Täna, 20.märtsil algab kevad - kõik ilus on ees!

FOTO: Lea RannikPuudel on pungad ja kapsaski õitseb.

Tõstamaa sidejaoskonna_ juhataja Linda Järve ja

andis siis sõna oma

ülemusele Valve Kunglale,kes nentis, et kahtlemata onTõstamaa sõlmsidejaoskondtäna kõige ilusam ja kõigeajakohasem Pärnu maa­konnas ja võib-olla isegivabariigis. Öeldi tänusõnadehitaj atele, mööblimeistrile,Tõstamaa vallavalitsusele.

PLKungla rõhutas, etvalminud hoone on

kingituseks eelkõigeklientidele, kes seeläbi

Head uudised14.märtsil

emakeelepäeval, mil lipudkilehvisid, oli Tõstamaasidetöötajatel ja valla-rahvalgi põhjust rõõmutunda. Tõstamaa sidejaos­kond avas oma uksedvastremonditud ruumides.

Vana maja on taastatudkaasaegsel tasemel ja kaavamispidu oli sellevääriline - palju külalisi,lõputult lilli, asjakohasedsõnad ja kaalukad tordidki.Piduliku sündmuse avas

Linda Järve, Helle Aava, Saima Soosaar. FOTO: Lea Rannik

saavad paremini teenin­datud. Tõstamaa on küllaltki

suur postiregioon, keskuse­na allub temale kaks

sidejaoskonda ja kolmpostipunkti. Sõlmsidejaos­konnana saame nüüd postitunduvalt varem kätte ja siintuleb töödelda ka kogu post,milleks valminud ruumid

ongi vajalikud. Sooviti eduja avaldati lootust, et klienteon ikka ja rohkem ningteenindamine oleks ja jääks

alati meeldivaks, sestTõstamaa on olnud alati üks

parimaid sidejaoskondimeie maakonnas. Olgemsiis rõõmsad ja kasutagemmeie kaasaegse side javastutulelike sidetöötajateteenuseid maksimaalselt.

Jõudu, edu ja rahulikkumeelt neile!

"Pidusse" oli kutsutud kaLea Rannik

Tõstamaa valla volikogu korraline istungtoimus 25.veebruaril 2000.a.

Mida oli siis vallavanemal

teatada volikogule omatraditsioonilistes info­minutites? Et valminud onTõstamaa valla sotsiaal­majanduslik analüüs (maa-

valitsuse poolt tellitud) jamillest ilmneb, et "asi" onkehv ja mõnes suhtes veidivähem kehv. See peaaeguteaduslik materjal peegeldabküll hetkeseisu, aga vaja on

mõelda ettepoole - midagion tarvis muuta, aga kuidas?Siis tuli juba parem uudis ­Tõstamaa Raamatukogu Iosa peatse valmimise kohta!On lootust ka kohalikul

Päästeameti! oma tingimusiparandada. Valminud onüsna hea valla munitsipaal­teede kaart, kus nõrgem osaon ehk erateed, mida on kaväga raske paika panna.

Tõstamaa Tuuled lk 2 märts 2000

(algus lk 1)Üheks praegu püstiseisvaksprobleemiks on Tõstamaaapteegile euronõuetele vas­tavate ruumide leidmine jaremontimine. Volikoguliikmetel vallavanemale

küsimusi ei olnud - järeli­kult oli info ammendav.Edasi said sõna Päästeameti

juhataja Jaan Pall, seltsi­maja juhataja Maire Adler,lasteaia juhataja AimeMidri ja raamatukogujuhataja Lea Rannik, keslühidalt andsid volikogulearu oma asutuste hetke­

seisust ja tutvustasidvastavate asutuse kinnita­

tavaid põhikirju. Igaüksneist asutustest väärib aga

omaette lugu ja seda ehkedaspidi?Maarahva kongressi (25.märts, Tartus) delegaatideksTõstamaa vallast valiti

põllumehi esindama MarePärna (talunik), PeeterLapp (põllumajanduslikuosaühingu esimees) jaToomas Rõhu vallavalit­

suse esindajana.Volikogu päevakorrasolevatest probleemidest olikahtlemata teravaim küsi­

mus koolivõrgu reorgani­seerimisest Tõstamaa

vallas. Selle raske agamöödapääsmatu arutelu(Toomas Mitt ja ToomasRõhu) tulemuseks oli:Tõstamaa valla 9-liikmeline

volikogu (kõik volikogu

liikmed olid ka kohal)hääletas üksmeelselt valla

koolivõrgu reorganiseeri­mise poolt. Eriarvamuselejäid Tõhela saadikudPeeter Lapp j a Leo Salk,kes fikseerisid oma

arvamuse ka kirj alikult ningmis seisnes selles, et nad eiolnud Tõhela kooli

sulgemise poolt.

Lõpuks kinnitati Tõstamaavalla eelarve kogumahus 6533 147 krooni (tulud jakulud tasakaalus).

Lea Rannik

Tõstamaa valla­

volikogu otsus25. veebruar 2000.a. nr 8

Valla koolide tegevuseümberkorraldamine

Lähtudes põhikooli - jagümnaasiumiseaduse ( RT I1999, 42, 497) § 49, Ig.l,19. 2 p. 2, 3 ja 4 ning § 49 1

Ig.l, 19. 2 P 2, 3 ja 4Tõstamaa Vallavolikoguotsustab:

1. Reorganiseerida PootsiPõhikool alates 01. 09.2000.a. kuueklassiliseks.

2. Sulgeda Tõhela Laste­aed-Algkool alates 01. 07.2000.a.

Heino Tamm

volikogu esimees

Ilus prügi, paha prügi

Hoia oma kodu ümbrus

puhtana!

Raine Viitas

kogumisvahendit sõlmides - Kompostida võiblepingu Ragn-Sells'iga. oma maale köögivilja- ja

Kui on võimalik aiapidamisjäätmeid.panna taaskasutatavaid ja - Jäätmete ladestamineohtlikke jäätmeid eraldi (v.a. kompostimine) väljas­konteinerisse (neid ei ole pool prügilat on keelatudveel piisavalt), siis seda ka (prügi- ja vanarauahunnikudteha tuleb: klaas - alevikus, jõe ääres, roostikus, aiaPootsi, Tõhela ja Kastna nurkades, metsa all).poe juures, akud - alevikus - Kaupluste, söögikoh­katlamaja juures, patareid - tade ja asutuste sissekäikudeühistu kaupluses ja Pootsi juures peab nende lahti­poes, väiksemamõõduline oleku ajalolema prügikast.vanaraud ja kiled - alevikus Jõudumööda püüame kokkukatlamajajuures. koguda ka vanaraua,Ohtlikke jäätmeid on elavhõbeda lambid, tule-võimalus ära anda ka Pärnus kustutid ning juurde muret­vastavatesse punktidesse seda erinevaid konteinereid(rohelised merekonteinerid) erinevate jäätmete tarvis.või viia Raba tn 23 A.

Põletada võib paberi-,puidu- ja aiakoristusjäät­meid.

vahendit mitme majapida­mise peale. Leping tulebsõlmida meie piirkondateenindava Ragn-Sells'iga.Ühiskonteineri puhul tulebläbi rääkida konteineri eest

maksva isikuga/firmaga(alevikus Sufe). Seeprobleem tuleb lahendadaka Selistes, Pootsis.

Tõstamaa alevikuindividuaalelamute elanikud

peavad käituma sama moodikui mitmekorteriga majadeelanikud.

Külades (hajaasus-tuses) lepingut ei nõuta,kuid mitme majapidamisepeale oleks see paremlahendus (odavam lahenduson spetsiaalse prügikotitellimine, mida on võimaliktühjendada harvemini).

