriti 3897 pallivaldamist. Töö autorid leidsid, et võitja

võistkonna kiirrünnakute osakaal oli keskmiselt 18%. Lisaks oli võitjal võistkonnal

parem tabavusprotsent kui kaotajatel ja tehti enam sööte rünnakul kui kaotanud

võistkonnad. Samuti leidsid töö autorid, et kaotajad võistkonnad kasutasid rohkem

Pick´n´Rolli kui võitjad võistkonnad.

Varasemalt on ründemängu struktuuri uurinud H.Lehto, H.Dettmann, A.Tammivaara

2010. Uurimustöö ülesandeks oli kindlaks teha Soome koondise ründemängu struktuur ja

võrrelda seda koduse liiga (5 mängu), Soome koondise vastasvõistkondade (5 mängu) ja

Pekingi olümpiamängude 5 mängu vastavate näitajatega. Lisaks võrreldi resultatiivseid

ja mitteresultatiivseid pallivaldamisi. Selgus, et keskmiselt tehti 94 pallivaldamist, millest

efektiivsed olid keskmiselt 49%. 17% kogu rünnakutest moodustasid kiirrünnakud ja

„Transition Offense“ 14% erisituatsioonid (küljeaut, otsaaut, ründelaud).

Polykratis, Tsamourtzis, Mavridis,&Zaggelidis.(2010) jõudsid oma uuringus

järeldusteni, et tänapäevasemaid ja enimkasutatavaid ründetaktikaid mees-mehe kaitse

vastu (Man-to-Man Defence) on kate-kattest (Pick and Roll) mäng. 2006. aastal Jaapanis

toimunud maailmameistrivõistlustel uuriti 1152 positsioonilist rünnakut, millest 42,36%

sooritustest kasutati kate-kattest mängu.

Karipidis, Mavridis, Tsamourtzis,& Rokka (2010) uurisid 2003-2007. aastatel toimunud

Euroopa meistrivõistlustel kate-kattest mängu. Nad jõudsid järeldusele, et võistkonnad

kasutasid neljal juhul kümnest positsioonilisel rünnakul kate-kattest mängu ning nendel

14

võistkondadel oli kõrgem kahe- ja kolmepunktivisete tabavusprotsent. Rünnakud, mis

mängiti kaugemal korvist kate-kattest, oli keskmängijatel kõige suurem efektiivsuse

indeks.

Anastasia Ptitsõna (2012) uuris oma lõputöös naiste 2011. aasta korvpalli Euroopa

meistrivõistluste ründemängu ja selle intensiivsust. Andmed saadi seitsmest mängust,

mille käigus analüüsiti 951 pallivaldamist. Autor leidis, et kiirrünnakute osakaal oli

madal, mis moodustas 8% kogu rünnakutest. Töö autori N. Ptitsõna arvates oli rõhku

pandud positsioonirünnakule, mis tingis kiirrünnakute madala osakaalu.

Š. Valinskait jt (2012) võrdlesid visete mitmekesisust Leedu tütarlastel maa

meistrivõistluste ja koondise mängude lõikes. Uuringust selgus, et mida võrdsem mäng

seda halvem visketabavus ehk mida täpsemini visata seda parem mängutulemus. Lisaks

sõltub visete täpsus korvi kaugusest, vanusest ja mängija meisterlikkusest.

Kreivyte jt (2013) uurisid erinevusi (aastast 1995-2011) tippnaiskondade osavõtul, kus

viskeid sooritati erinevatelt positsioonidelt. Uuriti, kas visete osakaal on muutunud

aastate lõikes. Autorid tulid järeldusele, et enamus viskeid sooritavad naised

lähipositsioonilt ja keskpositsioonilt. Järk-järgult on kasvanud kolmepunktivsete osakaal.

V. Sinikas uuris 2015.a. magistritöös USA korvpallimeeskonna ründemängu struktuuri

2014 a. MM-i näitel. Autori uurimusest tuli välja, et Pick´n´Rolli kasutamine rünnakul

eliitvõistkondade vahel tõstab rünnaku efektiivsust positsioonilisel rünnakul. Kõige

kõrgem efektiivsus rünnakul oli 47% kui kasutati pallita mängijale katet ühel korral

rünnakul.

1.2. Ründemängu üldised printsiibid

Ründemängu eesmärk on korvpallis lihtne – visata pall korvi ja tabada rohkem kui

vastane. Ründemängu ülesehituse määrab ära kaitsemäng, kas mängitakse mees-mees või

maa-ala kaitset. Ründemäng sõltub suuremalt jaolt mängijate asetumisest (spacing) ja

ajastusest - kõik viis mängijat peavad väljakut jaotama, liikuma ja lõikeid tegema õigel

ajal. Kogu rünnak peab olema tasakaalustatud – see võimaldab tabada kõrge protsendiga

viskeid (Krause, Meyer, Meyer, 2008:212).

15

Iga ründemängu esmane ülesanne on tabada vastase korvi nii palju kui võimalik ja igalt

positsioonilt (Smith,1999:15). Lisaks väidab raamatu autor, et korvpalli ründemängus on

eesmärgiks alati saada kaks kuni kolm punkti, ründelauast palli hankimiseks õigete

positsioonide valik ning võimaluste loomine headeks viseteks korvile. Lisaks tuleb

rõhutada kahte faktorit: kaugust korvist ja kaitse surve tugevus. Treeneri peamisi

eesmärke on õpetada mängijaid aru saama oma rollist võistkonnas. Oma rollist aru saades,

on mängijail kergem mõista, milline on igaühe jaoks õige tegutsemine väljakul ja milliselt

positsioonilt sooritada „õige“ vise.

Ründemäng peab olema piisavalt paindlik, et kõik mängijad saaksid rakendada oma

individuaalseid oskusi. Treener valib oma võistkonnale rünnaku süsteemi ja formatsiooni,

pidades silmas oma meeskonna tugevaid ja nõrku külgi.

Treenerid mõtlevad mõnikord üle, suutmata leida, milline rünnak on just antud

võistkonnale parim. Hakatakse kopeerima rünnakut, mida mängiti viimati NBA-s või

WNBA-s, arvates, et see muudab nende võistkonna vastu mängimise võimatuks.

Unustatakse ära, et palju tähtsam on hoida rünnak lihtsana (Hatchell, 2006: 99).

Ründemängu edukus korvpallis põhineb kollektiivsel tegevusel, mis on suunatud sellele,

et luua ühele kaasmängijaist võimalikult kiiresti ja ratsionaalselt soodne olukord korvi

ründamiseks. Ilma kollektiivse tegutsemiseta, mis nõuab üksteistmõistmist, head

kokkumängu, individuaalsete püüdluste allutamist kogu võistkonna huvidele,

täisväärtuslikku ja edutoovat ründemängu olla ei saa (Laos, 2001).

Ründemängu üldised printsiibid:

1. kõrgeprotsendilised visked;

2. üleminek kaitsest rünnakusse (Transition Offense);

3. tasakaal;

4. liikumine;

5. korralduste täitmine (Hatchell, 2006: 88)

Ründemängul peab olema väljakul tasakaal ehk mängijad peavad õigesti asetsema

väljakul. See peab looma mängijatele häid viskekohti, samuti organiseeritud lauavõitlust

ja tagala kindlustamise. Võistkonnamäng peab olema jaotatud mitme mängija vahel ja ei

tohi sõltuda ühest tähtmängijast. Resultatiivne ja hea ründemäng tähendab nii palli kui ka

mängijate liikumist rünnakul. Samuti peavad rünnakusse olema kaasatud nii palliga kui

ka pallita mängijale katted. Resultatiivne rünnak tähendab, et sellesse on kaasatud ka

16

keskmängijad. Rünnak peab tulema nii öelda seestpoolt väljapoole. Ründemängu puhul

on vaja meeles pidada seda, kuidas teha, mitte seda, mida teha.

Sõltumata, millist rünnakut tahetakse mängida, tuleb meeles pidada järgmisi põhimõtteid:

(1) asetumine (spacing) – hea ruumijaotus väljakul jaotab kaitsjad laiali ehk üks kaitse

saab kaitsta ühte ründemängijat. Hea asetumine tähendab head rünnakut ja hea rünnak

tähendab head asetumist (Hatchell, 2006: 100). Ideaalne vahemaa mängijate vahel on

umbes 4-5 m. (2) Mängijate liikumine (Player movement) – 80-90% mänguajast mängijad

liiguvad ilma pallita - tuleb lõigata, katet teha, vabastada jne. Tähtis on osata liikuda

eesmärgistatult, mitte juhuslikult. (3) Kannatlikkus (Patience) – head mängijad mängivad

kiiresti, aga nad ei kiirusta. Kannatlikkus tähendab, et mängija söödab õigel ajal,

oodatakse katet, ei visata korvile igal võimalikul juhul peale jne. See võtab aega, et

mängijad oleksid kannatlikud rünnakul. (4) Viskevalik (Shot selection) – pole tähtis,

millist rünnakut mängitakse, kõik peavad valmis olema heaks viskeks

(kõrgeprotsendiline tabavus). Esmane ülesanne rünnakul on rünnata seni, kuni ühel

mängijaist avaneb hea võimalus viskeks. (5) Rünnaku tasakaal (offensive balance) –

võistkonna rünnak peab olema tasakaalus ehk korve visatakse nii lähipositsioonilt kui ka

kaugpositsioonilt ehk punkte toovad nii pikad mängijad kui ka tagamängijad. Ideaalselt

loob rünnak kõigil positsioonidel mängivatele mängijatele võrdsed võimalused skoori

teha (Koik, Brock, 2006:99). (6) Palli liikumine (Ball movement) – Palli liikumine

tähendab seda, et pall liigub kas söödu või põrgatusega kaitsealast ründealasse või ühelt

äärelt teisele. Palli liikumise kiireim viis on söötmine, sellepärast tuleks seda primaarsena

võtta, kui soovitakse kaitsjatest eelist saada. (7) Lauavõitlus (Rebounding) – ründelaua

võtmine tähendab seda kui mängija hangib palli pärast ründemängija sooritatud pealeviset

vastaste lauast. Kaitselaua võtmine tähendab seda, kui hangitakse pall peale vastaste

sooritatud pealeviset oma lauast.

1.3. Mängijate positsioonid

Korvpallis jaguneb ründemäng viie positsiooni vahel: tagamängija (Point Guard), viskav

tagamängija (Shooting Guard), väike ääremängija (Small Forward), jõuline ääremängija

(Power Forward) ja keskmängija (Center). Töö autor keskendub oma lõputöös kolmele

positsioonile rünnakul: tagamängija, ääremängija, keskmängija. Tänapäeva korvpallis

17

peavad kõik mängijad oskama mängida kõiki positsioone. Samas on jätkuvalt väikesed

erinevused eripositsiooniliste mängijate vahel.

Tagamängija „1“ (Point Guard) on treeneri käepikenduseks väljakul ja nendel

peavad olema liidri iseloomuomadused. Nad peavad olema vaimselt stabiilsed ja

emotsionaalselt tugevad (FIBA koolitus, S. Pesic „Player profiling“ 2012).

Tema peamised ülesanded rünnakul:

viia pall kiiresti kaitsealast ründealasse (põrgatuse või sööduga);

kiiresti ja turvaliselt hoida palli agressiivse kaitse vastu ja luua eeliseid

võistkonnakaaslastele rünnakul;

kui kiirrünnak ei õnnestu, tuleb reageerida ja otsida võimalusi

väljasööduks;

öelda võistkonnale, millist rünnakut mängitakse;

palli kontrollimine seni kuni avaneb võimalus viskeks;

luua olukordi võistkonnakaaslastele;

otsida ja leida heal positsioonil olevaid mängijaid;

kontrollida ja muuta mängurütmi;

võtta visete vastutus: mängu lõpus või rünnakuaja lõppedes.

Viskav tagamängija „2“ (Shooting Guard) organiseerib rünnakut, viskav

tagamängija üldjuhul lõpetab visetega kas kiirünnakul, „Transition Offenses“ või

positsiooni rünnakul. Ta on võistkonna üks paremaid kesk ja kaugpositsiooni

viskajaid.

