Sportland Magazine #9

NUMBER 1 SPORDI- JA SPORTLIKU ELUSTIILI AJAKIRI EESTIS!NR 9 / talv 2013

Jan Uuspllu vimsad rollid suusarajal

Vansi vennad trikiratturid Lainevoolud

Uued tegijad Sportlandis

Rain Veideman: Eesti korvpalli srav tht

Parimate brndide talvekataloog!4 742593 000031Rain Veideman: Rain Veideman:

Hind 1,90

NovembrIspordItormI

hoIatus!

NovembrIspordItormI

hoIatus!

puhuvad vimsad jalkatuuled - 15. nov - eesti vs aserbaidaan, 19. nov- Liechtenstein vs eesti, 26. nov - meistrite Liiga: arsenal vs marseille.

Lisaks sellele juavad eesti kohale ka schenkeri Liiga pilved.

LIsab mNguLe pNevust

VljaandjaSportland Eesti ASPrnu mnt 142a11317 Tallinn

TeostusMenu Kirjastus O

PeatoimetajaRaul Ranne

[email protected]

Toimetuse kolleegiumAre Altraja, Gerd Kiili,

Antti Adur

KujundusSilver Vaher

ReklaamHelina [email protected]. +372 516 6996

Liina [email protected]. +372 5348 2859

TrkkPrintall AS

juhtkiri

HEA SPORTLAND MAGAZINEI

LUGEJA, SPORDISBER!

Ajakirjas Sportland Magazine avaldatu on autorikaitse objekt.

Hind 1,90

NUMBER 1 SPORDI- JA SPORTLIKU ELUSTIILI AJAKIRI EESTIS!NR 9 / talv 2013

4 742593 000031Rain Veideman: Eesti korvpalli srav tht

Jan Uuspllu vimsad rollid suusarajal

Vansi vennad trikiratturid Lainevoolud

Teie kes on jrjekorras juba heksas Sportland Magazine. Oleme soovinud igat ajakirja tehes Teid llatada: muuta Teie elu huvitavamaks, paremaks ja emotsionaalsemaks. Mida me seekord teisiti tegime? Koosts Eesti Olmpiakomiteega on seekordne Sportland Magazine kahepoolne. ks pool on traditsiooniliselt spordist ja sportlikust moest rkiv

Sportland Magazine, teine pool aga tielikult Soti taliolmpiale phendatud eriosa.

Millele soovime thelepanu juhtida?Meile meeldib sport: Anname levaate, kus saab Eestis talvel jalgpalli harrastada, kime ja kaeme ka vastavatud Lillekla sisestaadionit. Vaatame vutimees Henrik Ojamaa teed tippu koos tema erinevate vistluskaaslastega, portreteerime Eesti korvpallikoondise selle suve suurimat tegijat Rain Veidemani. Eesti edukaim fitnessiklubide kett MyFitness teeb levaate trendidest ja oma sravatest treeneritest. Tere Tennisekeskus elab esimest tishooaega ja samuti ka Sportlandi uusim tennisepood sealsamas keskuses, lisaks rgime tenniseosas Eesti tennise grand old mani Toomas Leiusega (NB! Tema noorusplve mngu foto on ka Tere tennisepoe kassa taga seinal).......ikka tennisest!

Meile meeldib sportlik elustiil: Oma selle Magazinei kaaneloos kirjutame eestlaste he suurima teatrikangelase Jan Uuspllu armumisest ja armastusest suusasporti. Vaatame, millised on tnapeva noored ja nende elustiil, seda lbi trikiratturitest vendade Lainevoolude. Olla diskor thendab lbi ekstreemusi: Kristjan Hirmo, hetke Eesti kuumim DJ, rgib oma lumelauaspordi sltuvusest. Koosts Spordimeditsiini klastri SportESTiga on palju selles ajakirjas pratud thelepanu tervis-likule toitumisele, aga ka kuidas igesti, s.t igete koormustega treenida ja oma tervist vajaliku regulaarsusega kontrollida.

