Upload
others
View
1
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Tallinna Ülikool
Eesti Humanitaarinstituut
HARILIK KUUSK JA ELUPUU
Referaat
Autor: Merily Salura
Tallinn 2013
Merily Salura
Sisukord
Sissejuhatus.................................................................................................................................4
Harilik kuusk...............................................................................................................................5
1.1 Taksonoomia................................................................................................................5
1.2 Botaanilised tunnused..................................................................................................8
1.2.1 Suurus...................................................................................................................8
1.2.2 Tüve koor..............................................................................................................9
1.2.3 Juurestik................................................................................................................9
1.2.4 Võrsed, pungad ja okkad.......................................................................................9
1.2.5 Käbid ja seemned................................................................................................10
1.3 Levik ja kasvukohad...................................................................................................10
1.4 Eluiga.........................................................................................................................11
1.5 Paljunemine ja kasv....................................................................................................12
1.6 Koht ökosüsteemis.....................................................................................................12
1.7 Kasutamine.................................................................................................................13
1.8 Harilik kuusk Eestis...................................................................................................14
1.8.1 Eesti kuusikute andmeid.....................................................................................15
1.8.2 Eesti pärisnimed..................................................................................................16
1.9 Haigused ja kahjurputukad.........................................................................................16
1.9.1 Seenhaigused.......................................................................................................16
1.9.2 Kahjurputukad.....................................................................................................16
2 Elupuu...............................................................................................................................18
Merily Salura
2.1 Liigid..........................................................................................................................18
Kokkuvõte.................................................................................................................................19
Kasutatud kirjandus..................................................................................................................20
Merily Salura
Sissejuhatus
Referaadi eesmärk on rakendada efektiivse arvutikasutamise meetodeid ning õppida valima
võimalike tekstitöötluse mooduste hulgast kiiremaid ja optimaalsemaid.
4
Merily Salura
Harilik kuusk
1.1 Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass: Okaspuud Pinopsida
Selts: Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond: Männilised Pinaceae
Perekond: Kuusk Picea
Liik: Harilik kuusk
Ladinakeelne nimetus
Picea abies
(Linnaeus) Karsten (1881)
Picea abies.PNG
Sünonüümid
Abies abies (L.) Rusby (1892)
Abies alpestris Brügger (1886)
Abies cinerea Borkh. (1790)
Abies erythrocarpa Purk. ex Nyman (1881)
Abies excelsa (Lam.) Poir. (1805)
Abies excelsa var. communis Loudon (1838)
Abies excelsa var. nigra Loudon (1838)
5
Merily Salura
Abies excelsa var. viminalis (Alstr.) Lindl. & Gordon (1850)
Abies excelsa var. vulgaris Willk. (1875)
Abies extrema Th. Fr. (1867)
Abies medioxima Lawson (1866)
Abies montana Nyman (1865)
Abies pectinata Gilib. (1792)
Abies picea Mill. (1768)
Abies subarctica (Schur) Nyman (1881)
Abies vulgaris Wender. (1851)
Picea abies var. alpestris (Brügger) P.A. Schmidt (1988)
Picea abies var. germanica Lindq. (1948)
Picea alpestris (Brügger) Stein (1887)
Picea excelsa (Lam.) Link (1841)
Picea excelsa var. alpestris (Brügger) Beissn. (1891)
Picea excelsa var. chlorocarpa Purk. (1877)
Picea excelsa var. erythrocarpa Purk. (1877)
Picea excelsa var. europaea (Tepl.) Schröt. (1898)
Picea excelsa var. integrisquamis Carrière (1855)
Picea excelsa var. nigra (Loudon) Willk. (1887)
Picea excelsa var. viminalis (Alstr.) Casp. (1878)
Picea integrisquamis (Carrière) Chiov. (1935)
6
Merily Salura
Picea montana Schur (1851)
Picea obovata var. alpestris (Brügger) A. Henry (1913)
Picea rubra A. Dietr. (1824)
Picea subarctica Schur (1853)
Picea vulgaris Link (1830)
Picea vulgaris var. chlorocarpa (Purk.) Jacobasch (1882)
Picea vulgaris var. erythrocarpa (Purk.) Jacobasch (1882)
Picea vulgaris var. europaea Tepl. (1869)
Picea vulgaris var. viminalis (Alstr.) Casp. (1873)
Pinus abies L. (1753)
Pinus abies var. viminalis (Alstr.) Lilj. (1792)
Pinus abies subsp. vulgaris Voss (1913)
Pinus excelsa Lam. (1778)
Pinus picea Du Roi (1771)
Pinus picea var. carpatica (Loudon) Endl. (1847)
Pinus picea var. nigra (Loudon) Endl. (1847)
Pinus picea var. viminalis (Alstr.) Endl. (1847)
Pinus picea var. vulgaris Loudon ex Endl. (1847)
Pinus pyramidalis Salisb. (1796)
Pinus sativa Lam. (1778)
Pinus viminalis Alstr. (1777)
7
Merily Salura
Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas
okaspuu.