Peamised ülesanded rünnakul:

teeb esimese või teise söödu kiirrünnakule minnes;

üldjuhul saavad teise söödu positsioonirünnakul;

sooritab viske kas kiirrünnakul või transition offense: on valmis söötma

palli vastasäärele või söötma esimesele või teisele „lainele.“

Ründama esimese liini mängijaid põrgatusega korvile;

lugeda kaitsemängija tegevust ja kasutada ära tema nõrkusi eriti just

palliga

ootab oma viske võimalust;

liigub positsiooni rünnakul ja teeb katteid;

võtab vastutuse viske eest mängu erilistes situatsioonides;

mängija peab jääma külmavereliseks pressingu all;

aitab tagamängijat kiir -ja positsioonirünnaku organiseerimisel.

18

Väikesed ääremängijad „3“ (Small Forward) on universaalsed mängijad, kes

suudavad mängida nii väljas kui ka sees. Põhimõtteliselt on ta viskaja, aga ta peab

suutma resultatiivselt visata nii lähi - kui ka kaugpositsioonilt.

Peamised ülesanded rünnakul:

tagaukse lõiked;

läheb ründelauda;

üritab visata lähi – ja kaugviskeid;

valmis kasutama ja panema katteid;

ründama esimese liini mängijaid põrgatusega korvile;

võtab viske vastutuse mängu teatud situatsioonides;

mängija peab jääma külmavereliseks pressingu all;

ootab oma viske võimalust.

Jõuline ääremängija „4“ (Power Forward) on tänapäeva korvpallis muutunud

palju vajalikumaks mängijaks kui umbes 10 aastat tagasi. Mitmeid kordi on just

nemad otsustanud mängu saatuse. Võistkonnas on nad kas esimeseks või teiseks

lauapallide hankijaks. Nad peavad olema võimelised mängima nii nägu kui ka

selg ees korvile. Üldjuhul peab jõuline äär olema suuteline andma söötu nii sees

kui ka väljasolevatele mängijatele. See on põhjus, miks kutsutakse neid mängijaid

tänapäeva korvpallis võistkonna teiseks mängujuhiks. Nad peaksid olema peale

keskmängijaid võistkonna kõige pikemad mängijad. Nendel mängijatel peaks

olema käte siruulatus suur.

Peamised ülesanded rünnakul:

andma sööte väljasolevatele (tagamängija, viskav tagamängija)

mängijatele peale lauapallide hankimist;

aidata palli üle tuua agressiivse kaitse vastu;

spurtima kiirrünnakusse mööda keskmist koridori;

ennetada kaitsemängijat kas sees või väljas, et saada pall enne, kui

kaitsemängija suudab õige positsiooni sisse võtta;

turvaliselt sööta pall teisele äärele;

ründelauapallide hankimine;

mängida 1:1 nägu ees korvile kas põrgatades või visates;

võidelda alumise pika kohapeal (low post) ja otsida sööte lõigetele või

väljasöötudele;

koostöö kahe mängija vahel.

19

Keskmängijad „5“ (Center) on kõige pikemad ja jõulisemad mängijad

võistkonnas. Tavaliselt on nendel kõige raskem ülesanne väljakul - mängida nii

alumisel (Low Post) kui ka ülemisel kohal (High Post) kolme sekundi ala

ümbruses. Tänapäeval suudavad keskmängijad väga tulemuslikud olla ka

väljaspool 3-punkti joont. Selle positsiooni mängijad peavad olema suutelised

mängima kahte positsiooni: keskmängija ja jõuline äär. Treenerid peavad olema

väga kannatlikud ja entusiastlikud töötamaks selle positsiooni mängijatega.

Peamised ülesanded rünnakul:

esimene sööt kiirrünnakusse (outlet pass);

spurtima kiirrünnakusse mööda keskmist koridori;

ründelauapallide hankimine;

võidelda alumisel kohal (Low Post) kui ülemisel kohal (High Post) kolme

sekundi ala ümbruses;

koostöö kahe mängija vahel;

palliga mängijale katte tegemine ja „rullimine“ korvile (Pick´n´roll).

(FIBA, FECC koolituse materjalid 2011).

1.4. Ründemängu taktika

Taktika – see on osa strateegiast, mis lahendab peamised ettevalmistuse ülesanded, võttes

arvesse konkreetseid võimalusi – võistkonna tehnilised oskused, vastasvõistkonna

iseärasused ja võistluste tingimused. See kõik määrab ära oma võistkonna taktikalise ja

kindlate liikumiste osakaalu (Gomelski, 1997:107).

Korvpallimäng koosneb korduvatest üleminekutest rünnakult kaitsesse ja vastupidi. On

arusaadav, et ründe- ja kaitsetegevus peab toimuma organiseeritult. Taktika moodustab

mängus põhitegevuse sisu. Õigesti valitud taktika soodustab võiduvõimalust, valesti

valitud taktika või taktikalise plaani täitmata jätmine viib tavaliselt kaotuseni. Taktika on

olulisim faktor, mis võrdse kehalise, tehnilise ja psühholoogilise ettevalmistuse korral

ühele kahest võistkonnast võidu kindlustab. (Laos, 2001:177).

A.Gomelski (1997) ütleb oma raamatus, et see, milliseid liikumisi meie võistkond kasutab

teatud situatsioonides, sõltub vastasvõistkonna kaitsemängu tugevusest ja nõrkusest ning

mängijate individuaalsetest oskustest. Meie liikumiste eesmärgiks on kaasmängijate

20

vabastamine rünnakul sinna, kus on ta kõige ohtlikum ning kus ründemängija tehnilised

oskused avalduvad kõige efektiivsemalt.

Kullami, Laose jt järgi on harjutud mõistma Eesti korvpalli ründemängu taktikat

järgmiselt:

individuaalne ründemängutaktika (pallita mäng, palliga mäng, lauavõitlus ja palli

hüpitamine);

kahe mängija koostöö („sööda ja lõika,“ katted);

kolme mängija koostöö („kolmnurk,“ sööt ühele poole, kate teisele, „väike

kaheksa,“ ristlõige, kahekordne kate, arvuline ülekaal).

Iga rünnaku eesmärk peaks olema parima viskekoha leidmine, olenemata sellest, millist

taktikat või lähenemist rünnakul kasutatakse (kindlad liikumised, teisejärguline rünnak).

Viimaks hinnataksegi meeskondi nende viske valiku kvaliteedi põhjal. Kvaliteet sõltub

kaitse survest, kaugusest korvist, ründemängija omadustest ja ka sellest, millisel ajahetkel

vise sooritati (Mexas, K., Tsitskaris, G., Kyriakou, D. and Garefis 2005)

Meeskonna ründemängu arendamisel tuleb võistkond ette valmistada kõikideks

kaitsemängu formatsioonide vastu mängimiseks (J.W.Krause, D. Meyer, J. Meyer

2008:214).

Meeskonnamängu arendamise üldised printsiibid:

kaitsest rünnakusse üleminek (transition game) – kõige lihtsam ja kiireim moodus

korvi saamiseks;

rünnak pressingu vastu (press offense) – nii mees-mees kui maa-ala kaitse vastu;

rünnak meesmehe kaitse vastu (man-to-man offense);

rünnak maa-ala kaitse vastu;

rünnak kombineeritud kaitse vastu;

aeglane, viivitav või kontrolliv rünnak eduseisu või aja võitmiseks;

eriolukorrad: hüppepall, audi sissevisked, vabavisked (Krause, Meyer, Meyer,

2008:214).

Alljärgnevalt on välja toodud mitme erineva autori arusaam võistkondliku ründemängu

ajalistest parameetritest.

USA korvpalliteoreetik Norm Stewart on jaotanud rünnaku kolme faasi:

kiirrünnak;

21

”vaheperiood”, 3-sekundiline periood, mis mahub korviga mitte lõppenud

kiirrünnaku ja aja vahele, mil võistkonnad võtavad sisse rünnakuasetused;

positsiooniline rünnak (Krause, 1994:163).

Samas annavad Venemaa korvpallikorüfeed Aleksander Gomelski ja Nikolai

Preobrazenski rünnakule järgmise jaotuse:

kiirrünnak (3-5 s);

varajane rünnak (8-10 s);

positsiooniline rünnak (13-18 s).

Jälgides maailma tugevamate meeskondade tegevust, võib öelda, et optimaalne aeg

kiirrünnaku organiseerimiseks on 3-5 sekundit, varajaseks rünnakuks 8-10 sekundit ja

positsiooniliseks rünnakuks 13-18 sekundit. Nendes eelpool mainitud ajalistes

intervallides täheldatakse kõrget pealevisete resultatiivsust mängus (Kataulin, 2002:5-

16).

Nagu eelnevast näeme, on siin erinevaid lähenemisviise. Kindlasti on üheks mõjutavaks

faktoriks siin aeg.

S.Pesic, kes on tänapäeval Euroopas ja kogu maailmas väga hinnatud treener ja

koolitaja, jaotab ründemängu kolme faasi:

kiirrünnak (8 sek);

positsiooniline rünnak (8 sek);

rünnaku lõpetamine (8 sek) (http://coachpesic.com/).

Ta võrdleb seda ööpäevase 24 tunniga, kus on hommikune kiirustamine tööle-kooli,

tööl-koolis õppimine-töötamine ning uneaeg.

1.4.1 Kiirrünnak

Kiirrünnak tähendab, et pall tuuakse ründealasse võimalikult kiiresti ja seda enne kui

kaitsemängijad suudavad üles seada organiseeritud kaitsemängu. Kiirrünnak algab

kaitselauapalli hankimisest, vaheltlõikest, pallikaotusest. Kiirrünnak tähendab, et

ründealas on rohkem ründemängijaid kui kaitsjaid. See saab olla kas 1:0 situatsioon (üks

ründaja põrgatab korvile ja kus ei ole kaitsemängijaid tal ees). Samuti 2:1 situatsioon

(kaks ründajat ühe kaitsemängija vastu), 3:1; 3:2; 4:1; 4;2; 4:3; 5:1 jne (Hatchell,

2006:120).

22

Claudio Papini (2005) arvates saab enamus kiirrünnakutest alguse vastase möödaläinud

visetest. On vaja vaimset valmisolekut ja füüsilisi võimeid, et saada kaitselauast pall ja

sooritada hea sööt ette. Niipea kui kaitse saab kaitselauast palli, kasutab ta kiiret avasöötu

või põrgatust kiirrünnaku alustamiseks. Alati on sööt esimene võimalus tekitada

kiirrünnak ja põrgatus teisejärguline. Joostakse maksimaalse kiirusega kogu väljaku

laiuselt.

Tsamourtzis jt (2005) uurisid kiirrünnakuid ja selle efektiivsust mängus. Uurijad leidsid,

et kiirrünnak on oluline tegur võidu saavutamiseks. Uurimuse tulemused näitasid, et

kiirrünnak 3:2 vastu oli kõige sagedasem variant. Tulemused kinnitavad, et kiirrünnakud

on oluline tegur, et saavutada vastasvõistkonna ees edu ning rõhutab kiirrünnakute

harjutamise tähtsust treeningute planeerimisel.

D. Smith (2006) väidab oma raamatus, et kiirrünnak ei ole ainult vaatemänguline

pealtvaatajatele, vaid sellel on mängus väga suur tähendus, kuna sellel on kõrge

tabavusprotsent.

Tsamourtzis jt (2005) uurimustöös uuriti kiirrünnakute tabavust ja tuldi järeldusele, et

mida pikemalt kiirrünnak kestab, seda väiksem tabavusprotsent on. Samuti järeldati, et

kõige suurem efektiivsus kiirrünnakutel oli, kui tehti vaheltlõige või hangiti kaitselauast

pall. Nende metoodikast selgus, et nad kasutasid kiirrünnakuks ajavahemikku 0-8 sek.

Madejonil (2002) oli kiirrünnaku kriteeriumiks 1-7

sekundit, aga Carballol ja Dopicol (2005) 1-8 sekundit.