Kõik ettevõtted

peavad kasutama oma

puhtanakiiretvõetivalla

Prügi, so erinevaid jäätmeidtekib igas majapidamisesüha rohkem ja rohkem.Kuhu see panna? Prügi­kasti ! Selle eest peab kamaksama? No mina küll

prügi eest maksma ei hakka!Ja nii see praht metsa alla jasuurtes kogustes prügimäeleviiakse.Et metsaaluseid

hoida, prügimäekasvamist takistada,volikogus vastuj äätmehoolduseeskiri.Sellest põhilisernad punktid:• Kõik majapidamised

peavad kasutama jäätmetekogumisvahendit.

Kõik mitmekorterigamajade elanikud peavadkasutama kas ühiskogumis­vahendit, oma kogumis­vahendit või kokkuleppe.alusel kasutama kogumis-

Tõstamaa Raamatukogu ja @ootab taas oma lugejaid ja nüüd ka

internetihuvilisi.

Esmaspäevast 03. aprillist 2000.a.alates kell 14.00.

märts 2000

Võimalikud rahaallikad

Tõstamaa Tuuled lk 3

Agro Tartu - Rahvusvaheline põllu-13-15.04

Tartu Näituste Messikeskusmaiandusnäitus

Aias ja õues

13-15.04Tartu Näituste Messikeskus

Eesti ehitab

12-15.04Eesti Näituste messikeskus

Infocom

-Rahvusvahelineinfo- ja27-29.04

Eesti Näituste messikeskuskommunik.tehnoloollia, reklaam, meedia

IntelIekta - Üld-, kõrg- ja eriharidus,

31.03 -Tartu Näituste Messikeskusümberõpe, sotsiaaltöö, raamatud01.04

Kontakt - teabemess

05.-06.04Sakala keskus

Maaema mess - Alternatiivsed põllu-

27.-30.04Tallinna lillepaviljonmaiandustooted

Mets

13.-15.04Tartu Näituste Messikeskus

Viru nikerdaja - Ida-Virumaa käsitöö-

08.-09.04Jõhvi kultuurikeskus

messKes tahab, see leiab, kes ilusasti

küsib, see saab.Internetist on võimalik leida vägapalju erinevaid võimalusi, kust saadaraha. Eesti Regionaalarengu Siht­asutus pakub järgmisi teenuseid:

Väikeettevõtjale messitoetus(väikeettevõtted, FIE, kindlad messid,kuni 7000 EEK)

Nõustamistoetus (ettevõtted,FIE, nõustamisteenus, ärikoolitus,kuni 15 000 EEK)

Kohaliku omaalgatuseprogramm (üksikisikute, seItsingute jaMTÜ omaalgatusearendamiseks)

regionaalpoliitiline laen(ettevõtted, FIE, laen Sa, kuni 200000EEK, omafinantseerimine 25%,valdkonnad: tööstuslik tootmine,turismiteenindus, alt. põllumajandus)Kõikidest projektidest on võimalikinfot saada Pärnu EttevõtluskeskuseIt,

Pärnu, Akadeemia 2. Samuti pakubvastavasutus võimalust liituda

andmepangaga - "partnerlusotsing" ­ettevõtete ekspordi, impordi ja muudvõimalikud koostöösoavid.

Huvitavad messid lähitulevikus (vt.Messitoetus)

Raine Viitas

Keskkonna ja arendusnõunik.

Quo vadis üheksandik, ehk kuhu lähed põhikooli lõpetaja?

Aimar Silivälja, Marianne Algpeus ja Raidi FOTO: Toomas Mitt

Rand Pärnus infomessil Tõstamaa Keskkooli esindamas(17.03.2000)

Head kevade algust, head lugejad!Peagi on käes koolilõpueksamite aegning lõpetajad seisavad küsimuse ees,mis saab edasi? Praegu õpibüheksandas klassis 28 õpilast. Hiljutitoimus klassi lastevanemate koosolek,kus põhiteemaks oli üheksandikeedasised valikud.

Kõigepealt tahaksin natuke rääkidahariduselust üldse.

Praegune hariduspoliitika ei arvestaväikekoolidega ning üle vabariigisuletakse 18 ning reorganiseeritakseväiksemateks veel 14 kooli.

Kuuldavasti on see alles algus ningjärgnevatel aastatel, märtsikuualguses, on jällegi samasuguseidnimekirju ajalehtedes lugeda. Meievald on rahalistest raskustest tingituItjuba oma reorganiseerimise teinudning mõttevahetusi sel teemal onolnud palju. Kuid kahjuks pole meilpõhitrumpi - selleks on kooliskäivatelaste arv- sündivus on terves Eestis

vähenenud poole võrra. Lähima 7aasta jooksul läheb Tõstamaa vallasesimesse klassi keskmiseIt 18 õpilast,see aga on parasjagu üks klassitäisning pole mõeldav, et neid õpilasisaaks veelomakorda jagada kolme

kooli vahel. Seadusega on sätestatud,et koolitusloa saamiseks peab kooligümnaasiumi osas õppima vähemalt60 õpilast. Tõstamaa kool ei peasellist luba taotlema, küll aga näitabsee jällegi hariduspoliitika suunda,millega püütakse väikekoolevähendada. Kui vaadata meie

keskkooli osas läbi aegade õppinudaastakäike, siis keskmiseks arvukstuleb 30 - 32 õpilast kolmekeskkooliosa klassi kohta. Siit on

näha, et kooli suurus pole kunagiolnud nii suur, kui sedaharidusametnikudnõuavad. Hea onsee, et meie kooliasukohast tingituItarvestatakse, etTõstamaa kooIan

siin regionaalseItvajalik.Ja nüüd tagasipõhikool ilõpeta j atejuurde. Millised onsiis need valikud,mis lõpetajal tehatuleb: a) õppidaedasi TõstamaaKeskkoolis;

b)minna õppima Pärnusse jaomandada seal keskharidus; e) leidaendale mõni kutsekool ja sealomandada eriala; d)otsida mõnitööots; e); lüüa kõigele käega ja jäädaalevi vahele hulkuma; f) kindlasti onveel mõni võimalus.

Nüüd aga lisaksin eelpooItoodudvalikute kohta mõningaidkommentaare.Tahaksin kummutada selle müüdi, etlinnas saab parema hariduse, kui sedaon võimalik meie koolis omandada.

ljärg lk 4)

Tõstamaa Tuuled lk 4

(algus lk 3)Vaid tõesti väga tublil õpilasel onmõtet linna pürgida, et eriklassismõne õppeainega sügavuti minna.Ning ses suhtes peame olema igatimõistvad ja toetavad. Kuid tihti on kakeskpärased linna minemas ning kuiveel linna kool korraldab katsed ningnooruk kooli vastu võetakse, siisarvatakse, et ollaksegi tublid - vaat,sai ju sinna kooli sisse! Kuidtegelikult on linna koolid huvitatudsuuremast "peade arvust", see toob jukoolile rohkem raha juurde ning sellenimel korraldatakse sissesaamis­

katseid vaid vormitäiteks ja iga tulijaon teretulnud. Noored ise toovad

põhjenduseks, et tahavad uutseltskonda ning lasku papa-mammaneid linna õppima. Kuid kas sellineminek on ikka põhjendatud? Kindlastipole põhikooli lõpetaja veel väljakujunenud isiksus ning kes neid linnaahvatlusi ja pahesid teab? Siinkohaltasuks küll vanemal sügavalt mõelda.Maa kooli eelis on see, et pole tõestitarvidust vallalt raha küsida ningturvamees uksele seisma panna, kessiis meelemürgi kauplejad-tarvitajadtarkusetemplist eemal hoiaks.

Tooksin siin veel ühe näite,mille üle tasuks juureIda. Otsustasnooruk linnas edasi õppida, kuid kunatarvis oli korter üürida, siis kutsusklassikaasIase kaasa - kahekesi on juüüri lihtsam maksta. Kuid kui

lapsevanem mõne aja pärast kuludkokku liitis, vangutas ta pead ja jõudisjäreldusele, et kodus koolitada onpalju odavam.