1.2 Botaanilised tunnused
Joonis 1. Kuusk
1.2.1 Suurus
Kuusk kasvab tavaliselt kuni 30, soodsates tingimustes 50–60 m kõrguseks (vt Joonis 1).
Suurimad puud on kasvanud Tšehhi Sudeetides (64,5 m) ja Rumeenias (62 m).
Tüvi on üldjuhul sirge ning selle läbimõõt on vanadel puudel tavaliselt kuni 1 m, Karpaatides
ja Alpides kuni 1,5–2,0 (2,4) m. Kasv kestab kuni kõrge eani ja seetõttu on ka vanade puude
latv terav.
Koonusjas võra algab valgusküllases kasvukohas maapinna lähedalt. Puistus alumised oksad
kuivavad ruttu, kuid laasuvad halvasti. Oksad asetsevad tavaliselt horisontaalselt, tüve
alumises osas ja vanematel puudel on nad rippuvad.
8
Merily Salura
1.2.2 Tüve koor
Umbes 200-aastaste puude tüved
Noortel kuusepuudel on tüve koor punakaspruun või hall, sile. Umbes 35–40-aastastel puudel
tüve alaosas koor lõheneb ja tekib plaatjas korp, mis veelgi vanematel (ligikaudu 100-
aastastel) puudel hakkab kestendama. Paksu korbaga puid esineb väga harva ning õhukese
koore tõttu saavad kuused hooldusraietel sageli koore- ja tüvevigastusi. Samuti vigastavad
koort põdrad, kes toituvad rohkesti 20–40-aastaste kuuskede koorest.
1.2.3 Juurestik
Kuuse juurestik on üldjuhul maapinna lähedal ja vaid hästi vett läbilaskvates sügavates
muldades moodustuvad sügavale tungivad ankurdavad juured. Maapinnalähedase juurestiku
tõttu esineb harilike kuuskede hulgas sageli tormiheidet ning samuti on puud selle tõttu
põuakartlikud. Liigniisketel muldadel asuvad juured pealmises 20–30 cm paksuses
mullakihis.
1.2.4 Võrsed, pungad ja okkad
Kuuse noored võrsed on punakaspruunid või helekollakaspruunid, nõrgalt läikivad, paljad või
hõredalt pruunikate karvadega kaetud. Varisenud okaste juures jääb võrse karedaks. Pungad
on 5–7 mm pikad, pruunikad, vaiguta ja terava tipuga. Õiepungad (eriti emasõite pungad) on
lehepungadest mõnevõrra suuremad (pikkus kuni 8 mm). Võrsete tipupungad on ümbritsetud
eri kaugustel asetsevate külgpungadega. Pungade puhkemise järgi eristatakse vara- ja
hiljapuhkevat vormi, puhkemise vahe on 1–2 nädalat ning varapuhkevad kuused saavad sageli
hiliskülmakahjustusi.