Naiste kiirrünnaku keskmine aeg oli 4,42 sek 2008. a.

olümpiamängudel Pekingis. Näiteks Gomez (2007) sai

keskmiseks ajaks naistel 5,44 sek. play offi mängudes

(Refoyo, Romaris, Sampedro, 2009).

Ortega (2007) kirjutab oma uurimustöös, et kõrgem

kiirrünnakute protsent fikseeriti nendel võistkondadel, kes

kasutasid agressiivset kaitsemängu, kes olid aktiivsed 1:1

mängu situatsioonides. Kiirrünnaku puhul on tähtis selle

organiseeritus, kus meeskonnal tuleb joosta kogu väljaku

ulatuses, mis on jaotatud koridorideks. Pikad mängijad 4 ja

5 jooksevad alati mööda keskmist koridori. Tagamängijad 2

ja 3 mööda äärekoridori. Palliga mängija valib, kas liigub

mööda keskmist koridori või söödab palli piki äärekoridori

Joonis 1. Kiirrünnaku koridorid

23

(joonis 1). Ortega (2007) teeb järelduse, et naiste kõige edukamad kiirrünnakud sisaldasid

keskmiselt 1,22 söötu ja kasutati 2,13 mängijat kiirrünnakusse jooksmisel.

Efektiivne ja mõtestatult läbiviidud kiirrünnak avaldab olulist mõju ka kogu

vastasvõistkonna mängumaneerile: halvab kaitsetegevuse, toob kaasa pealiskaudse

tagalauavõitluse, muudab plaanitud mängutempot ning nõuab treenerilt kaitsesüsteemi

vahetust (Cousy 1975:101).

Kiirrünnak on vajalik mitmel põhjusel.

1. Kaitsel on selle vastu raskem mängida, kuna see pole kindlaksmääratud

liikumine ega positsioonile rünnak

2. Õigesti joostuna võimaldab see kergeid ja vabadelt positsioonidelt viskeid.

3. Kiirünnakutel on tabavusprotsent palju kõrgem kui positsioonirünnakul.

4. Kasutada tuleb kogu meeskonda.

Kiirrünnakut saab alustada:

1. peale kaitselauapalli, kui on visatud mööda kas mängusituatsioonist või

vabaviskest;

2. peale kaitsemängija vaheltlõiget või ründemängija pallikaotust;

3. alati peale vastaste tabavat viset.

Kiirrünnakut saab rakendada:

1. kaitses survestades ründemängijaid;

2. kaitselauapalli hankimisel;

3. joostes rünnakule kindlaksmääratud koridoris;

4. palli söötes;

5. visates kiireid ja resultatiivseid viskeid.

Kiirrünnaku peamised eesmärgid:

1. resultatiivsed visked korvi lähedalt;

2. hea 1:1 situatsioon kolmesekundi alast;

3. kaitset viie mängijaga survestades;

4. neljandal veerandil annab see eelise, kui võistkonna füüsiline vorm on parem

(www.coaching.fibaeurope.com)

24

A.Gomelski kirjutab oma raamatus (1997): „Kiirrünnakut saab alustada järgmistes

situatsioonides:“

vaheltlõikest;

peale kaitselauast hangitud palli;

peale vastaste visatud vabaviskeid;

peale hüppepalli (tänapäeva korvpallis toimub hüppepall ainult mängu alguses);

peale vastaste visatud korvi.

„Transition“ rünnak tähendab kiiret üleminekut rünnakult kaitsesse (Defensive

Transition) või vastupidi - kaitsest rünnakule (Offensive Transition).

(http://www.basket.ee/et/indrek-reinbok).

Varajane rünnak (Early Offense)

Varajast rünnakusüsteemi iseloomustab:

1. kõikide ründemängijate kiire üleminek vastase väljakupoolele olenemata mängulistest

funktsioonidest.

2. operatiivne, ilma pausideta ja spetsiaalsete kohtade sissevõtmiseta. Tüüpiline kahe või

kolme mängija koostöö eesmärgiga vabastada koht „lõigeteks“ või läbimurreteks korvile.

3. rünnak korvile pärast lihtsaid koostöövorme väljaku nõrgemal poolel arvestades

kujunenud mängusituatsiooni (Kataulin, 2002: 5-16).

Miks varajane rünnak on hea? Tuleb saavutada olukord, kus võistkondliku kaitsemängu

ei ole veel suudetud üles ehitada ehk kaitsjad peaksid pigem reageerima kui tegutsema

distsiplineeritult. See tähendab, et pall tuleb toimetada kiiresti ründealasse ja rünnata

korvi enne, kui kaitsemäng suudetakse paika saada. Varajane rünnak loob olukordi kiirele

viskele ja väljasöödule peale korvi ründamist. Kostas Missase, Kreeka naiskonna ja U20

Kreeka meeste peatreeneri sõnul on uuritud, et kui ründajad liiguvad ründealasse

kõndides, siis seda võistkonda on palju kergem kaitsta sellepärast, et kaitsjad suudavad

oma kaitsemängu üles ehitada käsi vahel (deny), lõksudega (traps) jne.“

(www.coaching.fibaeurope.com)

Eeldused efektiivseks varajaseks rünnakuks (K.Missas 2013)-

tuleb mängida agressiivset kaitset;

nõuda koridoride kiiresti täitmist, joosta laialt ja palli näha;

alati ei suudeta sammudelt (lay up) visata;

tuleb olla vastasvõistkonnast paremas füüsilises vormis;

25

eelistada põrgatamisele söötmist;

kui tagamängija, viskav tagamängija või väike äär saavad lauapalli, siis tuleb

püsida endiselt keskel (keskmängija - center, jõuline äär - power forward)

kontrollimaks palli;

kui keskmängija (center) või jõuline äär (power forward) hangivad lauapalli,

tuleb koheselt sööta tagamängijale (point guard);

esimene pikem mängija (first trailer) jookseb palli pool;

teine pikem mängija (second trailer) jääb vabaviskejoone ümbrusesse (high

post) (www.coaching.fibaeurope.com)

1.4.2. Positsiooniline rünnak (set offense).

Positsiooniline rünnak on eriline mängijate ja palli liikumise jada, kuni luuakse võimalus

kõrgeprotsendiliseks viskeks (Hatchell, 2006:102). Selleks peab võistkond sisse võtma

algasetuse ning kasutama põhioskusi palliga ja pallita viskevõimaluste loomiseks. Millist

algasetust kasutada, see sõltub treenerist, mängijate pikkusest, jõust, kiirusest,

taktikalisest ettevalmistusest jne. Iga mängija saab panustada resultatiivsesse rünnakusse.

Positsioonirünnaku eeliseks on võimalus seda kohandada endale sobivaks ning samas

pakub ta võimalust erinevate oskustega erinevaid mängijaid kasutada erinevates

mänguolukordades (Wootten 1992: 96).

Igal treeneril on oma nägemus ründemängust, aga kõige enam kasutatav ründemängu

formatsioon mees-mees kaitse vastu on 3-2, 1-2-2, mille keskel mängib mängujuht, äärtes

on viskav tagamängija ja väike äär ning kaks eesliini mängijat (suur äär ja keskmängija).

Sellise formatsiooni taktikaks on söödumäng, katete tegemine, lõikamine ja viskamine

kõigi viie mängija poolt. Sellise formatsiooni asetuse eelduseks on mängu laiali

tõmbamine. Mängijatel on võimalik vahetada kohti ja liikuda ründealas ülevalt alla ja alt

ülesse olenemata mängijate pikkusest (Oliver 2004: 110).

J. Sampaio jt (2004) võrdlesid erinevates vanustes võistkondade mängude statistikat ja

leidsid, et täiskasvanute meeskondadel on väiksem arv vaheltlõikeid ja suurem arv

resultatiivseid sööte võrreldes alla 18aasta vanuste meeskonnaga. Portugali 1998/99.

hooaja U16 ja U22 võitjavõistkondi iseloomustas resultatiivsete kahepunktivisete, ründe-

ja kaitselauapallide suurem arv (Almeida, 1999).

26

1.4.3. Rünnak meesmehe kaitse vastu (man-to-man offense).

Enamus võistkondi mängivad noorteklassis mees-mehe kaitset, sellepärast harjutatakse

treeningutel ka kõige enam mees-mehe rünnakut. Kõige lihtsam pooleväljaku rünnaku

variant on „sööda ja mine“ (Give–and-Go). Seda kasutatakse kõige enam noorteklassis.

See põhineb sööda ja lõika printsiibil, rünnak on sobiv nii mees-mehe kui maa-ala kaitse

vastu (Hatchell, 2006:105).

5-väljas (5-out) – algajatele mängijatele ja väikesekasvulisele võistkonnale on kõige

parem korvi saamiseks 5-väljas mäng (Joonis 2), sest see annab parema võimaluse välja

tuua 1:1 mängu eelised.

Kõikidel mängijatel on palju võimalusi

mängida nägu korvi poole.

Mängijad saavad piisavalt ruumi, et

mängida 1:1 korvile, samuti lõigata korvile

(basket cut)

Kasutades seda mudelit, on mängijatel

võimalus kasutada erinevaid tehnilisi ja

taktikalisi oskusi: mängida 1:1 palliga ja pallita, lõikeid korvile ja pallile, kasutada

katteid jne (Drvaric, FIBA koolitus, 2013).

Tänapäeva noortekorvpalli alustala on Read and React Offense, mille võttis kasutusele

Rick Torbett. See süsteem võimaldab lastel vabalt mängida ja neid ei treenita robotiteks.

Mängijad on selles süsteemis reageerijateks ja otsuste vastuvõtjateks Rick Torbett (2014).

Seda rünnakut saab tänapäeval kasutada kõigi kaitseformatsioonide vastu: mees-mehe,

maa-ala, kombineeritud kaitses. See põhineb söötmise puhul peaaegu samadel

ülesannetel nagu 5-väljas. NBA mängija Chris Mullin on öelnud: „Võimalik, et ta ei

oskaks praegusel hetkel liikuda väljakul kui ta ei oleks seda rünnakut õppinud.“

Joonis 2. 5-väljas

27

1.4.4. Katted palliga (Pick´n´Roll) ja pallita mängijale.

Peale lõike on ilma pallita ründaja tegutsemise tähtsaks elemendiks kate. See on parim

viis aidata kaaslast vabaks mängida. Katte tegemisel kasutab üks ründaja oma keha kui

ajutist takistust või “seina” teise ründaja kaitsja liikumise takistamiseks (Koik, Brock,

2006:52).

Katteid liigitatakse selle järgi, kas kate tehakse kaitsjale eest, tagant või küljelt: - eestkate

(front screen), - tagantkate (rear screen), - külgmine kate (side screen). Treeneritel on

teinekord erinevad põhimõtted, kuhu katte peaks tegema. Osa treenereid on seda meelt,

et katte peaks tegema teatud punkti või kohta väljakul (n-ö positsiooniline kate), teised

soovitavad aga teha katte kaitsjale, liikuda kaitsja juurde ja jääda tema oletatavale teele

ette seisma (n-ö mängija kate). Kate kaitsjale on efektiivsem oma kaasmängija

vabastamisel, kuid võib samas kaasa tuua rohkem isiklikke vigu rünnakul.

Katte tüübid (Types of Screens)

Katteid võib jagada kahte põhitüüpi: (1) kate palliga mängijale või kate palli poole (On

the Ball Screen); (2) kate pallita mängijale või kate pallist eemale (Off the Ball Screen)

(Koik, Brock, 2006:52).

Katted palliga mängijale (on-ball-screens)

Palliga mängijale katte tegemine tähendab palliga mängija kaitsja oletatava liikumistee

blokeerimist kattega, et aidata palliga mängijal katte abil läbi murda või viskele minna.

Kate-kattest mängus on efektiivse katte puhul alati kaks võimalust korvi tegemiseks:

(1) palliga ründaja jääb vabaks kui ründajad ei vaheta; (2) kui kaitsjad vahetuvad, jääb

katte tegija korvile pöörde järel vabaks. (H.Koik, C.Brock, Korvpall,2006:53).