Juhiksin, head lugejad, teid kasellele mõttele, et kui põhikooli osas

on õpilased alles murdeeas, siiskeskkooli õpilane erineb eelnevastjuba tunduvalt. Vembud-tembudj äetakse maha ning ollakse omakäitumise ning olekuga soliidsemad­täiskasvanumad. Ka mõttemaailm on

paljuski muutunud. Ja on rõõmtäheldada, et meie koolikümnendikud, kes eelmisel kevadelolid oma valikute ees ning otsustasidedasi õppida kodukoolis on selles osassuurepäraseks näiteks.

Hiljuti lugesin ajalehest üheõpilase arvamusavaldust ning tooksinära mõned huvitavamad laused:

" ... kitsaskohaks valiku tegemisejuures on meedia poolt rangelt paikapandud nn "trendialad", nagu juura,ärijuhtimine, finantskorraldus jne.Need on erialad, millega kaasnebroosa lootus - saada seltskonna­

ajakirjades kirjeldatud parema elupeale. Erialavalikul valitseb edukuseja raha kultus - kes tänapäevaühiskonnas raha teenida ei oska, onrumal, kole, vaene ja haige luuser."Nende kirjaridade põhjal arvan, ettõepoolest süstitakse meedia kaudunoortele sisse edukuse sündroomi.

Kuid majandusanalüütikud on jubaammu hoiatanud - pole mõtet nii paljukõrgharidusega spetsialiste koolitada,kes peale kõrgkooli lõppu töötutearmeed täiendavad. Ja juba ongikuulda, et plaanitakse riiklikekõrgkoolide arvu vähendamist. Midasiis targad majandusmehedsoovitavad? Vaja on hoopis tublisidtöömehi, kes vastaksid kaasajanõuetele. Näiteks saekaatri

juhtimispuldi taga, kogu puidutööt­lemisliini nuppudega juhtiv töötaja ei

märts 2000

pea olema kõrgesti koolitatud insener.Küll aga peab talolema vähemaltkeskharidus. Ja kuna kutseharidus­

asutused elavad praegu ülemadalseisu, siis paljud firmajuhidpole rahul noortega, kes äsjaametikooli lõpetanud, vaid võtavad jakoolitavad noore kohapeal välja. Siitka järeldus, pole tarvis kõigilesisendada, et peab kindlasti pürgimakõrgkooli. Esmaseks eesmärgiks peabhoopis kuulutama korraliku kodanikukasvatamise.

Eelnenut kokku võttes polelõpetajal tõesti lihtne valikut teha. Sessuhtes on tarvis vanema igati mõistvatja kaasaaitavat suhtumist.

Quo vadis lõpetaja?

P.S. Lõpetuseks tahaksinteemaväliselt paari reaga rääkida koolimainest. Viimasel ajal on küll raadios,televisioonis ning ajakirjandusesTõstamaa koolist räägitud.Peapõhjuseks on muidugi see, et meietoreda koolimaja ehituseks pole selaastal raha antud ning mida aeg edasi,seda kallimaks ehitustööde teostamine

läheb. Seepärast on meile appi tulnudmassimeedia, mille kaudu soovimeprobleemi teadvustada. Kui ajutiseltvõib selline koolimaja kehva olukorraväljatoomine kooli mainele halvastimõjuda, siis arvan, et lõpuks ontulemus siiski positiivne - meileeraldatakse raha ning uhke mõisamajasaab oma toreda hiilguse tagasi.

Toomas Mitt

koolipapa

Tõstamaa noorte "majandus" uudised.Esimene uudis:4. märtsil toimus Pärnus Raeküla

Gümnaasiumis piirkondlik majandus­modelleerimis ülesande MESElahendamise võistlus. Sellest võist­

lusest võttis osa neli Pärnu linna jamaakonna kooli Kilingi-Nõmmegümnaasium, Pärnu-Jaagupi keskkool,Raeküla gümnaasium ja Tõstamaakeskkool. Kuna osavõtjaid koole olivähe, lubati igast koolist välja pannakaks võistkonda. Ka meie kool,vaatamata väiksusele, suutis väljapanna kaks võistkonda. Peale pikka ja

väsitavat võistulahendamist järjestusidvõistkonnad järgmiselt.Esikoha võttis napilt Kilingi-Nõmme Ivõistkond, teiseks tuli Tõstamaa Ivõistkond (Argo Kaelep ja PriidikManinen) ja kolmandaks Raekülagümnaasiumi I võistkond. Ega kateisel võistkonnal (Ave Martson jaAimar Silivälja) halvasti läinud,arvestades selle võistkonna

kogenematu st. Viies koht on täiestihea. See võistlus andis juurde uskuarusaamisesse, et me liigume õigessuunas.

Teine uudis:

Aprillikuus võtavad Tõstamaakeskkooli noored osa

Pärnu Raeküla gümnaasiumistoimuvast majanduspäevast, kus onkavas kuulata ühe tunnustatud

majandusinimese esinemist, siis onvõimalus iga kooli õpilastel esitadaüks lühike majandusalane ettekanne jasiis toimub nn. "turuplats". Seekujutab endast majandus-simulat­siooni mängu, kus püütaksejäljendada päris turul toimuvat.

Urmas Reinfeldt

märts 2000

VOLIKOGU OTSUSTAS

sulgeda järgmisest õppeaastast Tõhelalasteaed-algkooli ja reorganiseeridaPootsi Põhikooli kuueklassiliseks

algkooliks.Vaieldamatult on tegemist eba­populaarse otsusega, seda eriti Tõhelaja Pootsi piirkonnas. Teemat onarutatud aastaid ja otsustamine ikkaedasi lükatud eesmärgiga koolevõimalikult kaua hoida. Sel aastal

asuti aga sundseisus, haridusekorraldamiseks ei olnud enam muid

valikuid ja otsus valla kui tervikuseisukohast möödapääsmatu.Kindlasti ei olnud tegu pahatahtlikusuhtumisega nendesse piirkondadesseja koolidesse.Öeldakse, et vähemalt kahtel alal,meditsiinis ja pedagoogikas, on kõikasjatundjad. Tihti oleme valmis arstija õpetajat õpetama ning peameennast ala õppinud töötajatesttargemaks. Tõsi on, et kooliga olemesuuremal-vähemal määral kõik kokku

puutunud ja seetõttu omame sellekohta arvamust.

Ümberkorralduste vajadust ja põhjusion aastate jooksul arutatud jaselgitatud küla-, haridus- jt.koosolekutel, mitmel korral tehti sedakohapeal enne otsustamist. Kuna agategemist on paljusid inimesi puuduta­vaga, käsitlen teemat veelkord.Muudatuste vajaduse tingisid• eesmärk võimaldada Tõstamaa

vallas mitmekülgset, kvaliteetset jatänapäevast konkurentsivõimelistharidust

• vajadus olemasolevate vahendite­ga toime tulla ja kasutada neideesmärgi saavutamiseks võimalikultotstarbekalt ja efektiivselt.• tänane ja edaspidiseks prog­noositav õpilaste arvÕpetajate palgaraha tuleb riigieel­arvest. Arvestatakse seda nii, et vallaõpilaste arv (meil 294) korrutatakseriigi poolt õpilasele eraIdatava nn.pearahaga (sel aastal 5070 krooni) japiirkonna koefitsendiga. Tehtega 294x 5070 x 1,2 saame, et Tõstamaavallal on õpetajate palkadeks kasutadaI 788 696 krooni. Kui algkoolis onvähem kui 40 ja põhikoolis vähem kui100 õpilast, j ääb kool õpetaj atepalgarahaga miinustesse. Sest pole

Hariduseluolulist vahet, kui suur on kool, kasklassis on 20 või 2 õpilast, ära tulebanda kõik programmis ette nähtudtunnid ja teha maja ülalpidamiseksvajalikud kulutused.Koolide majanduskulu (küte, elekter,ruumide remont, inventar jne.) jaabipersonali palk (kokad, koristajad,ringijuhid jne.) tuleb valla eelarvest.Tänavu 2 631 635 krooni, mis onkogueelarvest 40 % .Seega on hariduselu korraldamisekskasutada 4 420 331 krooni. Jaotades

seda valla haridusasutuste (Tõstamaakeskkool, Pootsi põhikool, Tõhelalasteaed-algkool, Tõstamaa lasteaed)vahel, oleme aastaid asutustejuhtidega tõdenud, et raha ei võimaldaühelgi normaalselt töötada, tehavajalikke kulutusi, mõelda arengule jateha muutusi kvaliteedi tagamiseks.Elu ilma arenguta on agavegeteerimine, sellistes tingimustespole enam võimalik anda tänapäevastkonkurentsivõimelist haridust.