Värsked võrsed on pehmed, söödavad ja meeldiva hapuka maitsega, sest sisaldavad C-
vitamiini. Mõne nädala vanusena hakkavad nad puituma. Puitunud võrsed enam süüa ei kõlba.
Okkad on keskmiselt 1,3–2,5 cm pikad, tumerohelised, läikivad, kahe vaigukäiguga ning
püsivad võrsetel 6–7, võra tipuosas kuni 10 aastat. Saastunud õhuga piirkondades varisevad
nad varem. Tipuosas rohkem valgust saavad okkad kinnituvad võrsetele radiaalselt, läbilõikes
on nad rombjad ja nende tipp on terav. Vähem valgust saavad okkad asuvad võra varjatud
osades ebaselgelt kahes reas, on lamedamad, pehmemad ja rohelisemad.
9
Merily Salura
Isasõisikud ja emasõisikud
Kuuse isasõisikud on 1,0–2,5 cm pikkused, moodustuvad eelmise aasta võrsete okaste vahele,
on alguses ümarad ja punased, pärast tolmlemist ruljad ja kollakad, alusel ümbritsetud
heleroheliste soomusjate kattelehtedega. Emasõisikud asetsevad eelmise aasta võrsete tipul,
on silinderjad, püstised, helepunased või rohekad.
Kuusk on tuultolmleja.
1.2.5 Käbid ja seemned
Noored kuusekäbid on violetsed või rohelised, valminult helepruunid või punakaspruunid,
rippuvad, pikkus 10–16 cm, läbimõõt 3–4 cm. Levila piirides väheneb käbide keskmine
suurus põhja ja ida suunas, samuti on käbid väiksemad mägedes. Alpides, Karpaatides ja
Juura mägedes kasvaval teisendil (var. acuminata) on aga kuni 18 cm pikkused käbid.
Käbide kattesoomused on väga väikesed (lühemad kui seemnesoomused) ja piklikud.
Seemnesoomused on rombjad või äraspidimunajad, väljaulatuv osa on kolmnurkne või
kaarjas, tavaliselt lainja või täkilise servaga, harvem ühtlaselt kaarduva sileda servaga või
väikese tömbi tipuga.
Seemned on munaja kujuga, teravneva tipuga, 4–5 mm pikad, tumepruunid, peaaegu läiketa,
asetsevad paarikaupa kattesoomuste all, varustatud helepruuni, kergesti eralduva, läikiva ja
kestast umbes kolm korda pikema ning helepruuni tiivaga. Seemne mass on 3–9 mg.
1.3 Levik ja kasvukohad
Harilik kuuse levila on üsna suur. Ta kasvab Euroopa põhja-, kesk- ja idaosas. Levila ulatub
põhjas igikeltsa piirini, lõunas Põhja-Kreekani ning läänes Keskmassiivini Prantsusmaal.
Idapiiri on raske määratleda, kuna harilik kuusk annab hübriide siberi kuusega. Siberi kuuske
peavad paljud botaanikud aga hariliku kuuse alamliigiks.
Mägedes on kasvukoha maksimaalsed kõrgused järgmised: Harzi mäestikus 1000 m,
Sudeetides umbes 1100 m, Karpaatides 1500 m ning Alpides kuni 2210 m.
Harilikud kuused Serbia mägedes
10
Merily Salura
Levila põhja- ja idaosas kasvavad kuused taluvad talvel külma kuni –52 °C. Samas on puu
tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes, eriti levila lääneosas, kus külma esineb sageli pärast
pungade puhkemist. Eriti ohtlikud on hiliskülmad noortele puudele. Külmakahjustusi esineb
kõige rohkem madalates kasvukohtades. Kahjustunud okkad tõmbuvad hiliskevadel pruuniks
või mustaks. Metsaservadel või pärast raiet võivad lõunasuunalistel külgedel kasvavad kuused
jääda õhukese koore tõttu päikesepõletusest tingitud koorepõletikku, mis põhjustab koore
kuivamist ja eraldumist. Väga hea varjutaluvus võimaldab väikestel kuuskedel suuremate
puude varjus kasvada, mis omakorda aitab külma- ja kuumakahjustusi vältida.
