Tallinna Linnavolikogu 11. juuni 2015otsuse nr 100

“Tallinna linna 2014. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamine”

LISA Tallinna linna 2014. a konsolideeritud

majandusaasta aruanne

Sisukord

Linnapea pöördumine 3

1. Konsolideerimisgrupp ja linnaorganisatsioon 4

1.1 Konsolideerimisgrupp 4

1.2 Linnaorganisatsiooni juhtimine 6

1.3 Töötajaskond 9

2. Põhilised finantsnäitajad 13

3. Ülevaade majanduskeskkonnast 16

4. Riskide juhtimine 17

4.1 Ülevaade sisekontrollisüsteemist ja tegevustest siseauditi korraldamisel 17

4.2 Finantsriskide juhtimine 20

5. Tegevusaruanne 22

5.1 Ülevaade Tallinna arengukava täitmisest 22

5.2 Ülevaade linna tütarettevõtjate, linna valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja mittetulundusühingu tegevusest 62

5.3 Ülevaade linna olulise mõju all olevate äriühingute ja sihtasutuste tegevusest 74

6. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne 75

6.1 Konsolideeritud bilanss 75

6.2 Konsolideeritud tulemiaruanne 76

6.3 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 77

6.4 Konsolideeritud netovara muutuste aruanne 78

6.5 Eelarve täitmise aruanne 79

6.6 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 80

Lisa 1. Arvestuspõhimõtted 80

Lisa 2. Raha ja selle ekvivalendid 87

Lisa 3. Finantsinvesteeringud 87

Lisa 4. Maksu- ja trahvinõuded 88

Lisa 5. Muud nõuded ja ettemaksed 89

Lisa 6. Varud 91

Lisa 7. Valitseva mõju all olevad üksused 92

Lisa 8. Osalused sidusüksustes 93

Lisa 9. Kinnisvarainvesteeringud 94

Lisa 10. Materiaalne põhivara 95

Lisa 11. Immateriaalne põhivara 96

Lisa 12. Lühiajalised maksu- ja trahvikohustused ning saadud ettemaksed 97

Lisa 13. Muud kohustused ja saadud ettemaksed 97

Lisa 14. Eraldised 98

Lisa 15. Võlakohustused 99

Lisa 16. Tuletisinstrumendid 103

Lisa 17. Maksutulud 104

Lisa 18. Müüdud tooted ja teenused 105

Lisa 19. Saadud ja antud toetused 106

Lisa 20. Muud tegevustulud 109

Lisa 21. Tööjõukulud 110

Lisa 22. Muud tegevuskulud 111

Lisa 23. Intressikulud ja muud finantskulud 112

Lisa 24. Bilansivälised kohustused 113

Lisa 25. Teenuste kontsessioonikokkulepped 114

Lisa 26. Potentsiaalne tulumaks dividendidelt 115

Lisa 27. Laenude tagatised, garantiid ja panditud varad 116

Lisa 28. Tehingud seotud osapooltega 116

Lisa 29. Tingimuslikud kohustused 116

Lisa 30. Bilansipäevajärgsed sündmused 117

Lisa 31. Konsolideerimata finantsaruanded 118

Lisa 32. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta 122

7. Vandeaudiitori aruanne 126

8. Allkirjad majandusaasta aruandele 127

Linnapea pöördumine

Mustpeade maja, mis tänu linna pingutustele jäi ühiskondlikusse omandisse, on muutumas ülelinnaliseks kultuurikeskuseks. Aasta jooksul remonditi 19 suuremat ja 21 väiksemat teeobjekti, sh tehti koostöös erasektoriga algust Haabersti ristmiku rekonstrueerimisega, uue trammitee ehitusega kaasnevalt renoveeriti Pärnu maantee lõik Vabaduse väljakust viaduktini, alustati Kalaranna tänava rajamist ning suuremahulisi töid Suur-Sõjamäe tänaval, tehti korda suur hulk kvartalisiseseid teid, Politseiaia pargis võeti ette käesoleva aasta kevadel lõpule viidavad mahukad rekonstrueerimistööd. Lisaks sellele, et käesoleval aastal hakkavad linnas renoveeritud rööbasteedel sõitma uued trammid, on linna ühistranspordiettevõte soetanud ka hulgaliselt uusi busse. Ühistranspordi propageerimisel ja arendamisel, samuti teedevõrgu arendamisel on tehtud viimastel aastatel väga palju – nüüd juba kaks aastat toiminud tasuta ühistransport on oma jätkusuutlikkust tõestanud. Tallinn kasvab – uusaastahommikul elas pealinnas rahvastikuregistri andmeil 434 426 inimest, kasvades 2014. aastaga 4 527 inimese võrra ja see kasv jätkub. Samal ajal, kui Eesti elanike arv tervikuna kahanes 3 600 inimese võrra on see Tallinna saavutus eriti hinnatav. Võib väita, et viimastel aastatel on Tallinn osutunud üheks kindlaks linnaks ja varjupaigaks paljudele inimestele, kes ehk muidu oleksid olnud sunnitud suunduma Eestist välismaale elatise otsinguile. Tallinna pingutused on vähemalt mingilgi määral aidanud seda protsessi pidurdada. Ka linna majanduselu kosub jõudsalt. Eesti sisemajanduse kogutoodangust annab Tallinn nüüd juba üle poole. Ühe tallinlase kohta moodustab sisemajanduse kogutoodang 24 tuhat eurot aastas, mis on 60% kõrgem Eesti keskmisest tasemest. Eesti majandustegevuse registrisse kantud ettevõtete arvust moodustavad Tallinnas asuvad ettevõtted 42–43%. Oleme pidanud kõige olulisemaks seda, et Tallinna linn seisaks näoga oma elanike poole, siis on ka Tallinna kodanikud näoga oma linna poole. Tallinn on edukas, sest meil on olnud julgust, jõudu ja oskusi teha asju Tallinnas teisiti kui see on olnud ja on ka praegu kombeks Toompeal. Siia nende kaante vahele koondatud Tallinna linna 2014. aasta majandusaasta aruanne on üks kinnitus sellest.

Inimesed peavad oma unistustes ja tahtmistes liikuma kiiremini kui elus juhtub, sest just siis tekib meil soov edasi minna ning ainult siis avaneb meil ühel päeval võimalus veenduda, et midagi on jälle ära tehtud. Tallinna linn on harjunud seadma endale suuri eesmärke – võtma endale vastutuse selle eest, et linnakodanikele oleksid tagatud heal tasemel teenused ning linn areneks jõudsalt. Nii oli ka 2014. aasta Tallinnale tegus ja ambitsioonikas. Kuna heaga harjub kiiresti, siis tuletaksin siinkohal meelde, mis sellest aastast ehk mäletamist vääriks. Mullu valmis Tondiraba jäähall, kus juba käesoleva aasta märtsis toimusid juunioride iluuisutamise maailmameistrivõistlused. Eelmisel aastal asutati Tallinna Spordikool, tõsteti lasteaiaõpetajate palka 12% võrra, võeti jäätmemajandus linna kontrolli alla, rajati arstide ja õdede maja. Jätkati peremajade rajamist, korteriühistute toetamist ning munitsipaalkorterite programmi – aasta jooksul anti üürile 150 korterit ja pikendati rohkem kui 900 üürilepingut.

4

1. Konsolideerimisgrupp ja linnaorganisatsioon

1.1 Konsolideerimisgrupp

Majandusaasta aruanne sisaldab informatsiooni linna 23 ametiasutuse ja nende 258 hallatava asutuse (edaspidi koos linn) ning linna valitseva mõju all oleva 9 äriühingu, 16 sihtasutuse ja ühe mittetulundusühingu (edaspidi koos grupp) 2014. a majandustegevuse tulemuste kohta. Alljärgneval joonisel (Joonis 1) on esitatud ülevaade linna konsolideerimisgruppi kuuluvatest üksustest, lisaks on joonisel kajastatud ka linna olulise mõju all olevad 2 äriühingut ja üks sihtasutus. Linna asutused

Tallinna linn oma 281 asutusega on Eesti suurim omavalitsusüksus. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest korraldab linn oma territooriumil sotsiaalabi ja -teenuste osutamist, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamist, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, ühistransporti ning linnatänavate korrashoidu. Samuti korraldab linn temale kuuluvate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist. Lisaks korraldatakse muid talle seadustega pandud kohaliku elu küsimusi ja lahendatakse kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. Linnaorganisatsioon annab igapäevaselt tööd 12,4 tuhandele inimesele. Tulenevalt linna pakutavate avalike teenuste laiast valikust töötavad linnasüsteemis väga erinevate ametialade esindajad – lasteaiaõpetajad, koolipedagoogid, meditsiini-, sotsiaal-, kultuuri- ja sporditöötajad, heakorraspetsialistid jt. Linna asutuste keskmisest töötajate arvust saab ülevaate jooniselt 1 ja aruande punktist 1.3 „Töötajaskond“. 2014. aastal toimusid mõningad muudatused linna asutuste koosseisus. Spordi- ja Noorsooameti haldusalasse asutati 1. aprillil 2014 huvikool Tallinna Spordikool ja 1. juunil 2014 hallatav asutus Tondiraba Spordikeskus. Jätkus Spordi- ja Noorsooameti hallatava asutuse Tallinna Noorsootöö Keskuse töö ümberkorraldamine. 1. oktoobrist 2014 asutati selle asutuse Kopli noortekeskuse alusel Põhja-Tallinna Valitsuse hallatav asutus Põhja-Tallinna Noortekeskus, Kesklinna ja Kristiine noortekeskus anti üle Tallinna Kesklinna Valitsuse hallatavale asutusele Kesklinna Vaba Aja Keskus ning Pääsküla ja Männiku noortekeskus Nõmme Linnaosa Valitsuse hallatavale asutusele Nõmme Vaba Aja Keskus. Tallinna Noorsootöö Keskus lõpetas tegevuse 31. detsembril 2014. Tallinna Haridusameti haldusalas ettenähtud muudatused hakkasid kehtima 1. septembril 2014. Lasnamäe Üldgümnaasium, Tallinna Mahtra Gümnaasium ja Karjamaa Gümnaasium korraldati ümber põhikoolideks ja said uued nimetused Tallinna Merekalda Kool, Tallinna Mahtra Põhikool ja Tallinna Karjamaa Põhikool. Tallinna Juhkentali Gümnaasiumi, Tallinna 37. Keskkooli ning Tallinna Ranniku Gümnaasiumi tegevus lõpetati ning need koolid liideti vastavalt Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumiga, Tallinna Arte Gümnaasiumiga ja Ehte Humanitaargümnaasiumiga. Tallinna Mustamäe 1. Lasteaed-Algkool korraldati ümber koolieelseks lasteasutuseks uue nimetusega Tallinna Tammetõru Lasteaed. 1. detsembril 2014 sai Lasnamäe Linnaosa Valitsus uue hallatava asutuse Lasnamäe Saun. Linna asutuste tegevusest saab põhjalikuma ülevaate tegevusaruande punktist 5.1 „Ülevaade Tallinna arengukava täitmisest“.

Linna valitseva mõju all olevad üksused

Linna tütarettevõtetes, sihtasutustes ja mittetulundusühingus töötas 2014. aastal ligikaudu 6,5 tuhat töötajat (2013. aastal: 6,4 tuhat). Keskmisest töötajate arvust saab lähema ülevaate jooniselt 1 ja aruande punktist 1.3 „Töötajaskond“. 2014. aastal lõpetati Sihtasutuse In Commune Bonum ja Sihtasutuse Keskkonnakogu likvideerimistoimingud ning asutused kustutati äriregistrist. Linna valitseva mõju all olevate üksuste nimekirja lisandusid Ühistupanga Asutamise Sihtasutus, mille tegevuse põhieesmärk on valmistada ette ja viia ellu ühistupanga asutamine, ning AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, mille aktsiakapitalis suurendati Tallinna linna osalust 35 protsendilt 100 protsendini. Linna äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingu 2014. aasta tegevustest ja majandustulemustest ning seatud eesmärkidest saab lähema ülevaate tegevusaruande punktist 5.2 „Ülevaade linna tütarettevõtjate, linna valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja mittetulundusühingu tegevusest“. Käesolevas dokumendis on Tallinna linna valitseva ning olulise mõju all olevate üksuste (äri)nimedes esinev õiguslik vorm lühendatud järgmiselt: sihtasutused on esitatud SA-na, aktsiaseltsid AS-ina, osaühingud OÜ-na ning mittetulundusühing MTÜ-na.

5

Joonis 1. Linna konsolideerimisgrupp ja linna olulise mõju all olevad üksused

OLULINE MÕJU

AS Tallinna Vesi Nõmme Erahariduse SA Tallinna Matkamaja OÜ

AMETIASUTUSED JA

HALLATAVAD ASUTUSED

(asutusi kokku 281)

TÖÖTAJATE

KESKMINE

ARV

Linnavolikogu kantselei 37 Linnakantselei 303 Ettevõtlusamet 61 Tallinna turud 14 Haridusamet 109 Koolid (65) 4 080 Lasteaiad (130) 4 019 Huvikoolid jt (11) 410 Kommunaalamet 43 Kadrioru park 44 Kultuuriväärtuste amet 24 Teatri- ja kontserdiasutused (2) 145 Loomaaed 198 Raamatukogu, muuseumid (2) 253 253 Rahvaülikool 9 Kultuurikeskused (2) 49 Linnaarhiiv 28 Linnavaraamet 57 Perekonnaseisuamet 30 Sotsiaal- ja tervishoiuamet 34 Kiirabi 298 Sotsiaalhoolekande asutused (8) 700 Spordi- ja noorsooamet 17 Noorsootöö keskus 34 Spordiasutused (7) 174 Linnaplaneerimise amet 98 Transpordiamet 49 Keskkonnaamet 40 Botaanikaaed 51 Kalmistud 57 Jäätmekeskus 6 Energiaagentuur 2 Munitsipaalpolitsei amet 110 Linnaosavalitsused (8) 448 Saunad (2) 10 Sotsiaalhoolekande asutused (8) 244 Vaba aja ja kultuurikeskused (11) 144 Kokku: 12 429

LINNA VALITSEVA

MÕJU ALL OLEVAD ÜKSUSED

(asutusi kokku 26)

KESKMINE

TÖÖTAJATE

ARV

Tallinna Linnatranspordi AS 1 746 AS Tallinna Soojus 5 Tallinna Linnahalli AS 11 Termaki Autopargi AS 54 AS Ida-Tallinna Keskhaigla 2 114 AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 1 562 AS Tallinna Tööstuspargid 2 AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus 25

Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse OÜ 26 SA In Commune Bonum (kustutatud) 1 SA Tallinna Lastehaigla 646 SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus 9 SA Tallinna Hambapolikliinik 177 SA Tallinna Lauluväljak 15 SA Lutreola 0 SA Õpilasmalev 3 Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA 2 SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid 13 SA Tallinna Kultuurikatel 18 SA Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus 2 SA Tallinna Televisioon 36 SA Tallinna Vene Muuseum 3 SA Keskkonnakogu (kustutatud) 1 SA Tallinna Vene Lütseum 1

Ühistupanga Asutamise SA 1 MTÜ Keskkonnateenused 3 Kokku: 6 476

6

1.2 Linnaorganisatsiooni juhtimine

Tallinna linna juhivad linnavolikogu ja linnavalitsus. Tallinna Linnavolikogu valivad linna elanikud neljaks aastaks. Viimased volikogu valimised toimusid 20. oktoobril 2013. Linnavolikogu praeguses, VIII koosseisus, on 79 liiget ja neli fraktsiooni: Keskerakonna fraktsioon (46 liiget), Reformierakonna fraktsioon (11 liiget), Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon (14 liiget) ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon (8 liiget). Linnavolikogu töötab täiskogu istungitena, samuti komisjonide ja fraktsioonide kaudu. Volikogu koosseisu kuulub 10 komisjoni. Linnavolikogu asjaajamist korraldab Tallinna Linnavolikogu Kantselei. Tallinna linna tegevjuhtkonnaks on 7-liikmeline linnavalitsus, sh linnapea ja 6 abilinnapead (vt joonis 3. Tallinna Linnavalitsus). Linnavalitsus juhib linna asutuste (v.a Tallinna Linnavolikogu Kantselei) tegevust ning osaleb aktsionäri, osaniku, asutaja ja liikmena eraõiguslikes juriidilistes isikutes. Iga linnavalitsuse liige juhib temale määratud linnaelu valdkondi. Linnavalitsuse istungid toimuvad üldiselt kord nädalas. Linnavalitsuse organisatsioonilise ja tehnilise töö tagab linnakantselei. Linna juhtimisest annab ülevaate alljärgnev joonis (Joonis 2). Joonis 2. Tallinna linna juhtimisstruktuur

8 LINNAOSA HALDUSKOGU

LINNAVOLIKOGU KANTSELEI

LINNAVALITSUS

Linnapea6 abilinnapead

LINNAVOLIKOGUVolikogu esimees 78 volikogu liiget

8 LINNAOSA VALITSUST

Haabersti LOV Tallinna Kesklinna ValitsusKristiine LOV Lasnamäe LOV Mustamäe LOV Nõmme LOV Pirita LOV Põhja-Tallinna Valitsus

13 AMETIT

Ettevõtlusamet Haridusamet Keskkonnaamet Kommunaalamet Kultuuriväärtuste amet Linnaarhiiv LinnavaraametLinnaplaneerimise amet Munitsipaalpolitsei amet Perekonnaseisuamet Sotsiaal- ja tervishoiuamet Spordi- ja noorsooamet Transpordiamet

(237 hallatavat asutust)

LINNAKANTSELEI

LinnasekretärLinnasekretäri bürooLinnapea bürooAbilinnapea büroo (6)

Valdkondlikud linna teenistused:Avalike suhete teenistus Finantsteenistus Haldusteenistus Infotehnoloogia teenistusLinna sisekontrolöri teenistus Personaliteenistus Õigusteenistus

10 KOMISJONI

Haridus- ja kultuurikomisjonInnovatsioonikomisjonKeskkonnakomisjon Korra- ja tarbijakaitsekomisjonLinnamajanduskomisjonLinnavarakomisjonRahanduskomisjonRevisjonikomisjonSotsiaal- ja tervishoiukomisjonÕiguskomisjon

7

Joonis 3. Tallinna Linnavalitsus

LINNAPEA

Edgar Savisaar

Abilinnapea

Taavi Aas

Abilinnapea

Mihhail Kõlvart

Abilinnapea

Merike Martinson

Abilinnapea

Eha Võrk

Abilinnapea

Arvo Sarapuu

Abilinnapea

Kalle Klandorf

Linnavalitsuse liikmete tööjaotus on alljärgnev:

Linnapea EDGAR SAVISAAR Valdkonnad: üldjuhtimine, linna arengu strateegiline planeerimine, linna eelarve, suhted riigivõimu- ja valitsusorganitega ning linnavolikogu ja linnaosadega, korrakaitse, linna esindamine Eestis ja välismaal, koostöö Eesti ülikoolidega. Struktuuriüksused: Tallinna Linnakantselei, Tallinna Linnaarhiiv, Tallinna Perekonnaseisuamet, linnaosade valitsused.

Abilinnapea TAAVI AAS Valdkonnad: linnaplaneerimine ja arhitektuur, ehituslubade ja ehitiste kasutuslubade väljaandmine, koostöö omavalitsusorganisatsioonidega, ühistranspordi korraldamine, liikluskorraldus, sidustustegevus sadamate, lennuvälja ja raudteega. Struktuuriüksused: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Transpordiamet.

Abilinnapea KALLE KLANDORF Valdkonnad: kommunaalmajandus, infrastruktuuride rajamine, teedeehitus, -remont ja -hooldus, vee- ja küttemajandus, side, Tallinna ja riigi õigusaktide täitmise kontroll, järelevalvefunktsioonid, riigikaitse, kriisireguleerimine. Struktuuriüksused: Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet.

Abilinnapea MIHHAIL KÕLVART Valdkonnad: haridus, kultuur, sport, noorsooküsimused, muinsuskaitse, rahvussuhted ja ühtse integratsioonipoliitika väljatöötamine, Kodurahu foorum. Struktuuriüksused: Tallinna Haridusamet, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet.

Abilinnapea MERIKE MARTINSON Valdkonnad: sotsiaalhooldus ja -kindlustus, tervishoid, narkomaania ja AIDS-i ennetustegevus, tervisekoalitsioon. Struktuuriüksus: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.

Abilinnapea ARVO SARAPUU Valdkonnad: ettevõtlus, hinnakujundus, tarbijakaitse, pangandus, majanduspoliitika, linna osalemine äriprojektides, turism, tööhõive, keskkonnakaitse, haljastus, jäätmekäitluse korraldamine. Struktuuriüksused: Tallinna Ettevõtlusamet, Tallinna Keskkonnaamet.

Abilinnapea EHA VÕRK Valdkonnad: linnavara, varahaldus, omandi- ja maareform, maa maksustamise ja maakorraldusega seotud toimingud, elamumajandus, elamuehitusprogrammid, era- ja avaliku sektori koostööprogrammid, üürikomisjon. Struktuuriüksus: Tallinna Linnavaraamet.

9

1.3 Töötajaskond

1.3.1 Üldised andmed

Linna konsolideerimisgrupis (s.o linna 281-s asutuses ja 26-s äriühingus, sihtasutuses ning mittetulundusühingus) töötas 2014. aastal kokku ligi 19 tuhat töötajat (2013. aastal enam kui 18,7 tuhat). Järgnevas tabelis (Tabel 1) on antud ülevaade töötajate arvust ning töötasudest aastatel 2013 ja 2014. Töötajate (sh ametnike) töötasu hulka kuuluvad kõik töö tegemise eest makstavad tasud, samuti puhkusetasud, tööandja makstav haigushüvitis ja töösuhte lõppemisel ettenähtud hüvitised. Eraldi on välja toodud muude isikute (Töötukassa poolt linnaosadesse avalikele töödele tööle suunatud töötud) töötasud ja võlaõiguslike lepingute (käsundus- ja töövõtulepingud) alusel makstud tasud. Töötajate (sh ametnike) keskmise arvu ning keskmise töötasu arvutamisse ei ole kaasatud muude isikute ja võlaõiguslike lepinguliste töötajate arvu (v.a. õpetajad) ega nende tasusid. Nii tabelis 1 kui ka järgmises tabelis 2 esitatud tasud on arvestatud sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmakseta. Tabel 1. Töötajate keskmine arv ja arvestatud töötasu 2013–2014

2013 2014 2013 2014 2013 2014

Töötasud aastas kokku (tuhandetes eurodes) 123 885 133 397 79 353 86 110 203 238 219 507

töötajate (k.a ametnike) töötasu 121 452 130 918 78 134 84 776 199 586 215 694ajutiste võlaõiguslike lepingute tasu 2 404 2 460 1 219 1 334 3 623 3 794muude isikute töötasud 29 19 29 19

Töötajate keskmine arv ja töötasu (eurodes)

Töötajate (k.a ametnike) arv 12 287 12 429 6 420 6 476 18 707 18 905Töötajate (k.a ametnike) keskmine töötasu 824 878 1 014 1 091 889 951

Grupp kokkuLinna valitseva

mõju all olevad

üksused

Linna asutused

sh

Alljärgnevas tabelis (Tabel 2) on esitatud andmed tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetele aastatel 2013 ja 2014 arvestatud tasude kohta. Tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmeteks on arvatud volikogu ja linnavalitsuse liikmed, linna asutuste juhid ning äriühingute ja sihtasutuste juhatuste ning nõukogude liikmed. Tabel 2. Tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete arv ja arvestatud tasud 2013–2014

2013 2014

Arvestatud tasud kokku (tuhandetes eurodes) 7 153 7 964

sh volikogu liikmed (79 liiget ) 439 498linnavalitsuse liikmed (7 liiget ) 242 317asutuste juhid (2013. aastal 277 ja 2014. aastal 281 asutuse juhti) 5 059 5 625nõukogu ja juhatuse liikmed (26 üksuse juhtkonna liikmed) 1 413 1 524

1.3.2 Linna asutused tööandjana

2014. aastal oli linna asutuste töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 12 429 töötajat, mis on 142 inimese võrra väiksem kui 2013. aastal. Lasteaiatöötajate keskmine arv on suurenenud 84 võrra, lasteaedade juurde on loodud 9 uut lasteaiarühma ning Tallinna Mustamäe 1. Lasteaed-Algkoolist on saanud Tallinna Tammetõru Lasteaed. Koolide töötajate keskmine arv on tõusnud 62 võrra, kuna alates 01.01.2014 on vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirja kontoplaanile

10

ette nähtud töötajate arvu kaasata ka õpetajate ja tugispetsialistide võlaõiguslike lepingutega töötajad. Tallinna Kiirabi töötajate keskmine arv on suurenenud 65 võrra, kuna kiirabiteenuse ümberkorraldamisega hakkas tööle 6 uut kiirabibrigaadi. Ametiasutuste töötajate keskmine arv on vähenenud 146 töötaja võrra ametiasutuste koosseisude optimeerimise ja töö ümberkorraldamise tulemusena. Linnaametnike keskmine arv 2014. aastal oli 764, mis moodustas linna asutuste töötajate üldarvust 6,1 %. Seoses uue Avaliku teenistuse seaduse jõustumisega 1. aprillist 2013 käsitletakse ametnikena vaid avalikku võimu teostavaid isikuid ning teised ametiasutuse töötajad vormistati tööle töölepingutega, mille tulemusel ametnike keskmine arv on kahe aastaga vähenenud 776 võrra (2012. a 1 540 ametnikku) ehk 50,4 %. Linna töötajatest 66 % töötab haridusvaldkonnas (õpetajad, logopeedid, eripedagoogid jne), 11 % spordi-, noorsootöö- ja kultuuri- ning 11 % ka tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande valdkonnas. Muude tegevusalade töötajate osakaal on väiksem. Andmete analüüsimisel valdkonniti on lähtutud riigi raamatupidamise üldeeskirjaga kinnitatud tegevusalade loetelust. Linna töötajate struktuurist aruandeaastal valdkondade lõikes annab ülevaate alljärgnev joonis (Joonis 4).

Joonis 4. Linna töötajate struktuur 2014. aastal tegevusalade lõikes

Haridus 66%Avalik

kord 1%

Transportja

ettevõtlus 2%

Keskkonna-kaitse 1%

Kommunaal-majandus

1%

Kultuuri-teenused

6%

Sotsiaalnekaitse 9%

Sport, noorsootöö ja vaba aeg 5%

Tervishoid 2% Üld-

valitsemine 7%

Töötajate keskmine töötasu kuus tõusis aastaga 824 eurolt 878 eurole ehk 6,6 %. Brutopalk Eestis tervikuna tõusis keskmiselt 5,6 %. Joonis 5. Linna asutuste töötajate keskmine töötasu ühes kuus aastatel 2008–2014 (eurodes)

769

741 714 725 747 824878

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Fakte linna asutuste töötajate kohta

Linna ametiasutuse töötaja on hea haridusega, töötajatest 73% on kõrgharidusega Linna ametiasutustes töötavad kogenud spetsialistid, kuni 10-aastase staažiga on 54% töötajatest, 11–20-aastase staažiga 30% ning üle 20-aastase staažiga 16% töötajatest.

11

Linna ametiasutustes on naiste osakaal jätkuvalt suurem, töötajatest moodustavad 72% naised ja 28% mehed, kusjuures juhtidena töötab naisi ja mehi võrdselt. Linna ametiasutuste töötajate vanuseline koosseis on mitmekesine, töötajatest kuni 40-aastaseid on 35%, 41–60-aastaseid 48% ning üle 61-aastaseid 16%. Linnaorganisatsiooni jätkusuutliku arengu tagamisel on oluline süsteemselt toimiv ja eesmärgipärane koolitus- ja arendustegevus. Sellest lähtuvalt planeeriti 2014. aastal koolituskuludeks kuni 0,15 põhipalga suurune summa töötaja kohta kalendriaastas. Arenguvestlustel väljaselgitatud koolitusvajaduste alusel kavandavad asutused töötajaile osalemised vajalikel tööalastel koolitustel ja korraldavad asutusesiseselt valdkonnaspetsiifilistel teemadel grupikoolitusi. Täiendavalt planeeritakse ja korraldadakse linnaorganisatsiooniüleseid tsentraalseid koolitusi ja arendustegevusi, keskendudes valdkondadele ja teemadele, mis lähtuvad avaliku teenistuse ja kohaliku omavalitsuse olulistest teemadest, linnavalitsuse prioriteetidest ja teistest linnaorganisatsiooni arenguga seotud aktuaalsetest vajadustest. Tsentraalse koolitus- ja arendustegevuse puhul kaardistatakse vajadus, leitakse sobivad koolituste läbiviijad ja koolitus viiakse läbi konkreetse valdkonna töötajatele samaaegselt. Sel viisil tagatakse linnas ühtsetel printsiipidel põhinev töö igas konkreetses valdkonnas, aga ka metoodiline juhendamine ja koolitusteks ettenähtud vahendite säästlikum kasutamine. Tsentraliseeritud koolitustega paralleelselt korraldatakse linnas ka sisekoolitusi, kus praktiliste seminaride läbiviijatena kaasatakse üha enam ametiasutuste teenistujaid, nt linna õigusaktide, protseduuride ja regulatsioonide tutvustamisel, erinevate valdkondade seminaridel ning linnas kasutusel olevate elektrooniliste andmebaaside ja registrite kasutajakoolituse läbiviimisel. Koolitustele lisaks hõlmavad arengutegevused vastavalt vajadusele kovisiooni, supervisiooni, coachingut. Ühtsetel põhimõtetel koolitusarvestuse tagamiseks on linna asutuste koolitusarvestus viidud üle majandustarkvara SAP ERP HR koolitusmoodulisse, mis on seotud linna ühtse finantsinfosüsteemiga. Koolitusmooduli kasutuselevõtt võimaldab saada senisemast paremat ja operatiivsemat ülevaadet asutuste koolitustegevusest ja koolituseks planeeritud vahendite kasutamisest, andes ühtlasi ka sisendit koolitustegevuse tõhustamiseks, ressursside paremaks planeerimiseks ja haldamiseks.

1.3.3 Linna äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud tööandjana

2014. aastal töötas linna äriühingutes ja valitseva mõju all olevates sihtasutustes kokku keskmiselt 6 476 töötajat (2013. aastal 6 420 töötajat). Töötajate arv suurenes aastaga kokku 56 töötaja võrra. Uue AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus lisandumisega linna äriühingute koosseisu lisandus ka 25 töötajat, AS-i Lääne–Tallinna Keskhaigla keskmine töötajate arv suurenes aastaga 32 töötaja võrra, teistes asutustes oli töötajate arvu muutus väiksem. Linna äriühingute ja valitseva mõju all olevate sihtasutuste töötajatest töötab tervishoiu valdkonnas 70%, transpordi valdkonnas 28%, muude tegevusalade (nt ettevõtlus, keskkonnakaitse, kommunaalmajandus, sotsiaalne kaitse) valdkonnas kokku 2%. Aruandeaasta töötajate struktuurist valdkondade kaupa annab ülevaate järgnev joonis (Joonis 6). Joonis 6. Linna äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingu töötajate struktuur 2014. aastal tegevusalade lõikes

Muud 2%

Tervishoid 70%

Transport28%

Linna valitseva mõju all olevate üksuste töötajate töötasu 2014. aastal oli ligikaudu 85 miljonit eurot. Ühe töötaja keskmine töötasu oli aruandeaastal 1 091 eurot kuus. Võrreldes 2013. aastaga on keskmine töötasu tõusnud 7,6 % võrra.

12

Töötajate keskmisest töötasust valdkondade lõikes annab ülevaate alljärgnev joonis. Kuna muude valdkondade töötajate osakaal kogu töötajate arvust on väga väike, ei ole nende keskmist töötasu joonisel (Joonis 7) välja toodud.

Joonis 7. Transpordi- ja tervishoiu valdkonnas tegutsevate äriühingute ning sihtasutuste töötajate keskmine töötasu ühes kuus 2009–2014 (eurodes)

874 907 962 994 1 0301 127

785713

829 869944 1 010

2009 2010 2011 2012 2013 2014

Tervishoid Transport

13

2. Põhilised finantsnäitajad

Linna konsolideerimisgrupi 2013–2014 põhilised finantsnäitajad on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 3). Kuna linn moodustab konsolideerimisgrupist põhilise osa, on käesolevas peatükis esitatud graafikud ja enamus selgitusi linna finantsnäitajate kohta. Tabel 3. Tallinna linna ja konsolideerimisgrupi põhilised finantsnäitajad (tuhandetes eurodes)

2013 2014 2013 2014

Tegevustulud 465 666 479 639 621 825 669 286Tegevuskulud -499 040 -513 742 -648 647 -675 505Tulem enne amortisatsiooni 27 004 32 330 53 451 74 111Põhivara amortisatsioon -65 482 -65 413 -80 577 -80 911Aruandeaasta tulem -38 478 -33 083 -27 126 -6 800

Põhivarainvesteeringute maht 70 777 42 187 105 567 92 389

Varad aasta lõpus 1 206 995 1 332 013 1 409 695Kohustused aasta lõpus, sh: 308 837 364 113 414 571 486 388 laenukohustused 239 596 297 182 302 761 364 543Netovara aasta lõpus 863 624 842 882 917 442 923 308

Likviidsus1 0,82 1,45 0,64 1,11

Põhitegevuse tulem2 25 278 36 723 39 711 56 401Netovõlakoormus3 220 678 231 533 286 725 305 973Netovõlakoormus (%) 51,0% 49,6% 49,1% 47,9%

1 likviidsed varad/lühiajalised kohustused2 põhitegevuse tulude ja kulude vahe (täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud rahandusministri määrusega, vastavalt KOFS §32 lõikele 4)

3 KOFS §34 alusel arvestatud kohustuste ning KOFS §36 alusel arvestatud likviidsete varade vahe (täpsem metoodika on kehtestatud rahandusministri määrusega, vastavalt KOFS §32 lõikele 4); piirmäär 2014. aastal on 60% põhitegevuse tuludest

1 172 461

Linn Grupp

Aruandeaasta lõpu seisuga katsid linna likviidsed vahendid lühiajalisi kohustusi 1,45 korda, 2013. aasta lõpus oli vastav näitaja 0,82. Aasta lõpu seisuga oli linnal vabu vahendeid (raha ja pangakontode saldo) 75 miljonit eurot, mille hulgas olid ka aasta lõpus linnale laekunud võlakirjade refinantseerimiseks mõeldud vahendid. Tulenevalt asjaolust, et võlakirjad refinantseeriti vastavalt lepingule alles märtsis 2015, kujunes tavapärasest suuremaks ka linna aasta lõpu vabade rahaliste vahendite jääk (raha ja pangakontode saldod). Alates 2000. aastast on linna üheks eelarvepoliitiliseks eesmärgiks olnud hoida linna tulem enne amortisatsiooni positiivsena. Seatud eesmärki on seni ka täidetud – nii varasemate aastate kui ka aruandeaasta tulem enne amortisatsiooni on olnud positiivne. Aruandeaastal oli linna tulem amortisatsioonikuludeta 32 miljonit eurot (2013. aastal 27 miljonit eurot). Amortisatsioonikulu puhul on kohalike omavalitsuste jaoks tegemist indikatiivse näitajaga, mis sisuliselt väljendab linna vara väärtuse säilimiseks vajalike investeeringute aastast vajadust. Nii linnale kui ka teistele kohalikele omavalitsus-üksustele on iseloomulik suur põhivara osatähtsus. Linna vara osas tuleb aga arvestada asjaolu, et enamik linnale kuuluvast põhivarast on vajalik linna funktsioonide täitmiseks. Linna 2014. aasta amortisatsioonikulu oli 65 miljonit eurot (2013. aastal 65 miljonit eurot), põhivaradesse investeeriti ligi 42 miljonit eurot (2013. aastal 71 miljonit eurot). Oluliselt vähenes välisrahastusega investeerimisprojektide maht seoses Euroopa Liidu eelmise finantseerimisperioodi lõppemisega. Euroopa Liidu uue eelarveperioodi (aastateks 2014–2020) projektide otsustusprotsess aga algab alles 2015. aastal. Seisuga 31.12.2014 oli linnal materiaalset põhivara kokku summas 966 miljonit eurot, moodustades bilansi üldmahust 80%. Materiaalsetest põhivaradest 68% on hooned ja rajatised (sh teed, tänavad jms), 28% maa, 2% lõpetamata tööd ning 2% muu materiaalne põhivara (sh masinad ja seadmed).

14

Joonis 8. Linna materiaalse põhivara struktuur 2014 (miljonites eurodes)

Maa 270

Hooned ja rajatised

655

Masinad, seadmed jm materi-

aalne põhivara

23

Lõpeta-mata tööd

ja ette-maksed

18

Suuremaid investeeringuid

2014. aastal valminud objektidest olid suuremad Tondiraba jäähall Varraku tn 14, Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduse Keskus, Merivälja Kooli võimla ning teede ja tänavate kapitaalremondi ja rekonstrueerimise osas Haabersti ristmiku I etapp (Ehitajate tee lõigul Õismäe tee – Paldiski mnt), Õismäe tee I etapp, Pärnu mnt (Vabaduse väljak – Tondi tn), Punane tn (J. Smuuli tee – Kuuli tn), Pärnu mnt viadukti kapitaalremont jt. Kvartalisiseseid teid remonditi mahus 3,2 miljonit eurot. 2014. aasta lõpus soetati uus foorijuhtimiskeskus, mis võimaldab 2015. ja järgnevatel aastatel muuta Tallinnas liikluse sujuvamaks. Välisrahastuse ja investeerimistoetuse vahenditest rekonstrueeriti trammiliin nr 3 ja 4 taristu osas rööbastik Vabaduse väljakust Pärnu mnt tagasipöördeni, Vana-Lõuna tänava ring, rekonstrueeriti kontaktvõrk koos nelja veoalajaamaga Kadriorust Pärnu mnt lõppu ning teostati veel töid Pärnu mnt depoos jm. 2014. aastal jätkati ka Kultuurikatla rekonstrueerimistöödega, mis on kavas lõpetada 2015. aastal. Lisainformatsiooni linna investeerimisprojektide kohta saab tegevusaruande punktist 5.1 „Ülevaade Tallinna arengukava täitmisest“.

Linna tegevustulud ja -kulud

2014. aastal olid tegevustulud 479 miljonit eurot, millest maksutulud moodustasid 68,7%, saadud toetused 17,3%, tulu kaupade ja teenuste müügist ning muud tulud (sh põhivara müük) kokku 14,0%. Järgmiselt jooniselt (Joonis 9) on näha linna tegevustulude struktuur ja muutus aastatel 2011–2014.

Joonis 9. Linna tegevustulud 2011–2014 (miljonites eurodes)

267 278299

329

67 70 63 6793 108 104

83

2011 2012 2013 2014

MaksutuludTulu kaupade ja teenuste müügist ning muu tulu (sh põhivara müük)Saadud toetused

Linna tegevuskulud olid 2014. aastal kokku 514 miljonit eurot, sealhulgas moodustasid tööjõukulud 35,0%, antud toetused 19,9%, põhivara amortisatsioon 12,7% ning muud tegevuskulud 32,4%.

15

Joonis 10. Linna tegevuskulud 2011–2014 (miljonites eurodes)

85 8599 102

151 155167

180

156165 167 166

70 67 65 65

2011 2012 2013 2014

Antud toetused Tööjõukulud Muud tegevuskulud Põhivara amortisatsioon

Lisainformatsiooni linna 2014. aasta tulude ja kulude kohta vt raamatupidamise aastaruande punktist 6.5 „Eelarve täitmise aruanne“.

16

3. Ülevaade majanduskeskkonnast

Vaatamata Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduse paigalseisule, Venemaa-poolsetele toiduainete sisseveopiirangutele ning geopoliitilistele pingetele kiirenes Eesti majanduskasv 2014. aasta I kvartali 0,2%-lt 3%-le IV kvartalis ning aasta majanduskasvuks kujunes 2,1%. Eesti ettevõtted kohanesid ebakindlamaks kujunenud majanduskeskkonnas kiiresti. Kaasa aitas kütuse odavnemine ja euro nõrgenemine. Majanduskasv tugines peamiselt tarbimise kasvule. Sisemajanduse nõudlus kasvas aastaga 4,8%. Suurema panuse SKT kasvu andsid veel töötlev tööstus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Tööstustoodangu maht kasvas 2014. aastal 2%, sh töötleval tööstusel 4%. Paranenud tööhõive ja palkade kasv suurendas jaekaubanduse käivet üle 6%. Statistikaameti andmetel kasvas tööhõive Eestis tervikuna 3 500 inimese võrra, sh Tallinnas 5 300 inimest. Eesti tööhõive kasvas põhiliselt Tallinnas ja Harjumaal, mujal enamasti hõive vähenes. 2014. aastal vähenes Eesti rahvaarv 3 600 inimese võrra. Seisuga 1. jaanuar 2015 oli Tallinna rahvaarv rahvastikuregistri andmetel 434 426 inimest, kasvades aastaga 4 527 inimese võrra. Tallinnas elab ca 32% Eesti rahvastikust. Rahvastiku-registri andmetel sündis 2014. aastal Tallinnas 4 892 last ja suri 4 405 inimest ning loomulikuks iibeks kujunes 487 inimest. Aasta jooksul registreerus Tallinna aadressil 16 003 inimest ning lahkus 10 402 inimest. Rahvastikuregistri korrastamise tulemusena (võrdlus teiste riikide rahvastikuregistri andmetega jm) vähenes Tallinna elanike arv 1 561 inimese võrra. Tallinna elanikkond kasvab paljuski ka tänu sellele, et linn on suutnud tagada heal tasemel avalikud teenused, linn soodustab ja toetab uute töökohtade loomist ja elamuehitust. Paranenud elukeskkond ja heal tasemel linna teenused suurendavad Tallinna linna atraktiivsust eeskätt nende kohalike omavalitsuste elanike hulgas, kus on oluliselt halvenenud avalike teenuste kättesaadavus, suletakse koole ja kaovad töökohad ning kus ühistranspordi kasutamise võimalused on ebapiisavad. Tööhõive kasvu üheks põhjuseks nii Eestis kui ka Tallinnas oli lisaks majanduse elavnemisele ka Maksu- ja Tolliameti poolt töötajate registri sisseseadmine, mis muutis paljud ümbrikupalga saajad alampalga saajateks. Tallinnas suurenes 2014. aastal tulu saajate aasta keskmine arv 2013. aastaga võrreldes 8,9 tuhande inimese võrra. 2014. aastal oli tulu saajate arv Tallinnas 193,2 tuhat inimest ning nende poolt deklareeritud keskmine tulu kuus 1 060 eurot. Deklareeritud tulu suurenes aastaga 5,2% võrra. Maksu- ja Tolliameti ja Statistikaameti andmete erinevus tuleneb sellest, et Statistikaamet arvestab tööhõives ka töötamist välismaal. Statistikaameti andmetel oli 2014. aastal Tallinnas töötuid 16,1 tuhat, sh registreeritud töötuid 2014. aasta lõpu seisuga 7, 1 tuhat ning töötuse määr 6,9%. Eesti sisemajanduse kogutoodangust annab Tallinn ligi 49–50%, koos pealinnaregiooniga aga ca 61%. Ühe tallinlase kohta moodustab sisemajanduse kogutoodang 23–24 tuhat eurot aastas, mis on 60% kõrgem Eesti keskmisest tasemest. Eesti majandustegevuse registrisse kantud ettevõtete arvust moodustavad Tallinnas asuvad ettevõtted 42%. Tallinna ettevõtetest moodustavad enamuse (93%) väikesed, alla 10 töötajaga ettevõtted. Ka 2015. aastal võib Tallinn vaadata optimistlikult tulevikku. Linna elanike arv kasvab jätkuvalt, kiires tempos areneb elamuehitus koos sotsiaalsfääri ja muu infrastruktuuriga.

17

4. Riskide juhtimine

4.1 Ülevaade sisekontrollisüsteemist ja tegevustest siseauditi

korraldamisel

Grupi siseauditit ja teenistuslikku järelevalvet teostab linna sisekontrolöri teenistus, kes juhindub oma tegevuses riigi ja linna õigusaktidest, teenistuse põhimäärusest ja linna sisekontrolöri kinnitatud juhendmaterjalidest. Siseauditite läbiviimisel juhindutakse lisaks rahvusvahelistest Siseaudiitorite Instituudi (IIA) standardites esitatud põhimõtetest. Alates 1. maist liideti optimeerimise käigus siseauditi osakond järelevalve osakonnaga ja seoses sellega kuuluvad sisekontrolöri teenistuse koosseisu nüüd järelevalve ja menetlusosakond. Sisekontrolöri teenistuse ülesanne on anda hinnang linna asutuste ning linna valitseva mõju all olevate äriühingute ja sihtasutuste ning linna asutatud mittetulundusühingute sisekontrolli tõhususele, aruandluse usaldusväärsusele ja tegevuse tulemuslikkusele selleks, et linnavalitsusel oleks piisav kindlustunne selle kohta, et linna vahendeid kasutatakse seaduslikult ja tulemuslikult. 2014. aastal viis linna sisekontrolöri teenistus läbi 7 auditit (sh 1 järelaudit) ja 1 järelevalvemenetluse ning koostas 2 suuremahulist hinnangut, menetles 30 vaiet, ja 47 kaebust (sh 35 kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebust). Järelevalve osakonna ülesanne on teostada järelevalvet planeerimismenetluste ja teiste ulatusliku kaalutlusõiguse määraga protsesside üle linna ametiasutustes ning linna asutuste tegevuse hindamine, sh siseauditite tegemine. Ülesande täitmiseks kontrollis osakond 2014. aastal u 200 planeerimisalast linna õigusakti eelnõud, kontrollides nende sisulist põhjendatust (kaalutluste olemasolu ja asjakohasust) ning menetluse õiguspärasust. Lisaks osaleti vaatlejana TLPA planeeringute läbivaatamise komisjonis ning olulisemate ja/või probleemsemate planeeringute avalikel aruteludel. Samuti menetles osakond valdkonnaga seotud vaideid, lahendas kaebusi, koostas mitmesuguseid õiguslikke hinnanguid ning hindas ja kontrollis linna ametiasutuste tegevuse vastavust kehtivale õigusele ja hea halduse tavale. Siseaudit on sisekontrolli osaks olev sõltumatu, objektiivne, kindlust andev ja konsulteeriv tegevus, mis on suunatud asutuse tegevuste tõhustamiseks. Siseaudit aitab kaasa grupi eesmärkide saavutamisele, kasutades süsteemset ja organiseeritud lähenemist, hindamaks ja täiustamaks riskide juhtimise, kontrolli ja juhtimiskultuuri tõhusust. Viimaste aastate jooksul on linna sisekontrolöri teenistuse korraldanud plaanilisi auditeid kõigis linna ametites ja linnaosavalitsustes, lisaks on auditeid korraldatud ka valitseva mõju all olevates sihtasutustes ning äriühingutes. Auditite läbiviimise käigus kontrollitakse auditeeritava teemaga seonduvalt ka korruptsioonivastases seaduses sätestatud nõuete täitmist. Läbiviidud auditite tulemusena tehti auditeeritavatele (10 ametiasutusele) hulgaliselt ettepanekuid sisekontrolli süsteemi tõhusamaks toimimiseks. Neist 15 ettepanekut oli arutlusel linnavalitsuse istungitel, enamus ettepanekuid said konkreetsed täitmise tähtajad. Plaaniliste audititega hõlmati 5 linnaosa (Kristiine LOV, Haabersti LOV, Kesklinna Valitsus, Lasnamäe LOV, Põhja-Tallinna Valitsus) ning 5 ametit (Kultuuriväärtuste Amet, Keskkonnaamet, Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Haridusamet, Transpordiamet, Spordi- ja Noorsooamet). Olulist osa siseauditi töös on auditites tehtud ettepanekute täitmise hindamine (monitooring). Senise monitooringu tulemusena saab väita, et siseauditi osakonna ettepanekutega arvestatakse. Osakonna ülesanneteks on ka koordineerida siseauditi eest vastutavate isikute tegevust ja koolitust. Aasta jooksul korraldas siseauditi osakond siseauditi eest vastutavatele isikutele mitmeid sisekoolitusi ja teabepäevi ning koordineeriti ametiasutuste riskide hindamist. Riske hinnatakse ametiasutustes veebipõhise andmebaasi abil, riskide hindamise tulemused esitatakse linna sisekontrolöri teenistusele. Menetlusosakonna ülesandeks on viia läbi teenistusliku järelevalve juurdlusi, menetleda linna ametiasutuste ja ametiisikute peale esitatud kaebusi, viia läbi vaidemenetlusi, menetleda kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebusi, teostada järelevalvet linna ametiasutuste tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle, korraldada ja koordineerida korruptsioonivastast tegevust linna ametiasutustes. Korruptsioonivastase tegevusena korraldati ja koordineeriti korruptsioonivastases seaduses (edaspidi KVS) sätestatud korruptsiooni ennetamise meetmete rakendamist linna ametiasutustes ja ametiasutuste hallatavates asutustes. Korraldati mitmeid korruptsiooni ennetamist käsitelevaid koolitusi. KVS-i rakendamisega seonduvat olulist aktuaalset informatsiooni, samuti üldist korruptsiooni ennetamise ja korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse tõstmiseks vajalikku teavet avaldatakse jooksvalt linna siseveebis. KVS-is sätestatud seotud isikutega erandkorras tehtavate tehingute avalikustamise nõude täitmiseks on kõigi ametiasutuste veebilehtedele lisatud link pealkirjaga “tehingud seotud isikutega“ ja lisatud viide, millist teavet lingi all avaldatakse. Kõnealusel perioodil oli osakonna ülesandeks ka huvide deklaratsioonide elektroonilisele esitamisele ülemineku korraldamine. Väljatöötamisel on korruptsioonivastane strateegia. 2014. aastal kontrollis KVS-s sätestatud meetmete rakendamist linnavolikogu revisjonikomisjon ning leidis, et korruptsioonivastases seaduses sätestatud korruptsiooni ennetamise meetmete rakendamisega tegeletakse aktiivselt, süstemaatiliselt ja kasutades kõiki olemasolevaid seaduslikke vahendeid. Samuti viis menetlusosakond läbi teenistusliku järelevalve juurdlusi linna ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. Teenistusliku järelevalve

18

juurdlusi viiakse läbi linnapea ülesandel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud teenistusliku järelevalve teostamiseks. Ametiisikute tegevuse õiguspärasust kontrolliti ka läbi vaidemenetluste ja kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuste menetlemise ning isikutelt laekunud märgukirjadest lähtuvalt. Võimalike korruptsioonijuhtumite tuvastamiseks tegi linna sisekontrolöri teenistus koostööd õiguskaitseorganitega. Teenistuse tegevuse oluliseks osaks on ka ennetava kontrolli teostamine linnavalitsuse istungile esitatavate eelnõude osas.

Õigusaktid ja muu õiguslik regulatsioon

Tehingute tegemine

Linnas tehakse tehinguid seadustes ettenähtud korra ja linna õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt. Tallinna Linnavolikogu on kehtestanud protseduurireegleid eri liiki tehingute tegemiseks. Näiteks on kehtestatud hulgaliselt linnavara kasutusse andmist (sh hoonestusõiguse seadmine, eluruumide kasutusseandmine) reguleerivaid kordasid, eri valdkondades toetuste andmise reegleid jpm. Menetlusreeglite kehtestamise peamine eesmärk on tagada avalike teenuste osutamine kõigile ühtsetel selgelt määratletud alustel.

Hangete korraldamine

Kaupade ja teenuste hankimisel lähtutakse eelkõige riigihangete seadusest ja võlaõigusseadusest. Lisaks riigi õigusaktidele on linnas kehtestatud mitmeid täiendavaid regulatsioone, sh on kinnitatud riigihangete korraldamise protseduurireeglid, täpsustatud on linna asutuste, linnapea ning linnasekretäri õigusi ja kohustusi seoses riigihangete korraldamisega ja protseduurireeglite kehtestamisega ning välja on töötatud ühtsed hankekorra, hankeplaani ja nende juurde kuuluvate kohustuslike dokumentide näidised, mida samuti on täiendatud tulenevalt vaidlustusmenetlusest ja kohtupraktikast. Linna asutuse juht kehtestab oma käskkirjaga asutusesisese hankekorra, kui asutuse ühes eelarveaastas planeeritavate asjade ja teenuste riigihangete eeldatav kogumaksumus ületab 80 tuhat eurot või ehitustööde riigihangete eeldatav kogumaksumus ületab 500 tuhat eurot. Edasi arendati 2014. aastal veebilehte, mille kaudu saavad ametiasutuste hallatavad asutused juurdepääsu riigihangete korraldamist puudutavatele näidisdokumentidele. Hangete läbiviimisel on alates 2008. aastast võetud suund tsentraalselt korraldatud hangetele, mille puhul viib ülelinnalise hanke läbi linna haldusteenistuse koosseisu kuuluv linna hankekeskus. 2014. aastal korraldas Tallinna Linnakantselei hankekeskus 5 tsentraalset ülelinnalist riigihanget elektrienergia, bürookaupade, majapidamispaberi ja ehituskaupade ning kindlustusmaakleri teenuse ostmiseks. 2014. aastal korraldasid 36 Tallinna linna asutust kokku 388 riigihanget (sh 3 eelteadet), mida on 48 võrra rohkem kui 2013. aastal. Korraldatud riigihangetest 159 viidi läbi avatud menetlusega, 166 lihtmenetlusega, lihtsustatud korras tellitavaid teenuseid osteti 27 korral, avatud ideekonkursse korraldati 2 ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega riigihankeid – 33 korral. Ühel korral sõlmiti leping ilma hanketeate eelneva avaldamiseta. Korraldatud riigihangetest 55 % olid teenuste ostmiseks (rahaliselt moodustasid 28% hangete mahust), 21% asjade ostmiseks (rahaliselt 27%) ja 24% ehitustööde ostmiseks (rahaliselt 45%). Tabel 4. Korraldatud riigihanked liikide viisi (tuhandetes eurodes)

Kogus Summa Kogus Summa

Teenuste tellimine 179 88 491 213 32 672Asjade ostmine 95 6 515 80 32 921Ehitustööde tellimine 66 113 339 95 52 704

Kokku 340 208 345 388 118 297

20142013Riigihanked liikide lõikes

19

Joonis 11. Riigihangete mahud asutuste viisi 2014. aastal

44%

25%

8%

5%

18%

Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Tallinna KommunaalametTallinna Keskkonnaamet Tallinna LinnakantseleiTeised linnaasutused

Finantshalduse korraldus

Ümberkorraldused finantsorganisatsioonis

2002. aastal alustatud ümberkorraldused linna finantsjuhtimises on olulises ulatuses lõpule viidud. Linna majandus-arvestust peetakse ühtses majandustarkvaras SAP ERP ja sellega liidestatud allsüsteemides. Linna asutuste raamatupidamine on korraldatud kahes raamatupidamisüksuses – Haridusameti ja tema hallatavate asutuste raamatupidamine Haridusameti raamatupidamisüksuses ning ülejäänud linna asutuste raamatupidamine 2009. aasta sügisel linna finantsteenistuse koosseisu moodustatud linna raamatupidamiskeskuses. Raamatupidamiskeskus osutab raamatupidamisteenust ka kümnekonnale linna valitseva mõju all olevale üksusele. Tsentraliseerimise tulemusel on märkimisväärselt paranenud linna finantsarvestuse ja -aruandluse kvaliteet, samuti on tagatud esitatava informatsiooni operatiivsus ja aruannete tähtaegsus. Linnas kasutusel olev ühtne finantsinfosüsteem võimaldab juhtida tsentraalselt automatiseeritud eelarvedistsipliinist kinnipidamist ja planeerida täpsemalt rahavoogusid, mille tulemuseks on efektiivsem likviidsusriski maandamine. Linnas jätkatakse finantsorganisatsiooni ümberkorraldustega. 2016. aasta alguses tuuakse üle Haridusameti haldusala raamatupidamine linna raamatupidamiskeskusesse ning laiendatakse raamatupidamisteenuse osutamist linna äriühingutele ja sihtasutustele. Linna äriühingute ja sihtasutuste majandusarvestuse üleviimine linnaga ühtsesse finantsinfosüsteemi parandab grupi raamatupidamisarvestuse kvaliteeti, tagab linnale kui valitseva mõju teostajale senisest operatiivsema ülevaate tema valitseva mõju all olevate üksuste finantsseisundist ning loob aluse grupi finantsjuhtimise põhimõtete ühtlustamiseks.

Finantsinfosüsteem

Linna ühtse majandustarkvara kasutuselevõtmisega alustati 2004. aastal. Finantsinfosüsteemi arendamine on pidev protsess. 2013. aastal võeti linna asutused ning linna raamatupidamiskeskuses teenindatavates linna sihtasutustes, äriühingutes ja mittetulundusühingutes kasutusele ostudokumentide elektroonne menetlemise süsteem. 2014. aastal alustati elektroonses menetlussüsteemis muude kuludokumentide (nt majanduskulude, lähetuskulude aruanded, toetused jne) menetlemist, antud protsess jätkub ka 2015. aastal. Algdokumentide elektroonne menetlemine tagab operatiivse ülevaate asutusse saabunud algdokumentidest ja nende viisaringist ning loob operatiivse aluse rahavoogude planeerimiseks. Ka linna personaliarvestus on kavas aastaks 2016 majandustarkavarasse SAP. 2014. aastal jätkusid erinevad arendustööd ühtse personaliinfosüsteemi (ÜPIS) loomiseks, viidi lõpule linna personaliarvestuste vajadustele vastava SAP personalimooduli ning SAP portaalil põhineva aruandluskeskkonna arendamine. 2015. aasta algusest saavad esimesed linna asutused personaliarvestust teostada SAP personalimoodulis. Linna varade arvestuse korrastamise ja kaasajastamise eesmärgil algatati linnas 2013. aastal varade vöötkoodiga markeerimise ja vöötkoodilugejate abil inventeerimise pilootprojekt. Üleminek vara markeerimise ja inventeerimise uuele töökorraldusele toimub etapiviisiliselt. Projekt viiakse lõpule 2015. aastal.

20

Eelarve jm juhtimisinstrumendid

Linna üks olulisemaid juhtimisinstrumente on linna eelarve. Tallinna Linnavolikogu kehtestab eelarvega linna ametiasutustele ja nende hallatavatele asutustele kohustuse koguda tulusid, annab volituse võtta kohustusi ja teha kulutusi. Linna eelarve koostatakse ja võetakse vastu ning seda täidetakse seaduses ja linna õigusaktides kehtestatud reeglite kohaselt. Gruppi kuuluvatele tütar- ja sidusettevõtjatele, sihtasutustele ning mittetulundusühingutele seab majandusaasta eesmärgid vastava ettevõtte nõukogu. Lisaks on linna äriühingutel, sihtasutustel ja mittetulundusühingul kohustus taotleda linnalt teatud oluliste tehingute tegemiseks nõusolek. Sellisteks tehinguteks on näiteks kinnisasja võõrandamine, hoonestus-õiguse seadmine, kinnisasja kasutusse andmine pikemaks perioodiks kui 5 aastaks, võlakohustuste võtmine jmt. Samuti on linn oma konsolideerimisgrupi liikmetele kehtestanud nõuded audiitori valikule ning sätestatud tingimused, mida audiitoriga sõlmitav leping peab sisaldama.

4.2 Finantsriskide juhtimine

Likviidsusrisk

Linna likviidsusriski juhtimisel on rahavoogude täpsel planeerimisel ja jooksval kontrollimisel väga oluline roll. Rahavooge prognoositakse nii aasta, kuu kui ka nädalate kaupa. Likviidsusriski maandamiseks on linna vabu rahalisi vahendeid lubatud paigutada vaid kõrge likviidsusega finantsinstrumentidesse, nagu lühiajalistesse deposiitidesse, lühiajalistesse võlakirjadesse ja kommertspaberitesse ning rahaturufondidesse. Arvestades ülimadalaid intressitasemeid finantsturgudel ning erinevate tehingute tegemisega kaasnevaid tehingutasusid, paigutati linna vabu rahalisi vahendeid 2014. aastal vaid lühiajalistesse tähtajalistesse deposiitidesse. Täiendava likviidsuse tagamiseks on linnal võimalik avada ka arvelduskrediidi limiit, kuid tulenevalt piisavate vabade rahaliste vahendite olemasolust seda 2014. aastal ei vajatud.

Intressirisk

Intressiriski maandamiseks on linn emiteerinud fikseeritud intressiga võlakirju ning sõlminud intressimäära vahetuslepinguid (swap-lepinguid). 2014. aastal lõppesid kõik kolm intressiriski maandamiseks sõlmitud intressimäära vahetuslepingut. Lisaks lõppenud vahetuslepingutele on linna laenuportfellis üks fikseeritud intressimääraga võlakiri, mille maht moodustas aasta lõpu seisuga 6,3% laenuportfellist. Arvestades ajalooliselt madalaid intressitasemeid raha- ja kapitaliturgudel on linnal 2015. aastal kavas intressiriski maandamiseks sõlmida uusi tehinguid, mis katavad kuni 50% linna laenuportfelli mahust.

Valuutarisk

Linn ei tohi õigusaktide kohaselt võtta valuutariski. 2014. aastal ei olnud grupil toimunud tehingud, millega oleks kaasnenud oluline valuutarisk.

