Süsivesikud süljes1. Glükoproteiinid, nende ehitus ja biofunktsioonid?

Liitvalgud, mis koosnevad valkosast ja süsivesinikosast. Glükoproteiinid – erinevad segamakromolekulaarsetest proteoglükaanidest järgmiste tunnuste poolest: - Nad on oluliselt lihtsamad ja väiksemad kompleksid;- Süsivesinikosa on neil hargnenud oligosahhariid;- Reeglina on selles oligosahariidjäägis 2..20 monomeeri ja mitte üle 15

monomeeri(monomeerideks on Man, GalNac, siaalhape, L-fukoos)Ehitus:SVosa on seotud valkosaga kovalentselt O- või N-glükosiidsideme abil.

- Sv on N-glükosiidsidemega seotud valgu Asn amiidgruppiga (glükoproteiinsed ensüümid, mitmed hormoonid, Ig) või Arg ja Lys aminorühmaga;

- Oligosahhariidosa terminaalne sv on reeglina NANA ja pentasahhariidosa nim. N-glükoproteiinides tüvisüsivesikuks ( core saccharide);

- Plasmamembraanides välispinna valgud;- Sekreteeritavad valgud;- Vereplasma valgud (va albumiin)

Diabeedi puhul glükosüüluvad Hb-ni terminaalsed aminorühmad – kujuneb anormaalne N-glükoproteiin.

Süsivesik- ja valkosa seostumine:- Sv seostub O-glükosiidsidemega valgu Ser või Thr kaudu – sülje mutsiinid;- Hyl või Hyp – OH rühma kaudu – kollageensed valgud;

Funktsioonid:SV osa muudab lahustuvust, viskoossust, laengut, denatureerivust, kaitseb proteolüüsi vastu, suunab paigutumist membraanidesse, rakusisest transporti, sorteerimist ja sekretsiooni.Kaitse ja biomääre:

- Seedekulga, hingamis-, urogenitaalteede epiteelpindu kaitsva ja biomääriva lima mutsiinid (hargnev ehitus, mittekovalentsed sidemed: lima viskoosseks ja geeljaks);

- Maskeerides raku pinnaantigeene kaitsevad mutsiinid rakke immuunründe eest (paljud vähirakud produtseerivad rohkest mutsiine);

- Ig, verehüübimisfaktorid (protrombiin ,fibrinogeen), INF (antiviiruslikud valgud).

- Rakkude õige interaktsioon, märklaudrakkude ja retseptori äratundmine (rakkude täpse interakteerumine(vajalik kudede arenemiseks jne) üheks aluseks- plasmamembraani glükoproteiinide spetskontaktid):

- Membraani glükoproteiinide (fibronektiinid, erütrotsüütide membraani glükoforiinid) elastne oligosahhariidümbris ja terminaalne signaal(NANA) tagab õiged rakk-rakk kontaktid;

- Glükoproteiinsed adhesioonivalgud selektiinid seostuvad teiste rakkude retseptoritega tagades rakk-rakk adhesiooni;

- Ringlusse sattunud Ly tunnevad L-selektiiniga ära lümfisõlmerakkude homing receptori (vajalik Ly tagasipöördumiseks lümfisõlmedesse)

- E.coli seostub seedekulgla märklaudrakkudega selektiini lektiini-domeenidega- Vähirakud eksponeerivad siaalhappelisi/fukoosseid (ka teisi selektiin-spetsiifilisi) ligande

(kiire invasiooni ja metastaseerumise üks põhjustest).

Retseptoorsus: paljude retseptorite ehituses olev Svosa on vajalik hormoonide jt signaalmolekulide äratundmiseks/seostumiseks ning rakk-rakk interaktsiooniks. Glükoproteiinne on ka LDL-retseptor.Osalemine regulatsioonid ja biokatalüüsis:rida hormoone (FSH, TSH, PROL jt) ja ensüüme (koliini esteraas jt) on glükoproteiinid.Transport:transferriin (raua transport veres), tseruloplasmiin (vase transport veres), transkortiin(korisooli transport veres), haptoglobiin (Hb sidumine ja transport veres).Füsioloogilise spetsfunktsiooni tagamine: Soolelimaskesta epiteelrakkude mikrohattude valendikupoole pind on kaetud tiheda võrkja oligosahhariidjääkidest moodustisega (glükokaalüks). Viimases asub rida seedeensüüme ja siin toimub membraaniseedimine.Munaraku pinnal oleva spetsglükoproteiini „tunneb ära“ spermatosoidi pinnaretseptor. Nende kontakteerumine intsiseerib spermatosoidi proteaaside ja hüaluronidaasi vabanemise, mis lõhustavad spetsiifiliselt munaraku ümbrist ning sperm saab tungida munarakku.Käibe kontroll: Paljude glükoproteiinide Svosa otsmine jääk on NANA. Kui valk on olnud vajalikku aja ringluses, kõrvaldavad veresoone pinna vastavad neuraminidaasid (sialülaasid) otsmise NANA. Vabaks jäänud otsmise galaktoosijäägi kaudu seovad maksarakkude asialoglükoproteiini retseptorid valgu, tekkibud kompleks kõrvaldatakse ringlusest.

2. Millest koosneb proteoglükaanne superkompleks?Süsivesinik-valk superkompleks, mille süsivesinikosaks on glükoosaminoglükaanid (GAG). Viimased moodustavad kuni 95% kompleksi massist. Süsivesinikahelad (heteropolüsahhariidid) koosnevad dimeersetest “blokkidest”.GAG koosneb korduvatest disahhariidüksustest (üheks komponendiks uroonhape; hargnemata) heteropolüoossed ahelad proteoglükaanides;Seostus tüvivalguga (enamasti) Ser ja siduva trisahhariidfragmendi abil;Proteoglükaansed SÜ assambleeruvad hüaluroonhappest koosneva südamikuga – superkompleks.

