„Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2013–2017“ – vahearuanne 2013–2015 SISSEJUHATUS .......................................................................................................................................................................... 2 I TEGEVUSVALDKOND – TEADLIKKUS ..................................................................................................................................... 2

1. ALAVALDKOND –KOOLITUS ............................................................................................................................................................. 2 Alaeesmärk – mida me tahame saavutada? ........................................................................................................................... 2 Kuidas me oma töö tulemusi mõõdame? ................................................................................................................................ 3 Tegevused, millega neile vastame ........................................................................................................................................... 3 2. ALAVALDKOND – NÕUSTAMINE ....................................................................................................................................................... 4 Alaeesmärk – mida me tahame saavutada? ........................................................................................................................... 4 Kuidas me oma töö tulemusi mõõdame? ................................................................................................................................ 4 Tegevused, millega neile vastame ........................................................................................................................................... 5 3. ALAVALDKOND – AVALIKKUSE TEADLIKKUSE TÕSTMINE .................................................................................................................... 5 Alaeesmärk – mida me tahame saavutada? ........................................................................................................................... 6 Kuidas me oma töö tulemusi mõõdame? ................................................................................................................................ 6 Tegevused, millega neile vastame ........................................................................................................................................... 6 II TEGEVUSVALDKOND – TAIMEKAITSE .................................................................................................................................. 7

4. ALAVALDKOND – TAIMEKAITSEVAHENDITE SÄÄSTEV KASUTAMINE .................................................................................................... 7 Alaeesmärk – mida me tahame saavutada? ........................................................................................................................... 8 Kuidas me oma töö tulemusi mõõdame? ................................................................................................................................ 8 Tegevused, millega neile vastame ........................................................................................................................................... 8 5. ALAVALDKOND – INTEGREERITUD TAIMEKAITSE ............................................................................................................................. 10 Alaeesmärk – mida me tahame saavutada? ......................................................................................................................... 11 Kuidas me oma töö tulemusi mõõdame? .............................................................................................................................. 11 Tegevused, millega neile vastame ......................................................................................................................................... 11 III TEGEVUSVALDKOND – SEADMED...................................................................................................................................... 13

6. ALAVALDKOND – TAIMEKAITSESEADMETE TEHNILINE KONTROLL ..................................................................................................... 13 Alaeesmärk – mida me tahame saavutada? ......................................................................................................................... 13 Kuidas me oma töö tulemusi mõõdame? .............................................................................................................................. 13 Tegevused, millega neile vastame ......................................................................................................................................... 13 LISA 1. AVALIKKUSELE SUUNATUD TAIMEKAITSEVAHENDITE TEEMALISTE TEABEMATERJALIDE (ARTIKLID, TRÜKISED) VÄLJAANDMINE. ..................................................................................................................................................................... 15

„Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2013–2017“ vahearuanne 2013–2015 taimetervise osakond, 31. märts 2016

Lk 2 / 16

Sissejuhatus „Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2013–2017“ (edaspidi tegevuskava) on kinnitatud põllumajandusministri käskkirjaga nr 57 (28.02.2013). Tegevuskavaga samaaegselt kinnitati ka tegevuskava rakendusplaan aastateks 2013–2017. Tegevuskava üldeesmärgi – taimekaitsevahendite kasutamisega inimese tervisele ning keskkonnale kaasnevate riskide vähendamine, saavutamist toetavad kolm tegevusvaldkonda, mis käsitlevad teadlikkuse tõstmist, taimekaitsevahendite kasutamise viise ja töövõtteid ning taimekaitseseadmeid. Vahearuanne jälgib oma struktuurilt tegevuskava, käsitledes valdkondi: koolitus, nõustamine, avalikkuse teadlikkuse tõstmine, taimekaitsevahendite säästev kasutamine, integreeritud taimekaitse ning taimekaitseseadmete tehniline kontroll, mis näevad ette tegevuskava fookuse koos tegevustega, mis annavad pildi sellest, mida tegema peame. Vahearuandes on iga alavaldkond varustatud mõõdikuga (indikaatoriga), mis peaks näitama edusamme nimetatud valdkonnas. I tegevusvaldkond – teadlikkus 1. alavaldkond –koolitus Kuni aastani 2013 koolitati taimekaitsekoolituse raames üksnes taimekaitsevahendite (edaspidi tkv) kasutajaid ning turustajaid. Alates 26. novembrist 2013. a peavad taimekaitsekoolituse lisaks tkv kasutajatele, turustajatele läbima ka nõustaja. Samuti kujundati selleks tähtajaks ümber taimekaitsekoolituse programmi sisu. Taimekaitsekoolituse taseme tõstmiseks telliti õppematerjale ja valmisid ühtsed taimekaitsekoolituse eksamiküsimused. Taimekaitsekoolitusi korraldavad Eestis järgnevad asutused: Räpina Aianduskool (lisaks oma õpilastele), Järvamaa Kutsehariduskeskus (lisaks oma õpilastele), Luua Metsanduskool, Harjumaa Taluliidu Nõuandekeskus, Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut, MTÜ Abiks Põllumehele ning üksnes oma õpilastele Olustvere Tehnika- ja Maamajanduskool. Koolitusasutused on vahearuande perioodil (aastatel 2013-2015) kokku korraldanud 77 taimekaitsekoolitust millest 64 on olnud suunatud tkv professionaalsetele kasutajatele, 11 on olnud suunatud tkv turustajatele ning 2 on olnud suunatud nõustajatele. Taimekaitsetunnistusi on antud perioodil kokku väljastatud 1690 millest taimekasvatuse nõustajatele on väljastatud 33, tkv professionaalsetele kasutajatele 1290 ning tkv turustajale 150. Alaeesmärk – mida me tahame saavutada? Ühtlase tasemega taimekaitsekoolitus, arvestades erinevate sihtgruppide rolle. Tkv turustaja, nõustaja ja professionaalne kasutaja tunneb taimekaitse, tööohutuse ja keskkonna valdkonda reguleerivaid nõudeid ja oskab neid oma tegevuses rakendada; teab põllumajanduskultuuride taimekahjustajaid ja nende tõrjevõimalusi lähtuvalt integreeritud

„Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2013–2017“ vahearuanne 2013–2015 taimetervise osakond, 31. märts 2016

Lk 3 / 16

taimekaitse põhimõtetest; tunneb taimekaitseseadmeid ning töötlemistehnikaid ja oskab seadmeid tööks ette valmistada. Kuidas me oma töö tulemusi mõõdame? Indikaatorid ja eesmärgi saavutatavuse prognoos 2013 2014 2015 2016 2017 Taimekaitsekoolituste arv (allikas: PMA) 24 27 26 Taimekaitsekoolituse läbinud ja tunnistust omavate isikute arv (allikas: PMA) 649 603 438 Taimekaitsetunnistust omavate isikute (turustaja, professionaalne kasutaja ja nõustaja) arvu osas on tulemused taimekaitsekoolituse tsüklilisust1 arvestades muutlikud. Tegevused, millega neile vastame Pidevad tegevused

Ühtlase tasemega taimekaitsekoolituse tagamine. Taimekaitsekoolituse koolitajate koolitamine. Ajakohastada (muutuvate olude vajadusi silmaspidav) vajadusel taimekaitsekoolitust käsitlevat õigusakti ning kasutatavaid õppematerjale. Suurendada veebipõhiste taimekaitsekoolituse programmi õppematerjalide hulka.

Konkreetsed tegevused Täidetud

Uuendada taimekaitsekoolitust käsitlevad õigusnormid ning võtta vastu põllumajandusministri määrus nr 67 „Taimekaitsekoolituse programmi, taimekaitsekoolitusel käsitletavate teemade ja koolituse kestuse nõuded“. Selgitada taimekaitsekoolitajate õppematerjalide vajadus. Tellida õppematerjal illegaalsete taimekaitsevahendite teemal. Tellida õppefilm taimekaitseseadmete kasutamise teemal. Ühtsete taimekaitsekoolituse eksamiküsimuste koostamine. Infopäev taimekaitsekoolitajatele 2015. aastal.

Täitmisel -

Täitmata Taimekaitsekoolituse korraldajate täiendkoolituse projektide rahastamine. Teises liikmesriigis läbitud taimekaitsekoolituse vastastikuse tunnustamise võimaluste analüüsimine.

1 Taimekaitsetunnistuse kehtivus 5 aastat, TaimKS § 782 lg 5.

„Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2013–2017“ vahearuanne 2013–2015 taimetervise osakond, 31. märts 2016

Lk 4 / 16

Ühtlase taimekaitse koolituse taseme edendamiseks on ellu viidud neli tegevust ning õppematerjalide koostamist finantseeriti 12 000 eurot eest. Tegevus Tulemus 2012–2015 eelarve (maksumuse eurodes)

planeeritud tegelik Koostatakse direktiivi 2009/128/EÜ nõuetel põhinev taimekaitsekoolituse programm eraldi nõustajatele, turustajatele ja kasutajatele.

Töötati välja ning 18.11.2013.a. võeti vastu põllumajandusministri määrus nr 67 „Taimekaitsekoolituse programmi, taimekaitsekoolitusel käsitletavate teemade ja koolituse kestuse nõuded“.

– –

Taimekaitsekoolituse korraldamiseks vajalike õppematerjalide koostamine ja nende levitamine (kättesaadavaks tegemine).

Telliti õppematerjal illegaalsete taimekaitsevahendite teemal. 2 000 2 000 Telliti taimekaitseseadmete kasutamise teemaline õppefilm (kättesaadav ETKI kodulehelt)10 000 10 000

1.3. Taimekaitsekoolituse taseme ühtlustamine: 1.3.1. taimekaitse-koolituse korraldajate koolitamine; Kuna taimekaitsekoolituse korraldajate huvi koolituse vastu oli väike (vastavalt küsitlusele soovi avaldas 3 inimest), otsustati taimekaitsekoolituse korraldajate koolitus edasi lükata aastasse 2016.

5 000 –

1.3.1.1 Infopäev taimekaitsekoolituse korraldajatele; Korraldati infopäev 15.12.2015 taimekaitsekoolituse korraldajatele. 108 108

1.3.2.ühtsete taimekaitsekoolituse eksamiküsimuste koostamine.

Ühtsed eksamiküsimused on koostatud ja kõik koolitusasutused (5) kasutavad. 900 900

2. alavaldkond – nõustamineJuba 2012. aastal pöörati tähelepanu vajadusele viia infot integreeritud taimekaitse põhimõtetest taimekasvatuse nõustajatele ja nii korraldati neile kaks identse sisuga 2-päevast koolitust "Integreeritud taimekaitse" teemal. 2013. aastal korraldati kaks 3-päevast taimekaitsevahendite ohutu kasutamise alast koolitust nõustajatele. 2012. aastal osales koolitusel 19 nõustajat ning 2013. aastal 25 nõustajat. 2015. aasta seisuga on kokku saanud taimekaitse tunnistuse 33 nõustajat. Taimekasvatuse konsulente oli Maamajanduse Infokeskuse andmetel 2015. aasta seisuga kokku 24. Alaeesmärk – mida me tahame saavutada? Ajakohasel teadmisel põhineva taimekaitsevahendite ohutu kasutamise alase nõustamisteenuse kättesaadavus. Kuidas me oma töö tulemusi mõõdame? Indikaatorid ja eesmärgi saavutatavuse prognoos 2013 2014 2015 2016 2017 Taimekaitsekoolituse läbinud ja tunnistust omavate nõustajate arv (allikas: PMA) 0 33 0 0 0

„Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2013–2017“ vahearuanne 2013–2015 taimetervise osakond, 31. märts 2016

Lk 5 / 16

Taimekaitsetunnistust omavate nõustaja arvu osas on tulemused taimekaitsekoolituse tsüklilisust2 arvestades muutlikud, võib eeldada, et taimekaitsetunnistust omavate taimekasvatuse nõustajate arv tõuseb (tulenevalt kohustuse kehtivuse algusest 26.11.2013). Tegevused, millega neile vastame Pidevad tegevused

Suurendada üldist taimekaitse teadlikkust nõustajate hulgas. Konkreetsed tegevused Täidetud

Korraldada kaks 3-päevast taimekaitsevahendite ohutu kasutamise alast koolitust nõustajatele. Korraldada kaks 2-päevast integreeritud taimekaitse teemalist koolitust nõustajatele.

Täitmisel -

Täitmata -

Ajakohasel teadmisel põhineva taimekaitsevahendite ohutu kasutamise alase nõustamisteenus kättesaadavuse edendamiseks on ellu viidud kaks tegevust ning taimekasvatuse nõustajate koolitusi finantseeriti 6 864 euro eest. Tegevus Tulemus 2012–2015 eelarve (maksumuse eurodes)

planeeritud tegelik Taimekasvatuse valdkonna nõustajate koolitamine taimekaitsevahendite efektiivse ja ohutu kasutamise teemal.

Korraldati kaks 3-päevast taimekaitsevahendite ohutu kasutamise alast koolitust nõustajatele. – 4 884

Taimekasvatuse valdkonna nõustajate koolitamine integreeritud taimekaitse teemal. Korraldati kaks 2-päevast integreeritud taimekaitse teemalist koolitust nõustajatele 1 980 1 980

3. alavaldkond – avalikkuse teadlikkuse tõstmine Taimekaitse valdkonna tegevustest teavitatakse ühiskonda peamiselt veebilehtede ja ajakirjanduse kaudu. Info jagamise juhtimiseks ja esitlemiseks kirjutati perioodil 2013–2015 taimekaitse teemal kokku 33 artiklit populaarteaduslikes väljaannetes ning blogi keskkonnas. Mürgistusteabekeskuse veebilehelt on kättesaadav üldsusele suunatud teave mürgistusriskidest ning muid teabematerjale3 ja eraldi on välja toodud info taimekaitsevahenditest tingitud mürgistuste kohta. 2 Taimekaitsetunnistuse kehtivus 5 aastat, TaimKS § 782 lg 5.

„Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2013–2017“ vahearuanne 2013–2015 taimetervise osakond, 31. märts 2016

Lk 6 / 16

Alaeesmärk – mida me tahame saavutada? Taimekaitse kohta teabe kättesaadavuse tagamine avalikkusele (tõhus, mitmekülgne ja kaasav taimekaitsealane teavitus). Kuidas me oma töö tulemusi mõõdame? Indikaatorid ja eesmärgi saavutatavuse prognoos 2013 2014 2015 2016 2017 Taimekaitse teemaliste artiklite arv (allikas: MEM, PMA, ETKI, EMÜ) 1 12 22 Taimekaitsevahendite mõjude ülevaadete arv rakendusplaani punkti 3.1 kohaselt* (allikas: PMA) 0 0 0 * Mõjude ülevaadete arvu osas on vaja teha veel pingutusi. Tegevused, millega neile vastame Pidevad tegevused

Avaldada ja ajakohastada taimekaitse teemalist infot. Tagada taimekaitset puudutava info võimalikult lai levik. Teavitada üldsust taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava raames tehtud tööst ja saavutatud tulemustest. Uuendada MEM ja PMA veebilehte ajakohaste andmetega.

Konkreetsed tegevused Täidetud

Avaldada asjakohaseid artikleid: o avaldati üks arvamuslugu illegaalsete taimekaitsevahendite teemal; o avaldati artikleid integreeritud taimekaitse teemal; o avaldati artikkel taimekaitsevahendite kasutamise statistika teemal; o avaldati artikkel taimekaitsevahendite müügi statistika teemal; o avaldati artikleid vähelevinud ja väikese kasvupinnaga kultuuride uuringu teemal; o töötati välja visualiseeritud integreeritud taimekaitse põhimõtteid käsitlev teabematerjal.

Täitmisel –

Täitmata Taimekaitsevahendite teemalisi teadlikkuse tõstmise kampaaniaid ega asjakohaseid uuringuid ei ole tellitud. Samuti ei koostatud ega avaldatud ülevaateid tkv mõjude kohta.

3 Samuti on välja töötatud A2 ja A4 plakat „Kuidas tegutseda mürgistuse puhul“, kus on ära nimetatud ka pestitsiidid ning putukatõrjevahendid (2010/2011). Eraldi on tähelepanu pööratud lastele ja nii on koostatud raamatu järjehoidja „Mürgistused lastel: ravimid ja kemikaalid kodus“, mis on elektrooniliselt kättesaadav ka plakatina (2010).

„Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2013–2017“ vahearuanne 2013–2015 taimetervise osakond, 31. märts 2016

Lk 7 / 16

Taimekaitse teabe kättesaadavuse tagamise edendamiseks üldsusele on ellu viidud viis tegevust. Tegevus Tulemus Autor 3.2. Avalikkusele suunatud taimekaitsevahendite teemaliste teadlikkuse tõstmise kampaaniate tellimine.

Visualiseeritud integreeritud taimekaitse põhimõtteid käsitlev teabematerjal. Kättesaadav Maaeluministeeriumi kodulehelt.MEM E. Hillep

3.4. Avalikkusele suunatud taimekaitsevahendite teemaliste teabematerjalide (artiklid, trükised) välja andmine.

Illegaalsete taimekaitsevahendite teemat kajastav lugu. E. Hillep kirjutas 15.01.13 Äripäeva põllumajandusportaali arvamusloo „5–7% kogu EL taimekaitsevahendite turu aastakäibest on mõjutatud illegaalsetest taimekaitsevahenditest.“.

