ESF programm „Kutsete süsteemi arendamine“

KUTSESTANDARDSuhtlemistreener, tase 7

Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid

Kutsestandardi kasutusalad1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse

andmisel3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks5) Koolitusvajaduste väljaselgitamine ning koolituse planeerimine6) Ametijuhendite koostamine ja töötajate värbamine7) Kutsete ja kvalifikatsioonide võrdlemine

Kutsenimetus Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tase

Suhtlemistreener 7

1

ESF programm „Kutsete süsteemi arendamine“A-osa

TÖÖ KIRJELDUS

A.1 Töö kirjeldusSuhtlemistreening on aktiivõppe meetod, kus õppimise intensiivsus tagatakse kolmekordse tagasisidega õppijatele – suhtlemistreenerilt, grupiliikmetelt ja videolt. Treeningu põhiosa moodustavad praktilised harjutused, kus õppijad saavad võimaluse oma käitumist ise analüüsida ja vajaduse korral treenerite ning teiste grupiliikmete toel muuta. Suhtlemise käsitlemisel treeningul on aluseks võidan-võidad lähenemisviis.

Suhtlemistreeneri töö on arendada treenitavate suhtlemisoskusi ning korrigeerida oskuste valdamiseks vajalikke hoiakuid. Inimese isiksusehäiretest tulenevate suhtlemisraskuste ületamine jääb suhtlemistreeningu võimalustest väljapoole.

Suhtlemistreener võib töötada koolitusteenust pakkuvas avaliku sektori organisatsioonis, äriettevõttes, mittetulundusühingus või füüsilisest isikust ettevõtjana.

Suhtlemistreener juhindub oma töös ESTÜ eetikakoodeksist.

Suhtlemistreener, tase 7 kavandab tellimusest lähtudes koos tellijaorganisatsioonidega personali arendamise programme valdkondades, mis on seotud suhtlemisoskustega;kavandab, viib läbi, analüüsib ja tagasisidestab tellijale korraldatud treeninguid. Juhendab algajaid kaastreenereid; analüüsib läbiviidud treeninguid koos kaastreeneri ja/või superviisoriga, mille käigus püstitab endale edasise professionaalse ning isiksusliku arengu eesmärke. Propageerib võidan-võidad hoiakutest lähtuvaid suhtlemisoskusi avalikel esinemistel ja meedias; osaleb suhtlemistreeningu meetodi ja suhtlemisoskuste teooria arendamisel.

Kutsealal on lisaks Suhtlemistreener, tase 7-le järgmised kutsed:

Suhtlemistreener, tase 5 töötab superviisori juhendamise all; kavandab, viib läbi ja tagasisidestab tellijale korraldatud treeninguid, analüüsib tehtud treeninguid koos kaastreeneriga, mille käigus püstitab endale edasise professionaalse ning isiksusliku arengu eesmärke.

Suhtlemistreener, tase 6 töötab iseseisvalt ja lähtudes tellimustest kavandab, viib läbi ja tagasisidestab tellijale korraldatud treeninguid, analüüsib läbiviidud treeninguid koos kaastreeneri* ja/või juhendajaga (superviisoriga), mille käigus püstitab endale edasise professionaalse ning isiksusliku arengu eesmärke.

A.2 TööosadA.2.1 Suhtlemistreeningu ettevalmistamineA.2.2 Suhtlemistreeningu läbiviimineA.2.3 Suhtlemistreeningu järeltööA.2.4 Koolitusturu arendamine ja suhtlemistreeningu propageerimineA.2.5 Suhtlemistreeningu meetodi ja treenerite arendamine

Tööosadega seotud tööülesannete loetelu on toodud lisas 1 „Tööosad ja tööülesanded“.

A.3 Töökeskkond ja töö eripäraSuhtlemistreeneri tööaeg on paindlik.Töö on intensiivne, vahelduvate tööülesannetega ja emotsionaalselt pingeline.

2

ESF programm „Kutsete süsteemi arendamine“Suhtlemistreening toimub enamasti siseruumides, kasutatav ruum peab olema mitteläbikäidav, sobiva valgustuse ja ventilatsiooniga ning võimaldama ringis istumist vähemalt 14 inimesele. Lisaks toolidele on ruumis 1-2 väiksemat lauda ja (paber)tahvel. Ruumis on võimalus kasutada tehnilisi töövahendeid (vt p.A.4). Paberilehti peab saama kinnitada seintele (näiteks maalriteibiga). Treeningruumi läheduses on (kohvi) pauside võimalus umbes iga 1,5 tunni järel.