3. Millised on proteoglükaanide biofunktsioonid (sh kondroitiin-4-sulfaat)?- GAG-ahelate disahhariidüksuse üks komponent on tavaliselt uroonhappejääk. See tagab happelised omadused.- kõrgmolekulaarsed polüanioonid – negatiivsete laengute tõttu seovad nad rohkesti vett ja katioone ning nende superkompleksid libisevad teineteise suhtes hästi- biovedelike ja mukoossete sekreetide biovõidena- hoiab õiget vee ja soolade balanssi sünoviaalvedelikus ja geelitaolises rakkuvahelises maatriksis.Väga vajalik fibrillaarsete jt rakuliste ja ekstatsellulaarsete komponentide stabiliseerimiseks.

4. Millised lipoproteiine tead?Vereplasma lipoproteiinid – lipiide, valke jt komponente sisaldavad segamakromolekulid. (huvi väga suur eriti südame ja veresoonkonnahaigustega seotuna)Vereplasma lipoproteiinid jagunevad neljaks põhifraktsiooniks (tiheduse järgi):- külomikronid – CM- väga madala tihedusega lipoproteiinid – VLDL

- madala tihedusega lipoproteiinid – LDL- kõrge tihedusega lipoproteiinid - HDL

5. Milline on LDL koostis?- valkosa (keskne on apoB-100, mile süsivesikosa moodustavad Man, Gal, GlcN, NANA);- umbes 1600 molekuli kolesteriide;- umbes 700 molekuli fosfolipiide;- umbes 600 molekuli kolesterooli;- umbes 200 molekuli triglütseriide- teatud kogus antioksüdante (vitamiin E, karotenoidid, ubikinoon jt.)

Inimsülg

6. Mis on täissülg (iseloomusta)?Sülg on kompleksne suuõõne limaskesta ning hambaid ümbritsev biovedelik. Inimesel toimub sülje eritumine pidevalt. Sülje sekretsiooni hulk sõltub mitmesugustest faktoritest nagu süljenäärmete suurus ja kuju, süljevoolu kiirus, stimulatsioon, dieet, ravimid, sugu, veregrupp, füsioloogilisest seisundist ning ööpäevas seda moodustub umbes 1-1,5l. Süljenäärmetel on suur sekretsioonivõime: 1ml/g minutis. Sülje produktsioon toimub näärmetes ning suuõõnde see jõuab läbi näärmete juhasid.

Termin “täissülg” tähendab sekreetide segu, mis pärineb suurtest süljenäärmetest (ülalmainitud) ning väikestest süljenäärmetest koos igemetaskuvedelikuga. (Täissülg=süljenäärmete sülg + igemetasku vedelik + lima ninaõõnest ja neelust + transudaat suuõõne limaskest(mukoosmembraanide kaitse). Osa sülje kogumahust toodetakse vastusena stimulatsioonile, mis on seotud mälumisega; umbes 60% toodetakse aga puhkeolekus. Une ajal sülje eritumine suurtest süljenäärmetest praktiliselt lakkab.

7. Milliseid süljenäärmeid tead (iseloomusta)?70% süljest produtseeritakse lõuaaluse nääre poolt, mille juha avaneb suupõhjas, täpsemalt keelealusel lihakesel ning sülg on ülekaalukalt seroosne.

25-27% süljest sekreteeritakse kõrvasüljenäärme poolt (kõikidest suurim, mass kuni 30g), selle juha avaneb suuesikus 2. ülemise purihamba vastas kõrvasüljenäärme-näsal, sülg samuti seroosne.

3-5% süljest toodetakse 1.submandibulaarnäärmed -70%, segasülg, rohkem serroosne2.kõrvalsüljenäärmed – 25-27%, serroosne3.keelealused süljenäärmed – 3-5%, segasülg, rohkem mukoosnenääres ning juha avaneb kas eraldi või ühiselt lõuaaluse näärme juhaga keelealusel lihakesel, sekreedi tüübi poolest on sülg mukoosne. Sülg katab suupindu vaid teatud õhukese kihina, mille normaalne paksus on 1-10 mikronit, kusjuures suus on tavaliselt mitte rohkem kui 0,5 ml vedelikku.● submandibulaarnäärmed -70%, segasülg, rohkem serroosne● kõrvalsüljenäärmed – 25-27%, serroosne● keelealused süljenäärmed – 3-5%, segasülg, rohkem mukoosne

8. Milline on täissülje keemiline koostis (sh anorgaanilised komponendid)?Sülg koosneb:

● 98-99% veest ja 1-2% kuivainest(1/3 anorgaanilised ja 2/3 orgaanilised ained)● ensüümidest● elektrolüütidest● glükoproteiinidest● antimikrobiaalsetest ainetest

Sülje kesksed elektrolüüdid on: Cl-, K+, Na+, HCO3-.Anorgaanilised komponendid: Cl, K, Na, Ca, P an, Mg, Cu, Co, F, I, Br, SCN-, HCO3-, Fe, Zn, Mn, Se, Cr, Sr, Hg

9. Kust pärinevad sülje H-ioonid?Suuõõne H+ ioonid pärinevad mitmest allikast:

1) Sekreteeritakse näärmetest hapete kujul;2) Toodetakse suuõõne mikrofloora poolt;3) Tuleb suuõõnde väljaspoolt

10. Milline on sülje pH puhkeoleku ja stimuleritud süljes, millest ta sõltub?puhkeoleku süljes- 5.75-7.05 (süljevoolu kiirus 0.26 ml/min);stimuleeritud süljes- kuni 8.0 (süljevoolu kiirus 3.0 ml/min)

11. Millest sõltub süljevoolu kiirus?Puhkeolekus süljevoolu kiirus 0,26 ml/minStimuleeritudolekus süljevoolu kiirus 3.0 ml/min. Sest aluselisus suureneb süljes pH kuni 8.0.