Harilik kuusk kasvab mitmesugustel värsketel ja niisketel muldadel, alates saviliivmuldadest
kuni raskete liivsavimuldadeni, samuti hästi lagunenud turvasmullal. Ta ei talu kuiva mulda
ega madalat õhuniiskust. Mullad on kuusikutes sageli leetunud. Mahalangenud okkad
lagunevad keskmiselt kolme aasta jooksul. Pikaajaline lagunemine soodustab toorhuumuse
teket, mis omakorda soodustab leetumist ja mullatingimuste halvenemist. Seisva veega
küllastunud muldades kasvab kuusk halvasti, kuna seal pole tema jaoks piisavalt hapnikku.
Allikate ja ojade kallastel aga kasvab kuusk üsna hästi tänu vee liikumisele. Kuivadel
muldadel ja rabades tõrjub harilik mänd ta puistust välja, seevastu viljakamatel ja
parasniisketel muldadel tõrjub kuusk omakorda männi välja. Harilik kuusk kasvab Eestis
tavaliselt segametsades koos arukasega, hariliku haavaga, hariliku männiga jt. Puhtkuusikuid
on tekkinud peamiselt kultiveerimise või hooldusraiete tulemusena.
1.4 Eluiga
Dalarna läänist leitud puu
Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400–500 aasta vanuseks. 2004.
aastal leiti aga Rootsi Dalarna läänist madal kuusk, kelle juurestiku vanuseks määrati
radiosüsiniku meetodil 9550 aastat. Puu kasvab 910 m kõrgusel merepinnast, tema kõrgus on
ligi 4 m ning selle maapealse osa vanuseks loetakse umbes 600 aastat. Juurestiku pikaealisuse
tagab võime endale ikka ja jälle uus tüvi kasvatada.
1.5 Paljunemine ja kasv
Harilik kuusk on ühekojaline taim ja paljuneb peamiselt seemnetega. Samas suudab ta ka
vegetatiivselt paljuneda alumiste okste juurdumisega. Käbikandvus algab väga valgusküllases
kasvukohas 20–30 aasta, puistus 30–50 aasta vanuselt.
11
Merily Salura
Kuusk suudab paljuneda ka nii, et kohtadesse, kus juurestik ulatub maapinnale, kasvavad
maapinnale ulatuvate juurte otsa oksad. Niimoodi võib maapind soodsates tingimustes olla
kaetud mitte rohu, vaid maapinnast välja kasvavate okstega.
Soodsatel tingimustel võivad üksikud käbid tekkida 15 aasta vanustele puudele. Seemnete
idanevus on üldjuhul üsna kõrge ja säilib 4–5 aastat (idanevusprotsent väheneb järk-järgult).
Tolmlemine toimub levila lõunaosas aprilli lõpus või mai alguses, Eestis tavaliselt mais ja
levila põhjaosas juuni teises pooles. Seemned valmivad sama aasta septembris-oktoobris,
levila põhjaosas aga võivad külmal aastal üldse mitte valmida. Seemnete varisemine algab
märtsis-aprillis ja kestab kuni sügiseni. Eestis ja meie lähipiirkondades variseb kõige rohkem
seemneid mais. Head seemneaastad esinevad 4–5 aasta järel, heades kasvutingimustes
sagedamini kui halvemates. Väga headel seemneaastatel võib kuuse puhtpuistu toota 90–158
kg seemneid ühe hektari kohta. Kuuseseemned on taigas oluliseks toiduallikaks
valgejänestele, kuuse-käbilindudele ja rähnidele. Valmivate seemnete hulka võivad oluliselt
vähendada mitmesugused käbisid ja seemneid kahjustavad kahjurputukad.