A.4 TöövahendidSuhtlemistreeneri põhilised töövahendid on tehnilised vahendid videopildi salvestamiseks ja edastamiseks (videokaamera ja TV või multimeediaprojektor), muusika esitamiseks; jaotusmaterjalid ja vahendid loovtegevuseks. Suhtlemistreeningu eel- ja järeltööks tavapärane kontoritehnika.

A.5 Tööks vajalikud isikuomadused: võimed ja iseloomujooned1) verbaalne võimekus (sõnaline arusaamine ja sõna efektiivne kasutamine),2) pinge- ja stressitaluvus,3) koostöövõime, koostöövalmidus,4) määramatuse talumise võime,5) isiksuslik küpsus,6) empaatia,7) tolerantsus.

A.6 Kutsealane ettevalmistusSuhtlemistreeneritelt eeldatakse kõrgharidust ja erialast väljaõpet, mis on vastavuses kutsestandardis kirjeldatud kompetentsidega. Täpsemad kutse taotlemise eeldused on esitatud suhtlemistreeneri kutse tõendamise ja andmise korras.

A.7 Enamlevinud ametinimetused Suhtlemistreener, suhtlemistreener-koolitaja, koolitaja, sisekoolitaja.

3

ESF programm „Kutsete süsteemi arendamine“B-osa

KOMPETENTSUSNÕUDED

B.1. Kutse struktuurSuhtlemistreeneri kutse moodustub kuuest kompetentsist. Kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1 – B.2.5 ja B.2.6 (läbiv kompetents) tõendamine.

B.2 KompetentsidB.2.1 Suhtlemistreeningu ettevalmistamine EKR tase 7Tegevusnäitajad:1. Analüüsib koolitusvajadust tellimuse alusel ja hindab selle teostatavust etteantud tingimustel.2. Võtab tellijaga kontakti ja koostöös tellijaga täpsustab intervjueerimis- ja kuulamisoskusi kasutades koolitusvajadust ja tingimusi, nt eesmärk, grupi koosseis, maht, oodatav tulemus jne. Tutvustab suhtlemistreeningu ja enda võimalusi, jõudes ka tellimuses sisalduvate varjatud arenguvajadusteni. Viib tellija kurssi suhtlemistreenerite eetikakoodeksist tulenevate põhimõtetega tellimuse täitmisel saadud info käsitlemisel.3. Tellija ootusi täpsustades toob välja tellija ebareaalsed ootused (nt grupiliikmete arvu, koolitusruumi sobivuse, käsitletavate teemade hulga jms suhtes), annab selgitusi suhtlemistreeningu võimaluste kohta ning esitab omapoolsed soovitused tellija eesmärkide täitmiseks.4. Nõustab koolitusgrupi komplekteerimist ja selgitab välja koolitatavate eelnevad koolituskogemused, sh kogemused videotagasisidest.5. Arvestab pakkumise koostamisel tellija vajadusi ja eelnevaid kokkuleppeid ning suhtlemistreeningule esitatavaid nõudeid. Kirjeldab koolituse oodatavat tulemust ja kasu organisatsioonile. Tagamaks koostöö sujumist tellijaga korraldab vajaduse korral pakkumisest lähtuva formaaljuriidiliselt korrektse lepingu sõlmimise. 6. Kavandab ja viib läbi treeningu eesmärkidest lähtuva eeltöö (nt täiendava info kogumise, osalejate eelhäälestamise jms). Tagab eeltööks (nt küsitlus, vaatlus, fookusgrupp jne) kohase valimi grupiliikmetest. Arvestab eeltöö ajal saadud informatsiooni treeningu planeerimisel. 7. Enne koolitust teeb koostööd kaastreeneriga, väljendades oma ootusi rollide ja vastutuse jagunemise suhtes, lähtudes koolituse eesmärkidest ja teemadest. 8. Kontrollib koolitusruumi ja tehniliste vahendite olemasolu, hindab nende sobivust suhtlemistreeningu nõuetele ning organiseerib vajaminevad vahendid, et tagada koolituseks soodne keskkond.9. Koostöös kaastreeneriga koostab vastavalt pakkumisele programmi ning õppematerjalid. Treeningmaterjalides teiste autorite mõtete kasutamisel viitab korrektselt vastavalt ESTÜ Eetikakoodeksis esitatud nõuetele.10. Arvestab programmi koostamisel osalejate arenguvajadustega, mis tulid esile eeltöö käigus või võivad ilmneda koolitusprotsessis. Teadmised:1) sotsiaalpsühholoogia alused;2) isiksuse psühholoogia alused;3) täiskasvanute õpetamise alused;4) psühhopatoloogia alused;5) täiskasvanukoolitust ja lepinguõigust reguleerivad seadusandlikud aktid.Hindamismeetod(id):Arenguvestlus kirjaliku struktureeritud eneseanalüüsi alusel.B.2.2 Suhtlemistreeningu läbiviimine EKR tase 7Tegevusnäitajad: 1. Korraldab treeningu alguses tervikliku ja kohase soojenduse, mis fokusseerub igale indiviidile, grupile ja teemale. Pöörab grupiliikmete õpivalmidusele tähelepanu kogu treeningu vältel, tutvustades meetodeid, eesmärke, rakendatavust, kasu jms ning mõjutab õpivalmidust, kasutades vajaduse korral