12. Ioniseeritud ja seotud Ca süljes, millest sõltub, iseloomusta?Ca sekreteeritakse süljenäärmete pooltSõltuvaltsüljepH’st esineb kas ioniseeritud vormis või seotult vormis Ca.- Ioniseeritudvorm: normaalse pH puhul moodustab ioniseeritud Ca 50% totaalsest Ca hulgast. Oluline kaariese tekkes.- Seotudvorm: seotud anorgaaniliste ioonidega, orgaaniliste biomolekulidega. Mõned happed seovad tugevalt Ca kui tsitraat satub suuõõnde.

13. Millised on sülje fosfaadi biofunktsioonid, sõltuvus pH-st?Süljes leiduv ortofosfaat koosneb:

• Fosforhappest – H3PO4• Primaarsest fosfaatioonist – H2PO4-• Sekundaarsest fosfaatioonist – HPO42-• Tertsiaarsest fosfaatioonist – PO43-

Mida madalam on pH, seda madalam on tertsiaarse fosfaatiooni kontsentratsioon ja seetõttu hüdroksüapatiidi - Ca10(PO4)6(OH)2 – trikaltsiumfosfaadi (Ca3(PO4)2) moodustumine väheneb pH langusegaSülje fosfaadi biofunktsioonid:

• Osalemine kaltsiumfosfaadi moodustumises (hamba kõvakudede säilitamine)• Osalemine sülje puhvermahtuvuses (nt HPO42- toimib tugeva happe poolt loovutavate prootonite sidujana, H3PO4 on prootonite allikaks lahuses olevale tugevale alusele) • Toitaine suuõõne mikroorganismidele

14. Milline on fluoriidi ülesanne süljes?• Soodustab hammaste remineralisatsiooni (F madalatel (füsioloogilistel) kontsentratsioonidel hambaemaili pinnal moodustub Ca fluoroapatiit, mis on hüdroksüapatiidiga võrreldes tugevam• F- difundeerub mikroorganismidesse, ei lase funktsioneerida anaeroobse glükolüüsi rajal (ebasoodsad tingimused anaeroobidele)

15. Nimeta funktsionaalselt tähtsad süljevalkude grupid?Aglutiniinid – ühendid, mis põhjustavad bakterite kokku-kleepumist (aglutinatsiooni); kleepunud bakterite agregaadid eemalduvad kergemini süljega; aglutiniin on hamba pelliikuli komponentSAG (Sülje aglutiniin) inhibeerib HIV-1ga nakatumist, kuna seostub gp120-ga (HIV-i kattemembraani valk)Immunoglobuliinid – IgA takistab mikroobide tungimist limaskesta; esmane spetsiifiline immunkaitsemehhanism süljesMutsiinid – epiteelikihti katva limakihi põhiline koostisosa, peamised süljes: MG1 ja MG2MG1 funktsioonid

• Kaitsebarjäär mehhaanilise kahjustuse eest• Libedust tagav biomäärdeaine• Hoiab ära bakterite ja viiruste otsese tungimise epiteelikihti• Leidub pelliiklis – kaitse happerünnakute eest

Sülje stateriin ja Pro-rikkad valgudSülg on Ca-fosfaadiga üleküllastatud. Tuleb vältida Ca-fosfaadi soolade väljasadenemist, kristallide teket süljes ja juhades. Stateriinil on tugev negatiivne laeng, mille tõttu ta on tugevaim sadestumise takistaja. Pro-rikkad valgud adsorbeeruvad süljest hüdroksüapatiidile ja inhibeerivad Ca-fosfaadi kristallide kasvu (tugev sadestumise takistaja).

16. Milliseid ensüüme leidub süljes (kirjelda neid)? Mis on nende ülesanne?Ensüümid (põhilised)

Kirjeldus Funktsioon

α-amülaas *Produtseeritakse: kõrvasüljenäärme (parotise) ja submandibulaarse näärme seroossed rakud.*Kaks perekonda isoensüüme: üks on glükosüülitud, teine ei sisalda SV.*Peamine sülje valk, moodustab 40% süljenäärmete poolt produtseeritud valgust

*Lõhustab polüsahhariide*On Ca sisaldav metallo-ensüüm, mis hüdrolüüsib tärklise (α-1,4 sidet) glükoosiks ja maltoosiks.*Alustab süsivesikute seedimist suus*Osaleb suus olevate bakterite sidumises !!!*Psüühilise ja füüsilise stressi marker*Parotise põletiku marker (mumps).

Lingvaalne lipaas

*Sekreteerivad von Ebneri näärmed*Erinevalt teistest lipaasidest on hüdrofoobne, siseneb kohe rasva gloobulitesse*Ph optimum on umbes 4

*Alustab lipiidide seedimist*Hüdrolüüsib keskmisi ja pikaahelalisi triglütseriide*Oluline vastsündinute piimarasva seedimisel*Kaitsev toime mikroobide koloniseerimise eest hammastele (pestes ära kinnitunud toiduosakesed)

Lüsotsüüm Antibakteriaalne toime

Sülje peroksüdaas

Oluline sülje peroksüdaasses süsteemis

Lisaks veel:Kallikreiin – lõhub kininogeeni, et produtseerida bradükiini, mis on vasodilaatorSOD – superoksiidi dismutaas – vabade radikaalide eest kaitseGlu transferraasOpiorfiin – valuvaigistav toimeHappelised fosfataasid A+BNAD(P)H dehüdrogenaas3 aldehüüd dehüdrogenaas