Tõusmed tärkavad 3–4 nädalat pärast idanemist ja neil on 8–9 (harva ka 10) idulehte. Noores
eas (esimesed 10–15 aastat) on puude kasvukiirus üsna madal. 3 aasta vanused seemikud on
umbes 20 cm kõrgused. Puude juurdekasvu kiirus on kõige suurem 15–25 (35) aastastel
puudel, küündides soodsates tingimustes 70–100 cm aasta kohta. Üle 100-aastaste puude
juurdekasv väheneb oluliselt.
1.6 Koht ökosüsteemis
Kuusk on tähtis toiduobjekt paljudele loomadele. Tema seemneid söövad rähnid ja
käbilinnud, oravad ja hiired. Noored kuusekasvud on hea C-vitamiini allikas.
Paljudele linnuliikidele, samuti oravatele on kuusk pesapuuks, sest tiheda võra sisse saab pesa
hästi ära peita, et vaenlased seda ei märkaks.
Kuuse juured elavad sümbioosis kuuseriisikaga, moodustades mükoriisa. Seeneniidid aitavad
kuusel mullast vett kätte saada.
Kuuse koori kahjustavad üraskid, sügavamale puidu sisse teevad oma käike siklaste vastsed.
Kuusel on palju parasiitseid seeni, näiteks juurepess, kännupess ja kuusetaelik.
12
Merily Salura
1.7 Kasutamine
Hariliku kuuse puit on peaaegu valge, helekollaka varjundiga, nõrgalt läikiv, kerge, pehme,
hästi lõhestatav, keskmiste mehaaniliste omadustega, milles jääb alla hariliku männi puidule.
Lülipuit ja maltspuit on sama tooniga. Aeglaselt kasvanud puude puit on roosakas. Aastaringi
sügisene tumedam osa on kevadisest heledamast osast selgelt eristatav. Puukoor sisaldab 5–
17% parkaineid. Seemned sisaldavad kuni 30% õli, mida kasutati varem lakkide tootmisel.
Koorest ja kändudest toodeti vaiku ja tõrva. Okkad sisaldavad A- ja C-vitamiini ning okastest
toodetud jahu saab kasutada loomasöödana.
Kuusepuidus on keskmiselt 1,7% vaiku ja sellel on keskmised säilivusomadused.
Välistingimustes maapinnaga kontaktis olev puit säilib keskmiselt 4–5 aastat, lageda taeva all
olev puit 55 (40–75) aastat ja varjualuses olev puit 60 (50–75) aastat.
Puidus on rohkesti oksakohti, samuti lõheneb ja kõmmeldub kuusepuit kergemini kui
männipuit. Sellepärast on ta ehitusmaterjalina männist viletsam. Samas pole ta nii vaigune ega
lase vett läbi, mistõttu oksavabast kuusepuidust valmistatakse veenõusid.
Puidu mehaanilised omadused
Puidu niiskusesisaldus 12% Omadus Väärtus
Tihedus 465 kg/m³
Elastsusmoodul 9690 MPa
Paindetugevus 74,5 MPa
Survetugevus, pikikiudu 45,2 MPa
Puitu kasutatakse laialdaselt ehitusmaterjalina, sellest valmistatakse tselluloosi, saematerjali,
vineeri, mööblit, vaate, poste, voodrilaudu, uksi ja aknaid, põrandaid jms. Ühtlaste
aastaringide tõttu on ta oluline toormaterjal muusikariistade tööstuses, seda kasutatakse
näiteks kannelde, viiulite, kõlalaudade jms valmistamisel. Kuusk on ka väga populaarne
jõulupuu (eelkõige Põhja-Euroopas), kuigi tema okkad püsivad võrsetel vähem aega kui
nulgudel. Küttepuuna pole kuusk eriti kõrgelt hinnatud.