Tehingupartnerid ja krediidirisk

Investeerimisportfelli krediidiriski juhtimiseks ja maandamiseks on linnas seatud piirangud nii finantsinstrumentidele, mida võib finantsinvesteeringute tegemisel kasutada, kui ka nende osakaalule kogu portfellis. Linna finantseerimistehingute vastaspoole finantsseisundi hindamiseks kasutatakse rahvusvahelise reitinguagentuuri Moody’s krediidireitinguid või reitinguagentuuride Standard&Poor’s või Fitch IBCA krediidireitingute vastavaid ekvivalente, millest lähtudes on kehtestatud ka investeerimispiirangud. Linna rahalisi vahendeid võib paigutada deposiitidena Eesti Panga tegevuslitsentsiga krediidiasutustesse, millel on vähemalt Baa2 (Moody’s) reiting, ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriikide krediidiasutustesse, millel on vähemalt A2 (Moody’s) reiting. Rahalisi vahendeid võib investeerida Eestis registreeritud emitentide kommertspaberitesse ja võlakirjadesse, millel on vähemalt Baa2 (Moody’s) reiting, ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriikides registreeritud emitentide kommertspaberitesse ja võlakirjadesse, millel on vähemalt A2 (Moody’s) reiting.

21

Ühte rahaturu- või intressifondi võib paigutada rahalisi vahendeid kuni 15% fondi puhasväärtusest. Ühe emitendiga seotud investeeringuid ei või olla enam kui 12 miljonit eurot ega rohkem kui 40% investeerimisportfelli mahust. Linna suuremate tehingupartnerite krediidiriski maandamiseks seab linn riigihangete korraldamisel omapoolsed tingimused pakkujate finantsnäitajatele, mis on hankele kvalifitseerumise eelduseks. Väiksemate tehingupartnerite tausta kontrollitakse enne tehingute tegemist Krediidiinfost. Lisameetmena on linnas ettemaksete tegemine lubatud vaid erandjuhtudel, mis minimeerib riski, et linnale jäävad tasutud kaubad tarnimata või teenused osutamata.

Klientide ja müügiarvetega seotud riskid

Riskide maandamiseks on linna finantsinfosüsteemis tagatud võimalus väljastada kõiki müügiarveid elektroonselt. Tänu arvete elektroonsele väljastamisele on oluliselt vähenenud risk, et arve saadakse kätte alles pärast maksetähtaja saabumist. Arvete eest maksmise korrektsust ja tähtaegsust mõjutavad oluliselt kliendile võimaldatavad maksemeetodid. Linna klientidel on võimalus linna asutustelt saadud arvete tasumiseks kasutada kõikides Eesti suuremates pankades e-arve püsimakse teenust või tasuda arveid Tallinna veebilehe iseteeninduskeskkonnas. Suuremat tähelepanu on edaspidi kavas pöörata kliendi teavitamisele maksetähtaja ületamisest (sh meeldetuletuskirjade väljastamine ja SMS võlateadete saatmine), samuti linna ühtse krediidihalduse edasisele arendamisele ning võlanõuete süstemaatilisele sissenõudmisele.

22

5. Tegevusaruanne

5.1 Ülevaade Tallinna arengukava täitmisest

Tallinna arengukava täitmise aruanne käsitleb arengukavas püstitatud eesmärkide täitmist ja selle tulemuslikkust ning suuremaid kordaminekuid linna põhilistes tegevusvaldkondades. Tallinna arengukava 2014–2020 peaeesmärgid on järgmised: 1. ettevõtlik, tööturul nõutud ja hästi tasustatud tallinlane – tootliku majandusega Tallinn;

2. vaimselt ja kehaliselt aktiivne tallinlane – mitmekesiste tegevusvõimalustega ja elamusterohke Tallinn;

3. turvaliselt kasvav, mitmekülgselt arenev ja elukestvalt õppiv tallinlane – haritud, võimekas ja avatud Tallinn;

4. hoolitud, kaitstud ja abistatud tallinlane – maandatud riskidega ja (sotsiaalselt) turvaline Tallinn;

5. kodu, tööd ja puhkust säästvalt ühendav ning väärtustav tallinlane – hubase, inspireeriva ja keskkonnasäästliku linnaruumiga Tallinn;

6. demokraatlikult ja sihipäraselt kohalikku omavalitsust teostavad tallinlased − teadmiste-põhise juhtimise ning hea teeninduskultuuriga ja tulemuslikult töötavate linnaasutustega Tallinn.

Allpool esitatakse ülevaade linna arengukava täitmisest pea- ja alleesmärkide lõikes. Ühtlasi antakse ülevaade teostatud investeeringutest ja 2015. aasta olulisematest tegevussuundadest vastavalt käsitletavatele tegevusvaldkondadele.

Ettevõtlik, tööturul nõutud ja hästi tasustatud tallinlane – tootliku majandusega Tallinn

Järgnevalt antakse ülevaade peaeesmärgi „Ettevõtlik, tööturul nõutud ja hästi tasustatud tallinlane – tootliku majandusega Tallinn“ täitmisest alleesmärkide lõikes.

Suur ettevõtlusaktiivsus, teadmistemahukas ja rahvusvahelisel turul konkurentsivõimeline ettevõtlus ning elanikkonna suur ja kvaliteetne tööhõive

Ettevõtluse arendamise seisukohalt on oluline ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine ning ettevõtlust toetavate tugistruktuuride arendamine ja ettevõtluse väärtustamine tervikuna. Tööjõuressursi säilitamiseks on oluliseks põhiteguriks kvalifitseeritud töötajad, elanike ettevõtlusalane aktiivsus, ettevõtete potentsiaali maksimaalne realiseerimine, investeeringute kasv ja infrastruktuuri areng. 2014. aastal olid ettevõtluse arengu valdkonna tegevused suunatud ettevõtjate nõustamisele ja koolitamisele, rahvus-vahelisele turundusele eesmärgiga tõsta Tallinna ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonna rahvusvahelist tuntust, ettevõtjate toetamisele rahvusvahelistel üritustel, ettevõtlust toetavate tugistruktuuride arendamisele, ettevõtete konkurentsivõime tõstmisele klastrikoostöö läbi (klaster on turunduslike ja mitteturunduslike sidemete süsteem geograafiliselt kontsen-treerunud ettevõtete ja muude institutsioonide vahel) ning tööpuuduse mõjude leevendamisele ja sotsiaalsele hõivele. 2014. aastal olid väikeettevõtluse arendamisel olulisimateks tegevusteks potentsiaalsete, alustavate ja tegutsevate ettevõtjate nõustamine ettevõtlusalastes küsimustes (registreeriti 1 254 pöördumist ettevõtja infopunktis) ning koolituste ja infoürituste korraldamine (koolitustel osales 1 144 ja toetusmeetmetest teavitavatel infoüritustel 891 inimest). Mittetulundustegevuse toetuse raames finantseeriti 36 ettevõtlikkust või ettevõtjate konkurentsivõimet toetavat projekti, sh konkursse „Ajujaht“ ja „Mektory ärimudelite konkurss“, ärikiirendit Gamefounders, sihtasutust Garage48, Junior Achievement Eesti Euroopa õpilasfirmade võistluse 2014 stendivooru jne.

23

Tabel 5. Ettevõtete asutamine ja väikeettevõtluse toetused 2012–2014

Asutatud uute ettevõtete arv 10 325 8 716 9 623 907 10,4%Ettevõtlusinkubaatoritest edukalt väljunud ettevõtete arv 23 15 9 -6 -40,0%Töökohtade loomise toetuse abil loodud töökohtade arv 74 50 62 12 24,0%Toetust saanud praktikantide arv 70 47 29 -18 -38,3%Messitoetust saanud ettevõtete arv 117 119 106 -13 -10,9%Toetatud klastriprojektide arv 7 4 4 0 0,0%

Muutus 201420132012

2013/2014

2014. aastal toetati nelja erineva ettevõtlustoetusega (uute töökohtade loomise toetus, praktikajuhendaja toetus, messitoetus ja klastrite arendamise toetus) 146 ettevõtjat. Uute töökohtade loomise toetuse abil loodi 15 ettevõttes 62 uut töökohta, messitoetust eraldati 106 ettevõttele 15 Eestis toimuval messil osalemiseks, klastritoetuse taotlustest rahuldati 3 taotlust. Praktikajuhendaja toetuse abil toetatakse juhendajate tegevust praktikantidega, kes õpivad Tallinna Tehnikakõrgkoolis, Tallinna Tööstushariduskeskuses, Tallinna Polütehnikumis või Kopli Ametikoolis (toetati 29 praktikanti). Samuti jätkati sotsiaalsete töökohtade loomise toetamist linnale kuuluvates ettevõtetes ja asutustes. 2014. aastal hõivati sotsiaalsetel töökohtadel 180 töötut, kes töötasid 61 sotsiaalsel töökohal 28 tööandja juures. Oluline roll ettevõtluse arendamisel on ka rahvusvahelisel koostööl. 11.–14. märtsil 2014 osales Tallinna linn koostöös 15 partneriga Prantsusmaal, Cannes’is toimunud rahvusvahelisel kinnisvara ja investeeringute messil MIPIM 2014. Esmakordselt viidi 8. mail 2014 läbi Tallinna Innovatsioonipäev, mille eesmärgiks oli tõsta teadlikkust innovatsioonist, anda ettevõtjatele inspiratsiooni arendustegevusteks ja viia kokku uuendusmeelsete ettevõtete esindajad. Juunis toimus Tallinnas kahepäevane „FinanceEstonia International Forum 2014“, kus osales ligi 250 rahvusvahelist finantsvaldkonna tipptasemel otsustajat ja spetsialisti ning kus Tallinna linn oli esindatud spetsiaalselt antud ürituse tarvis kujundatud infolaua ja ekraaniga. Ettevõtlikkust propageeriv ja ettevõtjaid tunnustav sündmus on iga-aastane Tallinna Ettevõtluspäev, mis 2014. aastal keskendus teemale nutikas äri. Koos partneritega osaleti noorte infomessil Teeviit 2014, mis hõlmas tervet Eesti Näituste messikeskuse B-halli ja kus pakuti mitmekesist erialasid tutvustavat tegevust. Messil osalesid ettevõtjad, erialaliidud ja vastavat eriala õpetavad koolid ja teised koostööpartnerid, kokku 25 partnerit.

Osalemine välisprojektides

„Cross-Innovation – Valdkonnaülese innovatsiooni edendamine Euroopa linnades ja regioonides“, mille eesmärgiks on interdistsiplinaarse, avatud ning koostööl põhineva innovatsiooni edendamine sektorite vahel, keskendudes eelkõige loomemajandusele kui suurima potentsiaaliga majandusharule innovatsiooni edendamise mõistes. 2014. aastal valmistati ette 10 ettevõtte (5 loomevaldkonnast ja 5 tavasektoritest) rahvusvahelistumist – koostati profiilid koostööpartnerite leidmiseks; osaleti 15-liikmelise delegatsiooniga ettevõtete rahvusvahelistumisele suunatud kontaktüritusel Berliinis; kaaskorraldati disainibuldooseri lõpuüritus tutvustamaks edulugude kaudu disaini lisandväärtuse võimalusi teistele majandusharudele; Tallinnas korraldati rahvusvaheline seminar valdkondadeülesest innovatsiooni soodustavatest tegevustest; Tallinna delegatsioon osales projekti lõpukonverentsil Birminghamis. Projekti kestus oli jaanuar 2012 – detsember 2014. „Haldusvõimekuse tõstmine ettevõtluse innovaatilisemas arenduses“, mille raames käidi uute kogemuste saamiseks kahel õppereisil. 8 päeva jooksul külastati Helsingi ja Reykjaviki linnavalitsuste ettevõtluse arendamise osakondi, tutvuti välisinvesteeringute kaasamise, ettevõtluse toetussüsteemide, klastrite, linnaarenduse ja asukohaturunduse kogemustega. Tutvuti ka erinevate teadus- ja tehnoloogiapõhiste ning loomeinkubaatoritega. Saadud kogemusi võetakse arvesse edaspidiste nõustamis- ja teabeürituste korraldamisel. Projekti kestus oli september 2014 – detsember 2014. Ettevõtlusega on seotud linnamajanduse valdkonnas tegutsev ettevõtlusameti hallatav asutus Tallinna Turud, kes korraldab turukaubandust Nõmme, Mustamäe ja Lasnamäe turgudel ning valduslepingu alusel Kalaturu ja Lilleturu paviljonides. Nõmme turg avati kauplemiseks 16.05.2009 ning selle eesmärgiks on müüa eestimaist toidukaupa otse tootjalt. Turuhoones ja müügikioskites on 900 m² äriruumide rendipinda, millest 845,4 m² on välja renditud. Mustamäe turg avati kauplemiseks 14.05.2011 suveturuna (avalettidel on müügipinda 180 jm), millele lisandusid 2013. aastast puu- ja juurvilja hoone (238,7 m²) ning liha- ja kalahoone (558,6 m²). 2014. aastal läks kauplejate leidmine Mustamäe turule oodatust paremini ning tänu püsivatele kauplejatele ja värskele kaubale tekkis ka Mustamäe turul oma klientuur. Lasnamäe turg avati kauplemiseks 21.05.2011 suveturuna. Kuna ainult avalettidega ning puu- ja juurvilja müügiga ei olnud võimalik kliente kohale tuua, võeti 2011. aasta lõpus vastu otsus Lasnamäe turule siseturu hoonete ehitamiseks. Siseturu hooned (3 maja) üldpinnaga 951,4 m² valmisid 2012. aasta lõpuks. 21.05.2014 avati esimeses hoones

24

munitsipaalkauplus Linnapood, mille eesmärgiks on pakkuda hinnatundlikule kliendile esmaseid enimkasutatavaid toidu-ja esmatarbekaupu linna soodsaimate hindadega. Avatud linnapoodi külastas 2014. aastal keskmiselt 895 klienti päevas ja oste sooritati keskmiselt 1 980 euro eest päevas. 2015. aastal suurendatakse Linnapoes müüdavate toodete nomenklatuuri ja hoitakse ostukorvi hinnad Tallinna madalaimal tasemel. Lasnamäe turu teises hoones valmisid 2014. aasta novembris bürooruumid üldpinnaga 246 m², mis renditi välja Lasnamäe Linnaosa Valitsusele. Tallinna Turud haldab alates 2012. aasta kevadest Kalasadamas kalaturgu, kus on kauplemiseks müügipinda 44 jm ning alates 2013. sügisest ka lilleturgu, mille üldpind on kokku 240 m² ja kus asub 14 lillemüügipaviljoni ning teenindusruum. 2014. aasta lõpus arendati välja parema läbipaistvuse tagamiseks uus turgude müügipiletite ja broneeringute süsteem, mis käivitub 2015. aasta veebruaris. Lisaks ettevõtluse arendamisele jätkati 2014. aastal ka tarbijate õiguste kaitsmist ja nõustamist. Tarbijate ja kauplejate teadlikkuse suurendamiseks kasutati erinevaid infokanaleid ja jagati nõuandeid iga-aastasel tarbijakaitse päeval. Aasta jooksul pöörduti Tallinna Ettevõtlusameti tarbijakaitse osakonna poole nii kirjalikult kui ka suuliselt esitatud kaebuste ja avaldustega 2 331 korral (2013. aastal 2 166 korral) ja osakond kontrollis 1 334 korral jaekaubanduse, teeninduse, toitlustuse ja tänavakaubanduse müügikohti (2013. aastal 1 304 korral). Kauplejatele tehti otsus väärteo asjas 37 korral, määrati rahatrahve summas 4 700 eurot, järelevalve menetlusi alustati 401 korral ja tehti 8 ettekirjutust. 20. märtsil 2014 korraldati järjekorras kuues ülelinnaline tarbijaõiguste päev, mille motoks oli „Aitame kasulike nõuannetega“, kus lisaks traditsioonilisele tarbijaõiguste valdkonna informatsioonile jagati nõuandeid laenude ja kinnisvara ostu-müügi-vahetamise kohta. Räägiti ka e-kaupleja tegevusest 1. juulist 2014 kehtima hakanud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse alusel.

Tallinn kui rahvusvaheliselt tuntud ja kvaliteetset turismiteenust pakkuv linn

Turismiturunduse 2014. aasta eesmärgiks oli Tallinna kui turismisihtkoha rahvusvahelise ja kohaliku tuntuse suurendamine kvaliteetse turismiinfo kättesaadavaks tegemise kaudu. Sellest tulenevalt tutvustati Tallinna rahvusvahelistel turismiüritustel, meedias ja kohapeal, viidi läbi turunduskampaaniaid erinevatel turgudel, anti välja Tallinna tutvustavaid trükiseid ja arendati ning tehti aktiivset müügitööd kultuuriturismi tootega Linnapilet. Üheks turismiturunduse tulemusnäitajaks on välisturistide ööbimiste arv Tallinna majutusettevõtetes. 2014. aastal ööbisid välisturistid Tallinna majutusettevõtetes 2,85 miljonit ööd, mis on 2% võrra rohkem kui eelnenud aastal. 2014. aastal tutvustati Tallinna 33 rahvusvahelisel puhketurismi ning konverentsi- ja incentive-suunitlusega turundusüritusel. Tallinna kui turismisihtkoha positiivseks kajastamiseks rahvusvahelises meedias on Tallinna kohapeal tutvustatud 370 ajakirjanikule (2013. aastal 307 ajakirjanikule). Turismiprofessionaalidele korraldati tutvumisreise Tallinnasse, mille raames tutvustati linna 780 reisi- ja konverentsikorraldajale. Tallinna tutvustamiseks viidi läbi 5 Tallinna kui turismisihtkohta tutvustavat turunduskampaaniat: Soomes, Venemaal, Rootsis, Suurbritannias ja Saksamaal. Üheksas keeles kättesaadavas Tallinna Turismiportaalis loeti 7 miljonit turismiveebi lehekülge (2013. aastal 5,8 miljonit). Reisisihti tutvustati aktiivselt VisitTallinn sotsiaalmeediakontodel (Facebook, Twitter, Youtube, Instagram Google+) ning sihtkohtade turismiinfoplatvormis ArrivalGuides.com. Välja anti erinevaid turismitrükiseid mitmes keeles (linnaplaanid, asumikaardid jmt). Tallinna turismiinfokeskust külastas üle 247 000 inimese. Aktiivset müügitööd tehti kultuuriturismitootega Linnapilet, millega tehtud külastuste arv tutvumaks Tallinna ajaloo ja kultuuriga ületas 2014. aastal 100 000 piiri. Samuti osaleti Tallinna liikumisraskustega külastajatele kättesaadavamaks muutmise kaardistamises, viidi läbi väliskülastajate uuring ja koordineeriti Tallinna giidide atesteerimist. Tabel 6. Turismi arendamine 2012–2014

Läbiviidud Tallinna kui turismisihtkohta tutvustavate turunduskampaaniate arv

2 3 5 2 66,7%

Müüdud Tallinn Card'e 14 817 14 329 16 578 2 249 15,7%Tallinn Card'i partnerite juures registreeritud külastuste arv 76 841 85 752 100 069 14 317 16,7%

Muutus201420132012

2013/2014

Linnapilet ehk Tallinn Card on kultuurihuvilisele linnakülalisele mõeldud sooduskaart 24, 48 ja 72 tunniks. Linnapileti pakett sisaldab linna tuntumaid ja enimkülastatud muuseume, vaatamisväärsusi ning regulaarseid ekskursioone.

25

Ettevõtlusvaldkonna olulisemad suunad 2015. aastal

Toetatakse tallinlaste ettevõtlusaktiivsuse taseme säilitamist. Ettevõtluse toetamise, koolitamise ja nõustamise kaudu tugevdatakse ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Arendatakse koostööd ettevõtlust toetavate tugistruktuuride, erialaliitude ning haridus- ja teadusasutustega. Rakendatakse ettevõtlus- ja innovatsioonistrateegiat ning algatatakse innovatsioonipäeva traditsioon. Tagatakse tarbijaõiguste ühtlane kaitse ning levitatakse tarbijaharidust tarbijate ja kauplejate teadlikkuse suurendamise teel.

Vaimselt ja kehaliselt aktiivne tallinlane – mitmekesiste tegevusvõimalustega ja elamusterohke

Tallinn

Järgnevalt antakse ülevaade peaeesmärgi „Vaimselt ja kehaliselt aktiivne tallinlane – mitmekesiste tegevusvõimalustega ja elamusterohke Tallinn“ täitmisest alleesmärkide lõikes.

Elanike vajadusi rahuldavad kultuurilise isetegevuse ja enesearenduse võimalused

Raamatukogud

Tagamaks linna elanikele juurdepääs kirjandusele ning muudele kirjalikele, visuaalsetele ja auditiivsetele vahenditele ja toetamaks elanike enesetäiendamist tegutseb Tallinna Keskraamatukogu ja 17 haruraamatukogu ning raamatukogubuss Katarina Jee. 2014. aastal oli Keskraamatukogu tegevuse keskmes tallinlaste digitaalset kirjaoskust, lõimumist ning eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ühiskonnaelus aktiivsemat osalemist toetavate tegevuste arendamine. Projekti „Ohoo, koomiksid“ eesmärgiks oli noortele huvipakkuvate koomiksite abil luua kontakte ning tekitada dialoogi eesti ja vene keelt emakeelena kõnelevate noorte vahel. Võõrkeelse kirjanduse osakond korraldas vene keelt emakeelena kõnelevatele lastele eestikeelset meisterdamistundi, mille eesmärk oli läbi huvitava tegevuse arendada laste keeleoskust. Samal eesmärgil alustas osakonnas tööd lugemiskoer. Lugemiskoerad on võetud raamatukogusse selleks, et laps saaks lugemist harjutada, ilma et tema lugemisoskusele hinnangut antakse. Projekti „Kultuuriajakirjandus noortele – kas, miks, kuidas?“ eesmärk oli tutvustada Eestis ilmuvat kultuuriajakirjandust Tallinna vene õppekeelega koolide õpilastele. 2014. aastal valis rahvusvaheline mittetulundusühing EIFL (Electronic Information for Libraries) üheks rahvaraamatukogude informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia innovatsiooniauhinna (Innovation Award – for

Creative use of ICT in public libraries) saajaks Tallinna Keskraamatukogu e-raamatute laenutus- ja lugemiskeskkonna ELLU, rõhutades selle innovaatilise IT-lahenduse mõju ühiskonnas laiemalt. Tallinna Keskraamatukogu on jätkuvalt ainus raamatukogu Eestis, mis pakub kaasaegsete eestikeelsete e-raamatute laenutusteenust e-raamatute laenutus- ja lugemiskeskkonna ELLU vahendusel. Lisaks alustas Keskraamatukogu 2014. aastal e-lugerite laenutusteenust, spordiaasta tähistamiseks pandi alus spordivahendite laenutamisele. Tallinna linn on Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi (ELNET Konsortsium) liige. Konsortsiumi 2014. aasta kõige olulisem tegevus oli üleminek raamatukogusüsteemi uuele versioonile SIERRA. Olulisi süsteemiarhitektuurilisi uuendusi omav süsteem annab uusi võimalusi ning vastab kasutajate muutunud ootustele. Teine olulisem tegevus oli ELNET Konsortsiumi raamatukogude seni kahes erinevas serveris olnud Tartu ja Tallinna andmebaaside liitmine, mille tulemusel saavad kasutajad nüüd leida ühe otsinguga andmeid korraga 15 raamatukogust. 2014. aasta lõpus võtsid integreeritud raamatukogusüsteemi kasutusele ka Tallinna Linnamuuseum ja Tallinna Linnaarhiiv, kes alustavad aktiivsemalt asutuste raamatukogu sisestamist e-kataloogi ESTER 2015. aastal. Selle tulemusel on andmed nende asutuste teavikute kohta huvilistele üle interneti nähtavad ja ka kasutatavad.

26

Tabel 7. Raamatukogu teenuse kasutamine 2012–2014

2014

Lugejate arv 72 514 72 600 71 121 -1 479 -2,0%

Külastuste arv 1 541 637 1 505 747 1 516 994 11 247 0,7%sh raamatukogu külastuste arv 1 038 249 1 060 401 1 039 740 -20 661 -1,9%

virtuaalsete külastuste arv 503 388 445 346 477 254 31 908 7,2%

Laenutuste arv 1 808 998 1 776 938 1 705 620 -71 318 -4,0%sh kojulaenutuste arv 1 619 764 1 589 609 1 510 336 -79 273 -5,0%

lastele laenutuste arv 182 921 177 734 184 796 7 062 4,0%e-raamatute laenutuste arv 6 313 9 595 10 488 893 9,3%

Ürituste arv 5 974 6 828 6 134 -694 -10,2%sh individuaalsete kasutajakoolituste arv 3 503 4 032 3 055 -977 -24,2%

koolitustel osalejate arv 3 579 4 093 3 103 -990 -24,2%lugejakoolitusi ja raamatuid populariseerivate ürituste arv

1 539 1 756 1 676 -80 -4,6%üritustel osalejate arv 23 016 27 842 24 466 -3 376 -12,1%

rühmakoolituste arv 471 563 873 310 55,1%koolitustel osalejate arv 10 869 8 410 13 500 5 090 60,5%

näituste arv 461 477 530 53 11,1%

Vastatud infopäringute arv 9 446 10 959 12 185 1 226 11,2%

Internetitöökohade kasutamistundide arv 104 386 89 374 76 391 -12 983 -14,5%

Muutus

2013/2014

2012 2013

Kultuurikeskused

Eesmärgiga luua mitmekesiseid võimalusi vaba aja veetmiseks ning harrastus- ja seltsitegevuse arendamiseks tegutses Tallinnas 2014. aastal 9 linna kultuuriasutust: Pelgulinna Rahvamaja, Vene Kultuurikeskus, Kultuurikeskus „Lindakivi”, Mustamäe Kultuurikeskus Kaja, Salme Kultuurikeskus, Nõmme Kultuurikeskus, Tallinna Haabersti Linnaosa Vaba Aja Keskus, Pirita Vaba Aja Keskus ja Kesklinna Vaba Aja Keskus (kuni 01.10.2014 Hopneri Maja). Tabel 8. Kultuurikeskuste poolt pakutavate teenuse kasutamine 2012–2014

Teenuse liik 2012 2013 2014

Harrastusringide arv 323 284 290 6 2,1%Harrastusringides osalenute arv 7 303 6 413 6 877 464 7,2%Korraldatud ürituste arv 2 124 2 031 2 097 66 3,2%Mittetulundusühingute ja seltside arv 163 170 173 3 1,8%

Muutus

2013/2014

Tallinna kultuurikeskused, rahvamajad ja vaba aja keskused pakuvad inimestele võimalust huvitegevusega tegelemiseks, toetavad pärimuskultuuril põhinevat harrastustegevust, korraldavad traditsioonilisi kultuuriprojekte ning organiseerivad riiklike ja rahvakultuuri tähtpäevade tähistamist. Kultuurikeskused korraldavad oma ruumilistest võimalustest lähtuvalt kontserte, etendusi ja meelelahutusüritusi ning võtavad osa linnaosade kultuuritraditsioonide kujundamisest.

27

Muuseumid

Tagamaks kultuuripärandi kogumine, säilitamine ja tutvustamine elanikele tegutseb Tallinna Linnamuuseum, mille koosseisu kuulub 10 harumuuseumi (Linnamuuseum, Fotomuuseum, Kiek in de Kök ja bastionikäigud, Neitsitorni muuseumkohvik, Peeter I majamuuseum, E. Vilde muuseum, A. H. Tammsaare muuseum, Jaani Seek ning Kalamaja ja Kadrioru laste teemamuuseumid Miia-Milla-Manda), mis tegutsevad eesmärgiga koguda, uurida ja säilitada eelnevate põlvkondade loodud väärtusi ning vahendada neid üldsusele teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel. Tabel 9. Muuseumi teenuse kasutamine 2012–2014

Teenuse liik 2012 2013 2014

Külastajate arv 195 195 196 097 241 006 44 909 22,9%Korraldatud ekskursioonide arv 3 455 3 489 3 385 -104 -3,0%Korraldatud ürituste arv 3 125 1 195 1 377 182 15,2%Korraldatud näituste arv 84 79 58 -21 -26,6%Museaalide arv 166 629 170 247 170 833 586 0,3%

Muutus

2013/2014

2014. aasta Eesti Muuseumide Aastaauhindade gaalal pälvis Tallinna Linnamuuseum Telliskivi pop-up muuseumi projektiga aasta muuseumiarendaja auhinna ja 2014. aasta parima konserveerimistöö auhinna sai Tallinna Linnamuuseumi konservaator Jaan Märss oma pikaajalise töö „Lukud, võtmed ja sulgurid“ eest. 2014. aasta kevadel ühendati Neitsitornist Kiek in de Köki suurtükitorni suunduva uue kaitsekäigu kaudu kaks muuseumi, andes ka üksikkülastajale võimaluse liikuda ühest tornist teise. Türgi ja Jaapani Vabariikide suursaatkondadega koostöös eksponeeriti Kiek in de Köki suurtükitornis näitusi: "Baruto. 10 aastat Jaapanis" ja „Nüüdisaegne Türgi eesti ajakirjaniku pilgu läbi“. Linnamuuseumi keskaegse kaupmeheelamu (Vene 17) keldris avati uut tüüpi ekspositsioonipind – keraamika avahoidla, kus on väljas muuseumi keraamikakogusse kuuluvad ligi 2 000 portselan- ja fajansseset Eestist, Euroopast, Hiinast ja Jaapanist. Väärtustades tallinlaste kodukohatunnet arendati koostööd erinevate asumiseltside ja eri kultuurirühmadega ning Telliskivi pop-up muuseumi heal näitel laiendati Tallinna Linnamuuseumi tegevust väljapoole muuseumihooneid. Ajutises muuseumis Telliskivi loomelinnakus talletati Telliskivi tänava ajaloo- ja kultuuripärandit ning kaasati kohalikke senisest enam linnamuuseumi tegemistesse. Fotomuuseumi vanas Raevangla hoones renoveeriti, laiendati ja avati kaasaegne fotogalerii, et kaasata sinna näitusteks rahvusvaheliselt tuntud eesti ja välismaiste fotograafide loomingut. Tallinna Kesklinna Valitsuse haldusalasse kuuluva Rahvarinde Muuseumi 2014. aasta suursündmuseks oli Balti keti 25. aastapäeva puhul avatud rändnäitus „Kes on Su kõrval?“ ja trükise „Kui väikesed olid suured. Balti kett 25“ välja andmine. Trükis käsitleb 1989. aasta ühiskondlik-poliitilist olukorda NSV Liidus ja Eestis, Balti tee ideestiku kujunemist, Balti keti ettevalmistusi ja selle läbiviimist. Rändnäitus liikus järgmistes Eestimaa paikades: Järvamaa muuseum, Pärnu Keskraamatukogu, Sakala Keskus, Abja Päevakeskus. Muuseumi 2015. aasta olulisemaks tegevuseks on esseevõistluse „Riigimees Jaan Poska ja Tartu rahu“ korraldamine ning koolinoortele suunatud haridusprogrammi ettevalmistamine.

28

Loomaaed

Loomaaia eesmärk on pakkuda inimestele looduslähedast puhkamisvõimalust, tagada uurimistöö ja ökoloogilise kasvatuse kaudu liigikaitse ning populariseerida loodus- ja keskkonnaalaseid teadmisi. Tabel 10. Loomaaia teenuse kasutamine 2012–2014

Teenuse liik

Külastajate arv 333 696 366 293 350 195 -16 098 -4,4%sellest Tallinn City Cardiga 1 925 2 393 2 810 417 17,4%

Korraldatud ekskursioonide arv 280 260 247 -13 -5,0%Loomaaia juures tegutsenud õpperingide arv 19 21 27 6 28,6%Korraldatud ürituste arv 55 52 63 11 21,2%

Muutus2012 2013 2014

2013/2014

2014. aastal avati Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskus, mis võimaldab kaasaegselt loodusharidust omandada olenemata vanusest igal Eesti inimesel. Looduskooli ruumides alustas aastaringset tööd laste loomaaed. Koostöös Kadrioru kunstimuuseumiga korraldati kunstimuuseumi lastelaagri „Varjude mängud“ päev loomaaias, osaleti Eesti Maaülikooli lasteülikooli projektis ja viidi läbi Lemmiklooma-kool neljal erineval teemal: puuriloomad, kassid-koerad, akvaarium ja puurilinnud ning eksootilised lemmikloomad. Korraldatud üritustest pakkusid külastajatele suurt huvi ninasarvik Kibibi sünnipäevapidu; leopardikutsikate Dori, Muusi ja Frendo nimepanekupidu, mille raames toimus ka heategevuslik oksjon amuuri leopardi kaitse toetuseks; ahvipäev; ninasarvikupäev; jääkarude Nora ja Nord sünnipäevapidu; kõrvitsapäev; klassikalise muusika kolmapäevad koostöös Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsiga; Matsalu Loodusfilmide Festival loomaaias ja seenenäitus keskkonnahariduskeskuse fuajees, kus eksponeeriti ca 100 liiki seeni. 2014. aastal jätkati kooliprogrammi toetava õppe – nn zookooli tundidega, mida korraldatakse Tallinna koolide õpilastele. Zookooli tundides osales loomaaia poolt ette valmistatud õppematerjalide kaasabil kokku 21 668 õpilast. Korraldati ka bioloogia olümpiaadi koolivoor Tallinna koolide 7. klassidele. 2014. aastal tähistas loomaaed oma 75. sünnipäeva ja anti välja juubeliraamat „Loomaaia jäljerajad – Tallinna loomaaia lood ja inimesed“ koostöös kirjastusega ”Tänapäev”.

Botaanikaaed

Tallinna Botaanikaaia eesmärk on taimekollektsioonide ja maastikukompleksi hooldamine, täiendamine, eksponeerimine ning kaitsmine loodus- ja kultuuriväärtusena. Tabel 11. Botaanikaaia teenuse kasutamine 2012–2014

Teenuse liik

Külastajate arv 66 009 67 694 65 405 -2 289 -3,4%Korraldatud ekskursioonide arv 230 230 210 -20 -8,7%Korraldatud näituste ja ürituste arv 16 16 16 0 0,0%

Muutus2012 2013 2014

2013/2014

2014. aastal väheses botaanikaaia külastatavus seoses Venemaa turistide arvu vähenemisega. Aruandeaastal viidi lõpule Tallinna Botaanikaaia avamaakollektsioonide tutvustamiseks audiogiidiprogrammi ja mobiilirakenduse väljatöötamine, mis suurendab botaanikaaia atraktiivsust ning annab olulist keskkonnahariduslikku infot loodushuvilistele.

29

Rahvaülikool

Eesmärgiga mitmekesistada koolitusturgu, laiendada täiskasvanute vabaharidusvõimalusi ning väärtustada elukestvat õpet võimaldab Tallinna Rahvaülikool vabaharidus-, huvi- ja täienduskoolitusi erinevatele huvigruppidele. Järgnev tabel (Tabel 12) annab ülevaate kooliteenuste kasutamisest 2012–2014. Tabel 12. Koolitusteenuse kasutamine 2012–2014

Teenuse liik

Õppijate arv 2 703 2 709 3 223 514 19,0%Loengu tundide arv 2 800 2 974 4 049 1 075 36,1%Õppeprogrammide arv 115 142 160 18 12,7%Korraldatud näituste arv 13 13 13 0 0,0%Korraldatud ürituste arv 11 11 11 0 0,0%

Muutus2012 2013 2014

2013/2014

2014. aastal toimusid koolitused 12 valdkonnas: kultuur, kunst, käsitöö, arvuti ja majandus, keeled, muusika, psühholoogia, tervis, kokandus, loodus, fotograafia ja liikumine. 2014. aastal pälvisid suuremat huvi kursused: loovkirjutamine, kunstiteraapia, massaaž, hatha-jooga ja aroomiteraapia, seebikursus, õmbluskursus ning kudumiskoolid ja restaureerimine. Kultuurikursustest oli väga menukas kursus „Kaugete maade kutse“ tänu koostööle Germalo reisibürooga. Viiel õhtul tutvustasid Germalo Reiside giidid ja reisijuhid Vietnamit, Iraani, Sri Lankat, Tuneesiat ja Etioopiat.

Kultuuriüritused ja mittetulundustegevuse toetused

Loomaks võimalusi mitmekesiseks harrastus- ja seltsitegevuseks korraldab linn erinevaid kultuuriüritusi ja toetab mittetulundustegevust. Ülelinnalistest kultuuriüritustest olid 2014. aastal suuremad ja tähelepanuväärsemad Birgitta festival, Tallinna Merepäevad, Tallinna päev, Hiina uusaasta tähistamine, Balti keti 25. aastapäevale pühendatud vabaõhukontsert "Ärgake, Baltimaad!". Traditsiooniliselt toetati riiklike pühade ja tähtpäevade tähistamise üritusi (emadepäev, Tartu rahu aastapäev), teatrifestivali „Kuldne Mask“ korraldamist, anti välja Pimedate Ööde filmifestivali auhinnad ja Kristjan Raua kunstipreemiad. Korraldati vabariigi aastapäeva, hingedepäeva ning jõulukontserdid, toetati Parvlaev Estonia huku mälestusürituse korraldamist. Rahvusvahelist koostööd tehti festivaliga „MustonenFest 2014“, mis 2014. aastal laienes esimest korda Tel Avivi Iisraelis. Festivali kava sisaldas endas kuut põnevat klassikalise, džässi ja maailmamuusika kontserti, mida saatis ka Kaupo Kikkase fotonäitus "Tallinna 4 aastaaega". Tallinna Linnavalitsuse teenindusbüroos oli avatud fotonäitus „Tel Avivi hetked“. 2014. aasta oli kuulutatud rahvusvaheliseks Soome lahe aastaks. Sellest tulenevalt kandis Tallinna päev pealkirja „Lahe Tallinn“, mis lisaks viitele Soome lahele kandis endas sõnumit, et Tallinnas on lahe olla ja elada ning Tallinna on lahe külastada. Tallinna päeval valmistasid ligi 20 Tallinna erinevat restorani ja kohvikut Raekoja platsil maailma pikima kiluvõileiva. 23. augustil tähistati Vabaduse väljakul Eestile, Lätile ja Leedule vabaduse tagasi võitmise protsessi ühest kesksemast suursündmusest – Balti ketist – 25 aasta möödumist. Rahvarinde muuseumis toimunud Toomas Lepa filmi "Balti passioon“ esitluse ja raekojas toimunud konverentsi "Balti kett 25" järel algas Vabaduse väljakul suurejooneline kontsert "Ärgake, Baltimaad!", kus ärkamisaja hittidega astusid üles Anne Veski, Getter Jaani, Jassi Zahharov, Erich Krieger, ansambel Siim Aimla juhatusel, Ooper-kvartett ja Balti keti koor Raul Talmari juhatusel. Anti välja ka Balti keti 25. aastapäevale pühendatud brošüüri „Teekond läbi Baltimaade UNESCO maailmapärandi linnade“. Eesmärgiga tunnustada tallinlastest teenekate kultuuritegelaste loomingulist tegevust anti juba neljandat korda välja Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia. 2014. aastal otsustas Tallinna Linnavalitsus anda erandkorras välja kaks Tallinna teeneka kultuuritegelase preemiat – teatrijuhile, näitlejale ja lavastajale Eino Baskinile ning dirigendile ja muusikategelasele Eri Klasile. Linnaosad korraldasid arvukalt piirkondlikke kultuuriüritusi. Traditsioonilistest üritustest võib esile tuua vanalinna päevad Tallinna kesklinnas, kuninganna Kristina päeva Kristiine linnaosas, memme-taadi päevad Haabersti linnaosas, mudilaste laulupeoke, koguperefestival ja tervisepäev Männi pargis Mustamäe linnaosas, kloostrilaat Pirita linnaosas, Nõmme kevad Nõmme linnaosas ning kogupereüritus „Lasnamäe suvi parkides“ ja lasnamäe päevad Lasnamäe linnaosas.

30

Mittetulundustegevuse toetamisel keskenduti linna kultuurikalendri sündmuste korraldamise, vähemusrahvuste kultuuriseltside omakultuuriliste projektide, laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide ning kultuuriorganisatsioonide toetamisele. Suurimad toetatud kultuurisündmused linna kultuurikalendris olid Pimedate Ööde Filmifestival PÖFF, muusikafestivali „Jazzkaar“ , teatrifestival „Kuldne Mask Eestis“, rahvusvahelise amatöörteatrite festival „Baltiiski Bereg“, XXI rahvusvaheline õigeusu vaimuliku muusika festival „Credo“, Tallinna Bachi-nimeline uusaasta muusikafestival, traditsioonilised Nargenfestivali Pärdi päevad, Keskaja päevad, Tallinna Kitarrifestival, Tallinna Kammermuusika Festival, Tallinna Graafikatriennaal, Tallinna kirjandusfestival HeadRead, Disainiöö ja Mardilaat. 2014. aastal menetleti 351 projektitaotlust, millest eraldati toetust 241 projektile.

Osalemine välisprojektides

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi projekt „Supporting cultural projects by the public sector as a measure of increasing cultural integration“, mille eesmärgiks oli tutvuda Põhjamaade linnade panuse ja kogemusega kultuuriprojektide toetamise ja kultuuriintegratsiooni valdkonnas, vahetada kogemusi heade tavade kohta, mis rikastavad ühiskonda läbi mitmekultuuriliste suhete arendamise. Projekti raames viidi läbi õppevisiit Reykjaviki ja Göteborgi. Projekti kestus oli 20.05.2014–28.05.2015.

Loovisikutele on loodud loomingu tutvustamise ja elanike kunstielamustest osasaamise võimalused

Tallinna Linnateater

Tallinna Linnateatri eesmärk on kindlustada teatrikunsti kättesaadavus ja tutvustada Eesti kultuuri erinevatele elanikkonna sihtgruppidele. Tabel 13. Teatri teenuse kasutamine 2012–2014

Teenuse liik

Külastajate arv 63 466 69 382 72 765 3 383 4,9%Etenduste arv 412 427 450 23 5,4%Lavastuste arv repertuaaris 27 25 27 2 8,0%

sellest uuslavastuste arv 6 7 6 -1 -14,3%

Muutus2012 2013 2014

2013/2014

2014. aasta rahvusvahelise teatripäeva tähistamise raames anti Tallinna Linnateatris kätte Eesti Teatri Aastapreemiad. Auhinna originaalmuusika ja muusikalise kujunduse eest sai Linnateatri etenduse juht Veiko Tubin, Ants Lauteri preemia pälvis teatri näitleja Indrek Ojari. 2014. aastal võõrustas Linnateater Shakespeare Globe’i teatrit, kelle autentset inglisekeelset „Hamletit“ oli võimalus eesti teatripublikul näha Linnateatri Lavaaugus ja Tartu Vanemuises. Etenduste andmine üle maailma oli osa Shakespeare`i 450. sünniaastale pühendatud turneest. Aasta lõpus korraldati kaheksandat korda rahvusvahelist teatrifestivali „Talveöö unenägu“, alapealkirjaga „Tõsised mängud“.

Tallinna Filharmoonia

Tallinna Filharmoonia kontserdikorraldus esindab Mustpeade Majas ja mujal linnaruumis ainulaadset kooslust kultuurilisest sisust ning unikaalsest keskkonnast. Kontserte on barokist džässini ja soolokontsertidest orkestrikontsertideni. Tallinna Filharmoonia kolimisega Mustpeade Majja on hoones suurenenud nii kõrgtasemel kontsertide arv kui ka teiste kultuuriürituste valik. Aasta jooksul toimus Mustpeade Majas 480 erinevat kultuurisündmust. Järgnev tabel (Tabel 14) annab ülevaate kontsertteenuse kasutamisest 2012–2014.

31

Tabel 14. Kontsertteenuse kasutamine 2012–2014

Teenuse liik

Külastajate arv 28 700 24 400 36 000 11 600 47,5%Korraldatud kontsertide arv 58 59 58 -1 -1,7%

sellest TKO kontsertide arv 42 46 42 -4 -8,7% kontsertide arv väljaspool maja 16 13 16 3 23,1%

Muusikaliste koostööprojektide arv 15 15 25 10 66,7%

Muutus2012 2013 2014

2013/2014

2014. aastal esindas Tallinna Kammerorkester Tallinna linna rahvusvaheliselt kõrgel kultuurilisel tasemel Austrias, Sloveenias, USA-s, Hiinas, Tuneesias, Venemaal, Soomes ja Saksamaal. Esmakordselt esineti legendaarses Carnegie Hall`is, mis avas oma uksed 1891. aastal ning on kujunenud üheks olulisemaks muusikaelu keskuseks kogu maailmas. Esmakordselt kõlas selles prestiižikaimas kontserdipaigas täispikk kava Arvo Pärdilt ja laval esinesid üksnes Eesti interpreedid – Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel. Kontserdile andis erilise atmosfääri helilooja kohal viibimine. 2014. aasta oli Tallinna Filharmooniale oluliste teetähiste aasta – 1993. aastal loodud Tallinna Kammerorkestril lõppes kevadel 20. kontserdihooaeg, septembris tähistas Tallinna Filharmoonia oma 20. sünnipäeva, 10. korda korraldati muusika- ja teatrifestivali „Birgitta festival“ ning Tallinna Filharmoonia ja Birgitta Festivali kunstiline juht maestro Eri Klas tähistas oma 75. juubelit. Tallinna Filharmoonia kolimisega 2011. aasta sügisel Mustpeade Majja on hoones suurenenud nii kõrgtasemel kontsertide arv kui ka teiste kultuuriürituste valik. Tallinna Filharmoonia kontserdikorraldus Mustpeade majas ja mujal linnaruumis esindab ainulaadset kooslust kultuurilisest sisust ning unikaalsest keskkonnast.

Muinsuskaitse ja miljööalade kaitse ning ajaloolise pärandi säilimise ja väärtustamise tagamine linnaruumis

2014. aastal teostati Tallinna linnamüüri restaureerimine Müürivahe ja Laboratooriumi tänavatel, lõpetati Tallinna Püha Nikolai kiriku (Vene tn 24) kõrvalaltari ikonostaasi (kultuurimälestisena riikliku kaitse all kui vanim Eestis säilinud ikonostaas) pikaaegne restaureerimistegevus ning teostati väiksemaid restaureerimis- ja korrastustöid erinevates Tallinna kirikutes, mis olid olulised kultuuriväärtuste säilitamise ja avalikkusele eksponeerimise võimaluse tekkimise pärast. Viidi lõpule Püha Vaimu kiriku 1660. aasta kroonlühtri ja selle elektripaigalduse restaureerimine ning Toomkiriku välisuste restaureerimine. Menetleti ehitiste ja arheoloogiliste uuringute, ehitiste restaureerimise, konserveerimise ja ehituse taotlusi (projekte) ning väljastati kokku 408 erinevat tegevusluba ning 370 planeeringute ja projektide kooskõlastust. 2014. aastal osaleti majatüübiraamatute sarjast viienda trükise „Sõjajärgne individuaalelumaja“ koostamisel ja väljaandmisel ning koostöös Arhitektuurimuuseumiga mahuka uurimuse „Tallinna puitarhitektuur“ väljaandmisel.

Kultuurivaldkonna investeerimisprojektid

2014. aastal valmis Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskus. Projekti raames arendati välja kaasaegne infrastruktuur keskkonnaalase õppe korraldamiseks loomaaias. Keskuse hästisisustatud õpikeskkonnale lisaks saab keskkonnahariduse populariseerimisel kasutada loomaaia rikkalikku kollektsiooni. Teostati Tallinna Rahvaülikooli Vene tn 6 II korruse ruumide renoveerimine, mille käigus uuendati ruumide viimistlust ja tehnosüsteeme. Tallinna Keskraamatukogu Estonia pst 8 III korrusel asuvas kojulaenutuse teenindussaalis vahetati välja kolm suurt akent. Jätkati Mustpeade Maja remonttöid. 2014. aastal korraldas Tallinna Linnaehituse Aktsiaselts Tallinna Filharmoonia nimel riigihanke, mille eesmärgiks oli hoone tuletõkkesüsteemide viimine vastavusse Päästeameti ettekirjutustega. Kavandatud tööd viiakse lõpule 2015. aastal. Alustati Ingeri Bastioni idapoolse käigu restaureerimisega. Seoses Vabaduse väljaku rekonstrueerimisega avanes võimalus restaureerida ning avada huvilistele seni ligipääsmatu (vee all olnud) Ingeri bastioni idapoolse käigu osa, mis ulatub restaureeritud käigust kuni Mayeri treppideni. Restaureeritavates käikudes on koostöös Tallinna Linnamuuseumiga plaanis avada Tallinna vanalinnast pärit ajalooliste raidkivide ekspositsioon, mis liidetakse Linnamuuseumi filiaaliga. Kavandatud tööd viiakse lõpule 2015. aastal. Kultuuriministeeriumi toel jätkati Tallinna Linnateatri suveõue taastamist. 2014. aastal teostati Lavaaugu uute istmete, treppide, platvormide ja piirete valmistamine ning paigaldus, lisaks olemasolevate istmete remonttööd, Põrgulava ümberkujundamise projekteerimistööd, automaatika rekonstrueerimistööd, grimmiruumi ja muude abiruumide ventilatsioonitööd ning saalitoolide renoveerimistööd, Taevalava ja sellega piirnevate ruumide ehitus- ja

32

siseviimistlustööd, Lai tn 19 ja Lai tn 21 galerii üldehitustööd, Lai tn 19 ja Lai tn 23 sisefassaadide tööd, Lai tn 23 keldrikorruse grimmiruumi ehitustööd ja Lai tn 25 trepikoja akende ja hoovivärava renoveerimistööd ning B- ja C-hoone keldri uurimistööd.

Kultuurivaldkonna olulisemad suunad 2015. aastal

Korraldatakse Tallinna mainet kujundavaid ja rahvusvahelist potentsiaali omavaid kultuurisündmusi. Arendatakse koostöös hallatavate asutustega kultuuriasutuste võrgustikku ja kaasaegsete võimalustega kultuurikeskkonda. Arendatakse kultuuriasutuste IT-süsteeme, tagamaks kaasaegne töökeskkond asutustes. Tagatakse Tallinna rikkaliku ajaloopärandi säilimine, eksponeerimine, uurimine ja tutvustamine läbi muinsuskaitse ja miljööalade kaitse. Jätkatakse Tallinna linnamüüri hooldamist ja konserveerimist.

Turvaliselt kasvav, mitmekülgselt arenev ja elukestvalt õppiv tallinlane – haritud, võimekas ja

avatud Tallinn

Järgnevalt antakse ülevaade peaeesmärgi „Turvaliselt kasvav, mitmekülgselt arenev ja elukestvalt õppiv tallinlane – haritud, võimekas ja avatud Tallinn“ täitmisest alleesmärkide lõikes.

Tallinna elanikeregistris olevatele 1,5–aastastele lastele on tagatud võimalus omandada alusharidus nüüdisaegse õpi- ja mängukeskkonnaga koolieelses lasteasutuses

2014. aastal jätkati programmi „Lasteaiakoht igale lapsele“ elluviimist, mille raames avati 9 uut sõime- ja lasteaiarühma: Tallinna Kuristiku Lasteaed 1 rühm, Tallinna Tuule Lasteaed 1 rühm, Meelespea Lasteaed 1 rühm, Tallinna Raadiku Lasteaed 1 rühm, Tallinna Tammetõru Lasteaed 2 rühma ja Tallinna Suur-Pae Lasteaed 3 rühma. Uute rühmade avamisega lisandus 2014. aastal 200 sõime- ja lasteaiakohta. Lasteaia järjekordade vähendamiseks alustati laste hoiu pilootprojektiga laiendamaks paindlikke võimalusi lapsehoiu valdkonnas, sealhulgas lapsehoiuteenuse osutamist lapsevanematele, kes vajavad oma sõimeealistele lastele osaajalist sõimekohta. Pilootprojektis osales 2 lasteasutust Lasnamäelt (Tallinna Arbu Lasteaed, Tallinna Asunduse Lasteaed), 1 Põhja-Tallinnast (Tallinna Kelmiküla Lasteaed), 1 Kesklinnast (Tallinna Suitsupääsupesa Lasteaed) ja 1 Pirita piirkonnast (Tallinna Padriku Lasteaed). Teenust pakutakse mängu- ja arendustubadena lasteasutustes kokku kuni 70 lapsele. Tabel 15. Laste arv Tallinna koolieelsetes lasteasutustes 2012–2014

2012 2013 2014

Munitsipaallasteasutus 22 193 22 736 22 719 -17 -0,1%Eralasteaed 829 878 851 -27 -3,1%Kokku 23 022 23 614 23 570 -44 -0,2%

Asutuse kuuluvus MuutusLaste arv

2013/2014

2014. aasta lõpu seisuga oli Tallinnas 132 lastehoidu ja alusharidust pakkuvat munitsipaalharidusasutust, sh 130 lasteaeda, 1 lasteaed-algkool ja 1 lasteaiarühmadega kool (Tallinna Heleni Kool), kus seisuga 15. oktoober 2014 käis kokku 22 719 last, neist 3 731 sõimerühmas (rühmi kokku 216), 15 953 aiarühmas (rühmi kokku 672), 2 171 liitrühmas (rühmi kokku 102), 327 sobitusrühmas (rühmi kokku 20) ja 537 erirühmas (rühmi kokku 50). Ööhoiu teenust said koolieelsetes lasteasutustes kokku 34 last. Lasteaedade keelekümblusrühmades käis 793 last (3,48% lasteaialaste üldarvust).

33

Joonis 12. Laste arv Tallinna munitsipaallasteasutustes 2010–2014

21 51221 977

22 193

22 736 22 719

2010 2011 2012 2013 2014

2014. aastal toetas linn 23 eralasteaeda (2013. aastal 28 eralasteaeda), võimaldades sellega alusharidust 851 lapsele. Koolieelse eralasteasutuse toetus 2014. aastal oli 111,50 eurot kuus ühe lapse kohta, mis võrreldes 2013. aastaga suurenes 4,90 euro võrra lapse kohta kuus. Tallinna linna koolieelsete munitsipaallasteasutuste teenuseid kasutas 2014. aastal 643 teiste omavalitsusüksuste last ning 386 Tallinna last käis mõne teise omavalitsusüksuse koolieelses lasteasutustes (2013. aastal vastavalt 702 ja 402 last). Tallinna koolieelsete lasteasutuste majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu arvestuslik (keskmine) maksumus ühe lapse kohta 2014. aastal moodustas 1 810 eurot, mis oli 8,5% suurem kui 2013. aastal (1 668 eurot). Jätkuvalt pöörati tähelepanu haridusasutuste personali palgatingimuste parandamisele. Alates 1. septembrist 2014 suurenes koolieelsete lasteasutuste õpetajate ja õpetaja abide töötasu 12% võrra. 2014. aastal toimus lasteaedades esmakordselt miniaianduse projekt, mille raames lasteasutuste õuealade mitmekesisemaks muutmisega laiendati õuesõppe võimalusi. 127 lasteasutuse 707 rühmale hangiti aiatöö vahendeid, millega laps saab õpetaja juhendamisel teha aiatööd. Lasteaedade õuesõppe ja loodushariduse edendamiseks võimaldas Tallinna linn väikestele ja suurtele aiandushuvilistele lillekaste ja aiatööriistu maitsetaimede või lillede kasvatamiseks. Õuesõppe ja miniaianduse projekti väga positiivseks osaks oli koostöövõimalus koolide ja lasteasutuste vahel. Lillekastide valmistamisel tehti koostööd Eesti Tööõpetajate Seltsiga, kes kaasas lillekastide valmistamiseks 12 Tallinna üldhariduskooli erinevatest linnaosadest. Õpilased valmistasid lillekaste tööõpetuse tundides.

Kõigile Tallinnas elavatele lastele on tagatud võrdsed võimalused põhihariduse omandamiseks tänapäevasel tasemel ning soovijatele on keskharidus kättesaadav

Põhi- ja üldkeskhariduse omandamise ja koolikohustuse täitmise tagamiseks tegutses Tallinnas 2014. aasta lõpus 61 munitsipaalkooli (sh 45 gümnaasiumi, 12 põhikooli, 3 täiskasvanute gümnaasiumi ja 1 lasteaed-põhikool), 23 era- ja 3 riigikooli. Joonis 13. Õpilaste arv Tallinna munitsipaalkoolides 2010–2014

39 91239 681 39 580

40 055

41 136

2010 2011 2012 2013 2014

Seisuga 10. november 2014 õppis Tallinna koolides kokku 44 513 õpilast, sh munitsipaalkoolides 41 136, erakoolides 2 954 ja riigikoolides 423 õpilast.

34

Tabel 16. Õpilaste arv Tallinna koolides 2012–2014

2012 2013 2014

Munitsipaalkool 39 580 40 055 41 136 1 081 2,7%Erakool 2 235 2 596 2 954 358 13,8%Riigikool 437 441 423 -18 -4,1%Kokku 42 252 43 092 44 513 1 421 3,3%

Asutuse kuuluvus Õpilaste arv Muutus

2013/2014

Tallinna munitsipaalkoolides õppis 2014. aastal 3 393 õpilast teistest omavalitsusüksustest (2013. aastal 3 562). Teiste omavalitsusüksuste munitsipaalkoolides õppivate Tallinna õpilaste arv oli 2014. aastal 1 033 (2013. aastal 982). Õppekoha tegevuskulu arvestuslik maksumus 2014. aastal oli 669 eurot (2013. aastal 591 eurot) ühe õpilase kohta aastas. Õppekoha maksumuse kasvu tingis peamiselt tööjõukulude kasv. Alates 01. novembrist 2014 tõusis linna eelarvest palka saavate üldhariduskoolide õpetajate palga alammäär 12% võrra. Tallinna munitsipaalkoolides töötas 2014. aasta novembri seisuga lisaks 3 317 õpetajale ka 17 logopeedi, 35 koolipsühholoogi, 17 eripedagoogi ja 23 õpiabirühma õpetajat. Paindliku tööajaga pikapäevarühmade abil laiendati võimalusi laste päevahoiuks. 2014. aasta lõpu seisuga oli pikapäevarühmi avatud 20 munitsipaalüldhariduskoolis. Tallinn tagab alates 2006. aastast põhikooliõpilastele tasuta toitlustamise. 2014. aastal kattis linn lisaks 31 478 põhikooliõpilase toitlustamiskuludele ka ca 100 vähekindlustatud perest pärit gümnaasiumiõpilase toitlustamiskulud. Alates 1. septembrist 2014 on ühe toidupäeva maksumus 1,34 eurot, millest 0,78 eurot hüvitas riik ja 0,56 eurot Tallinna linn. Positiivset muutust 2014. aastal oli näha põhikooliõpingute katkestajate arvus 7.–9. klassi õpilaste seas. Õpingud katkestas 14 õpilast 9 194-st ehk 0,15%. Kooli pooleli jätmise järel ei jätkanud need noored oma haridusteed. Põhikooli lõpetajatest jätkas 2014. aastal oma haridusteed 91% õpilastest. Viimastel aastatel on huvi haridustee jätkamiseks pärast põhikooli lõpetamist vähenenud. Põhjuseks sotsiaalsed probleemid, tööle asumine ja väljaränne. Gümnaasiumi lõpetajate osakaal sama lennu alustajatest 10. klassis oli 87,85%. Kõrgem on see täiskasvanute gümnaasiumide osas 89% (2 314 lõpetajat 2 634 alustajast 10. klassis). Edendamaks huviringide tegevust, tegutses Tallinna koolides 2014. aastal 1 222 huviringi (2013. aastal 1 403). 2014. aastal vähenes üldhariduskoolide juures tegutsevates huviringides osalevate laste arv 25 892-lt 23 565-le. Ringides tegeleti nii tehnika, loodusõpetuse, teatri, spordi, kunsti, muusika, tantsu, konstrueerimise kui ka võõrkeeltega.

Tööjõuturu vajadustest lähtuv kutseharidusteenus lasteasutuses

Tallinna linnale kuulub üks kutseõppeasutus – Tallinna Kopli Ametikool, kus on võimalik Tallinna ettevõtete ning tööjõuturu vajadusi arvestades õppida järgmistel erialadel: kinnisvarahooldus, kodumajandus, keskkonnatehnika lukksepp, elektrik, rahvuslik puutööndus, aiandus, tekstiilitöö, nahatöö ja sepatöö. Õppetöö toimub nii päevases kui ka töökohapõhises õppevormis ning eesti ja vene õppekeeles. 2013/2014 lõpetas kooli kaheksas lend. Tallinna Kopli Ametikool pakub ainsa kutsekoolina Tallinnas võimalust omandada elukutset ka neil, kel on põhikool pooleli jäänud. Ametialasele tasemekoolitusele lisaks tegutseb kool ka täiskasvanute täiendkoolituse, kutsealase eelkoolituse ja kutsenõustamise valdkonnas. 2014. aastal jätkati erivajadustega õpilastele kodumajanduse eriala õpetatamist Käo Päevakeskuses ja Tugikeskuses Juks.