Meile meeldib sportlik vlimus: Anname levaate, mida sellel sgis-talvel Sportlandi poodides leida/otsida/oodata vib. Uute mngijatena on nd Sportlandi meeskonda lisandunud maailma suurim surfi- ja lumelauabrnd Quiksilver meestele ja Roxy naistele. Eestlaste poolt vga nutud Helly Hansen on suuremalt kui kunagi varem poelettidel. Maailma sportliku moe trendiloojad The North Face, O`Neill, Timberland kik on kohal. Nooremate suured lemmikud Vans ja Converse samuti (NB! uskumatult palju talvetooteid). Lisame kaptenid Nike ja adidase ja tulemuseks on selline mix, mis isegi meil silme eest kirjuks vtab (heas mttes).

Vitjate Valik on Sportlandi talve kampaania, mis on saanud inspiratsiooni kohalikest vitjatest ning vitja suhtumisest. Kampaania olemus peitub meie parimas jopede valikus, vitjad on meie maailmakuulsad talvebrndid ning kui ka Sina tahad saada osa vidust, siis parim valik talvevarustust ootab Sind Sportlandis!

Trenni tehes neme!Gerd KiiliSportland Eesti AS tegevjuht

5

69 VRSKED KALEV/CRAMO, ROCKI JA TARVA kollektsioonid nd poodides.

SPORTLAND soetas ERIKA SALUMEGA seotud rariteete.

NIKE ja LES MILLS toovad taas Tallinna fitnessi tipprituse

10 JAN UUSPLD ja suusad16 htaegu vana ja moodne MADSHUS18 Kuidas valida lastele SUUSAVARUSTUST?21 SUUSASOOVITUSED tiskasvanutele25 HIRMO FAKTOR LUMELAUAL26 VALIK STIILSEID TALVERIVAID41 Tere tulemast TALVEMAALE44 Te minge ige KIVILI mele SPORTIMA46 Siin nad on QUIKSILVER JA ROXY!48 FISCHER SPEEDMAX SUUSAD. Kiirusel

on uus dimensioon. FISCHER RCS CARBOLITE Skating

murdmaasaapad FISCHER SSR uisuklamber51 FIRMAD HOKIT MNGIMA! Turniir 40-le

inimesele Jeti jhallis

52 MILLISESSE TRENNI laps viia?55 Lahedad TALVERIIDED LASTELE59 FILOLOOG TREENERINAHAS64 Treeni MYFITNESSIS le Eesti!69 TULE TRENNI!72 HEKSA OLULIST KSIMUST

spordirinnahoidjate kohta

75 TOIDULISANDITEST INIMKEELI76 S TERVISEKS!81 Enne SPORTTEIPIMIST tee selgeks

vigastuse aste

83 ENNETA VIGASTUSI ja lekoormust FMS-IGA

85 Thelepanu! HEIKI NABI soovitab!86 MA ELAN TENNISEST90 TERE TENNISEKESKUSES tunned ennast

nagu VIP

94 RAIN VEIDEMAN koondise skooriv pesamuna

97 KORVPALLISTAARID ja NENDE TOSSUD101 ABIELU, kus lahutusi esineb haruharva103 D ROSE 4104 EESTI JALGPALL SAI SISEHALLI108 HENRIK OJAMAA vahepeatustega

teekond tippu

111 KEHRA teline ksipallikeskus112 VRKPALLI SELVERI suured eesmrgid114 AURA VEEKESKUS parim sportlik

meelelahutus

116 Maailmakuulus ARENA118 Kange reisimees TEET MARGNA122 TRIKIVENNAD LAINEVOOLUD

kahtlemata tulevikustaarid

126 STIILSELT SGISESSE140 JRVE SPORTLANDI mnus tiim142 ADIDASE BOOST tehnoloogia jtkab

vidukiku

145 SPORTLAND SOOVITAB146 SPEEDO toetab Eesti ujumise

tulevikulootusi!

SPIDERTECH eelligatud kinesioteip ND EESTIS!

SWIX TRIAC 2.0 Uus revolutsioon Swixilt! Telli optiliste klaasidega BLIZI spordiprillid!148 RISTSNA

sisukord

101

118

94122

18

104

www.estonian-air.ee

Sportlandist lbija Alpidesse!

Mncheni lennupileti ostjateletalvevarustuse allahindlus -20%

kigis Sportlandi kauplustes.*

*Tutvu kampaania tingimustega lhemalt www.estonian-air.eePakkumine kehtib 24.09 - 31.12.2013.