13
Merily Salura
Harilik kuusk on väga populaarne aedades ja parkides kasvatatav ilupuu. Ulatusliku levila
tõttu on tal üle 100 kultivari. Puud taluvad hästi kärpimist, mistõttu harilikku kuuske
kasutatakse sageli hekitaimena. Peale selle kasvatatakse puid tuule- ja tuisutõkete loomisel,
eriti maanteede ja raudteede ääres. Linnades ja tööstuspiirkondades pole hariliku kuuse
kasvatamine kuigi perspektiivikas, sest ta talub halvasti tahma ja heitgaase.
Kuusk sobib hästi bonsai tegemiseks.
1.8 Harilik kuusk Eestis
Metsa, kus kuusk on arvukaim puuliik, nimetatakse kuusikuks. Eestis on kuusk ja mänd kõige
olulisemad tarbepuud. Jõulupuuna seati kuusk esmakordselt Tallinna turuplatsile üles juba
1441, kodudes sai see tavaks 1860.–70. aastatel.
Harilik kuusk on Eesti ainus looduslik kuuseliik ning leviku järgi männi ja kase järel kolmas
puuliik meie metsades. Kuusikud katavad 16,8% Eesti metsamaadest ja kuuse kogutagavara
osakaal meie metsades on 23,5% (2007. aasta andmed). Kõige suurem on kuusikute osakaal
Järva maakonnas (29,5%), järgnevad Lääne-Viru maakond (29,4%) ja Võru maakond
(24,0%).
Eesti kõrgeim harilik kuusk kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle kõrguseks
mõõdeti 24. augustil 2007 44,1 m. Eestis kasvavad kuused tavaliselt kuni 30 m, maksimaalselt
kuni 52 m kõrguseks.
Eesti jämedaim kuusk – Punde puntrakuusk – kasvab Võrumaal Punde järve ääres. 2005.
aastal mõõdeti puu ümbermõõduks rinna kõrguselt 4,0 m, mis teeb läbimõõduks ca 1,27 m.
Allpool rinnakõrgust hargnevatest kuuskedest on jämedaim Valgamaal kasvav Tsuura kuusk,
kelle ümbermõõt on 4,32 m (0,8 m kõrguselt).
Eestis on kuusk tavaline metsapuu. Ta on nõudlik mullaviljakuse suhtes, tundlik kevadiste
hiliskülmade suhtes ja üsna põuatundlik. Kuusk talub varju ja endale soodsa pinnasega
kasvukohtades tõrjub ta välja teisi puuliike. Kuusest veel varjutaluvam puuliik Eestis on
jugapuu. Talvede suhtes on kuusk väga külmakindel.
Kuuse levinud rahvapärased nimetused on kuus, kuusepuu ja nõglapuu.
14
Merily Salura
1.8.1 Eesti kuusikute andmeid
Harilik kuusk Keilas Tammiku tee ääres.
Kuusikute osakaal boniteediklassides Boniteediklass Ia I II III IV
V Va
Osakaal 15,5% 38,3% 31,8% 11,7% 2,3% 0,3% 0,1%
Kuusikud metsatüüpides Metsatüüp Kuusikute
pindala Kuusikute osakaal
metsatüübi pindalast Osakaal kuusikute
kogupindalast Metsatüübi osakaal
metsade kogupindalast
Laanemetsad 1528 km² 33,7% 41,2% 20,5%
Palumetsad 1003 km² 19,2% 27,0% 23,5%
Kõdusoometsad 372 km² 11,6% 10,0% 14,5%
Soovikumetsad 360 km² 9,0% 9,7% 18,0%
Salumetsad 301 km² 13,1% 8,1% 10,4%
Loometsad 110 km² 17,1% 3,0% 2,9%
Rohusoometsad 15 km² 2,4% 0,4% 2,9%
Samblasoometsad 11 km² 0,9% 0,3% 5,4%
Rabastuvad metsad 10 km² 5,7% 0,3% 0,8%
Puistangute metsad 3 km² 2,2% 0,1% 0,6%
Nõmmemetsad 0 km² – – 0,5%
15
Merily Salura
1.8.2 Eesti pärisnimed
Eestis on hariliku kuuse nimetusest moodustatud perekonna- ja kohanimesid. Kuusk on üsna
levinud perekonnanimi.