Kuidas edasi, pidi otsustamavolikogu. Leiti, et ainuvõimalik ontehtavaid kulutusi optimeerida.Jagades valla õpilaste arvu 12klassiga, saame keskmiseks klassitäituvuseks 24 õpilast, mis on igatinormaalne. Piltlikult on valida, kasõpetame 24 last ühes, kahes võikolmes klassis ja anname sellesnäieteks matemaatikat ühe või kolme

õpetajaga, teeme klassile koolilõunatühe või kolme kokaga ühel või kolmelpliidil ühe või kolme potiga.Volikogu leidis, et pole võimalikjätkata kolme kooli ja kahe lasteaiaga.Kohapeal toodi loomulikult kavastuargumente, mille 41 Tõhelainimest vormistas kirjana presiden­dile, haridusministrile, maavanemale,volikogule ja vallavalitsusele (tõsiküll, mitte kõik polnud allakirjutanud, osa allakirjutanuid eelistasoma lapsi õpetada Tõstamaal jne.).Argumentideks, et esmatähtis on kooliasukoht kodu juures, oht transpordikasutamisel, väikses, olgugi, etliitklassis saab parema hariduse ja onparem õhkkond, vajadus hoida püstikülaelu ja väljaütlemata põhjusenatöökohtade kadumine.

Vaagides neid argumente, leidisvolikogu, et need on tõsiseltvõetavad,

Tõstamaa Tuuled lk 5

aga el lahenda eelpooltoodudprobleeme. Igas külas või piirkonnaspole võimalik kooli pidada, bussigaon sunnitud sõitma paljud vallaõpilased. Kooliga ei ole võimaliklahendada külaelu ega tööhõiveprobleeme. Lõputult võib vaielda, kasparem on 2-e või 20-ne õpilasegaklass hinnang sellele on vaataja sil­mades, kuid võimalused tingivad oma.13 aastat koolis töötanuna ja iseesimesest klassist bussiga kooliskäinuna ütleksin oma arvamuse.

Tagantjärele leian, et bussisõiduebamugavuste ja ehk ohtudegi kõrvaloli tähtsam hariduse mitmekülgsus jakvaliteet, võimaluste paljusus.Kindlasti on 1-5 õpilasega klassilomad plussid, ehk õpetaks aga suuremklass rohkem suhtlema, teistegaarvestama, enda eest seisma, midaelus edaspidi nagunii teha tuleb. Ehkoli klassi tase kõrgem, sest üks olitugev ühel, teine teisel alal.Pootsi piirkonna 7.-9. klassideõpilastest sõidavad paljud niigibussiga, Seliste lastel on vahe ainultsõidusuunas. Tõstamaal on paremadtingimused arvuti- ja tööpetuseks,sportimiseks, avaramad on võimalu­sed klassiväliseks tegevuseks, aineidõpetavad erialaõpetajad.Arutades veelkord läbi poolt javastuargumendid, Tõstamaa vallavolikogu otsustas ... vt. artikliesimene lõik.

Kuidas edasi. On selge, et kõik lapsedpeavad saama lasteaiavõimaluse jakoolihariduse. Võimalused lasteaiatöökorralduseks• Tõstamaa lasteaed võtab tööle

inimese, kes hoiab Tõhelas piirkonnalapsed (7-9 last).• Vald muretseb väikebussi,millega võetakse lapsed koduväravastpeale, tuuakse Tõstamaa lasteaeda(nõuetekohastes ruumides piisavaltvabu kohti) ja viiakse õhtul tagasi.Bussiga sõidab ise või on kaasaskasvataja, kes vastutab, et laps jõuakskoduni. Saab tuua lasteaeda ka Alu jaLepaspää piirkonna lapsed, kellel senivõimalus puudus.• 2-4 klassi õpilastele avabTõstamaa keskkool Tõhelas aastaks

ühe õpetajaga liitklassi.(järg lk 6)

Tõstamaa Tuuled lk 6

• Tõhela algklasside õpilasedasuvad õppima Tõstamaa keskkoolis,tagatakse nn. hulkumaminekuvõimaluse puudumine, aeg kooli­bussini sisustatakse pikapäevarühmasringitöö, treeningute, õppimise jne.,toitlustatakse. Kasvataja vastutab, etlaps läheks koolibussile.

• Pootsi 7.-9. klassi õpilased asuvadõppima Tõstamaa või Audru vallalapsed vanema valikul Audrukeskkoolis. Tõstamaal tagataksevajadusel ka keskastme õpilastelepikapäevarühma võimalus.• Tõstamaal on kasutadainternaadi võimalus.

märts 2000

Variantidest parimad valitakse koospiirkonna lastevanematega hiljemaltmaikuus. Ajalugu teeb imelikkekeerdkäike. Kui ühel päevaIan Tõhelapiirkonnas ca 40 algkooli- ja Pootsis 100põhikooliealist, tuleb koolid taas avada.

Toomas Rõhuvallavanem

Rahva ja eluruurnide loendus 2000Riigi kohus rahva ees on muuta eluEestis paremaks. Et seda teha, peabriik teadma, kui palju meid on ningkus ja kuidas me elame. 31.märtsist 9aprillini 2000 korraldab Statistikaametrahvaloenduse. Sinu ja kõigi teistekodu külastavad väljaõppinud loen­dajad, keda riik usaldab. Eelnevaltlepib loendaja Sulle sobiva küsitlusajakokku. Mida abivalmim oled, seda

paremini oskab riik tulevikus Sullekasulik olla.Tõstamaa rahvaloendajad kuuluvadAudru ringkond 114. alla. Selleks onLääne-Eesti Statistikavalitsus asu­

kohaga Pärnus Tõstamaa kahespiirkonnas (2 ja 3) tööle võtnud 2loendajate juhendajat ja 7 loendajat.

piirkond 2 - loendajate juhen­daja Marika Somelar, loendajad AstriMartson, Merike Tuulmees ja KajaLomp

piirkond 3 - loendajate juhen­daja Helju Volgerad, loendajad AimaNurm, Milaine Allikas, Reet Rand jaTiiu Saar.Kõik nad on Tõstamaal teada-tuntud

isikud ja loendamise ajal varustatudStatistikaameti poolt väljaantudpildiga töötõendi ja ainult loendajaleiseloomuliku tumesinise mahuka

portfelliga. Loendajal on õiguskülastada Teid alates kella 8.00hommikul kuni kella 10.00 õhtul.

Loendusel küsitleb loendaja vahetultloendatavat isikut. Andmed kuni 15­aastaste laste kohta annab üks

vanematest või eestkostja. Nendepereliikmete kohta, kes ei ole kodus,annab loendusega kogutavad andmedtäisealine pereliige. Eluruumi kohtaannab andmeid eluruumi omanik või

isik, kes eluruumi kasutab.