4

ESF programm „Kutsete süsteemi arendamine“personaalset motiveerimist. Kohandab soojenduse grupi eripärale. 2. Sõnastab grupilepingu lähtuvalt treeningu eesmärgist ja metoodikast ja jälgib sellest kinnipidamist. Grupilepingu rikkumisel juhib sellele tähelepanu. Vajaduse korral konfronteerub ennast kehtestades.3. Aitab grupiliikmetel treeningut eesmärgistada ja sõnastada individuaalseid eesmärke ning tegeleb kohaselt eesmärgistamisel esineva vastupanu ja isiksuslike piirangutega. Jälgib treenitavate eesmärkide täitmist treeningu jooksul ning toob neid uuesti fookusesse.4. Esitab eesmärgipäraselt, selgelt ja sihtgrupist lähtuvalt suhtlemiskompetentse ja –mudeleid, näitlikustab ja seostab neid treenitava igapäevatöö ja -eluga.5. Aktiviseerib gruppi arutelude, ajurünnakute ja harjutustega. 6. Mudeldab treeningu käigus pidevalt oma käitumisega õpetatavaid suhtlemiskompetentse ja kommenteerib grupile vahetult oma käitumist. 7. Vajaduse korral aitab grupiliikmetel ületada tutvustatavate mudelite kasutamisega seotud vastupanu, normaliseerides, julgustades, gruppi kaasates jne.8. Loob koos grupiga antud treeningu eesmärkidest lähtuvad ning grupiliikmetele sobivad harjutused ja viib need läbi. 9. Juhendab eesmärgipäraselt ja selgelt harjutustes osalejaid, vajaduse korral tagasisidestab osalejaid harjutuse käigus, võimaldades neil oma sooritust ise korrigeerida.10. Juhib harjutuste analüüsi koos grupiga loodud analüüsiskeemi alusel.11. Aitab grupiliikmetel süsteemselt reflekteerida õpikogemusi. 12. Jäädes erapooletuks ning peegeldades enda ja/või harjutajate emotsioone aitab ületada isiklikku ja grupiviisilist psühholoogilist vastupanu. 13. Annab arendavat ja tasakaalustatud (st nii tunnustavat kui arenguruumi näitavat) tagasisidet.14. Valdab videotehnikat ja kasutab seda harjutuste salvestamiseks ja salvestise esitamiseks nii, et see on sihtotstarbeliselt jälgitav, järgib operaatoritöö häid tavasid.15. Märkab ja reageerib konstruktiivselt grupis ilmnevatele konfliktidele, sh osutab vajadusel kriisi olukorras personaalset psühholoogilist abi ning taastab grupis arenguvõimelise tööolukorra. 16. Küsib struktureeritult tagasisidet grupiliikmetelt, lähtudes grupi eripärast ja koolituse eesmärgist.Teadmised:1) suhtlemiskompetentsid ja -mudelid;2) õpiprotsessid;3) grupiprotsessid;4) aktiivõppe meetodid;5) personaalsed arenguprotsessid;6) operaatoritöö alused;7) kriisinõustamise alused.Hindamismeetod(id):Treeningu vaatlus ja/või arenguvestlus kirjaliku struktureeritud eneseanalüüsi alusel.B.2.3 Suhtlemistreeningu järeltöö EKR tase 7Tegevusnäitajad: 1. Analüüsib treeningul toimunut üksi või koos kaastreeneriga, lähtudes tellimusest, oma kogemusest ja grupilt saadud tagasisidest. Hindab programmi sobilikkust, õpitulemusi ja grupi rahulolu.2. Annab kaastreenerile konstruktiivset tagasisidet omavahelise koostöö ja selle tulemuslikkuse kohta ning väljendab oma ootusi edasise koostöö suhtes.3. Leiab võimalusi korduvalt kasutatava programmi uuendamiseks, fikseerib võimalikud muudatused ja edasiarendused, lähtudes osapoolte tagasisidest ja ühisest analüüsist.4. Esitab tellijale kokkuvõtte, tutvustab konfidentsiaalsuse reeglitest kinni pidades treeningu käiku ja tulemusi. Teeb ettepanekuid jätkutegevusteks, mille eesmärgiks on koolitustulemuste kinnistamine ja/või edaspidine arendus.5. Vajaduse korral saadab järelmaterjalid, meenutab koduülesannet, pöördub tellija poole inimeste täiendavaks motiveerimiseks jne.6. Organiseerib osalejate arenguprotsessi pikendamise ja toetamise treeningu järgselt, nt järelmaterjali,