MEM E. Hillep

Integreeritud taimekatise põhimõtteid kajastav Maablogi postitus. E. Hillep kirjutas 02.04.14 loo "10 kavalat sammu, kuidas põllumehed kasvavat saaki kaitsevad". MEM E. Hillep

Taimekaitsevahendite kasutamise statistikat kajastav Maablogi postitus. E. Hillep kirjutas 24.04.14 loo "Eesti kasutab põllumajanduses taimekaitsevahendeid säästlikult". MEM E. Hillep

Taimekaitsevahendite kasutamise statistikat kajastav Maablogi postitus. E. Hillep kirjutas 17.12.15 loo "Kui palju taimekaitsevahendeid kasutab Eesti põllumees?". MEM E. Hillep

I-Taimekaitse nõustamiskeskkonda kajastav Maablogi postitus. E. Hillep kirjutas 01.04.15 loo „Praktilist taimekaitsealast nõu saab internetist“. MEM E. Hillep Vähe levinud põllumajanduskultuure kajastav Maablogi postitus. J. Viguro kirjutas 30.01.2015 loo „Vähe levinud põllumajanduskultuure võiks kasvatada Eestis senisest enam.“.

MEM J. Viguro Taimekaitselahenduste nappust vähe levinud põllumajanduskultuuridele kajastav Maablogi postitus. E. Hillep kirjutas 12.02.2015 loo „Sobivate taimekaitselahenduste nappus piirab puuvilja- ja marjakasvatust.“.

MEM E. Hillep Perioodil 2014–2015 koostas ETKI 14* taimekaitse valdkonda puudutavat artiklit populaarteaduslikes väljaannetes (vt lisa 1). ETKI Perioodil 2014–2015 koostas EMÜ 10 taimekaitse valdkonda puudutavat artiklit populaarteaduslikes väljaannetes (vt lisa 1). EMÜ Perioodil 2014–2015 koostas PMA 5* taimekaitse valdkonda puudutavat artiklit populaarteaduslikes väljaannetes (vt lisa 1). PMA

* Artikli „Teraviljaseemne ettevalmistamisest külviks“ koostasid ETKI ning PMA ühiselt.II tegevusvaldkond – taimekaitse 4. alavaldkond – taimekaitsevahendite säästev kasutamineHoolimata asjaolust, et tegevuskavas ei ole võetud eraldi eesmärgiks vähendada kasutatavaid tkv koguseid, selgub Statistikaameti andmetest (05.11.2015 seisuga), et tkv kasutamine põllumajandusmaal on olnud perioodil 2006–2014 langustrendis. Kõnealusel perioodil kasutati Eestis keskmiselt põllumajandusmaa kohta tkv 0,86 kg/ha. Kõige rohkem kasutati antud perioodil tkv

„Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2013–2017“ vahearuanne 2013–2015 taimetervise osakond, 31. märts 2016

Lk 8 / 16

põllumajandusmaa kohta aastal 2007 kui vastav näitaja oli 0,99 kg/ha ning kõige madalam oli tkv kasutamine aastal 2012 vastavalt 0,73 kg/ha. Viimastel aastatel võib küll täheldada tkv kasutamise suurenemist kuid vaadeldud perioodi keskmine viitab siiski pigem säästlikule tkv kasutamisele Eestis. Alaeesmärk – mida me tahame saavutada? Taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevate tervise- ja keskkonnariskide vähendamine ning tõhus järelevalve kehtestatud nõuete täitmise üle. Kuidas me oma töö tulemusi mõõdame? Indikaatorid ja eesmärgi saavutatavuse prognoos 2013 2014 2015 2016 2017 Järelevalvemenetluse arv (allikas: PMA) 981 983 1030 Tuvastatud rikkumiste osakaal (allikas: PMA) 4,8% 2,7% 0% Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajandusmaal (allikas: Statistikaamet) 0,85 kg/ha 0,92 kg/ha –* Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes (allikas: Statistikaamet) 810,71 t 889,61 t –* *Tkv kasutamise statistika põllumajandusmaal kui ka põllumajanduslikes majapidamistes 2015. aasta kohta ei ole Statistikaamet vahearuande koostamise hetkeks veel avaldanud. Järelevalvemenetluste arvu osas on eesmärk saavutatav, tuvastatud rikkumiste osakaalu vähenemine sõltub tegevuskava elluviimise, sh taimekaitseseaduse ja selle alusel sätestatud rakendusaktide rakendamise järjekindlusest. Tegevused, millega neile vastame Pidevad tegevused

Edendada taimekaitsevahendite ohutut kasutamist; Taimekaitsevahendite optimeeritud kasutamise soodustamine; Jätkata tegeliku kasutamise hetkel põhinevat taimekaitsevahendite kasutamise kontrolli.

Konkreetsed tegevused Täidetud

Koostada materjal taimekaitsevahendite nõuetekohase kasutamise kohta infoleht. Koostada ülevaade taimekaitsevaldkonnas mesilaste kaitse abinõudest, mis edastati mesindus- ja põllumajandusorganisatsioonidele. Jaotada põllumajandustootjatele 2014. a teraviljafoorumil taimekaitsevahendi kasutaja ja mesinike vahelise vastastikuse teavitamise hea tava ehk kümme käsku mõlemale. Koostada põhikultuuride ja väikese kasvupinnaga ning vähelevinud kultuuride loetelud. Juurutada taimekaitsevahendite kasutamise järelevalves tegeliku kasutamise hetkel põhinevat kontrolli. Labori analüüsivõimekuse arendamine.

„Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2013–2017“ vahearuanne 2013–2015 taimetervise osakond, 31. märts 2016

Lk 9 / 16

Täitmisel Viia läbi uuring "Põhikultuuride, vähelevinud ja väikese kasvupinnaga kultuuride kaardistamine ning olemasolevate taimekaitse lahenduste sotsiaalmajanduslik uuring väikese kasvupinnaga ja vähelevinud kultuuride puhul". Uuringud taimekaitsevahendite kasutamisega seonduvate asjaolude välja selgitamiseks. Taimekaitsevahendi töölahuse kõrvalekallet vältivate erifunktsioonidega taimekaitseseadmete ja tava seadmete analüüs. Infovoldiku koostamine nii professionaalsele kui ka mitteprofessionaalsele tkv kasutajale.

Täitmata Lühikese meelespea (trükis) koostamine taimekaitsevahendi kasutajale ja mesinikule. Eestis loa saanud taimekaitsevahendite riskitaseme hindamine, identifitseerimine. Biotõrje ning taimekaitsevahendite ohutumate kasutusvõtete edendamine. Spetsiaalsete taimekaitseseadmete pesuplatside (sh biopatjade) kasutuselevõtmise edendamine. Teadustöö - erinevate mullaharimistehnoloogiate ja taimekaitsevahendite kasutamise seoste uurimine. Taimekaitsevahendite loas määratud tingimuste järelkontroll (ressursid kasutustingimuste seireks). Taimekaitse foorumi loomine ja haldamine.

Taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevate tervise- ja keskkonnariskide vähendamise ning järelevalve tõhustamise edendamiseks on ellu viidud neli tegevust olemasolevate ressursside arvel. Tegevus Tulemus 2012–2015 eelarve (maksumuse eurodes)

planeeritud tegelik 4.1 Taimekaitsevahendite ohutu kasutamise juhendite koostamine professionaalsele taimekaitsevahendi kasutajale ja nende levitamine.

Taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevate riskide vähendamise eesmärgil koostas PMA infolehe taimekaitsevahendi nõuetekohase kasutamise kohta, mille PRIA saatis 2012. a. põllumajandustoetuste taotlejatele. Infolehte jagati ka 2013. a ja 2014. a Maamessil ja maakonnainspektorite poolt jagatakse jätkuvalt soovijatele.

– –

4.2. Taimekaitsevahendite ohutu kasutamise juhendite mitteprofessionaalsele taimekaitsevahendi kasutajale

Infovoldik professionaalsetele kasutajatele 2015. a I poolaastal teostamata. 2 500 0 Infovoldik mitteprofessionaalsele kasutajatele 2015. a I poolaastal teostamata. 2 500 0

4.5 Uuringute läbi viimine taimekaitsevahendi kasutamisega seonduvate asjaolude välja selgitamiseks

Tellitakse uuringu läbiviimine taimekaitsevahendite kasutamisega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks. Kuigi taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2014. a tegevustesse oli planeeritud kolme erineva uuringu läbiviimine (punktid 4.5; 4.6 ja 5.11), planeerime ühe suurema uuringu, hõlmates kõik teemad, sest need seonduvad taimekaitsevahendite kasutamisega. Lükati edasi aastasse 2016.

25 000 0

„Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2013–2017“ vahearuanne 2013–2015 taimetervise osakond, 31. märts 2016

Lk 10 / 16

Tegevus Tulemus 2012–2015 eelarve (maksumuse eurodes) planeeritud tegelik

4.8 Pritsimislahuse kõrvalekallet vältivate erifunktsioonidega taimekaitseseadmete ja tava seadmete võrdlused - andmete kogumine, analüüsimine ja ülevaadete koostamine.

Tellitakse taimekaitsevahendi töölahuse kõrvalekallet vältivate erifunktsioonidega taimekaitseseadmete ja tava seadmete analüüs. 17 100 0

4.11. Koostatakse põhikultuuride ja väikese kasvupinnaga ning vähelevinud kultuuride loetelud. Efektiivsete taimekaitsevahendite kasutusvõimaluste tekkimise soodustamine ,teavitades osapooli taimekaitsevahendi lubades määratud kasutusalade laiendamise võimalusest ning lihtsustades kõnealuse menetluse läbiviimist.

2014. a korraldatakse uus hange – hange õnnestus ning uuring teostati. – –

4.13. Mittesihtorganismide (sh mesilaste) kaitse abinõude ja põhimõtete täiustamine. Lühikese meelespea (trükis) koostamine taimekaitsevahendi kasutajale ja mesinikule.

25.02.14 koostati ülevaade taimekaitsevaldkonnas mesilaste kaitse abinõudest, mis edastati ka mesindus- ja põllumajandusorganisatsioonidele. 2010. aastast on PM, mesinike ja põllumajandustootjate koostöös välja töötatud taimekaitsevahendi kasutaja ja mesinike vahelise vastastikuse teavitamise hea tava ehk kümme käsku mõlemale, mida EPKK jaotas põllumajandustootjatele 2014. a teraviljafoorumil.

– –

Trükise koostamine taimekaitsevahendi kasutajale ja mesinikule lükkus edasi aastasse 2016. Trükise koostamisel võetakse arvesse mittesihtorganismide sh mesilaste kaitsemeetmete (tkv kasutamise nõuded) teaduslikku analüüsi mis on planeeritud tegevusse 4.5.

500 0

4.15. Järelevalveasutuste koostöö arendamine. 22.04.2014 koostati koostöös Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogisiirde Keskusega Maksu- ja Tolliameti jaoks kasutatav teabematerjal „Illegaalse taimekaitsevahendid. Illegaalsete taimekaitsevahendite vastu võitlemise juhend õiguskaitseorganitele, 2014.“

– –

4.18. Taimekaitsevahendite kasutamise kontrollil põhineva järelevalve arendamine. 2014. a PMA juurutab taimekaitsevahendite kasutamise järelevalves tegeliku kasutamise hetkel põhinevat kontrolli. Selleks võetakse kasutusele taimekaitsetööde seire intensiivsel taimekaitsetööde tegemise ajal ning kontrollitakse seire käigus tuvastatud töödel nõuetest kinnipidamist.