Loendatav isik on kohustatud andma

küsimustele tõeseid ja täielikkevastuseid.

Tõstamaa loenduspiirkondade töö­ruum asub Tõstamaa Seltsimaja nõu­pidamissaalis ja telefon on 96172.Loendusega kogutud isikuandmed onsalajased, neid ei avalikustata ega antaüle kolmandatele isikutele. Loendus­

andmete kaitse korraldamisel juhin­dutakse kehtivatest õigusaktidest ningturvanõuetest. Loendusega kogutudandmeid kasutatakse üksnes statis­tilistel eesmärkidel.

Kõigile loendusega seotud küsimus­tele saate ammendava vastuse 31.

märtsist 9.aprillini kella 9.00-st kuni20.00-ni telefonil 96172.

Meeldivat koostööd kõigi Tõstamaavalla elanikega soovib rahvaloenduse

Audru piirkonna juhataja asetäitjaAnts laansoo

VALLAEELARVE 2000

Maamaks

Riigi toetusMuud tulud

MajandusIn vesteeringud

Veebruarikuu istungil kinnitas volikoguvalla eelarve.

Aasta tagasi käsitlesin vallalehespõhjalikult eelarvetulude ja kuludemoodustumist (vt. Tõstamaa Tuuled, nr.38, märts 99). Põhimõtted on jäänudsamaks, seepärast seekord võimalikultlühidalt.

Kinnitatud eelarve kogumaht on6533147 krooni.

TuludÜksikisiku tulumaks

2075000 31,8 %,

(keskmiselt valla tööealine elanik 2160krooni aastas)

1 000 000 15,3 %2712000 41,5 %746 147 11,4 %

KuludÜldvalitsemine 1412777 21,6 %Haridus 2 631 635 40,3 %

(lisaks riigieelarvest õpetajate palk1 788696 krooni aastas)

Kultuur 755 180 11,6 %

Sport 87375 1,3 %Tervishoid 35 960 0,6 %

(perearsti finantseerib haigekassa,tunnustades head tööd toetab vald

kommunaalkulude katmisega)Sotsiaal 515 030 7,9 %

(lisaks sotsiaaltoetused riigilt, ca 250 000krooni aastas)

196990 3,0 %898 200 13,7 %

Ei aita virsisemine, et raha on vähe,peame olemasolevaga toime tulema.

Pigem aitab mõtlemine, etkasutada on tervelt 6,5 miljonit,kuidas seda kõige efektiiv­semalt kasutada. Et toime tulla,on mõnikord vaja teha valusaidja ebapopulaarseid otsuseid,millest üks on näiteks paljukajastamist leidnud (ka tänasesvallalehes) koolivõrgu ümber­korraldus.

Eelarvega on võimalik tutvudaraamatukogudes ja valla­valitsuses.

Toomas Rõhuvallavanem

märts 2000

Sa sõidad rongis, mis on kohelõpp-peatusesse jõudmas. Sealtedasi saab ainult kahe rongiga,kuid kummalegi pole lihtnepääseda. Selleks, et neist üheleminna, on vaja tuttavaid (veelparem kui need on onupojad), kesaitavad sind rongile tirida. Ei tasunüüd väga kurvastada neil, kelpuudub suur suguvõsa ning polemõjuvõimsaid tuttavaid. Teiserongi jaoks pole sugulasi vaja, agaselleks, et sinna pääseda, vajad sapalju koolitarkust. Noh, eksmõnikord ka kavalpead japetturidki jõuavad samaleredelipuIgale, kuhu teised onroninud suurt tööd tehes ja paljuenergiat kulutades. Ilma milletateisele rongile ei pääse (ka siis kuioled koolis kõige targem jaandekam olnud) on tahtejõud. Sestsee on siin elus primaarne.Astud rongilt maha ja pead kohetormama järgmisesse. Nüüd peadteadma kumba rongi astud,kahtlemiseks pole aega. Aga sa eitea. Kuigi oled eelmise rongisõiduvältel korduvalt kuulnud teiste

(vanemate ja targemate) sõnu, etparim lahendus oleks teine rong.Oled nendega küll nõus, kuid eitaha kohe edasi sõita, eelmisevahemaa läbimine oli liiga väsitav,tahaks lihtsalt puhata jarongijaamas ringi vaadata. Aega eianta. Oled jõudnud arusaamisele,et tuleb minna rongile, isegi teadkummale, kuid siiski seisad jakahtled, sest sa pole kindelmillisesse vagunisse istumapeaks,sa ei tea, kus on paremadtoolid, meeldivam õhkkond, endaliigutamiseks rohkem ruumi, ei tea,kus on su õige koht. Rongijaamasseistes ja iga vaguni üle arutledes,selle plusse ja miinuseidarvestades, avastad, et see rong onläinud. Mis nüüd edasi saab? Sindvaadatakse hukkamõistvate

pilkudega, küsitakse (irooniaga),miks sa rongile ei läinud, miks sa

Astuge rongile!oma elu siin rongijaamaspassirnisega rikud. Sinust, kes saolid tavaline reisija nagu igateinegi, on saanud jaamahulkur,hullemaI juhul lausa kerjus. Ühehetkega on sinust saanud MITTEKEEGI.

Kes nüüd arvab, et see on

muinasjutt rongidest ja reisijatest,siis ta eksib. C' est la vie. Eks igakooliõpilane või vähemaltkeskkooli jõudnu on korduvaltkuulnud neid sõnu: Lapsed õppige,hariduseta pole tänapäeval midagiteha. Sa tead seda või kui isegi eitea, siis on need sõnad ikkagimällu sööbinud. Sinu eesmärk

(nagu igal noorel) on edasi pürgidaOtsustadki kõrgkooli kasuks, sestkeskharidusega naljalt tööle ei saa(kui just pole abistavat kättulatavat tuttavat). Aga midaõppima minna? Sinu õnn, kui oledjuba kolm aastat teadnud, et sustsaabjurist, arst, ajakirjanik või kesiganes. Aga kui sa ei tea. Oledkaalunud ühte ja teist ning veidikolmandatki, kuid ükski poletundunud päris õigena. Kindel sihtpuudub ja minna kuhugi sihitulttõmblema on mõttetu.

Keskkooli alguses arvad, et aegaon otsustada, kuhu edasi õppimaminna, kuid endalegi märkamatultoled ühel päeval nii kaugel, ettuleb valida riigieksamid (seegajaanuaris pead teadma, kuhupabereid viima lähed). Nüüd onaeg jõudnud sinna maale, eteksamid sooritatud, lõpupidupeetud ja kohe homme, hiljemaltülehomme tuleb minna oma

dokumentidega Tartu, Tallinna võikuhugi mujale. Aga sa ei jõua,tahaks puhata eksamitest jarahulikult mõelda, millisesseilmasuunda minna. Selleks onainult üks lahendus - aastake kodus

ja siis ehk juba enesekindlamalt jakonkreetse sihiga pürgidakõrgkooli. Aga see aasta, mistundub kaugelt vaadates nii lühike