5

ESF programm „Kutsete süsteemi arendamine“meeldetuletuste vms abil. Fikseerib tekkinud ideed ja lahendused.7. Tagab treeneri valdusesse jäänud algmaterjalide ja/või muu (personaalse) info (nt videosalvestised jms) kaitstuse ja konfidentsiaalsuse.Teadmised:1) õpiprotsessid;2) grupiprotsessid;3) refleksiooni ja tagasiside põhimõtted;4) personalijuhtimise alused.Hindamismeetod(id):Arenguvestlus kirjaliku struktureeritud eneseanalüüsi alusel.B.2.4 Koolitusturu arendamine ja suhtlemistreeningu propageerimine EKR tase 7Tegevusnäitajad: 1. Tutvustab suhtlemistreeningu põhimõtteid ja selgitab suhtlemistreeningu võimalusi, lähtudes sihtgrupi vajadusest ning olukorrast. 2. Annab oma panuse psühholoogilise võrdsuse suurendamisse, võit-võit ideoloogia levitamisse ühiskonnas laiemalt.3. Leiab võimalusi esineda ajakirjanduses ja konverentsidel/avalikel üritustel.4. Uurib suhtlemistreeningu mõju ja tulemuslikkust huvigruppides ja arendab oluliste huvigruppide (nt koolitusjuhid, personalitöötajad, haridusametnikud, sotsiaalteadlased, fondide esindajad jpt) esindajate võrgustikku eesmärgiga süvendada teadmisi suhtlemistreeningu võimalustest. 5. Tutvustab teistele koolitusvaldkonna spetsialistidele oma kogemusi ja uuendusi, osaleb aktiivselt aruteludes eesmärgiga levitada ja arendada suhtlemistreeningut kui meetodit.Teadmised:1) avalikkusega suhtlemise ja esinemise alused; 2) suhte- ja mainekujundus;3) läbirääkimiste alused; 4) uurimisalused.Hindamismeetod(id):Arenguvestlus ja publikatsioonide ning avalike esinemiste nimekiri.B.2.5 Suhtlemistreeningu meetodi ja treenerite arendamine EKR tase 7Tegevusnäitajad: 1. Tuginedes kaasaegsele oskusteabele, valdkonna uuendustele ning enda kogemustele arendab ja kasutab uuenduslikke meetodeid kogu koolitusprotsessi ajal. Jagab oma kogemusi teiste treeneritega erinevates vormides (nt koolitused, õppematerjalid jms). 2. Korraldab kovisiooni tüüpi arutelusi, vajaduse korral kaasates teiste erialade spetsialiste. Jagab oma teadmisi ja oskusi. Juhendab kolleege töös uute sihtgruppide ja temaatikaga, täpsustades eesmärke ja oodatavat tulemust lähtuvalt juhendamise heast tavast. Aitab kolleegidel läbi töötada treeningprotsessis tekkinud keerulisi situatsioone, kasutades supervisiooni, coaching´u ja teiste abistamise meetodite põhimõtteid. 3. Nõustab teisi koolitusvaldkonna spetsialiste (nt andragooge, õppejõude jt) grupidünaamika ja õpiprotsesside juhtimise alal, täpsustades eesmärke ja oodatavat tulemust lähtuvalt nõustamise heast tavast.Teadmised:1) kaasaegsed õppemeetodid;2) enesejuhtimise alused;3) uued suunad täiskasvanukoolituses ning supervisioonis, juhendamises ja nõustamises.Hindamismeetod(id):Arenguvestlus kirjaliku struktureeritud eneseanalüüsi alusel.B.2.6 Läbivad kompetentsid EKR tase 7Tegevusnäitajad:

6

ESF programm „Kutsete süsteemi arendamine“1. Kasutab koolitusel eesti keelt või oma emakeelt tasemel C1, valdab ühte võõrkeelt vähemalt tasemel C1 ja ühte võõrkeelt tasemel B2 (vt lisa 2 „Keeleoskuse hindamise skaala“).2. Kasutab oma töös arvutit tasemetel AO1 – Infotehnoloogia põhimõisted ja infoühiskond, AO2 – Arvuti kasutamine ja failihaldus, AO3 – Tekstitöötlus, AO4 – Tabelitöötlus, AO5 – Andmebaasid, AO6 – Esitlus, AO7 –Informatsioon ja kommunikatsioon (vt lisa 3 „Arvuti kasutamise oskuse kriteeriumid“).3. Täiendab end sihipäraselt oma erialal, tutvudes uusima erialakirjanduse ja teadusliku informatsiooniga (nt uuringud, analüüsid jms). Analüüsib töösituatsioone, arendab oma rolli koolitajana ning ennast isiksuslikult supervisioonis ja/või psühhoteraapias. Reguleerib oma tööalast koormust, et taastada ja hoida oma füüsilist, vaimset ja emotsionaalset tervist. Täiendab oma teadmisi juhendamise, nõustamise ja superviseerimise alal, lugedes vastavat kirjandust ning läbides koolitusi. Analüüsib enda kui juhendaja tegevust iseseisvalt ja koos superviisoriga.Teadmised:1) sotsiaalpsühholoogia alused;2) isiksuse psühholoogia alused;3) terviseteaduse alused;4) psühhopatoloogia alused;5) kriisipsühholoogia alused;6) täiskasvanute õpetamise alused;7) täiskasvanukoolitust ja lepinguõigust reguleerivad seadusandlikud aktid;8) suhtlemiskompetentsid ja -mudelid;9) õpiprotsessid;10) grupiprotsessid;11) isiksuslikud protsessid;12) operaatoritöö alused;13) refleksiooni ja tagasiside põhimõtted;14) avalikkusega suhtlemise ja esinemise alused; 15) suhte- ja mainekujundus; läbirääkimiste alused; 16) kaasaegsed õppemeetodid (sh aktiivõppe meetodid);17) enesejuhtimise alused.Hindamismeetod(id): Läbivaid kompetentse hinnatakse integreeritult kõigi teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamisega.

7

ESF programm „Kutsete süsteemi arendamine“C-osa

ÜLDTEAVE JA LISAD

C.1 Teave kutsestandardi koostamise, kinnitamise ja kutse andja kohta ning viide kutsestandardi asukoha kohta klassifikaatorites 1. Kutsestandardi tähis kutseregistris 2. Kutsestandardi koostajad: Endel Hango - MTÜ Eesti Suhtlemistreenerite Ühing; SELF II

OÜJelena Jedomskihh - MTÜ Tartu Nõustamis-ja KriisiabikeskusKadri Kõiv - MTÜ Eesti Suhtlemistreenerite Ühing; Develop DesignAnu Sark - MTÜ Eesti Suhtlemistreenerite Ühing; Implement Inscape Ann Seilenthal - MTÜ Eesti Suhtlemistreenerite Ühing; koolitaja FIE

3. Kutsestandardi kinnitaja Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu4. Kutsenõukogu otsuse number 105. Kutsenõukogu otsuse kuupäev 07.06.20126. Kutsestandard kehtib kuni (kuupäev) 06.06.20177. Kutsestandardi versiooni number (1-n)8. Viide Ametite Klassifikaatorile (ISCO 08) Täiskasvanute koolitamine, kood 23599. Viide Euroopa

kvalifikatsiooniraamistikule (EQF)EQF tase 7

C.2 Kutsenimetus võõrkeelesInglise keeles Communication and interaction skills trainer Vene keeles Видеотренер C.4 LisadLisa 1 Tööosad ja tööülesandedLisa 2 Kutsealased terminidLisa 3 Keelte oskustasemete kirjeldusedLisa 4 Arvuti kasutamise oskus

8

ESF programm „Kutsete süsteemi arendamine“

Lisa 1 Tööosad ja tööülesanded  Suhtlemistreener,

EKR tase 5 Suhtlemistreener,

EKR tase 6 Suhtlemistreener,

EKR tase 7 1. Suhtlemistreeningu ettevalmistamine      1.1 Tellimuse vastuvõtmine x x x1.2. Läbirääkimiste pidamine tellijaga x x x1.3 Pakkumise koostamine ja lepingu vormistamine x x x