35

Tabel 17. Õpilaste ja õpperühmade arv Tallinna Kopli Ametikoolis 2012–2014

Õpilaste arv 232 212 220 8 3,8%

sh põhiharidusega õpilased 220 202 202 0 0,0%

põhihariduseta õpilased 12 10 18 8 80,0%

Õpperühmade arv 25 24 27 3 12,5%

Lõpetajate arv 55 74 55 -19 -25,7%

Välja langenute osakaal õppima asunutest 19% 22,3% 20,4%

Muutus201420132012

2013/2014

Lastele ja noortele on loodud paindlikud ja mitmekesised huvihariduse ja huvitegevuse võimalused

2014. aastal tegutses Tallinnas 9 munitsipaalhuvikooli (kokku 6 714 õpilast) ning Vanalinna Hariduskolleegiumi huvimajad (kokku 728 õpilast). Samuti pakkusid huviharidust üldhariduskoolide huviringid, kus tegutses kokku 23 565 last. Joonis 14. Huviharidust omandavate laste arv Tallinna munitsipaalkoolide huviringides ja huvikoolides

33 489

32 42032 104

33 106

31 007

2010 2011 2012 2013 2014

Õpilased osalesid nii tehnika, loodusõpetuse, joonistamise, keraamika, teatri, spordi, kunsti, muusika, tantsu, viiuli, klaveri, puhk- ja löökpillide kui ka võõrkeelte erialadel. Seoses tasuta pakutavate huviringide vähenemisega on vähenenud ka huvihariduses osalevate laste arv. 2014. aastal jätkus III klassi õpilastele (3 769 last) ujumise algõppe korraldamine. Alates 01. novembrist 2014 tõusis linna eelarvest palka saavate huvikoolide õpetajate palga alammäär 12% võrra. Linn toetab ka huviharidusprojektide läbiviimist. 2014. aastal toetati haridusasutuste 23 projekti ja mittetulundusühingute 46 projekti kogumaksumusega 33 880 eurot. Haridusasutuste projektides osales kokku 5 500 õpilast ja mittetulundustegevuse projektides 5 100 õpilast. Linn toetas ka huviharidusprojektide läbiviimist. 2014. aasta edukamad projektid olid näiteks Tallinna Tondi Põhikooli projekt „Laadapäev“, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi kunstiprojekt „Tallinna vanalinn – sinule, minule või kellele?“, Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi inglisekeelne viktoriin „Our Capital Tallinn“, Tallinna Tõnismäe Reaalkooli projekt „Neposedõ kutsub külla“, MTÜ Eesti Juudi kogukonna korraldatud Raimond Valgre 100. sünniaastapäevale pühendatud laulukonkurss “Armastuse laul“, FIE Tiiu Esnari poolt korraldatus projekt koolinoortele „Eesti film ja Eesti kunstid“ ja MTÜ Esteetilise Kasvatuse Keskuse projekt „Klassikutelt noortele. Eesti kunsti kultuurikuvand 21. Sajandil“ (vene õppekeelega noortele).

Muud haridusteenused

Kõiki haridusvaldkonna alleesmärke hõlmavad ka mitmesugused haridusasutuste töö kvaliteeti kujundavad tegevused, milledest olulisematest on antud alljärgnev ülevaade.

36

2014. aastal keskenduti peamiselt haridusasutustele kaasaegse õppetöö korraldamiseks vajaliku info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) infrastruktuuri toimimise tagamisele ja arendamisele. Kõigile linna haridusasutustele on loodud võimalused tsentraalsete IKT infrastruktuuriteenuste (domeeni-, faili-, print-, terminal- ja grupitööserver, andmevarundus, viiruse- ja nuhkvaratõrje jm) kasutamiseks. 2014. aasta lõpuks oli nimetatud teenusega liitunud 171 munitsipaalharidusasutust. 2014. aastal korraldas haridusamet hanke andmesideteenuse osutamise jätkamiseks kõigile linna munitsipaalharidusasutustele. Lepingu täitmise käigus vahetati välja haridusasutuste laivõrgu tulemüür. Interneti kiirus tõsteti seniselt 8/8 Mb/s pealt 30/30 Mb/s peale 62 lasteaial, millest 44 asutuses ehitati välja fiiberoptika kaabliga ühendus. Tarkvaralitsentside hangetega renditi haridusasutustele 6 500 F-Secure viirusetõrje litsentsi, 8 000 MS Windows litsentsi ja osteti 550 MS Office litsentsi. 2014. aastal hangiti koolidele ja huvikoolidele kokku 17 interaktiivset tahvlit, 154 projektorit ja 60 dokumendikaamerat. 2014. aasta lõpuks oli Tallinna üldhariduskoolides kokku 6 285 arvutit (neist internetti ühendatud töökohtade arv oli 5 690) ja 1 689 projektorit ning koolieelsetes lasteasutustes oli kokku 1 695 arvutit. Tallinna koolides on 41 136 õpilase kasutuses 2 188 arvutit, mis on ligikaudu üks arvuti 18,8 õpilase kohta. 3 317 õpetaja kasutuses on 3 214 arvutit, s.o üks arvuti 1,03 õpetaja kohta. 2014. aastal toimusid olümpiaadid 24 erinevas õppeaines, millest võttis osa 10 075 õpilast. Eestit esindasid 11 rahvusvahelisel olümpiaadil 27 Tallinna õpilast, kes võitsid kokku 29 medalit (12 hõbedat ja 17 pronksi) ja 5 diplomit. Koolikohustuse täitmist aitavad tagada ja kriminaalpreventiivset tööd korraldada linnaosades tegutsevad alaealiste komisjonid. 2014. aastal arutati kokku 231 koolikohustuse mittetäitmise juhtumit. 2014. aastal korraldati 17 konkurssi asutustele ja pedagoogidele ning 50 konverentsi/seminari õpetajatele ja haridusasutuste juhtidele. Tervisedenduses korraldati neli tervisenõukogu teabepäeva koolidele ja lasteaedadele. 2014. aastal liitus neli lasteaeda Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikuga, kuhu kuulub hetkel 75 lasteaeda. Suitsuprii klassi kampaanias osales 30 kooli 157 klassi 3 770 õpilast. Võistluse lõpetas neist edukalt 30 kooli 136 klassi 3 276 õpilast. Korraldati koolisööklate ja puhvetite ülevaatus, mis arendati konkurssideks „Sõbralik koolisöökla“ ja „Tervislik koolipuhvet“. Nende raames tunnustati 3 koolisööklat ja 10 koolipuhvetit. Haridusasutuste tervisedenduslike tegevuste motiveerimiseks korraldati konkurss „Parim tervisemeeskond“, mille raames tunnustati 3 kooli ja 3 lasteaeda. Tunnustus ja tänuüritusel „Tervis muusikast“ tunnustati 40 haridusasutuse tublimat tervisedendajat. Koos Tavecco Disainiga korraldati konverents „Terve Elu Kompass 2014“, mis oli pühendatud liikumisaastale. Tallinna Õpetajate Maja poolt korraldatud 27 ainesektsiooni töös osales 2014. aastal kokku 5 276 õpetajat (2013. aastal 4 653 õpetajat). Lisaks korraldati 13 ainevõistlust, kus oli kokku 1 610 osalejat, ning 74 huviõppekursust ja meeskonnakoolitust, kus osales kokku 1 567 inimest.

Osalemine välisprojektides

„Elos-koolide kvaliteedinõuded“, mille eesmärk oli Euroopa Elos-koolide võrgustiku kvaliteedi tagamine ning tunnustamine kõrgharidusasutuste poolt. Elos-koolide liikumine sõnastab õppimise tulemused ning kirjeldab erinevaid üleeuroopalisi ja muid rahvusvahelisi võimalusi õpilaste jaoks. 2014. aastal viidi läbi pilootkoolide teine kvaliteedialane enesehindamine. Jätkus töö programmi rahvusliku koordinaatorina Elos-koolide kvaliteedi tagamise protseduuri arendamisel ning projekti tutvustamisel elektroonilistes uudiskirjades. Tallinna õpilastele anti üle Elos-kooli tunnistused. Tallinnas on Elos-koolide liikumisega ühinenud üheksa kooli. Projekti kestus oli 01.01.2012–31.11.2014. „Lapsevanemate kaasamine koolist väljalangemise ennetamiseks – PREVENT“. Projekti eesmärk on teadmiste omandamine ja kogemuste jagamine seoses lapsevanemate kaasamisega koolist väljalangemise ennetamisel ning vajaliku hea praktika juurutamine. Projekti käigus toimusid projekti töörühma seminarid, mille käigus tutvustati häid kogemusi seoses lapsevanemate kaasamisega koolist väljalangemise ennetamisel ning töötati välja Tallinna linna tegevuskava lapsevanemate kaasamiseks koolist väljalangemise ennetamiseks aastatel 2015–2019 koostöös koolide, lastevanemate liidu ning kohaliku omavalitsuse esindajate ja spetsialistidega. Projekti kestus on 01.02.2013–30.04.2015. "Kooli õppeprotsessi arendamine koostöös kogukonnaga – ICE". Projekti eesmärkideks on koolijuhtide, õpetajate ja õpilaste teadmiste ja oskuste parendamine kujundava hindamise arendamise kaudu, kogukonna aktiivne kaasamine õpiprotsessi ning headest kogemustest õppimine partnerregioonides – Tallinnas ja Norfolkis, Inglismaal. Projekti raames toimusid kujundava hindamise alased koolitusseminarid ja õppevisiidid õpetajatele ja koolijuhtidele, samuti töötoad tervisedenduse, kunsti, kultuuri ja traditsioonide valdkonnas. Projekti kestus on 01.08.2013–31.07.2015. „GeniUS mudeli rakendamine haridusasutuste arendamisel“ („Uuenduslik mudel haridusjuhtimises: GeniUS:! Open“). Projekti eesmärgiks on Tallinna haridusasutuste arendamine avatud innovatsioonil põhineva mudeli GeniUS rakendamise kaudu. Projekti raames on toimunud Tallinna Haridusameti ja projekti teemaga seotud huvigruppide esindajate töörühma seminarid, mille käigus analüüsiti kogemusi ja võimalusi seoses GeniUS mudeli rakendamisega haridusvaldkonnas, samuti viidi läbi pilootprojekt GeniUS mudeli rakendamiseks Tallinna haridusasutuste näitel ning on loodud eeldused Tallinna haridusasutustele GeniUS mudeli kohandamiseks ja kasutamiseks asutuste arendustöös. Projekti käigus jagati kogemusi partnerlinnade vahel ning viidi läbi rahvusvahelisi koolitusseminare ja õppevisiite. Projekti kestus 01.01.2014–31.03.2015.

37

Haridusvaldkonna investeerimisprojektid

2014. aastal alustati mitme haridusasutuse tervikrenoveerimisega, prioriteediks oli vastavalt programmile „Lasteaiakoht igale lapsele“ uute lasteaiakohtade loomine ja hoonete turvalisuse tagamine. Tähelepanu pöörati ka majade tehnosüsteemide toimivuse tagamisele, piirdetarindite korrasolekule, hoovialadele ja seal paiknevatele mänguväljakutele. Programmi „Lasteaiakoht igale lapsele“ raames teostati ruumide remont ja soetati sisustus 8 uue rühma avamiseks Tallinna munitsipaallasteaedades. Alustati Tallinna Kiisa Lasteaia rekonstrueerimisega, kus varasema 5-rühmalise lasteaia kinnistule ehitati sisuliselt uus ja kaasaegne 8-rühmaline lasteaiahoone. Ehitus valmis 2015. aasta veebruaris. Avati kaks uut moodulmaja Tallinna Südamekese Lasteaia (2 rühma) ja Tallinna Liivamäe Lasteaia (2 rühma) juurde, mis 2014. aastal olid asenduspinnaks Tallinna Kiisa Lasteaiale. 2015. aastal avatakse moodulmajades uued rühmad. Lasteaedade turvalisust tagavatest töödest oli põhirõhk tuletõkketsoonide moodustamisel ja turvavalgustusel. Nõuetekohased tuletõkkeuksed paigaldati 49 lasteaias ja turvavalgustus 17 lasteaias. Suuremateks remonttöödeks lasteaedades olid veel Tallinna Suur-Pae rühmaruumide remont, Tallinna Mesimummu Lasteaia küttesüsteemi vahetus, torustike ja trasside remondid Tallinna Tihase Lasteaias, Tallinna Päevalille Lasteaias, Kadrioru Lasteaias, Tallinna Vormsi Lasteaias ja mitmes Haabersti linnaosa lasteaias. Katuseid remonditi Tallinna Linnamäe Lasteaias, Tallinna Kristiine Lasteaias, Tallinna Meelespea Lasteaias ja Tallinna Pääsusilma Lasteaias. Fassaade korrastati Tallinna Loitsu Lasteaias ja Tallinna Liikuri Lasteaia. Alustati Lasnamäe Gümnaasiumi ja Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi tervikrenoveerimistega. Lasnamäe Gümnaasiumi tervikrenoveerimine viidi lõpule 2015. aasta veebruaris. Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium valmib 2015. aasta augustis. Mõlema kooli puhul sisustatakse ruumid ka uue inventariga. 2014. aastal valmis Merivälja Kooli juurdeehituse II etapp. Kool sai oma kasutusse normaalmõõtmetega spordisaali koos abiruumidega. Valmisid remondiprojektid Gustav Adolfi Gümnaasiumi võimlahoonele ja Vanalinna Hariduskolleegiumi Pühavaimu tn 8 hoonele ning alustati Tallinna Reaalkooli detailplaneeringuga. Suuremateks remonttöödeks koolides olid veel Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi välispordiväljakute remont, Lasnamäe Põhikooli ruumide ümberehitus vastavalt kooli vajadustele, Tallinna 21. Kooli ventilatsioonisüsteemi korrastamine, Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi siseruumide remont, Tallinna Nõmme Põhikooli fassaadi korrastamine, Lasnamäe Põhikooli ja endise Tallinna 37. Keskkooli katuse remont. Huvikoolides teostati turvalisusega seotud töid. Paigaldati ATS-süsteem Nõmme Muusikakoolile ja Tallinna Huvikeskus „Kullo“ Kuninga tänava galeriile, korrastati Tallinna Muusikakooli ja Lasnamäe Muusikakooli turvasüsteeme, jätkati Tallinna Huvikeskus „Kullo“ elektripaigaldiste korrastamist. Uued tuletõkkeuksed sai Tallinna Kanutiaia Noortemaja.

Haridusvaldkonna olulisemad suunad 2015. aastal

Viiakse lõpule Lasnamäe Gümnaasiumi ja Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi tervikrenoveerimine. Viiakse läbi riigihange arvutite rendiks munitsipaalüldhariduskoolide ja koolieelsete munitsipaallasteasutuste tehniliselt vananenud arvutite välja vahetamiseks. Jätkatakse Tallinna elanike vajadustele, ootustele ning linna ruumilistele võimalustele vastava haridusasutuste võrgu ümberkorraldamisega. Arendatakse veebikeskkonnas www.eesti.ee Tallinna lasteaedesse registreerimise ja lasteaia koha vastuvõtmise teenust, tagamaks lapsevanematele kaasaegsem ja operatiivsem e-teenus. Toetatakse õppimisel ja õpetamisel kaasaegse digitehnoloogia otstarbekamat ja tulemuslikumalt rakendamist, arendatakse digioskusi ning tagatakse ligipääs uue põlvkonna digitaristule. Toetatakse ja tunnustatakse töös silmapaistvaid ja innovaatilisi haridusasutuste juhte, õpetajaid ja õpilasi ning korraldatakse neile konkursse ja tunnustusüritusi.

Noorte vajadustest lähtuv, paindlik, koostööaldis ja hästi toimiv info- ja karjäärikeskus ning noortekeskuste võrgustik linnas

Noorsootöö teenuseid pakuti piirkondlikult ja ülelinnaliselt noortekeskuste ja Tallinna noorte infokeskuse kaudu. Noorsootööga tegelesid ka linnaosade valitsused, toetades piirkondlikke noorsooprojekte, noorteüritusi ja linnasiseseid noortelaagreid. 2014. aastal toimusid Tallinna noorsootöö juhtimises ümberkorraldused, millega seoses likvideeriti Tallinna Noorsootöö Keskus ning noortekeskuste tööd hakkasid korraldama linnaosavalitsused. Ümberkorraldusega ühtlustati noortekeskuse teenuse juhtimine Tallinnas ning kehtestati noortekeskustele teenuse osutamise miinimumnõuded ja -mahud ning määrati kindlaks Spordi- ja Noorsooameti ning linnaosade valitsuste ülesanded noorsootöö teenuste korraldamisel.

38

Noortekeskused soodustavad mitteformaalset õppimist ja lähtuvad oma töös avatud noorsootöö põhimõtetest, mille eesmärgiks on pakkuda noortele vabatahtlikkuse alusel osalemise võimalusi, et toetada aktiivsust ja toimetulekut ühiskondlikus elus. Noortekeskused korraldavad üritusi, programme, projekte, laagreid, koolitusi ja seminare. Noortekeskused on üldjuhul avatud augustist juunini 5 päeva nädalas, keskmiselt 35 tundi nädalas. Keskuste külastamine on noortele tasuta. Koostöös UNICEF Eesti Rahvuskomitee MTÜ-ga korraldati igas linnaosas laste õiguste ning laste- ja noortesõbraliku linna teemat puudutavaid seminare, kus osalesid linnaosa ametnikud, õpetajad, noorsootöötajad jt. Neli korda anti välja Postimehe vahelehte ”Noor tegija”, mis tutvustas üldsusele pealinna noorte elu ja noorsootöö võimalusi. 2014. aasta Tallinna noortenädalal osales hinnanguliselt 5800 noort. Noorte osaluse osas paistis silma Tallinna linna noortevolikogu väitlusega „Grafiti-kunst või kuritegu“, visioonikonverentsiga „Juventus Revaliensis“ ja Tallinna Linnavolikogu simulatsiooniga. Tallinn osales spordi- ja noorsooameti kaudu jätkuvalt aktiivselt Läänemere Linnade Liidu (UBC) noorsooküsimuste komisjoni töös, võttes osa kahest komisjoni koosolekust: 1.–4. aprillil 2014 Kaunases ja 8.–11. oktoobril Riias, kuhu olid kaasatud ka Tallinna linna noortevolikogu liikmed. Lisaks osaleti töörühma UBC Task Force on Youth Employment and Well-being töös, võttes osa koosolekust juunis ning panustades töörühma töösse kirjalike materjalidega ja andmetega läbi aasta. Tabel 18. Noortekeskuste teenuste kasutamine 2012–2014

Teenuse liik

Külastuskordade arv (sh majavälised üritused) 78 110 80 575 78 245 -2 330 -2,9%Lahtioleku aeg (tundides) 15 495 14 691 13 949 -742 -5,1%Noortekeskuste arv 11 10 10 0 0,0%

Muutus201420132012

2013/2014

Noortekeskuste ulatuslikumad tegevused 2014. aastal olid:

Koostöös kolmanda sektori organisatsioonidega piirkondlike perepäevade korraldamine; Koolidele suunatud õppetööd toetavate tegevusprogrammide käivitamine Põhja-Tallinna, Kristiine ning Nõmme

linnaosades. Noorte info ja nõustamise eesmärk on koondada ja levitada Tallinna noortele arendavaks tegevuseks vajalikku infot, pakkuda karjääriteenust ning jõuda noorteni, kes ei ole leidnud noorsootöö poolt pakutavaid võimalusi või on nendest eemaldunud, ning suunata neid harivate ja arendavate vaba aja tegevuste juurde. Teenust osutasid kaks Tallinna Noorsootöö Keskuse osakonda: Tallinna noorte infokeskus ja Tallinna noorte karjäärikeskus (kuni 30.06.2014 k.a). Seoses Tallinna Noorsootöö Keskuse töö ümberkorraldamise ja asutuse likvideerimisega jäi osa varasematel aastatel toimunud suure osavõtjate arvuga suurüritusi korraldamata. Tallinna noorte karjäärikeskus lõpetas tegevuse kuna põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatusest tulenevalt alustasid tööd SA Innove poolt juhitud Rajaleidja keskused, mis pakuvad karjääriinfo ning -nõustamise teenuseid.

39

Tabel 19. Noorte info- ja nõustamiskeskuste tegevuse näitajad

Teenuse liik

Info- ja nõustamiskontaktide arv 214 486 177 928 198 207 20 279 11,4%

Infotunnid 167 158 83 -75 -47,5%Infotunnis osalenute arv 3 816 3 154 1 756 -1 398 -44,3%

Infoürituste arv 38 30 12 -18 -60,0%Infoüritustel osalenute arv 18 000 22 300 2 230 -20 070 -90,0%

Karjäärinõustamiskontaktide arv* 8 938 8 394 3 703 -4 691 -55,9%Karjääriinfo vahendamiskontakstide arv* 1 716 919 2 230 1 311 142,7%

Karjääriinfo loengute/seminaride päevade arv*

224 144 95 -49 -34,0%Loengutel/seminaridel osalenute arv 4 263 3 055 1 916 -1 139 -37,3%

Mobiilse tänavatöö tunnid 1 038 2 852 1 814 174,8%Sihtrühmale korraldatud üritustel osalejate arv 3 491 5 500 2 009 57,5%

Muutus

*Tallinna noorte karjäärikeskus tegutses kuni 30.06.2014 (k.a)

201420132012

2013/2014

Noorte info- ja nõustamiskeskuste ulatuslikumad tegevused 2014. aastal olid: Mobiilse noorsootöö teenuse arendamine ja laiendamine. Tööturule sisenemist toetavad tegevused noortele, sh töövahenduse mess Suvetöö 2014.

Noorsootööprogrammide ja -projektide toetamine

2014. aastal toetati Tallinna noorte osalemist koolivaheaegadel korraldatavates laagrites ning noortelaagri kasvatajate ja juhatajate koolitusi. Kokku sõlmiti 45 lepingut ning koolitati 167 noortelaagri kasvatajat ja juhatajat. Laagrites osales linna toetusel 4 112 Tallinna last/noort. Toetust sai 13 Tallinnas tegutsevat noorteühingut, kelle põhitegevuseks on noorsootöö korraldamine ja arendamine ning kellel on vähemalt 60 füüsilisest isikust liiget. Üheks suuremaks ettevõtmiseks oli Tallinna noortenädala korraldamine 8.–12. septembril. Ürituse raames toimus kokku 67 sündmust töötubade, kontsertide, koolituste ja seminaride näol. Lisaks toimus noortele suunatud huvitegevuse ja vaba aja mess „No Vaata“. Kokku oli Tallinna noortenädala programmi kaasatud 90 organisatsiooni ja üritusest võttis osa umbes 5 800 noort. Eesti Tänavaspordi Liitu toetati sihtotstarbeliselt eesmärgiga kaasa aidata Gruuvi keskuse tegevusele tema majandamiskulude osalise katmise teel. Gruuvi keskuse näol on tegemist Eesti suurima siserulapargiga, mis pakub erinevaid võimalusi tänavaspordiga tegelemiseks ja vaba aja sisustamiseks. 2014. aastal külastati Gruuvi keskust 16 923 korral. Toetati Tallinna linna noortevolikogu, mis on Tallinna Linnavolikogu juures tegutsev Tallinna noortest koosnev nõuandva õigusega 21-liikmeline osaluskogu.

Osalemine välisprojektides

Projekt „Kultuuride risttee“ on Euroopa vabatahtliku teenistuse projekt, mis toob kolme Tallinna noortekeskusesse välisvabatahtlikud kolmest erinevast riigist: Hispaaniast, Saksamaalt ja Alžeeriast. Kuna viimase Eesti inimarengu aruande põhjal on Eestis sallivus madalam kui mistahes muus OECD liikmesriigis, siis on antud projekti valitud teadlikult väga erineva kultuuritaustaga vabatahtlikud, et edendada sallivust ja kultuuridevahelise dialoogi teket Tallinna noorte seas. Projekti käigus saavad Tallinna Noorsootöö Keskuse noorsootöötajad võimaluse töötada koos vabatahtlikega teistest kultuuriruumidest ning seeläbi õppida noorsootöö uusi aspekte erinevate lähenemiste kaudu, kui ka üldisemat mitmekultuurilise meeskonna efektiivset toimimist. Vabatahtlikud saavad kogemuse noortega töötamise alal ning võimaluse teostada oma ideid vastavalt Tallinna Noorsootöö Keskuse planeeritud tegevussuundadele. Samuti annab vabatahtlike kaasamine noortekeskuste tegevustesse noortele kogemuse õppida suhtlema võõrkeeles ning toetab noorte tolerantsust erinevate kultuuride suhtes. Projekti tegevuste kestus 03.09.2014–02.08.2015.

40

Noorsootöövaldkonna investeerimisprojektid

Viidi lõpule Pääsküla Noortekeskuse ekstreemhalli sisustuse renoveerimine (obstaaklite uuendamine).

Noorsootöövaldkonna olulisemad suunad 2015. aastal

Korraldatakse ülelinnalisi üritusi, mis toetavad noorte omaalgatust, loovust, osalust, ettevõtlikkust ja vabatahtlikku tegevust. Noorsootöötajatele korraldatakse koolitusi, infopäevi, seminare ning tunnustusüritusi. Koostöös noortekeskustega töötatakse välja ja rakendatakse noorte tööturule sisenemist, ettevõtlikkust ning tervislikke eluviise toetavaid programme. Uuendatakse noorteinfo portaali. Arendatakse ja rakendatakse mobiilset noorsootööd linnaosades.

Tänapäevased, elanikele kättesaadavad sportimisvõimalused ning lai spordiürituste valik

Sportimisvõimalusi pakkus linn 2014. aastal kuues Spordi- ja Noorsooameti hallatavas spordiasutuses: Tallinna Spordihall, Pirita Spordikeskus, Kristiine Sport, Nõmme Spordikeskus, Kadrioru Staadion ja Tondiraba Spordikeskus – ning Lasnamäe Linnaosa Valituse hallatavas spordiasutuses Lasnamäe Spordikompleks. 1. septembril 2014 alustas tööd Tallinna Spordikool. Spordi- ja Noorsooameti hallatavates spordiasutustes oli harrastus- ja saavutusspordiga tegelemiseks kokku 23 erinevate spordialadega tegelemist võimaldavat spordibaasi. Sporditeenuste kättesaadavus oli tagatud 7 päeva nädalas keskmiselt 10–13 tundi päevas. Tabel 20. Tallinna Spordi- ja noorsooameti spordibaaside külastuskordade arv

Spordibaas

Tallinna Spordihall 513 407 487 425 523 479 36 054 7,4%

Tallinna Spordihall 86 636 82 238 95 337 13 099 15,9%Kalevi Spordihall 58 448 55 708 64 252 8 544 15,3%Lasnamäe Kergejõustikuhall 76 799 82 044 87 993 5 949 7,3%Nõmme Tennisekeskus 19 954 19 049 14 777 -4 272 -22,4%Nõmme Ujula 144 738 136 605 147 061 10 456 7,7%Õismäe Ujula 126 832 111 781 114 059 2 278 2,0%

Pirita Spordikeskus 186 759 192 757 209 436 16 679 8,7%

Lasnamäe Sulgpallihall 13 545 12 348 19 764 7 416 60,1%Kopli Spordihoone 17 645 15 806 14 425 -1 381 -8,7%Põhja Spordihoone 29 729 33 514 32 938 -576 -1,7%Lasnamäe Sportmängude Maja 13 091 15 692 16 923 1 231 7,8%Kristiine Spordimaja 50 842 53 538 50 182 -3 356 -6,3%Paul Kerese Malemaja 12 864 12 068 11 960 -108 -0,9%Pirita Velodroom 49 043 49 791 63 244 13 453 27,0%

Kristiine Sport 63 489 69 181 79 598 10 417 15,1%

Kadaka Spordihall 12 528 13 245 10 917 -2 328 -17,6%Kristiine Spordihall 35 070 35 492 35 470 -22 -0,1%Õismäe Sportmängude Hall* - 2 394 15 851 13 457 562,1%Harku Sõudebaas 15 891 18 050 17 360 -690 -3,8%

2013/2014

Muutus201420132012

41

Spordibaas

Nõmme Spordikeskus 78 771 85 950 82 973 -2 977 -3,5%

Nõmme Spordikeskus ja terviserada 52 365 52 830 41 770 -11 060 -20,9%Vana-Mustamäe suusahüppebaas 1 007 1 105 1 080 -25 -2,3%Hiiu Staadion 25 399 32 015 40 123 8 108 25,3%

Tondiraba Spordikeskus* 0 0 61 184 61 184 100,0%

Kadrioru Staadion 22 033 24 212 28 586 4 374 18,1%

Snelli staadion (üüritav spordibaas) 32 038 37 470 44 754 7 284 19,4%

Kokku 896 497 896 995 968 826 71 831 8,0%

*Õismäe Sportmängude hall avati 2013. aasta oktoobris ja Tondiraba jäähall 2014. aasta augustis.* Külastuskordade arv ei sisalda võistluste ja eriürituste külastatavust

2013 2014

2013/2014

Muutus2012

Linna spordibaase kasutati arvukalt nii treeningute läbiviimiseks kui ka mitmesuguste ürituste ja võistluste korraldamiseks. Külastatavuse muutus aastate lõikes on seotud harrastajate liikumisega erinevate linna spordibaaside vahel. Positiivselt on mõjutanud külastatavust uute spordibaaside avamine. Tallinna Spordihalli baasides toimus 2014. aastal 171 võistlust/üritust 24 540 osavõtjaga. Suuremad läbiviidud rahvusvahelised võistlused olid vehklemisvõistlus „Tallinna mõõk” (248 osavõtjat 40 riigist), sulgpalliturniir „Yonex International“ (250 osavõtjat 27 riigist), judovõistlus „Tallinn Judo Cup“ (1 000 osalejat 8 riigist), karatevõistlus „Karate Tallinn Open“ (900 osalejat 10 riigist) ning tänava- ja poptantsu võistlus „Baltic Cup 2014 in Urban Street and Pop Dances“ (1 800 osalejat 24 riigist). Lisaks toimus hulgaliselt rahvusvahelisi võistlusi pallimängudes, tennises, poksis ja iluvõimlemises. Osavõtjate poolest suurim võistlus oli traditsiooniline uusaasta saalijalgpalli turniir, kus eri vanuseklassides võttis kokku osa üle 5 000 mängija. Linna ujulates Nõmmel ja Õismäel osutatakse peamiselt veespordi- ja jõusaali teenuseid ning viiakse läbi spordiklubide treeninguid ja võistlusi. Sportimisvõimaluste laiendamiseks avati 2014. aasta augustis Tondiraba Spordikompleks, mis on Põhjamaade suurim ja moodsaim jäähall (Tondiraba jäähall). Kolmekorruseline multifunktsionaalne jäähall koosneb 5 840 istekohaga peaareenist ja kolmest harjutusväljakust. Peaväljakut on võimalik kasutada nii iluuisutamise, jäähoki, võrkpalli, käsipalli, iluvõimlemise kui ka teiste spordialade treeninguteks ning võistlusteks. Esinduslik peaareen sobib suurepäraselt ka kontsertide korraldamiseks, sest erilist tähelepanu on pööratud nauditava heliakustilise efekti saavutamisele. Jäähalli kahte ülejäänud harjutusväljakut on võimalik kasutada ilu- ja kiiruisutamiseks ning jäähoki mängimiseks. Kolmas harjutusväljak on spetsiaalselt loodud jääkeegli treeninguteks ja võistlusteks. Tööd alustanud Tondiraba Spordikeskuses on 4–5 kuu jooksul toimunud 14 suuremat spordiüritust/võistlust, neist mitmed rahvusvahelised (sh sulgpalli Euroopa võistkondlike meistrivõistluste valikturniir, rahvusvaheline iluuisutamise võistlus „Tallinn Trofee 2014“, ISU Juunioride Grand Prix iluuisutamises „Tallinn Cup 2014“) ja 2 kontsertetendust (Aleksander Serov´i programm „Armastus tuleb tagasi“ ja jääetendus „Buratino jääl“). Jäähallis treenib 24 spordiklubi, neist enamus on jääspordialadega tegelevad klubid, aga kuna spordikeskus võimaldab tegeleda ka teiste spordialadega, siis treenivad siin ka mitmed tantsu- ja iluvõimlemisklubid ning pallimängude klubid. 1. septembril 2014 alustas tegevust Tallinna Spordikool, mille eesmärk on kogenud treenerite juhendamisel 7–19-aastaste noorte harrastajate saavutusspordi sihipärane arendamine ning tulemuslik ja väärikas esinemine rahvusvahelistel võistlustel ning koostöö teiste huvi- ja üldhariduskoolide ning noorteorganisatsioonidega. Spordikool alustas tegevust seitsme spordialaga: korvpall, võrkpall, käsipall, sulgpall, uisutamine, jäähoki ja laskesuusatamine, kokku 413 õpilase ja 23 treeneriga (nii osalise- kui täiskoormusega). Organiseeritud sporditegevus on tagatud kvalifitseeritud treenerite juhendamisel vähemal 9 kuud aastas, 7–15-aastastele õpilastele nädalakoormusega vähemalt 3 korda nädalas kokku 4 tundi ning 16–19-aastastele õpilastele vähemalt 4 korda nädalas ja kokku vähemalt 6 tundi. Spordikool kasutab õppetöö ja treeningute läbiviimiseks peamiselt linna spordibaase. 2014. aastal eraldati toetust 136 spordiorganisatsioonile 20 072 Tallinnas elava 4–19-aastase lapse ja noore ning vanusepiiranguta püsiva töövõimetusega (vähemalt 40%) harrastaja sporditegevuse korraldamiseks ning 425-le Eesti kvalifikatsiooniraamistikus 5.–7. tasemel olevale treenerile. Eraspordibaaside toetust eraldati Škoda Jäähalli ja Jeti Jäähalli tegevuskuludeks. Spordiprojektide toetusi eraldati rahvusvaheliste spordiürituste korraldamiseks, Tallinna meistrivõistluste läbiviimiseks ja autasustamiseks, terviseliikumisprogrammi „Tallinn Liigub“ ürituste toetamiseks ning kohalike turniiride ja spordivõistluste korraldamiseks. Terviseliikumise üritusi „Tallinn Liigub!“ korraldati 2014. aastal koostöös 32 partneriga. Aasta jooksul toimus ligi 195 etappi/osavõistlust 200 000 osalejaga ning 45 loengut teemadel "Treeni teadlikult" ja "Tervise ja Liikumise ülikool",

42

millest võttis osa 3 059 huvilist. Tervisespordiürituse „Tallinn Liigub“ raames korraldati juba 14. korda Baltimaade suurimaks rahvaspordiürituseks saanud Tallinna Maraton ja Tallinna Sügisjooks, kust võttis osa kokku 18 732 osalejat, kellest 1 807 läbis maratoni distantsi. SEB Maijooksus osales 2014. aastal rekordiliselt 16 298 võistlejat. Kõrvemaa Neliküritusel, mille eesmärgiks on anda inimesele võimalus panna oma sportlikud võimed proovile aastaringselt (suusamaraton, kevadjooks, suvine triatlon ja sügisene rattamaraton) osales 3 851 spordisõpra. Suurimaks tervisepordi seeriaürituseks on Stamina Spordiklubi poolt korraldatav Stamina tervisejooksu ja -kõnni sari, kus kevadest sügiseni on osalejatel võimalik igal kolmapäeval ja neljapäeval osaleda tervisejooksu ja/või tervisekõnni etappidel. Kokku korraldati 42 etappi erinevatel Tallinna liikumisradadel, millest võttis osa ca 2 500 liikumisharrastusest huvitatut. Alates 2009. aastast korraldab Stamina Spordiklubi üle Eestilist järvejooksude sarja, mille raames joostakse ka ümber Harku ja Ülemiste järve. 2014. aastal võttis mõlemast järvejooksust osa kokku 1 786 jooksusõpra. Jätkati tervisespordi propageerimist ning teavitustööd terviseliikumise vajalikkusest ja võimalustest ning toetati terviseradade korrashoidu ja noorsportlaste terviseuuringute teostamist. Toetades linnaosades tegutsevaid mitte-tulundusühinguid korraldati arvukalt piirkondlikke spordiüritusi, võistlusi ja tervisepäevi linnaosade elanikele.

Spordivaldkonna investeerimisprojektid

Mitmeaastase investeerimisprojektina on kavandatud rajada Lasnamäele Tondiraba spordikompleks (Varraku 14), kuhu kuuluvad kaasaegne Tondiraba jäähall, olümpiaujulaga veekeskus, hostel ja golfiväljak. 2014. aastal valmis Tondiraba jäähall. Hoone kasutatavat pind on 20 578 m², mille sisse mahuvad ka võimlemis- ja jõusaalid, äripinnad spordivarustuse müügiks ning 74 istekohaga restoran. Hoone ümber on rajatud parkla, mis mahutab 500 sõidukit. 2014. aastal valmis Tondiraba golfiväljaku põhiprojekt. Munitsipaalgolfiväljaku planeerimine toimub koostöös Eest Golfi Liiduga. Alaliit on näidanud valmisolekut munitsipaalgolfiväljaku finantseerimiseks ja ka hilisemaks opereerimiseks. Linna panuseks on eelkõige sobiva maa-ala eraldamine ja golfiväljakute projekteerimine. Lisaks Eesti Golfi Liidule on omapoolset tuge projekti realiseerumisel pakkunud ka Euroopa Golfi Assotsiatsioon. Alustati Kalevi Spordihalli rekonstrueerimisprojekti koostamisega. Kalevi Spordihall on 1962. aastal ehitatud, arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all olev objekt, kus toimuvad paljude spordiklubide treeningud ja viiakse läbi kõrgetasemelisi võistlusi. Rekonstrueerimise järgselt saab hoonest kaasaegne treening- ja võistluskeskus. Kuna Põhja-Tallinna linnaosas on linna kõige tagasihoidlikumad sportimisvõimalused, viidi 2013. aastal läbi ideekonkurss Sõle spordikeskuse projekteerimiseks. Kavandatud on rajada aadressidel Sõle tn 40, 42 ja 42a kolme pallimänguväljakuga spordisaal, 25-meetrine ujula, lastebassein, spordisaalid eri spordialadele, jõusaal ning täismõõtmetes jalgpalliväljak. 2014. aastal valmis nii põhi- kui ka tööprojekt ning 2015. aastal on ettenähtud jalgpalliväljaku renoveerimine, mis on spordikeskuse rajamise esimeseks etapiks.

Spordivaldkonna olulisemad suunad 2015. aastal

Viiakse lõpule Tondiraba Spordikeskuse sõidu- ja kõnniteede ehitus, mis tagab spordikompleksile vajaliku lisajuurdepääsu vastavalt koostatavale detailplaneeringule ja ehitusprojektile. Pirita Spordikeskuse multifunktsionaalse arendamise projekti raames ehitatakse kergliiklustunnel. Rekonstrueeritakse Kalevi Spordihall, mille tulemusena saab hoonest kaasaegne treening- ja võistluskeskus. Alustatakse Sõle spordikompleksi ehituse I etapi töödega, milleks on täismõõtmetes kunstmuruga jalgpalliväljaku rajamine. Jätkatakse Tallinna Spordihalli jalgpalliväljaku (Vikerlase tn 16a) renoveerimisega. Kavas on välja ehitada lintvundament, mis võimaldab väljakule paigaldada teisaldatava jalgpallihalli. Mitmekülgse ja plaanipärase treeningtegevuse kaudu arendatakae ja laiendatakse Tallinna Spordikooli tegevust. Toetatakse jätkuvalt rahvusvahelisi spordivõistlusi, Tallinna meistrivõistlusi ja Tallinna esindusvõistkondi ning terviseliikumisprogrammi „Tallinn Liigub“ ürituste korraldamist.

Hoolitud, kaitstud ja abistatud tallinlane – maandatud riskidega ja (sotsiaalselt) turvaline

Tallinn

Tallinna linnas sotsiaalhoolekande koordineerimine ja korraldamine on Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ning ameti hallatava 8 asutuse – Iru Hooldekodu, Päevakeskus Käo, Tallinna Laste Turvakeskus, Tallinna Lastekodu, Tallinna Sotsiaaltöö Keskus, Tallinna Tugikeskus Juks, Tallinna Vaimse Tervise Keskus ja Tallinna Perekeskus – põhiülesandeks. Sotsiaalhoolekandeseadusest tulenevate ülesannete täitmine on Tallinnas korraldatud peamiselt linnaosavalitsuste kaudu, kelle hallata on linnaosa elanikke teenindavad asutused: sotsiaalkeskused, päevakeskused ja sotsiaalmajad. Samuti on linnaosade valitsuste ülesandeks abivajajate teenusevajaduse väljaselgitamine, teenustele suunamine ja sotsiaaltoetuste maksmine. Järgnevalt esitatakse ülevaade peaeesmärgi „Hoolitud, kaitstud ja abistatud tallinlane – maandatud riskidega ja (sotsiaalselt) turvaline Tallinn“ täitmisest alleesmärkide lõikes.

43

Puuetega inimestele on tagatud avalike ja erateenuste kättesaadavus ning abistav tugi, loodud võimalused toimetulekuks ja aktiivseks eluks

Puuetega isikute hoolekandeteenuste arendamisel Tallinnas olid olulisteks eesmärkideks 2014. aastal päevahoiuteenuse ja igapäevaelu toetamise teenuse osutamise käivitamine autistlikele noortele (teenust osutab Sihtasutus Autistika linna poolt kasutusele antud Alasi tn 4 ruumides, kulud kaetakse riigieelarvelistest vahenditest) ning invakomisjoni ettepanekul Tallinna ligipääsetavuse tegevuskava koostamise alustamine. Kuna Tallinnas kasvab pidevalt puuetega inimeste arv, kasvab igal aastal ka erinevate sotsiaalteenuste/toetuste kasutajate arv ning nõudlus teenuste/toetuste järele. Seisuga 01.01.2015 oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel Tallinnas 28 440 puuetega inimest (01.01.2014 seisuga 25 379 inimest). Tabel 21. Teenused puuetega inimestele 2012–2014

Teenuse liik 2012 2013 2014

Transporditeenuste saajate arv 1 875 2 226 2 492 266 11,9%sellest regulaarveo ja üksiksõitude kasutajate arv 651 710 705 -5 -0,7%

invataksoteenuse kasutajate arv taksokaartide alusel 1 224 1 448 1 628 180 12,4%Viipekeele tõlketeenuse saajate arv 189 207 219 12 5,8%Osutatud viipekeeleteenuse tundide maht aastas 1 102 783 863 80 10,2%Isikliku abistaja teenuse saajate arv 190 174 190 16 9,2%Osutatud isikliku abistaja teenuse tundide maht aastas 86 708 82 196 74 822 -7 374 -9,0%Päevahoiuteenust saanud sügava puudega isikute arv 101 101 145 44 43,6%

sh teenust saanud laste arv 40 36 35 -1 -2,8%Päevategevust saanud keskmise ja raske puudega isikute arv 113 115 120 5 4,3%Nõustamisteenust saanud puudega inimeste arv 300 360 370 10 2,8%Puuetega inimeste perekonda toetavate teenuste saajate arv 650 650 680 30 4,6%Puuetega inimeste töötamise toetamine 278 231 250 19 8,2%Psüühiliste erivajadustega isikute teenuste saajate arv 783 1 282 897 -385 -30,0%Intervallhoiuteenust saanud täiskasvanud sügava ja raske puudega isikute arv

36 37 39 2 5,4%

Muutus

2013/2014

Tallinnas osutab raske ja sügava puudega isikutele transporditeenust ja ratastoolibussi taksoteenust lepingu alusel Termaki Autopargi AS ning invataksoteenust aktsiaselts Tulika Takso. 2014. aastal teenindati puuetega inimesi regulaarvedudel 27 marsruudil 44 sihtkohta (lasteaeda, päevakeskusesse, kooli, jne), keskmiselt teenindati 356 puudega inimest päevas, sh 14 ratastoolikasutajat transporditi töökohta ja töölt koju. Alates 2014. aasta märtsist anti invatakso teenuse koordineerimine MTÜ-lt Tallinna Puuetega Inimeste Koda üle Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile, mis võimaldab kogu puuetega inimeste transporditeenust ühtselt korraldada. Võrreldes 2013. aastaga vähenes 2014. aastal isikliku abistaja teenuse maht 7 374 tunni võrra aastas, kuna tõusis isikliku abistaja teenuse koordineerimise tasu ja teenuse tunnihind seoses töötasu alammäära tõusuga alates 01. jaanuarist 2014. Samas on kasvanud suurema kõrvalabivajadusega inimeste arv, s.o liitpuudega inimeste arv, kelle raskemad juhtumid vajavad suuremas mahus teenuse tunde. MTÜ Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu osutas tugiisikuteenust lisaks täiskasvanutele 56-le sügava või raske liikumis-, nägemis- ja vaimupuudega vähemalt 7-aastasele lapsele nii koolis kui ka kodus. 2014. aasta augustiks oli laste isikliku abistaja ja tugiisikuteenuse järjekorras 33 raske ja sügava puudega kooliealist last, sh Tallinna Perekeskuses 23 ning MTÜ-s EIT Tugiliisu 10. Kuna kooliealisele puudega lapsele on tugiisikuteenus koolis käimise üheks oluliseks eelduseks, siis eraldati neljandas kvartalis linna reservfondist täiendavalt vahendeid laste tugiisikuteenuse järjekorra likvideerimiseks. 2014. aasta alguses avati Päevakeskus Käo Maleva keskuses 2 uut rühma 15-le raske ja sügava puudega täiskasvanud kliendile, kuid lahendada ei olnud võimalik 10 täisealise liitpuudega suure hooldusvajadusega ratastooli kasutaja teenuse vajadust, sest nende jaoks puudub ligipääs keskuse ruumidele. Päevategevuse teenust osutati keskmise ja raske puudega isikutele Tallinna Tugikeskuse Juks 3 üksuses: arenduskeskuses (Pihlaka tn 10) 65 kliendile, töökeskuses (Ehitajate tee 82) 45 kliendile ja ööpäevaringses hoolduskeskuses koos rakendusrühmadega (Kadaka tee 153) 13 kliendile. Lisaks on tugikeskus praktikabaasiks Tallinna Kopli Ametikooli ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õpilastele.

44

Tagatud on eakate hooldus ja toimetulek ning tugi toimetulekuraskustes eakate perekondadele

Eakate hoolekande eesmärkideks 2014. aastal olid vanaduspensioniealiste isikute toimetuleku kindlustamine, eakatele võimalikult kaua kodus elamise kindlustamine läbi avahooldusteenuste pakkumise ja kvaliteetse üldhooldekodu teenuse pakkumine Iru Hooldekodus ning teistes hooldekodudes elamise kaasfinantseerimine. Tallinna linnas pakutakse eakatele ja puuetega isikutele kodustes tingimustes osutatavaid teenused (hooldamine, abistamine, nõustamine, põetamine), mille puudumisel vajaksid isikud hooldust hoolekandeasutuses. 2014. aastal osutas 164 hooldustöötajat koduteenuseid 1533 isikule, kellest 58% olid 80-aastased ja vanemad isikud. Tabel 22. Teenused eakatele inimestele 2012–2014

Teenuse liik 2012 2013 2014

Üldhooldekodu teenuse kasutajate arv 952 1 112 1 066 -46 -4,1%Päevahoiuteenus (dementsuse sündroomiga eakatele) kohtade arv 36 37 33 -4 -10,8%Sotsiaalvalve teenuse klientide arv 179 206 220 14 6,8%Koduteenuse klientide arv 1 395 1 347 1 533 186 13,8%Päevakeskuste üksuste arv (linnaosades) 10 9 9 0 0,0%

Muutus

2013/2014

Üldhooldekodu teenust osutati 2014. aastal samaaegselt keskmiselt 812 isikule, sellest Iru Hooldekodus 350 isikule, Nõmme Sotsiaalmaja pansionaadis 20 isikule ja teistes hooldekodudes üle Eesti 442 hooldust vajavale Tallinna elanikule. 2014. aastal oli keskmine hooldekodu kohamaksumus 565 eurot kuus, millest Tallinn maksis keskmiselt ühe hooldatava eest igakuiselt 253 eurot. Dementsuse sündroomiga eakatele osutati päevahoiuteenust Mustamäe Sotsiaalkeskuses (6 isikut), Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuses (12 isikut) ja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla hooldusravikliinikus (15 isikut). 2014. aastal osutasid ööpäevaringset sotsiaalvalveteenust kõikidele teenust vajavatele eakatele ja puuetega inimestele Tallinna Hoolekande Keskus ja Tallinna Kiirabi.

Lapsed on sotsiaalselt kaitstud, riskiperede ja vanemliku hoolitsuseta lastele on tagatud abi, käitumisprobleemidega lastele rehabilitatsioonivõimalused

Laste hoolekande eesmärk 2014. aastal oli laste ja perede heaolu suurendamine ning nende elukvaliteedi tõstmine. Tallinna Linnavalitsus moodustas laste ja perede heaolu ümarlaua, mis on alaline komisjon linnavalitsuse nõustamiseks laste ja perede heaolu ning laste tervise kaitse küsimustes. Euroopa Liidu struktuuritoetuse perioodi 2007–2013 programmi „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng” meetme „Linnaliste piirkondade arendamine” projekti „Lastele perelähedane elukeskkond“ vahendite toel pandi 2014. aastal nurgakivi kahele viimasele paarismaja ehitusele aadressil Veerise tn 26 ja Veerise tn 28. Pärast antud majade valmimist 2015. aasta I kvartalis on tagatud kõigile Tallinna Lastekodus elavatele lastele perelähedased elamistingimused.

45

Tabel 23. Teenused lastele 2012–2014

Teenuse liik 2012 2013 2014

Psühholoogilise nõustamise teenust saanud laste/noorukite arv 1 379 1 760 1 513 -247 -14,0%Aastaringselt perekeskuses tugiisikuteenust kasutanud laste arv 20 33 64 31 93,9%Perekeskuses psühholoogilist nõustamist saanud isikute arv 3 360 4 064 3 985 -79 -1,9%Perekeskset aitamistööd saavate perede arv Tallinna Perekeskuses 80 130 116 -14 -10,8%Soetatud ranitsaid I klassi minevale vähekindlustatud perede lapsele 300 324 336 12 3,7%Kasuperes (hooldamisel perekonnas) olevate laste arv 80 59 51 -8 -13,6%Asenduskodus hooldamisel laste arv (aasta lõpu seisuga) 184 170 157 -13 -7,6%Turvakoduteenust kasutanud laste arv 476 553 384 -169 -30,6%Turvakoduteenust kasutanud ema/lastega arv 88/69 58/80 70/93 12/13 20,7%Päevakeskustes toitlustatud vähekindlustatud laste arv kuus 60 121 134 13 10,7%Lapsi ja peresid teenindavate päevakeskuste (linnaasutuste) arv 8 8 8 0 0,0%Lastekaitsetöötajate arv linnaosades 56 56 52 -4 -7,1%Imiku hoolduspakkide vajaduse katmine (%) 100 100 100 0 0,0%

Muutus

2013/2014

Tabelis 23 esitatud teenuseid osutatakse vastavalt nõudlusele ja tegelikule vajadusele. Pakutud teenuse maht on otseselt sõltuv lapsele/noorele määratud teenuse kestvusest. 2014. aastal jätkati Tallinna Perekeskuses koolieelsetele raske ja sügava puudega, sh autistlikele lastele tugiisikuteenuse osutamist, mida rahastati riigieelarvest lapsehoiuteenuse 2013. aasta rahaliste vahendite ülejäägi arvelt (64 last). Lisaks eraldati Tallinna Linnavalitsuse reservfondist Tallinna Perekeskusele 2014. aasta IV kvartalis tugiisikuteenuse järjekorras olnud 23 raske ja sügava puudega kooliealisele lapsele teenuse vajaduse katmiseks. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet tegi 2014. aasta jooksul ettevalmistusi kogu raske ja sügava puudega laste tugiisikuteenuse osutamise üleviimiseks Tallinna Perekeskuse alla alates 01. jaanuarist 2015 (MTÜ Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu poolt osutatud teenuse riigihanke tulemusena sõlmitud leping lõppes 31.12.2014). Tulenevalt kehtivast tegevusloast oli Tallinna Lastekodul 2013. aastal õigus osutada asenduskoduteenust üheaegselt 223 lapsele. Viimaste aastate jooksul on teenust vajavate laste arv järjepidevalt vähenenud ning 2014. aasta lõpuks oli teenusel ainult 157 last. Samuti on vähenenud perekonnas hooldamisel olevate laste arv (2014. aastal 51 last), mis tuleneb üldisest demograafilisest olukorrast. Lastekodu väikelaste turvakodus osutati teenust 59 lapsele (kohti 16) ja laste turvakodus 136 lapsele (kohti 10). Tallinna Lastekodu ema ja lapse turvakoduteenust kasutas 77 inimest, kellest 35 olid täiskasvanud (kohti 7 emale lastega). Tallinna Laste Turvakeskus, kus on turvakodu kohti 14 lapsele ja sotsiaalse rehabilitatsiooni kohti 48 lapsele, osutas turvakoduteenust 101 lapsele ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust 88 lapsele. Perekonda toetavaid teenuseid osutatakse isikutele, kes vajavad abi perekondlikust olukorrast tulenevalt. Perede jõustamiseks rakendati erinevaid töövorme, mida osteti sisse mitmetelt koostööpartneritelt, sh sihtasutuselt Eesti Lastefond aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega laste vanematele 30 tugirühma kohtumist (229 osalejat), Wismari Haigla AS-ilt lastevanemate psühhoterapeutilist nõustamist (44 lapsevanemat), MTÜ-lt Tallinna Laste Tugikeskus sotsiaalset rehabilitatsiooniteenust 13–16-aastastele venekeelsetele probleemkäitumisega noortele (21 last) ja MTÜ-lt Lastekeskus Tähetorn päevakeskuse teenust riskiperede lastele (46 last).

Majanduslikult vähekindlustatud ja kriisirühmadesse kuuluvatele täiskasvanutele on tagatud sotsiaalabi ning sotsiaalse rehabilitatsiooni võimalused

Muude kriisirühmade hoolekandes täideti eelarveaastaks püstitatud eesmärgid: öömaja- ja varjupaigateenust osutati kõigile elukoha puudumise tõttu abi vajavatele isikutele, kindlustati abivajajate toitlustamine supiköökides ja kodutute varjupaigas ning tagati nõustamisteenused abivajajatele.

46

Tabel 24. Teenused muudele kriisirühmadele 2012–2014

Teenuse liik 2012 2013 2014

Resotsialiseerimise teenuse planeeritud kohtade arv 537 587 587 0 0,0%Vältimatu sotsiaalabi osutamise planeeritud kohtade arv 134 134 134 0 0,0%Supiköögis aastaringselt toitlustatud abivajajate arv 250 220 292 72 32,7%Osutatud nõustamisteenust vähekindlustatud isikutele (tund) 430 386 384 -2 -0,5%Osutatud psühholoogilist kriisinõustamist tundides 6 670 6 345 6 720 375 5,9%Võlanõustamisteenuse vastuvõttude arv 2 880 2 024 2 330 306 15,1%

Muutus

2013/2014

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet tagas kõigile vajajatele igapäevaselt sooja toidu jagamise Sepa ja Laevastiku tänava supiköökides, mis täielikult kattis vajaduse (kokku 106 605 toiduportsjonit). Lisaks anti linnaosavalitsuste sotsiaalhoolekande osakondade poolt väljastatud talongide alusel Eesti Punase Risti supiköögist (Eha tn) tööpäevadel 140 inimesele kaasa pakendatud toiduportsjon. Tallinna Hoolekande Keskuse poolt tagati aadressil Suur-Sõjamäe tn 6a asuvas kodutute resotsialiseerimise keskuses 2 079 abivajajale (2013. aastal 832 abivajajale) päevasel ajal soojas ruumis viibimise võimalus (teenust pakutakse aastaringselt). Tallinna Sotsiaaltöö Keskuses osutati 2014. aastal resotsialiseerimise teenust sotsiaalmajutusüksustes (Akadeemia tee 34, Tuulemaa tn 6, Männiku tee 92, Paljassaare tee 35, Varre tn 7 ja Kauge tn 4) kokku 686 kliendile, resotsialiseerimise teenust varjupaikades (Kadaka tee 153 ja Mahtra tn 44) kokku 178 kliendile, vältimatu sotsiaalabi varjupaigateenust (Kauge tn 4) kasutas 102 klienti, kellest suunati vältimatu sotsiaalabijärgsele varjupaigateenusele (Kauge tn 4) 22 klienti. Lisaks kasutas vältimatu sotsiaalabi öömajateenust (Alasi tn 8, Merelahe tee 4 ja Akadeemia tee 34) kokku 1 069 klienti. Valdkonna probleemiks oli vältimatu sotsiaalabi varjupaigateenuse ja varjupaigas resotsialiseerumisteenuse vabade kohtade puudus ning sotsiaalmajutusüksuse teenuse pikk järjekord. Tallinna Sotsiaaltöö Keskuses osutati 2014. aastal võlanõustamise teenust keskmiselt 128 kliendile kuus. Võlanõustamise eesmärgiks on parandada rahalistesse raskustesse sattunud pere või isiku toimetulekuvõimet ning teenus on suunatud eelkõige makseraskustes Tallinna elanikele, kellele teenus on tasuta. Üürivõlglaste nõustamise arv on aasta aastalt vähenenud. 2014. aastal oli 375 üürivõlglaste nõustamist. Kuna nõudlus antud teenuse järele on aasta aastalt vähenenud, siis selle teenuse asemel alustatakse 2015. aastal majandusnõustamise teenuse osutamist.

Sotsiaaltoetused

Linnaeelarvest makstakse kahte liiki sotsiaaltoetusi: sissetulekust sõltuvad toetused (lapsele, tööealisele isikule ja vanaduspensioniealisele isikule) ja universaaltoetused (sünnitoetus, esmakordselt kooli mineva lapse toetus, puudega lapse toetus, ellusuunamise toetus, pensionilisa). 2014. aastal maksti perekonna sissetulekust sõltuvaid toetusi 782 tuhat eurot 8 488 isikule. Keskmiselt maksti toetust taotlejale 3,4 korda aastas. Aasta jooksul maksti universaaltoetusi 9,8 miljonit eurot. Erinevalt eelmistest aastatest on 2014. aastal toimunud kasv mitte ainult pensionilisa vaid ka sünnitoetuse ja esmakordselt kooli mineva lapse toetuse arvelt, mis tuleneb linna elanike arvu järsust kasvust 2013. aastal. Alates 1. juulist 2013 makstavad kohalikud omavalitsused taotluste alusel välja vajaduspõhist riiklikku peretoetust 9,59 eurot lapse kohta, kuid mitte rohkem kui 19,18 eurot pere kohta. 2014. aastal vähenes tööpuudusest tulenev abivajajate arv. Samas elab jätkuvalt sügavas vaesuses, ehk toimetulekutoetusest 5 690 inimest, sellest 1 526 last ja 1 040 pensionäri.

47

Tabel 25. Makstud sotsiaaltoetused 2013–2014

Makstud

toetus

kokku

Toetuse

saajate

arv

1 122 39 270 35 1 034 36 190 35 -88 -3 080

Lastetoetused 1 951 172 333 88 2 197 162 217 74 246 -10 116

Esmakordselt kooli mineva lapse toetus*

3 784 1 210 720 4 012 1 283 840 228 73 120

488 15 616 32 434 13 888 32 -54 -1 728

Sünnitoetus* 3 808 1 218 678 160+160 3 884 1 242 880 76 24 202

Lapsehoiuteenuse hüvitis

2 107 1 024 921 106,6 1 831 919 474 111,5 -276 -105 447

Puudega lapse toetus 1 116 85 629 76,70 1 156 88 698 77 40 3 069

Ellusuunamise toetus 48 15 360 320 34 10 880 320 -14 -4 480

Eluruumi kohandamise hüvitis puudega inimesele

19 25 057 1 319 18 28 314 -1 3 257

Pensionilisa 7 150 114 77 93 659 7 183 649 77 437 33 535

6 863 425 001 62 6 133 416 668 68 -730 -8 333

Toimetulekutoetus 5 690 3 426 828 602 4 689 3 063 980 653 -362 848

Toetuse

saajate

arv

Toetuse

määr

Riigieelarvest makstud toetused

Toetus paljulapse-listele peredele EV aastapäevaks

Toimetulekutoetust saavate perede laste kooliminekutoetus

Sotsiaaltoetused (linnaosad)

93 222

Linnaeelarvest makstud toetused

* Alates 01.01.2010 makstakse lapse sünnitoetust ja esmakordselt kooli mineva lapse toetust kahes osas: sünnitoetust makstakse 160 eurot pärast lapse sündi ja 160 eurot lapse aastaseks saamisel ning kooliminekutoetust makstakse 160 eurot lapse kooli minekul ja 160 eurot järgmise aasta juunikuus pärast esimese klassi lõpetamist.

-1 001

160+160 160+160

1 573

160+160

Muutus2013

Makstud

toetus

kokku

Toetuse nimi

Toetuse

saajate

arv

2014

Makstud

toetus

kokku

Toetuse

määr

Tabelis 25 esitatud toetuse saajate arv ja makstud toetuse kogusumma sõltub tegelikust vajadusest. Esitatud taotluste arv on kuude ja aastate lõikes muutuv. Kõik taotlused, mis vastavad toetuse saamise tingimustele, ka rahuldatakse.

Osalemine välisprojektides

„Turvavarustusele on õigus kõigil“, mille eesmärgiks oli tõsta laste hoolekandesüsteemis töötajate ja laste teadlikkust turvavarustuse vajalikkusest ning selle korrektsest kasutamisest ning varustada Tallinna laste hoolekandesüsteem laste

48

turvavarustusega, et tagada laste turvaline transport. 2014. aasta oktoobris andis Politsei- ja Piirivalveameti esindaja Tallinna Laste Turvakeskuses laste hoolekandesasutuste esindajatele üle turvavarustuse ja õpetas varustust nõuetekohaselt kasutama ning Maanteeameti esindaja jagas sotsiaaltöötajatele infoteatmikke „Lapse turvaline sõidutamine autos“. Projekti kestus oli 01.09.2014–31.12.2014. „Tallinna eakate kodujälgimisprojekt SmartCare“, mille eesmärk on töötada välja ja juurutada krooniliste haigustega eakate universaalne veebipõhine kodujälgimissüsteem. Süsteem võimaldab kombineeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenust, mis hõlmab korraldusliku teenuse pakkumise võrgustikku, metoodilist evalveerimist ja tehnoloogilist lahendust ning tugineb kogemustele. 2014. aastal töötati välja universaalse teenuse mudel, praktika, standard ja hind, mida on võimalik rakendada suurematele inimrühmadele; toimus pilootprojekti ettevalmistamine, tehniliste lahenduste välja töötamine ja testimine ning seadmete soetamine. Partneritega kohtumiseks toimus 4 välislähetust. Projekti kestus on 01.03.2013–29.02.2016.