Tõstamaa Tuuled Ik7

ja tühine, on tegelikkuses midagimuud. Vanemate pangaarvele eitule enam lastetoetus, sa ei saaenam õpilassoodustusi, kuid seepolegi veel kõige hullem kui sul onmõistvad ja toetavad vanemad.Kuid ühel hetkel hambavalu käes

piineldes või õmblemist vajavathaava vaadates avastad, et sul polehaigekassakaarti. Sa pole õpilane,ülalpeetav, töötaja ja ka ametlikulttöötu mitte. Oled mitte keegi. Maaltööd ei leia, linnas võibolla midagileiaks oma haridusele sobivat, kuidsiis võid jääda ka miinustesse (kuipalgast maha arvata igapäevanesõit linna ja tagasi või korteriüür).Keegi ei tahagi töölist, kes ei saaaastaselegi (sest vähem kui aastapärast on uus võimalus pürgidakõrgkooli) töölepingule allakirjutada. Ainus lahendus tundubolevat end töötuna arvele võtta,saaks taskuraha ja mis kõigetähtsam - haigekassakaardi. Kuisiiani oled arvanud, et ka töötu oninimene, siis tööhõiveametismuudad oma meelt. Sisenedes sul

ei paluta istet võtta, vaidkamandatakse nagu koera "Istu!";sinuga räägitakse põlastavahääletaaniga; tehakse kõik, et sueneseuhkus, -armastus, -kindluskaoks, sa oled madalam kui muru.Talud seda alandust, lohutad endsellega, et varsti oled jälle inimene,kes võib julgelt arsti juurde minna,kuigi su nimetus on töötu. Aga ei,asjata loodad. Pead mitmetepaberitega mässama. Igaks asjakskulub tohutult aega, lõpuks kõikiponnistusi ületades on saanud sustametlikult töötu. Aga kuna sa oledenne töötuks registreerimist olnudõpilane, siis abiraha veel mitukuud ei saa (seadus selline). Kui sasuudad end nii alandlikult tundanagu tööhõiveametis tahetakse, siisjõuad ka nii kaugele, et saadhaigekassakaardi.

(järg lk 8)

Tõstamaa Tuuled lk 8

(algus lk 7)Sinu oodatust aastast, mis olimõeldud eneseleidmiseks, mõt­lemiseks, otsustamiseks jaõppimiseks, on saanud enese­haletsus aasta. Varem arvasid, ettegid õigesti, et ei läinud midagisuvalist õppima, näiteks seda, midaparim sõber või seda, kuhu väikekonkurss või just seda, midapopulaarseks peetakse. Sa võibollapoleks endaga rahul, sulle eimeeldiks see, mida teed,õppimiseks-elamiseks kulutatavvanemate raha tunduks maha

visatud, kuid siiski sa oleks keegi.Sa ei pea päevast päeva kõigilevastutulijatele seletama, mida teed,miks kooli ei läinud, ei pea talumaetteheiteid. Sulle võib tunduda, etsuurim mõttetus on õppida midagi,mis sind ei huvita, kuid tänu

.millele võid kõrgilt öelda: "Ma

olen tudeng". Kui teil muudeesmärki õppimiseks pole, siisõppige selleks, et olla lihtsalttudeng, olla keegi.Kõik reisijad, kes te alles istuteesimeses rongis, olge valmis, üsnaruttu tuleb lõpp-peatus ja siistormake uuele rongile. Kui te eitea, millist vagunit valida, siis ärgeraisake aega, minge sinna, kuhuvõimalik. Igal juhul on parem sõitarongis, kus pole õhku, kus iste onebamugav, seltskond vastumeelne,vedurijuhtki tundub ebasümpaatnekui oodata jaamas uut rongi, tevõite seal ringi jalutada,mõtiskleda, kuid teised ei salliseda. Nad teevad kõik, et teie aega"sisustada" uue rongini. Nad eipaku teile lusti ja lillepidu, nadtrambivad teie peal, pilkavad teid,teevad etteheiteid, igaühe

märts 2000

küsimustele olete kohustatud

vastama .... Lõpuks tuleb uus rongja te saate astuda sellessevagunisse, kuhu tahate, sellisenanagu ise soovite. Te ei pea sedaalandust ja vastikust enam taluma.Uus rong võib olla parem, kuidselle ootamine pole lihtne.Võimalik, et olete nii alla surutud,et ei suuda oodatud rongigi astuda.Meeldib see teile või mitte, agaASTUGE RONGILE!

Jaamas uut ja paremat rongi ootavuitaja.

IV Tõstamaa valla laste lauluvõistlustoimus reedel 17.märtsil Tõstamaa

seltsimajas. Registreerunuid oliühtekokku 42 last Tõstamaalt,Pootsist ning naabervallastVarblast ja Paadremaalt. Kuna agakevadised ilmad paljude häältelekurja tegid, jõudis neist esinema37. Võistluse avas väike aga tubli3-aastane Merili LobjakasVarblast. S-7 aastaste vanusegrupisoli osalejaid 13. Esikoha sai 6­aastane Tõstamaa lasteaia poissMark Martson, kelle õpetajaks onTiiu Raavik. Teiseks jäi S-aastaneDeivi Õis Paadremaalt, õpetajaksVilve Noppel. Kolmandaks laulisennast S-aastane Paul TilkTõstamaa lasteaiast, õpetajaks ikkaTiiu Raavik. Järgnesid: KeiuAnderson, Ade- Triin Vene,Andreas Leerimaa, Keijo Viita,Merilyn Brandman, Kardo Käär,Maria Merila, Anna Vahter, KarlKalda, Andrus Leinpuu. 8-1Qaastaste vanusegrupis osales 11last. Esikoha võitis 9-aastane

Meriliis Soomre Varblast, kelleõpetajaks on Kersti Rohtväli.Teist ja kolmandat kohta jagasid1Q-aastane Eero LaansooTõstamaaIt, õpetajaks ViiviKarl ep ja 8-aastane Kaari KiipusPaadremaalt, juhendajaks VilveNoppel. Järgnesid: Ann AmyVene, Kris Kiipus, Mirjam Trei,Gerli Õis, Kristiina Tarvis, KirsikaKarbus.

11-13 aastaste vanusegrupis osales9 last. Esikoha võitis 12-aastane

Kristjan Rosko Tõstamaalt,õpetajaks Viivi Karlep. Teisekstuli Il-aastane Sigrit SoonseinTõstamaalt, õpetajaks ikka ViiviKarlep. Kolmandaks sai SiimSelge TõstamaaIt, õpetajaksMaimu Juhkam. JärgnesidMarina Ristal, Eda Vallimäe, TeetTetsman, Mari Vahter, KarinKiisler, Vladimir Härm. 14-18

aastaste vanusegrupis oli sellelaastalosalemas vaid kolm

Tõstamaa neidu: Andra Vaaks,

Piret Teras, Epp Tuisk. Kõikikolme juhendab Viivi Karlep.Lapsed olid kõik väga tublid, kuidsuur tänu tuleb öelda nende

õpetajatele, kellel jätkubtahtejõudu lapsi laulu juures hoida.Suur, suur tänu teile: KerstiRohtväli ja Ivi Kask Varblast,Vilve Noppel Paadremaalt, HeliKveIl Pootsist, Viivi Karlep,Maimu Juhkam ja Tiiu RaavikTõstamaalt. Ürituse ilmekamaksmuutmisele aitasid kaasa

seltsimaja liikumisrühmad EneLehtsalu ja Raina Pavlovajuhendamisel. Üritust toetasidsponsaritena FIE Härm ja AS"AL Kurvits". Suur tänu kõigile!Lauluvõistlust võib pidadakordaläinuks, kuigi alati saabparemini teha. Kohtumisenijärgmisel aastal!