1.9 Haigused ja kahjurputukad
Söögiseenena tuntud külmaseened tekitavad juuremädanikku
Üraskite ründe tõttu kuivanud puud
1.9.1 Seenhaigused
Seenhaigustest tekitab kuuskedele kõige suuremat kahju kuuse-juurepess, mida tekitab seen
Heterobasidion parviporum. Haigusesse nakatunud puud jäävad kiratsema või hukkuvad.
Nakatuda võivad puud igas vanuses. Kui männil kahjustab juurepess vaid juuri, siis kuusel
levib südamemädanik juurekaelast ülespoole tüvesse. Haigestunud puudel esineb vaigujooks
juurekaela piirkonnas. Vanematel puudel võib märgata tüve alumise osa mädanikust tingitud
jämenemist. Nakatumine toimub vahetult vigastatud juurte või tüve kaudu või kändude
vahendusel. Kännust juurtesse levinud seen nakatab naaberpuid juurte kaudu. Haiguse levikut
soodustavad suvised raied, pidevad hooldusraied ja tihedamad okaspuupuistud.
Söögiseentena tuntud külmaseened (Armillaria spp.) tekitavad samuti juure- ja
tüvemädanikku. Haiguse tunnusteks on rohke vaigujooks juurtel ja tüvel. Mädanevate juurte
tõttu nõrgenenud puud ründavad kahjurputukad, põhjustades puu hukkumist. Külmaseened
levivad sageli keskealistes ja vanemates kuusikutes.
Epideemiliste puhangutena esinev võrsevähk, mida tekitavad seened Gremmeniella abietina ja
Ascocalyx abietina, kahjustab kuuskede võrsete koorealuseid kudesid, mille tagajärjel võrse
kuivab koos pungadega.
1.9.2 Kahjurputukad
Juureüraskid (Hylastes spp.) kahjustavad noorte kuuskede juurekaela ja peajuure kambiumi
ning tihti ulatuvad kahjustused puitu. Suurimat kahju tekitavad kuusikutes aga need
ürasklased, kes uuristavad käike koores või puidus. Kuusel esinevad peamiselt kuuse-
kooreürask (Ips typographus), harkkidane kooreürask (Ips auplicatus), väike-kooreürask (Ips
amitinus), harilik võraürask (Pityogenes chalcographus), niineüraskid (Polygraphus spp.) jt.
16
Merily Salura
Eesti kuusikutes on nendest kõige sagedasem ja tavalisem kuuse-kooreürask, keda esineb eriti
rohkelt põuastel aastatel või põlengutes ja tormis kahjustunud metsades. (Vikipeedia 2013)
17
Merily Salura
2 Elupuu
Elupuu (Thuja) on puittaimede perekond küpressiliste sugukonnast (vt Joonis 2).
Eestis elupuid pärismaiselt ei kasva, kuid neid leidub istutatuna.
Joonis 2. Elupuu
2.1 Liigid
Thuja koraiensis Nakai (sünonüüm: T. odorata) – korea elupuu
Thuja occidentalis L. – harilik elupuu
Thuja orientalis L. (sünonüümid: Biota orientalis, Platycladus orientalis) – ida-elupuu
Thuja plicata Donn ex D.Don) (sünonüüm: T. gigantea) – hiigel-elupuu
Thuja standishii (Gordon) Carriére – jaapani elupuu
Thuja sutchuenensis Franch. (Vikipeedia 2012)
18
Merily Salura
Kokkuvõte
Õppisin töö tegemise käigus loengutes õpitud efektiivseid lahendusi kiiremini rakendama ja
üles leidma.
19
Merily Salura
Kasutatud kirjandus
Vikipeedia. Elupuu. 01. 12 2012. a. http://et.wikipedia.org/wiki/Elupuu.
—. Harilik kuusk. 22. 01 2013. a. http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kuusk.
20