Sotsiaalvaldkonna investeerimisprojektid

Euroopa Liidu struktuuritoetuse perioodi 2007–2013 programmi „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng” meetme „Linnaliste piirkondade arendamine” vahendite toel alustati 2009. aastal lastekodulastele perelähedase elukeskkonna loomiseks peremajade ehitamise projekti. Projekti raames ehitatakse 5 paarismaja (Pihlaka tn 1b, Purde tn 31b, Hooldekodu tee 5, Veerise tn 26 ja Veerise tn 28) ja 2 üksikmaja (Veerenni tn 53 ja Künni tn 9) senistes kombinaattüüpi lastekodudes elavate laste majutamiseks Tallinna linna eri piirkondadesse. 2014. aastal alustati viimase kahe kahepereelamu ehitust aadressidel Veerise tn 26 ja 28, mis valmivad 2015. aasta I kvartalis. 2014. aastal teostati Tallinna Tugikeskuse Juks Kadaka tee 153 asuva hoonetekompleksi A-korpuse renoveerimise I etapi remonttööd; II etapi remonttööd tehakse ja renoveerimistööd lõpetatakse 15. maiks 2015. Tallinna Perekeskuse Asula tn 11 hoones renoveeriti 2014. aasta jooksul täielikult ühe tiiva II korrus, mille tulemusena ehitati eluruumid kabinettideks. Ehitustööd jätkuvad 2015. aastal.

Sotsiaalvaldkonna olulisemad suunad 2015. aastal

Viiakse lõpule Veerise tn 26 ja 28 lastekodu peremajade ehitamine ja sisustamine ning antakse hooned Tallinna Lastekodu kasutusse. Viiakse lõpule renoveerimistööd Tallinna Tugikeskuse Juks Kadaka tee 153 hoonetekompleksis, mis loob võimaluse koondada kogu asutuse töö ühe katuse alla ning suurendada pakutavate sotsiaalteenuste mahtusid. Alustatakse Tuulemaa tn 6 sotsiaalmajutusüksuse renoveerimistöödega. Teostatakse Päevakeskus Käo tegevuse parendamiseks ja laiendamiseks ruumide remont Maleva keskuses (Maleva tn 16) ja Pae keskuses (Pae tn 37/Võidujooksu tn 18). Leitakse kriisirühmadele varjupaigateenuseks sobivad ruumid ja avatakse täiendavad varjupaigakohad.

Elanikud käituvad terviseteadlikult ning kõigile tallinlastele on kättesaadavad kvaliteetsed terviseteenused

2014. aastal keskenduti tervislike eluviiside propageerimisele; tervist edendavate võrgustike loomisele ja tegevuste koordineerimisele; teadlikkuse parandamisele haiguste, sh nakkushaiguste ennetamisel; uimastite tarbimise ennetamisele ja sõltlaste rehabilitatsioonile; riskikäitumise vähendamisele süstivate narkomaanide seas; lastele ja noortele suunatud ennetustööle haiguste riskitegurite vähendamiseks ning AIDS/HIVi nõustamisteenuse toetamisele. 2014. aasta olulisemateks saavutusteks tervishoius olid rahvusvahelise projekti „Youth in Europe“ küsitluse läbiviimine Tallinna koolides, Tallinna Kiirabi tegevuse laienemine ning Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse OÜ tegevuse laiendamine: lisandus 7 nimistuga perearsti ja alustati koduõendusteenuste osutamisega keskuse teeninduspiirkonnas. Tabel 26. Tallinna tervishoid 2012–2014

2012 2013 2014

Ravikindlustamata isikute arv 49 483 38 128 60 266 22 138 58,1%Kehtestatud nõuetele vastavate perearstinimistute arv 262 263 265 2 0,8%Tuberkuloosi nakatunute arv 96 62 57 -5 -8,1%AIDSi nakatunute ja HIV-viiruse kandjate arv 163 185 146 -39 -21,1%Regulaarselt tervisekontrolli läbivate õpilaste osakaal kõigist õpilastest

51% 35% 35% 0 0,0%

Muutus

2013/2014

49

Tallinnas on avatud 265 perearstinimistut patsientide arvuga 472 371. Keskmine nimistu suurus on 1 783 inimest. Tallinna Munitsipaalperearstikeskus OÜ-l on kaks üksust: Nõmme üksus ja Haabersti üksus. Kui 2013. aastal oli Tallinnas ravikindlustamata isikuid 38 128, siis 2014. aastal juba 60 266 (12,8% Tallinna elanikest). Kindlustamata isikute arv on kasvanud põhiliselt nende isikute arvel, kes kaotades töö ei võtnud end töötukassas töötuna arvele, samuti on osa inimesi lühemat või pikemat aega tööl välisriikides. Ravikindlustamata isikutest osutati 2014. aastal ambulatoorset teenust 2 307 patsiendile, statsionaarsel ravil oli 427 patsienti. Varjupaikades ja öömajades viibivatest isikutest tehti 687 isikule röntgenoloogiline uuring tuberkuloosi varajaseks avastamiseks. 2014. aastal osutasid OÜ Koduõde ja OÜ TNP KONSULTATSIOONID tervishoiuteenust Iru Hooldekodus 7 päeval nädalas 11 tundi ööpäevas. Lisaks osutas OÜ Koduõde raviteenust krooniliste tervisehäiretega 191 patsiendile (tehti 9 503 koduvisiiti) ning osutas visiidipõhist tervishoiuteenust Kauge tn 4 varjupaigas (tehti 238 visiiti). Tallinna Munitsipaalperearstikeskus OÜ poolt hakati osutama koduõendusteenust alates 01.07.2014, selleks võeti tööle 1 õde, kes osutas juhtumipõhiselt abi 110 korral. Tallinna Kiirabi osutas 2014. aastal kiirabiteenust Tallinna linnas, Viimsi poolsaarel ja Maardus operatiivset abi osutava 20 kiirabibrigaadiga, sh 3 arstibrigaadiga. Tallinna Kiirabil oli 2014. aastal kokku 87 079 väljasõitu, hospitaliseeriti 36 682 patsienti (42% patsientidest). Tallinna Kiirabi koolituskeskuse erinevatel erialakoolitustel osales 2 214 inimest, esmaabi alast koolitust anti 148 inimesele. Koostöös linna haiglatega viidi läbi 5 ülelinnalist kliinilist konverentsi. Tallinna tervisenõukogu otsusega rahastati 24 tervisedendusliku projekti läbiviimist linnaosades ja 7 projekti läbiviimist erinevate mittetulundusühingute poolt. Eesti Haigekassa projekti „Vigastuste vältimine Tallinna linnas“ raames jätkus SA Tallinna Lastehaiglas statistika kogumine statsionaarsele ravile saabunud laste õnnetusjuhtumite tekkepõhjuste kohta, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametis koostati saadud andmete põhjal kvartali kokkuvõtted ja projektiperioodi tulemuste analüüs. Toimusid arutelud linna keskhaiglate, SA Tallinna Lastehaigla ja sihtasutusega Põhja-Eesti Regionaalhaigla haigete hospitaliseerimise korra rakendamise kohta. Koostöös Sihtasutusega Tallinna Koolitervishoid viidi Tallinna koolides läbi 15–16-aastaste õpilaste anketeerimine rahvusvahelise Euroopa noorte eluolu ja elutingimuste uuringu projekti „Youth in Europe“ raames, kuhu kaasati 3 139 õpilast.

Tervishoiuvaldkonna olulisemad suunad 2015. aastal

Töödeldakse rahvusvahelise projekti Youth in Europe 2014. aasta küsitluse andmeid ja tutvustatakse selle tulemusi linnaosavalitsustele ja koolide juhtkondadele. Jätkatakse koostöös rahvusvahelise võrgustikuga Safe Community ülelinnalise vigastuste ennetamise ja turvalise elukeskkonna tagamise strateegia põhisuundade elluviimist. Koostöös Sotsiaalministeeriumi, linna keskhaiglate ja Tallinna Perearstide Seltsiga kujundatakse visioon esmatasandi tõmbekeskuste väljaarendamiseks linnas koos taotluste vormistamisega haiglate ja perearstikeskuste poolt. Koostöös linnavalitsuse erinevate ametite ja organisatsioonidega nii riigi kui linna tasandil viiakse ellu Tallinna alkoholismi, narkomaania ja HIV/AIDS-i leviku ennetamise tegevuskava Tallinnas 2013–2017.

Hädaolukorda ennetavad ja tagajärgi leevendavad meetmed on välja töötatud

Koostöös Häirekeskusega on tagatud Tallinna abitelefoni 1345 teenus, mis tegeleb linnamajanduslike probleemide (elektri, vee ja kanalisatsiooni, küttesüsteemide, heakorra, teede ja tänavate korrashoiu, ning kommunaalmajandusega seotud küsimused) lahendamise vahendamisega Tallinna linnas. Abitelefoni kaudu saab kutsuda abi ootamatute ja kiiret lahendamist vajavate tehniliste olmeprobleemide korral. Samuti saab Tallinna abitelefoni kaudu anda linnale operatiivset teavet kohest parandamist vajavatest olukordadest avalikes kohtades. Tallinna abitelefonile 1345 laekus 2014. aastal 48 956 teadet. 2014. aasta suveperioodil oli vetelpääste korraldatud kõigis Tallinna supelrandades – Pirita, Stroomi, Kakumäe, Harku ja Pikakari rannas. 2014. aastal valvas pealinna supelrandades rannakülastajate ohutust kokku 42 vetelpäästjat ja 5 meditsiinitöötajat. Lisaks oli kaasatud 40 vabatahtlikku noormalevlast. Tallinna avalikes supelrandades lahendati rannahooajal 3 777 avaliku korra rikkumist, uppumisohust päästeti 1 inimene ja 348 inimest said meditsiinilist abi (2013. aastal vastavalt 3 273 avaliku korra rikkumist, 4 inimest ja 266 inimest). 2014. aastal korraldati õppusi Tallinna kriisikomisjoni liikmetele ja kriisireguleerimise meeskonna spetsialistidele ning osaleti Eesti 5 suurima linna kriisireguleerijate kohtumistel. Osaleti välisprojektiga „Prisma – tuleohutuse riskihindamine ja elanikkonna kaitse“ seotud üritustel ning Põhja-Eesti regionaalse kriisikomisjoni istungitel. Analüüsiti olulisemaid Ülemiste sõiduteetunneli suurõnnetust põhjustavaid riske. Koostati dokument „Tallinna riskianalüüs 2014“, milles käsitleti 52 riski, mis võivad põhjustada hädaolukorra Tallinna haldusterritooriumil. Samuti koostati dokument “Juhendmaterjal hädaolukordade või tehnovõrkude ulatuslike tagajärgede likvideerimise korraldamisel linnavaraameti bilansis olevates ja kasutusse võetud elamutes ning sotsiaalmajutusüksustes“.

50

Vähenenud kuritegevus, linnaelanike kasvanud seaduskuulekus ja turvaline ruum

Avaliku korra tagamiseks linna haldusterritooriumil tegutseb Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet. Munitsipaalpolitsei ameti põhilisteks ülesanneteks on väärtegude avastamine, esitatud avaldustele reageerimine ning hoiatuste ja karistuste määramine. Munitsipaalpolitsei ametisse on koondatud enamus Tallinna väärteomenetlusest. 2014. aastal algatati 39 274 väärteomenetlust, millest lõpule viidi 37 804 väärteomenetlust, sh 27 272 menetlust liiklusseaduse alusel ja 7 669 ühistranspordi seaduse alusel (2013. aastal vastavalt 37 037, 34 921, 21 804 ja 10 420 menetlust). 2010. aasta alguses loodud koolivalve sektor viis läbi noortele suunatud ennetustööd 40 klassis ning korraldas lastevanemate teadlikkuse tõstmise üritusi 20 koolis. 2014. aastal koolivalve reorganiseeriti 7 töötajaga noorsoovalve sektoriks, mille põhiülesandeks on tubaka- ja alkoholiseaduse täitmise kontroll ning vastav ennetustöö. Avaliku korra kaitseks ja heakorraeeskirjade pidevaks järelevalveks on korraldatud kesklinna videovalve. Koostöö tõhus-tamiseks politseiga on 2010. aastal sõlmitud tähtajatu koostöökokkulepe Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuriga. Politsei ja munitsipaalpolitsei tähtsaim koostöövorm on ühispatrullide ja -reidide korraldamine ning avaliku korra tagamine suurüritustel. Olulise osa süüteoennetusele suunatud tegevustest realiseerib linn läbi mittetulundusühingute. 2014. aastal laekus kuritegevuse ennetamise komisjonile arutamiseks ning läbivaatamiseks 22 projektitaotlust, millest rahuldati 17 taotlust. Suurematest projektidest saab esile tuua pikaaegset partnerit MTÜ Vabatahtlik Reservpäästerühm projektiga „Turvalisus Aegna saarel 2014“. Reservpäästerühm on linna toel taganud turvalisust Aegna saarel juba viimasel kümnel suvel. Toetamist leidsid ka käitumisraskustega noortele suunatud ning liiklusohutusega seotud projektid.

Avaliku korra valdkonna olulisemad suunad 2015. aastal

Järelevalve tõhustamiseks arendatakse koostööd Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuriga, sh kavandatakse arendada süütegude ennetamise planeerimist ja koordineerimist. Parandatakse avalike ürituste kontrollimise korraldust. Tõhustatakse avaliku korra rikkumiste järelevalvet Tallinna randades. Osaletakse kriisireguleerimisalaste õppuste, koolituste ja konverentside ettevalmistamisel koostöös Tallinna Kiirabi koolituskeskuse, Päästeameti Põhja päästekeskuse ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuriga.

Kodu, tööd ja puhkust säästvalt ühendav ja väärtustav tallinlane – hubase, inspireeriva ja

keskkonnasäästliku linnaruumiga Tallinn

Järgnevalt esitatakse ülevaade peaeesmärgi „Kodu, tööd ja puhkust säästvalt ühendav ja väärtustav tallinlane – hubase, inspireeriva ja keskkonnasäästliku linnaruumiga Tallinn“ täitmisest alleesmärkide lõikes.

Liikumisteed on integreeritud ühtseks linnastupõhiseks tervislikuks, mugavaks, ohutuks, ressursi- ja energiasäästlikuks liikumiskeskkonnaks, mis tagab tallinlastele hea ligipääsu kodule, töökohale, teenindus- ja kaubandusasutustele ning puhketsoonile

Linnatranspordi eesmärk on tagada sõitjate ühistranspordiga teenindamisel konkurentsivõimeline alternatiiv sõiduautoliiklusele ja säilitada ühistranspordi reiside 40%-line osakaal transpordialastest liikumistest. Vastavalt uuringule elanike rahulolu kohta Tallinna linna avalike teenustega oli 2014. aastal ühistranspordireiside osakaal liikumisviiside jaotuses 53%. Ühistransporditeenuseid osutasid Tallinna linnas linna tütarettevõte Tallinna Linnatranspordi AS (edaspidi TLT) ning erafirma Osaühing MRP Linna Liinid. Tallinna ja teda ümbritsevate valdade haldusterritooriumide ühiste bussiliinidega teenindamine toimub koostöös MTÜ-ga Harjumaa Ühistranspordikeskus, Viimsi, Harku ja Saue valdade ning Maardu linnaga. Ühistransporti korraldati 62 autobussi-, 4 trammi- ja 7 trolliliinil. Tallinna linna, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning TLT vahel on sõlmitud „Leping riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadud vahendite kasutamiseks ja struktuurifondidest rahastatava infrastruktuuriprojekti täiendavaks reguleerimiseks”, millega pooled võtsid kohustuse Tallinna linnas trammiliinide nr 3 ja 4 rekonstrueerimiseks ja vähemalt 20 uue trammi ostuks. Trammid soetatakse TLT-le CO2 heitkogustega kauplemisest saadud vahendite arvelt. Trammiliinide rekonstrueerimise kulutustest 83% rahastatakse struktuurifondide vahenditest. Tallinna linn tagab infrastruktuuri projekti omafinantseeringu 17%. Seoses trammiliinide nr 3 ja 4 taristu rekonstrueerimise alustamisega suleti 7. aprillist nimetatud liinidel trammiliiklus Pärnu maantee, Tondi, Vineeri ja Vana-Lõuna tänavate rööbasteede ja elektriliinide rekonstrueerimistöödeks ning avati asendusbussiliin nr 52 Hobujaama – Kalev. 20. novembril taasavati liinil nr 4 trammide liiklus lühendatud marsruudil Vana-Lõuna – Ülemiste. Trammiliin nr 3 oli aasta lõpuni suletud seoses trammiliini rekonstrueerimise ja uue CAF trammi tüübikatsetuste läbiviimisega Vana-Lõuna – Tondi lõigul. Trammiliinide rekonstrueerimistööd viiakse lõpule ja uued trammid võetakse kasutusse 2015. aastal. Tööpäeviti töötas tipptundidel liinidel 356 bussi, 39 trammi ja 65 trolli, kokku 460 ühissõidukit, mis on 17 sõiduki võrra vähem, kui 2013. aastal. Ühistranspordiliinidel alustas 2014. aastal tööd 20 uut bussi, sh 15 normaalbussi ja

51

5 liigendbussi. Lisaks soetati 14 kasutatud bussi. Kasutusest võeti maha 32 amortiseerunud bussi ja 5 trolli ning seoses trammiliinide nr 3 ja 4 rekonstrueerimistöödega 14 trammi. Aastaga tagati liiniläbisõit 30,8 miljonit kilomeetrit ja teenindati 142,4 miljonit sõitjat (2013. aastal 30,9 miljonit kilomeetrit ja 142,7 miljonit sõitjat). Tallinna ühistranspordivõrgu ja reisirongide tihedamaks integreerimiseks, sõitjatele paremate liikumisvõimaluste pakkumiseks ja linna ühissõidukite koormuse optimeerimiseks saavad rahvastikuregistrijärgsed Tallinna elanikud Tallinna linna ja AS-i Eesti Liinirongid (edaspidi Elron) vahel sõlmitud koostöölepingu alusel 28. oktoobrist 2013 Tallinna piires Elroni rongiliinidel tasuta sõita. Kokku tegid tallinlased 2014. aastal ühiskaardiga ennast tuvastades elektrirongides 1 671 834 sõitu, millele lisandusid perioodipiletitega tehtud sõidud. Linn haldab Viru keskuse autobussiterminali ja 183 ühissõidukipeatuse ootekoda. Kokku on Tallinnas 940 ühissõidukipeatust, millest 739 on varustatud ootekodadega, sh 556 eraomanikule kuuluva ootekojaga. 2014. aastal ehitati välja 5 uut ühistranspordipeatust ning 8 ühistranspordipeatust varustati uue ootekojaga. 890 ühissõidukipeatust on varustatud ühissõidukite sõiduplaanidega. 2014. aastal korraldati uus konkurss Tallinn-Aegna-Tallinna liinil vedaja leidmiseks koos laevaga. Konkursi võitis AS Kihnu Veeteed laevaga „Vesta“, mis vahetas välja Tallinna linna omanduses oleva vanema laeva „Juku”. 16. maist 12. oktoobrini 2014 teostati liinil Tallinn-Aegna-Tallinn 249 edasi-tagasireisi ja teenindati 11 367 reisijat (2013. aastal 248 reisi ja 11 022 reisijat). Avalikul tasulisel parkimisalal on parkimise korraldamise eesmärgil kehtestatud Tallinnas kolm parkimistsooni, kokku 6 114 parkimiskohaga. Ööpäevaringselt oli kuni 2014. aastani parkimine tasuline ainult vanalinnas, süda- ja kesklinna territooriumil oli parkimine tasuline tööpäevadel kell 7.00–19.00 ja laupäeval kell 8.00–15.00. Parkimisvõimaluste parandamiseks ja ülekoormuse vähendamiseks korrigeeriti 1. jaanuarist 2014 parkimistsoonide piire, parkimistasu maksumäärasid ning muudeti parkimine südalinna tsoonis tasuliseks ööpäevaringselt. Liikluse sujuvamaks ja ohutumaks muutmiseks paigaldati liikluskorralduses 1 072 ja eemaldati 968 liiklusmärki ning hooldati olemasolevaid, uuendati 31 631 m2 teekattemärgistust ning parendati üldist liikluskorraldust. Jalakäijate ohutuse suurendamiseks rajati Viru ringi lähedusse Mere pst-le jalakäijate valgusfoor. Kesklinna piirkonnas jätkati jalgratta- ja ühissõidukiradade mahamärkimist. Vabaduse pst-l rakendati liikluse rahustamiseks uut rohelise laine süsteemi, mis on taganud piirkiiruse ületamise olulise vähenemise. Linna liikluskoormuse vähendamiseks jätkati projekte „Pargi ja reisi” ning „Koolibuss“. „Pargi ja reisi” parklad on avatud Pirita – Kesklinna, Õismäe – Kesklinna, Narva mnt – Kesklinna ja Pärnu mnt – Kesklinna suundadel. Tallinna linn on rajanud paralleelselt parklatega ka täiendavaid ühistranspordi radu ja prioriteedisüsteeme, mis „Pargi ja reisi” süsteemi kasutamist veelgi soosivad. Parklad on kaetud tiheda ühistranspordi graafikuga ja reisijate ooteaeg on viidud minimaalseks. Projekti „Koolibuss” eesmärgiks on lastevanematele lapse koolitoimetamiseks alternatiivse võimaluse pakkumine. Koolibuss sõidab Viimsi, Vääna-Jõesuu, Tabasalu ja Randvere suunal. Koolibusse kasutas 2013/2014 õppeaastal igapäevaselt keskmiselt 200 õpilast.

Osalemine välisprojektides

„Ühistranspordi prioriteedisüsteemi laiendamine“, mille eesmärk on liiklusskeemi ja tehnoloogilise süsteemi loomine, mis annaks eelisõiguse linnaliikluses ühistranspordile, suurendades sellega ühistranspordi keskmist liikumiskiirust ja tõstes sellega tema atraktiivsust alternatiivina autotranspordile. Projekti raames laiendatakse CIVITAS programmi SMILE projekti raames rakendatud ning ennast õigustanud prioriteedisüsteemi: tänavatel võetakse kasutusele liikluskorraldusmeetmeid, foorides muudetakse fooriprogramme, ühistranspordisõidukitesse installeeritakse neile muu liikluse ees eelise tagavad liikluse kontrollsüsteemid. Projekti kestus on 01.05.2011–30.04.2015.

Linnatranspordi investeerimisprojektid

2014. aastal varustati „Pargi ja reisi” parklad tõkkepuudega ning parklate kasutamine liideti ühistranspordi piletisüsteemiga.

Linnatranspordi olulisemad suunad 2015. aastal

Jätkatakse TLT efektiivsuse suurendamist ning arendatakse ja optimeeritakse ühistranspordi liinivõrku selle vastavusse viimiseks elanike elu- ja äritegevuse vajadustega. Sõidunõudluse rahuldamiseks ning kasutuses olevate ühissõidukite uuendamiseks soetatakse uut veeremit. Jätkatakse projektide „Pargi ja reisi” ja „Koolibuss” arendamist ja propageerimist. Linnatranspordi innovatiivsuse tagamiseks jätkatakse välisrahastusega projekti „Ühistranspordi prioriteedisüsteemi laiendamine” ning toetatakse omafinantseeringu osas TLT-d trammiliinide nr 3 ja 4 taristu rekonstrueerimise välisrahastusega projektis, mis on vajalik uute trammide kasutuselevõtuks.

Alustatakse Viru autobussiterminali põrandate, koridoride, sissepääsude ja tehnovõrkude renoveerimistöödega. Teede ja tänavate kogupikkus Tallinna kohalike sõiduteede olemis oli 963 km. Teede ja tänavate sõidetavuse tagamiseks teostati teerajatiste puhastustöid 9 083 740 m2 suurusel alal (2013. aastal 9 098 297 m2), millele lisandus teemaal asuva haljastuse hooldus 4 618 173 m2 (2013. aastal 4 621 463 m2). 2014. aasta talvekuud olid viimaste aastate keskmisega võrreldes lumevaesed. 2014. aastal vedasid Tallinna Kommunaalameti lepingupartnerid Tallinna tänavatelt ära 8 968 m3

52

lund (2013. aastal 20 264 m3). 2014. aastal jätkati kuival perioodil tänavate pesemist. Tänavaid pesti põhiliselt öötundidel või varahommikuti, et võimalikult vähe segada liiklejaid ja linnaelanikke. Teerajatiste jooksvat remonti tehti 314 750 m2 ulatuses (2013. aastal 303 821 m2), mis moodustas 2,4% teerajatiste pindalast (2013. aastal 2,3%). Põhiline tööliik oli löökaukude remont freesimis- ja asfalteerimismeetodil ning pindamis- ja immutusmeetodil. Täiendavalt rajati koolide ja lasteaedade juurde kokku 12 asfaltkünnist ning tasandati pikirööpad 5 ristmikul. Suurematest töödest teostati freesimis- ja asfalteerimistöid Vabaduse pst-l, Laagna teel, Haabersti ringristmikul, Pirita teel, Mustamäe teel, Vabaõhumuuseumi teel, Kadaka pst-l ja Kalmuse teel. Kõik linnale kuuluvad tänavad on valgustatud. 99,5% tänavavalgustitest on kaasaegsed ja säästlikud. Tänavate, haljastute ja muude avalike alade valgustamiseks oli seisuga 31.12.2014 linna paigaldatud 55 589 valgustit (seisuga 31.12.2013 oli 55 013 valgustit). 2014. aastal lisandus 576 uut valgustit. Tänavate rekonstrueerimise käigus paigaldati tänavavalgustuspargi kaasajastamiseks Ehitajate teele 145 ning Pärnu maanteele 87 LED valgustit. Kokku on 2014. aasta lõpu seisuga Tallinna linna paigaldatud ligi 1000 LED valgustit.

Teede ja tänavate investeerimisprojektid

Suuremad teede kapitaalremondi ja rekonstrueerimise objektid 2014. aastal olid Ehitajate tee (Õismäe tee – Paldiski mnt) ja Kalaranna tänav (Kalasadama tn – Tööstuse tn). Haabersti ristmiku rekonstrueerimise I etapina ehitati Ehitajate tee ümber 2+2 läbiva sõidurajaga teeks. Tööde käigus uuendati tänava maa-alused tehnovõrgud, korrastati tänava sõiduteekate, renoveeriti tänavavalgustus, korrastati haljastus ning paigaldati liikluskorraldusvahendid. Ehitajate tee ja Õismäe tee ristmik ehitati ümber valgusfooridega reguleeritud ristmikuks, mis lubab sooritada pöördeid Ehitajate teele, Õismäe teele ja planeeritavale Maxima kaupluse kinnistule. Ehitustöid kaasfinantseeris MAXIMA Eesti OÜ. Põhja puiestee ja Tööstuse tänava vahel kulgeva killustikkattega „Kultuurikilomeetri“ asemele alustati uue 1,75 km pikkuse läbivalt 1+1 sõidurajaga Kalaranna tänava ehitamist. Tööde käigus rajatakse asfaltkattega nelja meetri laiune kergliiklustee, rekonstrueeritakse Noblessneri laevatehase raudteeviadukt ning sõidutee merepoolsele küljele rajatakse kahe meetri laiune kõnnitee. Kalaranna tn ehitamiseks oli vajalik sundvõõrandada Tööstuse tn 52c asuvad 18 garaažiboksi. Objektil on mitmeid kaasfinantseerijaid, kellest suurima panuse annab Riigi Kinnisvara Aktsiaselts. Tööd jätkuvad 2015. aastal. Suuremad teede kapitaalremondi ja rekonstrueerimise objektid 2014. aastal olid veel Punane tn (J. Smuuli tee – Kuuli tn), Suur-Sõjamäe tn (J. Smuuli tee – linna piir) ja Õismäe tee I etapp. Pärnu mnt (Vabaduse väljak – Tondi tn) ja viadukti taastusremonttööd teostati paralleelselt trammiliinide nr 3 ja 4 taristu rekonstrueerimisega. Teehoiu uuenduslike tehnoloogiate rakendamise raames rajati betoonkattega katselõigud järgmistesse ühistranspordi peatustesse: Sõle tn Nisu peatus, Mustamäe tee Välja peatus ja Narva mnt Uus-Sadama peatus. Lisaks remonditi kvartalisiseseid teid, kõnniteid ja parklaid kogumaksumusega 2,8 miljonit eurot. Jätkati kergliiklusteede rajamist. 2014. aastal rajati eraldiseisva objektina Pärnu mnt Pääsküla silla juurde viiv kergliiklustee pikkusega 703 m ning Ehitajate tee rekonstrueerimistööde käigus rajati uus kergliiklustee pikkusega 877 m. Joonis 15. Tallinna kergliiklusteede kogupikkus (km)

188 201 207

249 254

2010 2011 2012 2013 2014

Jätkus programm „Turvaline ülekäigurada“, mille tulemusena on alates 2005. aastast alates saanud erivalgustuse 452 ülekäigurada, sh 2014. aastal 1 ülekäigurada. 1978. aastast kasutuses olnud ja täielikult amortiseerunud foorjuhtimiskeskuse asendamiseks soetati uus foorjuhtimiskeskus. Tallinna 325 fooriobjektist liideti 145 fooriobjekti uue foorijuhtimiskeskusega. Ülejäänud fooriobjekti ühendamine uue keskusega toimub 2015. aastal. Lisaks vahetati kontrollereid, foorikaableid ning fooripäid Tartu mnt, Pärnu mnt ja Pallasti tn fooridel.

Teede ja tänavate olulisemad suunad 2015. aastal

53

Jätkatakse suure koormusega liiklussõlmede, ristmike ja tänavate rekonstrueerimist ja olemasolevate teede, sildade, viaduktide, tänavate jm infrastruktuuri rajatiste hooldusremonti, korrashoidu ja puhastamist. Jätkatakse vanalinna jalakäijate ala laiendamist ning kvartalisiseste teede ja kõnniteede korrastamist. 2015. aastal on kavandatud teerajatiste puhastustöid 8 797 705 m2 ulatuses, millele lisandub teemaal asuva haljastuse hooldus 3 109 370 m2. Teerajatiste jooksvat remonti on kavandatud teha 181 164 m2 ulatuses, mis moodustab 1,5% teerajatiste pindalast. Alustatakse ettevalmistustöid EL uue rahastusperioodi 2014–2020 projektide rakendamiseks, sh Haabersti ristmiku rekonstrueerimine, Reidi tee ehitus, Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvuskeskkonna arendamine, Rail Balticu terminali lennujaamaga ühendamine ja Gonsiori tänava rekonstrueerimine. Jätkatakse LED tänavavalgustuse paigaldamist rekonstrueeritavatel tänavatel: Suur-Sõjamäe tn, Hiiu tn, Kalaranna tn, Falgi tee, Suurtüki tn, Särjesilma tn, Kessi tn ja Silgu tn piirkond. Samuti on planeeritud teostada kogu vanalinna valgustite valgusallikate vahetamine LED valgusallikate vastu. 2015. aasta lõpuks on Tallinna linna paigaldatud ligi 2 000 LED valgustit. Viiakse lõpule fooride liitmine uue foorijuhtimiskeskusega.

Linnaruum on hooldatud ja heakorrastatud ning toimib keskkonda säästev jäätmekäitlus

Haljastuse rajamisel ja haljasalade hooldamisel rajati lillepeenraid, hooldati lillevaase ja lilletorne. Linnaruumi mitmekesistamiseks töötas 40 purskkaevu. Nõuetekohaselt hooldatud on 22% ning passistatud ja veebipõhisesse haljastuse infosüsteemi on kantud 85% kõigi linna hooldatavate haljasalade pindalast. Arvele on võetud 25% linnapuudest linnaparkides, haljakutel ja tänavatel. Aprilli lõpust oktoobri keskpaigani kaunistasid Tallinna linna 15 püsilillepeenart, 14 suvelillepeenart, 42 lillevaasi ja -kasti ning 1 lillepuu 16 ampliga. 2014. aastal istutati asendusistutuste raames 100 puud ja 3 567 põõsast. Teede (Ehitajate tee, Kotka tn, Kiviriku tn, Varraku tn) rekonstrueerimise käigus ning muude projektide raames istutati 2014. aastal lisaks 628 puud ja 347 põõsast. 264 ha linna omandis olevat metsa koristati olmeprahist, murdunud ja ohtlikest puudest ning jämedast oksarisust, samuti tehti sanitaarraiet Randvere teel, Lükati teel, Järve metsas ja Nõmme linnaosa parkmetsades. Ühtselt hooldatud ja korrastatud linnametsad moodustavad 55% linnametsade pindalast. Kadrioru pargis korraldati ekskursioone, kontserte ja näitusi. Suvehooajal viidi läbi tasuta kontsertide sari nimega „Kesklinna Suvemuusika“. Suvehooaeg lõpetati 18. septembril toimunud traditsioonilise valgusfestivaliga „Valgus kõnnib Kadriorus“. 16. detsembril 2014 esitleti Kadrioru lossis 2013. aastal toimunud pargikonverentsil esitatud ettekannete teesidest koostatud kolmkeelset artiklite kogumikku „Kadriorg 295 – barokne park tänapäeval“. 23. maist 29. augustini 2014 toimus kuues rahvusvaheline aiakunstifestival „Tallinna lillefestival”, millel oli omaloodud iluaedadega 29 osavõtjat, sh 4 osalejat välismaalt, ja üle 450 000 külastaja. Lillefestivali teemad olid „Suhtlusaed“ ja „Võluaed“. Festivalist on kujunenud iga-aastane suurüritus, mis toob Tallinna aiandus- ja lillehuvilisi nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Tallinna randadest olid 2014. aasta suveperioodil külastajatele avatud Pirita, Stroomi, Kakumäe, Harku ja Pikakari supelrannad. Tallinn osales aktiivselt Soome lahe aasta 2014 tähistamisel, mis aitas väärtustada keskkonnahariduslikke ja -teavituslikke tegevusi Soome lahe kaldal. 14. aprillil omistas Taanis resideeriv rahvusvaheline organisatsioon Foundation for Environmental Education (FEE) Tallinna kahele supelrannale, Piritale ja Pikakarile, rahvusvahelise ökomärgise „Sinilipp“. Randadesse on paigaldatud duširuumide ja WC-dega varustatud sanitaarkonteinerid. Suurendatud on prügikastide, teabeviitade jm rannainventari hulka. Jäätmemajanduse põhieesmärgiks on suurendada jäätmete taaskasutust ja luua elanikele paremad võimalused jäätmete eraldi kogumiseks ja nende taaskasutusse andmiseks. Vajalikud teenused, nagu ohtlike ja taaskasutatavate jäätmete kogumine ja käitlemine, korraldatud jäätmevedu ning pakendite ja probleemtoodete kogumine ostetakse sisse või delegeeritakse seaduse alusel eraettevõtlusele. 2014. aastal jätkati korraldatud jäätmeveo rakendamist Põhja-Tallinnas selliselt, et jäätmevedaja ainsaks kliendiks on Tallinna linn, kes omakorda sõlmib lepingud jäätmevaldajatega. Jäätmeveoteenuse paremaks korraldamiseks on loodud eraldi linnaasutus Tallinna Jäätmekeskus. Jäätmekeskus paigaldas linnaruumi 22 riidekonteinerit, millega 2014. aastal koguti ca 200 tonni riideid. Riidekonteinerite tühjendamise eest vastutab Osaühing HUMANA SORTEERIMISKEKSKUS. Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks elanikkonnalt töötas Tallinnas 6 jäätmejaama. Pääsküla prügila sulgemisjärgse keskkonnaohutuse tagamiseks ning järelhoolduse ja seire korraldamiseks kulus 2014. aastal 100 tuhat eurot (2013. aastal 118 tuhat eurot). Prügila sulgemisjärgne keskkonnaseire näitab keskkonna-seisundi, eriti aga Pääsküla jõe veekvaliteedi paranemist. Tallinna kalmistute põhitegevuseks on kalmistute haldamine ja kalmistuteenuste müük. Vastavalt Tallinna Linnavolikogus 20. detsembril 2012 kinnitatud Tallinna kalmistute kasutamise eeskirja muudatusele jäävad hauaplatsid senise kasutaja (st isiku, kelle nimele on kalmistute registris vormistatud matmiskoha kasutamise õigus) kasutusse vähemalt 1. jaanuarini 2022. Seega pikendati uute kasutuslepingute sõlmimiskohustuse tähtaega seniselt 3 aastalt 10 aastani. 2014. aastal sõlmiti 6 264 lepingut (2013. aastal 9 976 lepingut). Ajavahemikul 01.01.2011–31.12.2014 on sõlmitud 61 322 lepingut, mis on nelja aasta peale kokku ca 85–90% kogu eeldatavalt sõlmitavate lepingute arvust. Hinnanguliselt ca 54 000 hauaplatsi kohta kasutuslepinguid ei sõlmitagi, kuna need on olnud aastaid kasutajata, kuigi ligi

54

pooli nendest hooldavad kas naaberhaudade kasutajad või tuttavad. 2014. aastal toimus 4066 matust (2013. aastal 4 156 matust). Kuigi 2013. aastal matuste arv eelmise aastaga võrreldes kasvas, on pikaajaline trend endiselt matuste arvu vähenemise suunas. Loomakaitse on korraldatud nii hulkuvate loomade püüdmise kui koduloomade kiibistamise kaudu. 2014. aastal püüti kokku 2 557 hulkuvat looma (2013. aastal 2 740 looma), kellest 396 looma tagastati omanikele ja uue omaniku leidis 452 looma (2013. aastal vastavalt 451 ja 527 looma). Valmistudes 2015. aastast kehtima hakkava kasside registreerimise ja mikrokiibiga märgistamise kohustuse täitmiseks kanti 2014. aastal soodushinnaga kiibistamise aktsioonide käigus registrisse 4 509 kassi (2013. aastal 2 363 kassi). Seisuga 31. detsember 2014 oli Tallinna lemmikloomaregistris arvel 27 801 koera ja 10 599 kassi. Eesmärgiga parandada linna üldist heakorda hooldati lastemänguväljakuid ja koerte jalutusväljakuid. Alates 2006. aastast on Harju tänava haljasalal talvehooajal avatud teisaldatav liuväli. 2014. aastal oli liuväli avatud 1. jaanuarist 31. märtsini ning 1.–31. detsembrini. Aasta jooksul külastas liuvälja 36 881 inimest, kellest 8 329 olid kooliõpilased (2013. aastal vastavalt 30 021 inimest ja 6 166 õpilast). Projekti „Hoovid korda” raames eraldati toetusena korteriühistutele 395 tuhat eurot, millega rahuldati 52 korteriühistu taotlust hoovide korrastamiseks, s.o ühele ühistule keskmiselt 7 600 eurot (2013. aastal vastavalt 395 tuhat eurot, 59 ühistut ja 6 700 eurot). Põhiliseks ühistute territooriumil teostatud korrastustööks oli jätkuvalt parklate laiendamine ja hooviteede remont. Viimase üheksa aastaga on projekti raames heakorrastatud kokku üle 950 hoovi kogumaksumusega 7 miljonit eurot. Projekti „Fassaadid korda“ eesmärk on linna üldilme parandamine ja korterelamute energiasäästlikumaks muutmine. Linna poolt antava toetuse arvelt kaetakse korteriühistute poolt elamute fassaadide renoveerimise laenu taotlemiseks vajalik omafinantseering. 2014. aastal eraldati toetusena korteriühistutele 366 tuhat eurot, millega rahuldati 25 korteriühistu taotlus (2013. aastal 395 tuhat eurot ja 25 korteriühistu taotlus). Lisaks Komandandi aias asuvale aastaringselt avatud avalikule tasulisele käimlale olid üle linna 1. maist 30. septembrini 2014 paigaldatud 36 ajutist tasuta välikäimlat, sh vanalinna 6 käimlat ja Kadrioru parki 8 käimlat. Ülejäänud käimlad paigaldati botaanikaaeda, Piritale „Pargi ja Reisi“ parklasse, Russalka parkla juurde, Lauluväljaku parklasse ning Koorti, Kivila, Kalamaja ja Koidu tn pargi lastemänguväljakutele.

Osalemine välisprojektides

„Baltic Flows – Sademevee jälgimine ja juhtimine Läänemere piirkonna valgaladel“ toetab sademevee jälgimisel ja juhtimisel teaduspõhiste arengusuundade edendamist projektis osalevates riikides, mille tulemusena saab Läänemere piirkond pakkuda vastavat oskusteavet ka piirkonnast väljapoole, soodustades seega ettevõtluse arengut ning investeeringuid Läänemere piirkonda. Projekti tegevused põhinevad viie projektis osaleva riigi vahelisel vastastikulisel koostööl, kus vahendatakse iga osaleva riigi häid kogemusi ja oskusteavet sademevee valdkonnas eesmärgiga neid võimalusel rakendada projektis osalevates teistes riikides. Projekti kestus on 01.09.2013–01.09.2016.

Heakorra investeerimisprojektid

Koostöös Kuningliku Taani Saatkonnaga ja Taani fondide toel viidi lõpule Taani kuninga aia rekonstrueerimine. Alustati Politseiaia pargi rekonstrueerimisega, mille käigus toimub purskkaevude seadmete uuendamine, mänguväljakute korrastamine, likvideeritava püramiidpurskkaevu ümbruse maa-ala korrastamine, puude hooldus ning uue pargiinventari paigaldamine. Koostöös Sihtasutusega Keskkonnainvesteeringute Keskus viidi läbi projekt „Kaitsealustele nahkhiirtele Kadrioru pargi tiikide ümbruses soodsate elunemistingimuste loomine. I etapp.“, mille tulemusena rajati Kadrioru pargi Jaapani aeda nahkhiirte vajadusi arvestav valgustus. 2014. aastal oli oluliseks tegevuseks lastemänguväljakute ohutuse ja heakorra parandamine. Mustamäel rekonstrueeriti kaks mänguväljakut aadressidel A. H. Tammsaare tee 139a ja A. H. Tammsaare tee 68/ Sõpruse pst 177 (Parditiigi park). Lasnamäe linnaosas paigaldati kaks uut mängulinnakut aadressidel Kihnu 16/18 ja Võru 4, Haabersti linnaosas üks mängulinnak Õismäe tee 1, 3 ja 9 hoovis ning Nõmme linnaosas Pihlaka 14 asuvale mänguväljakule. Lisaks osteti Skoone bastioni parkuuriväljakule uusi varuosasid ja tehti väljakul korrastustöid. Mustamäele Kadaka parki rajati koerte jalutusväljak kogupindalaga 1 895 m², mis teenindab peamiselt Kadaka ja Mustamäe asumite elanikke. Lasnamäele Pae parki rajati Tallinna suurim koerte jalutusväljak kogupindalaga 2 663 m² peamiselt Sikupilli, Pae ja Uuslinna asumite elanike teenindamiseks. Liiva kalmistu olmehoonele ehitati trepikoda ning renoveeriti Metsakalmistu abihoone katus. Alvari tn 37 munitsipaalelamu ümber ehitati 2014. aastal piirdeaed ning 2015. aasta kevadel toimub kinnistu haljastamine.

Heakorra olulisemad suunad 2015. aastal

Jätkatakse parkide, haljasalade ja metsade ning lastemänguväljakute heakorrastamist. Kavas on Tammsaare pargi rekonstrueerimise projekti koostamine, Paasiku 3 peremänguväljaku rajamine ja amortiseerunud mänguväljakute rekonstrueerimine ning uue linnamööbli paigaldamine. Viiakse lõpule Politseiaia pargi rekonstrueerimine.

55

Jätkatakse rahvusvahelise aiakunstifestivali „Tallinna lillefestival“ korraldamist, millest on kujunenud iga-aastane traditsiooniline suurüritus. Eesmärgiga pakkuda linnaelanikele kvaliteetsemat jäätmeveo teenust laiendatakse Tallinna Jäätmekeskuse poolt pakutavaid teenuseid, eelkõige ohtlike ja suuremõõtmeliste jäätmete üleandmiseks tekkekohal. Riiete ja tekstiili ringlussevõtu ja korduskasutuse suurendamiseks paigaldatakse Tallinna linnaruumi lisaks olemasolevale 22 riidekonteinerile 10 uut konteinerit. Jätkatakse ettevalmistustöid kalmistute uute matmisalade kasutuselevõtuks. Viiakse lõpule Liiva kalmistu isetekkelise karjäär-prügimäe likvideerimistööd. Aegna saarel korrastatakse veevarustuse rajatisi, mis on muuhulgas vajalikud ka saare tulekustutusveega varustamiseks.

Sihipärane linna eluasemepoliitika ja abivajajatele munitsipaalelamufondist eluaseme tagamine

Elamumajanduse eesmärgiks aidata lahendada eluasemega seotud küsimusi vähekindlustatud isikutel, kes ise ei suuda endale eluruumi tagada. Elamumajandusvaldkonna tegevusteks on linnale kuuluvate eluruumide majandamine, korteriühistutele ja sundüürnikele linna toetuste andmise korraldamine ning linna omandis olevate kinnistute ja ehitiste kasutamise, käsutamise ja valdamise korraldamine. Tallinna linna omandis on 31.12.2014 seisuga 3 393 eluruumi. Lisaks on era- ja avaliku sektori koostööprojektidega üürile andmiseks rendile võetud 1 895 eluruumi. Munitsipaal- ja sotsiaaleluruumi taotlejana arvele võetud isikute ning üürile antud eluruumide andmed on esitatud järgnevates tabelites (Tabel 27 ja Tabel 28). Tabel 27. Eluruumi taotlejate arv Tallinnas 2012–2014 aasta lõpu seisuga

2012 2013 2014

Munitsipaaleluruumi taotlejana arvele võetud isikute arv 1 259 1 336 1 383 47 3,5%Sotsiaaleluruumi taotlejana arvele võetud isikute arv 419 456 504 48 10,5%Tallinnas eluruumi taotlejana arvele võetud isikute koguarv 1 678 1 792 1 887 95 5,3%Taotlejate üldarvu muutus eelmise perioodiga võrreldes 63 114 95 -19 -16,7%

Muutus

2013/2014

Tabel 28. Üürile antud eluruumide arv Tallinnas 2012–2014

2012 2013 2014

Üürile antud eluruumide arv 322 219 262 43 19,6%sh sotsiaaleluruumid 91 76 105 29 38,2%

Muutus

2013/2014

Tallinna linn jätkas 2014. aastal elamumajandusega seotud mittetulundustegevuse toetamist ning korteriühistute toetamist koolituskulude ja energiamärgise väljastamise kulude katmiseks. Jätkati 2013. aastal uue toetuse liigina alustatud projekti „Roheline õu“ raames hoove korrastavate korteriühistute toetamist. Jätkuvalt töötas linnavalitsuse infosaalis korteriühistute infopunkt, kus andsid nõu Eesti Korteriühistute Liidu juristid. Linna asutuste majandamisel olevaid äripindasid oli 818 üüri- või kasutuslepingu alusel välja üüritud 224 803 m2. Linnamajanduse valdkonnas tegutsevad linna saunad. 30. augustil 2013 avati Nõmmel Valdeku tn 13 sauna- ja spordihoone koos rulapargi ja õuesõppe paviljoniga. Hoone esimesel korrusel on 60 kohaline avalik saun. Nõmme elanike jaoks oli sauna ehitamine olulise tähtsusega, kuna 7% majapidamistest ei ole liitunud ühiskanalisatsiooniga. 12. oktoobril 2013 taasavati renoveeritud Raua tn saun. Linnasaun rajati Raua tänavale juba 1936. aastal. Sauna haldamiseks loodud linna asutuse Raua Saun eesmärk on saunateenust ja pesemisvõimalust pakkuda sotsiaalselt ja vanuseliselt võimalikult laiale kasutajate ringile ning lisaks pakutakse erinevaid tugiteenuseid – pesumaja, keemiline puhastus ja juuksur. Sauna hoone esimesel korrusel asub 2 üld- ja 6 tunnisauna ning 2 duširuumi. 2014. aastal valmis elukoha puudumise tõttu abi vajavatele isikutele eraldi sissepääsuga sotsiaalnurk, mis pakub pesemise ja riideabi saamise võimalust.

56

Tabel 29. Saunateenuse kasutamine 2012–2014

Teenuse liik 2012 2013 2014

Külastajate arv, sh 10 292 31 548 64 426 32 878 104,2%Valdeku Saun 7 146 21 124 13 978 195,6%Raua Saun 8 950 28 554 19 604 219,0%Tuulemaa tn 6 linnasaun 10 292 15 452 14 748 -704 -4,6%

Muutus

2013/2014

Linnasaunad on linnaelanike poolt hästi vastu võetud. Saunade vajalikkust ja nõudlust saunateenuste järele tõendab tõsiasi, et Raua tn sauna remondi ajal 2013. aastal suurenes märgatavalt Tuulemaa tn 6 sotsiaalmajutusüksuse hoones asuva linnasauna külastatavus. Linnavaraamet tegeleb jätkuvalt ka omandireformi küsimustega. Omandireformi läbiviimise tulemusena oli seisuga 31.12.2014 Tallinnas registreeritud 34 795 katastriüksust pindalaga 13 038 ha, mis moodustas 82,4% linna haldusterritooriumist (seisuga 31.12.2013 oli vastavalt 34 344 katastriüksust, 12 821 ha ja 81%), sh eramaa 36,7%, munitsipaalmaa 31,1% ja riigi omandis olev maa 14,6% (2013. aastal vastavalt 35,9%, 30,6% ja 14,5%). Linna pindalast 17,6% on jätkuvalt katastrisse kandmata (2013. aastal 19%)

Joonis 16. Tallinna haldusterritooriumi jagunemine maa omandivormi järgi

Eramaa36,7%

Munitsi-paalmaa31,1%

Riigi omandis olev maa

14,6%

Registree-rimata maa

17,6%

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste alusel viidi 2014. aastal menetlus lõpule ja suleti kokku 36 vara tagastamise ja kompenseerimise toimikut (2013. aastal 29 toimikut). Lõpetamata on veel 54 vara tagastamise ja kompenseerimise avalduse menetlemine. Maa munitsipaliseerimise taotlusi esitati 2014. aastal 222 maatükile (2013. aastal 178 tk). 2014. aastal andis riik munitsipaalomandisse 167 ha maad (2013. aastal 175 ha), sh Koskla tn 5c paikneva 5 garaažiboksi alune maa, Ristiku tn 78 elamumaa pindalaga 909 m², kuhu on võimalik ehitada ca 30-kohaline sotsiaalmajutusüksus, ning Rahvakooli tee 28 elamumaa pindalaga 860 m². 2014. aastal viidi lõpule 33 maa ostueesõigusega erastamise avalduse ja plaanimaterjali alusel koostatud 11 katastriüksuse moodustamise toimiku menetlemine (2013. aastal vastavalt 17 avaldust ja 3 toimikut). Menetluses on veel 85 maa ostueesõigusega erastamise toimikut ja 14 korteriomandi seadmise toimikut ning 442 nn maaribade erastamise taotluse toimikut. Maamaksu alusandmete loomiseks peeti maamaksu registrit ja linnamaa registrit ning osaleti maaregistri pidamisel. Seisuga 01.01.2015 oli Tallinnas registreeritud 301 327 maakasutust, millest 27 806 lisandus või muudeti 2014. aasta jooksul. Vastavalt maamaksuseadusele on maamaksust vabastatud maa omanik või maamaksuseaduse §-s 10 sätestatud maakasutaja tema kasutuses olevalt elamumaalt kuni 1 500 m² ulatuses, kui sellel maal asuvas elamus oli rahvastikuregistri andmetel taotleja elukoht. 2014. aastal vabastati Tallinnas maamaksust ca 153 000 koduomanikku summas 9,8 miljonit eurot (2013. aastal ca 151 000 koduomanikku summas 9,7 miljonit eurot). 2014. aastal sai maamaksuvabastust 721 represseeritut või nendega võrdsustatud isikut summas 148 075 eurot (2013. aastal 769 isikut summas 157 492 eurot). Tallinna linna poolt esitatud maksumäära ja maakasutuse andmete alusel väljastas Maksu- ja Tolliamet maamaksuteateid kogusummas 28 miljonit eurot, millest tasuti 100%.

57

Linnamajanduse investeerimisprojektid

2014. aastal alustati Akadeemia tee 48 elamu rekonstrueerimise ning ümberehitamisega arstide ja õdede majaks. Jätkusid Tallinna kinnisvararegistri tarkvara arendustööd, mis viiakse lõpule 2015. aastal. Tallinna linna munitsipaalsaunade programmi raames alustati Lasnamäele Pae tn 19 kinnistule sauna ehitamist. Tallinna turgude arendamisel olid 2014. aasta suuremad investeerimisobjektid Lasnamäe turu esimeses majas munitsipaalkaupluse Linnapood ehitus ja teises majas bürooruumide ehitus ning kaugkütte trassi ehitus bürooruumide tarbeks. Samuti jätkati Lilleturu rekonstrueerimist – teostati elektripaigalduse II etapp ja anti käiku vee- ja kanalisatsioonitrassid.

Linnamajanduse olulisemad suunad 2015. aastal

Jätkatakse linna territooriumil avalikult kasutatava maa, linnale kuuluvate ehitiste kruntide ning linna ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maa munitsipaliseerimisega. Valmivad Akadeemia tee 48 elamu rekonstrueerimistööd. Hoones on kokku 97 üürikorterit: 24 kööktuba ning eraldi köögiga 60 ühetoalist ja 13 kahetoalist korterit. Hoone on kavandatud kasutusse anda Tallinna haiglate arstide ja meditsiiniõdede majutamiseks. Tallinna II elamuehitusprogrammi raames alustatakse Uuslinna tn 3a elamu projekteerimisega. Valmib 60-kohaline Lasnamäe Saun. Võetakse kasutusele Pirita Linnaosa Valitsuse uus haldushoone.

Tehnilise infrastruktuuri teenused on kvaliteetsed, linnaelanikele kättesaadavad ja vastavad ohutus- ja keskkonnakaitsenõuetele

Kõik Tallinna majapidamised saavad oma joogi- ja tarbevee ühisveevärgist. 2014. aastal viidi lõpule Tallinna linna varemasustatud aladel aastatel 2008–2011 võrkude laiendamise kava raames ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistuomanike eest liitumistasude hüvitamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arenduskomponendi kaudu. Tallinna linna haldusterritooriumil asuvatest kinnistutest on ühiskanalisatsiooniga katmata veel ligikaudu 0,1%. Nende puhul on tegemist põhiliselt äärelinna piirkonnas asuvate kinnistutega, mille ühiskanalisatsiooniga ühendamine on keskmisest kordades kulukam. EL „Asulareovee direktiivi” (91/271/EEC) ja veeseaduse kohaselt on lubatud ka individuaalsete või muude asjakohaste süsteemide kasutamine, mis tagavad keskkonnale sama kaitstuse taseme, kui kogumissüsteemi rajamine on põhjendamatu, kuna see oleks liiga kulukas. Rajati Maarjamäe sademeveekanalisatsiooni I etapp (Saare, Lepa, Lepa põigu ja Künnapuu tänavatele). Samuti koostati Mustjõe oja settebasseini eskiisprojekt. 2014. aastal ehitati Tallinnas sademeveekanalisatsiooni rajatisi kokku 660 m (2013. aastal veerajatisi 81 m ja kanalisatsioonirajatisi 162 m). Sademeveekanalisatsiooniga (sh drenaaži ja ühisvoolse kanalisatsiooniga) on kaetud 77% linna tänavate pikkusest. Jätkati sademevee puhastuse kulude ning tulekustutusvee tasude ja tuletõrjehüdrantide hoolduskulude tasumist vee-ettevõtjatele, Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve Sihtasutuse toetamist ning Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava uuendamist. Tallinna linn on ühinenud Euroopa Komisjoni algatusega „Linnapeade Pakt“, mille eesmärkide täitmise toetamiseks loodi 1. jaanuarist 2013 linnaasutusena Tallinna Energiaagentuur, mille tegevusvaldkonnaks on säästva energiamajanduse planeerimine ja arendamine. Tallinna Energiaagentuuri eestvedamisel korraldati 14.–15. novembril energiapäev, mille esimesel päeval toimus Projekteerijate majas hoonete tervikrekonstrueerimise teemaline seminar, millel esinesid Tallinna Tehnikaülikooli teadlased, ning teisel päeval Mustamäel Mustika Keskuses kogupereüritus.

Tehnovõrkude olulisemad suunad 2015. aastal

Jätkatakse sademevee kanalisatsiooni rajamist, mille raames on planeeritud teostada Mustjõe oja kaldakindlustuste rajamine. Jätkatakse sademevee puhastuse kulude ning tulekustutusvee tasude ja tuletõrjehüdrantide hoolduskulude tasumist vee-ettevõtjatele, Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve Sihtasutuse toetamist ning Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava uuendamist.

Looduskeskkonna hea seisund ning säästlik loodusressursside kasutus

Keskkonnakaitse valdkonna põhitegevusteks 2014. aastal olid uuringud, seired ja teavitustöö. Korraldati linnaelanikele suunatud traditsioonilisi üritusi. Kevadel korraldatud ülelinnalise heakorrakuu tunnuslause oli „Lööme linna läikima!”, mille eesmärgiks oli tavapäraste heakorratööde abil puhastada linn talve jooksul kogunenud prügist. Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus kaasrahastamisel jätkati projekti „Säästva tarbimise ja jäätmeinfolava esitlused Harjumaal“, mille raames Prügihunt külastas Harjumaa lasteaedasid ja koole, et läbi viia haridusprogrammi, kus läbi

58

mängude ja vestluste õpetati lastele jäätmete sorteerimist ning keskkonnasõbralikku käitumist. Tallinna linn korraldas septembris kampaania „Keskkonnasõbraliku liikumise kuu”, mille raames osales Tallinn ka Euroopa liikuvusnädala kampaanias, mille teema oli sel aastal „Meie tänavad, meie valik”. Keskkonnasõbraliku liikumise kuu avati ametlikult 6. septembril Uue-Maailma Tänavafestivalil. Keskkonnasõbraliku liikumise kuu tippsündmuseks kujunes 21. septembril toimunud autovaba päeva kogupereüritus Mustamäel Männipargis. Tallinn on autovaba päeva korraldanud juba 2001. aastast alates ning autovaba nädalat 2006. aastast alates. Jätkati väljakujunenud keskkonnahariduslikke tegevusi Aegna ja Tallinna Botaanikaaia loodusmajades. 2014. aastal piirati Aegna loodusmaja külastust 2 200 loodushuvilisega (2013. aastal 2 922 loodushuvilist), kuna seni töötas maja ülekoormusega. Tallinna Botaanikaaia loodusmajas osales õppekavakohases loodusõppes 711 õpilast (2013. aastal 617 õpilast). Õues-õppe raames jätkusid Tallinna üldhariduskoolide linnulauluhommikud. Aprillis-mais said linnutarkust 617 õpilast. Kokku on Tallinna linnulauluhommikutel 8 aasta jooksul osalenud 5 316 õpilast. Välisõhu kaitse valdkonnas viidi läbi müra mõõtmised mürarikastes piirkondades ning paigaldati Sõpruse puiesteele Lepistiku pargi piirkonda müramoodul, mis edastab mõõtmise tulemused Tallinna Keskkonnaametile ning ühtlasi kuvab tulemusi mõõtmiskohas. Pidevalt teostatakse ka välisõhukvaliteedi seiret. Jätkati Tallinna radooniohu kaardi koostamist ning üld-, teema- ja detailplaneeringute keskkonnamõjude strateegilist hindamist, samuti veeressursi kaitseks vajalike uuringute ja seirete läbiviimist, mis on aluseks planeeringute ja arengukavade koostamisel. Jätkati Tallinna lahe, Harku järve ja sademevee väljalaskude seiret ning tehnovõrkude ja puurkaevude andmebaasi korrastamist. Looduskaitse valdkonnas jätkusid SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel kaks projekti: karuputke kolooniate hävitamine ning Paljassaare hoiuala roostiku ja võsa lõikus. 2013. aasta lõpus võeti kohaliku kaitse alla Pääsküla raba pindalaga 270 ha ning 2014. aastal valmis kaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2015–2024. Tegemist on Tallinna esimese kohalikul tasandil kaitse alla võetud alaga.

Osalemine välisprojektides

„Võrdlusuuringud linnade veekaitses – CITYWATER“, mille eesmärk on veekaitse põhimõtete täpsustamine, tõstmaks veekaitsealast teadlikkust Läänemere piirkonna omavalitsustes ning tagamaks rannikuvee seisundi järjepideva parandamise. Projekti laiem eesmärk on Läänemere äärsete linnade kogemuste vahetamine sademevee käitlemise vallas ning linnadevahelise koostöö edendamine. Projekt on olemuslikult seotud 2012. aasta aprillis lõppenud INTERREG IVA välisprojektiga „Läänemere väljakutse – linnad tervema mere nimel“ ja jätkab vabatahtliku veekaitse edendamist Läänemere piirkonnas. Projekti kestus on 01.10.2012–30.09.2015. „Regionaalne panus Euroopa taaskasutuskogukonda – R4R“, mille eesmärgiks on leida teid jäätmete tekke vähendamiseks ning aidata kaasa ja arendada omavalitsuste võimekust jäätmete taaskasutamisel, et täita Euroopa Liidu poolt Jäätmedirektiivis kehtestatud jäätmete taaskasutamise eesmärke. Projekti raames analüüsitakse, kuidas kohalikud omavalitsused neile seatud eesmärke täitma hakkavad ja milliste indikaatoritega kohustuse täitmise tagamist hakatakse kontrollima/võrdlema. Projekti kestus oli 01.01.2012–31.12.2014. „Euroopa Roheline Pealinn – edulugu ja kogemuste vahetamine“. Tallinna linn on seadnud eesmärgiks saada 2018. aastal Euroopa roheliseks pealinnaks. Selle tiitli on saanud kaks Põhjamaade pealinna: Stockholm 2010. aastal ja Kopenhaagen 2014. aastal. Projekti raames eraldati toetust Tallinna linna ametnike lühiajalistele õppevisiitidele, mille eesmärgiks oli kogemuste ja teadmiste vahetamine ning tõhusate töömeetodite arendamine. Projekti kestus oli 01.02.2014–31.05.2014.