Maire Adler

märts 2000 Tõstamaa Tuuled lk 9

Sport Sport Sport Sport Sport Sport Sport Sport Sport Sport Spor tSportSport

Vastlapäev spordilembelistele.Vastlapäev on juba iidsestajast eestlaste rahva-kalendris päev, midatähistatakse. Kuna ta agakõigub ühest kuust teisening satub enamjagu argi­päevale, siis selleks, et kogupere ühiselt tegutseda saaks,tuleb vastlapäev ette võijärgi teha.Selleks korraks võttis

showtrupp "Lembelilled"nõuks korraldada püha­päeval 5. märtsil kitsamasringis laiaulatuslikuprogrammiga vastlaspordipäeva.Vahel on ju tore ennast proovilepanna, eriti täiskasvanutel, kestavaliselt ainult siis end liigutavad, kuipeab asutust esindama, kui pärast saabtasuta pääsme kuskile üritusele võikui on vaja võistkonna tühja kohatäide olla. Peale sellist pingutust ontagajärjed mitu päeva tuntavad, ei saatrepist üles ega alla.Loomulikult peaks vastlapäevtoimuma õues ja nii see algseltmõeldud oligi. Kuna aga meil Eestisvõib olla ühel päeval talv, kevad, suvija sügis korraga, otsustasime üritusekindalamaks õnnestumiseks sportidaTõstamaa Seltsimajas. See vabastasnii mõnestki probleemist nt. Kuidasvõidelda külma ja märjaga jne.Niisiis alustasime kogunemisegaspordisaali. Kes haaras kohespordivahendi, kes istus kõigepealt, ettuletada meelde, kui kõva ta kunagi

spordis oli ning kes ahmis nnsamaspordihõngu, et minna vastueelseisvatele katsumustele.

Et mitte pearõhku panna pikaleavatseremooniale, piirdusime laialtkäibelolevate tervitussõnade javõistkondade loosimisega. Soojendus­võimlemise viisid läbi Merli Mirk jaKatrin Kiisler.Nii täiskasvanute kui laste teate­võistluse detailseks õnnestumiseks oli

kohal tuntud selle ala spetsialist SirliVäära. Parima tiitli peale hakkasidheitlema võistkonnad Jäälilleke,Green, Ma ei tea ja Tuulispask.Erakordset täpsust, osavust jaerinevate vahendite käsitsemistnõudvatel teateradadeloli küll mõni

võistkond teisest parem, agamärkimisväärselt ei edestanud keegikedagi ja seepärast tunnistati võitjakskõik. Järgnevalt kui lapsed omavahelmõõtu võtsid, said nende vanemad

hinge tõmmata mngvalmistuda vaatama eesti

parima, kuid tundmatujäätantsupaari esinemist.Südantlõhestava muusikasaatel demonstreeriti kahe

ja kolmekordseid hüppeidühesõnaga kõiki

elemente, mida tipuspüsimiseks vaja läheb.Jäähokitumiiriks, kuiõigete sõnadega rääkidasiis saalibänditumiiriksvõistkondade koosseise ei

muudetud. Tugeva higis­tamise ja võitluse tagajärjelosutusparimaks koondis Green (ReginaLepik, Lembit Martson, Jaak Tork).Lumerahvastepalliks jaotus osalejateseltskond paarikslugemise teelkaheks. Pallina kasutati tehis-

materjalist valget värvi palli, mismaha kukkudes kuju muutis ningpihta viskamisel haiget ei teinud.Peale pikka ning väsitavatspordiprogrammi lõppu nagu ikkatunnustuse jagamine ja sisemistejõuvarude taastamine - mis muud kuivastlkakuklid. Üritusest nii

üksikosavõtjad kui perekonnad saidau tasuks mälestusmedali ja diplomi.Omalt poolt täname päeva meeldivakstegemise eest perekond Randmäed,Lepikut, Väänat, Kiislerit, Joaod,Martsoni, samuti Mairet, Sirlit, lngeritja Jaaku.

Kairi Kuur

Eesti parim, aga tundmatu jäätantsupaar. FOTO: Karin Vääna Käsikäes võidu poole.FOTO: Karin Vääna

Tõstamaa Tuuled lk 10

SPORTNeljandat korda toimunud Varblavõrkpalliturnniiril osales sel aastalneli naiskonda. Neljandat kordavõitis Tõstamaa naiskond jaomandas karika päriselt. Mängisid

Moonika Adler, Ivelin Midri,Evelyn Liländer, Raidi Rand,Kristiina Lepik, Kärt Somelar jaRenate Algpeus.Kuue meeskonna hulgast jõudisfinaali Tõstamaa kus tuli vägatasavägises ja pingelises mängus

märts 2000

vastu võtta kaotus ja leppida teisekohaga. Mängisid Janek Jaansoo,Kaupo Põltsam, Rain Veinjärv,Valvo Volgerad, Ago Adler jaToomas Rõhu.

Spordiklubi

Aeroobikahooaeg lõpusirgel

omakes

Suvi on lähenemas ning varsti saabtalvekasukad õhemate kostüümidevastu vahetada.

Aeroobikahooaeg hakkab kapeadselt otsi kokku tõmbama.Oktoobrist alates kestnud

regulaarsel treeningust osavõtjalpeaks tulemused märgatavadolema - sirge rüht, väljajoonis­tunud kõhulihased, prinkis istmikuja musklis käelihased - sobibsuurepäraselt selle suve moega.Sisemist jõudu ja vastupidavust onraskem kontrollida, sest maa­konnas aeroobika meistrivõistlusi

ei toimu ning lihtsalt kastileastumise kavaga on ka raskeüritustel üles astuda. Et anda

Aeg-ajalt koguneb igale inimeselemõtteid, mida arutataksepereringis, töökohtadel ningmujalgi. Viimase aja üksülesvõetavatest teemadest on

pürgimine Euroopasse - teha tasaneed 50 aastat, mis endised NSVL

riigid väidetavalt Euroopa riikideston maha jäänud. Nüüdisaegse kiiretempoga kiputakse aga vanutarkus i unustama. Kõik, mis on

vana, hävitatakse. Kui meie lapsedtulevikus küsivad ühe või teise asjakohta, jääb vastuseks vaidõlakehitus. Peaksime siiski alles

hoidma selle vähese, mis vanastajast säilinud on.Üks selline vana asi on nüüd jubaendine raamatukogu hoone, misenne seda oli rahvamaja(kultuurimaja). Vanemad inimesednimetavad seda maja ka"pritsumajaks". Maja ehitamiseksosteti maa 1935.aastal. Palgid, mis

võimalus ennast igast küljestnäidata toimub 28. aprillilTõstamaal esimene stepaeroobika­maraton. Stiililt kujutaks seetoredat spordiõhtut, kus omavahelon ühendatud muusika, higi japroovilepanek.Loomulikult on võistlusel kaomad favoriidid- läbi kolme

stepaeroobika aasta eeskujulikultja vahetpidamata treeningutelosalenud Krystina Joao, KarinRandmäe, Liia Oidjärv. Sügiseston neile lisandunud tugevadkonkurendid Karin Mitt, MerjeBirk, Karin Vääna, InnaMehhovits, Külli Merimaa, TerjeMirk ja kindlasti ka kõik teised.

Olgem mõistlikudsellelt maatükilt

saadi, läksid majaehitamiseks.

Ehitajateks olidTõstamaa

inimesed,töötasidvabatahtlikult.

Maja valmis1936.a.

Tol ajal ei olnud"häid onusid",kes oleks raha

andnud ega olnudka valitsuse toetust loota. Sestappanditi maja tuletõrjepritsiostmiseks. See oli käsiprits, miskinnitus hobuvankrile. Raha võla

tasumiseks koguti pidudekorraldamisega. Koguti taludestannetustena toiduaineid, tehtivõileibu. Ka puhkpilliorkester aitasoma mänguga kaasa. Maja onnäinud nii häid kui halbu aegu, aga

Igatahes on nüüd viimane aeg veelkõigil teisipäeviti ja neljapäevititulla, proovida ja aprilli lõpus läbiteha katsumus, et teada saada kuihea see füüsiline vorm ikka

tegelikult on. Olgu siis maratonselle hindajaks. Regina Lepik, EneLehtsalu ja Kairi Kuur võtavadenda peale harjutuste ettenäitamiseja proovivad võistlejategavõrdväärselt vastu pidada.Võistlust pole vaja siiski niitõsiselt võtta, kui ta tegelikult on.