28

Pick´n´Roll

Kate-kattest mäng on üks peamisi kahe

mängija koostöid tänapäeva korvpallis.

Ilma pallita ründaja teeb katte palliga

ründaja kaitsemängijale. Pick-and-Roll

ehk kate palliga mängijale (joonis 3)

koosneb viiest tehnilisest elemendist:

põrgatus;

kate;

vise;

pööre või rullumine;

sööt (Drvariz.Group Tactics: www.coaching.fibaeurope.com).

Pick´n´Pop

Tänapäeva korvpallis on Pick´n´Pop

(joonis 4) saanud sama populaarseks kui

on Pick´n´Roll. See on samade

põhimõtetega nagu Pick´n´Roll aga

„rullimise“ (rolling) asemel korvile

astub/hüppab katte tegija peale katet üles

„Pop Out“ saamaks viskeks palli (Joonis

4). See on väga populaarne Euroopa

pikkadele mängijatele, kes armastavad

visata 3-punkti viskeid. Samuti on seda raskem kaitsta, kuna pikk mängija hüppab kattest

välja (http://bballsuccess.com/2015/01/28/basketball-screen-pick-and-pop).

Joonis 3. Pick´n´Roll

Joonis 4 Pick´n´Pop

29

Pick´n´Slip

Üheks üllatavamaks momendiks kate-

katte puhul on Pick´n´Slip ehk pettekate

ehk sisselibisemine (joonis 5). Pettekate

tähendab, et katte tegija ei teegi katet,

ehkki ta on sellest märku andnud, vaid

lõikab vahetult enne katte tegemist

korvile.

Katted pallita mängijale (off-ball-screens)

Pallita mängijale katte tegemine tähendab pallita mängija kaitsja oletatava liikumistee

blokeerimist kattega, et aidata pallita mängijal end kattest mahalõikel vabaks mängida ja

söötu saada.

Katted pallita mängijale tähendab kolme mängija koostööd: katte tegijat, kattest väljujat

ja söötjat (Koik, Brock, 2006:54).

Katte tegija on sama tähtis kui katte kasutaja Lõikaja, kes palli ei saa, on sama tähtis, kui

on lõikaja, kes palli saab ning söötja on sama tähtis kui skooritegija, sest nad kõik

töötavad ühise eesmärgi nimel (Wooden, 1987:90).

Hatchell (2006) kirjutab oma raamatus, et kui mängija ei kasuta katet, mis talle on

võistkonnakaaslane teinud, siis ta kaotab võimaluse saada söötu, põrgatada korvile või

visata.

Katteid liigitatakse selle järgi, millisest kohast ja kuhu väljakul kate tehakse:

a) Kate alt üles (Back Screen or popout cut) - kui korvist lähemal olev ründaja teeb

korvile kaugemal olevale ründaja kaitsjale katte (joonisel 6 liikumine a).

b) Kate ülevalt alla (Down Screen) - kui korvist kaugemal olev ründaja teeb korvile

lähemal olevale ründaja kaitsjale katte (joonisel 6 liikumine b).

Joonis 5 Pick´n´Slip

30

Joonis 6 Katted pallita mängijale

c) Kate väljakuga risti ehk ristikate (Cross Screen) - kui üks ründaja teeb teise

ründaja kaitsjale katte, liikudes risti kas üle kolme sekundi ala või väljakuga risti

(Joonisel 6 liikumine c).

Lõige katte taha pallist eemale (Fade cut)

Kui kaitsja (Joonis 7) on asetunud

rohkem üles ehk palli poole, käsi vahel

kaitse (deny). Katte tegija teeb katte palli

poole ja võimaldab katte saajal liikuda

pallist eemale, et saada sööt ning

võimaldada mängida nurgast 1:1 või

visata korvile Head viskajad soovivad

endale sellist katet, kuna see võimaldab

neil vabalt visata kaugviset (Hatchell,

2006:71).

Joonis 7 Fade cut

31

Lõige ümber katte pallile (Curl Cut)

Kui kaitsja järgneb ründajale varjuna

(shadow), siis ründaja jookseb teravalt

ümber katte korvile (Joonis 8). Sellest

kattest õige väljumine (curl cut) viib

tavaliselt kergele korvile kuna kaitsja

jääb ründaja selja taha ega jõua teda

enam takistada (Hatchell, 2006:71).

1.4.5. Eriolukorrad (Special situation)

Eriolukordadeks mängus on audi sissevisked nii külje- kui otsajoonelt, vabavisked,

viimaste sekundite situatsioonid korvi saavutamiseks ja vähesel määral hüppepalli

situatsioon (Krause, Meyer, Meyer, FIBA koolitus 2004)

Igas mängus on selliseid olukordi, kus kohtunik peatab mängu ja võistkonnal on õigus

pall mängu panna, olgu see küljeaudist, otsaaudist või saab mängija õiguse vabaviseteks

(Hatchell, 2006:125).

Igal meeskonnal peab olema omad kindlad liikumised audi sissevisete puhul. Kõige

tähtsam on, et meeskond suudaks sooritada audi sissevisked turvaliselt või kindla peale

iga kaitse vastu (Krause, Meyer, Meyer, 2008:225).

Eriolukorrad (audid) annavad mängijatele situatsiooni üle kontrolli ja kui kasutada seda

õigesti, siis võistkonnal ei õnnestu mitte ainult sööta oma mängijale, vaid lõpetada

eriolukord korviga. Põhimõte on, et mängijatel peab olema soov mitte ainult välja sööta

vaid lõpetada see korviga (A.Radu,2010:103).

Küljeaut (sideline plays)

Küljeaudis peaks söötjaks minema väike äär, kes on pikem ja see mängija on üldjuhul

hea söötja. Samas on kõige tähtsam, et audi väljaviskaja oleks tark söötja kaitse pressingu

puhul (Hatchell, 2006:125).

Joonis 8 Curl cut

32

Otsaaut (Baseline plays)

Juhul, kui toimub otsaaut kaitsja võistkonna korvi taga, siis on see väga hea võimalus

saavutada kõrgeprotsendiline tabav vise (Hatchell, 2006: 127).

Vabavisked

Vabavisete puhul peab mängijate asetus olema hoolikalt planeeritud. Kaks kõige paremat

lauapallide võitlejat on esimesed, kes lähevad lauda, üldjuhul kõige pikemad mängijad.

Mängijate asetus vabaviske ajal -

jõuline äär ja keskmängija asuvad ründelaua vabaviske teisel joonel ja kas „vaba“

mängijat omakorda kolme punkti joone taga. Kui saadakse ründelaud, siis peavad

avanema koheselt perimeetri taga oleva mängijad, et lauapalli võtjal oleks kellele sööta

(Krause, Meyer, Meyer, 2008:225).

Viimaste sekundite mäng (Last Second Plays)

Viimaste sekundite mäng (last-second plays) algab siis, kui rünnakuaja lõpuni on

8 sekundit, mida võib kasutada ka kontrollitud rünnaku mängimiseks (Krause, Meyer,

Meyer, treenerite koolitus 2004, Meeskondlik rünnak). Siin ei ole enam aega sööta palli

„ringiratast“ ja oodata kaitsjate eksimust (Hatchell, 2006: 134).

Pole vahet, millist liikumist kasutatakse viimaste sekundite rünnakul, tähtis on see, kui

hästi mängijad oskavad olukordi lahendada (Krause, Meyer, Meyer, 2008:225).

33

2. TÖÖ TEOSTAMISE METOODIKA

2.1. Uurimuse objekt ja andmed

Magistritöös oli vaatluse all 2014 aasta suvel Tallinnas toimunud tütarlaste Euroopa U16

meistrivõistluste finaalturniiril osalenud Eesti noortekoondise 8 mängu, mis toimusid

ajavahemikus 31.07-9.08. Kokku oli Eesti naiskonnal nendes mängudes 704

pallivaldamist.

Tabel 1 Analüüsitud mängud ja nende tulemused

Euroopa Meistrivõistlused

2014

Mäng Tulemus

31.07 Eesti-Sloveenia 28:62

1.08 Leedu-Eesti 57:27

3.08 Eesti-Saksamaa 54:21

4.08 Austria-Eesti 39:79

6.08 Šveits-Eesti 53:46

7.08 Eesti-Iisrael 53:68

8.08 Austria-Eesti 47:53

9.08 Eesti-Luksemburg 54:47

Henrik Dettmann jt., kelle uurimistöö on käesoleva töö metoodiliseks aluseks, on Soome

korvpallikoondise juht ja noortetöö koordinaator. Varasemalt on ta olnud (1) Saksamaa

koondise peatreener aastatel 1997-2003; (2) maailmameistrivõistluste pronks Saksamaa

koondisega 2002; (3) Bundesliigas Braunschweigi ja Mitteldeutscheria võistkondade

peatreener; (4) Soome koondise peatreener aastatel 1992-1997 ning uuesti alates aastast

2004; (5) 2002. aastal Saksamaa Aasta Korvpallitreener ja Soome Aasta Treener.

Tema kolleeg, Soome Korvpalliliidu noortekoondiste peatreener aastast 2007 Ari

Tammivaara on samuti olnud Soome koondise peatreener (aastatel 2001-2003), pidanud

peatreeneri ametit Saksamaa liigades (kaasa arvatud Bundesliigas), ning olnud Soome

Meistriliiga võistkonna Lahti Namika peatreener.

Video vaatluse põhjal ülesmärgitud võistkondliku rünnaku variandid ja nende selgitused

on toodud alljärgnevas tabelis 2

34

Tabel 2 Analüüsitud ründemängu liigid ja nende seletused

Ründemängu

liik

Ründemängu liigi seletus

Kiirrünnak rünnak organiseerimata kaitse vastu, ründajad rohkem kui

kaitsemängijaid.

Transition rünnak organiseerimata kaitse vastu, ründajad võrdselt

kaitsemängijatega

Küljeaut audist saadud võimaluste korviga lõppenud rünnak

Otsaaut audist saadud võimaluste korviga lõppenud rünnak

Ründelaud lauast saadud palli korviga lõppenud rünnak

Lõputegevus

rünnakul

Lõputegevus rünnakul enne viset, viga, pallikaotust

Paint 3-sekundi alast sooritatud tegevus

outside Väljapoolt 3-sekundi ala sooritatud tegevus

Pick´n´roll Kate palliga mängijale, mis viis viskele

screening Kate pallita mängijale, mis viis viskele

Penetrate and

kick

Põrgatus sisse ja sööt välja

Visete tüübid Visete tüübid

Lay up Põrgatus korvile ja sammudelt vise

Jump shot Hüppelt vise

Pull up Peale põrgatust sooritatud vise kas 1-takti või 2-takti peatusega

Panic offense Ründeaja lõppedes kiirustatud pealevise

Mängija

positsioon

Mängija, kes on teinud pealeviske, vea, pallikaotuse

Guard Tagamängija, mängujuht

Forward Mängija, kes mängib nii 3. sekundi alas kui perimeetril

Post Mängija, kes enamasti tegutseb 3. sekundi alas

Väljakult vise Väljakult sooritatud viske koht

Lähivise 3.sekundi alast sooritatud vise

Keskpositsioon Keskpositsiooni vise, väljastpoolt 3.sekundi ala

Kaugvise Kaugvise, mis on sooritatud 3.punkti joone tagant

Efektiivsus Ründemängu efektiivsus

Edukad Tabatud vise/viga ründajate vastu

Mitteedukad Mitte tabatud vise/pallikaotus

Käesolevas töös kasutatakse valdavalt inglise keelseid termineid kuna eesti keeles ei ole

senini täpseid tõlkeid kõikide tehnikaelementide osas fikseeritud.

2.2. Andmetöötlus

Mängude vaatamiseks ja analüüsiks kasutati Kinovea programmi. Andmed sisestati

Microsoft Excel 2013 programmi ja analüüsimiseks kasutati Pivot-Table ehk

35

liigendtabelit. Seoste uurimiseks kasutati korrelatsiooni programmi. Mängude videod,

mille põhjal analüüs teostati, on saadud Eesti korvpalliliidult.