– –

5. alavaldkond – integreeritud taimekaitse 2013. aastal pöörati tegevuskavas eelkõige tähelepanu integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamist toetavate abinõude loomisele. Nii kehtestati integreeritud taimekaitse paremaks

„Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2013–2017“ vahearuanne 2013–2015 taimetervise osakond, 31. märts 2016

Lk 11 / 16

elluviimiseks integreeritud taimekaitse (ITK) põhimõtete rakendamise reeglid, töötati välja kultuuripõhised suunised järgmistele põllukultuuridele: kaer, kartul, suvioder, talioder, taliraps ja -rüps, suviraps, talirukis, põldhernes, talinisu, suvinisu, kapsas. Samuti koostati ITK põhimõtete rakendamise hindamisvahend (punktisüsteem) ja pöörati tähelepanu eelnimetatud asjaoludele teabelevis. Aastatel 2014 ning 2015 uusi suuniseid lisaks olemasolevatele põllukultuuridele välja ei töötatud. 2015. aastal telliti RUP konkursi raames kultuuripõhised suunised vähelevinud kultuuridele mille koostamise tähtaeg on 2016. aasta algus. Alaeesmärk – mida me tahame saavutada? Integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamine. Taimekahjustajate leviku hoiatus ja prognoosisüsteem toetab integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamist. Professionaalne taimekaitsevahendi kasutaja lähtub oma tegevuses taimekahjustajate levikut ennetavate taimekaitseabinõude oskuslikust kasutamisest (täpsemalt saab integreeritud taimekaitse põhimõtetega tutvuda põllumajandusministri 05.11.2013 määruses nr 62 „Integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamise tingimused ja viis1“). Kuidas me oma töö tulemusi mõõdame? Indikaatorid ja eesmärgi saavutatavuse prognoos 2013 2014 2015 2016 2017 Avaldatud põllukultuuride põhised ITK suunised 11 0 0 Kättesaadavaks tehtud ITK põhimõtete kasutusele võtmist lihtsustavad abinõud 2 0 0 Bioloogiliste tkv ja alternatiivsete tõrjevõtete kasutajate protsendi suurenemine Pole uuritud Pole uuritud Pole uuritud Põllukultuuride põhiste ITK suuniste uuendamist ja uutele kultuuridele laiendamist on tõenäoliselt võimalik täita, samuti laiendada ITK põhimõtete kasutusele võtmist lihtsustavaid abinõude kättesaadavust. Tegevused, millega neile vastame Pidevad tegevused

Integreeritud taimekaitse alase juhendmaterjali koostamine ja levitamine. Integreeritud taimekaitse alaste suuniste täiendamine (kahjustajate taluvuslävedel põhinevate soovituste lisamine) ning täiendavate suuniste väljatöötamine. Põllukultuuride ja sektori põhiste integreeritud taimekaitse suuniste rakendamise edendamine. Taimekahjustajate leviku hoiatus ja prognoosisüsteemi haldamine. Integreeritud taimekaitse alase teabe ja praktilise info levitamine. Integreeritud taimekaitse alane teadustöö. Arendada arvutinõuandesüsteemi I-Taimekaitse. Ajakohastada vajadusel integreeritud taimekaitse käsitlevat õigusakti. Keskkonnsõbralikuma, sh vähese taimekaitsevahendite kasutusega taimekasvatuse edendamine.

„Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2013–2017“ vahearuanne 2013–2015 taimetervise osakond, 31. märts 2016

Lk 12 / 16

Konkreetsed tegevused Täidetud

Töötada välja integreeritud taimekaitse põhimõtete nõuded ning võtta vastupõllumajandusministri määrus nr 62 „Integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamisetingimused ja viis.“. Luua integreeritud taimekaitse rakendamise hindamiseks punktisüsteem. Luua taimekahjustajate leviku hoiatus ja prognoosisüsteem. Mahepõllumajanduse edendamine „Eesti mahepõllumajanduse arengukava“ raames.

Täitmisel Vähelevinud kultuuridele TKV vajaduste kaardistamine ning aiakultuuridele integreeritudtaimekaitse suuniste koostamine.

Täitmata Näidistalude rajamine. Uuringute läbiviimine integreeritud taimekaitse rakendamisega seonduvate arengusuundadeselgitamiseks.

Integreeritud taimekaitse põhimõtete edendamiseks on ellu viidud kolm tegevust ning integreeritud taimekaitse rakendamist toetavaid abinõusid finantseeriti 58 000 euro eest. Tegevus Tulemus 2012 - 2015 eelarve (maksumuse eurodes)

planeeritud tegelik 5.1. Integreeritud taimekaitse rakendamise korra kehtestamine. Töötati välja ja 05.11.2013. a võeti vastu põllumajandusministri määrus nr 62 „Integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamise tingimused ja viis“.

– –

5.3. Põllukultuuride ja sektoripõhiste integreeritud taimekaitse alaste suuniste väljatöötamine ning kättesaadavaks tegemine.

Telliti ITK rakendamist toetavad abinõud – põllukultuuripõhiste integreeritud taimekaitse suuniste uuendamine. Raha eraldatud I osa 2012. a ja teine osa 2013. a.

20 000 20 000

5.3.1. Vähelevinud kultuuridele TKV vajaduste kaardistamine ning aiakultuuridele integreeritud taimekaitse suuniste koostamine

Telliti ITK rakendamist toetavad abinõud – põllukultuuripõhiste integreeritud taimekaitse suuniste koostamine vähe levinud kultuuridele.