EelreklaamisKairi Kuur

FOTO: r p~ R:mnik

seltsielu ei hääbunud. Hiljemlisandus kino näitamine, tegutsesidringid, pasunakoor, korvpall jne.Vaatamata sellele, et kõrvalekerkis uus hoone, on vana majahea mälestus Tõstamaa inimestele.

Siit-sealt on kuulda, et majakavatsetakse lammutada. Sellist

otsust ei tohiks rahvaga nõupidamata teha. (järg lk 11)

märts 2000 Tõstamaa Tuuled lk 11

Maja ise ei olegi eriti troostitusolukorras. Mitte väga ammu tehtiseal kapitaalremont, mille jooksulvahetati põrand ja talad. Mõned

kuud tagasi lugesin lehest, etTõstamaa muuseumi jaoksotsitakse ruume. See maja sobiksselleks imehästi. Loodan vastust

Tuletööde ohutusest

asjaomasteltrahvale.

isikutelt Tõstamaa

LugupidamisegaAivar Haljas

Käesolevast aastast on võetud

suurema tähelepanu allatuleohutusalane järelvalve jasellealase selgitustöö teostamine.Allj ärgnevaga annaksin edasimõned tuletööde põhinõuded,mille eiramine võib endaga kaasatuua väga suurt materiaalset ja kamoraalset kahju.1. Tuleohtlik aeg algab kevadelpärast lume sulamist ning lõpebsügisel vihmaste ilmadesaabumisel. Sel ajal on kulupõletamine keelatud. Kulu onlubatud tulekahju ennetamisekspõletada kevadel esimese kahenädala jooksul pärast lumesulamist keltsalt. Seda kohaliku

päästeteenistuse teadmisel. Kuluvõib põletada päeva ajaltuulevaikse või kergelt tuulise(kuni 3,3 m/s) ilmaga. Tee- võihooneäärse kulu põletamisel tulebteemaa välisserv, hoonel selleümbrus eelnevalt kasta märjaks võimineraliseerida. Kulu põletajalpeavad kaasas olematulekustutusvahendid. Kulu ei tohi

põletada puude ja põõsastegakaetud aladel.

2. Põlevmaterjali jäätmeid Japrahti põletada ning lõket või

muud küttekoldevälist r tuld võibteha väljaspool ehitist tuulekiirusel kuni 1,5 m/s., sellekskohandatud mittepõleval alusel võikuivanud taimestikust puhastatudmineraalpinnasel tuletöö ülejärelvalvet teostava isikujuuresolekul. Avaliku lõkketegemise peab selle korraldajaeelnevalt kooskõlastama kohaliku

päästeasutusega ja omama sellekskohaliku omavalitsuse luba.

3. Jäätmete ja prahi põletamisening lõkke või muuküttekoldevälise tule tegemise kohtkrundi! peab paiknema vähemalt15m kaugusel mistahes ehitisestvõi põlevmaterjali lahtisesthoiukohast ja vähemalt 30mkaugusel metsast.4. Tahkkütusel töötav teisaldatavsaslõkiahi või muu samalaadne

seadis ning kala- või lihatoodetesuitsuahi peavad mistahes ehitisestvõi põlevmaterjali hoiukohastasuma vähemalt 5m kaugusel.Nimetatud ahjud peavadkasutamise ajalolema pidevajärelvalve all. Pärast töö lõpetamisttuleb kütusel täielikult ära põledalasta või põlemisjäägid veegakustutada.

5. Tule tegemisel ei tohi tuletegijajätta tuld valveta ega lahkuda enne,kui tuli on kustunud või tema pooltkustutatud.

6. Isik, kes avastab tulekahju,mida pole asutud kustutama, onkohustatud sellest kohe teatama

päästeasutuse häirekeskusele(112). Kui tulekahju avastaja onvõimeline selle ise kustutama, siis

teatab ta tulekahjust päästeasutusehäirekeskusele pärast kustutamist.7. Igasugune küttekoldevälinetule tegemine kooskõlastadaeelnevalt kohaliku päästeasutusega(96 132)8. Elanikkonna tuleohutusalaste

kaebuste läbivaatamiseks jaasjakohaste meetmeterakendamiseks pöörduda aadressilEhitajate tee 12 (tööruumipuudumise tõttu). Eelnevalt võikshelistada tel. 25 22 98 64, siis

lepime ajas täpsemalt kokku.

Ohutuid tuletöid!

Pärnumaa Päästeteenistuse

tuletõrje järelvalve inspektor]aak]aanso

24. veebruaril tähistati

Tõstamaal pidulikultEesti Vabariigi 82. aastapäeva.

14. märtsiltähistas eesti rahvas

emakeelepäeva.

Lippude langetamise hetk.FOTOD: Lea Rannik

Tõstamaa Tuuled lk 12

Õnnitleme märtsikuu sünnipäevalapsi!

märts 2000

Sa vaata kui kaunis AdaMätas80Leida Reilent 74

Su ümber on päev:

MartaLeas79Asta Englas 73

kõik linnud ja loomad ja lilled,Elmi Jürgens78Linda Heinla 73

mis näed!Feliks Laansoo78Loviise Toots 71

See rõõmustab silmaLaine Jansen77Endla Märksoo 70

ja vaimustab meelt

Arnold Rähn77Anton Aava 65

ning mured ja kurbused

Johannes Laas76Adle Pulk 65kaovad Su teelt.

Selma Hindrimä75Elju Käsper 65Voldemar Salumets

75Eldur Põltsam 65Hilda Ring

84Õilme Andrese 75Uno Mändla 50Aksiine Pulk

82Selma Roos 74AvoTamm 50

Tervitame uut vallakodanikku!

Sületäis lilli emale,kotitäis kohustusi isale,

säravaid silmi titale!

Mirja ja Margus Runthal­tütar Nele-Eliise

22.02.2000. a

Kevad on tulekul!

HÄRMA POES on müügil suuresvalikus tippsibula, aedvilja jalilleseemneid. Samuti müüme mitmesvalikus kasvuturvast.

Külastage meid!

Aprillikuu suuremad üritusedTõstamaal

22.aprillil Jüriöö jooks ja sellele järgnevSIMMAN seltsimajas.

30.aprillil Volbriöö nõidade piduseltsimajas.

Kogu rahaja tule! Kohtumiseni!

Tuletame veelkord meelde, et Tõstamaakatlamajas lõpetatakse sooja vee tootminemais 2000. Plaanis on sooritada boilerite

hulgiost, mis muudab hinna soodsamaks.Soovijatel pöörduda kuni märtsi lõpuniSUFE-sse, võimalik ka paigaldus.Tuletame meelde, et igal juhul on boileripaigaldus vajalik SUFE-ga koos­kõlastada.

Ol.aprillilon KAIRI KUUR'IFÄNNKLUBll..

ja ka teistel spordihuvilistel võimalus sõitaBerliini (Saksamaal) jälgima EuroopaSumoliidu reitinguturniiride nimistussekuuluvat rahvusvahelist sumoturniiri 4.

Sumo German Open.Valla buss väljub alevi parklast 01.aprillil2000.a. kell 00.15. Edasine marsruut:

Munalaiu sadam - 00.30; Pootsi poe eest ­00.40; Motell "Maria" parklast00.55.Edasi peatusteta Jurmalani, kustoimub ümberistumine koos lõunasöögiga jaTeie edasised probleemid lahendab prouaA. Pauls. Tagasitulek ei ole kohustuslik, agasoovitatavon eelnevalt läbida rahvaloendus,võtta kaasa pass ja pangakaart.

Meeldivaid reisielamusi!

Korralduskomitee.

Toimetus:Lea RannikAlo AdlerTrükkinud

Tõstamaa RaamatukoguTallinna Tehnikaülikool

OÜ Hansaprint

tel. 96 184tel. 96231