Täiskasvanuhariduse poliitika: Eesti Euroopa taustal

http://LLL2010.tlu.ee

Täiskasvanuhariduse poliitika: Eesti Euroopa taustal

Triin Roosalu






Haridussüsteemi roll elukestval õppel põhineva ühiskonna

tagamisel Euroopas


LLL –lifelong learning


EluaastadVanemad vanusegrupid

1 2

Kursused, __________________________ Taseme-Iseseisev õppimine haridus

4 3

Noored


Tähelepanu formaalõppes osalemisel, sest• Vanusega kahaneb formaalõppes osalemise tõenäosus.

Samas suured riikide vahelised erinevused. • EL dokumentides seoses elanikkonna vananemisega

suurem tähelepanu vanemaealiste elukestvas õppes osalemisel.

• Mida kõrgem haridustase, seda suurem on mitteformaalses õppes osalemise täenäosus.

• Programmides, tegevuskavades senini põhitähelepanu täiskasvanute osalemisel mitteformaalõppes (eeskätt tööalastel kursustel)


Kontseptuaalne raamistik

1. Elukestvas õppes osalemist mõjutavad nii makrotaseme (poliitikad, institutsioonid), kesktaseme (ettevõtted, haridusasutused) kui ka üksikisiku taseme faktorid (sugu, rahvus, haridustase, motivatsioon jne.)


Kontseptuaalne raamistik

2. Eeldame, et igale riigile omased ajalooliselt kujunenud institutsioonid (haridussüsteem, tööturuinstitutsioonid jne.) mõjutavad nii elukestvas õppes osalemise võimalusi kui ka potsentsiaalsete õppijate valmisolekut


Riigid• Šotimaa

• Inglismaa

• Iirimaa

• Austria

• Belgia

• Norra

• Eesti

• Leedu

• Bulgaaria

• Venemaa

• Sloveenia

• Tšehhi

• Ungari


Eesmärk• Analüüsida, kuidas elukestva õppe mõistet neis Põhja-,

Kesk- ja Ida-Euroopa riikides kasutatakse ja mõtestatakse

• Selgitada, milline on neis maades elukestva õppe traditsioon ja kuidas see on muutunud

• Mõõta elukestva õppe kajastamist poliitilises retoorikas

• Hinnata, kuivõrd on see mõjutatud EList, riigi enda või muude tegurite poolt, ning

• kuivõrd riikides retoorika ja praktika erinevad

• Määratleda, kuivõrd toetavad või takistavad elukestvat õpet riigi teised poliitikavaldkonnad


Üldised järeldused• Erinevatel põhjustel keskenduvad elukestva õppe

poliitikad peamiselt tööturuga seonduvale• Arusaama elukestva õppe olemusest kujundavad

selgelt ajaloolised, majanduslikud ja sotsiaalsed arengud konkreetses riigis, nt kui – post-kommunistlikes riikides nähakse elukestvat õpet kui

võimalust majanduskasvu tagada, siis– arenenuma turumajandusega riikide jaoks peitub

elukestvas õppes võimalus areneda globaalse konkurentsi tingimustes ellu jäämiseks

• Ka sotsiaalse kontrolli aspektil on tähtis roll


Majanduslikud & sotsiaalsed muutused

• Kõigis maades on elukestva õppe arendamisel rõhuasetus just võimalusel seeläbi toetada suuremastaabilisi majanduslikke ja sotsiaalseid muutusi, samas– mitmetel juhtudel on elukestva õppe poliitika tegelikkuses

väga kitsa suunitlusega, ning– vaid harva leiavad üldsõnalises poliitilises diskursuses ära

toodud põhimõtted väljundi konkreetsete rakenduste näol


Mõisted• Elukestva õppe diskursuse võtmemõistete (learning

citizens, learning cities/regions, learning organisation) kasutuse osas selgus, et: – põhimõttelist erinevust nende kasutamisel nn vanade EL

riikide (ja Norra) ja postsotsialistlike riikide vahel ei ole

• Samuti võib öelda, et EL tasandil kasutatavad definitsioonid mõjutavad kõigi riikide debatte, kuid– mõnedki uued liikmesriigid võtavad EU tasandi retoorika

üle (liiga) kergekäeliselt sisulise arutelu ja kriitikata


Mõiste: Teadmistepõhine ühiskond

• mõiste esineb väga tugevalt kõigi 13 riigi diskursuses, – rõhk on peamiselt inimkapitali arendamisel,

samas– nähakse inimkapitali sageli sotsiaalse

tõrjutuse vähendamise vahendina


Mõiste: Õppiv kodanik

• Mõistele oluliselt väiksem tähelepanu ja selle interpretatsioon erineb– Šoti, Inglise, Eesti, Leedu rõhutavad just

inimkapitali aspekti– Iiri, Sloveenia ja Norra keskenduvad

sotsiaalsele kapitalile ja isiksuslikule arengule


Mõiste: Õppiv organisatsioon

• Enamikus riikides mainitakse, kuid erinevused selles, mida rõhutatakse :– organisatsioonide kohustust oma töötajaile haridust ja koolitust võimaldada,

või– vajadust riigi toetuse järele ettevõtetele töötajate koolitamisel


Mõiste: Õppiv linn/piirkond

• Harvem kasutatakse ka seda mõistet. Interpreteeritakse kahel moel: – indiviidide õppimisele ligipääsu tagamisena (Norras); või – väiksema toimetulekupotentsiaaliga gruppide sotsiaalse

kaasamise tõhustamisena (Inglismaal) • Selgelt seostatud just piirkondlike, detsentraliseeritud