Andmeid töödeldi statistiliselt, et selgitada välja, kas resultatiivsete (1-3 punkti) ja

mitteresultatiivsete (0 punkti) tehnilis-taktikaliste rünnakute, võitude ja kaotuste vahel on

erinevusi. Resultatiivseteks loeti kõik rünnakud, kus saavutati vähemalt 1 punkt.

Mitteresultatiivsete rünnakute tulemus võrdus 0. Mängude analüüsimisel grupeeriti

andmed järgnevalt: kõik Eesti koondise mängud, resultatiivsed ja mitteresultatiivsed

rünnakud. Selgitati välja ründetsooni pallivaldamiste aeg. Nende põhjal arvutati

miinimum, maksimum, keskmine, ulatus ja standardhälve (±SD). Andmete omavahelist

erinevust kontrolliti F-testi ja T-testiga (olulisuse nivoo p<0.05). Rünnakud jaotati

vastavalt tulemustele: resultatiivseteks ja mitteresultatiivseteks.

Korrelatsioonanalüüsi peatükis keskendub töö autor seoste otsimisele erinevate

mängusid iseloomustavate karakteristikute vahel üle kõikide mängude, mille kohta on

kogutud andmeid.

Töösse võetakse sisse järgmised mõisted ja tähised:

RL ründelaud – „kui ründava võistkonna mängija, saab peale viset lauapalli

enda valdusesse“ sündmuste loendus

VH visete hulk. Palju sooritati viskeid mängus

PR Pick´n´Roll - palliga mängijale kate. Loendatakse, kui palju tehti iga

rünnaku jooksul palliga mängijale katteid

M Eesti U16 neidude koondise skoor

N Vastasvõistkondade lõppskoor

PK pallita mängijale katete arvu loendus

PP_G Tagamängija. Vaadeldi antud positsioonimängija tabamisi

PP_F Ääremängija. Vaadeldi antud positsioonimängija tabamisi

PP_P Keskmängija. Vaadeldi antud positsioonimängija tabamisi

MPO Eesti U16 koondise neidude punktide osakaal M/(M+N) vastas

võistkondade punktiarvu suhtes.

Täpsemalt keskendub autor U16 Eesti koondise naiskonna punktide osakaalu MPO

korrelatsioonile teiste tunnustega nagu VH, PR, PK, PP_G, PP_F ja PP_P.

36

3.UURIMISTÖÖ TULEMUSED

3.1 Ründemängu üldiseloomustus

Vaadeldud mängudes tegi Eesti U16 koondise naiskond keskmiselt ühes mängus 88

rünnakut, mis viisid kas viskeni, vabaviskeni, pallikaotuseni või veani. Kõige suurem

rünnakute arv oli meie koondisel Austria vastu, kus tehti 108 rünnakut (tabel 3). See viitab

Eesti võistkonna kõrgemale mängutempole kui vastasvõistkonnal. Samuti saadi selles

mängus lihtsamini viskele kui teistes mängudes. Keskmiselt 33% Eesti rünnakud olid

edukad (kas saadi korv või tehti viga meie ründaja vastu). Kõige parem mäng oli Austria

vastu, kus Eesti naiskonna rünnakute edukus oli 44% ja kõige tagasihoidlikum mäng

Saksamaa ja Leeduga, vastav näit 20%.

Tabel 3 Edukate rünnakute % mängudes

Kokku

Edukad

%

Austria-Eesti (39:79) 108 44

Austria-Eesti 2.mäng (47:53) 81 32

Eesti-Saksamaa (21:54) 85 20

Eesti-Iisrael (53:68) 88 39

Leedu-Eesti (57:27) 83 20

Eesti-Luksemburg (54:47) 100 41

Eesti-Sloveenia (28:62) 84 26

Šveits-Eesti (53:46) 75 39

Kokku 704 261

Keskmiselt ühes mängus 88 33

Eesti rünnakud toimusid kõige enam ründemängu teises faasis, mis moodustus umbes

pool rünnakutest – 47%. Pealevisete tabavuse osas olid kõik ründemängufaasid

üldjoontes sama protsendiga. Kolmandas faasis (last second plays), kus reeglina tulevad

esile mängijate individuaalsed oskused, tehti kõige vähem rünnakuid kuigi tabavusprotsnt

oli sama, mis teistes faasides (tabel 4).

37

Tabel 4 Rünnaku aeg

rünnakuaeg Nr R% T%

0-8 sek 217 31% 25%

9-16 sek 329 47% 26%

17-24 sek 158 22% 27%

Nr – rünnaku number

R% - protsent kogu rünnakute arvust

T% - tabavusprotsent

Söötude arv on välja toodud tabelis 5. Suurt erinevust ei olnud märgata rünnakute vahel,

kus kasutati 1 või 2 söötu. Küll aga oli erinevus nende tabavusprotsendis. Nimelt, olid

kahe sööduga rünnakud efektiivsemad. Rünnakud, kus kasutati nelja söötu, olid kõige

väikseima efektiivsusega. Rünnakud, kus sööte ei kasutatud, moodustasid üldarvust 13%

ja need olid kõige resultatiivsemad. Tegemist on siis kas kaitselauast, ründelauast või

vaheltlõikest saadud palliga.

Tabel 5 Söötude arv rünnakul

Söötude

arv Nr R% T%

1 154 22 21

2 165 23 31

3 116 16 27

4 89 13 16

5 ja enam 88 13 28

NULL 92 13 33

3.2. Resultatiivsed ja mitteresultatiivsed rünnakud ning võrdlusanalüüs

T-testi abil selgitati, kas resultatiivsete ja mitteresultatiivsete rünnakute keskmiste

näitajate vahel on märkimisväärseid erinevusi rünnakuajaga ründetsoonis.

Töö autor kontrollis (tabel 6) pallivaldamise aja keskmiste erinevust edukate ja

mitteedukate rünnakute vahel.

38

Tabel 6 Resultatiivsete ja mitteresultatiivsete rünnakute näitajad

Statistiline arvnäitaja Edukad Mitteedukad

Keskmine 11,43 11,67

Standardhälve 6,07 5,84

Miinimum 1 1

Maksimum 23 24

Ulatus 22 23

Erinevus keskmiste kui hajuvusnäitajate vahel on statistiliselt juhuslik.

t-testi tulemused

t=-0,47

p=0,64

usalduspiirid: -1,26 kuni 0,78

T-test tehti usaldusnivool 95%, kus sisukaks hüpoteesiks oli, et palli valdamise keskmised

ajad on oluliselt erinevad edukate ja mitteedukate rünnakuaegade vahel. Vaadates

alternatiivhüpoteesi kehtimise tõenäosust (0,64) võib tagasi lükata sisuka hüpoteesi ning

kehtima jääb alternatiivhüpotees: keskmised ei ole statistiliselt olulised (usaldusnivool

95%). Kui alternatiivhüpoteesi kehtimise tõenäosus p väiksem või võrdne 0,05, siis

võiksime sisuka hüpoteesi vastu võtta (usaldusnivool 95%).

Hajuvuse olulisuse kontrolliks tehti F-test, millest järeldub, et rünnaku edukusel või

mitteedukusel dispersioonide erinevus pole statistiliselt oluline. Järgnevas F-testi

tulemused:

F-testi tulemused

F=1,08

p=0,52

3.3 Kiirrünnak ja „Transition“

Kiirrünnakuid ja „Transition“ rünnakuid sooritati vaatluse all olnud mängudes keskmiselt

7% rünnakutest, kokku 55. korral. Väike arv (7%) näitab suhteliselt aeglast mängutempot,

39

kus selge ülekaal on organiseeritud positsioonilisel rünnakul. 31% sooritatud

kiirrünnakutest olid edukad. Analüüsitud mängudes sooritas meie naiskond kiirrünnakuid

kõige enam Austria ja kõige vähem Sloveenia vastu. Kõige edukamalt sooritati kiir-, ja

„transition“ rünnakuid Iisraeli vastu - 67% efektiivsusega. Vastavad andmed esitatud

tabelis 7.

Tabel 7 Kiir- ja “Transition“ rünnakud

Kiirrünnak+transition

Nr R% T%

EST_AUT 15 14% 33%

EST_AUT2 9 11% 22%

EST_GER 2 2% 50%

EST_ISR 3 3% 67%

EST_LTU 5 6% 0%

EST_LUX 7 7% 43%

EST_SLO 1 1% 0%

EST_SVI 10 13% 20%

Kokku 52 7% 29%

Nr – rünnaku number

R% - protsent kogu rünnakute arvust

T% - tabavusprotsent

3.4 Eriolukorrad

Eriolukorrad (küljeaut, otsaaut ja võidetud ründelaud) rakendamine on esitatud tabelis 8

on näha, et kõikidest rünnakute üldarvust alustati palli mängu panekut 8,5% küljeaudist,

6% otsaaudist, ründelauast hangitud palliga alustati uut rünnakut 12,6%. Kõige

tulemuslikum eriolukordade lahendus oli otsaaudist mängu pandud pall (50%). Toodud

arvud peegeldavad tõsiasja, et Eesti naiskond oli liiga vähe keskendunud küljeaudi

resultatiivsetele lahendamistele.

40

Tabel 8 Eriolukorrad

Küljeaut Otsaaut Ründelaud

R% T % R% T% R% T%

Austria-Eesti (39:79) 6,48 42,86 9,26 60,00 16,67 16,67

Austria-Eesti 2.mäng (47:53) 9,88 25,00 3,70 66,67 6,48 14,29

Eesti-Saksamaa (21:54) 15,29 0,00 10,59 0 11,11 8,33

Eesti-Iisrael (53:68) 12,50 36,36 4,55 75 12,04 38,46

Leedu-Eesti (57:27) 6,02 0,00 1,20 100 6,48 42,86

Eesti-Luksemburg (54:47) 9,00 22,22 8,00 62,50 15,74 29,41

Eesti-Sloveenia (28:62) 3,57 0,00 2,38 0 5,56 16,67

Šveits-Eesti (53:46) 5,33 0,00 4,00 33,33 8,33 44,44

Keskmiselt ühes mängus 8,52 15,81 5,68 49,69 12,6 26,39

3.5. Visete liigid

Eesti koondise mängijad jõudsid kõikides mängudes kokku viskele 447 korral, mis teeb

63% kogu rünnakute arvust. Tabel 9 näitab, et enim tegid viskeid ääremängijad (Forward)

- 204 korral. Teisena pikad mängijad (post) 137. Kõige vähem sooritasid viskeid

tagamängijad 106. Tabavuses suuri erinevusi ei täheldatud. Kõige enam sooritasid

pealeviskeid ääremängijad, ümardatult 46% visete koguarvust, kõige vähem

tagamängijad ümardatult 24%. Tabavusprotsendi osas suuri erinevusi kokkuvõttes ei

olnud.

41

Tabel 9 Visete liigid

Eesti koondis kasutas vähe sammudelt viskeid (lay up), see tehniline element moodustas

kõikidest pealevisetest 27% ja tabavus oli 44%. Kõige vähem kasutati peale põrgatust

sooritatud viset (pull up) - keskmiselt ligi 14% ja nende tabavus oli ümmardatult 29%.

Enim sooritatud element oli hüppeltvise (jump shot), mida kasutati ~59% kogu visete

arvust ja nende tabavus oli 36% (joonis 11).