32 000 32 000

5.5. Integreeritud taimekaitse üldpõhimõtete analüüs ja üldpõhimõtete rakendamise hindamine. Analüüsitakse integreeritud taimekaitse põhimõtete hierarhiat ning igale põhimõttele antakse mõõdetav väärtus - tulemusena tekib põllumajandustootjale abivahend teadlikuks integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamiseks.

Telliti ITK rakendamist toetavad abinõud – ITK rakendamise punktisüsteem enesekontrolliks. 6 000 6 000

„Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2013–2017“ vahearuanne 2013–2015 taimetervise osakond, 31. märts 2016

Lk 13 / 16

Tegevus Tulemus 2012 - 2015 eelarve (maksumuse eurodes) planeeritud tegelik

5.6 Taimekahjustajate leviku hoiatus ja prognoosisüsteemi loomine ning haldamine. Olulisemaid taimekasvatuspiirkondi katva monitooringuvõrgu loomine operatiivse informatsiooni kogumiseks ja edastamiseks taimekahjustajate esinemisest koos optimaalsete tõrjesoovituste edastamise võimalusega.

– –

5.6.1 Taimekahjustajate leviku hoiatus ja prognoosisüsteemi loomine ning haldamine 2014.a – 56 782 56 782

5.6.2 Taimekahjustajate leviku hoiatus ja prognoosisüsteemi haldamine 2015. a – 32 560 32 560

5.14. Mahepõllumajanduse edendamine „Eesti mahepõllumajanduse arengukava“ raames Tegevus on ellu viidud. – –

III tegevusvaldkond – seadmed 6. alavaldkond – taimekaitseseadmete tehniline kontroll Alaeesmärk – mida me tahame saavutada? Taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli süsteemi täiustamine ja kaasajastamine ning tehnilise kontrolli teenuse kättesaadavuse tagamine. Kuidas me oma töö tulemusi mõõdame? Indikaatorid ja eesmärgi saavutatavuse prognoos 2013 2014 2015 2016 2017 Põllumajandustootjate, kelle kasutuses on tkv kõrvalekallet vähendavate või vähendatud normide kasutamist võimaldavate lisaseadmetega taimekaitseseadmed, osakaal

Pole uuritud Pole uuritud Pole uuritud

Põllumajandustootjate, kelle kasutuses on spetsiaalsed taimekaitseseadmete pesuplatsid sh biopadi, osakaal Pole uuritud Pole uuritud Pole uuritud

Tegevused, millega neile vastame Pidevad tegevused

Edendada taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli süsteemi. Kontrolli tegijate koolitamine.

„Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2013–2017“ vahearuanne 2013–2015 taimetervise osakond, 31. märts 2016

Lk 14 / 16

Konkreetsed tegevused Täidetud

Viia läbi taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli tegijate koolitamine, sh täiendkoolitamine 2013. aastal. Täitmisel

– Täitmata

Taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli süsteemi analüüs. Taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli teostajate koolitus 2014. a. Taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli teostajate koolitus 2015. a. Tehnilise kontrolli korraldamiseks vajalike ühtsete koolitusmaterjalide koostamine. Tehnilise kontrolli süsteemi kaasajastamine. Tehnilise kontrolli läbinud taimekaitseseadmete loetelu. Tehnilise kontrolli tegijate tegevuse soodustamine, eesmärgiga luua tingimused uute teenusepakkujate tekkeks. Tehnilise kontrolliga seotud spetsialistide tööalase koolituse projektide rahastamine. Teises liikmesriigis tehtud tehnilise kontrolli vastastikuse tunnustamise võimaluste analüüsimine.

Taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli süsteemi edendamiseks on ellu viidud üks tegevus ning taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli tegijate koolitust finantseeriti 1 618 euro eest. Tegevus Tulemus 2012 - 2015 eelarve (maksumuse eurodes)

planeeritud tegelik 6.3. Taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli tegijate koolitamine. Tagatakse tehnilise kontrolli tegemiseks vajaliku koolituse kättesaadavus ja juba koolituse läbinud isikute iga-aastase tööalase koolituse toimumine.

Korraldati taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli tegijate täiendkoolitus 2013. a. 1 618 1 618

Taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli tegijate täiendkoolitus 2015. a ei toimunud. 1 618 –

„Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2013–2017“ vahearuanne 2013–2015 taimetervise osakond, 31. märts 2016

Lk 15 / 16

Lisa 1. Avalikkusele suunatud taimekaitsevahendite teemaliste teabematerjalide (artiklid, trükised) väljaandmine. Artikkel, arvamuslugu, blogi postitus Autor Tuulekaera tõrjet käsitlev artikkel. A. Adamson ning M. Järvan kirjutasid 23.04.2014 artikli Maalehte „Tuulekaera tõrje nõuab järjekindlust“. ETKI A. Adamson ja M. Järvan Tõlkja ehk rakvere raipe levikut ning selle tõrje vajadust käsitlev artikkel. M. Järvan kirjutas 2014 väljaannetesse Harju Elu, Raplamaa Sõnumid ning Postimees „Tõlkjas ehk rakvere raibe – ohtlik tulnukas“, „Tõlkja ehk rakvere raipe levikut tuleb pidurdada“ ning „Rakvere raibe trügib sisemaa suunas“.

ETKI M. Järvan

Putke ning tõlkja levikust ning selle tõrjest. L. Sammler ja M. Järvan kirjutasid 16.06.2014 artikli Maalehte „Teeäärel vohavad putk ja rakvere raibe.“. ETKI ja Maaleht M. Järvan ja L. Sammler Ristõieliste nuutri ohust rapsile. M. Järvan kirjutas 17.04.2014 artikli Maalehte „Kas nuutrihaigus võib rapsikasvatust ohustada?“. ETKI M. Järvan Integreeritud taimekaitse põhimõtteid kajastav artikkel. M. Koppel kirjutas 27.01.2014 artikli Maalehte „Arukama taimekaitse suunas.“. ETKI M. Koppel Integreeritud taimekaitse põhimõtteid kajastav ülevaade Teraviljafoorumi kogumikus. M. Koppel koostas 2014. a teraviljafoorumi kogumikku ülevaate teemal „Integreeritud taimekaitse.“.