Allahindlus ei kehti koos teiste soodustustega.

Mnchen al. 9990

9uudised

7. detsembril toimub Tallinnas Au-dentese Spordikeskuses kesoleva aas-ta vimsaim fitnessritus Baltikumis LES MILLS FITNESS EXPLOSION 2013. ritus on meldud kikidele spordisp-radele, kes peavad lugu aktiivsest ja ter-vislikust elulaadist.

Peva jooksul on osalejatel vimalus proovida erinevaid Les Millsi rhmatree-ninguid. Neid viivad lbi ritusele spet-siaalselt Eestisse kutsutud Les Millsi staar-treenerid. Tule ja koge rhmafit-nessi kige krgemal tasemel!

Oled sa Kalevi vi Rocki vi Tarva fnn? Tea, et meie Sportlandis oleme kigi Teie fnnid ja seeprast on nd ka poodides saadaval nende Eesti edukamate korvpallimeeskondade fnnivarustust. Fnnisrgid, sallid, aga uudisena ka originaalvistlusvormid! Tule ja leia endale sobivaim ja nita uhkusega, kelle poolt oled!

SPORTLAND SOETAS ERIKA SALUMEGA SEOTUD RARITEETE

VRSKED KALEV/CRAMO, ROCKI JA TARVA KOLLEKTSIOONID ND POODIDES

NIKE JA LES MILLS TOOVAD TAAS TALLINNA FITNESSI TIPPRITUSE

Graham Budd Oksjonil olnud Erika Salume esemeid aitas koju tagasi tuua ka Sportland. Taasiseseisvumise jrel esimesi Olmpiameda-leid nopinud sportlase saavutused on suurte thtedega kirjutatud Eesti spordiajalukku. Need on hindamatu vrtusega. Sportlandil on suur hea meel mnda eset eksponeerida meie kes-konnas. Kaupluste rariteetpindadel esitleme es-malt Sportlandi enda ostetud maailmameistri vistlusriietust. Sportland soovib aina rohkem panustada Eesti jalgrattas-pordi arengusse. Pakume pi-ka ajalooga Itaalia kvaliteet-ratta Bottecchia mudeliva-likut. Sportland Bottecchia rattatiim vtab osa peamis-test rattavistlustest Ees-tis. Toetame noorsportlasi treeninguteks sobivate ra-tastega. Kogu selle tege-vusega tahame soodus-tada rattaspordi levikud ja kasvatada harrastajate arvu. Eseme ostu ees-mrk on just tutvustada rattaspordi ajalugu ja tuua esile Eesti rattas-pordi suurtegusid. Sportland soetas oks-jonilt ka teisi vrtese-meid maailmakuulsa-telt sportlastelt.

10

Pline nmmekas Jan Uuspld hakkas enda snul suusatama enne, kui kima ppis. Suusatas innuga kogu lapseplve. Vahepeal pidas armastatud nitleja suusatamise ja ldse sporditegemisega enam kui 15 aasta pikkuse pausi ning nd on mees taas suuskadel. Ja tleb, et naudib.

TEKST RAUL RANNE (EESTI EKSPRESS) - FOTOD SCANPIX

Oota, las ma mtlen pisut, lausub kuulus telemees Lembitu Kuuse, kui palun teda nimetada mnd ldtuntud ja armastatud lava-thte, kes on ka suusarajal mr-kimisvrselt tubli tegija. Miks

mitte selline, kes regulaarselt meie kuulsaid maratone lbi sidab. Kuule, tead, Jan Uuspld on mu meelest vgagi sobiv, teatab Kuuse mned pevad hiljem.

Tsi-tsi. Kes ei armastaks talendikat karakternit-lejat ja oivalist koomikut Jan Uuspldu?

Kohtume Janiga sgisel, mil suusahooajani on veel aega, ent rgime peaasjalikult siiski suusatamisest.

Tegelikult hakkasin ma taas suusatama mni aasta tagasi, tleb Jan. Vahepeal, arvan, et umbes 15 aastat vi rohkemgi, ei saanudki suuski alla. Polnud lihtsalt huvi tegelda selle asjaga. ldse spordiga. Igasugu muu asi oli kuidagi thtsam.