Reasildid Visked Tabatud Visked Tabatud Visked Tabatud

EST_AUT 35 14 14 8 24 11 73 33 45%

jump shot 21 9 4 2 18 7 43 18 42%

lay up 4 1 8 5 4 3 16 9 56%

pull up 10 4 2 1 2 1 14 6 43%

EST_AUT2 21 7 12 4 28 13 61 24 39%

jump shot 10 5 6 2 23 10 39 17 44%

lay up 3 1 5 2 3 2 11 5 45%

pull up 8 1 1 0 2 1 11 2 18%

EST_GER 25 4 11 3 15 4 51 11 22%

jump shot 15 2 4 0 9 3 28 5 18%

lay up 4 1 5 3 4 1 13 5 38%

pull up 6 1 2 0 2 0 10 1 10%

EST_ISR 25 13 15 9 15 5 55 27 49%

jump shot 20 11 5 2 13 4 38 17 45%

lay up 1 1 9 6 1 0 11 7 64%

pull up 4 1 1 1 1 1 6 3 50%

EST_LTU 28 6 11 5 17 2 56 13 23%

jump shot 13 3 5 0 16 2 34 5 15%

lay up 7 3 5 4 1 0 13 7 54%

pull up 8 0 1 1 9 1 11%

EST_LUX 30 12 22 7 11 4 63 23 37%

jump shot 17 7 9 1 10 3 36 11 31%

lay up 11 5 13 6 24 11 46%

pull up 2 0 1 1 3 1 33%

EST_SLO 24 13 9 1 9 1 42 15 36%

jump shot 15 9 4 1 8 1 27 11 41%

lay up 4 1 5 0 9 1 11%

pull up 5 3 1 0 6 3 50%

EST_SVI 16 8 12 4 18 10 46 22 48%

jump shot 8 6 11 6 19 12 63%

lay up 5 1 12 4 6 4 23 9 39%

pull up 3 1 1 0 4 1 25%

Üldkokkuvõte 204 77 106 41 137 50 447 168 38%

Kokku %

Kokku

Visked

Kokku

Tabatud

guard postforward

42

Joonis 9 Visete liigid

3.6. Visete soorituskohad. „Paanika visked“

Eesti võistkond sooritas vaatluse all olnud mängudes kolmepunktiviskeid 14%,

kahepunktiviskeid 23% ja 3-sekundi alast 63%. Kogu rünnakute üldarvust tehti kas

pallikaotus või viga (ründajale või kaitsjale) 11%. 3-sekundi alast lõpetati rünnak kas Lay

Up (43%) või Jump Shot (49%) viskega (tabel 10). Minimaalselt sooritati sellest alast

Pull Up viskeid (8%), mis oli Eesti koondises üldse vähe kasutatud tehniline element.

Visete tabavuse osas olid suured erinevused teistega võrreldes Pull Up visetel 3-sekundi

alast. Väiksem erinevus oli hüppelt ja sammudelt sooritatud visetel. Kolmest sooritatud

viskeliigist tehti kõige vähem peale põrgatust tehtavaid viskeid (Pull Up).

27

44

59

36

14

29

0

10

20

30

40

50

60

70

Lay up T Jump shot T Pull up T

Visete liigid

43

Joonis 10 Lähivisked 3-sek alast (Paint)

Keskpositsioonilt sooritasid Eesti noortekoondisemängijad kõige enam hüppelt viskeid

(Jump Shot) viskeid 66 korral, mis teeb visete üldarvust 65%. Pull up ja jump shot

tabavuste vahel suuri erinevusi ei olnud märgata (joonis 11). Kokkuvõtvalt oli

tabavusprotsent keskpositsioonilt madal – 21%.

Joonis 11. Keskpositsioonivisked

Joonisel 12 on näha, et kaugvisetest sooritati jump shot ja pull up viskeid.

Märkimisväärne oli hüppelt viskeliigi erinevus teise suhtes.

139

69

119

54

24

11

0

20

40

60

80

100

120

140

160

jump shot Tabatud lay up Tabatud pull up Tabatud

3-sekundi ala (Paint)

66

15

1 0

35

7

0

10

20

30

40

50

60

70

jump shot Tabatud lay up Tabatud pull up Tabatud

Keskpositsioonivisked

44

Joonis 12 3-punkti visked

Keskmiselt 5% rünnakutest olid niinimetatud „paanika“ rünnakud (rünnakuaeg hakkas

täis saama ja oli vaja visata (Tabel 10). Ligikaudu iga neljas oli nendest edukas rünnak.

Kõige rohkem oli sunnitud kasutama „paanika“ viskeid Eesti võistkond mängus

Saksamaa vastu, 11% kõikidest rünnakute arvust.

Tabel 10. Paanika visked

% koguarvust T%

EST_AUT 5% 20%

EST_AUT2 4% 0%

EST_GER 11% 22%

EST_ISR 3% 67%

EST_LTU 5% 25%

EST_LUX 6% 50%

EST_SLO 2% 0%

EST_SVI 1% 0%

Keskmine 5% 27%

3.7. Katted palliga (Pick´n´Roll) ja pallita mängijale

Vaadeldud mängudes Eesti naiskonna mängijate poolt pallita mängijatele sooritatud

katete arv oli väike - vaid 6% kogu rünnakute arvust ja nende realiseerimise tulemus oli

keskmiselt 24%. Keskmiselt tehti palliga mängijale katet 32% rünnakutest, mis tõi edu

59

12

30

0

10

20

30

40

50

60

70

jump shot Tabatud pull up Tabatud

3-punkti visked

45

24%. Tabelis 11 on näha, et kõige enam mängiti kate kattest Sloveenia vastu, kus pooled

rünnakud sisaldasid vähemalt ühte katet palliga mängijale. Rünnakuid, mis ei sisaldanud

palliga mängijale katet, mängis Eesti noortekoondis keskmiselt 68% rünnakute

koguarvust. Keskmisi erinevusi rünnakul ei esinenud tabavusprotsendi osas.

Märkimisväärne erinevus selle näitaja osas oli võidetud ja kaotatud mängude võrdluses –

võidetud mängudes oli tabavus 31% ja kaotatud mängudes 22%.

Tabelis 11 on näha, et rünnakud, kus kasutati Pick´n´Rolli ja mis sisaldasid ühte palliga

mängijale katet, moodustasid enamuse. Kahte katet palliga mängijale (tabel 12) tehti

keskmiselt 6% rünnakutest. Ükski kahe kattega rünnak Eesti noortevõistkonnale edu ei

toonud.

Tabel 11. Pick´n´Roll vs no Pick´n´Roll

Pick´n´Rolli ei mängitud Pick´n´Roll

Mäng Nr Rünnakuid% T% Nr Rünnakuid% T%

EST_AUT 70 65 34 38 35 42

EST_AUT2 62 77 31 19 23 26

EST_GER 48 56 15 37 44 11

EST_ISR 73 83 29 15 17 40

EST_LTU 53 64 21 30 36 10

EST_LUX 75 75 27 25 25 32

EST_SLO 41 49 22 43 51 16

EST_SVI 57 76 32 18 24 33

Kokku 479 68 27 225 32 24

Tabel 12. 1 Pick´n´Roll vs 2 Pick´n´Rolli

1 Pick´n´Roll 2 Pick´n´Roll

% T% % T%

EST_AUT 100 42 0 0

EST_AUT2 100 26 0 0

EST_GER 95 11 5 0

EST_ISR 93 43 7 0

EST_LTU 90 11 7 0

EST_LUX 84 38 12 0

EST_SLO 86 11 14 0

EST_SVI 94 35 6 0

46

3.8. Korrelatsioonanalüüs

Korrelatsioonanalüüsi võtab kokku alljärgnev tabel 13.

Tabel 13

Seoste selgitamiseks viidi läbi korrelatsioonianalüüs. Lisaks kontrolliti korrelatsiooni

statistilist olulisust usaldusnivool 95%, kus püstitati hüpoteesid:

H0 (nullhüpotees): korrelatsioon kahe uuritava arvtunnuse vahel puudub

H1 (sisukas hüpotees): korrelatsioon kahe arvtunnuse vahel on olemas

Statistilise olulisuse kontroll teostati statistikapakettiga R (https://cran.r-project.org/),

kasutades Pearsoni korrelatsiooni.

Arvnäitajatena toodi välja iga korrelatsiooni hüpoteeside kontrolli kohta arvtunnused

(tabel 13):

Korrelatsoon

47

Korrelatsioonikordaja usalduspiirid (korrelatsioonikordaja jääb 95%

tõenäosusega nende piiride vahele)

p-väärtus, mis näitab nullhüpoteesi kehtimise tõenäosust

Kui p-väärtus on alla 0,05, siis võib lugeda kehtivaks sisuka hüpoteesi H1 ning tagasi

lükata nullhüpoteesi (H0) ehk teisisõnu: leitud korelatsioon on statistiliselt oluline.

Korrelatsioonide olulisuse testide näitajad

1. Mida rohkem ründelaudu, seda parem on mängu tulemus.

Korrelatsioon tunnuste RL ja MPO vahel:

Korrelatsioon: 0,81

Usalduspiirid: 0,23 – 0,96

p-väärtus: 0,02

Otsus: leitud korrelatsioon on statistiliselt oluline.

2. Mida rohkem on mängudes sooritatud viskeid, seda parem on mängu tulemus.

Korrelatsioon tunnuste VH ja MPO vahel:

Korrelatsioon: 0,80

Usalduspiirid: 0,23 – 0,96

p-väärtus: 0,02

Otsus: leitud korrelatsioon on statistiliselt oluline.

3. Mida rohkem tagamängija (Guard) punkte viskab, seda parem on mängu tulemus

Korrelatsioon tunnuste PP_G ja MPO vahel:

Korrelatsioon: 0,71

Usalduspiirid: 0,02-0,94

p-väärtus: 0,05

Otsus: leitud korrelatsioon on statistiliselt oluline.

4. Mida rohkem ääremängija (Forward) punkte viskab, seda parem on mängu

tulemus

Korrelatsioon tunnuste PP_F ja MPO vahel:

Korrelatsioon: 0,65

Usalduspiirid: 0,10-0,93

48

p-väärtus: 0,08

Otsus: leitud korrelatsioon ei ole statistiliselt oluline.

5. Mida rohkem keskmängija (Post) punkte viskab, seda parem on mängu tulemus

Korrelatsioon tunnuste PP_P ja MPO vahel:

Korrelatsioon: 0,73

Usalduspiirid: 0,05-0,95

p-väärtus: 0,04

Otsus: leitud korrelatsioon on statistiliselt oluline.

6. Mida rohkem tehakse katteid palliga mängijale (Pick´n´Roll) seda parem on

mängu tulemus

Korrelatsioon tunnuste PR ja MPO vahel:

Korrelatsioon: -0,84

Usalduspiirid: -0,84-0,48

p-väärtus: 0,42

Otsus: leitud korrelatsioon ei ole statistiliselt oluline.

7. Mida rohkem tehakse katteid pallita mängijale, seda parem on mängu tulemus

Korrelatsioon tunnuste PK ja MPO vahel:

Korrelatsioon: -0,36

Usalduspiirid: -0,85-0,46

p-väärtus: 0,38

Otsus: leitud korrelatsioon ei ole statistiliselt oluline.

8. Mida rohkem ründelaudu, seda parem on PP_G tulemus.

Korrelatsioon tunnuste PP_G ja RL vahel:

Korrelatsioon: 0,94

Usalduspiirid: 0,70-0,98

p-väärtus: 0,001

Otsus: leitud korrelatsioon on statistiliselt oluline.

49

4. TÖÖ ARUTELU

Eesti neidude U16 koondis tegi keskmiselt ühes mängus 88 rünnakut, mille edukus oli

33%. Võidetud mängudes tegi Eesti võistkond keskmiselt 96 rünnakut, mille edukus oli

39%. Samas kaotatud mängudes olid vastavad näitajad 83 ja 29% (joonis 13). Töö autori

arvates saab siin kinnitust kirjanduses välja toodud tõik - mida passiivsem kaitsemäng ja

nõrgemad tehnilised oskused vastasvõistkondade poolt, seda efektiivsemad ründemängu

näitajad on Eesti võistkonnal.