ETKI M. Koppel Teraviljaseemne ettevalmistamisest külviks. H. Lõiveke, E. Akk ning P. Puusepp kirjutasid 18.04.2015 artikli Maalehte „Teraviljaseeme külviks valmis?“. ETKI ja PMA H. Lõiveke, E. Akk ja P. Puusepp Taimekaitsevahendi kasutamisest tulenevaid võimalikke probleeme kajastav artikkel. H. Lõiveke kirjutas 16.08.2014 arvamusloo Õhtulehes „Kas põllumees on ikka alati süüdi?“. ETKI H. Lõiveke Kahjurite ning lestade tõrjest. H. Lõiveke ja E. Akk kirjutasid 12.09.2014 artikli Maalehte „Kahjureid ja lesti tuleb korralikult tõrjuda.“. ETKI H. Lõiveke ja E. Akk Kurgi juuremädaniku tõrjest. H. Lõiveke kirjutas 21.04.2015 artikli Maalehte „Kurgi juuremädaniku vältimiseks tasub taimi pookida.“. ETKI H. Lõiveke Taimekaitsevahendi kasutamisest tulenevaid võimalikke probleeme kajastav artikkel. H. Lõiveke kirjutas 09.07.2015 arvamusloo Maalehes „Teadlane: jutud põldude liigsest mürgitamisest on ülepaisutatud.“.

ETKI H. Lõiveke Talinisul ilmnenud lehestikuhaigustest. P. Sooväli kirjutas 18.06.2015 Äripäeva põllumajandusportaali artikli „Miks talinisu põllud haigestuvad?“. ETKI P. Sooväli Taimekaitsevahendi kasutamist kajastav artikkel. P. Sooväli kirjutas 06.07.2015 ülevaate artikli veebiväljaandes Põllumajandus.ee „Baltikumi teraviljade haigustõrje eksperdid kohtusid Taanis.“.

ETKI P. Sooväli Kollase rooste levikust talinisul. P. Sooväli kirjutas 8.07.2015 Äripäeva põllumajandusportaali artikli „Fungitsiidide eksperdid: kollane rooste talinisul on sel aastal levinud.“.

ETKI P. Sooväli Taimekaitse nõudeid kajastav lugu. J.–R. Raukas kirjutas 13.02.2014 Äripäeva põllumajandusportaali artikli „Mis muutub taimekaitse valdkonnas?“. PMA J.–R. Raukas Taimekaitsevahendeid kasutamist kajastav lugu. J.–R. Raukas kirjutas 27.07.2014 Maalehte artikli „Põllumajanduse ja mesinduse vahel peaks valitsema tasakaal.“. PMA J.–R. Raukas Maablogi postitus mis käsitleb taimekaitsevahendi väärkasutamisest tingitud mõju mesilastele. J.–R. Raukas kirjutas 02.06.2015 loo „Taimekaitsevahendi vale kasutamine võib maksta mesilaste elu.“.

PMA J.–R. Raukas

„Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2013–2017“ vahearuanne 2013–2015 taimetervise osakond, 31. märts 2016

Lk 16 / 16

Taimekaitsevahendite kasutamisest õunaaedades. J.–R. Raukas kirjutas 22.04.2015 Äripäeva põllumajandusportaali artikli „Taimekaitsest õunaaedades.“. PMA J.–R. Raukas Artikkel taimekahjuritest ning nende tõrjest. E. Kruus kirjutas artikli 04.10.2015 Maakodu väljaandesse teemal „Aiamulla tervis: kahjurid.“. EMÜ E. Kruus Artikkel taimehaigustest ning nende tõrjest. E. Kruus kirjutas artikli 2015 oktoobrikuu Maakodu väljaandesse teemal „Köögiviljaaia mullapatogeenid.“. EMÜ E. Kruus Artikkel roosteseentest. E. Kruus kirjutas artikli augustikuu 2015 Maakodu väljaandesse teemal „Roosteseente mitu nägu.“. EMÜ E. Kruus Taimekaitsetööde ajastamist koduaias käsitlev artikkel. E. Kruus kirjutas artikli aprillikuu 2015 Maakodu väljaandesse teemal „Taimekaitse kalender.“. EMÜ E. Kruus Artikkel roosikahjuritest ning-haigustest. E. Kruus kirjutas artikli juulikuu 2015 Maakodu väljaandesse teemal „Salaelu roosilehel.“. EMÜ E. Kruus Artikkel sirelihaigustest. E. Kruus kirjutas artikli juunikuu 2015 Maakodu väljaandesse teemal „Kui sirel on tõbine.“. EMÜ E. Kruus Artikkel tulbihaigustest. E. Kruus kirjutas artikli maikuu 2015 Maakodu väljaandesse teemal „Ka tulbid põevad.“. EMÜ E. Kruus Artikkel seemnete tervisest. E. Kruus kirjutas artikli veebruarikuu 2015 Maakodu väljaandesse teemal „Tervetest seemnetest terve taim.“. EMÜ E. Kruus Artikkel toalillede tervisest. E. Kruus kirjutas artikli jaanuarikuu 2015 Maakodu väljandesse teemal „Toalillede tervisest.“. EMÜ E. Kruus Artikkel kevadistest puuviljaaia hooldamisest. E. Kruus kirjutas artikli märtsikuu 2015 Maakodu väljaandesse teemal „Kevadised koristus tööd puuviljaaias.“. EMÜ E. Kruus