17. Kuidas toimub sülje stimuleerimine?Sülje stimuleerimises osalevad mutsiinid, mis on süljenäärmete aatsinuserakkude poolt toodetud mukoossed glükoproteiinid. Sülje stimuleerimine toimub parasümpaatilise ja sümpaatilise närvisüsteemi mõjul. Parasümpaatilise NS mõjul toimub atsetüülkoliini vabanemine aatsinuserakkudes ning selle mõjul tõuseb rakusisene Ca kontsentratsioon. Suurenenud Ca põhjustab rakusiseste vesiikulite vabanemise rakkude apikaalselt pinnalt, põhjustades sekretsiooni. Atsetüülkoliini toimel vabaneb süljenäärmetest ka kallikreiin, mis põhjustab süljenäärmete kapillaaride vasodilatatsiooni ja suurema permeaabluse. Suurenenud verevool põhjustab sülje produktsiooni. Nii sümpaatiline kui ka parasümpaatiline NS stimuleerivad ka müoepiteeli, põhjustades nende kontraktsiooni ja sekreedi (sülje) väljutamist aatsinuserakkudest suuõõnde.

18. Millised süsivesikud esinevad süljes ja mis on nende ülesanne? Siaalhape e NANA (N-atsetüülneuramiinhape) – parodontiidi diagnostiline marker. Kui süljes

on suurenenud NANA hulk, viitab see sidekoe kahjustusele igemetasku lähedal. NANA võib soodustada hambakatust hambakivi teket.

Aminosahhariidid Galaktoos Mannoos Mutsiinid – kolm erinevat vormi, millel on erinev siaalhappe ja sulfaadi sisaldus. Mutsiini

MG1 moodustab kaitsebarjääri, on biomäärdeaine, hoiab ära bakterite tungimise epiteelkihti.Sülje süsivesikud tõstavad sülje viskoelastsust, takistavad proteolüüsi, vähendavad hapete sadenemist ja täidavad antigeeni funktsiooni.

19. Miks peab süljel olema puhverdusvõime?Kõrvaldab atsidofiilsed bakterid, väldib demineralisatsiooni. pH>6 sülg küllastatud hüdroksüapatiidiga.pH<5,5 hüdroksüapatiidist vabaneb fosfaat.

20. Millised on sülje puhversüsteemid? Bikarbonaatpuhver – suur süljesekretsioon Fosfaatpuhver – vähene sülje hulk Valkpuhvrid – aminohapped, uurea

21. Millest sõltub põhiliselt sülje puhverdusvõime? Seleta mehhanismi!

. Millest sõltub põhiliselt sülje puhverdusvõime? Seleta mehhanismi!Mida rohkem sülge, seda suurem on sülje puhverdusvõime ja hapete kõrvalmõju väheneb. Mono-ja polüsahhariidirikka toidu söömisel kasutavad katus olevad bakterid (S.mutans) süsivesikuid energeetilise toiteallikana ja paljunevad kiiresti. Süsivesikutest toodetakse piimhapet, mis põhjustab vesinik ioonide kontsentratsiooni suurenemist. See tingib sülje pH languse alla kriitilist taset (pH 5,5)Sülje puhverdusvõime on ühenduses sülje erituskiirusega: mida madalam on sülje erituskiirus, seda halvem on puhverdusvõime. Halb puhverdusvõime tähendab organismi nõrka vastupanuvõimet (endo- ja eksogeensete hapete neutralisatsioonivõime) suuhaigustele. 3 puhversüsteemi: valgupuhver, fosfaatpuhver ja bikarbonaatpuhver (tähtsaim): Söömisel sülje vool suureneb ja toodetakse rohkem bikarbonaati, mis aitab neutraliseerida mikroobide poolt toodetud happeid. Bikarbonaatide ioonid aitavad hoida sülje pH üle 6,3.Madal süljevoolu kiirus koos madala puhverdusvõimega näitab sülje madalat resistentsust mikroobide vastu. Inimpopulatsioonis süljevoolu kiirus ja puhverdusvõime on negatiivses korrelatsioonis hambakaariese tekkega.

22. Mis on sülje kliirens?Üks sülje peamisi kaitsemehhanisme on bakteriaalne kliirens. Kliirens on sülje eritamine ning selle alla neelamine. Kliirens lahjendab ja eemaldab toidu komponendid ja mikroobid suuõõnest. Suurenenud sülje sekretsioon = kiire kliirens. Kliirens on pikajaline, kui sekretsioon <0,2 ml/min. Happe kliirens – kaitse erosiooni eest.

23. Mida teeb gustiin? Osaleb maitseaistingutes Maitsmispungad võtavad maitse vastu kui vastava aine kontsentratsioon toidus on suurem kui süljes. Gustiin suurim Zn-seotud valk parotiidsüljes, millest sõltub maitse (väheneb Zn vähenemisel).

24. Mida teeb hormoon parotiin süljes?Osaleb neuroendokriinses regulatsioonis Seda mõjutab parotiidnäärme globuliinne hormoon parotiin, mis mõjutab hammaste ja pikkade luude mineralisatsioon (dentiini kaltsifikatsioon), sidekoe arengut, rakkude proliferatsiooni kõhres, juuste kasvu, kapillaaride vaskularisatsiooni, luuüdi temperatuuri tõusu, hemopoeesi, leukotsüütide ja trombotsüütide hulga suurenemist.