1.4 Eeltöö läbiviimine x x x1.5 Kokkuleppe sõlmimine kaastreeneriga x x x1.6 Koolituse tehniline korraldamine x x x1.7 Treeningu programmi ja õppematerjalide koostamine x x x

2. Suhtlemistreeningu läbiviimine      2.1 Õpivalmiduse loomine x x x2.2 Suhtlemismudelite käsitluste tutvustamine ja mudelite demonstreerimine x x x

2.3 Harjutuste koostamine ja ettevalmistamine x x x

2.4 Harjutuste läbiviimine ja analüüsimine x x x2.5 Videotehnika kasutamine x x x

2.6 Erandolukordade lahendamine x x x2.7 Tagasiside kogumine grupiliikmetelt x x x3. Suhtlemistreeningu järeltöö      

3.1 Treeningu järelanalüüsi läbiviimine x x x

3.2 Treeningu tulemuste analüüsimine koostöös tellijaga x x x

3.3 Järeltegevuste teostamine x x x4. Koolitusturu arendamine ja suhtlemistreeningu propageerimine      

4.1 Avalikkusega suhtlemine x x x4.2 Suhete loomine ja hoidmine oluliste huvigruppidega

x x x

4.3 Koostöö sidusgruppidega x x x5. Suhtlemistreeningu meetodi ja treenerite arendamine      

5.1 Suhtlemistreeningu meetodi arendamine ja kaasajastamine x x x

5.2 Suhtlemistreenerite juhendamine ja nõustamine

x x x

5.3 Sidusgruppide nõustamine x xLÄBIV KOMPETENTS x x x

9

ESF programm „Kutsete süsteemi arendamine“Lisa 2 Kutsealased terminid

Põhitreener – suhtlemistreener, kes vastutab tellimusele vastava treeningu läbiviimise eest Kaastreener - konkreetset suhtlemistreeningut koos tegevad treenerid. Üks kaastreeneritest on samaaegselt ka põhitreenerSuhtlemistreening, mida valdab suhtlemistreener erineb teistest käitumistreeningu liikidest järgmiste tunnuste poolest:Kestvus tundides minimaalselt 16, optimaalselt 24 tundiTreenerite arv 2Järjestikuseid treeningupäevi minimaalselt 2, optimaalselt 3Osalejate arv mitte üle 12 (minimaalselt 6-7, optimaalselt 10)Harjutatavate oskuste arv treeningupäeva jooksul 1 Ühel osalejal videoharjutusi 1 oskuse kohta minimaalselt 1, optimaalselt 1-2 aktiivses rollisTreeneri loengu osakaal kuni 15 %, optimaalselt 10 % treeningu ajastTreeneri individuaalne tagasiside grupi liikmetele minimaalselt 1 kord päevas, optimaalselt 1 kord iga harjutuse jooksulHarjutused oskuste omandamiseks miinimumvariandis: treener valmistab ette; optimaalsel juhul: treener laseb grupil koostada.Baasilisteks oskusteks suhtlemistreeningul on kontakti-, aktiivse kuulamise ja selge eneseväljendamise oskused, kompleksoskusteks enesekehtestamisoskus ja sellele baseeruvad oskused: konfliktide lahendamine, läbirääkimine, motiveerimine, delegeerimine jm.

10

ESF programm „Kutsete süsteemi arendamine“Lisa 3 Keelte oskustasemete kirjeldused

A1

A2 B1 B2 C1 C2

M

ÕIS

TMIN

E

Saan aru tuttavatest sõnadest ja fraasidest, mis puudutavad mind, minu perekonda ja minu vahetut ümbrust, kui inimesed räägivad aeglaselt ja selgelt.

Saan aru fraasidest ja sageli kasutatavatest sõnadest, mis on vahetult seotud mulle oluliste valdkondadega (näiteks info minu ja mu perekonna kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö). Saan aru lühikeste, lihtsate ja selgelt väljahääldatud ütluste põhisisust.

Saan aru põhilisest infost selges tavakõnes tuttaval teemal: töö, kool, vaba aeg jne. Saan aru aeglaselt ja selgelt edastatud raadio- või telesaadete põhisisust, kui need käsitlevad päevateemasid või mulle huvitavaid teemasid.

Saan aru pikematest kõnedest ja ettekannetest ning tuttava teema puhul isegi nende keerukamatest nüanssidest. Saan aru enamiku teleuudiste, publitsistikasaadete ja filmide sisust.