Keskkonnakaitse olulisemad suunad 2015. aastal

Jätkatakse Tallinnale Euroopa 2018. aasta Rohelise pealinna tiitli taotlemise ettevalmistustöödega. Jätkatakse keskkonnaseiretega ja pööratakse suuremat tähelepanu keskkonnajärelevalvele. Jätkatakse radooniohu kaardi koostamist. Jätkatakse linna territooriumil asuvate loodusobjektide hoolde ja kaitse korraldamisega, sh Pääsküla raba kaitsekorralduslikke tegevusi, Paljassaare kaitsekorraldus- ja hooldustöid ning karuputke tõrjet. Jätkatakse teavituskampaaniate läbiviimist ja keskkonnahariduslike projektide toetamist, sh loodusõppe korraldamist Aegna saare ja Talllinna Botaanikaaia loodusmajas ning kevadise õuesõppe läbiviimise toetamist.

Demokraatlikult ja sihipäraselt kohalikku omavalitsust teostavad tallinlased – teadmistepõhise

juhtimise ning hea teeninduskultuuriga ja tulemuslikult töötavate linnaasutustega Tallinn

Järgnevalt esitatakse ülevaade peaeesmärgi „Demokraatlikult ja sihipäraselt kohalikku omavalitsust teostavad tallinlased – teadmistepõhise juhtimise ning hea teeninduskultuuriga ja tulemuslikult töötavate linnaasutustega Tallinn“ täitmisest alleesmärkide lõikes.

59

Terviklik ja kooskõlaline arengudokumentide süsteem

2014. aastal keskenduti arengudokumentide süsteemi parendamisele, milleks koostati Tallinna linna arengudokumentide süsteemi analüüs, mis loob selge raamistiku edasistele tegevustele vastavas valdkonnas. Esimesest jaanuarist 2014 hakkas kehtima uus linna arengukava, mis määrab linna arenguperspektiivid järgmiseks seitsmeks aastaks ja on ajalises vastavuses Euroopa Liidu uue programmperioodiga. Linna investeeringute paremaks planeerimiseks on kavasse lisatud valdkondlikud välisrahastuse kaasabil finantseeritavad projektid. Kava kvaliteedist annab tunnistust täielikult uuendatud tegevuskava ja üle saja uuendatud kava elluviimise seire mõõdiku. Valmistati ette ja uuendati mitmed linna arengudokumendid. Territoriaalsetest arengudokumentidest valmis Vanalinna arengukava aastateks 2014–2021 ja koostati Lasnamäe ning Mustamäe arengukava tööversioon. Samuti alustati Sotsiaalhoolekande arengukava uue tegevuskava koostamist aastateks 2016–2020. Välja töötati Tallinna linna infotehnoloogia strateegia aastateks 2015–2018. Aktiivselt osaleti Tallinna linna seisukohtade esitamisel Tallinna linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegiasse ning Harju maakonna arengustrateegia 2025 uuendamise protsessis.

Linna maakasutus on säästlik, toetab linna arengut ning võtab tasakaalustatult arvesse avalikke ja erahuvisid

Geodeesia ja kartograafia ning geoinformaatika alal on traditsiooniliselt põhilisteks tegevusteks kinnistu/krundi piiridega seotud toimingud, maaregistri pidamine, geodeetilised tööd, kartograafilised tööd, aadressikorraldus ja geoinfosüsteemide arendus. Lõviosa 2014. aasta geodeetilistest ja kartograafilistest töödest moodustasid Tallinna linna geodeetiliste võrkude tööd, mis on aluseks kõikidele mõõdistustöödele Tallinna linnas. 2014. aastal viidi lõpule võrkude rekonstrueerimistööd Nõmme, Mustamäe ja Õismäe piirkonnas. Geoinfosüsteemide alal oli peamiseks tegevuseks Tallinna ruumiandmete registri geoandmebaasi 1:2000 täpsusega aluskaardi Kristiine linnaosa ning Nõmme 3 asumi andmete uuendamine. Aasta olulisemaks sihiks oli erinevatel aegadel linnas läbi viidud mõõdistustööde koondamine ja ühtse, kogu linna katva koondplaani mõõtkavas 1:500 koostamine Nõmme linnaosa ning Kesklinnas plaaniga seni katmata asumite osas. Valmis ka uus Tallinna seinakaart mõõtkavas 1:10 000 ning riigi toetusel alustati suuremahulist tööd riiklikes registrites aadressiandmete korrastamiseks. 2014. aastal määrati Tallinnas 18 uut tänavanime (2013. aastal 23 tänavanime). Näiteks sai linn juurde Krüüsli, Haki, Mänsaku, Taevastiiva, Mäeküla, Kivipere, Lahepea, Lammi, Soodi, Pagi, Mustasõstra, Leiva ja Vile tänava. Lisaks määrati ametlik nimi ühele Põhja-Tallinna väljakule – Adam Johann von Krusensterni väljak – ja ühele Kesklinna tunnelile – Ülemiste tunnel. Katastriüksuste jagamise, liitmise, ümberkruntimise ja piirimuutmiste tulemusel määrati või muudeti 2014. aastal 1373 üksuse aadressi (2013. aastal 1 257 aadressi). Detailplaneeringutest jätkati 2014. aastal varem alustatud ruumilise arengu plaanide elluviimist, eelkõige mereäärsete alade taaskasutusele võtmist koos neile uute funktsioonide andmisega ning avaliku ruumi kvaliteedi olulist parandamist. Lisandunud on kesklinna tihendamine, mis aitab efektiivsemalt kasutada Tallinna ruumilist ressurssi, pakkuda alternatiivset kvaliteetset elukeskkonda ning piirata valglinnastumist. 2011. aastal võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse uue administratiivhoone, Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneering, mis on kavas kehtestada 2015. aastal ja mille eesmärgiks on kujundada Linnahalli ning Kultuurikatla piirkonnast pealinna uus haldus- ja kultuurikeskus, mis oleks tihedalt seotud tulevase Tallinna rannapromenaadi keskse lõigu (Vanasadam – Peetri sadam) ning mereäärse tegevusega. Samuti jätkati Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu menetlemist ning koostööd erasektoriga, eesmärgiga avada kogu piirkond alates Kalasadamast kuni Noblessneri kvartalini ning rajada juurdepääsuteena Kalaranna tänav. Detailplaneeringutega on antud ehitusõigus ja määratud kindlaks asukohad vähemalt järgneva 5 aasta ehitusnõudluse, sh elamuehitusnõudluse rahuldamiseks. 2014. aastal kehtestatud detailplaneeringutest oli olulisim Raku kvartali detailplaneering endise Raku karusloomakasvatuse alal, millega säilitatakse olemasolevad elamud ning antakse võimalus äri- ja tootmislinnaku rajamiseks. Algatatud detailplaneeringutest on linnaelanikele kõige huvipakkuvam Akadeemia tee 30 detailplaneering, mille eesmärk on näha ette ehitusõigus Mustamäele ujula- ja spordi- ning saunakompleksi rajamiseks.

60

Tabel 30. Detailplaneeringutega (DP) seotud olulisemad näitajad Tallinnas

2012 2013 2014

DP algatamise taotlusi laekunud 131 165 162 -3 -1,8%DP algatatud 81 120 144 24 20,0%DP vastu võetud 70 71 48 -23 -32,4%DP kehtestatud 73 85 61 -24 -28,2%DP (osaliselt) kehtetuks tunnistatud 12 11 10 -1 -9,1%

Muutus

2013/2014

2014. aastal oli menetluses seitse üld- ja teemaplaneeringut. 2011. aastal võeti vastu Haabersti üldplaneering ja Lasnamäe tööstusalade üldplaneering, mis kehtestatakse 2015. aastal. Jätkub Kristiine üldplaneeringu, Nõmme üldplaneeringu ja Põhja-Tallinna üldplaneeringu ning teemaplaneeringute „Nõmme–Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“ ja „Pirita jõeoru maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“ menetlemine. Üldplaneeringutega on reserveeritud maavaru ja asukohad järgneva 10–15 aasta eluasemete, ettevõtluse, magistraaltänavavõrgu ja puhkealade arendamiseks. Oluliseks tegevuseks linnas on ka ehitusjärelevalve teostamine ja ehitiste vastuvõtu korraldamine. 2014. aastal väljastati Tallinnas 2 245 ehitusluba (2013. aastal 2 230) ja 1 269 kasutusluba (2013. aastal 1 445). 2014. aastal Harjumaal ehitus- ja kasutusloa saanud elamute pinnast moodustasid vastavalt 78,5% ja 84,3% Tallinna elamud. Ehitusseaduse rikkumise avastamise tulemusena algatati 253 vääreomenetlust. Ettekirjutusi koostati 69 korral ning väärteo otsuseid 178 korral (2013. aastal vastavalt 84 ja 291). Tõhusa järelevalve tulemusena on Tallinna linnapildist kadunud paljud linnakeskkonda risustanud ohtlikud varemed.

Osalemine välisprojektides

Osaleti projektis „Läänemere regiooni transpordi ja planeerimise mitmetasandiline juhtimine (BSR TransGovernance)“, mille eesmärk on luua ühine visioon Läänemere regiooni sobivamatest transpordisüsteemidest, mis tagaksid ühisregiooni tasakaalustatud ja majanduslikult konkurentsivõimelise arengu. 2010. aastal algatati programmi INTERREG IVA välisprojekt „Helsingi ja Tallinna transpordi ja planeerimise stsenaariumid“ (H-TTransplan), mis käsitles vaid kahe linna vahelist piiriülest koostööd. Antud projekti puhul on tegemist kogu valdkonna edasiarendamisega Läänemere piirkonna tasandile, kuhu on kaasatud EL liikmesriigid ümber Läänemere. Projekti kestus oli jaanuar 2013 – detsember 2014.

Linnaplaneerimise olulisemad suunad 2015. aastal

Ruumiandmete andmekvaliteedi parandamiseks viiakse lõpule Tallinna ruumiandmete registri Mustamäe ja Haabersti linnaosa aluskaardi uuendamine. Jätkatakse seitsme üld- ja teemaplaneeringu menetlemist. Kehtestatakse Haabersti linnaosa üldplaneering, Lasnamäe tööstusalade üldplaneering ning teemaplaneering „Nõmme–Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“. Algatatakse teemaplaneering „Kesklinna kergliiklusteede ja tänavahaljastuse teemaplaneering“. Koostatakse Hiiu elevaatori ala, Puhangu ja Ehte tn vahelise ala ning keskkonnasäästliku ehituse ja jätkusuutliku linnaplaneerimise näidisala struktuurplaan. Alustatakse sadama ja linnakeskuse vahelise kergliiklusruumi, sh Tallinna peatänava (Pärnu mnt lõik: Narva mnt –Liivalaia tn) ümberkujundamise projektiga ning „Tallinna ruumilise arengu strateegia“ koostamisega. Tallinna avamiseks merele, mereäärsete alade taaskasutusele võtmiseks koos neile uute funktsioonide andmisega ning avaliku ruumi kvaliteedi parandamiseks kehtestatakse Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneering ning Kalasadama ümbruse detailplaneering. Kehtestatakse Rail Balticu Ülemiste ühisterminaali detailplaneering, mis on seotud lisaks Rail Balticu raudteetrassi ehituse ka ühisterminali lennujaamaga ühendamise EL välisprojektiga, mille eesmärk on pikendada trammitee lennujaamani. Viiakse lõpule linna tellitud olulised detailplaneeringud, millest tähtsaim on Rahu tee, Peterburi tee ja Lagedi tee mitmetasandilise ristmiku maa-ala (Väo liiklussõlm) detailplaneering. Rekreatsioonivõimaluste avardamiseks alustatakse Haaberstis Kakumäe ja Põhja-Tallinnas Stroomi rannaalade detailplaneeringute koostamisega.

61

Kvaliteetse finantsinformatsiooni olemasolu linna jätkusuutlikku arengut toetavate juhtimisotsuste tegemiseks

Linna finantsinformatsioon ja laiemalt kogu finantshaldus on heal tasemel, mida kinnitab see, et reitinguagentuur Fitch omistas linnale 2014. aastal krediidireitingu, mis jäi taaskord senisele kõrgele tasemele A stabiilse väljavaatega. 2014. aastal osutas linna finantsteenistuse koosseisu kuuluv linna raamatupidamiskeskus raamatupidamise teenust 34 üksusele, sh 22 linna ametiasutusele ja nende 50 hallatavale asutusele ning 19-le linna valitseva mõju all olevale sihtasutusele ja 2-le linna äriühingule ning ühele mittetulundusühingule. Kvaliteetse finantsinformatsiooni tagamiseks on oluline panustatud tööprotsesside ühtlustamisse ja tõhustamisse. Linna raamatupidamiskeskuses teostati protsesside kaardistus, mille tulemusena luuakse tööprotsesside tulevikumudelid eesmärgiga tagada võimalikult tõhus inimressursi kasutus ning tagada arvestuse stabiilselt kõrge kvaliteet. Linna 2014. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne koostati ja esitati tähtaegselt ning vandeaudiitori aruanne oli juba 12 aastat järjest märkusteta, mis annab tunnistust linna arvestuse kõrgest kvaliteedist. 2014. aastal koostati Tallinna eelarvestrateegia aastateks 2015–2018, valmistati ette linna 2014. aasta esimene ja teine lisaeelarve, tagati linna 2014. aasta eelarve täitmise jälgimine ja analüüs ning asutuste eelarvete administreerimine linna finantsinfosüsteemis. Töötati välja linna 2015. aasta eelarve koostamise alused, koostati Tallinna linna 2015. aasta eelarve projekt ja eelarve eelnõu. Kindlustati linna kulutuste finantseerimiseks vajalik võõrvahendite kaasamine ning refinantseeriti olemasolevaid võlakohustusi. Tagati kaardimakse võimalus ja sularaha inkasseerimine linna teenuste müügiga tegelevates asutuses. Linna ühtse finantsinfosüsteemi toimimise tagamiseks teostati erinevaid töid. SEPA (Single European Payment Area) standardite kasutuselevõtust tulenevalt teostati üleminek otsekorralduste süsteemilt e-arve püsimaksete teenusele ja tagati üleminek SEPA maksete süsteemile. Võeti kasutusele müügiarvete e-arvetena väljastamise lahendus. Laiendati oluliselt SAP Portali funktsionaalsust, mis võimaldab nüüdsest teostada ülelinnalisi päringuid ka võlglaste, inventuurinimekirjade jms kohta. Valmistati ette uute finantsinfosüsteemi väljundite kuvade (arved, meeldetuletuskirjad, saldoteatised) kasutuselevõtuks ja brutohinnapõhiste müügiarvete väljastamisele üleminekuks. Loodi valmisolek ja võeti kasutusele tehniline lahendus riikliku nõudena kehtestatud uue käibemaksudeklaratsiooni lisa esitamiseks. Piloteeriti edukalt andmeimpordivahendit WinShuttle, samuti loodi valmisolek linna aruandluse esitamiseks Rahandusministeeriumile ühe tehingupartneri koodi lõikes. Tehti ettevalmistusi linna esimese ISDA (International Swaps and Derivatives Association) lepingu sõlmimiseks, mis on aluseks tuletistehingute sõlmimisel välispankadega ning mis tagab edaspidi pakkumiste võtmisel tõhusama konkurentsi. Oluliselt arenes mittetulundustegevuse register, mis nüüdsest on kasutajatele mugavam ning suuremate kasutusvõimalustega. Selle tulemusena on registri kaudu esitatud taotluste arv kasvanud viimase kahe aastaga 18 %-lt 84 %-ni.

Linna ametiasutuste töötajad suudavad kvaliteetselt pakkuda avalikke teenuseid ja korraldada ülesannete täitmist

Personaliarenduse eesmärgiks on linna ametiasutuste ametnikele oskusteabe toetamiseks ja arendamiseks võimaluste tagamine kvaliteetse ning vajaduspõhise, süsteemse koolitus- ja arendustegevuse abil. 2014. aastal olid prioriteetsed järgmised koolitusvaldkonnad: õigus, juhtimine, majandus ja rahandus ning klienditeenindus. Lisaks tsentraliseeritud koolitustele toimus lühemaid infotunde, teabepäevi jms. Tabel 31. Tsentraliseeritud koolitused 2013–2014

2013 2014

Koolitusürituste arv 130 111 -19 -14,6%Koolitustega hõlmatud asutuste arv 76 69 -7 -9,2%

(sh 23 ametiasutust ja 46 hallatavat asutust, v.a Tallinna Haridusameti hallatavad asutused)

Osalusi koolitustel 3950 2811 -1 139 -28,8%

Muutus

2013/2014

Linna tsentraliseeritud koolitustega hõlmatud asutuste arv vähenes 2014. aastal 7 haridusasutuse võrra, mis tulenes Tallinna Haridusameti haldusala asutuste koolitus- ja arendusvaldkonna tegevuste koordineerimise üleviimisest Tallinna

62

Haridusameti alla (2013. a võttis linna tsentraliseeritud koolitustest osa Tallinna Haridusameti 206-st hallatavast asutustest 7 asutust).

Linna ametiasutused rakendavad oma töös tänapäevaseid IT infrastruktuuril põhinevaid võimalusi ning pakuvad laialdast valikut e-teenuseid

Linna IT tegevus hõlmab aasta aastalt kogu linnasüsteemi, kaasates ka hallatavate asutuste tsentraalse IT juhtimise. Aruandeaastal töötati välja linna IT strateegia aastateks 2015–2018 ning tagati olemasolevate infosüsteemide arendamine vastavuses põhiprotsesse reguleerivate õigusaktidega ja nende muudatustega. 2014. aastal viidi läbi lasteaedade kohtvõrkude kaardistamine ja riigihange kohtvõrkude ehituse osas. Suuremad võrgutööd teostati 16 lasteaias ning väiksemad tööd teostati 76 lasteaias. Kaardistati 50 hallatava asutuse (v.a haridusasutused) kasutuses olevad Windows XP operatsioonisüsteemiga arvutid ja käivitati hange nende väljavahetamiseks või uuendamiseks 2015. aastal. Linna ametiasutuste tarbeks soetati 360 lauaarvutit, 169 sülearvutit, 28 tahvelarvutit, 108 kuvarit, 138 printerit, 13 skännerit ja lisaks veel lähtudes vajadustest muid seadmeid. Microsofti litsentside riigihanke tulemusel sõlmiti 3-aastane paindlik litsentsirendileping, mis võimaldab litsentside koosseisu ja mahtude varieerimist lähtudes ametiasutuste tegelikest vajadustest. Tagati IT vahendite hooldus ja vastavuses ITIL (Information Technology

Infrastructure Library) raamistiku nõuetele ja kasutajatugi teenistujatele senises mahus (ca 900 töökohta). Töötati välja IT hooldusteenuste kirjeldused ja valmistati ette riigihange IT toe sisseostmiseks ametiasutustele (ca 400 töökohta). Jätkati tööd Riigi Infosüsteemi Haldussüsteemis RIHA andmekogudega – 2014. aasta lõpuks oli RIHA-s läbinud täieliku menetluse ja seisundis „Kasutusel“ 20 Tallinna andmekogu. Samuti arendati linna infosüsteeme vastavalt riigi IT koosvõime raamistikule. Alustati linnavolikogu uue hääletussüsteemi projekteerimist ja tellimist.

Elanike hea informeeritus linnas toimuvast, tõhus koostöö ja linnaelanike kaasatus

Linnaelanike teavitamiseks linnas toimuvast anti iganädalaste ajalehtedena välja ajalehti Pealinn ja Stolitsa. Reedeti ilmuvad ajalehed Roheline Pealinn ja Zeljonaja Stolitsa hoiavad lugejaid kursis Tallinna püüdlustega kanda 2018. aastal Euroopa rohelise pealinna tiitlit. Lisaks olemasolevale ajalehe Stolitsa portaalile alustas esimesel poolaastal edukalt tööd ka ajalehe Pealinn portaal. Linn edastab oma uudiseid peamiselt Tallinna Televisiooni vahendusel. Samas olid Raepressi uudised läbi aasta igal argipäeval eetris ka Kuku raadios. Linna tellimusel valmisid MTÜ Visuaalvaramu toodetud saatesarjad „Tallinna panoraam“ ja „Tervis ja ühiskond“, mida näitas venekeelne kanal TVN ning eesti keelsete subtiitritega Tallinna Televisioon. Pervõi Baltijskij Kanalilt (PBK) telliti järgmisi vene keelseid saatesarju «Доброе утро, Таллинн», «Русский вопрос» ja «Наша столица». Ajaloo talletamise eesmärgil anti koostöös Osaühinguga Videomeedia Balti keti 25-ndaks aastapäevaks välja dokumentaalfilm “Balti passioon“, mis põhineb dokumentaalmaterjalidel ning tänastel intervjuudel ja üldistustel. Linna elanike kaasamise suurendamiseks on ellu kutsutud kodurahuprogramm, mille raames korraldati juba seitsmendat aastat kodurahuprogrammi projektikonkurss põhisuundadega noorte ühistegevuse edendamine ja vähemusrahvuste kultuuride tutvustamine ning kultuuriürituste toetamine. Programmi vahendite toel viidi läbi kaks laagrit ning mitmeosaline teleprojekt, samuti toetati erinevate maade ja rahvaste kultuuripärandi tutvustamist ning mitmesuguseid laste- ja noorteprojekte ning korraldati esinduslik kodurahufoorum teemal „Püsiväärtused muutuvas maailmas“. Korraldati eesti keele täiendõpet vene õppekeelega koolide õpetajatele, lisaks veel muidki koolitusi Tallinna koolide ja lasteaedade töötajatele. PBK kanali Eesti programmis näidati aasta läbi Tallinna lõimumisteemalist saadet „Vene küsimus“ („Русский вопрос“). Lisaks korraldati erinevaid üritusi vähemusrahvuste tähtpäevade ja rahvusvähemuste päeva tähistamiseks.

5.2 Ülevaade linna tütarettevõtjate, linna valitseva mõju all olevate

sihtasutuste ja mittetulundusühingu tegevusest

Linna tütarettevõtted ja valitseva mõju all olevad sihtasutused on linna asutatud ja kuuluvad täielikult linnale, st linna osalus neis on 100%. Alates 11. juunist 2014 omandas Tallinna linn AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus 100%-lise osaluse varasema 35% osaluse asemel. Linna äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute keskmine töötajate arv on avaldatud aruande punktis 1.3.3 „Linna äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud tööandjana“.

63

Tabel 32. Linna valitseva mõju all olevate üksuste olulisemad näitajad seisuga 31.12.2014 (tuhandetes eurodes)

müügi-

tulud

saadud

toetused

Transport

Tallinna Linnatranspordi AS 97 558 29 218 45 002 75 768 3 157 55 306 17 946

Tervishoid

AS Ida-Tallinna Keskhaigla 36 417 10 490 15 199 82 689 478 0 1 671AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 31 154 18 825 6 217 49 445 396 0 2 211SA Tallinna Lastehaigla 15 749 12 696 0 24 267 238 0 1 661SA Tallinna Hambapolikliinik 1 949 1 231 0 7 036 18 0 -129Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse OÜ 143 3 0 997 0,2 115 28Termaki Autopargi AS 1 635 1 523 0 1 261 943 0 6SA In Commune Bonum (kustutatud 25.07.2014)

0 0 0 6 0 0 -369

Kultuur

SA Tallinna Kultuurikatel 13 332 11 814 0 4 504 0,26 4 022 3 426SA Tallinna Lauluväljak 1 341 1 239 0 993 26 165 -34Tallinna Linnahalli AS 159 119 0 393 0 300 -21SA Tallinna Vene Muuseum 13 2 0 104 0,1 97 7SA Tallinna Televisioon 321 -42 0 3 462 3 3 380 10SA Lutreola 37 35 0 59 0 0 6

Haridus ja teadus

SA Õpilasmalev 70 55 0 349 14 229 -8SA Tallinna Vene Lütseum 63 21 0 90 0 90 4SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus 3 549 3 486 8 1 931 5 48 1 308SA Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus 14 2 0 160 47 55 -7

Kommunaalmajandus ja heakord

AS Tallinna Soojus 32 366 28 890 936 3 132 0 0 2 756AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus 15 816 6 232 0 2 340 11 0 296MTÜ Keskkonnateenused 2 216 2 185 0 262 15 10 -9Tallinna Vee-ettevõtjate Järelvalve SA 6 -9 0 110 0 110 -5SA Keskkonnakogu (kustutatud 29.12.2014)

0 0 0 2 0 2 0

Ettevõtlus

AS Tallinna Tööstuspargid 3 687 3 586 0 861 32 0 133SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid 2 138 2 026 0 760 0 447 -11Ühistupanga Asutamise SA 127 117 0 150 0 150 117

Kokku 259 860 133 744 67 362 5 383 64 526 30 993

Tulem

261 131

Tegevust

ulud

kokku

Sh tulud linnalt,

millest:

Varade

maht

Neto-

vara

Laenu-

kohus-

tused

64

Transport

Tallinna Linnatranspordi AS

Tallinna Linnatranspordi AS-i (edaspidi TLT) põhieesmärk on reisijate vedu Tallinna ühtse piletisüsteemi liinidel. 2014. aastal teostas TLT liinivedusid 27,8 miljonit liinikilomeetrit summas 55,1 miljonit eurot (2013. aastal 28 miljonit liinikilomeetrit ja 51 miljonit eurot). 2014. aastal vedas TLT 133,3 miljonit sõitjat (2013. aastal 134,1 miljonit sõitjat). Töömahu vähenemine tulenes peamiselt trammiliikluse sulgemisest trammiliinide nr 3 ja 4 taristu rekonstrueerimise ajal. Ühistranspordiliinidel alustas 2014. aastal tööd 20 uut bussi, sh 15 normaalbussi ja 5 liigendbussi. Lisaks soetati 14 kasutatud bussi. Kasutusest võeti maha 36 amortiseerunud bussi ja 5 trolli ning seoses trammiliinide nr 3 ja 4 rekonstrueerimistöödega 14 trammi. Kokku oli TLT-l 2014. aasta lõpuks 427 bussi, mis on 2 võrra vähem, kui 2013. aastal. 2014. aasta alguses oli TLT-l 91 trolli, millest aasta jooksul kanti maha 3. 2014. aasta alguses oli TLT-l 77 trammi, millest aasta jooksul kanti maha 10 kõige vanemat amortiseerunud trammi. Aasta lõpul oli arvel 67 trammi, millede keskmine vanus oli 28,5 aastat. Tallinna linna, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning TLT vahel on sõlmitud „Leping riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadud vahendite kasutamiseks ja struktuurifondidest rahastatava infrastruktuuriprojekti täiendavaks reguleerimiseks”, millega pooled võtsid kohustuse Tallinna linnas trammiliinide nr 3 ja 4 rekonstrueerimiseks ja vähemalt 20 uue trammi ostuks. Trammiliinide rekonstrueerimise kulutustest 83% rahastatakse struktuurifondide vahenditest. Tallinna linn tagab infrastruktuuri projekti omafinantseeringu 17%. Trammiliinide rekonstrueerimistööd viiakse lõpule ja uued trammid võetakse kasutusse 2015. aastal. Esimene uut tüüpi CAF tramm saabus 2014. aasta detsembrikuus. Viimastel aastatel majanduskeskkonnas toimunud muutustest avaldas TLT-le mõju eelkõige tööjõuturul toimuv. Suurenenud on töötaja algatusel töölepingu lõpetamiste arv, mille põhjuseks on töötaja rahulolematus palgaga. Endiselt on probleeme autoremondi lukkseppade ja teiste remonditööliste värbamisega. Aasta lõpu seisuga oli TLT-s 1 795 töötajat, neist 799 bussijuhti, 110 trammijuhti ja 168 trollijuhti (2013. aastal 1 823 töötajat, 771 bussijuhti, 145 trammijuhti ja 177 trollijuhti). Suurim muutus töötajate arvus on põhjustatud 25 trammijuhi koondamisest seoses trammiliinide rekonstrueerimisega. 2014. aastal oli TLT sõidukijuhtide keskmine kuupalk 1 015 eurot (suurenemine võrreldes 2013. aastaga 4,1%). 10. jaanuaril 2014 sõlmitud kollektiivlepingu tingimuste järgi tõusis TLT töötajate palk 2014. aasta 1. jaanuarist keskmiselt 6% ja teist samapalju 2015. aasta 1. jaanuarist. Lisaks põhitegevusele teostas TLT ka tellimusvedusid, viis läbi bussijuhtide koolitusi ning teenis tulu ettevõttele kuuluva kinnisvara üürileandmisest. Tallinna linn eraldas 2014. aastal trammiliinide nr 3 ja 4 taristu rekonstrueerimise projekti omafinantseeringu katteks toetust 3,2 miljonit eurot. TLT kasum 2014. aastal oli 18 miljonit eurot. 2014. aastal erakorraliselt suure kasumi tekkimise põhjuseks on struktuurifondidest saadud rahastuse kajastamine tuluna vastavalt raamatupidamise reeglitele, samas kui selle arvelt soetatud põhivara amortiseeritakse järgneva 30 aasta jooksul.

Tervishoid

2000. aastate algul muutunud riigi tervishoiupoliitika kohustas raviteenuste osutamiseks asutama äriühinguid või siht-asutusi, mis välistas raviteenuste senise osutamise linna tervishoiuasutuste kaudu. Linn asutas oma 18 haigla ja polikliiniku baasil kolm äriühingut, et jätkata raviteenuste osutamist. 2014. aasta oli haiglatele 2013. aastast edukam, sest kasvasid Eesti Haigekassa poolt haiglatega sõlmitud lepingumahud, mida mõjutas enim haigekassa hinnakirja teenuste hinnatõus. Lisaks rakendus SA Tallinna Lastehaigla osas uus lepinguprintsiip haigekassaga.

AS Ida-Tallinna Keskhaigla

AS Ida-Tallinna Keskhaigla tegevusalad on eriarstiabi osutamine, tervishoiualane teadustöö ja koolitustegevus. Haigla struktuurid jaotuvad oma funktsionaalsuse järgi kaheks: meditsiinilise tegevusega seotud struktuurid (kliinikud) ja tervishoiuteenuse osutamist toetavad tugistruktuurid. Tervishoiuteenuse osutamisega tegelevad diagnostika-, kirurgia-, naiste-, silma-, sise-, hooldusravi- ja taastusravi kliinikud. AS Ida-Tallinna Keskhaigla omandas 19.01.2012 sõlmitud lepingu alusel pankrotistunud kinnistu Loksal ning kinnistu oluliseks osaks olevas Loksa Ravikeskuse hoones asuvad seadmed, kus jätkati hooldusravi- ja taastusraviteenuse osutamisega. 2014. aasta oli haiglale majanduslikult edukas, suudeti välja tulla aastatepikkusest kahjumist ning aasta lõpetati 1,67 miljoni eurose kasumiga. Suurim tulu mõjutaja oli Eesti Haigekassale osutatud raviteenuste müük, mis moodustas müügitulust 87% ning kasvas 2013. aastaga võrreldes 13,6%. Haigekassa lepingumahu kasvu mõjutas enim haigekassa hinnakirja teenuste hinnatõus, mida mõjutas teenustesse arvestatud hoonete remondi ja hoolduskulude ressursi maksumuse tõstmine (eelnevalt olid hindades aluseks 2007. aasta baasilt arvestatud kulud). Koos raviteenuste

65

müügimahu kasvuga kasvasid otseselt teenuse osutamisega seotud kulud 10%, kuludest 40% moodustavad kulud ravimitele. Tööjõukulud kasvasid aastaga 7%, moodustavad kogukuludest 49%. 2014. aastal kasvas ambulatoorsete külastuste arv võrreldes 2013. aastaga 46 306 külastuse ehk 9% võrra. Pidevalt suurenev ambulatoorsete külastuste arv näitab perearstide ja patsientide usaldust haigla eriarstide vastu. 2014. aastal tehti 16,5% vastuvõttudest erakorralise meditsiini osakonnas, mis näitab patsientide raskusi pöördumisel eriarsti või perearsti vastuvõtule. 2014. aastal osutati päevakirurgia teenuseid 6 erialal ja päevaravi teenuseid 9 erialal. Päevaravi ja -kirurgia kasutuses oli 58 voodit ning kokku raviti 15 607 patsienti, s.o 12% rohkem kui 2013. aastal. AS Ida-Tallinna Keskhaigla osutab statsionaarset eriarstiabiteenust 20 erialal, selle osutamiseks oli 2014. aastal 553 ravivoodit, sh 380 aktiivravivoodit, voodihõive oli 78,7%. Statsionaarsele ravile hospitaliseeriti 30 195 patsienti, s.o 5,4% vähem kui 2013. aastal. Patsientide arvu vähenemine on tingitud haigekassa piiratud mahust ja päevaravi töö intensiivistumisest. Oluline sündmus toimus 2. juulil 2014, mil USA ja Eesti koostöös valmis AS-i Ida-Tallinna Keskhaigla Taastusravikliiniku uus kaasaegne Amputatsioonijärgse Taastusravi Keskus, kus on nii välismissioonidel vigastada saanud Eesti sõduritel kui ka tsiviilelanikel võimalik saada ravi senisest palju kaasaegsemates tingimustes ning uusima meditsiinitehnika toel. Taastusravikeskuses paikneb ka proteesikeskus, kus valmivad eluks vajalikud käe- ja jalaproteesid. Suurimateks kordaminekuteks 2014. aastal olid silmakliinikus esmakordselt Eestis teostatud silma sarvkesta alumise kihi siirdamine uuel ja tulemuslikumal meetodil, remonditud ja kaasajastatud silmakliiniku keskuse päevaravi osakonna avamine, ja AS-i Ida-Tallinna Keskhaigla sünnitusmaja 210. juubeli tähistamine. Haigla koolituskeskuses korraldati 139 avatud koolitust, kus oli osalejaid kokku 425 erinevast asutusest üle Eesti. 2014. aastal osales AS Ida-Tallinna Keskhaigla aktiivselt Medicine Estonia klastri vahendusel Venemaa suunalistel raviturismiga seotud seminaridel-üritustel. Lisaks valmis sügisel välispatsientidele mõeldud koduleht www.tallinnhospital.com ja www.tallinnhospital.ru (valdkonnad), mille kaudu kutsutakse Venemaa elanikke AS-i Ida-Tallinna Keskhaiglasse ravile. 2014. aastal tasus Tallinna linn AS-ile Ida-Tallinna Keskhaigla järgmiste suuremate teenuste eest: ravikindlustusega hõlmamata isikute ravimiseks 346 tuhat eurot; laste visiiditasust vabastamise eest 13 tuhat eurot; proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite soetamiseks 84 tuhat eurot; tuberkuloosi riskigruppide uuringu eest 3 tuhat eurot.

AS Lääne-Tallinna Keskhaigla

AS Lääne-Tallinna Keskhaigla täidab oma teeninduspiirkonnas keskhaigla funktsiooni ning mitme eriala puhul ka piirkondliku haigla funktsiooni. Haigla ravitegevuse organisatsiooniline struktuur on üles ehitatud tagamaks erinevates hoonetes asuvate samade erialade spetsialistide parim juhtimine, koostöö ning meditsiinilise aparatuuri optimaalseim kasutus. Meditsiinilised struktuuriüksused keskhaiglas olid järgmised: ambulatoorne eriarstiabi, sisekliinik, naistekliinik, diagnostikakliinik, nakkuskliinik, närvihaiguste kliinik, psühhiaatriakeskus, hambaravikliinik, hooldusravikliinik, kirurgiakliinik ning anestesioloogia ja intensiivravikliinik. Lisaks osutab haigla meditsiiniteenust linnale kuuluvas kainestusmajas (Merelahe tn 4) ja narkomaanidele asendus- ja võõrutusravi (Kopli tn 75a). 2014. majandusaasta lõppes haiglale 2,2 miljoni euro suuruse kasumiga. Tulude kasvust moodustasid suurema osa Eesti Haigekassa poolt tellitud teenused, lisaks suurenesid tulud hooldusravi teenustelt, visiiditasudest ja koolitustegevusest. Kuludest suurenesid 2014. aastal kõige rohkem tööjõukulud ning seoses töömahu kasvuga suurenes ravimite, meditsiinilise inventari ja meditsiiniliste teenuste kulu. Ambulatoorne arstiabi hõlmab ambulatoorset vältimatut abi ja plaanilist tegevust 27 erialal. Ambulatoorse töö osatähtsuse suurenemine ja teenuste kättesaadavuse parandamise eesmärgil eriarstiabis kaasajastati ja uuendati ambulatoorse eriarstiabi üksuses mitmete erialade kabinettide sisustust ja vahendeid, et pakkuda patsientidele kvaliteetsemat tervishoiuteenust. Haabersti tervisekeskuses käivitati ainulaadne käte võimlemisgrupp nii randme- kui käetraumade järgse taastumisperioodi kui ka krooniliste haiguste puhul funktsiooni säilitava teraapiana. Hambaravikliinik alustas koostööd DentaLabiga (3D printimise tehnoloogiat kasutav Soome ettevõte), et pakkuda patsiendile uneapnoe kergema astme ravi hammastele kinnituva aparaadiga. Võrreldes 2013. aastaga on vähenenud pöördumised haigla polikliinikutes vastuvõtule 1,1% ja hambaravisse 4,8% võrra. Suurimad külastuste arvu tõusud olid taastusravi ja nahaarsti erialadel (mõlemal 14%). Suurim langus külastuste arvus toimus oftalmoloogia erialal 31% ja töötervishoiu erialal 23% personali puuduse tõttu. Haigla alustas elanikkonnale mõeldud tervisepäevade korraldamisega, kus õed mõõtsid kohalolijatel tervisenäitajaid ja nõustasid patsiente erinevates küsimustes ning tervishoiutöötajad esinesid erinevate loengutega. 2014. aastal tegid õed ja ämmaemandad AS-is Lääne-Tallinna Keskhaiglas enam kui 70 000 iseseisvat vastuvõttu, mis näitab õdede võimekust ja pädevust ning aitab vähendada arstide töökoormust. AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla päevaravi 47 voodikohal raviti 2014. aastal kokku 5 300 patsienti, mis on 4,5% enam võrreldes 2013. aastaga. Statsionaarne töö toimus 353 aktiivravivoodil ja 150 hooldusvoodil, mille voodihõive oli 2014. aastal 71,6% (võrreldes 2013. aastaga tõus 3,8%). Haigla eripäraks on, et viiendik aktiivravivooditest on nakkuskliiniku statsionaarse osakonna voodid, millel tuleb tagada hospitaliseerimisvalmisolek igal ajahetkel. AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku naistenõuandla ja raseduskeskuse vastuvõturuumid remonditi ja need said uue kaasaegse sisustuse, kõigis nõuandla kabinettides on vastavalt kaasaegsetele nõuetele ultraheli aparaat. Sünnieelse diagnostika parandamiseks alustati koorionbiopsiatega ja soetati uus ultraheliaparaat Voluson E8. Kirurgiakliinikus alustati 2014. aastal uudse ravimeetodina ainsana Eestis laparoskoopiliste rektopeksiate teostamist, sisekliinikus alustati

66

süstemaatiliselt gastroenteroloogia patsientidel haavandilise koliidi ja Crohni tõve bioloogilise raviga. Närvikliinikus diagnoositi esimesena Eestis harvaesinevat Pompe tõbe ja alustati selle ensüümasendusraviga. Uue võimalusena saab haigla kaudu saata analüüse välislaboritesse ning alustati koostööd geneetikuga diagnooside otsimisel/täpsustamisel, kuna mitmed neuroloogilised haigused on pärilikud. Nakkuskliiniku 2014. aasta tööd iseloomustavaks märksõnaks oli Ebola, st valmisoleku seadmine, varustuse muretsemine, juhiste väljatöötamine ja sellealaste õppuste läbiviimine. AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla 2014. aasta investeerimistegevused olid seotud Paldiski mnt 68 ehitustöödega, mille raames rajati juurde täiendavat ravipinda seoses ortopeedia osakonna ületoomisega Pelgulinna haiglast. Ehitustööd valmivad lõplikult 2015. aasta I kvartalis. Tulevikku suunatud tegevusest on alustatud Mustamäe Tervisekeskuse renoveerimise kavandamisega, koostati selle eelprojekt. Tallinna linn tasus AS-ile Lääne-Tallinna Keskhaiglale 2014. aastal järgmiste suuremate teenuste eest: opiaatsõltuvate isikute asendusraviks 156 tuhat eurot, meditsiini- ja haldusteenuste osutamise eest Kainestusmajas 160 tuhat eurot, dementsuse sündroomiga eakatele päevahoiuteenuse osutamise eest 25 tuhat eurot, laste visiiditasust vabastamise eest 11 tuhat eurot.

SA Tallinna Lastehaigla

SA Tallinna Lastehaigla (edaspidi lastehaigla) on piirkondlik haigla, mille ülesandeks on osutada kõrgekvaliteedilist ja perekeskset piirkondliku haigla nõuetele vastavat eriarstiabi. Arstiabi osutatakse Põhja-Eesti (osaliselt ka Lõuna-Eesti) lastele kõikidel laste-, kirurgiliste, ortopeediliste ja nina-kõrva-kurguhaiguste erialadel. Lastehaigla koosseisus on 3 kliinikut (pediaatria-, kirurgia- ja psühhiaatriakliinik), 11 statsionaarset osakonda ja 4 erinevate meditsiinierialade ambulatoorset teenistust. Lastehaigla on õppebaasiks arstidele, meditsiiniõdedele ja teistele laste tervise kaitsel osalevatele spetsialistidele Tartu ja Tallinna ülikoolidest ning mõlema linna tervishoiu kõrgkoolidest. Lastehaigla on Eesti Haiglate Liidu liige, osaleb lastehaiguste alases tervisedenduses, kuuludes Eesti Tervistedendavate Haiglate Võrgustikku ja selle kaudu vastavasse WHO organisatsiooni. 2014. majandusaasta lõppes lastehaiglale 1,7 miljoni euro suuruse kasumiga. Kasvas haigekassa eriarstiabi lepingute maht (6 ülikallist haigusjuhtu ja lisaks hakati hematoloogilisele ravile rakendama koefitsienti). Lastehaigla tulusid mõjutab olulisel määral haigekassa hinnapoliitika. Nii on jätkuvalt riigi poolt katmata haigekassa hinnakirja koodides olev kapitalikulu, samuti kaotab lastehaigla sügavalt enneaegsete laste ravi igalt haigusjuhult 13,4% juhu tegelikust maksumusest. Suuremad kulud olid personalikulud ja investeeringud põhivarasse, lisaks saadi toetusfondi poolt tasuta kasutamiseks reanimobiil ja 3 uut hingamisaparaati. 2014. aastal osutas lastehaigla ambulatoorset ja statsionaarset arstiabi 28 erialal. Lastehaiglas on 163 statsionaarset voodit, milles raviti 2014. aastal 11 220 haiget ning voodihõiveks kujunes 72,1%. 2014. aastal tehti statsionaaris kokku 5 462 operatsiooni ja protseduuri, sh erakorraliste operatsioonide osakaal oli 36,8%. Ambulatoorseid vastuvõtte oli kokku 167 580, sellest 31,8% moodustasid erakorralised pöördumised valvetubadesse ja traumapunkti. Ambulatoorselt teostati 10 515 kirurgilist protseduuri (luumurdude paigaldamine, kipslahaste asetamine, nahaõmblused, krüoteraapia, võõrkehade eemaldamine). Päevastatsionaaris raviti kokku 3 936 haiget ja tehti 1 459 operatsiooni. 2014. aastal jätkus Norra finantsmehhanismi toel üleriigilise psühhiaatrilise abi võrgustiku loomine, milles lastehaigla psühhiaatriakliinik omab üht juhtivat rolli. 2014. aasta mais allkirjastati lastehaigla Laste Vaimse Tervise Keskuse ehitusleping OÜ-ga Astlanda Ehituse. Juunis alustati keskuse ehitusega ning projekti sisulise osa arendamisega (personali värbamine ja koolitus). Laste Vaimse Tervise Keskuse kahekordne hoone valmib 2015. aasta sügiseks. Keskus annab paremad võimalused laste ja noorukite vaimse tervise probleemide diagnoosimiseks ning raviks. 2014. aastal käivitati nii patsientide kui personali rahuloluuuringud, sest vastav nõue oli Norra grandi abil ehitatava Laste Vaimse Tervise Keskuse projektis. Suurima investeeringuna 2014. aastal renoveeriti täielikult lastehaigla intensiivraviosakond ning soetati osakonnale uus aparatuur. Tallinna linn tasus lastehaiglale 2014. aastal järgmiste suuremate teenuste eest: uimastiennetustegevuse toetamiseks 25 tuhat eurot, laste visiiditasust vabastamise eest 166 tuhat eurot, perede ja noorte nõustamiskeskuse teenuste eest 37 tuhat eurot, narkomaania ja AIDS-i ennetustegevuseks 9 tuhat eurot.

SA Tallinna Hambapolikliinik

SA Tallinna Hambapolikliinik (edaspidi hambapolikliinik) eesmärgiks on kõrgetasemelise stomatoloogilise abi osutamine ning suuõõne- ja hambahaiguste profülaktika. Hambapolikliiniku peamised tegevusvaldkonnad on hammaste ja suuõõne haiguste ennetamine ning kvalifitseeritud ambulatoorse stomatoloogilise abi osutamine hambaravi, hambakirurgia, ortodontia ja proteesimise valdkonnas; esmaabi andmine näo-lõualuude piirkonna ägedate haigestumiste ja traumade puhul; suuõõne hügieenivahendite tutvustamine ja müük. Hambapolikliinik on 27 hambaravikabinetiga jätkuvalt suurim stomatoloogiline raviasutus Eestis ja pakub mitmeliigilist hambaraviteenust ühes kohas. Hambaravi jaoks oli 2014. aasta suhteliselt stabiilne, toimus külastuste arvu minimaalne tõus hambaravis, -kirurgias ja –proteesimises. Hambaravi eest tasub kuni 19-aastaste patsientide korral haigekassa ning alates 19-ndast eluaastast tasub

67

erinevalt muudest meditsiini valdkondadest patsient ise. 2014. aastal pöörati senisest enam tähelepanu esteetikale ja telliti kallimaid töid, mis näitab inimeste majandusliku olukorra paranemist. 2014. aasta jooksul külastas polikliinikut 130,6 tuhat patsienti, neist lapsi 30,6 tuhat. Hambakirurgias suurenes tunduvalt patsientidele asetatud implantaatide arv (paigaldati 246 implanaati), põhjuseks inimeste suurenenud huvi selle proteesimisliigi vastu. Hambaproteese valmistati 4 000 patsiendile, eelistatumaks osutusid hambakroonid (valmistati 2 191 hambakrooni, mida on 1 141 võrra rohkem kui 2013. aastal). 2014. aastal vähenes ortodontiliste külastuste (17 757 külastust) arv seoses ühe ortodondi lahkumisega ja ühe ortodondi lapsepuhkusele jäämisega. 2014. aastal ostis linn hambapolikliinikult teenust Tšernobõli veteranidele osutatava sotsiaalprogrammi raames 18 tuhande euro eest. Hambapolikliiniku 2014. aasta negatiivne tulem oli 128,8 tuhat eurot seoses polikliiniku hoonesse tehtud investeeringutega.

Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse OÜ

Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse OÜ (edaspidi perearstikeskus) põhieesmärgiks on kvaliteetse esmatasandi arstiabi osutamine Eesti Haigekassaga sõlmitud lepingu põhiselt ja personali koolitamine kõrgkvaliteetse, tänapäeva teadmistest lähtuva teaduspõhise teenuse osutamiseks ja ennetustegevuse teostamise tagamine. Perearstikeskus alustas oma põhitegevusega 2011. aastal Nõmme Tervisekeskuses ja 2013. aastal Haabersti Tervisekeskuses. 2014. aastal liitus perearstikeskusega 7 nimistut omavat perearsti, aasta lõpuks töötas keskuses kokku 13 nimistut omavat perearsti, lisaks juhataja-üldarst, üks abiarst, 23 pereõde. 2014. aasta lõpuks kuulus perearstide nimistutesse kokku 18 tuhat patsienti (2013. aastal 9,5 tuhat patsienti). Keskustes on võimalik anda vereanalüüse, teha kardiogramme, kontrollida kuulmist audiomeetriga, vaadata põskkoopaid UH-sinusscan aparaadiga, teha diagnoosimise kiirendamiseks nii verest kui ka uriinist kiirteste, vajadusel saadetakse patsient samades majades asuvatesse röntgenitesse või eriarstide vastuvõtule. Lisaks pakutakse füsioteraapia teenust ja alates 2014. aasta juulist ka koduõe teenust. Keskused on avatud kl 8–19, lisaks on avatud tööpäeva õhtutel kl 18–22 ning laupäeviti ja riiklikel pühadel kl 10–16 perearsti nõuandetelefon. Toimuvad koduvisiidid voodihaigetele, väikelastele ning pereõdede patronaažid 2. elunädalal vastsündinutele. Suurema osa koduvisiitidest teevad pereõed, nt analüüside võtmiseks, kroonilise haige seisundi jälgimiseks arsti korraldusele jmt. Alates 2012. aastast on perearstikeskus olnud Tartu Ülikooli residentuuri baasiks. 2015. aastal asub peale residentuuri lõpetamist perearstikeskusesse tööle noor perearst, kes oli keskuse resident alates esimesest residentuuri aastast, et hoida ja tagada asutuse järjepidevust arstidega. Perearstikeskusel on plaanis laieneda 2015. aastal 4 perearstiga uude ehitatavasse Lasnamäe tervisekeskusesse (Linnamäe tee 3), kus 2014. aastal sõlmiti rendileping. 2014. aastal eraldas Tallinna linn osaühingule tegevustoetust 114,7 tuhat eurot. Osaühingu 2014. aasta kasum oli 28 tuhat eurot.

Termaki Autopargi AS

Termaki Autopargi AS osutab transporditeenust Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti tellimusel puuetega laste vedudel lasteasutustesse, sotsiaalhoolekande-, ravi- või rehabilitatsiooniasutustesse ja tagasi ning ratastooli taksoteenust liikumispuudega täiskasvanutele sooduskaartide alusel. Lisaks osutatakse linnakodanikele sõidu- ja veoautode remondi- ning hooldusteenust, teostatakse mootorsõidukite tehnilisi ülevaatusi vastavalt ARK nõuetele ja renditakse vabasid pindasid ning osutatakse territooriumil parklateenust. Aktsiaseltsi 2014. aasta müügitulu oli 1,2 miljonit eurot, millest autotransporditeenus sotsiaalhoolekande- ja lasteasutustele ning puuetega inimeste taksoteenus moodustas 963 tuhat eurot, mootorsõidukite hooldus ja lisaseadmete müük 54 tuhat eurot, autode tehniline ülevaatus 77 tuhat eurot ja muud transporditeenused 58 tuhat eurot. Autotranspordi käibest moodustas 2014. aastal puuetega inimeste transport 82%. Kokku transporditi regulaarvedudel puuetega inimesi 26 marsruudil, keskmiselt 365 puudega inimest päevas lasteaeda, päevakeskusesse, kooli, tugikeskusesse ja tagasi kokku 43 sihtkohta. Lisaks sellele transporditi iga päev 11 ratastoolis inimest tööle ja tagasi. Kokku teenindati 2014. aastal ühekordselt 757 erinevat klienti. Tallinna linna tellimusel pakkus aktsiaselts liikumispuuetega isikutele igapäevaselt invatakso teenust kolme ratastoolide veoks kohandatud väikebussiga, sooritati 6 401 sõitu ja keskmiselt oli kuus 120 klienti. Suvisel koolivaheajal kompenseeritakse tellimuste vähesus Tallinna saabuvatele turistidele ja turismifirmadele ratastoolibussidega üksiktellimuste osutamisega. Puuetega inimeste transporditeenuse parendamiseks ja ettevõtte jätkusuutlikkuse tõstmiseks osteti 2014. aastal riigihankega 2 ratastoolitõstukiga väikebussi ning 2 kasutatud ratastoolitõstukiga väikebussi. Tallinna linn ostis 2014. aastal puuetega inimeste hoolekandeks transporditeenust kokku summas 940 tuhat eurot. Aktsiaseltsi 2014. aasta kasum oli 6 tuhat eurot.

68

SA In Commune Bonum (kustutatud 25.07.2014)

SA In Commune Bonum asutamise eesmärgiks oli tagada Euroopa vanima apteegi Revali Raeapteegi tegutsemise järjepidevus ning toetada erinevaid narkomaania ja AIDS-i preventsiooni ning tervishoiu edendamise sotsiaalprogramme, neist suurim projekt oli Raeapteek. Peamisteks ülesanneteks on Raeapteegi ekspositsioonide ja apteegiruumides müüdavate Raeapteegi unikaalsete toodete väljatöötamine, erinevate töötubade korraldamine ning apteegi ajaloo tutvustamine. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 otsusele nr 87 otsustati SA In Commune Bonum tegevus lõpetada alates 01.07.2013. Edasine tegevus 2013 ja 2014 aastal oli seotud sihtasutuse likvideerimisega. Raeapteegi tegevus jätkub Revali Raeapteegi Muuseumi Ühingu kaudu, milleks linn sõlmis lepingu ning annab toetust.

Kultuur

SA Tallinna Kultuurikatel

SA Tallinna Kultuurikatel tegevuse põhieesmärgiks on koostöös erinevate organisatsioonidega Tallinna ja Eesti kultuurielu mitmekesistamine, sh Tallinna Kultuurikatla (edaspidi Kultuurikatel) hoone rekonstrueerimine, Kultuurikatla arendamine nüüdiskultuuri, kultuuriekspordi ja loomemajanduse piirkondlikuks arenduskeskuseks, atraktiivseks linnaruumiks ning haridus- ja vabaajakeskuseks. 2014. aastal jätkati Kultuurikatla hoonetekompleksi renoveerimistöödega nii, et 2015. aastal oleks võimalik kogu hoone ehitus lõpule viia. Olemas on kasutusluba, mis võimaldab alustada täismahus tegevustega. Kultuurikatla hoone rekonstrueerimiseks viidi läbi lisaks kehtivale riigihanke raamlepingule 7 avalikku riigihanget, ehitustöid tehti kokku 3,6 miljoni euro eest. 2014. aastal valmis valdav osa B-korpuse üldehitustöödest, alustati hoonesiseste kommunikatsioonide paigaldamisega A-korpuses, ehitati välja soojussõlm ja küttesüsteemid. Renoveeriti Kultuurikatla hoone fassaad, ehitati valmis Linnahalli poolne väliala ja uus soojustatud B-korpuse katus koos kandekonstruktsioonide vahetusega. Kultuurikatla 2014. aasta sisutegevusi teostati selliselt, et need oleksid nähtavad ja kasusaajatele teada-tuntud juba enne Kultuurikatla hoone avamist. Selleks viidi läbi tegevusi seonduvalt Toidulabori, MakerLabi, Uue Tsirkuse, Stalker Festivali ning Kultuurikatla Aia kui kogukonna, linnaruumi ja kultuurilise vaba lava arendusega. Tallinna linn eraldas 2014. aastal sihtasutusele tegevustoetust 4 miljonit eurot, sh tegevustoetuseks 0,6 miljonit eurot ning investeeringuteks 3,4 miljonit eurot. Sihtasutuse 2014. aasta tulem oli 3,4 miljonit eurot.

SA Tallinna Lauluväljak

SA Tallinna Lauluväljak (edaspidi sihtasutus) ülesandeks on arendada lauluväljaku maa-alal linnaelanikule kättesaadav, atraktiivne ja nüüdisaegne kultuuri-, meelelahutus- ja vaba aja aktiivse veetmise keskkond ning muuta see vaatamisväärsuseks linna külastajatele. Ühtlasi vastutab sihtasutus lauluväljaku kompleksi kui riikliku ja rahvusliku tähtsusega sotsiaalkultuurilise objekti haldamise, hooldamise ja majandamise eest. Sihtasutuse 2014. aasta negatiivne tulem oli 34 tuhat eurot. Tulemit mõjutab enim amortisatsioonikulu. 2010. aastal renoveeriti lauluväljaku tuletorn ja ehitati 100-kohaline välitualettide kompleks, mistõttu on kasvanud sihtasutuse põhivara väärtus ja vastavalt ka põhivara amortisatsioonikulu. 2014. aastal lauluväljaku territooriumil korraldatud suuremad traditsioonilised üritused olid: SEB Maijooks, Õllesummer, rahvusvahelise autoralli "Tallinna Ralli 2014" katse, Tallinna VIII Kitarrifestival, G. Otsa nimelise Muusikakooli „Päikeseloojangu kontserdid“ sari. Suurimaks ja tähtsaimaks sündmuseks lauluväljakul 2014. aastal oli XXVI Laulupidu „Aja puudutus. Puudutuse aeg“. Uutest üritustest ja tähelepanuväärsetest ühekordsetest sündmustest toimus laululaval Visioonikonverents, Moelennuk 2014, suur värvipidu ehk DREAM HOLI FESTIVAL, Red Bulli amatööride kardivõistlus „Kartide Superralli“. Esmakordselt toimus Tallinna linna ja Hiina saatkonna ühisüritusena Hiina Uusaasta vastuvõtu kontsertetendus lauluväljakul (varem toimus Kadrioru pargis). 2014. aastal esinesid lauluväljakul menukad välisartistid David Guetta, Andrea Bocelli, 2Cellos, Lordi, The Offspring jt. Tallinna linn eraldas 2014. aastal sihtasutusele tegevustoetust 165 tuhat eurot.

Tallinna Linnahalli AS

2009. aastal kinnitatud põhikirja alusel on Tallinna Linnahalli AS-i tegevuseks Tallinna linnale kuuluva linnahalli hoone haldamine ja hooldamine, vara üürile andmine jms.

69

2014. aastal sai Tallinna Linnahalli AS tulu ruumide rentimisest ja üürnikele kommunaalteenuste vahendamisest 115,5 tuhat eurot. Seisuga 31. detsember 2014 oli välja renditud 6 000 m² pinda 11-le firmale, millest suuremat pinda rendivad Osaühing Copterline (lennuväljak) – 2 268 m², OÜ Matrix Audio (helistuudio) – 221 m², Lindaliini aktsiaselts (sadam) – 655 m². 2014. aastal seadis Tallinna linnavalitsus eesmärgiks renoveerida linnahall 2018. aastaks ning tekitada sinna konverentsikeskus, mille jaoks otsitakse hetkel investoreid. Tallinna linn eraldas 2014. aastal sihtasutusele tegevustoetust 300 tuhat eurot, mida kasutati igakuisteks tegevuskuludeks. Tallinna Linnahalli AS-i 2014. aasta kahjum oli 21 tuhat eurot, mis kaeti eelmiste perioodide kasumi arvelt.

SA Tallinna Vene Muuseum

SA Tallinna Vene Muuseum (edaspidi muuseum) tegevuse põhieesmärk on uurida ja tutvustada vene kultuuri Eestis, luua tingimused kultuuriväärtuste taastamiseks, hoidmiseks, kogumiseks, uurimiseks ja säilitamiseks ning võimaldada neid vahendada üldsusele teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel, korraldada kultuuriüritusi oma majandustegevuse, investeeringute ja ettevõtluse kaasamise ning toetuste ja annetuste kaudu. Linn andis muuseumile 15 aastaks tasuta kasutusse Pikk tänav 29a asuvad äriruumid üldpinnaga 560 m2. 2014. aastal külastati muuseumi 3 189 korral (2013. aastal 7 670 korral). Muuseumis oli 3 näitust: personaalnäitus „Tagurpidi perspektiivis“ Vladimir Anšon-50, Arhitektuuri Muuseumi näitus „Õigeusu kirikud ja kabelid Eestis“ ja muuseumi enda näitus „Kaasani kirik. Säilitame meie reliikviad“. Viidi läbi 23 interaktiivset õppetundi, 41 vene kalligraafia tundi ja 16 muud üritust. 2014. aastal teostati remonttöid hoone teise korruse saalis ja kolmandal korrusel, erinevaid elektritöid, signalisatsiooni süsteemi ja gaasikatelde remonditöid. Tallinna linn eraldas 2014. aastal sihtasutusele tegevustoetust 97 tuhat eurot, sh linna reservfondi arvelt 17 eurot (2013. aastal 101 tuhat eurot). Muuseumi 2014. aasta tulem oli 7 tuhat eurot.