25. Kuidas toimuvad ioonvahetusprotsessid hambaemailis?Osaleb hammaste mineralisatsioonis Ioonvahetusprotsessid emailis A10(BO4)6X2 , kus

- A- Ca, Sr, Ba, Cd, Mg - B- P, As, V, Cr, Si - X- OH, F, Cl, CO3

Hamba kõvakudede ehituses hüdroksüapatiit Ca10(PO4)6(OH)2 (kristallidena).Ca/P ideaalne suhe on 1,67, aga Ca-ioonid võivad asenduda keemiliste elementidega, mis on lähedased omaduste järgi(Sr,Ba,Mg, Cd). Sel korral Ca/P suhe läheb madalamaks umbes 1,33% võrra ja muutub emaili resistentsus nõrgemaks.

Fluoroapatiit moodustub F madalatel conc, mis on hüdroksüapatiidiga võrreldes palju stabiilsem (hapete mõju suhtes resistentsem) ja tugevam.Ca10(PO4)6(OH)2 + 2F → Ca10(PO4)6F2 + 2OH-Kõrgetel F conc tekib kaltsiumfloriid (CaF). Kui siin pH muutub leelisemaks, toimub emaili lõhustumine, fluoroos.

Veel võrdluseks:Ca Sr (PO) – on inimeste ja loomade luude koostises, kes elavad regioonides suure radiaktiivse Sr hulgaga. Nende hambad on väga haprad. Hambad ja luud muutuvad murduvaks ja välja areneb Sr rahiit, ilma põhjuseta luudemurrud. Võrreldes tavalise rahhiidiga, see vorm ei ravita vitamiinidega. http://medbookaide.ru/books/fold1002/book1007/p5.php (venekeelne allikas)

26. Milline pH vahemik on hüdroksüapatiidi lahustumise suhtes kriitiline?pH kriitiline väärtus on vahemikus 5,2-5,5.

27. Milline sülje funktsioon on seotud diabeediga?Diabeediga on seotud sülje ekskretoorne funktsioon- glükoos eritub neerude, ka süljenäärmete kaudu.

28. Millised süljes sisalduvad ained annavad süljele anti-kantserogeensed omadused?Sülg inaktiveerib kartsinogeene (benspüreen, alfatoksiin B1, trüptofaani pürolüsaat). Amülaas, histatiinid, tsüstatiinid, lüsotsüüm, laktoferriin, peroksüdaasid, mutsiinid omavad teatud kantserogeenset toimet.

29. Sülje antioksüdantsus, selle komponendid?Sülje domineeriv antioksüdant on kusihape. Tema arvele langeb 85% antioksüdantsusest. Süljes olev albumiin ja vitamiin C on väiksema rolliga; glutatiooni kontsentratsioon on väiksem kui 2 mikromooli. Süljes ja igemetasku vedelikus leidub ka teisi antioksüdante, mis on võimelised siduma metalliioone (transferriin, laktoferriin ja tseruloplasmiin), annavad 5-10% sülje antioksüdantsest kogumahust. Stimuleeritud sülje antioksüdantsus on madalam! Antioksüdantne süsteem on vajalik ROSide ja RNSide kahjuliku toime takistamiseks. Jaotatakse kolme klassi: ● Preventatiivsed AO- pärsivad radikaalide teket (superoksiidi dismutaas, katalaas, glutatiooni

peroksüdaas, albumiin jt) ● Radikaale kõrvaldavad AO-d nagu nt albumiin, kusihape, vitamiin A, E, C ● Reparatsiooni ensüümid (DNA reparatsiooni ensüümid)

Kaariesevabadel lastel on madalam AO-de tase süljes. AO-de hulk kasvab vanusega. Parodontiidi korral kõrgem AO-de tase (SOD, MDA OxS tõttu).

30. Mis on hambakatt? Mis on pelliikul?Hambakatt on nõrgalt kinnitunud bakterite mass proteoglükaanses maatriksis (1 mg/1010 bakterit).Hambaladestuste klassifikatsioon: 1) Mineraliseerumata ladestused ● Pelliikel (hambaemaili kile) ● Mikroobne katt (katt+toiduosakesed) ● Toidujäägid

2) Mineraliseerunud ladestused ● Supragingivaalne hambakivi ● Subgingivaalne hambakivi Hambakatu teke

Emaili kile ehk pelliikel on õhuke omandatud kile emaili pinnal, mis koosneb sülje komponentidest (suurem osa sülje glükoproteiinid, lisaks albumiin, lüsotsüüm, alfa-amülaas, IgA, Pro-rikkad valgud, mutsiinid). Tekib mõne tunni möödumisel peale hammaste harjamist.

31. Selgita, mis on primaarne kolonisatsioon?32. Seleta, mis on sekundaarne kolonisatsioon?

33. Mis on küps hambakatt?Küpses hambakatus on suurenenud neutraalsete lipiidide ja fosfolipiidide hulk.● Küpses supragingivaalses katus suureneb G- anaeroobide tase● Küpses subgingivaalses katus (hamba pinnal) palju G+; vähe G- kokke ja pulki

Hamba pind on kaetud pellikuliga, mis tuntakse ära esmaste koloniseerivate bakterite poolt, kellel on retseptorid seostumiseks.