Jan ja suusad

staar suuskadel

11

Ja siiski, hel heal peval hakkasid taas suusatama. Miks?

Mulle kingiti varustus. See vis olla viis aastat tagasi. Thendab, kingiti tegelikult spordipoe kin-kekaart, et osta varustus. Sellest saigi mulle vga hea hppelaud uuesti spordiga alustamiseks. Kunagi ma ju suusatasin vgagi palju.

Seeprast, et oled elupline Nmme poiss ja siin suusatamata ei saa? Kik suusatavad.

Mu snnikodu on pris suusahppetornide all. Ja kui sa juba kord sellises kohas elad, siis, selge see, on vga tenoline, et lhed kahevistluse trenni.

See thendab, et sa suusatasid ja ka hp-pasid?

Ikka, hppasin ka. Aga tleme nii, et ega ma mingi tulemuste mees ei olnud. See oli ikka lihtsalt selline nooruse harrastus.

Kujutan ette, et teie kandi noorte kuttide ks vapruse proovikivisid oli, kes suudab esi-mesena suurest hppetornist alla sita.

Kllap see nii oli. Aga, kuigi ma tahaks ka kiidel-da, kuidas ma sealt suurest tornist alla tulin, ei ole ma seda paraku teinud. Sinna ma ei judnud. Sellest on vga kahju.

Aga suusatasid lapsena iga pev, nagu tublile trennipoisile kohane?

No ikka. Muide, ema oli see, kes mind suuskade-le pani. Arvan, et suusatasin enne, kui kima ppisin. Ma ei tee nalja, nii see oli. Nii palju, kui ma ennast lapseplvest mletan, ma suusatasin kogu aeg.

Ja ometigi sai mingil ajal armastus otsa, lpetasid suusatamise?

Nojah, Eestis tuli mneks aastaks lumevaba aeg. Kadus harjumus suusatada. Seejrel tuli lavakuns-tikool ja muud tegemised kogu aeg kulus muule ja suusatamiseks ei jtkunud aega.

Kui sa nd le pikkade aastate taas alus-tasid, oli see raske? Paljude aladega on ju nii, et kui liigutus juba kunagi selgeks pitud, siis see jbki lihasmllu ning uuesti alustamine polegi nii hull.

Testi, see vibki nii olla. Aga samas, enda jrgi tean, et pris nii, nagu jalgrattasiduga, see ikkagi pole. Tegelikult Tead, ma viksin pikalt rkida neist kogemustest, mis kaasnesid selle uuesti alus-tamisega.

Aga ole hea, rgi.No vaat, lhed le pikkade aastate rajale, vaatad

neid teisi, kes suureprase varustusega mnusalt suusatavad Mtled, et no mis seal siis ikka on, ma peaksin umbes sama hsti panema. Ja hakkadki panema. Psid pisut aega kellegi kannulgi ning tunned aina, kuidas ikka vgevalt paned. Aga tege-likult tuleb tunnistada, et nende aastatega, mil suu-satamisega ei tegelenud, lheb tehnika ikka vga rooste. Absoluutselt rooste.

Aga sa tlesid ju, et psisid kenasti teiste suusatajate kannul?

Psisin-psisin, aga esimesel hooajal sain sita kokku vaid mingid 15 kilomeetrit. Esimesel lasku-misel murdsin endal plve.

Kuidas nii?Sest laskumistehnika oli vale. Mu esimene n-

suurde sporti naasmise hooaeg lppeski 15 kilo-meetri ja plve ristandsidemete purunemisega.

Enda kogemusest tean, et see on vga raskesti paranev vigastus.

Ega ta niisama paranegi. Kas lhed operatsioo-nile vi treenid lihaseid sedavrd, et hoiab liigest koos. Mul on see teine variant, pole operatsioonile linud.

Kui oled korra end vigastanud, teeb see edaspidi vga ettevaatlikuks.

No muidugi. Nd olengi vga ettevaatlik. On selge, et esimene asi on tehnika.

Hakkasid ise tasapisi tehnikat otsima-lih-vima vi lksid mne treeneri juurde uuesti ppima?

Tiesti kindel, et tuleb minna inimese juurde, kes tunneb iget suusatehnikat ja oskab seda sulle selgitada. Tuleb minna ja vtta temalt mni tundki pet. Kui tehnika ktte saad, siis, ma kinnitan, nau-ding suusasidust on topelt suurem. Siis tunned ikka asjast mnu.