SA Tallinna Televisioon

SA Tallinna Televisioon (edaspidi TTV) moodustati Tallinna Linnavolikogu 28. mai 2009 otsusega nr 107. Tallinna Televisioon on euroopalikke väärtusi kandev innovaatiline meediaorganisatsioon, mis kajastab elu Eesti pealinnas mitmekülgselt ja loovalt, pakkudes tasakaalustatud tõepärast informatsiooni, meelelahutust ja TV-teenuseid. Samuti on asutuse eesmärgiks aidata kodanikuühiskonda arendades kaasa Tallinna elanike sotsiaalse sidususe kasvule ja kultuurilisele arengule ning suurendada Eesti Vabariigi pealinna tuntust turismi sihtkohana ning ihaldusväärse elupaigana Balti mere regioonis, Euroopas ja terves maailmas. 2014. aastal jätkas TTV varem alustatud tegevusvaldkondadega. Lisandus uusi saateid, eetrisse jõudsid lastesaade Loomaaia looduskool, tervisevaade Tervisevõti, aga ka meelelahutuslikumad sarjad nagu „Reisile sinuga“, „Veenus“ jt. Euroopa avalik-õiguslikelt kompaniidelt (Kreeka, Itaalia, Suurbritannia, Saksamaa) omandati uusi saatesarju ning uuenes filmiprogramm nii mängu- kui ka dokumentaalfilmide osas. Oluliselt laienes uudisteprogramm, lisaks senisele põhiuudistesaatele lisandusid uudised kell 18.00 ja 19.00 ning vaegkuuljatele subtitreeritult kell 21.00. Täiesti uueks saatevormiks kujunes uudisteemade laiendusele pühendatud kommenteeritud saade erikülalistega Täna+, suureks sammuks edasi oli alates sügisest välisuudiste edastamine Reutersi videouudiste baasil. Edastati kokkuvõtteid Tallinna Linnavolikogu istungitest saates „Oma valitsus“, lisaks spetsiifilised saated „Linnaosa lood“, „Nädal pealinnas“ jt. Jätkus populaarne otsesaade „TeleTallinn. Linnapea tund“. Iga päev on eetris vähemalt pooletunnine lastesaadete programm. TTV omasaadete maht on 4–5 tundi õhtuses vööndis, kuid enamik saateid kordub ka hilisõhtul ja järgmise päeva jooksul kahel korral. TTV on tootnud 4 aastat kvaliteetset linnatelevisiooni programmi, mille vaadatavus on kogu 2014. aasta jooksul kasvanud ning jõudis 1%-ni tele-eetri vaatamismahust (TSN Emor-i andmetel), ulatudes vabalevis kuni 5%-ni. Uuendati TTV veebikodu www.tallinnatv.eu, et võimalikult operatiivselt edastada ka interneti kaudu TTV uudislõike ja saateid. Oluliseks läbimurdeks programmi ulatuslikumal levitamisel oli 2014. aasta sügisel alustatud koostöö Viasatiga, mille tulemusena levib TTV 100% kõikjal üle Eesti. Tehniliselt jätkas TTV ühe Eesti nüüdisaegseima telekanalina programmi edastamist ainsana Eestis HD formaadis. Juunis 2014 pikendas Tehnilise Järelevalve Amet Tallinna Televisiooni tegevusluba aastani 2019. Sihtasutus saab tegevuseks vajalikud vahendid iga-aastastest eraldistest linna eelarvest, reklaami müügist ja TV-teenuste müügist. Tallinna linn eraldas 2014. aastal sihtasutusele tegevustoetust 3,4 miljonit eurot. Sihtasutuse 2014. aasta tulem oli 10 tuhat eurot.

70

SA Lutreola

SA Lutreola (edaspidi Lutreola) on Tallinna Loomaaia juures tegutsev rahvusvaheliselt tunnustatud teadusüksus. Lutreola ülesandeks on euroopa naaritsa kui liigi populatsiooni suurendamine ning kaitsmine ameerika naaritsa ehk mingi leviku eest. Lutreola korraldab euroopa naaritsa populatsiooni uuestisündi põhiliselt Hiiumaal, kasutades ära saare geograafilist eraldatust. Oma tegevuses kasutab Lutreola rahvusvaheliste looduskaitsefondide rahalist ja organisatsioonilist tuge. 2014. aastal jätkati euroopa naaritsate paljundamist Tallinna loomaaias ja nende asurkonna seiret. 2014. aastal lasti Hiiumaal loodusesse 47 naaritsat, neist 25 olid isasloomad ning 22 emasloomad. Vastavalt Keskkonnaametiga sõlmitud lepingule koostati 2014. aastal Naaritsa uue tegevuskava 2015–2019. sissejuhatav osa. Taashinnati Maailma Looduskaitse Liidu Punase Nimistu palvel naaritsa globaalset seisundit. Koostöös Tartu Ülikooliga jätkati naaritsa käitumise uuringuid ja lõpetati naaritsa võimaliku aleuudi viirusega nakatumise uuringud koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga. Koostöös Tallinna Loomaaia, Calviaci Loomaaia ja Prantsuse Loomaaia Assotsiatsiooniga korraldati ekspeditsioon Rumeeniasse, et selgitada sealse naaritsa asurkonna seisundit. Lutreola 2014. aasta tulem oli 6 tuhat eurot.

Haridus ja teadus

SA Õpilasmalev

SA Õpilasmalev eesmärkideks on Tallinna linna arengu prioriteete arvestades lastele ja noortele vaba aja veetmise võimaluste loomine ning selleks vahendite kogumine, vahendamine ja jaotamine, samuti teiste kodu- ning välismaiste sihtasutuste ja muude mittetulundusühingute ning riiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt algatatud ja sihtasutuse eesmärke järgivates programmides osalemine. 2014. aasta traditsioonilise üritusena toimus Malevanädal, mille raames linastus 19. veebruaril kinos Artis 2013. aasta malevafilm. 17. veebruaril ilmus Eesti Päevalehe vahel Õpilasmaleva leht. Toimusid mitmed koolitused nii uutele kui ka juba mitmendat aastat töötavatele rühmajuhtidele tööseadusandluse, erivajadustega lastega töötamise ning alaealiste õiguste teemadel. Konkursi ja koolituste järel leidis 2014. aasta rühmades tööd 30 uut ning 34 vana rühmajuhti. 2014. aastal tegutses õpilasmalevas 19 linnavälist rühma (2013. aastal 22 linnavälist rühma) ja 26 linnasisest rühma (2013. aastal 23 linnasisest rühma), milles osales kokku 748 noort (2013. aastal 774 noort). Linnavälistes rühmades oli peamisteks töödeks heakorratööd, abitööd taludes ja ehitustel ning marjakorjamine. Linnasisestes rühmades heakorratööd-haljastus. Kõikide noortega olid sõlmitud töölepingud. Linnavälistes rühmades teeniti keskmiselt 110 eurot vahetuse jooksul ning linnasisestes rühmades 60 eurot. Sügisel toimus aktiivsetest malevanoortest koosneva 10. aktiivi koosseisu valimine 2014/2015 hooajaks. Uue koosseisu esimeseks tööülesandeks sai novembris–detsembris SA Õpilasmalev esindamine noorte infomessil Teeviit. Tallinna linn eraldas 2014. aastal sihtasutusele tegevustoetust 229 tuhat eurot. Sihtasutuse 2014. aasta negatiivne tulem oli 8 tuhat eurot, mis kaeti eelmiste perioodide akumuleeritud tulemi arvelt.

SA Tallinna Vene Lütseum

Sihtasutus Tallinna Vene Lütseum (edaspidi sihtasutus) asutati 2012. aastal. Sihtasutuse eesmärgiks on riiklike õppekavadega määratud mahus tasuta põhi- ja üldkeskhariduse võimaldamine ning täienduskoolituse korraldamine. 2014. aastal korraldati ainealaseid konsultatsioone matemaatikas, keemias, bioloogias, eesti ja inglise keele õppimiseks nii vene kui ka eesti õppekeelega õpilastele. Viidi läbi viiepäevane õppekäik Sankt-Peterburgi, kus osales 46 gümnaasiumiõpilast seitsmest Tallinna koolist, mille raames külastati 6 ülikooli ja korraldati 7 õppeekskursiooni. Õppekäigul käsitleti Tallinna gümnaasiumide lõpetajate võimalusi tasuta hariduse saamiseks juhtivates Sankt-Peterburgi ülikoolides, olenemata nende kodakondsusest. 2014. aastal loodi sihtasutuse koduleht www.satvel.ee, kust leiab informatsiooni sihtasutuse tegevuse kohta, selgitatakse välja nõudlus täiendavate konsultatsioonide järele ja toimub registreerumine konsultatsioonidele. Novembris esitati huvikooli registreerimiseks vajalikud dokumendid Haridus-ja Teadusministeeriumile. Tallinna linn eraldas 2014. aastal sihtasutusele tegevustoetust 90 tuhat eurot. Sihtasutuse 2014. aasta tulem oli 4 tuhat eurot.

71

SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus

SA-e Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus põhitegevuseks on kaasaegse tehnika- ja teaduskeskuse loomine ning mitteformaalse ja näitliku õppe arendamine Eestis. SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus haldab „Energia avastuskeskust“ (edaspidi EAK), mille missiooniks on tekitada ja süvendada külastajates huvi loodusteaduste ja tehnoloogia vastu, aidates läbi praktiliste kogemuste parandada hoiakuid teaduse uurimise suhtes ning motiveerida lapsi/noori end tulevikus erinevate teaduserialadega siduma. Alates 2013. aastast algasid EAK hoones Põhja pst 29 renoveerimistööd. Energia avastuskeskuse kui unikaalse elektri- ja energiateemalise kogupere teaduskeskuse uksed avati külastajatele põhjalikult renoveeritud 100 aastat vanas elektrijaama hoones 13. juunil 2014. Uuenenud EAKs avati 2014. aasta suvel püsiekspositsioon kolmel korrusel enam kui 100 interaktiivse eksponaadiga ning kaks korda aastas avatakse hooajalised näitused muutuvate näituste alal. Uuenenud hoonesse loodi eraldi seminariruumid ning nn füüsikaklassid, kus saab samuti sündmusi, seminare ja koosolekuid läbi viia. Jaanuarist mai lõpuni oli Tallinna linna toel avatud väike näitus „Valgusest elektrini“ Vabaduse väljaku galeriis ning näitus „Konnast voltmeetrini“ TTÜ Mektory hoones Raja tn 15. Tallinna merepäevade raames viidi läbi teadusteatriprogramm „Au aurule“. EAK teadusteatri ja töötoaga osaleti Tallinna Energiaagentuuri ja Tallinna Keskkonnaameti korraldatud Energiapäeval Mustika keskuses. 2014. aastal töötati Haridus- ja teadusministeeriumi toel välja peredele suunatud planetaariumifilm “Tähetolm ja Päikese pere”, mida pakutakse neljas keskuse sihtkeeles. EAK näituseid ja programme külastas 2014. aastal kokku 86 150 külastajat. Tallinna linn eraldas 2014. aastal sihtasutusele tegevustoetust 48 tuhat eurot. SA-e Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus 2014. aasta tulem oli 1,3 miljonit eurot.

SA Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus

SA Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus (edaspidi TAKK) eesmärk on Tallinna linna, Eesti ja teiste riikide omavalitsuste jaoks oluliste arendusprojektide ja koolitusürituste läbiviimine. 2014. aasta jooksul korraldati 18 rahvusvahelist üritust ja 5 kohalikele omavalitsustele suunatud koolitust. Ühe olulise ja märkimisväärse tegevusena jätkati koostöös Uganda Avalike Teenuste Ministeeriumiga arengukoostööprojekti „Uganda turismiinfopunktide rajamine ja nende võimekuse tõstmine Tallinna eeskujul“. Projekti sisuks on Tallinna turismiinfopunkti ja teenindussaalide eeskujul Uganda pealinnas Kampalas ja selle lähiomavalitsuses vähemalt kahe turismiinfopunkti rajamine. Arengukoostööprojekti kogumaksumus on 46 474 eurot ja seda rahastatakse Välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi vahenditest. Projekti kestvus oli 20. juuni 2013 kuni 20. oktoober 2014. Tallinna linn eraldas 2014. aastal sihtasutusele tegevustoetust 55 tuhat eurot. TAKK-i 2014. aasta negatiivne tulem oli 7 tuhat eurot, mis kaeti eelmiste perioodide akumuleeritud tulemi arvelt.

Kommunaalmajandus ja heakord

AS Tallinna Soojus

AS-i Tallinna Soojus põhiülesanne on AS-iga Tallinna Küte 30 aastaks sõlmitud rendi- ja operaatorlepingu täitmise jälgimine. Rendileping sõlmiti 2001. aastal eesmärgiga varustada Tallinna tarbijaid soojusega vastavuses kokkulepitud teenusetasemetega. AS Tallinna Soojus jälgis, et suurendataks soojusenergia tootmise ja jaotamise efektiivsust, välditaks monopoolsest seisundist tulenevat positsiooni väärkasutust, järgitaks keskkonnakaitse- ja ohutusnõudeid, tagataks soojusenergia tarbijate rahulolu ning arendataks soojusvõrke ja katlamaju. Klientide soojusenergiaga varustamise katkestuste kestus, energiakaod ja torustike maksimaalne vanus on püsinud lepinguga seatud piirides. Konkurentsiameti kehtestatav soojusenergia piirhinna arvutamise metoodika arvestab olulisel määral tarbijate maksevõimega, mistõttu kehtestatud piirhind ei võimalda suuri investeeringuid soojusvõrkude arendamisse. 2014. aastal oli investeeringute maht 18,1 miljonit eurot, sellest võrkude arendamiseks 16,7 miljonit eurot, millest uute tarbijate liitmiseks 2,8 miljonit eurot (2013. aastal vastavalt 6,8 miljonit eurot, 6,2 miljonit eurot ja 1,5 miljonit eurot). Soojusvõrkudega liitus 2014. aastal 65 uut tarbijat (2013. aastal 43 tarbijat). 2012. majandusaasta lõpus vahetus AS Tallinna Küte aktsionär. Dalkia Internationali asemele tuli Eesti kapitalil põhinev Osaühing Elekter ja Küte. 2013. aastal jätkusid muudatused kaugkütte korraldamises ja juhtimises. Moodustati kontsern Osaühing Utilitas, kuhu lisaks AS-ile Tallinna Küte kuuluvad OÜ Tallinna Elektrijaam, AS Eraküte, AS Rapla Küte ja Väo Hake OÜ. Seoses investori vahetusega AS Tallinna Soojus ettevõtte rendi- ja operaatorlepingu tingimused ei muutunud. Uus investor plaanib viie aasta jooksul investeerida soojuse tootmisse 11,5 miljonit eurot ja jaotusvõrkude

72

arendamisse 43 miljonit eurot. Samuti hakatakse soojuse tootmiseks senisest enam kasutama kohalikku kütust eesmärgiga saavutada soojuse hinna langus kuni 20%. 2009. aastal asutas AS Tallinna Soojus veevarustusega seotud projektide läbiviimiseks tütarettevõtte Tallinna Ühisveevärk OÜ. Veevärgiprojektide käivitamise eelduseks oli SA-lt Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuse saamine Tallinna ühiskanalisatsiooni ehitamiseks. Kuna toetust ei eraldatud, otsustas AS Tallinna Soojus nõukogu tütarettevõtte tegevuse lõpetada. AS-i Tallinna Soojus 2014. aasta kasum oli 2,8 miljonit eurot. 19. juunil 2013 otsustas Tallinna linn vähendada AS-i Tallinna Soojus aktsiakapitali 9,5 miljoni euro võrra, mis makstakse välja aastatel 2013−2015. 2014. aastal maksti välja 3,5 miljonit eurot.

AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus

AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (kuni 28. aprillini 2011 nimega Tallinna Prügila Aktsiaselts) põhiülesanne on jäätmekäitluse korraldamine. Aktsiaseltsi asutamise eesmärk oli rajada Tallinna linnale ja Harjumaa omavalitsustele tänapäeva nõuetele vastav jäätmekäitlusettevõte. Jäätmete vastuvõtmist prügilasse alustati 2003. aastal. 2014. aastal võttis ettevõte vastu 113 476 tonni jäätmeid (2013. aastal 103 505 tonni), millest segaolmejäätmed moodustasid 31%, biolagunevad jäätmed 13%, ehitusjäätmed 2% ja muud jäätmed 7%. Aktsiaselts jätkas Eesti Energia Iru jäätmepõletusjaama koldetuha käitlemisega, millega alustati 2013. aastal ja mis moodustas 47% kogu 2014. aastal vastuvõetud jäätmetest. Jätkati ka jäätmetest prügilagaasi tootmist. Prügilagaasi müüakse Tallinna Prügilagaas OÜ-le prügilagaasist elektri ja soojuse koostootmiseks. Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2014 otsusega nr 89 otsustas linn omandada Veolia Umweltservice Beteiligungs-verwaltungs GmbH-lt 2 600 aktsiat (65%) suurendades seeläbi Tallinna linna osalust aktsiaseltsis 35%-lt 100%-ni. AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus 2014. aasta kasum oli 296 tuhat eurot. Tallinna Linnavalitsuse 29. oktoobri 2014 korraldusega nr 1654-k otsustati vähendada aktsiakapitali 1,6 miljoni euro võrra, s.o 2,56 miljonilt eurolt 960 tuhande euroni. Aktsiakapitali vähendatakse 2500 aktsia, nimiväärtusega 640 eurot, tühistamisega. Aktsiakapitali vähendamisel tehakse rahaline väljamakse ainuaktsionärile Tallinna linnale summas 1,6 miljonit eurot. Rahaline väljamakse toimub 2015. aastal.

MTÜ Keskkonnateenused

2011. aastal asutas Tallinna linn koos Loksa linnaga MTÜ Keskkonnateenused, mille eesmärgiks on oma tegevusega suurendada jäätmete liigiti kogumist ja taaskasutusse võtmist, arendada jäätmemajandust, jäätmenõustamist ja keskkonnaharidust ning ühingu liikmete omavahelist koostööd lähtuvalt keskkonnakaitse ja säästva arengu põhimõtetest, samuti aidata kaasa ümbritseva looduskeskkonna hoidmisele ja säilitamisele. Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2012 otsuse nr 6 alusel osales Tallinna linn MTÜ kaudu elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna “Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine” meetme “Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine” välisprojektis “Ümberlaadimis- ja jäätmejaamade rajamine ning tehniline varustamine”. Projekti kogueelarve oli 2,8 miljonit eurot, millest Tallinna linna kaasfinantseering moodustas 442 tuhat eurot ja lisafinantseering abikõlbmatute kulude katteks 300 tuhat eurot. Projekti kestus oli 1. jaanuarist 2012 kuni 1. oktoobrini 2014. Projekti lõppeesmärgiks oli jäätmete liigiti kogumise ja käitlemise korraldamine Tallinna kalmistutel ja Loksa linnas. Projekti käigus valmisid Liiva kalmistu ümberlaadimisjaam ning Pärnamäe ja Rahumäe kalmistu jäätmejaamad. 2014. aastal alustasid tööd Pärnamäe ja Rahumäe jäätmejaamad. Loksa jäätmejaam valmis 2014. aasta lõpus ja alustab tööd 2015. aastal. Ümberlaadimis- ja jäätmejaamades jäätmed sorteeritakse, antakse prügilasse ja kasutatakse hiljem osaliselt komposti valmistamiseks, mis on alusmaterjaliks parkide ja haljasalade rajamisel. Tallinna linn eraldas 2014. aastal sihtasutusele tegevustoetust 10 tuhat eurot ja ostis teenuseid summas 15 tuhat eurot. MTÜ Keskkonnateenused 2014. aasta negatiivne tulem 9 tuhat eurot oli seotud asjaoluga, et MTÜ alustas tööd 2014. aastal, ja on tavapärane, et tegevuse alustamisel tuleb teha kulusid, mida ei ole võimalik katta sama perioodi tegevustulude arvelt.

Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA

Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA (edaspidi Järelevalve SA) tegeleb Tallinna Linnavolikogu määratud vee-ettevõtjate kontrollimisega, et tagada Tallinna linnaga sõlmitud teenuslepingutest tulenevate tingimuste täitmine. Nõustatakse linnaelanikke ja -asutusi kui veetarbijaid ning lahendatakse vee-ettevõtjate ja nende klientide vahel tekkinud probleeme. 2014. aastal tegeles Järelevalve SA vastavalt oma põhikirjalistele ülesannetele Tallinna Linnavolikogu poolt määratud vee-ettevõtjatega (Aktsiaselts Tallinna Vesi, Tehnovõrkude Ehituse OÜ, Pääsküla Vesi OÜ ja Esmar Vesi OÜ) sõlmitud

73

teenuslepingutest tulenevate kohustuste täitmise kontrollimisega. Lisaks nõustati vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbijaid ning lahendati mitmeid vee-ettevõtjate ja nende klientide vahel esilekerkinud probleeme. Vaidluste osapooled on sageli lähtunud järelevalve SA esitatud eksperthinnangutest. Jätkati ka joogivee ja heitvee puhastamise kvaliteedi kontrollimist. Saadud tulemuste analüüsimisel jõudis Järelevalve SA seisukohale, et vee-ettevõtja on täitnud teenuslepingus ette nähtud nõuded. Antud seisukoht on edastatud aruande kujul ka Tallinna Linnavalitsusele. Tallinna linn eraldas 2014. aastal Järelevalve SA-le tegevustoetust 110 tuhat eurot. 2014. aasta negatiivne tulem oli 5 tuhat eurot, mis tulenes linna poolse toetuse vähendamisest 2014. aastal ja mis kaeti eelmiste perioodide tulemi arvelt.

SA Keskkonnakogu (kustutatud 29.12.2014)

SA Keskkonnakogu on asutatud 2011. aastal. Sihtasutuse üheks eesmärgiks oli saada rahvusvahelise Keskkonnakoolituse Fondi (ingl Foundation for Environmental Education, edaspidi FEE) liikmeks ja sinilipu programmi riiklikuks koordinaatoriks. Kuna sinilipu riiklikuks koordinaatoriks Eestis sai 2013. aastal Eesti Looduskaitse Selts, otsustati SA Keskkonnakogu likvideerida 1. jaanuarist 2014. Tallinna linn eraldas 2014. aastal SA-le Keskkonnakogu tegevustoetust 2 tuhat eurot.

Ettevõtlus

AS Tallinna Tööstuspargid

AS-i Tallinna Tööstuspargid eesmärgiks on luua võimalusi Tallinna ettevõtjatele tootmise arendamiseks Tallinna linna piirides. AS-i Tallinna Tööstuspargid tegevusaladeks on tööstusparkide infrastruktuuride rajamise korraldamine, nende kinnisvara ja rajatiste haldamine, tööstusparkide kinnistute võõrandamine ning Tallinna linnale kuuluvate parklate, parkimismajade ja äripindade majandamine. Aktsiakapitali mitterahalise sissemaksena on linn AS-ile Tallinna Tööstuspargid üle andnud krundid, millel arendatakse välja tööstuspargid. AS Tallinna Tööstuspargid arendab kolme tööstusparki: Tondiraba tööstusparki, Betooni tööstusparki ja Suur-Sõjamäe tööstusparki. Lisaks põhitegevusele majandab aktsiaselts Tallinna linnale kuuluvat Vabaduse väljaku maa-alust parkimismaja ja äripindasid ning vanalinnas asuvat Väike-Rannavärav 6 parklat. Aktsiaseltsi olulisemaks tegevuseks 2014. aastal oli Betooni ja Suur-Sõjamäe tööstuspargi (I etapp Tapri tänav) kinnistutele arendajate leidmiseks arenduskonkursside korraldamine. Tallinna Linnavalitsuse 5. novembri 2014 istungi protokolliga nr 44 nõustus AS Tallinna Tööstuspargid ainuaktsionäri õigusi teostav Tallinna Linnavalitsus Paldiski mnt 48A kinnisasja (administratiivhoone) omandamisega. AS-i Tallinna Tööstuspargid 2014. aasta kasum oli 133 tuhat eurot.

SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid

SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid (edaspidi TEI) on ettevõtluse tugistruktuur, mille tegevuse peaeesmärk on ettevõtjate innustamine, toetamine ja võimendamine ettevõtlusega alustamisel neile individuaalsete tugiteenuste ning kaasaegse kvaliteetse töökeskkonna pakkumise kaudu, sealhulgas ettevõtlusinkubatsiooniprogrammi ning loomemajandusalase nõustamis- ja arendusteenuse pakkumine, rahaliste vahendite kogumine ettevõtete finantseerimiseks garantiide, laenude ja toetuste andmise teel ning varasematel aastatel Eluasemefondi programmi kaudu väljastatud ja garanteeritud eluasemelaenude haldamine. Rahvusvahelise võrdlusuuringu UBI Index 2014. aasta kokkuvõtte kohaselt on TEI enam kui 5 000 maailmas tegutseva inkubaatori seast hinnatud 300 parima hulka. 2014. aasta lõpul oli TEI Tallinna linna olulisim ettevõtluse tugiorganisatsioon ja inkubantettevõtete arvu poolest suurim ettevõtlusinkubaator Eestis. Lisaks inkubantidele on sihtasutuse klientideks poolsada ettevõtet muude lepingutega. 2014. aastal oli inkubatsioonis kokku 52 ettevõtet, kellest 28 olid loome- ja 24 üldettevõtted. Keskmiselt oli inkubatsioonis igakuiselt 37 ettevõtet. Esmakonsultatsioone peeti 81 huvilisega ja inkubatsiooniteenuse saamiseks esitati 22 taotlust, kellest 14 juriidilise isikuga sõlmiti ka inkubatsioonilepingud. 2014. aasta jooksul mindi osade ettevõtete nõustamisel üle nn nõukogu süsteemile, kus ettevõttele määrati ühe konsultandi asemele kahest konsultandist ja ühest TEI lepingulisest ärimentorist koosnev nõustamismeeskond. TEI tegutseb kolmes asukohas ca 2 500 m² üldpinnal, millest 157 m² on asutuse enda töötajate kasutuses tööruumide näol. Ülejäänud ruumid on ettevõtetega ühiskasutuses ja/või üürile antavad, väljaüüritavat pinda on keskmiselt 55% üldpinnast. Inkubatsiooniteenuse klient katab 50% ruumide tegelikest ülalpidamiskuludest, tavaüürnik 100%; sihtasutus ei taotle ruumide üürileandmisest kasumit. SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid koosseisu kuuluvad kolm inkubaatorit – Kopli ja Ülemiste ettevõtlusinkubaator ning loomemajanduse edendamiseks loodud Loomeinkubaator. Ülemiste ettevõtlusinkubaator asub Ülemiste Tehnopolises

74

Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor peahoones asuval 600 m² üldpinnal pakkudes ettevõtetele 12 bürooruumi suurusega 10–44 m² 41 töökohaga. Põhja-Tallinna linnaosas Kopli Ametikooli hoones asuvas Kopli ettevõtlusinkubaatoris on 750 m² üldpinnal 20 bürooruumi suurusega 10–46 m² kuni 45 töökohaga. Baltika kvartalis asuv Loomeinkubaator paikneb 1 150 m² üldpinnal. Stuudio- ja kontoripindu on 23 ettevõttele, ruumide suurus on vahemikus 10–60 m², võimaldades kuni 60 töökohta. Loomeinkubaatori ruumides tegutsevad ka Loomemajanduse Arenduskeskus ja showroom ZERO. TEI poolt väljarenditavate ruumide hõivatuse määr oli 2014. aasta lõpul 95%. TEI tegevus pikaajaliste väljastatud eluasemelaenude osas Tallinna Eluasemefondi tegevuse raames piirdub väljastatud eluasemelaenude ja laenude kattevara haldamisega pangas. Seisuga 31.12.2014 oli kokku 34 aktiivset laenu mahus 739 tuhat eurot, neist TEI garantiikohustusega 153 tuhat eurot. 2014. aastal maksti tagasi 4 laenu. Pikimad laenude tähtajad ulatuvad aastasse 2037. Tallinna Linnavolikogu 03.10.2013 otsuse nr 160 alusel sihtasutus enam eluasemelaene ei väljasta. Lisaks Tallinna linna toetusele ja sihtasutuse teenitud omatuludele kaasrahastati TEI põhikirjalisi tegevusi ka EAS-i ja Euroopa struktuurifondide poolt. 2014. aasta lõpus lõppes senine inkubatsiooni rahastamine EAS-i projekti „Ettevõtlusinkubatsiooni teenus 2011–2013“ kaudu. Tallinna linn eraldas 2014. aastal sihtasutusele tegevustoetust 447 tuhat eurot. TEI 2014. aasta negatiivne tulem oli 11 tuhat eurot, mis kaeti eelmiste perioodide akumuleeritud tulemi arvelt.

Ühistupanga Asutamise SA

Ühistupanga Asutamise SA asutati Tallinna linna poolt 9. mail 2014. Sihtasutuse tegevuseks on vajalike toimingute, sh õigustoimingute läbiviimine ühistupanga asutamiseks. Registripõhiselt on sihtasutuse tegevusalaks ärinõustamine ja juhtimisalane nõustamine. 2014. aastal toimus sihtasutuse põhikirjaline tegevus nimetatud valdkondades. 2014. aasta sügisel korraldas sihtasutus ühistupanganduse alase konverentsi teemal „Ühistupangandus – mis see on?“, ürituse kaudu tutvustati ühistulise tegevuse põhimõtteid. Peamised asutamistoimingud, sh asutamiskoosoleku läbiviimine ja asutamislepingu sõlmimine panga asutamiseks on planeeritud 2015. aastasse. Tallinna linn eraldas 2014. aastal sihtasutusele tegevustoetust 150 tuhat eurot, sh linnavalitsuse reservfondist 50 tuhat eurot. Ühistupanga Asutamise SA-e 2014. aasta tulem oli 117 tuhat eurot.

5.3 Ülevaade linna olulise mõju all olevate äriühingute ja sihtasutuste

tegevusest

Nõmme Erahariduse SA

Linna osalus sihtasutuses on 50%. Nõmme Erahariduse SA asutasid 2001. aastal Tallinna linn, Nordecon AS (endine OÜ Eesti Ehitus) ja AS EE Grupp. Sihtasutuse põhieesmärgiks on täiendavate vahendite leidmine Nõmme Erakooli ülalpidamiseks, arendamiseks ja haldamiseks. Nõmme Erakool on põhikool, mille eesmärgiks on õppe-kasvatustöö läbiviimine I–IX klassini vastavalt riikliku õppekava nõuetele. Nõmme Erakooli missiooniks on turvalises õhkkonnas paralleelselt üldkultuuriliste ja kõlbeliste väärtuste kujundamisega panna alus tugevale baasharidusele, millele toetudes saab õpilane tulevikus realiseerida enesele seatud eesmärgid.

Aktsiaselts Tallinna Vesi

Linna osalus aktsiaseltsis on 34,7%. Aktsiaseltsi põhiülesanne on tarbijate varustamine normatiividele vastava kvaliteediga joogi- ja tehnilise veega ning tarbijate heit- ja sademevee ärajuhtimine ning puhastamine. Aktsiaselts Tallinna Vesi osutas Tallinna linnale 2014. aastal töid ja teenuseid kokku 3,8 miljoni euro eest, sellest sademevee puhastus 3,5 miljonit eurot, tulekustutusvesi ja tuletõrjehüdrantide hooldus 295 tuhat eurot ning tänavate puhastamiseks kasutatud vesi 32 tuhat eurot. Arenduskomponendi kaudu hüvitas linn Tallinna põhitegevuspiirkonnas aastatel 2008–2011 võrkude laiendamise kava raames ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistute eest liitumis-tasusid 4,6 miljonit eurot. Tallinna linnale kui aktsionärile maksis Aktsiaselts Tallinna Vesi 2014. aastal dividende 6,2 miljonit eurot.

75

6. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

6.1 Konsolideeritud bilanss

2014 2013 Lisa

Varad

Käibevara

Raha ja pangakontod 92 090 35 640 2

Maksu- ja trahvinõuded 28 364 26 822 4

Muud nõuded (sh liisingnõuded) ja ettemaksed 26 467 30 662 5

Varud 5 123 5 887 6

Käibevara kokku 152 044 99 011

Põhivara

Osalused sidusüksustes 30 243 32 454 8

Finantsinvesteeringud 2 514 1 623 3

Muud nõuded (sh liisingnõuded) ja ettemaksed 29 145 30 328 5

Kinnisvarainvesteeringud 50 585 52 541 9

Materiaalne põhivara 1 142 588 1 113 835 10

Immateriaalne põhivara 2 576 2 221 11

Põhivara kokku 1 257 651 1 233 002

Varad kokku 1 409 695 1 332 013

Kohustused

Lühiajalised kohustused

Võlad hankijatele 38 754 44 508Võlad töövõtjatele 35 233 30 660Maksu- ja trahvikohustused ning saadud ettemaksed 11 718 10 776 12

Muud kohustused ja saadud ettemaksed 16 244 19 942 13

Eraldised 1 257 1 104 14

Võlakohustused 28 947 37 406 15

Tuletisinstrumendid 47 768 16

Lühiajalised kohustused kokku 132 200 145 164

Pikaajalised kohustused

Võlad hankijatele, muud kohustused ja saadud ettemaksed 2 740 212 13

Eraldised 15 851 3 840 14

Võlakohustused 335 596 265 355 15

Pikaajalised kohustused kokku 354 187 269 407

Kohustused kokku 486 387 414 571

Netovara

Riskimaandamise reserv 0 -557 16

Akumuleeritud ülejääk 923 308 917 999Netovara kokku 923 308 917 442

Kohustused ja netovara kokku 1 409 695 1 332 013

76

6.2 Konsolideeritud tulemiaruanne

2014 2013 Lisa

Tegevustulud

Maksud 329 545 299 038 17

Müüdud tooted ja teenused 233 331 208 726 18

Saadud toetused 102 621 107 066 19

Muud tegevustulud 3 789 6 995 20

Tegevustulud kokku 669 286 621 825

Tegevuskulud

Antud toetused -37 642 -43 323 19

Tööjõukulud -295 552 -273 923 21

Muud tegevuskulud -261 400 -250 824 22

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus -80 911 -80 577 9,10,11

Tegevuskulud kokku -675 505 -648 647

Aruandeperioodi tegevustulem -6 219 -26 822

Finantstulud ja -kulud

Intressikulud -8 110 -7 155 23

Tulem osalustelt 5 771 6 917 8

Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 156 -59 2,3

Muud finantstulud 1 623 0 8

Muud intressi- ja finantskulud -21 -7 23

Finantstulud ja -kulud kokku -581 -304

Aruandeperioodi tulem -6 800 -27 126

77

6.3 Konsolideeritud rahavoogude aruanne

(kaudsel meetodil)

2014 2013 Lisa

Rahavood põhitegevusest

Aruandeperioodi tegevustulem -6 219 -26 822Korrigeerimised

Põhivara amortisatsioon, allahindlus ja mahakandmine 80 911 80 577 9,10,11

Põhivara soetusega kaasnev käibemaksukulu 5 746 11 377 22

Kasum/kahjum põhivara müügist -2 050 -4 883 9,10

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -29 022 -32 832 19

Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 7 035 12 295 19

Käibevara netomuutus 2 106 -7 295 4,5,6

Kohustuste ja eraldiste netomuutus 6 761 11 427Rahavood põhitegevusest kokku 65 268 43 844

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud põhivara eest (v.a finantsvarad ja osalused) -74 669 -76 322Laekunud põhivara müügist (v.a finantsinvesteeringud ja osalused) 4 068 8 710 9,10,11

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 12 413 15 384 5,13,19

Tasutud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -6 912 -10 465 13,19

Tasutud osaluste omandamisel 1 232 0 7

Antud laenud -3 0 6

Laekunud antud laenude tagasimakseid 1 090 1037 5

Laekunud finantsinvesteeringute müügist 0 6 000Laekunud dividendid 6 246 6 038 8

Laekunud intressid ja muud finantstulud 139 196 2,5

Rahavood investeerimistegevusest kokku -56 396 -49 422

Rahavood finantseerimistegevusest

Arvelduskrediidi muutus -3 874 1 612 15

Laekunud võlakirjade emiteerimisest 28 400 15 000 15

Tasutud võlakirjade lunastamisel -13 810 -11 915 15

Laekunud laenud 57 235 20 000 15

Laenude tagasimaksed -8 636 -8 072 15

Tasutud kapitalirendi põhiosa makseid -2 742 -3 084 15

Tagasi makstud kontsessioonilepingute alusel -1 103 -1 043 15

Makstud intressid ja muud finantskulud -7 892 -7 182Rahavood finantseerimistegevusest kokku 47 578 5 316

Puhas rahavoog 56 450 -262

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 35 640 35 902 2

Raha ja selle ekvivalentide muutus 56 450 -262

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 92 090 35 640 2

Kuni 2013. aastani koosnevad raha ja selle ekvivalendid raha ja pangakontode saldodest, v.a tähtajalised deposiidid, mille tähtaeg on üle 3 kuu ning osalused investeerimisfondides (lisa 2). Alates 2014. aastast kajastatakse tähtajalised deposiidid, mille tähtaeg on üle 3 kuu, raha ja selle ekvivalentide koosseisus.

78

6.4 Konsolideeritud netovara muutuste aruanne

Saldo

31.12.2013

Muutused

2014

Saldo

31.12.2014

Lisa

-557 557 0

Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus 557 16

917 999 5 309 923 308

Põhivara ümberhindlus (munitsipaliseerimine) 12 109 9,10

Aruandeperioodi tulem -6 800

917 442 5 866 923 308

Riskimaandamise reserv

Akumuleeritud tulem

Kokku

79

6.5 Eelarve täitmise aruanne

Esialgne

eelarve

Lõplik

eelarve

Täitmine

Põhitegevuse tulud (+) 452 572 464 911 468 043

Maksutulud 317 354 325 964 329 566Tulud kaupade ja teenuste müügist 55 959 64 883 64 291Saadavad toetused tegevuskuludeks 77 827 72 559 72 551Muud tegevustulud 1 432 1 505 1 635

Põhitegevuse kulud (-) 417 419 432 690 426 983

Antavad toetused tegevuskuludeks 79 987 89 732 88 447Muud tegevuskulud 332 779 339 681 338 536Reservid 4 653 3 277 x

PÕHITEGEVUSE TULEM 35 153 32 221 41 060

Investeerimistegevus -52 940 -60 999 -49 669

Põhivara müük (+) 2 987 4 093 3 971Põhivara soetus (-) 47 463 59 465 50 372sellest põhivara käibemaks 4 575 6 101 4 685Saadav sihtfinantseerimine (+) 1 156 9 731 10 334Antav sihtfinantseerimine (-) 5 990 13 703 11 370

Aktsiakapitali suurendamine (-) 100 1 700 1 600Aktsiakapitali vähendamine (+) 1 600 32Finantstulud (+) 5 830 6 306 6 306Finantskulud (-) 9 360 7 861 6 970

EELARVE TULEM -17 787 -28 778 -8 609

Finantseerimistegevus 15 386 22 386 57 585

Kohustuste võtmine (+) 33 000 40 000 75 200Kohustuste tasumine (-) 17 614 17 614 17 615

Likviidsete varade muutus -3 776 -9 596 49 822

Nõuete ja kohustuste saldode muutus -1 375 -3 204 846

80

6.6 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1. Arvestuspõhimõtted

2014. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele ning mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning Riigi raamatupidamise üldeeskirjas esitatud nõuded. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud, lähtudes soetusmaksumuse meetodist (v.a teatud finantsvarad ja tuletistehingud, mida kajastatakse õiglases väärtuses, ning olulised enne 1995. aastat soetatud kinnisvarainvesteeringud ja materiaalne põhivara, mida kajastatakse ühekordselt ümberhinnatud väärtuses). Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes.

Konsolideerimise põhimõtted

Valitseva mõju all olevad üksused

Valitseva mõju all olevateks üksusteks (vt lisa 7) on sihtasutused, äriühingud ja mittetulundusühingud, milles linnal on mõjuvõim määrata üksuse finants- ja tegevuspoliitikat (linnal on suurem kui 50%-line osalus konsolideeritava üksuse hääleõiguses). Konsolideeritud aruandes on linna valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad konsolideeritud rida-realt. Elimineeritud on kõik grupisisesed nõuded ja kohustused, grupi üksuste vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Valitseva mõju all olevate üksuste tegevus kajastub konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes alates valitseva mõju tekkimisest kuni selle katkemiseni. Valitseva mõju all olevate üksuste soetamist kajastatakse ostumeetodil (v.a ühise kontrolli all toimuvaid soetusi, mida kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil).

Olulise mõju all oleva üksused

Olulise mõju all olevateks loetakse sihtasutusi ja äriühingud, milles Tallinna linn osaleb üksuse finants- ja tegevuspoliitika üle otsustamisel, kuid mille üle puudub valitsev mõju (vt lisa 8). Olulise mõjuvõimu eelduseks on üldjuhul 20–50% hääleõigusega aktsiatest või osadest. Kui sihtasutuses omatakse olulist mõju, siis osalust bilansis ei kajastata (sissemaksed sihtkapitali kajastatakse antud toetuste kuluna). Selliste sihtasutuste netovarad kajastatakse selle üksuse raamatupidamises, kellel on vastava isiku üle suurim kontrollitase. Olulise mõju all olevad üksused on kajastatud konsolideeritud aruandes kapitaliosaluse meetodil. Selle meetodi kohaselt võetakse investeering algselt arvele tema soetusmaksumuses, mida korrigeeritakse järgmistel perioodidel tulenevalt investori osaluse muutusest investeeringuobjekti netovaras, miinus investeeringu väärtuse languse allahindlused. Grupile kuuluv osa olulise mõju all oleva üksuse majandustulemusest kajastatakse konsolideeritud tulemiaruandes real „Tulem osalustelt”.

Valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste kajastamine konsolideerimata aruannetes

Linna konsolideerimata bilansis on investeeringud valitseva mõju all olevatesse üksustesse (vt lisa 7) ning olulise mõju all olevatesse äriühingutesse (vt lisa 8) kajastatud tuletatud soetusmaksumuse meetodil. Tuletatud soetusmaksumuseks loetakse kuni 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende väärtus kapitaliosaluse meetodil ning peale 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende soetusmaksumus. Tuletatud soetusmaksumus hinnatakse alla, kui osaluse objekti omakapitalist aruandekohustuslasele kuuluv osa (valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja mittetulundusühingute korral nende omakapital tervikuna) on langenud alla osaluse bilansilise väärtuse. Kajastatud allahindlusi taastatakse järgmistel perioodidel, kuid mitte kõrgemale tuletatud soetusmaksumusest. Valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste makstud dividendid on kajastatud laekumise hetkel finantstuluna.

Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks

Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni üks aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast.

81

Raha ja selle ekvivalendid

Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a arvelduskrediit) ning lühiajalisi tähtajalisi deposiite. Rahavoogude aruandes kajastatakse raha ja selle ekvivalentidena lisaks eeltoodule (v.a deposiidid tähtajaga üle kolme kuu) ka kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning mille puhul puudub oluline turuväärtuse muutuse risk (nt investeerimisfondide osakud). Deposiitidelt bilansikuupäevaks kogunenud laekumata intressid kajastatakse bilansis viitlaekumistena.

Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded, sh nõuded ostjate vastu

Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Suure hulga samaliigiliste nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse grupi baasil, võttes arvesse eelmiste perioodide statistikat sarnaste nõuete laekumise kohta. Nõuete allahindamise hiliseim tähtaeg on 180 kalendripäeva alates maksetähtpäevast. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. Pikaajalisi nõudeid kajastatakse algselt saadaoleva tasu nüüdisväärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu sisemise intressimäära meetodil. Intressitulu kajastatakse tulemiaruandes kirjel „Muud tulud”.

Finantsinvesteeringud

Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse lühiajalise kauplemise eesmärgil hoitavaid väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse väärtpabereid, mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse), ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. Muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse aktsiaid ja osi, millest grupp omab alla 20%. Nimetatud pikaajalised finantsinvesteeringud on tehtud avalikku sektorisse kuuluvasse äriühingusse ning seda kajastatakse sarnaselt olulise mõju all olevate osalustega. Finantsinvesteeringute oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt tehingupäeval.

Tuletisinstrumendid ja riskimaandamine

Üldpõhimõtted

Rahavoogude riskimaandamisinstrumente kajastatakse nende esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses tuletisinstrumendi lepingu sõlmimise kuupäeval. Kui tuletisinstrumendi õiglane väärtus on positiivne, kajastatakse tuletisinstrument bilansis varana, kui aga negatiivne, siis kohustusena. Igal bilansipäeval hinnatakse tuletisinstrumente ümber nende hetke õiglasele väärtusele. Grupi riskimaandamisinstrumentide õiglased väärtused ja nende muutused on esitatud lisas 16. Rahavoogude riskimaandamisinstrumentide kajastamisel lähtutakse IAS 39 punktist 95 – st kui rahavoogude riskimaandamine vastab aruandlusperioodi jooksul IAS 39 punktides 88 ning AG105−AG113 esitatud tingimustele, kajastatakse efektiivse riskimaandajana määratletud riskimaandamisinstrumendi kasumit/kahjumit netovara muutuste aruande kaudu otse netovaras (vt lisa 16) ning riskimaandamisinstrumendi kasumi või kahjumi ebaefektiivset osa tulemiaruandes (vt lisa 23). Kui riskimaandamisinstrument aegub või müüakse või ta ei vasta enam riskimaandamisarvestuse kriteeriumitele, lõpetatakse riskimaandamisarvestus alates viimasest kuupäevast, mil ta vastas riskimaandamise efektiivsuse kriteeriumitele.

Varud

Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele tootmisomahinnas. Muud varud võetakse arvele soetusmaksu-muses. Varude jäägi hindamisel kasutatakse FIFO või kaalutud keskmise soetushinna meetodit.

82

Varud hinnatakse alla eeldatavale neto realiseerimismaksumusele, kui see on madalam nende soetusmaksumusest. Varude allahindlusi nende neto realiseerimismaksumusele kajastatakse aruandeperioodi kuluna tulemiaruande kirjel „Muud kulud”.

Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maad või hooneid), mida hoitakse väljarentimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida grupp ega ükski teine avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse analoogselt materiaalse põhivaraga soetusmaksumuse meetodil ja amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit (vt täpsemat arvestusprintsiibi kirjeldust järgmisest punktist). Kui kinnisvaraobjekti kasutamise eesmärk muutub, klassifitseeritakse vara bilansis ümber. Alates muutuse toimumise kuupäevast rakendatakse objekti suhtes selle vararühma arvestuspõhimõtteid, kuhu objekt on üle kantud.

Materiaalne põhivara

Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja perioodil 01.01.2005 kuni 31.12.2010 soetatud varade puhul soetusmaksumusega alates 1 917 eurot (ilma käibemaksuta) ja alates 01.01.2011 soetatud vara korral 2 000 eurot (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, hooned, kunstiväärtused ja raamatud, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla põhivara arvelevõtmise piirmäära, kajastatakse väheväärtusliku inventarina ja kantakse kasutuselevõtmise hetkel kulusse. Väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Samuti peetakse bilansiväliselt arvestust loomaaia loomade ja botaanikaaia taimede üle. Materiaalse põhivara soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Soetusmaksumuse hulka ei arvestata põhivara soetamisega seotud mittetagastatavaid makse (nt käibemaks) ja lõive (v.a oma tarbeks ehitatavate varade maksumusse lisatavad maksud, mis arvestatakse tööjõukuludelt); sellised maksud ja lõivud kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna. AS-is Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus prügila ladestusala väljakute amortiseerimisel kasutatakse tegevusmahul põhinevat kulumiarvestust, mis toimub proportsionaalselt ladestusala keskmise täitumisega. Riigi raamatupidamise üldeeskirja § 45 kohaselt on lubatud materiaalset põhivara ühekordselt ümber hinnata õiglasele väärtusele kui põhivaraobjekt on soetatud 1995. aastal või varem või kui põhivara objekti tegeliku soetusmaksumuse kohta puuduvad korrektsed andmed, sh juhul, kui see on avaliku sektori üksusele üle antud ümberkorralduste käigus või omaniku puudumise tõttu, kusjuures saajal puuduvad korrektsed andmed selle soetusmaksumuse kohta või kui see on tingitud varem kehtinud arvestuspõhimõtete erinevusest võrreldes Riigi raamatupidamise üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetega. Nimetatud ümberhindlused viidi grupis läbi 31. detsembriks 2005. Juhul kui oluliste põhivarade ühekordsed ümberhindlused seisuga 31.12.2005 jäid siiski teatud põhjustel tegemata, tehakse seda esimesel võimalusel järgmistel perioodidel. Olenemata tähtajast võetakse põhivara ümberhindlusena arvele peremehetuks tunnistatud vara ja maakatastrisse kantud maa, mida ei ole ükski avaliku sektori üksus varem bilansis arvele võtnud. Varade ümberhindamiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Maa ümberhindluseks ja bilansis kajastamiseks kasutatakse maa maksustamishinda. Varaobjektide korral, millel turuväärtus puudub (spetsiifilised avaliku sektori varaobjektid, millel puudub aktiivne turg), kasutatakse jääkasendusmaksumuse meetodit. Hindamisi viivad läbi vastava ala eksperdid. Ümberhinnatud väärtust loetakse edaspidises arvestuses nende varaobjektide uueks soetusmaksumuseks ja akumuleeritud kulum elimineeritakse. Põhivara tasuta võõrandamist, mida ei saa lugeda osaluse või finantsinvesteeringu soetamiseks, kajastatakse mitterahalise sihtfinantseerimisena (nt kinkelepingu, testamendi vms alusel vara võõrandamine, mille puhul vara andja ei saa vara saajalt vastu mingit hüve). Avaliku sektori üksuselt mitterahalise sihtfinantseerimise saamisel võetakse saadud põhivara bilanssi arvele põhivara õiglases väärtuses või – kui see ei ole teada – üleandja näidatud jääkväärtuses ning kajastatakse mitterahalist sihtfinantseerimise tulu. Kui põhivara õiglane väärtus on teada, kajastab vara võõrandaja eelnevalt varade ümberhindluse õiglasele väärtusele juhul, kui see on nõutav riigi raamatupidamise üldeeskirja § 45 alusel. Kui põhivara tasuta võõrandaja ei ole avaliku sektori üksus, võetakse saadud vara põhivarana arvele ja kajastatakse mitterahalist sihtfinantseerimist põhivara õiglases väärtuses ning kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, siis raamatupidamiskandeid selle kohta ei tehta ja vara kajastatakse bilansiväliselt. Põhivara tasuta kasutusse andmist käsitletakse kui rendile andmist. Kui vara anti tasuta kasutusse perioodiks, mis ületab 75% vara järelejäänud kasulikust elueast, loetakse tehing oma sisult kapitalirendiks. Kuna tasuta rendile andmisel kapitalirendinõuet ega -kohustust ei teki, kajastatakse tehingut mitterahalise sihtfinantseerimisena rendile andja põhivara jääkväärtuses. Põhivara tasuta kasutusse andmisel eemaldatakse vara bilansist ning selle kohta peetakse edaspidi arvestust bilansiväliselt. Maad kui piiramatu kasutuseaga vara üle ei anta ja seda kajastab edasi vara omanik. Teiselt avaliku sektori üksuselt põhivara tasuta kasutusse saamisel võetakse põhivara arvele ja kajastatakse saadud sihtfinantseerimist kas põhivara õiglases väärtuses või vastaspoole näidatud põhivara jääkväärtuses, kui õiglane väärtus ei ole teada. Kui põhivara õiglane väärtus on teada, kajastab avalikust sektorist vara võõrandaja eelnevalt varade ümberhindluse õiglasele väärtusele juhul, kui see on nõutav riigi raamatupidamise üldeeskirja §45 alusel.

83

Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Juhul kui põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt kasulikule elueale. Uutel põhivaradel (soetatud alates 01.01.2004) määratakse eeldatava kasuliku eluea normid põhivara gruppide kaupa järgmistes vahemikes:

Hooned 20 – 50 aastat Rajatised 10 – 40 aastat Masinad ja seadmed 5 – 10 aastat Inventar 2 – 10 aastat Arvutustehnika 2 – 3 aastat

Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Kulumi arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav ning kulumi arvestus lõpetatakse selle täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Materiaalse põhivara kulumimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpul ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena, st edasiulatuvalt. Juhul kui on märke sellest, et materiaalse põhivara objekti kaetav väärtus võib olla langenud alla tema bilansilist väärtust, tehakse vara väärtuse test ja hinnatakse vajadusel vara alla. Vara bilansilise väärtuse võimaliku languse kontrollimisel lähtub grupp IPSAS 21-st ja RTJ 5 põhimõtetest, olenevalt sellest, kas tegemist on raha genereerivate või raha mitte-genereerivate varadega. Raha mitte-genereerivate varade puhul lähtub grupp IPSAS 21-st ning vara kaetava väärtuse test tehakse juhul, kui nõudlus või vajadus varaga osutavate avalike teenuste järele on lõppenud või praktiliselt lõppenud. Grupi jaoks on raha mitte-genereerivad varad näiteks trammid, trollibussid, hooned ning muud varad, mis on otseselt seotud avaliku transporditeenuse ja muu avaliku teenuse pakkumisega. Raha genereerivate varade puhul lähtub grupp RTJ 5 sätestatust. Taoliste varade puhul viitavad allahindamisvajadusele muuhulgas järgmised asjaolud: sarnaste varade turuväärtus on langenud, varast genereeritav tulu väheneb jne. Juhul kui põhivara väärtuse testiga tuvastatakse, et vara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto õiglane väärtus miinus müügikulutused või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, hinnatakse materiaalse põhivara objektid alla nende kaetavale väärtusele, kajastades allahindlus aruandeperioodi kuluna tulemiaruande kirjel „Põhivara amortisatsioon ja allahindlus“. Raha genereerivate varade kasutusväärtuse hindamiseks koostatakse realistlik projektsioon antud varaga seotud rahavoogude kohta järgmistel perioodidel ja arvutatakse nende rahavoogude nüüdisväärtus. Kui hiljem vara kaetav väärtus on tõusnud üle vara bilansilise väärtuse, siis allahindlus tühistatakse ja suurendatakse vara bilansilist väärtust, kuid mitte suurema summani, kui bilansilise väärtuseni, mis varal oleks, kui allahindlust ei oleks tehtud. Vara allahindluse tühistamine kajastatakse tulemiaruandes samal kirjel, kus kajastati varasem allahindlus. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui grupp ei eelda selle vara kasutamisest või müügist enam majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse selle perioodi tulemiaruandes, millal kajastamine lõpetati, kirjel „Muud tulud” või „Muud kulud”.

Immateriaalne põhivara

Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 2 000 eurost (ilma käibemaksuta) (kuni 31.12.2010 soetatud varade korral alates 1 917 eurost ilma käibemaksuta). Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalsete varade puhul hinnatakse, kas tegemist on piiratud või määramata kasuliku elueaga varaga. Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit ja eeldatava kasuliku eluea normid on uutel varadel 2–20 aastat. Piiratud elueaga immateriaalsete varade kulumiperiood vaadatakse üle iga majandusaasta lõpul ja muudetakse vajadusel edasiulatuvalt. Üldjuhul kajastatakse uurimis- ja arenguväljaminekud tekkimise momendil kuluna. Linnale kuuluvate kaubamärkide arvestust peetakse bilansiväliselt, kuna kaubamärkide registreerimise eesmärk pole niivõrd tulu teenimine, kuivõrd linnale oluliste kaubamärkide ja tunnuste kasutamise reguleerimine ning Tallinna linna mainet kahjustavate kasutusjuhtude ennetamine. Tallinna linnale kuulub 28 kaubamärki ning nende registreerimise ja kasutusse andmisega tegeleb Tallinna Linnakantselei.

84

Rendid

Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.

Grupp on rentnik

Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse – sellisel juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi või kasuliku tööea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustust vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ning intressikuluks selliselt, et intressimäär oleks igal ajahetkel kohustuse jäägilt sama. Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna lineaarselt rendiperioodi jooksul.

Grupp on rendileandja

Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja finantstuluks selliselt, et intressimäär oleks igal ajahetkel nõude jäägilt sama. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muu põhivaraga. Kasutusrendimaksed kajastatakse tuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.

Teenuste kontsessioonikokkulepped

Linn on sõlminud teenuste kontsessioonikokkuleppeid kooli- ja lasteaia hoonete renoveerimise eesmärgil nii kasutusrendi kui ka kapitalirendi tingimustel. Teenuste kontsessioonikokkulepped on sellised lepingul tuginevad pikaajalised koostööprojektid avaliku sektori üksuse ja erasektori üksuse vahel, mille kohaselt erasektori üksus osutab mingit konkreetset varaobjekti kasutades avalikke teenuseid ning avaliku sektori üksus kontrollib või reguleerib, milliseid avalikke teenuseid, kellele ja millise hinnaga erasektori üksus osutab ja avaliku sektori üksus omandab lepinguperioodi lõppedes kontrolli infrastruktuuri objekti üle (kas omandiõiguse või soodusostuõiguse kaudu või muul moel). Kapitalirendi tingimustel sõlmitud lepingute puhul on linn ehitus- või rekonstrueerimistööd võtnud arvele RTJ 17 „Teenuste kontsessioonikokkulepped“ kohaselt põhivarana ja finantskohustusena tehtud tööde õiglases väärtuses või vastavate tööde eest tasutavate maksete nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kuna ehitus- ja rekonstrueerimistööde eest tasutakse pikema ajaperioodi möödudes, rakendatakse vara ja kohustuse arvestamisel sisemise intressimäära meetodit. Materiaalne põhivara ja finantskohustus on linna aruandes võetud esialgu arvele tasumisele kuuluva summa nüüdisväärtuses (st vähendatuna sisemise intressimäära võrra), finantskohustus kajastatakse bilansis laenukohustuste grupis. Kohustust periodiseeritakse maksegraafiku järgi lühi- ja pikaajaliseks. Linn maksab teenuste kontsessioonilepingute raames erapartnerile nii ehitus- ja rekonstrueerimistööde kui ka varaobjekti opereerimisega seotud teenuste eest (valve, koristus jms perioodikulud). Juhul kui opereerimis- ja lisateenuste õiglast väärtust ei ole iseseisvalt teada, on koostatud tasutavate maksete jaotuse analüüs. Vastavas analüüsis lähtutakse teadaolevatest turuhindadest ja nende alusel hinnangust ehitus- ja rekonstrueerimistööde ning opereerimis- ja lisateenuste hindade võimaliku jaotuse kohta. Seega on taoliste lepingute puhul varad võetud arvele õiglases väärtuses ja kasutatud on alternatiivseid intressimäärasid. Perioodikulud ei sisaldu vara soetusmaksumuses. Vara amortiseeritakse selle kasuliku eluea jooksul.

Finantskohustused

Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse alguses arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasi kajastatakse finantskohustusi korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Finantskohustustega kaasnev intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna tulemiaruande kirjel „Intressitulu ja -kulu”. Finantskohustuse kajastamine lõpetatakse siis, kui see on tasutud, tühistatud või aegunud.

85

Eraldised ja potentsiaalsed kohustused

Bilansis kajastatakse eraldisena enne bilansipäeva tekkinud kohustusi, millel on seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad grupi senisest tegevuspraktikast, mis nõuab varast loobumist ja mille suurust saab usaldusväärselt hinnata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhtkonna hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute ekspertide hinnangutest. Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades potentsiaalsete kohustustena.

Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, mille korral sihtfinantseerimise andja kontrollib toetuste sihipärast kasutamist. Sihtfinantseerimist ei kajastata tulu ega kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset.

Grupp kui sihtfinantseerimise saaja

Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse tulemiaruandes kompenseeritavat kulu ja saadud toetust mõlemaid eraldi. Ka varade sihtfinantseerimise korral lähtutakse sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodist – sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses; varade soetamiseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse tuluna põhivara soetamisega samas perioodis.

Grupp kui sihtfinantseerimise andja

Sihtfinantseerimise andmisel kajastab grupp antud sihtfinantseerimise summa toetuse saajale esitatud tingimuste täitmisel kohe kuluna olenemata sellest, kas tegemist on põhivara või tegevuskulude finantseerimisega.

Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine

Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja -kohustused ning mittemonetaarsed finantsvarad ja -kohustused, mida kajastatakse õiglases väärtuses, on bilansipäeva seisuga ümber hinnatud eurodesse bilansipäeval kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on tulemiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna.

Tulude arvestus

Kogutud maksude, lõivude ja trahvide tulu võetakse arvele tekkepõhiselt (s.o maksude puhul perioodis, mille kohta deklaratsioonid on esitatud; lõivude puhul teenuse osutamise perioodil ning trahvide puhul trahvi määramise kuupäeval) vastavalt Maksu- ja Tolliameti ja Keskkonnaministeeriumi esitatud teatistele ning muudele tulu tekkimist kajastavatele dokumentidele. Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu arvestatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel. Dividenditulu kajastatakse dividendide väljakuulutamisel.

Kulude arvestus

Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud (näiteks käibemaks, juhul kui ostjaks ei ole käibemaksukohustuslane või ta on ainult piiratud käibemaksukohustuslane ja ta ei saa käibemaksu arvata sisendkäibemaksuks) on kajastatud soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel „Muud tegevuskulud” ning neid ei kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus. Dividendide väljamaksmisega kaasnev tulumaks kajastatakse kuluna dividendide väljakuulutamisel.

86

Seotud osapooled

Seotud isikuteks on Tallinna linnavolikogu ja linnavalitsuse liige ning asutuste juhid, samuti konsolideerimisgruppi kuuluvate sihtasutuste ja äriühingute nõukogude ja juhatuste liikmed ning kõigi eespool loetletud isikute pereliikmed, kelleks on abikaasa või elukaaslane ja lapsed ning nende valitseva ja olulise mõju all olevad äriühingud, sihtasutused, mittetulundusühingud, kelle üle eelnevalt loetletud isikud üksi või koos omavad valitsevat või olulist mõju, mille annab hääleõigus alates 20%-st neis ühingutes ja sihtasutustes. Tehingud, mis on sõlmitud turutingimuste kohaselt ehk üldises korras sarnastel tingimustel (sh nii hind kui ka muud tehingu tingimused) kõikide füüsiliste isikute ja juriidiliste isikutega, mis näiteks on sõlmitud riigihanke tulemusel, ei ole käesolevas aruandes tulenevalt IPSAS 20 nõuetes avalikustatud, v.a tehingud, mille on linna asutustega aasta jooksul teinud linna 281 asutuse juhiga seotud juriidilised isikud. Nimetatud tehingute maht on avalikustatud aastaaruande lisas 28.

