Kui hel peval avastame, etvajame teravaks silmangemiseksprille, ei khkle keegi meist pril-lipoodi kndimast ning endaleprille ostmast. Kui aga telerit vaa-dates vi raadiot kuulates kipumeheli valjuks kruvima vi palumekaasvestleja knest arusaamisekstal oma snu korrata, peame sedamiskiprast loomulikuks ega mt-legi, et midagi viks justkui viltuolla.

Kui kodused mrkavad, etinimene rgib ise valjemini jakeerab nende meelehrmiks tele-viisori ja raadio aina valjemaks,on viimane aeg prduda abi saa-miseks krvaarsti poole, mrgibIda-Tallinna keskhaigla krva-nina-kurguarst Liina Luht, tsitee-rides pimekurdi Helen Kellerisnu: Pimedus eraldab asjadest,kurtus inimestest.

Doktori snul ei tohiks halve-nenud krvakuulmist mitte min-gil juhul vtta kui iseenesestmistetavust vi ealist iserasust.Kui inimene ei kuule, ei taha taseltskonda minna, tmbubendasse, halva kuulmisega lapsedei arene eakohaselt, mrgib ta.Tnapeval on olemas vga

head krgtehnoloogilised abiva-hendid, mis aitavad inimesel nor-maalselt kuulda ja seega ka nor-maalset elu elada.

Sltuvalt inimese anatoo-miast, kuulmislanguse phjusest,vanusest jms on kuulmist paran-davate seadmetena kasutuselkuuldeaparaadid, sisekrvaimp-lantaadid ja luukuulmisimplan-taadid. Koosts krvaarstigavalitakse vlja iga inimese jaokssobivaim seade, mis hlestataksesamuti tpselt tema kuulmislan-gusest ja -vajadusest lhtuvalt.

KUULDEAPARAATLiina Luht mnab, et kuulde-aparaatide puhul kipuvad inime-sed olema veel suhteliselt sgavalstigma ksis peljatakse suurtja koledat banaani krva taga,mis justkui osutaks, et inimene onpuudega vi vana. Tnapevasedkuuldeaparaadid on aga disainiltvimalikult viksed, meenutadeshandsfree-telefonivastuvtjat,mida ju keegi kanda ei hbene.

Kuuldeaparaat sobib igas easkuulmislangusega patsiendile, kapris pisikestele beebidele. Seo-ses Eesti haigekassa rahastatava

ennetusprojektiga Vastsndinutekuulmisskriining saavad kikkuulmislangusega lapsed meiljuba varases eas, umbes kuue-kuuselt omale mlemasse krvakuuldeaparaadid, rgib LiinaLuht. Nii saab laps eakohaseltareneda ja pib knelema. Ilmaabivahendita kui laps teisteknet ei kuule ei saaks ta ju r-kima ppidagi. Oleme vgatnulikud Eesti haigekassale pro-jekti finantseerimise eest, ilmaabiseadmeta oleks laste vimalu-sed arenguks hoopis ahtamad,mrgib doktor Luht.

Kuulmislangusega tiskasva-nutel soovitab doktor Liina Luhtabiseadme muretseda vimalikultaegsasti. Mida varem kuulde-aparaadi kasutamist alustada,seda kergem on vananedes sel-lega toime tulla vanaduskuul-misnrkus on paraku svenev,rhutab ta. Eakad inimesed, kelon nii ngemise kui ka kelisetegevusega probleeme ja uuegaharjumine raske, kipuvad sageliolema suhteliselt trksad ja rahul-olematud uue kalli abivahendiees. Firma Siemens krgtehno-

loogilisi kuuldeaparaatesaab Eestis soetada Ida-Tal -linna keskhaigla krva-ni -na-kurguhaiguste kesku -sest, Tartu likooli kliiniku -mi krvakliiniku kuulmis-ja knestamiskeskusest,Viljandi haigla krva-nina-kurgu kabinetist ning O-stCorrigo Ida-Virumaal. Doktor Luhti snul on lootust,

et tulevast aastast saavad ida-virumaalased, kel mras tta-mise tttu kuulmiskahjustus sage-dasem kui mujal Eestis, kuulde-aparaate ka Ida-Viru keskhaiglast.Ka teiste maakondade haiglad onsiinse loeteluga liitumas.