õpivõimaluste tagamisega


Tööhõive

• Töö- ja hõivepoliitikad on kõigis riikides väga olulisel kohal elukestva õppe strateegia kujundamisel

• Sageli ongi elukestva õppe eesmärgina sõnastatudki just kvalifitseeritud, kohanemisvõimeline tööjõud teadmistepõhises ühiskonnas– Eesti eripära: väga suur osa täiskasvanute haridusest ei ole

riigieelarveline, vaid toetub erakapitalile (tasub tööandja või inimene ise)


Elukestvas õppes osalemisest• Elanikkonna kvalifikatsioon on tõusnud kõigis riikides ja

reeglina on noorem generatsioon kõrgema kvalifikatsiooniga. • Kõrgema haridusega töötajad osalevad enim täiendõppes ja

koolitustel. • Töötavatel täiskasvanutel on õppimisele parem juurdepääs kui

töötutel.• Naised osalevad formaalhariduses üldiselt rohkem kui mehed,

väljaarvatud kutseharidus, kus domineerivad mehed. • Kõigis maades - va Norra - osalevad nooremad vanuserühmad

vanematest enam koolitustel.• Endistes sotsialismimaades on hariduslik ebavõrdsus pärast

iseseisvumist kasvanud.


Elukestva õppe edenemist takistavad• Elukestva õppe strateegiate puudumine.• Erinevate huvigruppide ja sidusgruppide vähene

koostöö.• Elukestva õppe riiklikud elluviijad võistlevad

omavahel – tegevuste vähene koordineeritus.• Elukestva õppe eesmärgid pole tihti piisavalt

täpselt sõnastatud.• Kitsendatud nägemus elukestvast õppest

(tööturule orienteeritud).


Ühtne Euroopa elukestva õppe mudel?

• riiklikud taustsüsteemid on erinevad ei ole võimalik leida elukestva õppe mudelit, mis toimiks kõigis EL riikides

• ja kuigi ühtne EL tasandi poliitika võib siiski kaasa aidata arengutele riiklike poliitikate kontekstis,

• siis selle tõhusust mõjutab oluliselt riigi sotsiaalne, institutsionaalne, poliitiline, ideoloogiline taust

• Ometi on uuringu käigus vaadeldud riigid EL arengutest tugevasti mõjutatud, sest – teadlikult või alateadlikult – rakendatakse valikulist lähenemist EL prioriteetide osas


Mida edasi teeme?• Analüüsime,

– kuidas mõjutab ajalugu ja riigi institutsionaalne struktuur elukestvas õppes osalemist

– mil määral riigi suurus mõjutab valitsuse suutlikkust tõhus elukestva õppe strateegia välja töötada ja käigus hoida

– millised elukestva õppe strateegiad aitavad kõige enam vähendada sotsiaalset tõrjutust (selle eri avaldumisvormides)

– kas, ja kui, siis kuidas võiks elukestev õpe kaasa aidata euroopaliku identiteedi/enesepildi kujunemisele


Projekti viis tasandit

– Indiviiditasandil toimuvad protsessid ja tulemused– Kollektiivsed, mingile grupile omased õppes

osalemise kogemused ja tulemused – Riigile iseloomulikud õpingutes osalemise mustrid

ja tulemused – Õppimisprotsesse mõjutavad institutsionaalsed ja

struktuuritegurid – Elukestva õppe süsteemide tüpoloogiad


LLL2010 ülesanded edasiseks

• Elukestva õppe poliitikate ja praktika alusel töötada välja kõiki analüüsitud maid hõlmav elukestva õppe tüpoloogia

• Miks?


Olemasolevad LLL tüpoloogiad

institutional framework of knowledge and learning varieties of capitalism in terms of liberal vs co-

ordinated market economies socio-economic models skill formation systems models based on training in enterprises education and training systems models of lifelong learning


Aga…• Kuigi varasemad tüpoloogiad sisaldavad

kasulikke ideid, ei sobi need praktikas eriti elukestva õppe poliitikate analüüsi ja mõistmise jaoks.

• Eelkõige on nad ebaadekvaatsed seetõttu, et: • vaatavad vaid väikest hulka riike ja jätavad sageli

välja just EL uued liikmesriigid; • juhinduvad peamiselt makrotasandi näitajatest,

keskendudes ennekõike sotsiaalmajanduslikule mõõtmele (SKP, majanduskasv, hõive, töötus…);

• ei kajasta piisavalt kõnealuste süsteemide ajaloolist, poliitilist ega kultuurilist mõõdet


… ja seepärast

• on meil kavas luua kas üks või siis mitu sellist tüpoloogiat, mis arvestaksid rohkem ja paremini ka teiste aspektidega peale puhtalt majandusliku arengu ja sobiksid ka KIE riikides toimuvat kirjeldama ja mõistma.


Kokkuvõtteks

• tüpoloogias viime kokku– võtmemõisted, – elukestva õppe dimensioone kirjeldavad

tegurid,– indikaatorite väljaarendamiseks vajalikud

mõõdikud


Mis siis on elukestva õppe taga?

• Loodame, et projekt valgustab seda, milline on rahvusvaheliste organisatsioonide (nt OECD ja Euroopa Komisjon) ja globaalsemate arengute (europiseerumine, globaliseerumine…) roll ja osatähtsus võrreldes riiklike institutsioonide ja süsteemide siseste teguritega


Tänan kuulamast!

Lisainfot, sealhulgas raporteid leiate


[email protected]

Documents

Täiskasvanuhariduse poliitika: Eesti Euroopa taustal