Saan aru pikemast tekstist isegi siis, kui see pole selgelt liigendatud ja seosed on esitatud kas kaudselt või vihjamisi. Saan suurema vaevata aru tele-programmidest ja filmidest.

Saan vaevata aru igasugusest kõnest, olenemata sellest, kus seda esitatakse. Saan aru ka kiirkõnest, kui mulle antakse pisut aega hääldusviisiga harjumiseks.

KUU

LAM

INE

Saan aru tuttavatest nimedest, sõnadest ja väga lihtsatest lausetest näiteks siltidel, plakatitel või kataloogides.

Saan aru väga lühikestest lihtsatest tekstidest. Oskan leida eeldatavat spetsiifilist informatsiooni lihtsatest igapäevatekstidest (näiteks reklaamid, tööpakkumised, prospektid, menüüd, sõiduplaanid), samuti saan aru lühikestest lihtsatest isiklikest kirjadest.

Saan aru tekstidest, mis koosnevad sagedamini esinevatest või minu tööga seotud sõnadest. Saan aru sündmuste, mõtete ja soovide kirjeldusest isiklikes kirjades.

Saan aru aktuaalsetel teemadel kirjutatud artiklitest, kus autorid väljendavad mingeid kindlaid seisukohti või vaatenurki. Saan aru tänapäevasest proosast.

Saan aru pikkadest ja keerulistest tekstidest, nii olustikulistest kui ka kirjanduslikest, tajudes nende stiililist eripära. Saan aru erialastest artiklitest ja pikematest tehnilistest juhenditest isegi siis, kui need vahetult ei puuduta minu eriala.

Saan vaevata aru kõigist kirjaliku teksti liikidest, sealhulgas abstraktsetest, struktuurilt ja/või keeleli- selt keerulistest tekstidest, näiteks käsiraamatutest, erialastest artiklitest ja ilukirjandusest.

LU

GEM

INE

R

ÄÄKI

MIN

E

Oskan lihtsal viisil suhelda tingimusel, et vestluspartner aeglaselt räägib, vajadusel öeldut kordab või ümber sõnastab ning mind vestlemisel aitab. Oskan küsida lihtsaid küsimusi ja neile vastata.

Saan hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskan kaasa rääkida, ehkki ma ei oska veel ise vestlust juhtida.

Saan enamasti keelega hakkama maal, kus see on kasutusel. Oskan ettevalmistuseta vestelda tuttaval, huvitaval või olulisel teemal: pere, hobid, töö, reisimine ja päevasündmused.

Oskan vestelda piisavalt spontaanselt ja ladusalt, nii et suhtlemine keelt emakeelena kõnelevate inimestega on täiesti võimalik. Saan aktiivselt osaleda aruteludes tuttaval teemal, oskan oma seisukohti väljendada ja põhjendada.

Oskan end mõistetavaks teha ladusalt ja spontaan-selt, väljendeid eriti otsi-mata. Oskan kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii ühiskondlikel kui ka tööalastel eesmärkidel. Oskan avaldada mõtteid ja arvamusi ning vestluses teemat arendada.

Saan vaevata osaleda igas vestluses ja diskussioonis ning oskan idioome ja kõnekeelseid väljendeid. Oskan täpselt edasi anda tähendusvarjundeid. Vajadusel oskan lausungi ümber sõnastada, nii et vestluses osalejad seda vaevalt märkavad.

S

UU

LIN

E S

UHT

LUS

Oskan kasutada lihtsaid fraase ja lauseid kirjeldamaks kohta, kus elan, ja inimesi, keda tunnen.

Oskan kasutada mitmeid fraase ja lauseid, et kirjeldada oma perekonda ja teisi inimesi, elutingimusi, hariduslikku tagapõhja, praegust või eelmist tööd.

Oskan lihtsate seostatud lausetega kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja kavatsusi. Oskan lühidalt põhjendada ning selgitada oma seisukohti ja plaane. Oskan edasi anda jutu, raamatu ja filmi sisu ning kirjeldada oma muljeid.

Oskan selgelt ja üksik-asjalikult käsitleda ainest laias teemaderingis, mis puudutab minu huvialasid. Oskan selgitada oma seisukohti aktuaalsetel teemadel, tuues välja erinevate arvamuste poolt- ja vastuargumendid.

Oskan keerulisi teemasid täpselt ja üksikasjalikult kirjeldada, välja tuua alateemad ja olulisemad punktid ning teha kokkuvõtet.