34. Mis on glükaansahharaasid ja mida nad teevad?

Glükaansahharaasid= ekstratsellulaarsed ensüümidEhitus: lineaarne põhiahel (koosneb D-glükopüranoosist)Sidemed: α(1-4) dekstraanis; α (1-3) mutaanisSubstraat: sahharoosFunktsioonid:

● Toodavad suuõõnes Streptococcus spp. ja lactobacillid (Lactococcus spp.)● Katalüüsivad kõrgmolekulaarse polümeeri (glükaani) teket sahharoosist● Suuõõne S.mutans ja S. sorbinus poolt toodetud glükaansahharaasid mängivad

võtmerolli kaariese patogeneesis => nende poolt toodetud glükaan soodustab mikroobide kinnitust ja kolonisatsiooni hambaemaili pinnale

● Katalüüsivad glükoosjääkide ülekannet (glükosüüljääk-ensüüm kompleks)

35. Milline on stateriini ja Pro-rikaste valkude ülesanne süljes?Stateriin (43 AH)

● Sekreteerib gl. Submandibularis ja gl. Parotis● Tugevaim sadestumise takistaja (tugev negatiivne laeng)● Füsioloogilistes tingimustes inhibeerib spontaanset sadenemist ja Ca-fosfaadi kristallide

kasvu●

Pro-rikkad peptiidid (PRP)● Tugevad sadestumise takistajad (Inhibeerivad Ca-fosfaadi kristallide kasvu, adsorbeerudes

hüdroksüapatiidile)● Haaravad suurt osa parotiid- ja submandibulaarsüljest● Takistavad hambakivi moodustamist (Hambakaivi- mineraliseerunud hambakatt; sülg on Ca-

fosfaadiga üleküllastatud. Peatavad mineraalainete sadestumist ja kristalliseerumist● Jaotatakse kolmeks:

1. Happelised⇒ Seob süljes olevat Ca ja aitab hoida selle taset⇒ Inhibeerib hamba pinnal olevate hüdroksüapatiidi kristallide kasvu

2. Aluselised3. Glükosüülitud

Veel sadetumise inhibiitorid: histatiinid, tsüstatiinid, mutsiinid, amülaas.

NB! Hambakivi moodustub vaatamata stateriinide ja Pro-rikaste valkude inhibitoorsele toimele, mis võib olla tingitud:

1. Nende suutmatusest difundeeruda kaltsifitseerunud hambakattu2. Bakterite proteolüütilised ensüümid võivad kahjustada inhibiitor-valke3. Hambakatu bakterid võivad produtseerida oma inhibiitoreid.

36. Milline on pH seos hambakivi moodustumisega?

Hambakivi on mineraliseerunud hambakatt. Naturaalse pH (või lähedane) juures on sülg superküllastunud nii hüdroksüapatiidiga kui Ca-fosfaadiga. See on vajalik lõikunud hammaste emaili küpsemiseks, hambapindade kaitseks hapete eest ja reminaralisatsiooniks. Siiski peab vältima Ca-fosfaadi soolade väljasadenemist, kristallide teket süljes ja juhades (soolad ladestuvad hambakatus, see mineraliseerub ning tekibki hambakivi). pH-l on oluline roll hambakivi moodustumises. Kõrge pH tase soodustab hambakivi teket. Kõrge pH juures on soodustatud remineralisatsioon, mineraalid liiguvad hambasse tagasi, kuid mingi osa liigub ka hambakattu (hambakatu mineralisatsioon ehk hambakivi teke). Kui pH langeb, siis on sellel hamba kõvakudede suhtes lahustav toime ning mingil määral lahustub ka hambakatt.

Sülje kaitsefunktsioone

37. Millised on sülje kaitsesüsteemide ülesanded?Sülje kaitsesüsteemide ülesanded:● Hoiavad ära spetsiifiliste mikroobide arengu.● Takistavad mikroobide paljunemist ja inhibeerivad nende levikut peremees-organismis.● Tekitavad keskkonna, milles patogeneetilised mehhanismid on kas inhibeeritud või vähe

efektiivsed.

38. Mis on bakteriaalne kliirens?Üks sülje peamisi kaitsemehhanisme. Sülg sisaldab mitmeid antimikrobiaalseid ained, mis pärinevad süljenäärmetest või seerumist. (vt lisaks küsimus nr 22: Mis on sülje kliirens?)

39. Millest koosneb sülje anti-mikrobiaalne kaitse-süsteem ja kust ta pärineb?Päritolu: süljenäärmetest või seerumist. Lisaks toodavad suuõõnes difuussed lümfoidse koe kogumid erinevaid kaitsefaktoreid.

Anti-mikrobiaalne kaitsesüsteem koosneb kahest osast:a) Mitteimmunoloogiline kaitsesüsteem (valgud, mille antimikrobiaalsust ei tekita antigeenile eelekspositsioon)

antimikrobiaalsed ensüümid (lüsosüüm, peroksüdaasne süsteem, kitinaas) sülje aglutiniinid tsüstatiinid Von Ebneri näärme valgud (VEGh) laktoferriin anioonsed antimikrobiaalsed peptiidid -amülaas(mitmed neist on polüfunktsionaalsed)

b) Immunoloogiline kaitsesüsteem- antikehad – IgA, IgG, IgM

40. Mis on lüsosüüm ja millised on ta ülesanded?

Esineb praktiliselt kõikides kehavedelikes.Suuõõne lüsosüüm on antimikrobiaalne ensüüm. Ta on sülje antimikrobiaalse kaitsesüsteemi mitteimmunoloogiline osa.Pärineb 4-st allikast: suured ja väikesed süljenäärmed, igemetasku vedelik, fagotsütaarsed rakud

Antimikrobiaalsed funktsioonid: lüsosüümil on muramidaasne omadus→ põhjustab peptidoglükaani ja kogu bakteriraku

lüüsumist (vabanevad rakusisesed ained) Gram- bakterid tavaliselt resistentsemad (LPS takistab lüsosüümi ligipääsu peptidoglükaanile) Kahjustab streptokokkide kesta ja aktiveerib bakterite autolüsiine Pärsib streptokokkide adhesiooni emailile Aglutineerib baktereid Pärsib glükoosist hapete teket

41. Millised komponendid kuuluvad sülje peroksüdaas-süsteemi?1.Sülje peroksüdaas (SP)2.Müeloperoksüdaas (MPO)3.Vesinikperoksiid-H2O2

4.Tiotsüanaatioon/tiotsüanaat (SCN-)5.Hüpotiotsüanaatioon/hüpotiotsüanaat(OSCN-) Need on kõik normaalsed sülje koostisosad!