Joonis 13. Võidetud vs kaotatud mängude rünnakute arv

Kiirrünnakud moodustasid 7% kõikidest rünnakute arvust ja nende tabavusprotsent oli

33. Võidetud mängudes oli Eesti naiskonna kiir- ja „Transition“ rünnakute osakaal 11%

kogu rünnakutest ja tabavus 33% (joonis 14). Kaotatud mängudes oli kiirrünnakute

osakaal 5% ja tabavus 27%. Kokkuvõtvalt võib töö autor väita, et Eesti võistkonna

kiirrünnakute osakaal arvestades koikide rünnakute koguarvu, oli madal. Kinnituse

sellele saame ka Ortega (2006) uurimistööst, kus töö autor uuris erinevusi võitjate ja

kaotajate vahel noorte korvpallis. Autor väitis, et kiirrünnakute osakaal kogu rünnakutest

U16 vanuseklassis Euroopa meistrivõistlustel oli keskmiselt 18,14%. Ortegale sarnaselt

leidis oma uurimistöös Tavares ja Gomes (2003), et noorte Euroopa meistrivõistluste

kiirrünnakute osakaal oli keskmiselt 23,2% kogu rünnakute arvust. Lehto ja Tammivaara

96

39

83

29

0

20

40

60

80

100

120

Võidetud mängud Edukad % Kaotatud mängud Edukad %

Edukad ja mitteedukad rünnakud

50

tehtud uuringus 2010. aastal tuleb välja, et meeste kiir- ja „Transition“ rünnakute osakaal

oli 12-14% kogu rünnakutest ja nende tabavus keskmiselt 58%. Teisisõnu - kiirrünnakute

osakaal noorte mängudes oli kõrgem võrreldes täiskasvanutega. Montero jt (2013)

võrdlesid kiirrünnakuid nii noormeeste kui neidude U16 arvestuses, mis samuti kinnitas

Ortega uurimustöö tulemusi. Töö autor on arvamausel, et noorte mängudes tehakse

rohkem kiirrünnakuid sellepärast, kuna noormängijad teevad rohkem pallikaotusi,

vaheltlõikeid ja visete tabavusprotsent on madalam. Eesti U16 tütarlaste koondise

tabavusprotsent kiirrünnakutel ja positsioonirünnakutel ei erinenud. Töö autor on nõus

väitega, mida E. Tsamourtzise jt (2005) oma uurimustulemustes välja tõid - võidu

saavutamiseks on kiirrünnak oluline faktor.

Joonis 14. Võidetud vs kaotatud mängudes sooritatud kiir- ja Transition rünnakud

Võidetud R% - võidetud mängudes kiirrünnakute protsent

Kaotatud R% - kaotatud mängudes kiirrünnakute protsent

T% - resultatiivsus

Rünnakul rakendati kõige enam kahe sööduga rünnakuid ja nende tulemuslikkus oli,

võrreldes teiste võimalustega, kõige kõrgem. Siit võib järeldada, et meie koondise

mängijad tegelesid liialt palli põrgatamisega ning elementaarne „sööda ja lõika“ mäng jäi

tahaplaanile. Tammivaara jt (2010) uurimustöö näitab, et kõige tulemuslikum lõppskoori

suhtes oli söötude arv 3-5. Eesti koondis tegi rünnakul 3 või 5 söötu, tulemuslikkus hea

võrreldes 1. ja 4. söötude arvuga. Siin võib olla tegemist Eesti koondise pideva mängulise

11

33

5

27

0

5

10

15

20

25

30

35

Võidetud R% T% Kaotatud R% T%

Kiir- ja Transition rünnak

51

kombinatsiooniga, mida rünnakul kasutati. Võrreldes võidetud (VR) ja kaotatud (KR)

mängude näitajaid, siis on erinevus eelkõige visete tabavusprotsendis (joonis 15).

Joonis 15. Võidetud ja kaotatud mängude võrdlus sooritatud söötude osas

Üldiselt sõltub korvpallis lõpptulemus rünnakul sooritatud visetest. Nende

tabavusprotsent on üldjuhul võitjatel kõrgem kui kaotajatel, väidab Ortega (2006) oma

uurimustöös. Võitjate tabavusprotsent (mis lõppeb kas ühe, kahe või kolme punktiga) on

keskmiselt 42. Samas on kaotajate tabavus keskmiselt 25%. Eesti koondise pealevisete

tabavus, kõike mänge arvestades, oli 44%. Võidumängude visketabavus oli 48% ja

kaotatud mängudes oli vastav näit 42%. Siinjuures saab töö autor nõustuda Ortega väitega

vaid osaliselt. Mängu võitmiseks ei piisa ainult heast visketabavusest.

Joonisel 16 on näha erinevusi visete arvu ja tabavuse osas võidetud ja kaotatud mängudes.

On oluline märkida, et arvestatud on vaid rünnakuid, mis lõppevad mängust sooritatud

tabava kahe või kolme punkti viskega. Välja on jäetud vabavisete arv ja nende

tabavusprotsent. Võidetud mängudes sooritatud visete hulk ja nende tabavus erineb

märgatavalt kaotatud mängude vastavatest näitajatest. Võidetud mängudes sooritati

keskmiselt 64 ja kaotatud mängudes 46 pealeviset. Nende realiseerimise keskmine

protsent oli vastavalt 38 ja 14.

18

23

1613

15 15

27

42

25

16

3437

24 24

17

12 11 12

1922

29

17

25 24

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

1 2 3 4 5 NULL

Söötude arv rünnakul

VR% VT% KR% KT%

52

Joonis 16. Visete arv ja tabavusprotsent võidetud vs kaotatud mängudes

Kreivyte jt (2013) väidavad oma uurimustöös, et EM-il osalenud naiskondade (1995-

2011) keskmine skoor mängu lõppedes jäi vahemikku 65-74 punkti. Eesti U16 võistkonna

keskmine mängu tulemus oli 45 punktiga. Loomulikult punktisumma sõltub mitmetest

objektiivsetest faktoritest: (1) kas on tegu täiskasvanute või noorte võistkonnaga, (2)

mängu stiilist, (3) võistkonna taktikast jne. Lisaks näitab korrelatsioonanalüüs antud töös,

et mida rohkem on mängudes sooritatud viskeid, seda parem on mängu tulemus. Siit

järeldub, et parema tulemuse saavutamiseks oleks Eesti koondis pidanud enam

pealeviskeid sooritama.

Tabel 14. Visete liigid keskmiselt võidetud ja kaotatud mängudes.

Lay up jump shot Pull up

Viskeid% % Viskeid% % Viskeid% %

võidetud mängud 26 49% 60 39% 14 32%

Kaotatud mängud 27 40% 57 34% 16 29%

Tabelist 14 on näha, et kõige kõrgema tabavusprotsendiga on sooritatud „Lay Up“ viskeid

– võidetud mängudes on vastav näit 49 ja kaotatud mängudes 40%. Võidetud ja kaotatud

mängudes oli enim sooritatud hüppelt viskeid. Kõige väiksema osakaalu ja tabavusega

on „pull up“ visked, mis võib olla tingitud selle tehnika -elemendi vähesest sooritamise

oskusest. Viskeliikide osas märkimisväärseid arvulisi erinevusi ei ilmnenud võidetud ja

kaotatud mängude võrdluses.

64

38

46

14

0

10

20

30

40

50

60

70

Võidetud keskmine T% Kaotatud keskmine T%

Visete arv ja tabavusprotsent

53

Kreivyte jt (2013) järeldavad oma uurimustöös, et naisvõistkondade poolt sooritatakse

enamus viskeid lähipositsioonilt - 52,9 korral, keskpositsiooniviskeid 41,7 korral. Eesti

koondise vastavad näitajad on lähipositsioonilt 35,3 korral ja keskpositsioonilt 12,8

korral, mis on tunduvalt väiksemad näitajad. Euroopa meistrivõistlustel osalenud

naiskondade kaugpositsioonivisete arv on pidevalt suurenenud. Näiteks 1995.a. tehti 4

aga 2011. aastal juba 8 kolmepunktiviset ühes mängus. Eesti U16 noorkorvpallurid

sooritasid keskmiselt 2014. a. EM-il 7 kolmepunktiviset mängus.

Mexas (2010) uurimustöös selgub, et 59% kogu rünnakutest lõpetasid perimeetri

mängijad (tagamängija, viskav tagamängija ja väike äär) ja 41% pikad mängijad

(keskmängija ja suur äär). Antud uurimustöös tuleb välja, et 69% rünnakutest lõpetasid

perimeetril mängijad ja 31% pikad mängijad. Tabavuse osas ei olnud märkimisväärseid

erinevusi.

Joonisel 17 on toodud võrdlus võidetud ja kaotatud mängude osas. Protsentuaalselt

erinevusi perimeetrimeetri ja pikkade mängijate vahel ei esine. Kaotatud mängudes olid

vastavad näitajad - 70% ja 30% ja võidetud mängudes 68% ja 32% visete üldarvust.

Võidetud mängudes on visete arv suurem nii perimeetrimängijate kui pikkade võrdluses.

See kinnitab eelnevat töö autori väidet, et mängu paremaks lõppresultaadiks on vaja

visete hulka suurendada. Erinevus on pikkade mängijate visete arvus ja

tabavusprotsendis. Võidetud mängudes sooritasid pikad mängijad pealeviskeid enam kui

kaotatud mängudes. Samuti oli võidetud mängudes tabavus parem 44%

Joonis 17. Visete arv ja tabavusprotsent võidetud vs kaotatud mängudes

44,6

39

21

44

35,238

14,8

30

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

Keskmine T% Keskmine T%

Perimeetri mängijad Pikad mängijad

Visete arv ja tabavusprotsent

Võidetud mängud Kaotatud mängud

54

Vabavisked ja selle tabavusprotsent (võitjatel 61,5%, kaotajatel 58%) on oluline

põhihooaja mängus, mille lõpptulemus jääb punktide 1-8 vahemikku väitsid oma

uurimustöös Sampaio J. & Janeira M. (2003). Töö autor saab nõustuda selle väitega kuna

kaotusmängus Šveitsi vastu oli Eesti vabavisketabavus 46,2% aga võitjate oma 63,6%,

mäng kaotati 7. punktiga. Kreivyte jt (2013) analüüsisid naiste võistkondade vabaviskeid

erinevatel Euroopa meistrivõistlustel. Nad leidsid, et kõige tagasihoidlikum vabavisete

protsent oli 2007 a EM-il kui see oli 63%. Kõige parem aga 1999 a., mis oli 78%. Aasta-

aastalt on vabavisete realiseerimise protsent naiskondadel kehvemaks jäänud, mis võib

viidata mängu intensiivsuse kasvule.

Joonisel 18 on näha vabavisete arv mängust. Võidetud mängudes oli vabavisete arv

suurem. Võidetud ja kaotatud mängudes ei täheldatud tabavuse osas erinevust.

Vabavisete arv mängus näitab kui organiseeritud ja agressiivne on ründemäng aktiivse

kaitsemängu vastu (Oliver, 2004). Töö autor on nõus Oliveri selle väitega ja usutavalt

peitub siin üks ebaedukuse põhjuseid võistkondlikus ründemängus.

Joonis 18 Vabavisete arv mängus võidetud vs kaotatud mängud

Tammivaara jt (2010) uurimustööst selgub, et keskmiselt saadi mängus 12 ründelauda ja

nende kordusvisete protsent oli ligi 60. Eesti U16 naiskond sai keskmiselt 12 ründelauda

mängust ja tabavus 26%. Numbriline erinevus meeste ja meie noorte neidude arvestuses

on ootuspärane aga siinjuures tuleb tähelepanu juhtida meie tütarlaste kordusvisete liialt

madalale tabavuse. Lorenzo (2010) uurimustööst järeldub, et võitjate ja kaotajate vahel

29

59

12

60

0

10

20

30

40

50

60

70

Võidetud keskmine T% Kaotatud keskmine T%

Vabavisete arv

55

suuri erinevusi selle näitaja osas ei olnud - võitjad hankisid mängu jooksul keskmiselt

15,9 ja kaotajad 14,6 ründelauda mängust. Joonisel 19 on võrreldud Eesti U16 võidetud

ja kaotatud mängudes hangitud ründelaudade arvu ja siin täheldame erinevust. Võidetud

mängudes hankis meie koondis keskmiselt 15 ründelauda (kordusviske tabavus 20%).

Kaotatud mängudes sai Eesti keskmiselt 9 ründelauda (kordusviske tabavus 31%). Eesti

võistkonna üks kõige suuremaid probleeme on ründelaudade vähesus, mis annab

võimaluse kordusviseteks. Korrelatsioonianalüüs näitab tugevat seost - mida rohkem

ründelaudu võideti, seda parem on mängutulemus.