Tulumaks – gruppi kuuluvad äriühingud

Tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis mitte ettevõtete kasumit, vaid väljamakstavaid dividende. Alates 01.01.2015 on maksumääraks 20/80 netodividendidelt. Bilansis ei kajastata potentsiaalset tulumaksukohustust gruppi kuuluvate äriühingute vaba omakapitali suhtes, mis kaasneks vaba omakapitali väljamaksmisel dividendidena. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis võiks kaasneda dividendide väljamaksmisega, on esitatud lisas 26. Dividendide maksmisega kaasnev tulumaks kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel tulemiaruandes tulumaksukuluna.

Bilansipäevajärgsed sündmused

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamise päeva (s.o 14.05.2015) vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades.

Eelarve täitmise aruanne

Linna eelarve on koostatud tekkepõhisuse printsiipi järgides. Linna eelarves kavandatakse kulud toote- ehk eesmärgipõhiselt. Eelarve täitmise aruanne ei ole üheselt võrreldav raamatupidamise aruannetega, kuna: eelarve täitmise aruanne on koostatud lähtudes volikogu kinnitatud eesmärgipõhisest eelarvest, raamatupidamise aruanded lähtuvad aga tehingute majanduslikust sisust; eelarve täitmise aruanded sisaldavad linna asutuste vahelisi tehinguid, mis raamatupidamise aruannetes on konsolideerimisel elimineeritud (2014. aastal oli linna tulude ja kulude sisekäivete maht 949 tuhat eurot ja 2013. aastal 384 tuhat eurot); eelarves ei planeerita ja eelarve täitmises ei kajastata nn mitterahalisi tulusid ja kulusid, v.a müüdava vara jääkmaksumus ja põhivara amortisatsioon; eelarves ei planeerita ja eelarve täitmises ei kajastata varade liikumist mitterahaliste tehingute kaudu (nt varade vahetustehingud).

87

Lisa 2. Raha ja selle ekvivalendid

Grupi rahalised vahendid hoiustatakse pankades jm krediidiasutustes ning sularahakassas. Raha arveldusarvetel sisaldab pangakontol olevat raha ning asutuste kassast inkassatsiooni antud, kuid pangakontodele laekumata raha. Tähtajalised deposiidid pankades on katkestatavad 2-päevase etteteatamistähtajaga, kuid sel juhul ei kanna need intressitulu.

Saldo

31.12.2014

Saldo

31.12.2013

Kokku raha ja selle ekvivalendid 92 090 35 640

Raha ja pangakontod 92 090 35 640

Sularaha 211 208Raha arveldusarvetel 32 851 16 965Deposiidid pankades järelejäänud tähtajaga 1 kuni 3 kuud 58 828 17 467Deposiidid pankades järelejäänud tähtajaga 4 kuni 12 kuud 200 1 000

Rahalt ja investeerimisfondidelt teenitud intressitulu aastas 88 97

Keskmine intressimäär 0,3% 0,4%

2014. aastal saadi intressitulu tähtajalistelt deposiitidelt 88 tuhat eurot (2013: 67 tuhat eurot). Aruandeaastal arvelduskontodelt intressitulu ei saadud (2013: 30 tuhat eurot). Seisuga 31.12.2014 kogunenud nõue tähtajalistelt deposiitidelt teenitud intressitulu eest on esitatud lisas 5 „Muud nõuded ja ettemaksed“ summas 51 tuhat eurot (31.12.2013: 52 tuhat eurot).

Lisa 3. Finantsinvesteeringud

Saldo

31.12.2014

Saldo

31.12.2013

Pikaajalised finantsinvesteeringud 2 514 1 623

Noteerimata aktsiad ja muud omakapitaliinstrumendid (korrigeeritud soetusmaksumuses)

0 0

Muud pikaajalised finantsinvesteeringud (korrigeeritud soetusmaksumuses)

2 514 1 623

Võlakirjadelt ja finantsinvesteeringutelt teenitud intressitulu aastas 49 49

0 -205

19 0

Kasum/kahjum kauplemisportfelli võlakirjade ja muude võlainstrumentide

ümberhindamisest

Kasum/kahjum aktsiate ja muude omakapitaliinstrumentide ümberhindamisest

88

Bilansipäeva seisuga on pikaajaliste finantsinvesteeringutena summas 2 514 tuhat eurot (31.12.2013: 1 623 tuhat eurot) kajastatud SA-e Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid deposiidid AS-is SEB Pank summas 1 623 tuhat eurot (31.12.2013: 1 623 tuhat eurot) ning AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus väärtpaberiportfell summas 891 tuhat eurot (31.12.2013: 849 tuhat eurot). SA-e Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid hoiuse intress on 3% aastas, intressinõue seisuga 31.12.2014 oli summas 49 tuhat eurot, mis laekus SA-e Tallinna Ettevõtlusinkubaatori arvelduskontole 01.01.2015. SA-e Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid hoius on seotud AS-i SEB Pank poolt Tallinna elanike eluasemelaenude väljastamisega (vt lisaks punktis 5.2 „Ülevaade linna tütarettevõtjate, linna valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja mittetulundusühingu tegevusest“ esitatud SA-e Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid tegevusaruannet). AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus väärtpaberiportfell on seotud prügila sulgemisega seotud tulevaste kohustuste täitmiseks vajalike rahaliste vahendite tagamisega. Seoses seadusandlusest tuleneva kohustusega prügila sulgeda (st ladestusala katta ja järelhooldada) tegi AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus juhatus 2006. aastal nõukogule ettepaneku investeerida raha pikaajaliselt väärtpaberitesse, et säilitada raha väärtus tulevaste kohustuste täitmiseks. Väärtpaberiportfelli väärtuse langusega seotud muutused on kajastatud tulemiaruande kirjel „Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt“.

Lisa 4. Maksu- ja trahvinõuded

Saldo

31.12.2014

Saldo

31.12.2013

Kokku lühiajalised maksu- ja trahvinõuded 28 364 26 822

Maksunõuded 28 231 26 700

sh brutosummas 28 793 27 294

ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -562 -594

Tulumaks 27 510 25 393Maamaks 121 699Kohalikud maksud 600 608

Loodusressursside kasutamise ja saastetasud 94 83

Trahvinõuded 39 39

sh brutosummas 489 529

ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -450 -490

Aruandeperioodil ja võrreldaval perioodil olid linnas kogutavad kohalikud maksud reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks ning parkimistasu. Müügimaks kehtis Tallinnas kohaliku maksuna ajavahemikul 01.06.2010–31.12.2011. Kuigi müügimaks Tallinna linnas enam ei kehti, oli maksumaksjatel maksukorralduse seadusest tulenevalt õigus müügimaksu nõuete ja tulude korrigeerimiseks veel 2014. aastal (vt lisa 17 „Maksutulud“). Riiklikest maksudest kogub Maksu- ja Tolliamet tulu- ja maamaksu, loodusressursside kasutamise tasu ja saastetasu kogub Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse kuuluv Keskkonnaamet. Maksunõuded ja -tulud (sh Maksu- ja Tolliametile deklareeritud, kuid bilansipäevaks veel üle kandmata summad) võetakse arvele Maksu- ja Tolliameti ning Keskkonnaameti esitatavate teatiste alusel tõenäoliselt laekuvaks arvatud summas.

Pikaajalised maksu- ja trahvinõuded ning muutused ebatõenäoliselt laekuvates maksu- ja trahvinõuetes on esitatud lisas 5 "Muud nõuded ja ettemaksed".

89

Lisa 5. Muud nõuded ja ettemaksed

Lühiajalised muud nõuded ja ettemaksed sisaldavad nõudeid ostjate vastu, intressinõudeid ja muid viitlaekumisi, laenu- ja liisingnõudeid (sh kapitalirendinõudeid), nõudeid saamata või ettemakstud toetuste eest, maksude ettemakseid ja tagasinõudeid ning muid nõudeid ja tulevaste perioodide kulusid.

Pikaajalised muud nõuded ja ettemaksed sisaldavad lisaks ka maksunõudeid (sh maksunõuete lühiajaline osa on kajastatud lisas 4 „Maksu- ja trahvinõuded“). Alljärgnev tabel annab ülevaate grupi lühi- ja pikaajalistest muudest nõuetest ning ettemaksetest.

Saldo

31.12.2014

Saldo

31.12.2013

Kokku lühi- ja pikaajalised muud nõuded ning ettemaksed 55 612 60 990

Lühiajalised muud nõuded ja ettemaksed 26 467 30 662

Nõuded ostjate vastu 13 603 13 572sh brutosummas 14 728 14 577

ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -1 125 -1 005

Intressinõuded ja muud viitlaekumised 1 982 2 582sh intressinõuded 51 52

Laenu- ja liisingnõuded 1 148 1 090sh kapitalirendi nõuded 1 148 1 090

Nõuded toetuste eest 4 437 6 955sh saamata sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks ja sotsiaaltoetusteks 792 1 241

saamata põhivara sihtfinantseerimine 3 645 5 714

Muud nõuded 3 527 5 097sh maksude ettemaksed ja tagasinõuded 3 226 4 862

Ettemakstud toetused 132 75Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 1 638 1 291

Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 29 145 30 328

Maksunõuded 0 19sh tulumaks 0 17

maamaks 0 2

Muud nõuded ja ettemaksed 4 21

Kapitalirendi nõuded 29 141 30 288

Intressinõuded ja muud viitlaekumised

Viitlaekumised sisaldavad nõudeid laekumata intresside eest ja muid viitlaekumisi. Enamik intressinõudeid oli SA-l Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid. Seisuga 31.12.2014 oli sihtasutuse intressinõue AS-i SEB Pank vastu 49 tuhat eurot. Muude viitlaekumiste hulgas summas 1 855 tuhat eurot (31.12.2013: 2 436 tuhat eurot) on kajastatud nõuded, mis on seotud poolelioleva töö ja osutatud tervishoiuteenustega, mille puhul statsionaarne või ambulatoorne haigusjuht ei ole bilansipäeva seisuga veel lõpetatud ja patsiendi ravi on pooleli. Nimetatud summa hulka on arvestatud ainult need tervishoiuteenused, mis on osutatud aruandeaastal. AS-il Ida-Tallinna Keskhaigla viitlaekumised seisuga 31.12.2014 olid 1 277 tuhat eurot (31.12.2013: 1 953 tuhat eurot), AS-il Lääne-Tallinna Keskhaiglal 517 tuhat eurot (31.12.2013: 483 tuhat eurot) ning SA-l Tallinna Lastehaigla 61 tuhat eurot (31.12.2013: 50 tuhat eurot).

90

Kapitalirendi nõuded

Grupi kapitalirendinõuded tulenevad linna tütarettevõtte AS-i Tallinna Soojus ja AS-i Tallinna Küte vahel 2001. aastal sõlmitud ettevõtte rendi- ja operaatorlepingust, mille kohaselt anti AS-ile Tallinna Küte 30. aastaks rendile ja opereerida kõik ettevõtte teenuste (linna tarbijate varustamine soojusega) ja süsteemidega seonduvad varad, õigused ja kohustused. Vastavalt rendile antud varale kajastati kapitalirendi nõuet algselt bilansis summas 40 904 tuhat eurot. Kapitalirendi nõue võeti arvele tehtud netoinvesteeringu summas, mis on võrdne rendimaksete miinimumsumma ja rendile antud vara garanteerimata jääkväärtuse summaga, mis oli diskonteeritud rendi sisemise intressimääraga nõude nüüdisväärtusesse. Kapitalirendi sisemine intressimäär on 5,14%. Ettevõtte rendi- ja operaatorlepingu kohaselt korrigeeritakse renditasu kord aastas tarbijahinnaindeksi suurenemise või vähenemise järgi eelnenud aastal.

Muutused kapitalirendi nõuetes ja kapitalirendi nõuded maksetähtaja järgi

30. oktoobril 2014 korrigeeriti kvartaalset renditasu tarbijahinnaindeksiga 2,80% (30.10.2013: 3,9%). Seisuga 31.12.2014 oli kvartaalne renditasu 1 071 tuhat eurot (31.12.2013: 1 042 tuhat eurot), millest renditasu baasmakse oli 671 tuhat eurot (31.12.2013: 671 tuhat eurot) ja tingimusliku rendi tasu 400 tuhat eurot (31.12.2013: 370 tuhat eurot). Esitatud summad on fikseeritud kuni 30. oktoobrini 2015, mil toimub uus renditasu korrigeerimine. Aruandeperioodil laekus kapitalirendinõudeid 1 089 tuhat eurot (2013: 1 035 tuhat eurot), nõue kapitalirendi eest seisuga 31.12.2014 oli 30 288 tuhat eurot (2013: 31 376 tuhat eurot). Kapitalirendi nõue maksetähtaja järgi jaotub järgmiselt: alla ühe aasta 1 147 tuhat eurot, 1–5 aastat 6 704 tuhat eurot ning üle 5 aasta 22 437 tuhat eurot.

Kapitalirendi tulu

AS-ilt Tallinna Küte saadi aruandeperioodil kapitalirendi tulu 3 105 tuhat eurot (2013: 3 013 tuhat eurot), sh tingimusliku rendi tulu 1 511 tuhat eurot (2013: 1 364 tuhat eurot) ja intressitulu 1 594 tuhat eurot (2013: 1 649 tuhat eurot). Nõuded toetuste eest

Saamata sihtfinantseerimine tegevuskuludeks ja sotsiaaltoetusteks

Olulisemad nõuded saamata sihtfinantseerimise eest tegevuskuludeks 31.12.2014 seisuga (sh sulgudes on märgitud toetuse andjad/ vahendajad): SA-l Tallinna Lastehaigla summas 182 tuhat eurot (EV Rahandusministeerium); Tallinna Noorsootöö Keskusel summas 97 tuhat eurot (Läti omavalitsusüksus); Tallinna Kopli Ametikoolil summas 56 tuhat eurot (SA Innove); Tallinna Linnaplaneerimisametil summas 50 tuhat eurot (ERDF fond); Põhja-Tallina Valitsusel summas 46 tuhat eurot (Hollandi omavalitsusüksus).

Saamata sihtfinantseerimine põhivara soetuseks

Olulisemad nõuded saamata sihtfinantseerimise eest põhivara soetuseks 31.12.2014 seisuga (sh sulgudes on märgitud toetuse andjad/vahendajad): Tallinna Kommunaalametil summas 1 834 tuhat eurot (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium); SA-l Tallinna Kultuurikatel summas 1 208 tuhat eurot (Ettevõtluse Arendamise SA); Tallinna Linnatranspordi AS-il summas 275 tuhat eurot (SA Keskkonnainvesteeringute Keskus); Tallinna Transpordiametil summas 133 tuhat eurot (Ettevõtluse Arendamise SA); Tallinna Linnavaraametil summas 103 tuhat eurot (Ettevõtluse Arendamise SA). Muutused ebatõenäoliselt laekuvates nõuetes

Muutused ebatõenäolistes maksu- ja trahvinõuetes

2014. aastal laekus ebatõenäolisi maksu- ja trahvinõudeid 39 tuhat eurot (2013: 7 tuhat eurot), ebatõenäoliseks hinnati nõudeid summas 26 tuhat eurot (2013: 98 tuhat eurot) ning lootusetuks kanti nõudeid summas 58 tuhat eurot (2013: 224 tuhat eurot).

91

Muutused ebatõenäolistes muudes nõuetes 2014. aastal laekus ebatõenäolisi muid nõudeid 32 tuhat eurot (2013: 85 tuhat eurot) ning ebatõenäoliseks hinnati nõudeid summas 307 tuhat eurot (2013: 409 tuhat eurot). Aasta jooksul kanti nõudeid lootusetuks summas 137 tuhat eurot (2013: 792 tuhat eurot, sh suurim nõue 511 tuhat eurot oli Lasnamäe Linnaosa Valitsusel rendilepingust tuleneva leppetrahvi osas, mis tunnistati lootusetuks kohtuotsuse alusel).

Lisa 6. Varud

Saldo

31.12.2014

Saldo

31.12.2013

Kokku varud 5 123 5 887

Tooraine ja materjalid 4 880 4 800Muud varud 243 1 087

sh strateegilised varud 17 18

lõpetamata toodang 54 0

valmistoodang 152 146

ostetud kaubad müügiks 7 923

ettemaksed varude eest 13 0

Tooraine ja materjal

Tooraine ja materjalidena kajastatakse tervishoiuasutuste ladudes olevaid ravimeid ja meditsiinitarvikuid, SA Tallinna Televisiooni hankelitsentse (filmid) ja pooleliolevaid produktsioone, transpordiettevõtte masinate ja seadmete tagavaraosi ning kütust.

Valmistoodang ja ostetud kaubad müügiks

Valmistoodanguna kajastab AS Tallinna Tööstuspargid kinnisvaraarendusprojektide tarbeks soetatud varasid (nt trassid). Kuni torustike üleandmiseni ja lepingutingimuste võimalike muutmise või täpsustamiseni kajastatakse torustikud soetusmaksumuses varudena. 2013.aastal kajastati müügiks ostetud kaupadena võrguettevõtetele (Elering Gaas AS (endine AS EG Võrguteenus), Jaotusvõrk OÜ, Aktsiaselts Tallinna Vesi jt) makstud liitumistasusid kruntide eest, mis on kavas müüa või hoonestusõigusega koormata. Suurim muutus real „ostetud kaubad müügiks“ tulenes 2014. aastal liitumistasude ümberklassifitseerimisest kinnisvarainvesteeringute gruppi summas 916 tuhat eurot.

Ettemaksed varude eest

Ettemakseid on teinud Tallinna Linnatranspordi AS summas 5 tuhat eurot ja Termaki Autopargi AS summas 7 tuhat eurot masinate ja seadmete tagavaraosade eest. Varusid kanti maha summas 15 tuhat eurot (2013: 37 tuhat eurot), olulisi allahindlusi 2014. aastal ei toimunud. Varasematel perioodidel tehtud varude allahindlusi ei tühistatud. Võlakohustuste katteks panditud varude kohta vt lisa 27 „Laenude tagatised, garantiid ja panditud varad”.

92

Lisa 7. Valitseva mõju all olevad üksused

Linna valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingu peamised finantsnäitajad on esitatud aruande punktis 5.2 „Ülevaade linna tütarettevõtjate, linna valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja mittetulundusühingu tegevusest“. Samuti on aruande nimetatud punktis antud lühike ülevaade nende üksuste aruandeaasta tegevuste ja tulemuste kohta.

Valitseva mõju all olevad sihtasutused ja mittetulundusühingud

Käesolevas konsolideeritud aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud järgmised 100% valitseva mõju all olevad sihtasutused ja mittetulundusühingud.

Ülevaate valitseva mõju all olevatest sihtasutustest ja mittetulundusühingutest linna bilansis annab alljärgnev tabel.

Oma-

kapital

Osaluse

väärtus*

Oma-

kapital

Osaluse

väärtus*

34 858 8 623 28 598 8 637

SA Tallinna Lastehaigla 12 696 6 128 11 035 6 128SA Tallinna Kultuurikatel 11 814 0 8 387 0SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid 2 026 1 778 2 037 1 778SA Tallinna Lauluväljak 1 239 0 1 273 0SA In Commune Bonum (kustutatud) 0 0 76 9SA Keskkonnakogu (kustutatud) 0 0 0 0SA Lutreola 35 1 29 1SA Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus 2 0 9 0SA Tallinna Hambapolikliinik 1 231 693 1 360 693SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus 3 486 18 2 178 18SA Tallinna Televisioon -42 0 -52 0SA Tallinna Vene Muuseum 2 0 -5 0SA Õpilasmalev 55 14 64 14Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA -9 -9 -4 -4MTÜ Keskkonnateenused 2 185 0 2 195 0SA Tallinna Vene Lütseum 21 0 16 0Ühistupanga Asutamise SA 117 0 0 0

*Osaluse bilansiline väärtus Tallinna linna bilansis (vt lisa 31)

Saldo 31.12.2014 Saldo 31.12.2013

Kokku osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes

Valitseva mõju all olevad tütarettevõtjad

Linna tütarettevõtjad on kõik Tallinna linna asutatud ja kuuluvad 100% linnale. Konsolideeritud aastaaruandes on tütarettevõtjate finantsandmed konsolideeritud rida-realt. Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2014 otsusega nr 89 otsustas linn omandada Veolia Umweltservice Beteiligungs-verwaltungs GmbH-lt 2 600 aktsiat (65%), suurendades seeläbi Tallinna linna osalust AS-is Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus 35%-lt 100%-ni. Linn omandas nimetatud osaluse 11.06.2014, tasudes aktsiate eest 1 600 tuhat eurot. AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus omandatud netovara õiglane väärtus seisuga 31.05.2014 oli 3 222 tuhat eurot. Ettevõtte soetamisel tekkis negatiivne firmaväärtus summas 1 622 tuhat eurot, mis on kajastatud tulemiaruande kirjel „Muud finantstulud“. Seisuga 31.05.2014 oli AS-il Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus rahalisi vahendeid pangas ja kassas kokku 2 832 tuhat eurot.

93

Ülevaate tütarettevõtjatest linna bilansis annab alljärgnev tabel.

Oma-

kapital

Osaluse

väärtus*

Oma-

kapital

Osaluse

väärtus*

98 885 48 852 67 921 44 875

AS Tallinna Soojus 28 890 6 181 26 133 6 181

AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 18 825 15 726 16 614 15 726AS Ida-Tallinna Keskhaigla 10 490 10 490 8 819 8 819Tallinna Linnatranspordi AS 29 218 11 272 11 272 11 272AS Tallinna Tööstuspargid 3 585 1 581 3 452 1 581

Termaki Autopargi AS 1 523 1 181 1 516 1 181

Tallinna Linnahalli AS 119 119 140 140

Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse OÜ 3 2 -25 -25

AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus 6 232 2 300 0 0

*Osaluse bilansiline väärtus Tallinna linna bilansis (vt lisa 31)

Saldo 31.12.2013Saldo 31.12.2014

Kokku osalused tütarettevõtjates

Lisa 8. Osalused sidusüksustes

Käesolevas konsolideeritud aastaaruandes on kajastatud kapitaliosaluse meetodil järgmised sidusüksused.

Osa-

luse

%

Osa-

luse

väär-

tus*

Oma-

kapital

Osa-

luse väär-

tus**

Kasum/-

kahjum

kapitali-

osaluse

meetodil

Osa-

luse

%

Osa-

luse

väär-

tus*

Oma-

kapital

Osa-

luse

väär-

tus**

Kokku osalused sidusükstes 32 454 93 981 20 698 -6 246 5 771 30 243 87 761 19 998

40 2 5 2 0 0 40 2 5 2

AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus

35 2 191 6 260 700 0 -455 0 0 0 0

AS Tallinna Vesi 34,7 30 261 87 208 19 996 -6 246 6 226 34,7 30 241 87 150 19 996

50 x 508 0 x x 50 x 606 0

* Osaluse väärtus grupi konsolideeritud bilansis** Osaluse väärtus Tallinna linna bilansis (vt lisa 31)

Saldo 31.12.2013 Saldo 31.12.2014Muutused 2014

Divi-

dendid

Nõmme Erahariduse SA

Tallinna Matkamaja OÜ

Lisainformatsioon AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus kohta on esitatud lisas 7 „Valitseva mõju all olevad üksused“. Sidusüksuste tegevustest aruandeaastal on antud lühike ülevaade tegevusaruande punktis 5.3 „Linna olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused“

94

Lisa 9. Kinnisvarainvesteeringud

74 836-22 29552 541

sh 28 103

Muutused 2014 -1 956

1 1512 611

-1 306-698

sh -1 258

müügitulem (vt lisa 20) 560

-24Üle antud mitterahaline sihtfinantseerimine -38

-3 6520

Saldo 31.12.2014

71 709-21 12450 585

sh 28 968

SoetusmaksumusAkumuleeritud kulumJääkmaksumus

Üle viidud materiaalse põhivara gruppi (vt lisa 10)

SoetusmaksumusAkumuleeritud kulum

Müüdud vara jääkmaksumuse mahakandmine

Ümberhindlus (vara munitsipaliseerimine)

kasutusrendile antud varad (k.a hoonestusõigusega maad) jääkväärtuses

Jääkmaksumus

Saldo 31.12.2013

Mahakandmine

Soetused soetusmaksumusesÜle toodud materiaalse põhivara grupist (vt lisa 10)Amortisatsioon ja allahindlused

kasutusrendile antud varad (k.a hoonestusõigusega maad) jääkväärtuses

müük müügihinnas miinus müügiga seotud kulud

Antud mitterahaline sihtfinantseerimine

Linn andis sihtfinantseerimisena Arnold Rüütlile kinnistud Künnapuu tn 5 ja Künnapuu tn 5a tema teenete eest Eesti Vabariigi ees summas 38 tuhat eurot.

Kinnisvarainvesteeringute mahakandmine

Kinnisvarainvesteeringute mahakandmisena on kajastatud Kadrioru staadioni kunstmuru kate Wismari 15a summas 21 tuhat eurot seoses uue katte paigaldamisega ning Vabaduse väljakul asuva maa-aluse parkla jalakäijate lift summas 3 tuhat eurot.

Müüdud vara jääkmaksumuse mahakandmine

Suuremad müüdud varaobjektid on Abara tänava äärsed kinnistud (elamumaad) (soetusmaksumuses 287 tuhat eurot), Narva mnt 19/21/23-M69 ja M72 kinnistu (Vesse Kaubakeskus) (soetusmaksumuses 271 tuhat eurot ja jääkmaksumuses 164 tuhat eurot), OÜ-le Temi Veod müüdud Mustamäe tee 50c kinnistu, sh kinnistul asuv ühekorruseline kivist hoone (endine radioloogia labor) (soetusmaksumuses 86 tuhat eurot ja jääkmaksumuses 62 tuhat eurot) ning Eha tn 12 ehitis Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule (soetusmaksumuses 40 tuhat eurot ja jääkmaksumuses 36 tuhat eurot).

Netotulu kinnisvarainvesteeringute rentimisest

2014. aastal saadi kinnisvarainvesteeringutelt renditulu 3 715 tuhat eurot (2013: 3 561 tuhat eurot). Kinnisvara-investeeringute haldamiskulud olid 623 tuhat eurot (2013: 939 tuhat eurot). Netotulu kinnisvarainvesteeringute rentimisest 2014. aastal oli 3 092 tuhat eurot (2013: 2 622 tuhat eurot). Kinnisvarainvesteeringute tulevaste perioodide renditulu katkestamatutelt kasutusrendilepingutelt on esitatud koos materiaalse põhivara rendituluga lisas 18 "Müüdud tooted ja teenused".

95

Lisa 10. Materiaalne põhivara

Maa Hooned

ja raja-

tised

Masinad

ja sead-

med

Muu

materi-

aalne

põhi-

vara

Lõpeta-

mata

tööd ja

ette-

maksed

Kokku

Saldo 31.12.2013

Soetusmaksumus 1 308 864 150 926 36 614 41 374 1 814 357Akumuleeritud kulum 0 -577 619 -100 560 -22 343 0 -700 522Jääkmaksumus 276 579 731 245 50 366 14 271 41 374 1 113 835

sh 0 4 300 0 0 0 4 300

202 74 862 0 0 0 75 064

0 52 637 18 857 0 0 71 494

Muutused 2014 11 651 -302 7 580 1 382 8 443 28 753

4 514 -2 187 7 981 1 926 77 975 90 2090 0 1 24 0 254 3 576 1 466 12 126 5 184

455 3 197 0 0 0 3 652

-210 -66 772 -9 060 -1 951 -212 -78 205-651 -634 -10 1 0 -1 294

sh müük müügihinnas miinus müügiga

seotud kulud

-1 394 -1 365 -23 -2 0 -2 784

müügitulem (vt lisa 20) 743 731 13 3 0 1 490

0 -352 -14 -212 -125 -703-1 393 -1 218 0 0 0 -2 611

8 923 3 574 0 0 0 12 4969 60 514 7 216 1 582 -69 321 0

Saldo 31.12.2014

Soetusmaksumus 288 230 1 379 740 160 189 39 239 49 817 1 917 215Akumuleeritud kulum 0 -648 797 -102 243 -23 586 0 -774 626Jääkmaksumus 288 230 730 943 57 946 15 653 49 817 1 142 588

sh 0 9 555 10 193 0 0 19 748

0 75 451 0 0 0 75 451

0 50 699 22 777 0 0 73 476

Keskmine kulumi norm (%) x 5,1 5,9 5,2 x x

Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine

Müük

Soetused ja parendused soetusmaksumuses *

panditud varad jääkväärtuses

(vt lisa 27)

Varade suurenemine seoses valitseva mõju tekkimisega

Amortisatsioon ja allahindlusAmortisatsioon ja allahindlus

kasutusrendile antud varad jääkväärtuses

276 579276 579

kapitalirendile võetud varad jääkväärtuses

kasutusrendile antud varad jääkväärtuses

kapitalirendile võetud varad jääkväärtuses

Ümberklassifitseerimine

kapitalirendile võetud varad jääkväärtuses

Ümberklassifitseerimine

Üle viidud kinnisvarainvesteeringutesse (vt lisa 9)

Üle toodud kinnisvarainvesteeringutest (vt lisa 9)

panditud varad jääkväärtuses

(vt lisa 27)

Ümberhindlus (vara munitsipaliseerimine)

Mahakandmine

* Tallinna Kommunaalameti tellimusel ja aktsiaseltsi Eesti Raudtee kaasfinantseerimisel rajatud, Tallinna linnas Tallinn–Tapa maaüksusel asuv Ülemiste–Kitseküla raudtee viadukt ning ümberehitatud raudtee sidekanalisatsioon, võeti Tallinna Kommunaalameti raamatupidamises algselt arvele põhivarana (hooned ja rajatised). Kuna varaobjektid olid mõeldud AS-ile Eesti Raudtee, korrigeeriti tehingut selliselt, et esialgne arvelevõtmine tühistati ning varaobjektid anti üle AS-ile.

96

Põhivara soetused

2014. aasta suurimad põhivarana arvele võetud objektid olid Tondiraba spordikompleks summas 25 231 tuhat eurot ja Tallinna Loomaaia keskkonnahariduse keskuse hoone summas 3 782 tuhat eurot.

Lõpetamata tööd ja ettemaksed

Lõpetamata tööde ja ettemaksete summas kajastuvad lõpetamata ehitused ja etapiviisilised soetused summas 38 947 tuhat eurot (31.12.2013: 32 455 tuhat eurot) ja ettemaksed 10 870 tuhat eurot (31.12.2013: 8 919 tuhat eurot). Suuremad lõpetamata ehituse all kajastuvad objektid on Lasnamäe Gümnaasiumi hoone rekonstrueerimine ja Kalaranna tänava ehitus. Suurima ettemakse on teinud AS Tallinna Linnatransport uute trammide soetamiseks.

Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine

Mitterahalise sihtfinantseerimisena saadi Boris Jeltsini bareljeef summas 15 tuhat eurot Mittetulundusühingult Mälestuste Initsiatiiv, annetatud raamatud summas 8 tuhat eurot ja Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsilt kasutatud veoauto summas 1 tuhat eurot.

Põhivara ümberhindlus

Põhivara ümberhindlusena (munitsipaliseerimine, st riigilt linnale vara tasuta üleandmine) on kajastatud 2014. aastal: munitsipaliseeritud maa, mille Tallinna linn võttis esmakordselt bilanssi maa maksustamishinnaga

summas 8 922 tuhat eurot (31.12.2013: 6 972 tuhat eurot); munitsipaliseeritud hooned ja rajatised summas 3 574 tuhat eurot (31.12.2013: 313 tuhat eurot), mis on seotud

peremehetuks tunnistatud vara ning pärandvara arvelevõtmisega. Nimetatud ümberhindluse summas sisaldub AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskekus eraldis prügila ladestusala katmiseks ja kogu prügila järelhoolduseks, mille amortiseerimisel kasutatakse prügila tegevusmahul põhinevat kulumiarvestust; varade soetusmaksumus suurenes seoses diskontomäära alandamisega summas 387 tuhat eurot.

Materiaalse põhivara tulevaste perioodide renditulu katkestamatutelt kasutusrendilepingutelt on esitatud koos kinnisvarainvesteeringute rendituluga lisas 18 "Müüdud tooted ja teenused". Kapitalirendi kohustused ja teenuste kontsessioonilepingute kohustused on esitatud lisas 15 „Võlakohustused“ ning intressikulud on esitatud lisas 25 „Intressikulud“.

Lisa 11. Immateriaalne põhivara

Tarkvara Õigused, litsensid

ja muu immateri-

aalne põhivara

Lõpetamata

tööd ja

ettemaksed

Kokku

Saldo 31.12.2013

Soetusmaksumus 5 443 149 75 5 667Akumuleeritud kulum -3 437 -98 0 -3 535Jääkmaksumus 2 006 51 164 2 221

Muutused 2014 301 -23 77 355

Soetused soetusmaksumuses 728 0 300 1 028Amortisatsioon ja allahindlused -650 -23 0 -673Ümberklassifitseerimine 223 0 -223 0

Saldo 31.12.2014

Soetusmaksumus 6 377 148 152 6 111Akumuleeritud kulum -4 070 -120 0 -3 535Jääkmaksumus 2 307 28 241 2 576

97

Lisa 12. Lühiajalised maksu- ja trahvikohustused ning saadud ettemaksed

Saldo

31.12.2014

Saldo

31.12.2013

Kokku lühiajalised maksu- ja trahvikohustused ning saadud ettemaksed 11 718 10 776

Saadud muude maksude ettemaksed 179 168

Maksud 11 460 10 607sh käibemaks 168 121

sotsiaalmaks (k.a erisoodustuste sotsiaalmaks) 6 813 6 373

tulumaks (k.a füüsilise isiku tulumaks ja erisoodustuste tulumaks) 3 622 3 338

töötuskindlustusmaksed 548 509

kogumispensioni maksed 309 258

muud maksukohustused 0 8

Loodusressursside kasutamist tulenev kohustus ja trahvikohustus 79 1

Lisa 13. Muud kohustused ja saadud ettemaksed

Saldo

31.12.2014

Saldo

31.12.2013

Kokku lühi- ja pikaajalised kohustused ning ettemaksed 16 407 20 154

Lühiajalised muud kohustused ja saadud ettemaksed 16 244 19 942

Intressikohustused ja muud viitvõlad 1 710 6 916Toetuste andmise kohustused 982 950Muud kohustused 1 481 769

sh sihtfinantseerimise tagasimaksekohustused 1 388

tagatistasud, kautsionid 1 264 170

Toetusteks saadud ettemaksed 11 641 10 802sh tegevuskulude sihtfinantseerimiseks ja muudeks toetusteks 862 1 514

põhivara sihtfinantseerimiseks 10 779 9 288

Muud saadud ettemaksed ja tulevaste perioodide tulud 430 505

Pikaajalised muud kohustused ja saadud ettemaksed 163 212

Muud kohustused ja saadud etemaksed 163 212

Intressikohustused ja muud viitvõlad

Muude viitvõlgade all kajastub linna viitkohustust Aktsiaseltsi Tallinna Vesi ees summas 1 591 tuhat eurot seisuga 31.12.2014. Vee-ettevõtja esitab linnale arve aruandeaasta ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arenduskulu komponendi kulude elanikkonnale hüvitamise eest 2015. aastal.

Toetuste andmise kohustused

Toetuste andmise kohustus sisaldab linna poolt Aktsiaseltsile Tallinna Vesi bilansipäeva seisuga ülekandmata sadevee arenduskomponendi kulude hüvitist summas 730 tuhat eurot.

98

Muud kohustused (sh tagatistasud)

Muude kohustuste all kajastatakse tagatistasusid summas 1 264 tuhat eurot. Seisuga 31.12.2014 olid suuremad tagatistasu kohustused Tallinna Transpordiametil summas 954 tuhat eurot (sh Osaühing MRP Linna Liinid sõitjateveo lepingu tagatis 930 tuhat eurot), Tallinna Keskkonnaametil 128 tuhat eurot jäätmekäitlushangetel osalenud ettevõtetelt ning Kommunaalameti 90 tuhat eurot projektijuhtimise ja omanikujärelvalve riigihangetes osalejatelt.

Toetusteks saadud ettemaksukohustused

Toetusteks saadud ettemaksukohustuste all kajastatakse saadud toetuste ettemakse põhivara soetuseks ja tegevuskuludeks, sh sihtotstarbelisteks tegevusteks ning projektide läbiviimiseks. Seisuga 31.12.2014 oli põhivara soetuseks saadud ettemakse summas 10 779 tuhat eurot (31.12.2013: 9 288 tuhat eurot), millest 10 683 tuhat eurot sai AS Tallinna Linnatransport Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt ning 96 tuhat eurot sai Tallinna Kiirabi Sotsiaalministeeriumilt. Seisuga 31.12.2014 oli tegevuskuludeks saadud ettemakse summas 862 tuhat eurot (31.12.2013: 1 514 tuhat eurot). Suurima osa saadud ettemaksudest moodustasid SA-lt Archimedes AS-il Ida-Tallinna Keskhaigla antud ettemaks summas 133 tuhat eurot ning Haridus- ja Teadusministeeriumilt Tallinna Haridusametile antud ettemaks summas 106 tuhat eurot.

Pikaajalised muud kohustused ja saadud ettemaksed

Muude kohustuste all kajastatakse AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla kohustust summas 59 tuhat eurot ning AS-i Ida-Tallinna Keskhaigla kapitalirendilepingute pikaajaliselt osalt arvestatud sisendkäibemaksu summas 104 tuhat eurot.

Lisa 14. Eraldised

Kasutatud Lisandunud/

tühistatud

4 944 -1 166 12 915 415 17 108

4 821 -1 159 3 819 155 7 636123 -7 9 096 260 9 472

sh lühiajalised eraldised 1 104 -733 886 0 1 257

pikaajalised eraldised 3 840 -433 12 029 415 15 851

Kokku eraldised

Kohtuprotsesside suhtesMuud eraldised

Saldo

31.12.2013

Muutused 2014 Saldo

31.12.2014Intressi-

kulu

Grupil oli 31.12.2014 seisuga moodustatud eraldisi kokku summas 17 108 tuhat eurot (31.12.2013: 4 944 tuhat eurot), sh pikaajaline osa oli diskonteeritud intressiga 4% (2013: intressiga 6%). Moodustatud eraldised olid järgmised:

Tallinna linnal summas 7 636 tuhat eurot (31.12.2013: 4 821 tuhat eurot) pooleliolevate kohtuprotsesside suhtes. Eraldise moodustamise aluseks olevad rahalised nõuded on seotud müügimaksu kohaldamise, lepingute (nt mitteeluruumide rendilepingud) täitmise, avalik-õiguslikus suhtes kahjude tekitamise (nt omandireformi käigus vastu võetud ebaõiged otsused, eluruumide erastamine, ehitus- ja planeerimistegevus). Müügimaksu osas saadi Euroopa Kohtust lahend, mis kinnitas, et aktsiisikaupu ei oleks tohtinud müügimaksuga maksustada. Kõikide vaidlusaluste müügimaksunõuete osas moodustati kohtuvaidluste resev summas 4 511 tuhat eurot. Veel on vaidlustatud 14 äriühingu poolt reklaamimaksu määramine, nende nõuete osas moodustati kohtuvaidluste reserv summas 2 507 tuhat eurot;

AS-il Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus summas 9 339 tuhat eurot seoses 11 jäätme ladestusväljaku sulgemise ja järelhooldusega. Eraldisena on kajastatud prügila sulgemiseraldised – ladestusala esimese kaheksa drenaaživäljaku katmise eraldis ning kogu ladestusala (11 drenaaživäljaku) järelhoolduse eraldis. Sulgemiseraldiste kajastamise hinnangutes on arvestatud prügila elueaks 40 aastat. Ladestusala esimese kaheksa drenaaživäljaku katmise eraldise arvutamise aluseks on võetud analoogiliste tööde maksumus ning arvestatud selle põhjal katmistööde tulevikuväärtus. Kogu ladestusala (11 drenaaživäljaku) järelhoolduse eraldise aluseks on spetsialistide hinnang järelhooldustööde maksumuse kohta peale prügila sulgemist;

99

SA-l Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid summas 21 tuhat eurot (31.12.2013: 21 tuhat eurot) seoses kahe võimaliku laenugarantii kohustuse realiseerumisega;

AS-il Lääne-Tallinna Keskhaigla summas 41 tuhat eurot (31.12.2013: 49 tuhat eurot) seoses aktsiaseltsi juhatuse liikmete ennetähtaegse tagasikutsumisega. Eraldis on kajastatud vastavalt juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutele 2–3 kuu tasu ulatuses (sh töötasuga kaasnev sotsiaalmaks). Eraldist ei diskonteeritud, kuna väljamaksed võivad toimuda juhatuse liikmete ennetähtaegsel tagasikutsumisel, mille toimumisaega ei ole võimalik hinnata;

AS-il Tallinna Linnatransport summas 71 tuhat eurot (31.12.2013: 53 tuhat eurot) seoses endisest Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS-ist lahkunud kahe töötaja tervisehüvitisega ning seoses ühe bussireisijaga, kes sai tervisekahjustuse liiklusõnnetuses bussi ja rongi kokkupõrkel. Kahele endisele töötajale makstakse eluaegset hüvitist, arvestades nende hinnangulist eluiga.

Lisa 15. Võlakohustused

Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses

Grupi kõikide võlakohustuste alusvaluutaks on euro ning ka tagasimakseid tehakse eurodes.

Saldo

31.12.2014

Saldo

31.12.2013

Kokku lühi- ja pikaajalised kohustused 364 543 302 761

Lühiajalised võlakohustused 28 947 37 406

Arvelduskrediit 119 3 993Emiteeritud pikaajaliste võlakirjade lühiajaline osa nominaalväärtuses 16 830 13 810Lühiajalised laenud nominaalväärtuses 491 0Pikaajaliste pangalaenude nominaalväärtuses tagasimaksed järgmisel perioodil 7 115 15 827Kapitalirendikohustused 3 315 2 672Kohustused teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (vt lisa 25) 1 077 1 104

Pikaajalised võlakohustused 335 596 265 355

Emiteeritud võlakirjad nominaalväärtuses 145 150 133 580Pangalaenud nominaalväärtuses 115 181 58 306Kapitalirendikohustused 18 736 15 864Kohustused teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (vt lisa 25) 56 529 57 605

Emiteeritud võlakirjad (nominaalväärtuses) ja tingimused

Seisuga 31.12.2014 oli grupil võlakirju kokku summas 161 980 tuhat eurot (2013: 147 390 tuhat eurot), sh Tallinna linnal 10 võlakirja kokku summas 139 670 tuhat eurot (2013: 9 võlakirja summas 121 876 tuhat eurot) ja Tallinna Linnatranspordi AS-il 7 võlakirja kokku summas 22 310 tuhat eurot (2013: 7 võlakirja summas 25 514 tuhat eurot). Linna võlakirjadest on 9 ujuva intressimääraga ja 1 fikseeritud intressiga, Tallinna Linnatranspordi AS-i võlakirjad on kõik ujuva intressimääraga. Linna ujuva intressimääraga võlakirjade intressibaasiks on 3 ja 6 kuu euriborid, Tallinna Linnatranspordi AS-i võlakirjade intressibaasiks on 6 kuu euribor. Kõikide ujuva intressimääraga võlakirjade intressi-baasile lisanduvad lepingus sätestatud riskimarginaalid. Aruandeaastal olid olulisemad muudatused emiteeritud võlakirjades Tallinna linnal. 2014. aastal korraldas Swedbank AS linna võlakirjade emissiooni summas 28 400 tuhat eurot (2013: emiteeris linn võlakirju Swedbank AB-st (Rootsi) summas 15 000 tuhat eurot). Võlakirjad emiteeriti linna eelarves ettenähtud investeeringute finantseerimiseks.

100

Ülevaate grupi võlakirjadest annab alljärgnev tabel.

Kokku emiteeritud võlakirjad 147 390 161 980 16 830 69 734 75 416

121 876 139 670 13 626 56 918 69 126

Bayerische Hypo- und Vereinsbank AG (Saksamaa)

1 917 0 0 0 0

Dexia Kommunaalkredit Bank AG (Luksemburg)

6 391 6 391 6 391 0 0

Dexia Kommunaalkredit Bank AG (Luksemburg)

18 348 17 036 1 312 5 248 10 476

AB Svensk Exportkredit (Rootsi) 10 987 9 613 1 373 5 493 2 747Eurohypo AG (Saksamaa) 11 040 9 660 1 380 5 520 2 760Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal 31 400 28 400 3 000 25 400 0Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal 13 805 13 805 0 3 944 9 861Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal 12 988 11 365 170 3 199 7 996Swedbank AB (Rootsi) 15 000 15 000 0 0 15 000Swedbank AS 0 28 400 0 8 114 20 286

25 514 22 310 3 204 12 816 6 290

Nordic Investment Bank (Soome) 6 504 5 576 928 3 712 936Nordic Investment Bank (Soome) 4 400 3 850 550 2 200 1 100Nordic Investment Bank (Soome) 1 084 948 136 544 268Nordic Investment Bank (Soome) 2 830 2 516 314 1 256 946Nordic Investment Bank (Soome) 4 840 4 200 640 2 560 1 000Nordic Investment Bank (Soome) 2 449 2 167 282 1 128 757Nordic Investment Bank (Soome) 3 407 3 053 354 1 416 1 283

Saldo

31.12.131 aasta

jooksul

Üle 5

aasta

2–5

aasta

jooksul

Tallinna linn

Tagasi makstaSaldo

31.12.14

Tallinna Linnatranspordi AS

Pikaajaliste pangalaenude põhiosa (nominaalväärtuses) ja tingimused

Seisuga 31.12.2014 oli grupil pangalaene kokku summas 122 787 tuhat eurot (2013: 74 133 tuhat eurot), sh Tallinna linnal summas 99 906 tuhat eurot (2013: 59 012 tuhat eurot), AS-il Ida-Tallinna Keskhaigla 12 392 tuhat eurot (2013: 8 925 tuhat eurot), AS-il Lääne-Tallinna Keskhaigla 6 196 tuhat eurot (2013: 6 196 tuhat eurot), Tallinna Linnatranspordi AS-il 3 381 tuhat eurot (2013.a laenulepinguid ei olnud) ning AS-il Tallinna Soojus 936 tuhat eurot (2013. a laenulepinguid ei olnud). Kõigi grupi üksuste (v.a AS-i Tallinna Soojuse) pangalaenud on ujuva intressiga, kus lepingus fikseeritud riskimarginaalile lisandub kuni 6 kuu euribor. Tallinna linna laenudel lisandub 3 või 6 kuu euribor, AS-i Ida-Tallinna Keskhaigla laenudel 1 või 6 kuu euribor, AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla laenudel 6 kuu euribor ning Tallinna Linnatranspordi AS-i laenudel samuti 6 kuu euribor. AS-i Tallinna Soojus laenulepingus sätestatud intressile euribor ei lisandu, kuna tegemist on fikseeritud intressiga. Olulisemad muudatused võetud pangalaenudes olid Tallinna linnal. 2014. aastal võttis linn European Investment Bank-ist (Luksemburg) laenu summas 46 800 eurot (2013: samast pangast summas 20 000 eurot). Laen võeti linna eelarves ettenähtud investeeringute finantseerimiseks.

101

Ülevaate grupi pangalaenudest annab alljärgnev tabel.

1 aasta

jooksul

2–5

aasta

jooksul

Üle 5

aasta

Kokku võetud pangalaenud 74 133 122 787 7 606 34 102 81 079

Tallinna linn 59 012 99 906 4 415 22 942 72 549

Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal 3 103 2 690 414 1 655 621Põhjamaade Investeerimispank (Soome) 6 207 5 379 828 3 310 1 241AB Svensk (Rootsi) 4 474 1 491 1 491 0 0European Investment Bank (Luksemburg) 25 228 23 546 1 682 6 727 15 137European Investment Bank (Luksemburg) 20 000 20 000 0 4 058 15 942European Investment Bank (Luksemburg) 0 25 000 0 4 348 20 652European Investment Bank (Luksemburg) 0 21 800 0 2 844 18 956

AS Ida-Tallinna Keskhaigla 8 925 12 392 1 517 6 000 4 875

AS SEB Pank 8 875 12 375 1 500 6 000 4 875AS SEB Pank 50 17 17 0 0

AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 6 196 6 172 1 119 3 200 1 853

Danske Bank AS Eesti filiaal 1 279 1 116 165 692 259Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal 1 386 924 462 462 0Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal 3 531 3 141 397 1 654 1 090Pohjola Bank Plc 0 991 95 392 504

Tallinna Linnatranspordi AS 0 3 381 491 1 702 1 188

AS SEB Pank 0 181 51 130 0AS SEB Pank 0 2 432 242 1 002 1 188Danske Bank AS Eesti filiaal 0 768 198 570 0

Tallinna Soojus AS 0 936 64 258 614

Harju Maavalitsus 0 936 64 258 614

Saldo

31.12.14

Saldo

31.12.13

Tagasi maksta

Kapitalirendikohustused ja tingimused

Seisuga 31.12.2014 oli grupil kapitalirendikohustusi 22 051 tuhat eurot (2013: 18 536 tuhat eurot), sh suurimad kohustused olid Tallinna Linnatranspordi AS-il ja AS-il Ida-Tallinna Keskhaigla (mõlemad tulenesid uute kohustuste võtmisest 2014. aastal). Aruandeaastal võttis grupp uusi kapitalirendikohustusi kokku summas 6 258 tuhat eurot (2013: 13 284 tuhat eurot), mis jagunesid valitseva mõju all olevate üksuste vahel järgmiselt: Tallinna Linnatranspordi AS summas 5 464 tuhat eurot (2013: 12 019 tuhat eurot), AS Ida-Tallinna Keskhaigla summas 789 tuhat eurot (2013: 1 263 tuhat eurot) ning SA-l Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus 5 tuhat eurot (2013. a kapitalirente ei olnud), AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 2014. aastal uusi kapitalirente ei võtnud (2013. a oli kapitalirendikohustusi 2 tuhat eurot). Kõigi grupi üksuste (v.a SA-e Tallina Tehnika- ja Teaduskeskus) kapitalirendikohustused on ujuva intressiga, kus lepingus fikseeritud riskimarginaalile lisandub kuni 6 kuu euribor. SA-e Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus rendilepingus sätestatud intressile euribor ei lisandu, kuna tegemist on fikseeritud intressiga.

102

Ülevaate grupi kapitalirendikohustustest annab alljärgnev tabel.

18 536 22 051 3 311 7 835

Tallinna Linnatranspordi AS 15 700 19 311 2 444 9 031 7 835

SEB Liising AS 855 5 057 713 2 113 2 231Danske Bank AS Eesti filiaal 1 801 206 595 0

14 844 13 453 1 525 6 323 5 604

Ida-Tallinna Keskhaigla AS 2 740 2 687 824 1 863 0

SEB Liising AS 1 673 1 893 549 1 344 0Swedbank Liising AS 1 021 766 258 508 0

46 28 17 11 0

Lääne-Tallinna Keskhaigla AS 88 45 41 4 0

88 45 41 4 0

SA Lutreola 2 0 0 0 0

2 0 0 0 0

6 8 2 6 0

DNB Nord Liising AS 6 4 1 3 00 4 1 3 0

Saldo

31.12.132–5

aasta

jooksul

Nordea Finance Estonia AS

SA Tallinna Tehnika- ja

Teaduskeskus

Üle 5

aasta

Saldo

31.12.14

Tagasi maksta

Nordea Finance Estonia AS

Nordea Finance Estonia AS

Nordea Finance Estonia AS

1 aasta

jooksul

AS Eesti Telekom

10 904Kokku võetud kapitalirendi-

kohustused

Alloleva joonisega (Joonis 17) antakse ülevaade 31.12.2014 seisuga grupi kapitalirendi tingimustel soetatud varadest. Joonis 17. Kapitalirendi tingimustel soetatud grupi varad seisuga 31.12.2014

Masinad ja seadmed

2 198Transpordi-vahendid

19 315

Muud varad537

Seisuga 31.12.2014 oli grupis kapitalirendi tingimustel soetatud nelja liiki varasid. Neist 87,60% olid transpordivahendid, 9,97% masinad ja seadmed ning 2,44% muud materiaalsed põhivarad. Olulisema osa (99,98%) transpordivahenditest moodustasid Tallinna Linnatranspordi AS-i autobussid. Masinate ja seadmete näol oli tegemist kahe haigla meditsiiniliste varadega, millest 98,04% oli rentinud AS Ida-Tallinna Keskhaigla ning 1,96% AS Lääne-Tallinna Keskhaigla. Kapitalirendile võetud muud materiaalsed põhivarad olid AS-i Ida-Tallinna Keskhaigla diiselgeneraatorid ning SA-e Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus info- ning kommunikatsiooniseadmed.

103

Alljärgnevalt antakse ülevaade kapitalirendikohustuste nüüdisväärtusest ja rendimaksete muutustest aruandeaastal.

Kokku võetud kapitalirendi kohustused

sh rendimaksete algmaksumus

tasutud rendimaksed

võetud uued kohustused

22 052

45 856

Muutused

2014

3 51618 536

Saldo

31.12.2014

52 114

Saldo

31.12.2013

-2 742

6 258

-30 062-27 320

Lisa 16. Tuletisinstrumendid

Grupil oli üks intressiriski maandamise swap-leping (interest rate swap) seisuga 31.12.2014 (31.12.2013: neli lepingut, sh kolm linnal ja üks AS-il Lääne-Tallinna Keskhaigla). Grupi intressiriski maandamise swap-lepingute eesmärk on maandada ujuva intressimääraga võlakohustuste lepingutest tulenevaid intressiriske. Tuletisinstrumentide turuväärtuse aluseks on pankade noteeringud, swap-lepingute õiglase väärtuse muutusega seotud kasum/ kahjum kajastatakse vastavalt sellele kas tuletisinstrumendi lepingute puhul rakendatakse IAS 39 erireeglit (hedge accounting) või mitte. Tuletisinstrumentidega seotud makseid tehakse eurodes.

Linna tuletisinstrumentidega seotud kohustused (väärtuse muutuse kajastamine netovaras)

2014. aastal lõppes linnal kolm intressiriski maandamise swap-lepingut, millest üks oli sõlmitud Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga ja kaks AS-iga SEB Pank. Lepingud olid sõlmitud kahe ujuva intressimääraga laenukohustuse ja ühe ujuva intressimääraga emiteeritud võlakirja intressikulude maandamiseks. Kuna swap-lepingute kajastamisel raamatupidamisarvestuses rakendati IAS 39 erireeglit (hedge accounting), kajastati tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutust otse netovaras. Linna tuletisinstrumentide kohustused seisuga 31.12.2014:

Instrumendi

liik

Saldo

31.12.13

Saldo

31.12.14

Kokku kohustused 670 -670 0

2009–2014 Võetud laenukohustus

40 -40 0

2009–2014 Võetud laenukohustus

151 -151 0

2009–2014 Emiteeritud võlakirjad

479 -479 0

Muutused

2014

Swap- lepingu turuväärtusSwap-

lepingu

periood

AS SEB Eesti Ühispank

Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal

AS SEB Eesti Ühispank

Dexia Kommunaalkredit Bank AG (Luksemburg)

17 036

5 379Põhjamaade Investeerimis-pank (Soome)

25 105

Swap- lepingu

osapool

Andmed maandatava instrumendi kohta

2 690Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal

Kohustuse

andja

Kohustuse

saldo 31.12.14

104

Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse ja tulemiaruandes kajastatud intressikulu vahet kajastatakse netovaras kirjel „Riskimaandamise reserv“.

Riskimaandamise reservi saldo 31.12.2013 -557

Muutused 2013 557

Arveldatud rahas -670Õiglase väärtuse muutus 670Arvestatud intressitulu/-kulu (vt lisa 23) 557

Riskimaandamise reservi saldo 31.12.2014 0

AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla tuletisinstrumentidega seotud kohustused (väärtuse muutuse

kajastamine tulemiaruandes)

Seisuga 31.12.2014 oli AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla üks intressiriski maandamise swap-leping. Nimetatud leping oli sõlmitud Nordea Bank Finland Plc vahel ujuva intressimääraga laenukohustuse intressikulude maandamiseks. Kuna AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla swap-lepingu puhul ei hinnata tuletisinstrumendi efektiivsust, ei rakendada nimetatud lepingu kajastamisel raamatupidamisarvestuses IAS 39 erireeglit (hedge accounting), vaid tuletisinstrumendi õiglase väärtuse muutusega seotud kahjum kajastatakse otse tulemiaruandes kirjel „Intressikulud“ ja kohustus bilansis kirjel „Tuletisinstrumendid“. (vt lisa 1). Seisuga 31.12.2014 oli swap-lepingute õiglane väärtus negatiivne summas 47 tuhat eurot (31.12.2013: 98 tuhat eurot). Tuletisinstrumentidega seotud makseid tehakse eurodes. Ülevaate AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla tuletisinstrumentide kohustustest seisuga 31.12.2013 annab järgmine tabel.

Kohustuse andja Saldo

31.12.13

Saldo

31.12.14

2007–2016 Võetud laenu-kohustus

98 47-51

Swap- lepingu turuväärtus

Muutused

2014

Nordea Finance Estonia AS

Swap- lepingu

osapool

Swap-

lepingu

periood

4 119Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal

Instru-mendi liik

Andmed maandatava instrumendi kohta

Kohustuse saldo

31.12.2014

Lisa 17. Maksutulud

2014 2013

329 545 299 038

Tulumaks 291 330 262 242Maamaks 27 969 28 103Müügimaks* -118 -1Reklaamimaks 3 207 2 860Teede ja tänavate sulgemise maks 1 252 887Parkimistasu 5 905 4 947

Kokku maksutulud

*Müügimaks kehtis Tallinnas kohaliku maksuna ajavahemikul 01.06.2010–31.12.2011. Müügimaksu tulude vähendus on tingitud müügimaksu deklaratsiooni parandustest.

105

2014. aasta lõpuks deklareeritud, kuid üle kandmata maksutulu on kajastatud Maksu- ja Tolliametist saadud teatise kohaselt.

Lisa 18. Müüdud tooted ja teenused

2014 2013

Kokku müüdud tooted ja teenused 233 331 208 726

Tulud valdkondade lõikes 232 709 208 048

Haridus 22 279 20 269Kultuur- ja kunst 5 107 4 317Sport ja vaba aeg 4 046 3 490Tervishoiust 161 798 144 682

sh haiglate tulud 145 536 131 474

ambulatooriumide ja polikliinikute tulud 7 879 7 031

muud tervishoiu tulud 8 383 6 177

Sotsiaalabi 3 146 3 005Transport 4 559 5 034Üür ja rent 12 800 12 446

sh kinnisvarainvesteeringud 3 671 3 561

elamud ja korterid 1 507 1 539

mitteeluruumid ja muud varad 3 999 4 306

hoonestusõiguse seadmine 666 670

kasutamisõiguse tasud 2 957 2 370

Üüri ja rendi kõrvaltegevus 8 104 7 772Muud tulud 10 870 7 033

sh jäätmekäitlus 2 141 0

Riigilõivud 622 678

Ehitusloa väljastamise eest 520 508Muud riigilõivud 102 170

Renditulu kasutusrendilepingute mittekatkestatavatest rendimaksetest tulevastel perioodidel

Allolevas tabelis esitatud tulud sisaldavad nii kinnisvarainvesteeringute kui ka materiaalse põhivara renditulu.

Saldo

31.12.2014

Saldo

31.12.2013

Kokku renditulu tulevastel perioodidel katkestamatutest rendilepingutest 7 728 6 434

sh järgmisel majandusaastal 3 195 2 964

1. kuni 2. aastal 1 052 760

2. kuni 3. aastal 939 683

3. kuni 4. aastal 893 626

4. kuni 5. aastal 772 585

peale 5. aastat 877 816

106

Lisa 19. Saadud ja antud toetused

Tulu saadud toetustest

2014. aastal saadi toetusi kokku summas 102 621 tuhat eurot (2013: 107 066 tuhat eurot), sh 80,36% ulatuses oli toetuste saajaks linn ning 19,64% toetuste saajaks olid linna tütarettevõtjad, sihtasutused ja mittetulundusühing. Ülevaate 2014. aastal linna ning linna valitseva mõju all olevate üksuste saadud toetustest annab alljärgnev tabel.

Põhivara

soetuseks

Tegevus-

kuludeks

Põhivara

soetuseks

Kokku

Kokku saadud toetused 73 599 29 022 74 234 32 832 107 066

73 599 8 853 74 234 5 944 80 178

Mittesihtotstarbelised toetused hariduskuludeks 55 326 0 56 007 0 56 007Mittesihtotstarbelised toetused toimetulekuks ja muudeks sotsiaalabitoetusteks

2 182 0 4 954 0 4 954

Muud mittesihtotstarbelised toetused (sh annetused, liikmemaksud)

1 795 0 255 0 255

Sihtotstarbelised toetused 14 275 6 605 12 982 6 495 19 477Sihtotstarbeliste toetuste vahendamine 37 2 255 70 90 160Tagasinõutud sihtotstarbelised toetused -16 -7 -34 -641 -675

0 20 169 0 26 888 26 888

Sihtotstarbelised toetused 0 20 169 0 26 888 26 888Mitterahaline sihtotstarbeline finantseerimine

2013

Rahaline sihtotstarbeline ja mittesihtotstarbeline

finantseerimine

102 621

82 452

Kokku

20 169

2014

Tegevus-

kuludeks

55 3262 182

1 795

20 8802 292

-23

20 169

Nõuded saamata toetuste eest

Nõuded saamata toetuste eest on kajastatud lisas 5 „Muud nõuded ja ettemaksed“ bilansikirjel „Nõuded toetuste eest“. Seisuga 31.12.2014 oli nõudeid saamata toetuste eest summas 4 437 tuhat eurot (2013: 6 955 tuhat eurot).