42. Millised ülesanded on sülje peroksüdaas-süsteemil (põhifunktsioonid)?● Antimikrobiaalne toime/aktiivsus● Suuõõne peremeesrakkude kaitse H2O2 toksilisuse vastu.● Mutageensete ja kantserogeensete ühendite inaktivatsioon

Põhirolliks süljes: kontroll hambakattu moodustavate bakterite üle, mis on olulised ka kaariese ja parodontiidi tekkes.Kusjuures: peroksüdaassüsteemil vastastikune toime:Sülje peroksüdaasne süsteem (SP ja MPO) katalüüsib tiotsüanaatiooni (SCN-) peroksüdatsiooni, selle tulemuseks mitmed oksüdatsiooniproduktid, neist stabiilseim on hüpotiotsüanaat (OSCN-), mis inibeerivad bakterite kasvu ja ainevahetust.

Lühidalt see valemina: SP ja/või MPOH2O2+SCN-OSCN-+H2O

43. Mille poolest erinevad süljes esinevad peroksüdaasid?Nadpärinevad erinevatest kohtadest ja nendel on erinevad biorollid.Biorollid: - antimikrobiaalne aktiivsus - suuõõne peremees-rakkude kaitse vesinikperoksiidi toksilisuse eest - siaalhapete kaitse oksüdatiivse dekarboksüülimise vastu - mutageensete ja kantserogeensete ühendite inaktivatsioon

44. Millised on sülje peroksüdaas-süsteemi komponendid (kirjelda) ja kuidas neid produtseeritakse?

Peroksüdaasse süsteemi komponendid on sülje peroksüdaas, müeloperoksüdaas, vesinikperoksiid, tiotsüanaatioon, hüpotiotsüaniitioon. Need kõik on normaalsed sülje koostisosad!● Sülje peroksüdaasisekreteeritakse süljenäärmete (ka piimanäärmete ja teiste limaskesta näärmete)

poolt – gl.parotis ja gl. submandibularis.Kannab ka nimetust laktoperoksüdaas.● Müeloperoksüdaas pärineb leukotsüütidest (liiguvad suuõõnde igemetasku kaudu), võib akumuleeruda

une ajal, kui sülje sekretsioon on väike, mille tõttu PMN leukotsüütide produktide eemaldamine on aeglane. Gingiviidi korral (seos PMN leukotsüütidega) võib täissüljes MPO väärtus olla kõrgem.

● Bakterirakud kaitsevad ennast ROS-ide eest viies vabad hapniku radikaalid vesinikperoksiidi vormi. Anaeroobid kasutavad selleks SOR abi (superoksiidi reduktaas) ja aeroobid SOD abi (superoksiidi dismutaas). 60% anaeroobidest, katalaas-negatiivsetest bakteritest toodab vesinikperoksiidi. S.mutans, S.mitis ja S.sanguis väga suurtes kogustes. Arvutuslik vesinikperoksiidi tase on umbes 10 mikromooli. Üle 10 rakud ei talu.

● Tiotsüanaat on endogeenne (seerumist): detoksikatsioonireaktsioon tiosulfaatide ja tsüaniidi vahel või eksogeenne: toiduga (kas anioon või tema estrid või eelühendid). Oksüdeeritud vormid inhibeerivad suuõõne bakterite kasvu, hingamist ja metabolismi.

● Hüpotiotsüanaati tekitab sülje peroksüdaasne süsteem neutraalse pH juures (sekreteerivad gl.parotis ja gl.submandibularis). Tekib vesinikperoksiidi ja tiotsüanaadi katalüüsi käigus laktoperoksidaasi või müeloperoksüdaasi toimel. Normaalselt on 10-250 mikromooli, teoreetiliselt 100 mikromooli inhibeerib patogeenide kasvu ja metabolismi.

45. Millised on sülje peroksüdaas-süsteemi antimikrobiaalsed mehhanismid?● tiotsüanaat ja hüpotiotsüanaat inaktiveerivad bakterite glükolüütilisi ensüüme, nii ka glükolüüs

(inaktivatsioon = ensüümvalgu tioolrühmade oksüdeerimine) ● sülje peroksüdaas blokeerib glükoosi sisenemist bakterirakku, inhibeerib aminohapete transporti

rakku, kahjustab bakteriraku sisemembraani, tingib kaaliumi leket

46. Seleta, kuidas sülje peroksüdaas-süsteem inhibeerib mikroobe?● Laktoperoksüdaas (LP) ehk sialoperoksüdaas (SP)● Blokeerib Glc sisenemist rakku, inhibeerib aminohapete transporti rakku, kahjustab

sisemembraani ja põhjustab K⁺ leket. Sünergiline töö laktoferriiniga ja lüsosüümiga.● Siia kuulub ka H₂O₂● Müeloperoksüdaas (MPO)● Neutrofiilide asurofiilsetes graanulites, toodab hüpokloorishappe (HOCl⁻) vesinikperoksiidist

ja kloriidi anioonist + oksüdeerib Tyr türosüül radikaali vormi (vesinikperoksiidi toimel) → tsütotoksilised