Joonis 19 Ründelauad võidetud mängud vs kaotatud mängud

Polykratise (2010) uurimustööst selgub, et Pick´n´Rolli mängiti keskmiselt 36% kogu

rünnakutest meeste tipptasemel võistkonna poolt. Eesti U16 neidude koondisel oli vastav

näitaja 32% (tabel 11).

15

9

20

31

0

5

10

15

20

25

30

35

Võidetud Kaotatud

Ründelauad

Ründelaud number Ründelaud T%

56

Joonis 20. Pick´n´Roll rakendamine rünnakul

Joonisel 20 on näha Pick´n´Rolli kasutamist võidetud ja kaotatud mängudes. Võidetud

mängudes kasutati Pick´n´Rolli rohkem aga realiseerimisprotsent oli madalam võrreldes

kaotatud mängudega. Lehto jt (2010) uurimusest järeldub, et Pick´n´Rolli kasutamine viib

rohkem viskele ja vähendab pallikaotuste arvu aga ei paranda ründemängu edukust.

Antud töö korrelatsioonanalüüs näitab, et U16 koondise visatud punktide ja Pick´n´Rolli

vahel seos puudub. Saadud tulemustele tuginedes julgeb töö autor arvata: (1) Eesti

koondise mängijate poolt tehtud katted ei olnud kvaliteetsed; (2) Pick´n´Rolli

varitatiivsus oli väike. Kasutamata jäid Pick´n´Pop (joonis 6) ja Pick´n´Slip (joonis 7).

(3) Ründemängu taktikaline lahend - Pick´n´Roll - Eesti U16 koondise esituses ei andnud

oodatud tulemust.

Joonis 21 on esitatud võrdlusandmed pallita mängijale tehtud katete kohta võidetud ja

kaotatud mängudes. Eesti U16 koondis kasutas vähe katteid pallita mängijale - ca 6%

rünnakutest. Kaotatud ja võidetud mängudes oli vastav näit 8% ja 3%. Nende rünnakute

realiseerimine, kus tehti katteid pallita mängijale, oli resultatiivsem kaotatud mängudes

võrreldes võidetud mängudega.

72

31 2833

66

24

34

22

0

10

20

30

40

50

60

70

80

R% T% R% T%

Ei mängitud P´n´R Mängiti P´n´R

Pick´n´Rolli rakendamine

Võidetud Kaotatud

57

Joonis 21 Katted pallita mängijale. Võidetud vs kaotatud mängud

Gomez jt. (2009) oma uurimustöös tulid järeldasele, et katted palliga mängijale

suurendavad rünnakul vabade viskekohtade arvu aga ei mõjuta mängu lõpptulemust.

Samad autorid tõdesid, et naiste võistkondade edukam ründemängutaktika on katteta

mäng. Korrelatiivne seos Eesti U16 koondisel mängu lõpptulemuse ja pallita mängijale

katte tegemisel puudus, mis on töö autorile üllatav eespool väljatoodud uuringu

kontekstis.

6%

3%

8%

24%

20%

28%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

Kokku Võidetud Kaotatud

Katted pallita mängijale

Pallita mängijale katteid R% Pallita mängijale katteid T%

58

KOKKUVÕTE

Käesolevas töös uuriti Eesti U16 koondise võistkondliku ründemängu ülesehitust 2014

aasta euroopa meistrivõistlustel, Tallinnas. Noorte mängudes peab olema prioriteediks

kiirrünnakud kuna see on kõige efektiivsem viis korvi saada. Lisaks ründelaudade rohkus

annab uue võimaluse edukaks viskeks. Noorte võistkondade puhul ei saa olla primaarne

Pick´n´Rolli mängimine rünnakul. Saadud andmete analüüsimisel tehti järgmised

järeldused:

Rünnakuajas ei olnud märkimisväärseid erinevusi resultatiivsete ja

mitteresultatiivsete keskmiste näitajate vahel;

Eesti tütarlaste U16 korvpallikoondise ründemängu peamiseks taktikaliseks

lahenduseks osutus positsiooniline rünnak;

Läbiviidud kiirrünnakute arv oli väike ja nende realiseerimise protsent madal;

Kättesaadud ründelaudade arv oli väike. Esines tugev seos ründelauapallide ja

mängutulemuse vahel;

Eesti U16 koondise kõikidest rünnakutest sooritati kahe sööduga neljandik nii

võidetud kui kaotatud mängudes. Võidetud mängudes oli rünnakute

realiseerimisprotsent oluliselt parem võrreldes kaotatud mängudega;

Pick´n´Rolli .osatähtsus võistkondlikus ründemängus oli nii võidetud kui kaotatud

mängudes ei erinenud märkimisväärselt. Realiseerimine võidetud mängudes oli

kõrgem. Seos Pick´n´Rolli rakendamise ja mängu lõpptulemuse vahel puudus;

Pallita mängijale katete osatähtsus võistkondlikus ründemängus oli väike ja selle

realiseerimine madal. Erinevused võidetud ja kaotatud mängude vahel selle

näitaja osas puudusid. Seos mängu lõpptulemusele puudus;

Võidetud mängudes sooritati rohkem pealeviskeid võrreldes kaotatud mängudega

ja realiseerimisprotsent oli võidetud mängudes kõrgem. Esines tugev seos visete

arvu ja mängu lõpptulemuse vahel;

Eesti U16 koondise sooritatud visete liikidest moodustasid nii võidetud kui

kaotatud mängudes kõige suurema osa hüppelt visked (Jump Shot). Kõige parema

tabavusega olid sammudelt (Lay Up) visked;

Ründelaudu saadi võidetud mängudes enam kui kaotatud mängudes. Esines tugev

seos ründelaudade hankimise ja tagamängija tulemuslikkuses.

59

Vabavisete arv oli võidetud mängudes suurem võrreldes kaotatud mängudega.

Soorituse protsent oli võrdne

Pikkade (4;5) mängijate poolt sooritatud pealevisete arv ja realiseerimise protsent

jääb märgatavalt alla perimeetril (1;2;3) mängijate vastavate näitajatega.

Käeoleva uurimuse põhjal saame välja tuua vajakajäämised võistkondlikus ründemängus.

Parema tulemuse saavutamiseks tuleb edaspidi rohkem tähelepanu pöörata

treeningprotsessis mängutempo tõstmisele ja seda eelkõige, et tagada kiirrünnakute arvu

suurenemist. See annab võimaluse, et saada nii öelda kergeid korve ja suurendada

pealevisete arvu. Ühtlasi vajab tähelepanu ründelaua pallide hankimine, mis omakorda

annab võimaluse kordusviseteks ja seega tõstab visete üldarvu.

Töö autor on seisukohal, et lõplike hinnangute tegemiseks on vaja rohkem analüüsida

mänge ja selle põhjal suurendada andmepanka.

Töö käigus sai autor kinnitust võistlusmängude põhjaliku analüüsi vajalikkusest ka noorte

korvpallis. See aitab üles ehitada tulemuslikku treeningprotsessi ja saavutada edu

järgnevatel võistlustel.

60

KASUTATUD KIRJANDUS

Dean Smith 1999. Multiple Offense and Defense

Drvaric J. (2013) Offensive concept

Drvaric J. (2013) On ball screen – offense

FIBA FECC treenerite koolituse materjalid 2011

FIBA FECC treenerite koolituse materjalid 2012

FIBA FECC treenerite koolituse materjalid 2013

García J., S.J.Ibáñez, R.M.d.Santos, N.Leite, J.Sampaio (2013) Identifying

Basketball Performance Indicators in Regular Season and Playoff Games

Gomelski A. (1997) Korvpall-meistri saladused.

Hatchell S. (2006) The Complete Guid to Coaching Girls Basketball

Karipidis,A., Mavridis,G.,Tsamourtzis,E.,& Rokka, S.(2010). The Effectiveness of

Control Offense, Following an Outside Game in European Championships. Inquiries

in Sport & Physical Education,8,pp.99-106

Kataulin, N.A., Radionov, A.V. 2002. Napadenije v sovremennom basketbole.

Moskva: PSI.

Koik H., C.Brock (2006) Korvpall

Krause J., D.Meyer, J.Meyer (2008) Basketball Skills & Drills

Laos, A. 2001. Korvpalliõpik. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.

Laso P. (2012) Off ball screens – offense

Laso P. (2013) Transition Offense

Lehto H., M.Häyrinen, T.Fay, A.Tammivaara, H.Dettmann (2010) Technical and

tactical game analysis of elite basketball in three different level

Lorenzo A., M. A. Gomez, E. Ortega, S. J. Ibanez and J. Sampaio (2010) Game

related statistics which discriminate between winning and losing Under-16 male

basketball games

M-A.Gomez, A. Lorenzo, S-J. Ibanez & J. Sampaio (2013) Ball possession

effectiveness in men’s and women’s elite basketballaccording to situational

variables in different game periods

Mexas, K., Tsitskaris, G., Kyriakou, D. & Garefis, A. 2005. Comparison of

effectiveness of organized offenses between two different championships in high

61

level basketball. International Journal of Performance Analysis in Sport, 5(1), 72-

82.

Monteiro I., Tavares F. and Santos A.(2013) Comparative study of the tactical

indicators that characterize the fast break in male and female under-16 Basketball

teams

Ortega, E., Cardenas, D.,Sainz de Baranda, P., & Palao, J.M. Catholic University of

St. Anthony of Murcia, & Univerity of Granada, Spain (2006) Differences Between

Winning and Losing Teams in Youth Basketball Games (14-16 Years Old)

Pesic S. (2011) Player pofiling

Polykratis,M.Tsamourtzis,E.Mavridis,G.&Zaggelidis,G.(2010). Relation of

effectiveness in pick´n´roll application between the national Greek team of and

its opponents during the men's world basketball championship of 2006. Journal

of Physical Education & Sport/Citius,Altius,Fortius,29(4)pp.57-67

Ptitsõna A. (2012) Ründemängu intensiivsuse analüüs naiste korvpalli Euroopa

meistrivõistlustel tippvõiskondade tasemel.

Radu A. (2010) Basketball A Guide to Skills, Tehniques and Tactics

Rasa Kreivyte, Arunas Emeljanovas, Goran Sporiš, Damir Knjaz, Goran Vuckovic

and Zoran Milanovic (2013) Shooting Perfomance did not Change in Elite Womens

national Basketball Teams from 1995 to 2011

Refoyo I., I.U. Romaris, J. Sampedro (2009) Analysis of Men´s and Women´s

Basketball Fastbreaks

Sampaio, J., Janeira, M. 2003. Statistical analyses of basketball team

performance:understanding team’s wins and losses according to a different index of

ballpossessions. – International Journal of Perfomance Analysis in Sport, Vol 3, No

1,40-49.

Sinikas V. (2015) USA korvpallimeeskonna ründemängu struktuuri analüüs 2014

aasta MM´i näitel.

Torbett R. The Read & React Offense (2014)

Valinskait Š., A. Skarbalius (2012) Shooting diversity in youth female basketball

players of lithuanian centre according rank of competition level.

Vissel H. (2009) Korvpall Sammud eduni

Wooden J. (2006) UCLA Offense

Wootten, M. 1992. Coaching Basketball Succesfully. Human Kinetics Publishers.

http://www.tlu.ee/~ksirel/sportmangud/121_stpdmine.html

62

http://www.basket.ee/et/indrek-reinbok

http://bballsuccess.com/2015/01/28/basketball-screen-pick-and-pop/

http://coachpesic.com/

https://cran.r-project.org/

63

LISAD

LISA 1. EESTI NEIDUDE U16 KOONDISE NIMEKIRI

64

LISA 2. U16 NEIDUDE EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSTE

PAREMUSJÄRJESTUS 2014

1. Saksamaa

2. Inglismaa

3. Holland

4. Sloveenia

5. Poola

6. Soome

7. Bulgaaria

8. Ukraina

9. Leedu

10. Šveits

11. Iirimaa

12. Iisrael

13. Rumeenia

14. Norra

15. Eesti

16. Austria

17. Luxemburg