SISEKRVAIMPLANTAATKaasasndinud vi omandatudkurtusega lapsi vanuses 12 elu-kuust kuni kolmanda eluaastanion vimalik kuuljaks aidata sise-krva implantaadi paigaldami-sega. Samuti sobib sisekrvaimp-lantaat ideaalselt kne omanda-nud hiliskurdistunud tiskasva-nutele.

Seitsmeaastasest vanematelelastele sisekrva implantaatereeglina ei paigaldata, sest lapse

aju plastilisus langeb ning knestaru saamine ja selle omandaminemuutub aina raskemaks, tdebLiina Luht.

Hinnaklassilt on sisekrvaimp-lantaat kuuldeaparaadist kordadeskallim. Haigekassa kll rahastabkompleksteenusena sisekrva -implantaadi paigaldamist, kuidsee ei kata tnapevaste krgteh-noloogiliste mudelite maksumust.Kaheteist-kolmeteistkuine laps,kes saab sisekrvaimplantaadi,peab ju selle seadmega terve omaelu toime tulema, mistttu on igalapsevanema ootus saada tna-pevaseim mudel, selgitab drLuht. Seni on aidanud tnape-vaseid mudeleid soetada MTAudiere, kes on juba kuus aastatkorraldanud mitmeid heategevus-ritusi kogumaks toetusfondiraha. Paraku on majanduslangussiingi oma jlje jtnud ning sel aas-tal pole kiki kandidaate ilmseltvimalik toetada. Sisekrvaimplantaadi

paigaldamise, hlestamisejms tegeleb Eestis Tartulikooli kliinikumi krva-kliinik, kuhu konsultatsioo-nideks vib alati prduda dr

Maris Suurna vi audiloog drKatrin Kruustki poole.

Vastuvtule psemiseks onvajalik perearsti saatekiri,registreeruda saab telefonil731 9100 vi internetiswww.kliinikum.ee/korva -kliinik

LUUKUULMIS IMPLANTAADIDKuulmislangusega patsientidele,kes pole kurdid ning kellele min-gil phjusel kuuldeaparaat ei sobi,saab aidata luukuulmisimplantat-siooniga, mida mdunud aastastfinantseerib ka haigekassa. Pat-sientidele, kellel on v lis- ja kesk-krva anomaaliad, kroonilisedotiidid vi hepoolne kurtus onjust see raviviis kige sobivam,osutab Luht. Eelduseks on nor-maalselt toimiv sisekrv. Luukuulmisimplantatsiooni

keskuseks on Ida-Tallinnakeskhaigla, konsultatsioo-niks vib prduda krva-ni -na-kurguhaiguste keskuse ju -ha taja dr Mare Kalveti poole.

Vajalik on perearsti saate-kiri, registreeruda saabtelefonil 1900 vi internetiswww.itk.ee/ipatsient/

1. Ida-Tallinna nina-krva-kurgu-haiguste osakonna medde RailiRaadik kuuldeaparaati sttimas.Iga patsient saab omale sobi-vaima abiseadme, mishlestatakse tpselt temakuulmislangusest ja -vajadusestlhtuvalt.2.Kurtidele meldud sisekrvaimplantaadissteem.3.Tnapevased kuuldeaparaadidon aga disainilt vimalikultviksed, meenutades handsfree-telefonivastuvtjat, mida ju keegikanda ei hbene.

FOTOD: RENE SUURKAEV

T E R V I S E E R I N E L J A P E V, 7 . o k t o o b e r 2 0 1 0

1 2

3

KRGTEHNOLOOGILISED ABIVAHENDID aitavad normaalselt kuulda ja seega ka normaalset elu elada

Tnapevased abiseadmed teevad helid kurdile kuuldavaks