● Tiotsüaantioon (SCN⁻)● Piirab H₂O₂ akumulatsiooni piiramine (bakterid kasutavad ennast superoksiid-aniooni vastu)● Osaleb OSCN⁻ sünteesis LP või MP toimel● Hüpotsüaniitioon (OSCN⁻)● Inhibeerib bakterite glükolüütilisi ensüüme ja glükolüüsi, redutseeritud –SH rühmade

oksüdatsioon

47. Millised on põhilised ROS-id suuõõnes?

Sümbol Nimetus Põhiallikad suuõõnes3O2 kolmene hapnik atmosfäär1O2 ühene hapnik peroksüdaassed reaktO₂⁻ superoksiid NADPH redukstaasidH₂O₂ vesinik peroksiid Glc aeroobne metabolism,

oksüdaasidOH⁻ hüdroksüülradikaal metal-katalüüsitud H₂O₂O₃ ozoon ¹O₂ katal lõhustamine sIgA

poolt

48. Kirjelda igemepõletiku red-ox keskkonda?Bakteriaalse antigeeni stimulatsiooni tulemusel indutseeritakse IL-8 epiteelirakkudest, mis põhjustab PMNL (polümorfonukleaarsed leukotsüüdid) kemotaksise põletikukoldesse. Stimulatsiooni tulemusel või ekstratsellulaarselt vabanevate ROS-ide toimel muutuvad neutrofiilid hüperreaktiivseteks, lisaks toimub proinflammatoorsete tsütokiinide (IL-1α, IL-1β, IL-6, IL-8, TNF-α) tootmine.

49. Millised on parodontoosi etioloogilised faktorid?Põletikulise periodontiidi etioloogilised faktoridaktiveeruvad polümorfonukleraarid (PMN), toimub radikaalide purse, aktiveerinud on endoteelis, liiguvad periodondi koesse, peale vabade radikaalide tekkele, indutseeritakse NOS, nitikoksiid formureerub, sisaks sellele, PMN aktiveerivad põletikueelseid tsütokiine, võimelised minema ka endoteeli kihti uuesti, aktiveeritakse ka proteaasid, kokku mõjutab kõik periodonti teket.

50. Milline on proteaaside osa? Milliseid leidub süljes?Proteaas- ensüümid, mis lammutavad valke, segreteeritakse inaktiivse vormina, kui vaja, siis aktiveeritakse. vabanevad peamiselt põletike ja patogeenide puhul. Proteaasid, mis põhiliselt periodondi kudedes osalevad maatriksi metalloproteinaasid ( 1 ja 8). Paradontiidi puhul on kollagenaase väga palju. Antiproteaasid inhibeerivad proteaase. Alfa1-antiproteaas ja alfa-makroglobuliin. Süljes esineb alfa1-antiproteaas.Proteaasid: kollagenaas, gelatinaas vist (inglise keeles gelatinase) ja elastaas inglise keeles elastase).

51. Milline valk kaitseb suuõõne rakke pärmidega koloniseerumise eest?Kitiin on pärmseente rakuseina komponent. Kitinaas võib kaitsta suuõõne epiteelirakke pärmidega koloniseerumise eest. Kitinaasi leidub süljes ja seerumis. Parootisest, submandimulaarsetest ja sublingvaalsetest näärmetest.Katalüüsib kitiini hüdrolüüsi.

52. Millised sülje aglutiniine tead, iseloomusta neid?A-aglutiniin: koosneb kahest subühikust Aga1jaAga2. Aga1 on polüpeptiid, mida suudavad ekspresseerida mõlemad paardumistüübid. Aga2 annab a-aglutiniinile seondumise spetsiifilisuse ja on ekspresseeritud ainult a-paardumistüübi rakkudes. Aga2 seondub alfa-aglutiniiniga.Alfa-aglutiniin: seongub a-aglutininiiga.

53. Milliseid sülje mutsiine tead ja mis on nende biofunktsioonid?MG1 - toodavad süljenäärmete mukoossed rakud- Kaitsebarjäär mehhaanilise kahjustuse eest.- Libedust tagav biomäärdeaine.- Hoib ära bakterite ja viiruste otsese tungimise epiteelikihti.- Pelliikulis on rolliks keemiline kaitse happerünnakute eest.

MG2 - süljenäärmete seroossed rakud- Aglutineerib baktereid (Streptococcus sanguis, S. mitis, S. gordonii, E. coli)

54. Tsütatiinide funktsioonid? Mis on katepsiinid?Tsütatiinid:- Vastus T-rakkudele, vähi pidurdamine- Kontrollivad proteolüütilisi reaktsioone- Osaleb hamba mineraalse koostise tasakaalu säilitamiselKatepsiinid on proteaasid.

55. Milline karboanhüdraas osaleb otseselt bikarbonaatide tootmises süljes?Karboanhüdraas II• Leidub seroosetes näärmerakkudes:

• Parotiidnäärmes • Submandibulaarnäärmes

• Roll bikarbonaatide tootmises süljeso Aitab hoida sülje pH taset

Lisaks info- Karboanhüdraas VI • Ainus sekretoorne isoensüüm, mida leitud süljes• Madala taseme korral suurem oht kaariese tekkeks

• Kaitseb hambaid kaariese vastu

56. Sülje laktoferriini ülesanded?• Rauda siduv glükoproteiin. • LF leidub pisarates, piimas, süljes. Täissülje LF pärineb mitmest allikast (süljenäärmete

rakkudest, või vabastavad PMN leukotsüüdid fagotsütoosi käigus LF).• Tal on suur afiinsus rauale. Seob mikroorganismide elutegevuseks vajalikke rauaioone. LF on

bakteriostaatiline efekt streptokokkidele, stafülokokkidele ja candidale. Bakteritsiidne efekt S.mutansile.

• Laktoferriini kõrge tase võib olla süljenäärmete kahjustuse, gingiviidi või kroonilise parodontiidi marker.

• Laktoferriini madal tase võib soodustada candida albicansi vohamist.• Raud on hädavajalik kasvufaktor enamikele bakteritele, aga on vajalik ka peremees-organismi

metabolismis. Seega tekib peremees-patogeen konkurents raua pärast.