Toetusteks saadud ettemaksed ja saadud toetuste tagasimaksekohustused

Saadud toetuste ettemaksed ja saadud toetuste tagasimaksekohustused on kajastatud lisas 13 „Muud kohustused ja saadud ettemaksed” bilansikirjetel „Toetusteks saadud ettemaksed“ ning „Muud kohustused“. Seisuga 31.12.2014 oli saadud toetuste ettemakseid summas 11 640 tuhat eurot (2013: 10 802 tuhat eurot). Saadud toetuste tagasimakse kohustusi oli 1 tuhat eurot (2013: 388 tuhat eurot).

Saadud toetused valdkondade lõikes

Ülevaate 2014. aastal grupile antud toetuste jagunemisest erinevate valdkondade ning tegevuskulude ja põhivara soetuste vahel annab alljärgnev joonis (Joonis 18).

107

Joonis 18. Saadud toetused valdkondade lõikes tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks.

Haridusele põhivara

soetuseks 191 tuhat eurot

Haridusele tegevus-kuludeks

60 592 tuhat eurot

Transpordile põhivara

soetuseks 22 759 tuhat

eurot

Transpordile tegevuskuludeks 431 tuhat eurot Muudele

valdkondadele* põhivara

soetuseks 6 072 tuhat eurot

Muudele valdkonadele*

tegevuskuludeks 12 576 tuhat

eurot

* Muud valdkonnad sisaldavad järgmisi tegevusvaldkondi: sotsiaalne kaitse, tervishoid, kultuur, linna juhtimine jm üldised teenused, vaba aeg ja sport, keskkonnakaitse (sh jäätmekäitlus), elamu- ja kommunaalmajandus, majandus (sh turism). Haridusvaldkonnale antud tegevustoetustest moodustab enamiku Vabariigi Valitsuse 17.03.2014 määruse nr 39 alusel kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi eraldised hariduskuludeks. 2014. aastal eraldas riik nimetatud toetusi 55 326 tuhat eurot (2013: 55 969 tuhat eurot), sh põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate, direktorite ning õppealajuhatajate tööjõukuludeks 47 568 tuhat eurot (2013: 47 916 tuhat eurot ), üldhariduskoolide õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate ning koolieelsete lasteasutuste õpetajate täienduskoolitusteks 476 tuhat eurot (2013: 607 tuhat eurot), õppekirjanduse jm õppevahendite ostmiseks 2 264 tuhat eurot (2013: 2 251 tuhat eurot), koolilõuna kuludeks 4 230 tuhat eurot (2013: 4 086 tuhat eurot), investeeringuteks 788 tuhat eurot (2013: 907 tuhat eurot) ning õpilaskodu kuludeks 0 eurot (2013: 202 tuhat eurot). Transpordivaldkonna investeeringutoetused on saadud kohalike teede korrashoiuks ja uute infrastruktuuriobjektide ehituseks, sh suurima osa (67,61%) transpordivaldkonna toetusest sai Tallinna Linnatranspordi AS Trammiliini nr 4 taristu rekonstrueerimiseks.

Kulu antud toetustest

2014. aastal anti toetusi kokku summas 37 642 tuhat eurot (2013: 43 323 tuhat eurot), millest linn andis 99,85% (2013: 99,79%) toetusi ja linna tütarettevõtjad ning sihtasutused 0,15% (2013: 0,21%) toetusi. Tallinna linna ametiasutustelt on võimalik taotleda toetusi järgmistes valdkondades: haridus, noossootöö, sport, kultuur, ettevõtlus, linnamajandus, heakord ja haljastus, muinsuskaitse ja miljööala, sotsiaalabi, tervishoid ja avalik kord (turvalisus). Enim taotletud linna toetused olid koolitoetus (esmakordselt kooli mineva lapse toetus), sünnitoetus, pensionilisa, toetused korteriühistutele (nt projektid „Roheline õu“, „Hoovid korda“ ja „Fassaadid korda“) ning mittetulundustegevuse toetused. Täpsem informatsioon linna toetuste kohta (sh toetuse andmise tingimused) on esitatud Tallinna linna kodulehel http://www.tallinn.ee/toetused. 2014. aastal erinevates tegevusvaldkondades antud toetuste kohta vaata lisaks tegevusaruande punkti 5.1 „Ülevaade Tallinna arengukava täitmisest“.

108

Ülevaate 2014. aastal linna ning linna tütarettevõtjate ja sihtasutuste poolt antud toetustest annab alljärgnev tabel.

Tege-

vus-

kulu-

deks

Põhi-

vara

soetu-

seks

Kokku Tege-

vus-

kulu-

deks

Põhi-

vara

soetu-

seks

Kokku

Kokku antud toetused -30 607 -7 035 -37 642 -31 028 -12 295 -43 323

Sotsiaalabitoetused füüsilistele isikutele -16 524 0 -16 524 -16 741 0 -16 741

-7 769 0 -7 769 -7 726 0 -7 726(nt matusetoetus; taskurahatoetus sotsiaal-

hooldusasutuste, lastekodude jt kasvandikele)

-3 913 0 -3 913 -3 882 0 -3 882(nt sünnitoetus, lapse koolitoetus,

lapsehooldustasud)

-3 064 0 -3 064 -3 427 0 -3 427-1 778 0 -1 778 -1 706 0 -1 706

(nt õppetoetused; toetused puudega

inimestele ja nende hooldajatele)

-14 083 -7 035 -21 118 -14 287 -12 295 -26 582

-14 083 -6 997 -21 080 -14 287 -10 955 -25 242

Sihtotstarbelised toetused -13 597 -4 742 -18 339 -13 638 -10 865 -24 503Mittesihtotstarbelised toetused (sh liikmemaksud) -446 0 -446 -587 0 -587Sihtotstarbeliste toetuste vahendamine -37 -2 255 -2 292 -70 -90 -160Tagasinõutud sihtotstarbelised toetused -3 0 -3 8 0 8

0 -38 -38 0 -1 340 -1 340

Rahaline sihtotstarbeline ja mittesihtotstarbeline

finantseerimine

Sihtotstarbelised ja mittesihtotstarbelised toetused

Mitterahaline sihtotstarbeline finantseerimine

Peretoetused

Toetused toimetulekuks töötuteleMuud sotsiaaltoetused

2014 2013

Toetused vanuritele jm sotsiaalabivajavatele isikutele

Antud toetuste ettemaks ja antud toetuste tagasinõuded

Ettemaksuna antud toetused ja antud toetuste tagasinõuded on kajastatud lisas 5 „Muud nõuded ja ettemaksed“ bilansikirjetel „Ettemakstud toetused“ ja „Muud nõuded“. Seisuga 31.12.2014 oli ettemaksuna antud toetusi 132 tuhat eurot (2013: 75 tuhat eurot) ning antud toetuste tagasinõudeid 22 tuhat eurot (2013: 30 tuhat eurot).

Toetuste andmise kohustused

Toetuste andmise kohustused on kajastatud lisas 13 „Muud kohustused ja saadud ettemaksed“ bilansikirjel „Toetuste andmise kohustused“. Seisuga 31.12.2014 oli toetuste andmise kohustusi 982 tuhat eurot (2013: 950 tuhat eurot).

Antud toetused valdkondade lõikes

Ülevaate 2014. aastal grupi poolt antud toetuste jagunemisest erinevate valdkondade vahel annab alljärgnev joonis (Joonis 19).

109

Joonis 19. Antud toetused valdkondade lõikes tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks.

Sotsiaalse kaitse

valdkond16 361

Transpordi valdkond

6 783(sh põhivara

soetuseks 33,24%)

Spordi-, vaba aja ja kultuuri valdkond

6 850(sh põhivara

soetuseks 1,46%)

Elamu- ja kommunaal-majanduse valdkond

5 262 (sh põhivara

soetuseks 88,81%)

Muud tegevus-valdkonnad

2 386(sh põhivara

soetuseks 0,29%)

* Muud valdkonnad sisaldavad järgmisi tegevusvaldkondi: haridus, keskkonnakaitse (sh jäätmekäitlus), linna juhtimine jm üldised teenused, majandus (sh turism), tervishoid. Sotsiaalse kaitse valdkonna toetuste alla kuuluvad toetused perekondadele ja lastele, puuetega inimestele, eakatele, muudele riskirühmadele, laste ja noorte ning eakate sotsiaalhoolekandeasutustele ning erinevad riiklikud toimetulekutoetused.

Lisa 20. Muud tegevustulud

2014 2013

Kokku muud tegevustulud 3 789 6 995

Kasum kinnisvarainvesteeringute müügist (vt lisa 9) 560 1 804Kasum materiaalse põhivara müügist (vt lisa 10) 1 490 3 079Muud maksu- ja trahvitulud 1 364 1 392

sh väärteomenetluse alusel määratud trahvitulud 785 779

Kindlustushüvitised 215 170Muud tegevustulud 160 550

110

Lisa 21. Tööjõukulud

2014 2013

Kokku tööjõukulud -295 552 -273 923

Töötasukulud kokku -219 507 -203 238

Põhikohaga töötajate töötasud -215 694 -199 586sh valitavate ja ametisse nimetatud isikute töötasud -867 -723

avaliku teenistuse ametnike töötasud -13 941 -15 628

nõukogude ja juhatuste liikmete töötasud -1 524 -1 413

töötajate töötasud -199 362 -181 822

Ajutiste lepinguliste ja muude isikute töötasud -3 813 -3 652

Muud tööjõukulud kokku -76 045 -70 685

Erisoodustuskulud -971 -1 039sh õppelaenude kustutamine -257 -373

isikliku sõiduvahendi kasutamise hüvitis -345 -417

esindus ja vastuvõtukulud ning muud erisoodustused -369 -249

Sotsiaalkindlustusmaks -72 687 -67 387Töötuskindlustusmakse -2 112 -2 000Tulumaks erisoodustustelt -275 -299Kapitaliseeritud oma valmistatud põhivara maksumusse 0 40

Linna ning linna tütarettevõtjate, sihtasutuste ja mittetulundusühingu töötajatest, sh töötajate arvust ning neile arvestatud tasudest saab põhjalikuma ülevaate majandusaasta aruande punktist 1.3 „Töötajaskond“. Nimetatud aruande punktis on avalikustatud ka grupi tegev- ja kõrgema juhtkonna 2014. aasta töötasu ning keskmine töötajate arv.

111

Lisa 22. Muud tegevuskulud

2014 2013

Kokku muud tegevuskulud -261 400 -250 824

Majandustegevuse kulud liikide lõikes -219 236 -210 629

Administreerimiskulud -8 134 -8 131Uurimis- ja arendustööd -516 -525Lähetuskulud -936 -916Koolituskulud -2 066 -1 900Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -34 590 -32 961Üürile ja rendile antud kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -2 681 -2 973Kasutusrendikulud -25 844 -26 228

sh hooned, ruumid ja rajatised -20 276 -20 815

transpordivahendid -1 339 -1 292

riist- ja tarkvara -2 142 -2 142

inventar -1 348 -1 283

töömasinad ja seadmed -739 -696

Rajatiste majandamiskulud -28 166 -26 733Sõidukite majandamiskulud -17 958 -18 958Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -6 080 -5 702Inventari majandamiskulud -5 306 -5 197Töömasinate ja seadmete majandamiskulud -769 -719Toiduained ja toitlustusteenused -12 975 -12 261Meditsiinikulud -42 450 -39 028Teavikute ja kunstiesemete kulud -142 -137Õppevahendite ja koolituse kulud -7 559 -6 711Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud -6 063 -5 873Sotsiaalteenused -5 488 -5 529Muud majandamiskulud -11 513 -10 147

Muud kulud -42 164 -40 195

Maksu-, lõivu- ja trahvikulud -33 579 -38 312sh käibemaksukulu kaupade ja teenuste soetustelt -27 266 -26 528

käibemaksukulu põhivara soetustelt -5 746 -11 377

muud -567 -407

Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -274 -324Muud tegevuskulud -8 311 -1 559

sh eraldised -7 095 0

112

Rendikulu kasutusrendilepingute mittekatkestavatest tuleviku rendimaksetest

Saldo

31.12.2014

Saldo

31.12.2013

Kokku tulevaste perioodide rendikulu katkestamatutest rendilepingutest 160 446 168 298

sh järgmisel majandusaastal 20 174 19 893

1. kuni 2. aastal 9 628 10 719

2. kuni 3. aastal 7 960 8 477

3. kuni 4. aastal 7 608 7 570

4. kuni 5. aastal 6 987 7 065

peale 5. aastat 108 089 114 574

Kasutusrendilepingud, millest tulenevad suuremad mittekatkestatavad tuleviku rendimaksed, on:

Skanska AS-iga (endine Skanska EMV AS) 2007. aastal sõlmitud lepingu kohaselt rajati Tallinna elamuehitusprogrammi „5000 eluaset Tallinnasse” raames Loopealse elamurajoon, kus valmis 10 elamut. Linna ja erapartneri vahel on sõlmitud 30 aastane rendileping, millest tulenevalt on arvestatud seisuga 31.12.2014 järgmiste perioodide mittekatkestatavateks rendimakseteks 52 580 tuhat eurot (31.12.2013: 55 101 tuhat eurot).

Elamuehitusprogrammi raames sõlmiti lepingud ka OÜ-ga Raadiku Arendus. 2007. aastal sõlmitud lepingu kohaselt võttis linn 20 aastaks rendile aadressil Raadiku 8 asuva kinnistu 9 korterelamut. 2011. aastal valmisid viimased 3 elamut. Sõlmitud lepingu järgi on arvestatud seisuga 31.12.2014 järgmiste perioodide mittekatkestatavateks rendimakseteks 9 003 tuhat eurot (31.12.2013: 8 913 tuhat eurot).

2010. aastal tegi OÜ Kooliarendus tervikremondi neljas linna üldhariduskoolis (Tallinna Liivalaia Gümnaasium, Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium, Tallinna Humanitaargümnaasium ja Tallinna Järveotsa Gümnaasium), mis võeti linna poolt 30 aastaks üürile. Selle tulemusena on arvestatud seisuga 31.12.2014 järgmiste perioodide mittekatkestatavateks rendimakseteks 56 126 tuhat eurot (31.12.2013: 57 830 tuhat eurot).

2011. aastal tegi K&L Arendus OÜ tervikremondi kahes linna üldhariduskoolis (Tallinna Kuristiku Gümnaasium ja Tallinna Läänemere Gümnaasium), mis võeti linna poolt 20 aastaks üürile ja kahes linna lasteaias (Tallinna Lasteaed Vikerkaar ja Kolde Lasteaed), mis võeti linna poolt 15 aastaks üürile. Selle tulemusena on arvestatud seisuga 31.12.2014 järgmiste perioodide mittekatkestatavateks rendimakseteks 33 723 tuhat eurot (31.12.2013: 35 780 tuhat eurot).

Lisa 23. Intressikulud ja muud finantskulud

2014 2013

-8 131 -7 162

Võlakirjadelt ja muudelt võlainstrumentidelt -1 635 -1 164Võetud laenudelt -853 -516Riskimaandamise eesmärgil soetatud tuletisinstrumentidelt (vt lisa 16) -562 -767Kapitalirendilt -287 -215Teenuste kontsessioonikokkulepete alusel -4 358 -4 420Diskonteeritud pikaajalistelt kohustustelt (vt lisa 14) -415 -73Muud intressi- ja finantskulud -21 -7

Kokku intressikulud ja muud finantskulud

Intressitulud on kajastatud lisas 2 „Raha ja selle ekvivalendid“ ja lisas 3 „Finantsinvesteeringud“. Lisas 2 kajastatakse intressitulu rahalt ja investeerimisfondidelt, sh võlakirjadelt ja finantsinvesteeringutelt. Lisas 3 esitatud intressituludes kajastatakse kasumit/kahjumit kauplemisportfelli võlakirjade ja muude võlainstrumentide ümberhindamisest.

113

Lisa 24. Bilansivälised kohustused

Sõlmitud ehitus- ja rekonstrueerimistööde ning muud põhivara soetamise lepingud

Bilansiväliselt peetakse arvestust ehitus- ja rekonstrueerimistööde, samuti muude põhivara soetamiseks sõlmitud lepingute kohta, mida ei ole bilansis kohustusena arvele võetud. Seisuga 31.12.2014 on nimetatud lepingute raames tegemata ehitustöid ja saamata põhivara summas 13 645 tuhat eurot (31.12.2013: 2 576 tuhat eurot). Suuremad sõlmitud ehitus- ja rekonstrueerimistööde ning muud põhivara soetamise lepingud on järgmised:

Lepingu

summa

Tallinna linn (Tallinna Kommunaalamet)

Kalaranna tn (Kalasadama tn- Tööstuse tn) rajamine

2015 5 979 2 499 3 480

Suur-Sõjamäe tn (J.Smuuli tee-linna piir) rekonstrueerimine

2015 3 774 1 375 2 399

Lemminkäinen Eesti AS

Hiiu tn (Vabaduse pst-Raudtee tn) rekonstrueerimine

2015 1 121 22 1 099

Lemminkäinen Eesti AS

Politseiaia pargi rekonstrueerimine 2015 603 256 347

Bildex Grupp OÜ Ilvese silla jalakäijate trepi rekonstrueerimine 2015 102 0 102

Aktsiaselts Irbistero Ingeri bastioni käikude idapoolse lõigu rekonstrueerimine

2015 297 0 297

Tarrest LT OÜ Mustpeade maja renoveerimistööd - tuletõkketööd 2015 176 80 96

Osaühing Balti Intermed

Operatsiooniruumide seinte ja lagede ehitus ning nendega integreeritud seadmed

2015 726 0 726

Osaühing Eurisco Ehitus

Ravi tn A-korpuse II korruse operatsioonibloki üldrenoveerimine

2015 669 95 574

Tarrest LT OÜ Ravi tn A-korpuse II korruse vasaku tiiva renoveerimine

2015 273 1 272

SA Tallinna Lastehaigla

OÜ Astlanda Ehitus Laste Vaimse Tervise Keskuse hoone ehitus 2015 3789 1734 2055

Tööde

lõpp-

tähtaeg

Lepingu objekt, selgitus

sh teos-

tamata

Tööde teostaja

AS Ida-Tallinna Keskhaigla

Tallinna linn (Tallinna Kultuuriväärtuste Amet)

Ehitustööde ja tarnete

saldod 31.12.2014

Tallinna Teede Aktsiaselts

sh teos-

tatud

AS Teede REV-2

114

Lisa 25. Teenuste kontsessioonikokkulepped

Linn on sõlminud teenuste kontsessioonikokkuleppeid kooli- ja lasteaia hoonete renoveerimise eesmärgil nii kasutusrendi kui ka kapitalirendi tingimustel.

Teenuste kontsessioonikokkulepped kasutusrendi tingimustel

Aastatel 2010−2011 sõlmis linn koolihoonete ja lasteaedade renoveerimiseks OÜ Kooliarendus ja K&L Arendus OÜ-ga 8 teenuste kontsessioonilepingut, mida kajastatakse linna aruandes kui kasutusrenti. OÜ-ga Kooliarendus sõlmis linn lepingud 4 koolihoone renoveerimiseks: Tallinna Humanitaargümnaasium, Järveotsa Gümnaasium, Väike-Õismäe Gümnaasium ja Liivalaia Gümnaasium. Lepinguid kehtivad kuni 2039. aastani. K&L Arendus OÜ-ga on linnal sõlmitud lepingud 2 koolihoone ja 2 lasteaia renoveerimiseks, milleks on: Kuristiku Gümnaasium, Läänemere Gümnaasium ning Lasteaed Vikerkaare ja Kolde Lasteaed. Lepingud kehtivad kuni 2026. aastani. Rendikulu mittekatkestavatest rendilepingutest on esitatud lisas 22 "Muud tegevuskulud" ja teenuste kontsessioonilepingutest tulenevad kohustused lisas 15 „Võlakohustused“. Hoonete haldamisega seotud tekkepõhised kulud olid 4 447 tuhat eurot (2013: 4 381 tuhat eurot) ja makstud kasutusrendimaksed olid 4 628 tuhat eurot (2013: 4 200 tuhat eurot).

Teenuste kontsessioonikokkulepped kapitalirendi tingimustel

Aastatel 2005–2008 sõlmis linn koolihoonete renoveerimiseks erapartneritega 16 teenuste kontsessioonilepingut: Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga on linnal sõlmitud lepingud 6 koolihoone ning Vivatex Holding OÜ-ga ja OÜ-ga BCA Center lepingud 10 koolihoone renoveerimiseks. Lepinguperioodi alguses seadis linn erapartnerite kasuks kinnistute hoonestusõigused. Erapartneri kohustuseks oli renoveerida koolihooned linna seatud nõuete järgi ning anda need seejärel linnale üürile. Erapartneril tuleb lepinguperioodi jooksul tagada hoonete vastavus esitatud nõuetele ja pakkuda kokku lepitud mahus haldus-, hooldus-, remondi- ja teisi sarnaseid teenuseid. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga sõlmitud teenuste kontsessioonilepingute raames renoveeritud vara ja sellest tulenev finantskohustus on linna bilanssi arvele võetud tehtud tööde eest tasutavate maksete nüüdisväärtuses, kasutades sisemist intressimäära. Vivatex Holding OÜ ja OÜ BCA Center lepingute kohaselt ei ole haldus-, hooldus-, remondi- jmt perioodikulude õiglast väärtust üürimaksetes eristatud, mistõttu koostas linn maksete jaotuse analüüsi, milles on lähtutud teadaolevatest turuhindadest ja nende alusel hinnangust ehitus- ja rekonstrueerimistööde ning opereerimis- ja lisateenuste hindade võimaliku jaotuse kohta. Seega on Vivatex Holding OÜ ja OÜ BCA Center lepingute raames tehtud rekonstrueerimistööd linna bilansis varana arvele võetud õiglases väärtuses. Arvestustes on kasutatud alternatiivseid intressimäärasid.

Kontsessioonikokkulepete alusel arvestatud tekkepõhised kulud ja makstud rahavood

Hoonete haldamisega seotud kuluIntressKäibemaksHoonete amortisatsioon

Makstud rahavood 10 365

4 5884 420

3601 937

11 416

10 513

Kokku arvestatud tekkepõhised kulud ja makstud rahavood

Saldo

31.12.2014

Saldo

31.12.2013

11 305

4 762

3591 937

4 358

115

Kontsessioonikokkulepete alusel rekonstrueeritud põhivara ja lepingutingimused

Saldo

31.12.14

2–5

aasta

jooksul

Üle 5

aasta

64 562 57 605 1 076 4 620 51 909

Riigi Kinnisvara AS 20 343 15 766 580 2 146 13 040

1,66% 712 42 42 0 04,10% 6 110 5 129 161 710 4 258

4,10% 4 680 3 897 118 524 3 255

1,66% 901 53 53 0 04,10% 5 069 4 255 134 589 3 532

4,10% 2 871 2 390 72 323 1 995

Vivatex Holding OÜ 23 390 22 099 265 1 317 20 517

8,00% 6 335 5 930 76 372 5 4808,50% 5 173 4 891 59 292 4 5408,50% 4 343 4 105 49 245 3 8119,00% 5 279 5 023 57 286 4 6829,00% 2 260 2 150 24 122 2 004

BCA Center OÜ 20 829 19 740 231 1 157 18 352

8,50% 3 900 3 686 44 220 3 4228,50% 5 008 4 735 57 283 4 3958,50% 3 891 3 679 44 220 3 4159,00% 2 325 2 212 25 126 2 0619,00% 5 705 5 428 61 308 5 0592006-2036

2006-20362006-20362006-2036

2006-20362006-20362006-2036

Lepingu-

periood

Inves-

teeringu

üld-maksu-

mus

4 7873 720

16 413

22 343

19 953

2005-20152005-2035

3 727

2 2355 484

2 1725 075

-22

-41-52-41-23-56

-127

-68

-70

2 458

4 382158

-244

-153

-111

-105

58 709

Lasnamäe Vene Gümnaasium

4 008

5 282125

2005-2035

Mustamäe Humanitaargümnaasium

-213

-54-46-52

Tallinna Ühisgümnaasium

Mustamäe Gümnaasium 2005-20152005-2035

2005-2035

2006-2036

Laagna Gümnaasium

Nõmme Gümnaasium 2006-2036Sikupilli Keskkool

Karjamaa Gümnaasium

Kalamaja Põhikool

Tall. 32. KeskkoolKristiine Gümnaasium

1 aasta

jooksul

4 1514 9456 000

-83

Tuleviku tagasimaksedRendikohustused

-647

Int-

ressi-

määrSaldo

31.12.13

Kokku kontsessioonilepingute kohustused -1 104

Tööde teostaja ja

rekonstrueeritav

objektTasu-

tud

2014

Pae Gümnaasium

Linnamäe Vene Lütseum

Rahumäe Põhikool

2006-2036Pelgulinna Gümnaasium

Haabersti Vene Gümnaasium

Lisa 26. Potentsiaalne tulumaks dividendidelt

Gruppi kuuluvatel äriühingutel on seisuga 31.12.2014 jaotamata kasumit kokku summas 28 254 tuhat eurot (31.12.2013: 21 481 tuhat eurot). Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis kaasneb kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel on 7 330 tuhat eurot (31.12.2013: 5 710 tuhat eurot).

116

Lisa 27. Laenude tagatised, garantiid ja panditud varad

Linna pangalaenude tagatiseks on linna iga-aastased laekumised. AS Ida-Tallinna Keskhaigla on seadnud oma kinnistutele Pärnu mnt 104 ja Hariduse 6/Tõnismäe 5 ühishüpoteegi AS-i SEB Pank kasuks summas 4 506 tuhat eurot (31.12.2013: 3 994 tuhat eurot). Kohustuse tagatisena panditud kinnistute soetusmaksumus kokku on 10 542 tuhat eurot (31.12.2013: 9 830 tuhat eurot) ja kogunenud kulum 5 987 tuhat eurot (31.12.2013: 5 530 tuhat eurot). Tallinna Linnatranspordi AS on pantinud Nordic Investment Bank võlakirjade katteks 123 bussi. Panditud transpordivahendite soetusmaksumus kokku on 26 679 tuhat eurot (31.12.2013: 26 679 tuhat eurot) ja kogunenud kulum 16 486 tuhat eurot (31.12.2013: 14 565 tuhat eurot).

Lisa 28. Tehingud seotud osapooltega

Grupil on toimiv sisekontrollisüsteem (vt aruande punkti 4.1 „Ülevaade sisekontrollisüsteemist ja tegevustest siseauditi korraldamisel“). Seotud isikutega tehtud tehinguid kontrollitakse siseauditi praktiliste kontrolliprotseduuride käigus. Teenistusliku järelevalve tegemisel hinnatakse ametnike tegevust ka lähtudes korruptsioonivastase seaduse nõuetest. Samuti on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu määrusega huvide deklareerimise kohustus ametiseisundit omavatel ametiisikutel nagu linnavolikogu liige, linnavalitsuse liige, linna ametiasutuse juht, linna ametiasutuse hallatava asutuse juht ning linna valitseva mõju all oleva äriühingu ja linna asutatud sihtasutuse juhtorgani liige. Linna ametiasutuste majandusaasta aruannetes on lisana esitatud juhi deklaratsioon seotud isikute vahel toimunud tehingute kohta. 2014. aasta aruandes deklareerisid kõik linna ametiasutuste juhid, et neil ei olnud 2014. aastal tehinguid seotud osapoolte vahel. Kõikidel linna asutustel oli 2014. aastal tehinguid juriidiliste isikutega (äriühingud, sihtasutused, mittetulundusühingud), kes on otseselt seotud linna asutuste juhtidega, järgmiselt:

linn ostis kaupu ja teenuseid ning andis toetusi kokku summas 489 tuhat eurot; linn osutas tasulisi teenuseid ning sai toetusi summas 567 tuhat eurot.

Eelnimetatud kuludest 206 tuhat eurot moodustavad asutuste juhtidega seotud juriidilistele isikutele aasta jooksul antud erinevad toetused. Seotud isikutelt saadud tuludest enamus on saadud seoses linna asutuste ruumide üüriga ning kultuurivaldkonna ja ühistranspordi piletimüügituluga. 2014. aastal toimus seotud tehingute alase kontrolli tõhustamine ning ühtlasi panustati korruptsioonijuhtumite ennetamisse., Nimelt tõhustati teavitustööd, mis oli suunatud eelkõige koolituste näol ametiasutuste ning hallatavate asutuste juhtidele. Gruppi kuuluvate sihtasutuste ja äriühingute nõukogude ja juhatuste liikmetel ning nende lähedastel pereliikmetel puudusid 2014. aastal olulised tehingud, mida raamatupidamise aastaaruande käesolevas lisas avalikustada. Nõukogude ja juhatuste liikmete töötasude kohta vt lisa 21 „Tööjõukulud“ ja aruande punktis 1.3 „Töötajaskond“.

Lisa 29. Tingimuslikud kohustused

Müügimaks

Aastatel 2010–2011 kehtis Tallinnas müügimaks, mida rakendati ka aktsiisiga maksustatavatele kaupadele (s.o kütus, alkohol ja tubakas). Kolmteist äriühingut on asunud seisukohale, et aktsiisiga maksustatavate kaupade maksustamine müügimaksuga ei olnud õiguspärane. Tulenevalt eeltoodust vaidlustasid äriühingud kohtus Tallinna Ettevõtlusameti otsused, millega aktsiisiga maksustatud kaupadelt tasutud müügimaks jäeti neile tagastamata 2015. aastal alguses saadi Euroopa Kohtu lahend, kus kohus tõlgendas Euroopa Liidu aktsiisidirektiivi, mida riigisisene kohus rakendab. Euroopa Liidu aktsiiside direktiiv lubab kehtestada aktsiisikaupadele täiendava maksu vaid juhul, kui sellel on erieesmärk, kuid kohus tõlgendas, et Tallinnas kehtestatud müügimaksul oli vaid eelarveline eesmärk.

117

Euroopa kohtu otsuse valguses ning võimaliku müügimaksu tagastamise kohustusega maksumaksjatele on Tallinna linn asunud seisukohale, et sellisel juhul ei ole Euroopa Liidu õigusega mittekooskõlas kohalike maksude seadus, mistõttu Tallinna linna on saanud kahju müügimaksu kehtestamisest, kuna Tallinna linn rakendas seadusi eeldusel, et need on viidud kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Tallinna linn on ennetavalt esitanud kohtule kaebuse riigilt kahju väljamõistmiseks, kuid selles asjas oli kohtumenetlus peatatud. Kohtuvaidlusest tulenevate võimalike nõuete suhtes on bilansis moodustatud hinnanguline eraldis, milles on arvestatud ka eelnimetatud nõuetega (vt lisa 14 „Eraldised“). Olenevalt kohtuvaidluste lõpptulemusest ei ole välistatud, et sarnase müügimaksu tagasinõude võivad pärast kohtuotsuse jõustumist esitada ka teised aktsiisikaupade müüjad. Moodustatud eraldis on vaidlustatud müügimaksust tasutud aktsiisikaupadelt hinnanguliselt kokku 90–95%. Maksumaksjate poolt viimane võimalik müügimaksu deklaratsioonide parandamise kuupäev oli 20.01.2015.

Lisa 30. Bilansipäevajärgsed sündmused

Tallinna Linnavalitsuse korraldusega 29.10.2014 nr 1654-k otsustati ülekapitaliseerituse tõttu vähendada AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus aktsiakapitali 1 600 tuhande euro võrra. Äriregistris tehti aktsiakapitali muutmise kanne 06.02.2015, seetõttu laekuvad vahendid aktsiakapitali vähendamisest 2015. aastal. Bilansipäevajärgselt toimusid sündmused, mis mõjutavad 31.12.2014 seisuga moodustatud kohtuvaidluste reservi. Nendeks olid 2015. aastal kahe uue kohtuasja lisandumine ning muutused neljas pooleliolevas kohtuasjas prognoositud väljamaksmisele kuuluvates summades. Üks uus nõue esitati Teehoolduse Grupp OÜ poolt ja teine Sportland Eesti Aktsiaseltsi poolt. Teehoolduse Grupp OÜ hagis väidetakse, et baashind, millelt linn pidanuks lepingut THI võrra muutma, oleks pidanud olema kõrgem. Seoses sellega nõuab Teehoolduse Grupp OÜ, et linn hüvitaks THI muudatusest tuleneva hinnavahe koos viivistega. Linna õigusteenistuse hinnangul hagi tõenäoliselt rahuldatakse, sh menetluse lõppemise eeldatav tähtaeg on 2015. aasta. Hagi rahuldamisel tuleb linnal tõenäoliselt tasuda ka viivist kuni nõude täieliku tasumiseni. Nõude rahuldamisel prognoositakse väljamõistetava summa suuruseks 115 tuhat eurot. Sportland Eesti AS kaebuses nõutakse müügimaksu tagastamist. Linna õigusteenistuse hinnangul on menetluse lõppemise eeldatav tähtaeg 2016. aasta ning väljamõistetava summa suuruseks on prognoositavalt 66 tuhat eurot. Neljast pooleliolevast kohtuasjast, mille prognoositud väljamaksmisele kuuluvatest summadest muutused toimusid, oli suurim muutus seotud reklaamimaksu määramise vaidlustamisega (nõue vähenes 2 607 tuhat eurot). Teine suurem korrigeerimine toimus aktsiisikaupade müügilt arvestatud müügimaksu õiguspärasusega seotud hüvitise summa suurenemises (nõue suurenes 2 198 tuhat eurot). Ülejäänud kaks muudatust olid väiksemad, kokku vähenesid need 2 tuhat eurot. Aktsiisikaupade müügimaksu tagastamist puudutavas vaidluses olid nõude esitajateks Kaubamaja AS ja Selver AS , linna õigusteenistuse hinnangul on menetluse hinnanguline lõpptähtaeg 2016. aasta. Reklaamimaksu vaidluses on nõude esitajateks OÜ TKM Beauty Eesti, Tallinna Kaubamaja Kinnisvara Aktsiaselts. Rimi Eesti Food AS, AS Prisma Peremarket, Neste Eesti Aktsiaselts, Kaubamaja AS, Selver AS, KIA Auto Aktsiaselts, Aktsiaselts VIKING MOTORS, JCDecaux Eesti OÜ, Northern European Outdoor Media OÜ, Clear Channel Estonia OÜ, OÜ Megameedia Grupp. Kaebajad väidavad, et reklaamimaksu regulatsioon on vastuolus põhiseadusega ning nõuavad senini tasutud reklaamimaksu tagastamist. Linna õigusteenistuse hinnangul on menetluse lõppemise eeldatav tähtaeg 2016. aasta. Kokku vähenes 31.12.2014 seisuga moodustatud reserv 226 tuhande euro võrra.

118

Lisa 31. Konsolideerimata finantsaruanded

Konsolideerimata bilanss

2014 2013

Varad

Käibevara

Raha ja pangakontod 74 901 25 079Maksu- ja trahvinõuded 28 364 26 822Muud nõuded (sh liisingnõuded) ja ettemaksed 11 402 16 155Varud 16 22Käibevara kokku 114 683 68 078

Põhivara

Osalused valitseva mõju all olevates üksustes ning sidusüksutes 77 473 74 210Finantsinvesteeringud 253 253Muud nõuded (sh liisingnõuded) ja ettemaksed 1 2 428Kinnisvarainvesteeringud 48 010 51 557Materiaalne põhivara 965 808 975 361Immateriaalne põhivara 767 575Põhivara kokku 1 092 312 1 104 384

Varad kokku 1 206 995 1 172 462

Kohustused

Lühiajalised kohustused

Võlad hankijatele 22 882 26 165Võlad töövõtjatele 24 137 20 824Maksu- ja trahvikohustused ning saadud ettemaksed 179 169Muud kohustused ja saadud ettemaksed 12 098 16 593Eraldised 618 1 027Võlakohustused 19 117 17 615Tuletisinstrumendid 0 670Lühiajalised kohustused kokku 79 031 83 063

Pikaajalised kohustused

Eraldised 7 018 3 794Võlakohustused 278 064 221 981Pikaajalised kohustused kokku 285 082 225 775

Kohustused kokku 364 113 308 838

Netovara

Riskimaandamise reserv 0 -557Akumuleeritud ülejääk 842 882 864 181

Netovara kokku 842 882 863 624

Kohustused ja netovara kokku 1 206 995 1 172 462

119

Konsolideerimata tulemiaruanne

2014 2013

Tegevustulud

Maksud 329 547 299 077Müüdud tooted ja teenused 63 472 57 670Saadud toetused 82 966 103 659Muud tegevustulud 3 654 5 260Tegevustulud kokku 479 639 465 666

Tegevuskulud

Antud toetused -102 111 -99 093Tööjõukulud -179 681 -167 223Muud tegevuskulud -166 538 -167 242Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus -65 413 -65 482Tegevuskulud kokku -513 743 -499 040

Aruandeperioodi tegevustulem -34 104 -33 374

Finantstulud ja -kulud

Intressikulud -7 119 -6 494Tulem osalustelt 7 942 1 457Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 60 82Muud finantstulud ja -kulud 138 -149Finantstulud ja -kulud kokku 1 021 -5 104

Aruandeperioodi tulem -33 083 -38 478

120

Konsolideerimata rahavoogude aruanne

(kaudsel meetodil)

2014 2013

Rahavood põhitegevusest

Aruandeperioodi tegevustulem -34 104 -33 374Korrigeerimised

Põhivara amortisatsioon, allahindlus ja mahakandmine 65 413 65 482Põhivara soetusega kaasnev käibemaksukulu 4 184 10 416Kasum/kahjum põhivara müügist -2 019 -3 335Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -10 415 -29 962Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 13 664 16 050

Käibevara netomuutus 659 -3 590Kohustuste netomuutus 4 308 7 006Rahavood põhitegevusest kokku 41 690 28 693

Rahavood investeerimisest

Tasutud põhivara eest (v.a finantsinvesteeringud ja osalused) -48 411 -54 546Laekunud põhivara müügist (v.a finantsinvesteeringud ja osalused) 3 996 5 665Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 7 085 4 790Tasutud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -13 278 -14 833Tasutud osaluste soetamisel -1 600 0Laekunud antud laenude tagasimakseid 0 2Tasutud finantsinvesteeringute soetamisel 0 0Laekunud finantsinvesteeringute müügist 0 6 000Laekunud osaluste müügist ja aktsiakapitali vähendamisest 3 532 3 800Laekunud dividendid 6 246 6 038Laekunud intressid ja muud finantstulud 61 132Rahavood investeerimisest kokku -42 369 -42 952

Rahavood finantseerimistegevusest

Laekunud võlakirjade emiteerimisest 28 400 15 000Tasutud võlakirjade lunastamisel -10 606 -8 711Laekunud laenud 46 800 20 000Laenude tagasimaksed -5 906 -5 906Tasutud kapitalirendi põhiosa makseid 0 0Tagasi makstud kontsessioonilepingute alusel -1 103 -1 043Makstud intressid ja muud finantskulud -7 084 -6 428Riskimaandamise reservi muutus 557 -33Rahavood finantseerimisest kokku 50 501 12 912

Puhas rahavoog 49 822 -1 347

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 25 079 26 426

Raha ja selle ekvivalentide muutus 49 822 -1 347

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 74 901 25 079

2013. aastal vähendati AS Tallinna Soojus aktsiakapitali 9 532 tuhat eurot, millest 2013. aastal laekus 3 500 tuhat eurot, 2014. aastal laekub 3 500 tuhat eurot ja 2015. aastal laekub 2 532 tuhat eurot.

121

Konsolideerimata netovara muutuste aruanne

Saldo

31.12.2013

Muutused

2014

Saldo

31.12.2014

-557 557 0

Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus 557

864 181 -21 299 842 882

Põhivara ümberhindlus (munitsipaliseerimine) 11 784Aruandeperioodi tulem -33 083

863 624 -20 742 842 882

Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus 557Põhivara ümberhindlus (munitsipaliseerimine) 11 784Aruandeperioodi tulem -33 083

Kokku

Akumuleeritud tulem

Riskimaandamise reserv

122

Lisa 32. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta

Eelarve täitmise aruanne on raamatupidamise seaduse § 41 alusel üheks raamatupidamise aastaaruande täiendavaks põhiaruandeks. Eelarve täitmise aruanne on koostatud ja struktureeritud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud nõuete alusel. Eelarve koosneb viiest eelarveosast: põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud, investeerimis- ja finantseerimistegevus ning likviidsete varade muutus. Eelnimetatud jaotuses on aruandes andmed esitatud esialgse eelarve, lõpliku eelarve ja eelarve täitmise kohta. Esialgne eelarve on linnavolikogu 19. detsembri 2013 määrusega nr 59 kinnitatud Tallinna linna 2014. aasta eelarve. Lõplik eelarve on eelarveaasta jooksul linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktidega tehtud muudatustega korrigeeritud esialgne eelarve1.

Esialgse ja lõpliku eelarve olulised vahed

Esialgse ja lõpliku eelarve erinevused tulenevad eelarveaasta vältel tehtud linna tuluprognooside ja kuluvajaduste täpsustamisest ning kulutustes tehtud ümberpaigutustest. Eelarveaasta jooksul võttis linnavolikogu vastu kaks lisaeelarvet (linnavolikogu 12. juuni 2014 määrus nr 16 ja 27. novembri 2014 määrus nr 30). Lisaeelarvetega täpsustati tulenevalt jooksvast eelarve täitmisest lähtudes nii kinnitatud eelarve põhitegevuse tulusid ja kulusid, investeerimistegevuse tulusid ja kulutusi kui ka likviidsete varade muutust. Põhitegevuse tuludest suurendati peamiselt tulumaksu- ning kaupade ja teenuste müügist saadavaid tulusid, vastavalt summas 7 494 tuhat eurot ja 8 777 tuhat eurot. Põhitegevuse kuludes suurenesid peamiselt linnatranspordi, haridus- ja spordivaldkondade kulud, vastavalt summas 4 547 tuhat eurot, 1 787 tuhat eurot ja 1 134 tuhat eurot. Investeerimistegevuse kulutustes kavandati enim lisavahendeid teede ja tänavate, hariduse, elamumajanduse, transpordi ning sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkondadesse. Lisaks lisaeelarvetele täpsustati 2014. aasta linna eelarvet ka linnavalitsuse õigusaktidega, millest olulisemad olid alljärgnevad. Tallinna Linnavalitsuse 23. jaanuari 2002 määrusega nr 11 kinnitatud „Ülekantavate kulude järgmisse eelarveaastasse kandmise korra“ p-de 8 ja 9 kohaselt võib järgmisesse eelarveaastasse üle kanda investeeringuid ja neid kulusid, mis on eelarves ülekantavaks määratud. Järgmisesse eelarveaastasse üle kantavaid investeeringuid ja tegevuskulusid võib kasutada üksnes samal otstarbel ning ainult selle eelarveaasta jooksul. 2013. eelarveaastast kanti 2014. eelarveaastasse üle põhitegevuse kulusid summas 3 725 tuhat eurot ja investeerimistegevuse kulutusi summas 5 764 tuhat eurot. Ülekantavad kulud ja investeeringud olid valdavalt seotud välisrahastusega projektidega, mille elluviimise käigus vajalike põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse kulutuste täitmine jäid osaliselt 2014. aastasse. Suuremad ülekantavad kulutused olid transpordi- (trammiliinide nr 3 ja 4 taristu rekonstrueerimine jm), sotsiaalhoolekande (toimetulekutoetus, vajaduspõhine peretoetus) ja kultuuri- (toetus Sihtasutusele Tallinna Kultuurikatel) valdkonnas. Sellest tulenevad täiendavad väljaminekud 2014. aastal kaeti likviidsete varade muutuste arvelt; Tallinna Linnavolikogu 19. detsembri 2013 määruse nr 59 „Tallinna linna 2014. aasta eelarve” § 2 p 1 sätestas, et linnavalitsusel on lubatud kinnitada Tallinna linnale antud riigieelarve eraldiste, lepingute alusel linnale eraldatud vahendite ja saadud annetuste jaotus ametiasutuste ning vajadusel majandusliku sisu lõikes pärast vastavate riigi õigusaktide vastuvõtmist, lepingute sõlmimist või annetuse saamist. Algselt oli linnavolikogu poolt kinnitatud linna 2014. aasta eelarves kavandatud saadavaid toetusi põhitegevuse kuludeks summas 77 827 tuhat eurot ja investeerimistegevuse kulutuste sihtfinantseerimiseks summas 1 156 tuhat eurot. Eelarveaasta jooksul korrigeeriti põhitegevuse kuludeks saadavaid toetusi nii lisaeelarvetega kui ka vastavate linnavalitsuse korraldustega ning täpsustati saadavate toetuste majanduslikku sisu, mille tulemusena prognoositavad saadavad toetused tegevuskuludeks vähenesid kokku 5 269 tuhande euro võrra, tulude kaupade ja teenuste müügist suurenesid 7 256 tuhande euro võrra ning saadav sihtfinantseerimine investeerimistegevuseks suurenes 8 575 tuhande euro võrra. Saadavatest toetustest moodustavad 83,6% riigieelarvest saadavad toetused hariduskuludeks (põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate palgad, koolituskulud ja investeeringud) ja toimetulekutoetuste maksmiseks.i

1 Tallinna Linnavolikogu 12. juuni 2014 määrus nr 16 „Tallinna linna 2014. aasta esimene lisaeelarve“; Tallinna Linnavolikogu 27. novembri 2014 määrus nr 30 „Tallinna linna 2014. aasta teine lisaeelarve“; Tallinn Linnavalitsuse 30. aprilli 2014 korraldus nr 702-k, 5. novembri 2014 korraldus nr 1695-k ja 11. veebruari 2015 korraldus nr 184-k „Tallinna linnale riigieelarve eraldiste, lepingute alusel linnale eraldatud vahendite ja saadud annetuste jaotus linna asutuste lõikes“; Tallinna Linnavalitsuse 2. aprilli 2014 korraldus nr 516-k ja 5. novembri 2014 korraldus nr 1695-k „Tallinna linna 2013. aasta eelarves ülekantavaks määratud kulutuste ülekandmine 2014. eelarveaastasse“; Tallinna Linnavalitsuse 29. jaanuari 2014 korraldus nr 120-k ja 05. novembri 2014 korraldus nr 1707-k „Tallinna linna 2014. aasta eelarves teenistujate ja juhtide palgatõusuks ette nähtud vahendite jaotus“ ning 01. septembri 2014 korraldus nr 1306-k „Koondamishüvitiste kompenseerimine ametiasutustele“; Tallinn Linnavalitsuse 11. veebruari 2015 korraldus nr 184-k „Omatulude ja tegevuskulude suurendamine“.

123

Lõpliku eelarve ja eelarve täitmise vahed

Ühe kriteeriumina sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus nõude, mille kohaselt omavalitsusüksuse eelarve põhitegevuse tulemi lubatav väärtus aruandeaasta lõpu seisuga peab olema null või positiivne. Nii kinnitatud kui ka lõplikus eelarves ja ka eelarve täitmises on nimetatud tingimus täidetud. Linna põhitegevuse tulemiks kujunes 41 miljonit eurot, mis on 9 miljonit enam kui täpsustatud eelarves kavandatud.

Põhitegevuse tulud

Eelarve põhitegevuse tulud täideti summas 468 044 tuhat eurot ehk 0,7 % enam kui lõplikus eelarves kavandatud. Põhitegevuse tuludest 70,4 % moodustasid maksutulud. Üksikisiku tulumaksu saadi 1,2 % ja kohalikke makse 5,3 % planeeritust enam. Tulumaksu tulu parem täitmine tulenes nii linna elanike arvu kasvuga seotud tulusaajate arvu kasvust, nende keskmise palga tõusust kui Maksu- ja Tolliameti poolt töötajate registri sisseseadmisest. Registri sisseviimine muutis tuhanded ümbrikupalga saajad alampalga saajateks. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli Tallinnas 2014. aasta keskmisena 193,2 tuhat tulu saanud inimest kuus, mis on 8,9 tuhande inimese võrra enam kui 2013. aastal. Keskmine deklareeritud tulu inimese kohta kasvas aastaga 5,2 % ja moodustas tulu saaja kohta 1060 eurot kuus. Maamaksutulu saadi 2014. aastal 1,3 % kavandatust vähem (samas laekumine oli 2,8 % plaanitust suurem). Suurem maamaksu laekumine oli seotud asjaoluga, et 2013. aastal vaidlustasid paljud maamaksukohustuslased nendele määratud maamaksu summa. Seoses vaide menetlemisega määrati nendele uueks maksutähtajaks 2014. aasta. 2014. aastal nendelt laekunud maamaksu luges Maksu- ja Tolliamet 2013. aasta tekkepõhiseks tuluks. 2014. aastal saadi kõiki kohalikke makse kavandatust enam, sh reklaamimaksu tulu 257 tuhande, tänavate sulgemise maksu tulu 352 tuhande ja parkimistasu 26 tuhande euro võrra enam. Reklaamimaksu tulu saadi kavandatust suuremas mahus seoses välireklaami mahu kasvust peamiselt kaubandusettevõtete poolt. 2014. aastal kasvas nimetatud ettevõtete käive ja kasum, mis võimaldas tellida enam välireklaami. Teede ja tänavate sulgemise maksu kasv tulenes tehnovõrkude uuendamise tööde mahu kasvust tingituna. Parkimistasu saadi plaanitust enam eelkõige varasemate perioodide viivistasu sissenõudmise tõttu. Tulu kaupade ja teenuste müügist saadi 64 291 tuhat eurot, mis on 0,9 % planeeritust vähem. Kavandatust vähem saadi ühistranspordi piletitulu, kuna oodatust enam inimesi registreeris end Tallinna elanikuks ja selle tulemusena 100% sõidusoodustusega ühistranspordi kasutajate arv kasvas. Vähem saadi tulu ka kommunaalteenustest, kuna kommunaalteenuste tulu osas arvestati planeerimisel suurema hinnatõusuga ning tulu vähendas sooja talvega kaasnenud väiksem kommunaalteenuste tarbimine.

Põhitegevuse kulud

Põhitegevuse kulud täideti summas 426 983 tuhat eurot ehk 98,7 %. Kulude kasutamata jääk oli 5 707 tuhat eurot, millest 4 512 tuhat eurot kantakse üle 2015. eelarveaastasse vastavalt sõlmitud lepingutele ja projektide tegevuskavadele. Ülejäänud osas jäid kulud täitmata peamiselt tulenevalt linna asutuste säästlikumast majandamisest kui ka asutuste omatulude alatäitmisest tingitud kulude kokkuhoiust. Linna asutused, kes ei suutnud koguda asutusele kavandatud tulusid eelarves planeeritud mahus, jätsid vastavas summas täitmata ka asutusele ettenähtud põhitegevuse kulud. Reservideks kavandatud kulude täitmine kajastatakse tehingu majanduslikust sisust lähtudes muudes tegevuskuludes või põhivara soetustes, mistõttu sisaldub reservide täitmine summas 2 825 tuhat eurot põhitegevuse kulude täitmises ja summas 371 tuhat eurot investeerimistegevuse täitmises.

Investeerimistegevus

Põhivara müügist saadi 2014. aastal tulu 123 tuhande euro võrra vähem kui kavandatud, kuna kõikide kavandatud objektide müük 2014. aastal ei teostunud. Kuna vara müügihinna alandamine oleks olnud ebaotstarbekas, siis pigem oodatakse turusituatsiooni paranemist ning müügis olevad objektid realiseeritakse eelolevatel aastatel. Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks saadi 603 tuhat eurot enam kui eelarves kavandati. Vabariigi Valitsuse poolt otsustati alles 2014. aastal eraldada vahendid Ülemiste liiklussõlme II etapi 2012. aastal tehtud tööde finantseerimiseks. Seega kajastusid need eraldised 2014. aasta tuluna. Põhivara soetusteks kavandatud kulutusi täideti 2014. aastal 9 092 tuhande euro võrra kavandatust vähem ning ka antav sihtfinantseerimine põhivara soetusteks oli 2 333 tuhande euro võrra kavandatust väiksem. Mitmete investeeringute valmimine lükkus edasi ja kulutused kantakse üle 2015. aastasse. Suuremad investeerimisprojektid, mille tööd lükkusid edasi järgmisesse aastasse olid Kalaranna ja Suur-Sõjamäe tänavate rekonstrueerimine, ühistranspordi prioriteedisüsteemi laiendamine, Akadeemia tee 48 ühiselamu rekonstrueerimine, Tallinna Kiirabi Retke tee 1 hoone rekonstrueerimine ja Politseiaia pargi rekonstrueerimine. Antava sihtfinantseerimise osas kantakse üle 2015. aastasse üle Tallinna Kultuurikatla ja trammiliinide nr 3 ja 4 rekonstrueerimise kulud. Tööde valmimise edasi lükkumise ja ülekandmise põhjuseid on mitmeid: detailplaneeringute ja kooskõlastuste planeeritust pikemaajaline menetlemine, lisanõuete ja -tingimuste esitamine projekteerimistöödele,

124

riigihangete vaidlustamisest tingitud ehitusperioodi pikenemine, ettenägematute lisatööde lisandumine ja ehitusorganisatsioonide poolt oma ehitusvõimsuste ülehindamine. 2014. aastal valminud objektidest olid suuremad Tondiraba jäähall Varraku tn 14, Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduse Keskus, Merivälja Kooli võimla ning teede ja tänavate kapitaalremondi ja rekonstrueerimise osas Haabersti ristmiku I etapp (Ehitajate tee lõigul Õismäe tee – Paldiski mnt), Õismäe tee I etapp, Pärnu mnt (Vabaduse väljak – Tondi tn), Punane tn (J. Smuuli tee – Kuuli tn), Pärnu mnt viadukti kapitaalremont jt. Kvartalisiseseid teid remonditi mahus 3,2 miljonit eurot. 2014. aasta lõpus soetati uus foorijuhtimiskeskus, mis võimaldab 2015. ja järgnevatel aastatel muuta Tallinnas liikluse sujuvamaks. Välisrahastuse ja investeerimistoetuse vahenditest rekonstrueeriti trammiliin nr 3 ja 4 taristu osas rööbastik Vabaduse väljakust Pärnu mnt tagasipöördeni, Vana-Lõuna tänava ring, rekonstrueeriti kontaktvõrk koos nelja veoalajaamaga Kadriorust Pärnu mnt lõppu ning teostati veel töid Pärnu mnt depoos jm. 2014. aastal jätkati ka Kultuurikatla rekonstrueerimistöödega, mis on kavas lõpetada 2015. aastal. 2014. aastal alustati mitmete suuremamahuliste ehitus- ja rekonstrueerimistöödega, mis valmivad 2015. aastal. Nendest suuremateks on Lasnamäe Gümnaasiumi, Mustamäe Reaalgümnaasiumi ja Tallinna Kiisa Lasteaia (endine Tallinna 26. Lasteaed) tervikrenoveerimised, Ingeri bastioni idapoolse käigu restaureerimine, Vikerlase tn 16a jalgpalliväljaku renoveerimine koos jalgpallihalli rajamisega, Tallinna Tugikeskus Juks Kadaka tee 153 hoone renoveerimine, Tallinna Kiirabi Retke tee 1 hoone rekonstrueerimine, Akadeemia tee 48 hoone rekonstrueerimine arstide ja õdede majaks, Lasnamäele Pae tn 19 sauna ehitamine, lastekodu lastele Veerise tn 26 ja 28 peremajade ehitamine, Politseiaia pargi rekonstrueerimine ning Kalaranna tänava rajamine ja Suur-Sõjamäe tänava rekonstrueerimine. Sissetulekud aktsiakapitali vähendamisest jäid alatäidetuks 1 568 tuhande euro ulatuses, kuna AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus aktsiakapitali vähendamise otsus võeti linnavalitsuse istungil vastu alles 03.12.2014 ning äriregistri kanne teostati seetõttu 2015. aasta alguses. Seega nimetatud tehing kajastub 2015. aasta tuluna. Alatäidetuks jäi ka aktsiakapitali suurendamine. 29.10.2014 linnavalitsuse istungil otsustati suurendada Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla aktsiakapitali 100 tuhande euro võrra. Kanne äriregistris teostati 2015. aasta alguses ning seetõttu kajastatakse tehing 2015. aasta väljaminekuna. 2014. aastal jätkus finantsturgudel baasintresside langus, mille tõttu jäid planeeritust väiksemaks ka linna finantskulud. Lisaks refinantseeris linn 2014. aastal kolm oma kõige kõrgema intressimarginaaliga võlakohustust, mis avaldas samuti mõju finantskulude vähenemisele.

Finantseerimistegevus

2014. aasta investeerimistegevuse finantseerimiseks kavandati võtta laenu summas 40 miljonit eurot. Lisaks 2014. aasta investeeringute katteks kavandatud laenule lubas linnavolikogu (12. juuni 2014 määruse nr 16 „Tallinna linna 2014. aasta esimene lisaeelarve“ § 2) linnavalitsusel kasutada 2014. aasta investeeringute finantseerimiseks 2012. ja 2013. aastaks kavandatud, kuid välja võtmata eelarvelaenu vastavalt Tallinna Linnavolikogu 6. veebruari 2003 määrusega nr 10 kinnitatud „Tallinna linna laenude võtmise ja haldamise korras” kehtestatud tingimustele. 2014. aastal võeti nimetatud volituse alusel eelnevate aastate eelarvelaenust välja 35,2 miljonit eurot. Linna laenude ja võlakirjade tagasimakseid, teenuste kontsessioonilepingutest tulenevaid makseid ning kapitaliliisingu makseid tehti eelarves kavandatud mahus.

Likviidsed varad

Likviidsete varade kavandatud muutus kujunes 59 418 tuhande euro võrra prognoositust suuremaks. Seda mõjutasid: 2012. ja 2013. aasta linna eelarves investeeringute katteks kavandatud, kuid võtmata jäänud laenu

väljavõtmine 2014. aastal summas 35 200 tuhat eurot; põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse kulutuste finantseerimiseks kavandatud väljamaksed eelarves

planeeritust väiksemas mahus seoses eelarves kavandatud kulude ja investeeringute väiksema täitmisega ning 2014. aastal lõpetamata projektide ja investeeringuobjektide kulutuste ülekandmisega 2015. eelarveaastasse summas 15 125 tuhat eurot;

maksutulude täitmine planeeritust suuremas mahus (3 602 tuhat eurot); nõuete-kohustuste saldo muutus, mis kujunes planeeritud summast 4 050 tuhande euro võrra suuremaks.

Eelarve vastuvõtmisel ja täpsustamisel planeeritakse teadaolevaid nõuete ja kohustuste muutust põhjustavaid tehinguid, täitmises kajastuvad lisaks nõuete ja kohustuste muutused, mis on tingitud tekke- ja kassapõhiste tulude ja kulude ajalisest erinevusest (nt maksetähtajad).

Eelarve täitmise aruandes ja konsolideerimata tulemiaruandes esitatud arvnäitajate vahed on esitatud järgmises tabelis.

125

Tabel 33.Vahed eelarve täitmise aruande (punkt 6.5) ja konsolideerimata tulemiaruande (punkti 6.6 Lisa 31) vahel

Eelarve

täitmise

aruanne

Tulemi-

aruanne

Selgitused vahede kohta

Tegevustulud (+) 482 349 479 639 2 710 Sh sisekäive 949

Põhitegevuse tulud 468 044 Sh mitterahalised tehingud 1 761

Põhivara müük 3 971sellest müüdava vara

jääkväärtus 1 952Saadav sihtfinantseerimine 10 334

Tegevuskulud (-) 443 038 513 742 -70 704 Sh sisekäive 949

Põhitegevuse kulud 426 983 Sh mitterahalised tehingud -71 653

Põhivara käibemaks 4 685

sellest põhivara

amortisatsioon ja

allahindlus -65 413Antav sihtfinantseerimine 11 370

Finantstulud (+) 6 306 8 145 -1 839 Sh mitterahalised tehingud -1 839

Dividendid 6 246sh intressikulu

diskonteerimine -143

Muud tulud 60sh kahjum osaluste

ümberhindamisest -1 696

Finantskulud (-) 6 970 7 125 -155 Sh mitterahalised tehingud -155

Intressikulu 6 964sh intressikulu

diskonteerimine -155Muud finantskulud 6

Põhivara soetus (-) 47 256 0 47 256 Sh põhivara soetus 47 256

Tulem -8 609 -33 083 24 474 Sh mitterahalised tehingud 71 730

Sh põhivara soetus -47 256

Vahe

126

7. Vandeaudiitori aruanne

127

8. Allkirjad majandusaasta aruandele

Tallinna Linnavalitsus on koostanud Tallinna linna 31. detsembril 2014. aastal lõppenud majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaruandest, grupi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest (sh linna eelarve täitmise aastaaruanne) ja vandeaudiitori aruandest. Tallinna Linnavolikogu on majandusaasta aruande kinnitanud ning Rahandusministeeriumile ja Harju Maavalitsusele esitamiseks heaks kiitnud. Tallinna Linnavolikogu 11. juuni 2015 otsus nr 100. Kalev Kallo Tallinna Linnavolikogu esimees Taavi Aas

Abilinnapea Linnapea ülesannetes