Oskan esitada selge ja ladusa, kontekstile vastavas stiilis kirjelduse või põhjenduse, millel on loogiline ülesehitus, mis aitab kuulajal märgata ja meelde jätta kõige olulisemat.

SU

ULI

NE

ES

ITU

S

K

IRJU

TAM

INE

Oskan kirjutada lühikest ja lihtsat teadet (näiteks postkaarti puhkuse-tervitustega) ning täita formulare (näiteks hotelli registreerimislehte, kus küsitakse isikuandmeid: nime, aadressi, rahvust/ kodakondsust).

Oskan teha märkmeid ja koostada väga lihtsat isiklikku kirja, näiteks kellegi tänamiseks.

Oskan koostada lihtsat seostatud teksti tuttaval või mulle huvi pakkuval teemal. Oskan kirjutada isiklikku kirja, milles kirjeldan oma kogemusi ja muljeid.

Oskan kirjutada selgeid ja detailseid tekste mulle huvi pakkuvas teemaderingis. Oskan kirjutada esseed, aruannet või referaati, edastamaks infot ning kommenteerides ja põhjendades oma seisukohti. Oskan kirjutada kirju, milles tõstan esile kogemuste ja sündmuste mulle olulisi aspekte.

Oskan ennast väljendada selges, hästi liigendatud tekstis, avaldades oma arvamust vajaliku põhjalikkusega. Oskan kirjutada kirja, esseed või aruannet keerukal teemal ja esile tõsta olulisemat. Oskan lugejast lähtuvalt kohandada oma stiili.

Oskan kirjutada ladusalt ja selgelt vajalikus stiilis. Oskan koostada keerulisi kirju, aruandeid või artikleid, esitada ainest loogiliselt liigendatuna nii, et lugeja suudab eristada olulist. Oskan koostada erialaseid ja ilukirjanduslikke sisukokkuvõtteid, annotatsioone ning retsensioone.

KIR

JUTA

MIN

E

11

ESF programm „Kutsete süsteemi arendamine“Lisa 4ARVUTI KASUTAMISE OSKUS

Arvutikasutaja oskustunnistus – AO (ECDL/ICDL – The European Computer Driving Licence/The International Computer Driving Licence) tõendab selle omaja praktilisi põhioskusi laiatarbe tarkvara kasutamisel http://www.ecdl.ee/. (AO tunnistuse omamine ei ole kutsekvalifikatsiooni taotlemisel kohustuslik.)7 moodulit:AO1 – Infotehnoloogia põhimõisted ja infoühiskondAO2 – Arvuti kasutamine ja failihaldusAO3 – TekstitöötlusAO4 – TabelitöötlusAO5 – AndmebaasidAO6 – EsitlusAO7 – Informatsioon ja kommunikatsioon

AO1 INFOTEHNOLOOGIA PÕHIMÕISTED JA INFOÜHISKOND1. Põhimõisted2. Riistvara3. Mälu4. Tarkvara5. Arvutivõrgud6. Arvutid igapäevaelus7. Infotehnoloogia ja ühiskond8. Turvalisus, õiguskaitse ja seadusandlus9. Infotehnoloogia ja Eesti

AO2 ARVUTI KASUTAMINE JA FAILIHALDUS1. Elementaaroskused2. Töölaud3. Failihaldus4. Failide lihtne redigeerimine5. Prindihaldus

AO3 TEKSTITÖÖTLUS1. Alustamine2. Põhioperatsioonid3. Kujundamine (vormindamine)4. Dokumendi viimistlemine5. Printimine6. Muud oskused

AO4 TABELITÖÖTLUS1. Elementaaroskused2. Põhioperatsioonid3. Valemid ja funktsioonid4. Kujundamine (vormindamine)5. Diagrammid ja objektid6. Printimine

12

ESF programm „Kutsete süsteemi arendamine“

AO5 ANDMEBAASID1. Alustamine2. Andmebaasi loomine3. Vormi kasutamine4. Informatsiooni otsimine5. Aruanded

AO6 ESITLUS1. Elementaaroskused2. Põhitegevused3. Vormindamine4. Graafika ja diagrammid5. Printimine ja levitamine6. Slaidiseansi efektid7. Slaidiseansi vaatamine

AO7 INFORMATSIOON JA KOMMUNIKATSIOON1. Veebi kasutamise elementaaroskused2. Veebis navigeerimine3. Otsing veebis4. Järjehoidjad (bookmarks)5. Elektronposti kasutamise elementaaroskused6. Kirjavahetus7. Adresseerimine8. Postkasti haldamine9. Listid ja uudisgrupid

13