Et su naasmine kujunes omamoodi valu-saks ppetunniks?

Tpselt nii. Ma kukkusin siinsamas Mustame nlval suusatades. Lapseplvest saati tuttav rada. Ma polnud kunagi varem niimoodi lollakalt kukku-nud. ppetund ongi see, et kui hakkad taas sporti tegema, siis ra proovi jtkata sel tasemel, kust omal ajal asja katki jtsid. Nii kva mees sa paraku enam pole. Alustada tuleb oma hetke reaalset taset tun-netades ja arvestades.

Aga vaatamata rngale vigastusele sa ke-ga ei lnud, suuski nurka ei jtnud?

Jrgmisel aastal olin targem. Ei hakanud kohe mingit hirmsat tulemust sitma. Alustasin tehnika ppimisest. Prdusin oma kursusevenna Veikko Tri poole, et tema mind petaks.

Mu esimene n- suurde

sporti naasmise hooaeg

lppeski 15 kilomeeti ja

plve ristandsidemete purunemisega.

Jan ja suusad

Kuidas treenida tervis likult? Koormuse kasv mitte

le 10% ndalas treening sisaldab

soojendust, venitusi ige treeningvarustus

(sobiv riietus, jalavlvi-le vastav jalanu jne)

Regulaarne tervise-kont-roll

Pantone 376 c

Pantone 356 c

c51 / m0 / y100 / k0

c81 / m22 / y100 / k8

13

Tr, teadagi, on vga vinge suusa-mees.

Tema petas, kuidas rahulikult suusatada. Nii veider, kui see ka pole, aga mida rahuliku-malt suusatad, seda mnusam. See on nagu automootoriga sde on vaja igeks saada, siis sidab ta hsti. Sama on suusatehnikaga. Kui see on ige, siis on suisa lust. Siis tekib ka miski hmmastav vastupidavus. Ma kujutan ette, et kui ige tehnikaga rahulikult sita, vib sita sadu kilomeetreid. Vhemalt tunne on kll selline.

Ja nd sidad alati suure naudin-guga?

Tegelikult on ju nii, et ega iga kord pole seda ndki. Vahel tuled hommikul vlja, vtad esimest tusu ja tunned, et vtaks suu-sad alt ja lheks ra. Ei ole seal mingit mnu. Aga see tuleb le elada. See tunne lheb le ja 3.5. kilomeetri peal tuleb nauding. Siis hakkab tle see monotoonsuse vlu. Krvu kostavad metsahled ja mngima hakkab kik see, mis suusatamises on mnusat. Aga alguse kilomeetrid ajavad tihtipeale hkima ja on kole rasked.

Sa oled, nagu ma aru saan, phimt-teliselt hommikune suusataja?

Ei tahaks seda nd mingiks phimtteks nimetada. Mulle on lihtsalt paras hommikul rajale minna. Tavaliselt kell 11 hakkab teatris proov. Kui see hakkaks kell 9 hommikul, siis vaevalt ma enne saaks suusatada. Oleks vast vara.

Su t spetsiifika on selline, et htud kipuvad ldjuhul pikaks. Etendused lpevad ju tavaliselt hilishtul. Hommi-kune varane rkamine ja trenni minek

tundub paraja eneseletamisena.Ega see nii letamatut enese kokkuvtmist

ei eeldagi. Samas on hommikune suusa sit ikka vga hea kivitaja. Tavaliselt stin ma kella kaheksaks ennast rajale, et juaks teha korraliku sidu nii 15 kilomeetrit. See on minu arvates just see ige hommikuse sidu pikkus.

Nd sidad sa maratone. Millal tundsid, et oled juba nii sitke, et vid nii pikka situ teha?

See maratonitunne tekkiski vast siis, kui Veikko Triga koos trenni tegin. Kui saad petust, kuidas oma raskust ja judu suuska-del liikudes jagada, kui sa seda mistad ning saadki suusa kenasti liuglema, siis mtled, et miks mitte sita maratoni. Kui saad suusa ikka lippama, siis tahaks, et see sit ei lpekski.

Muide, meeldib sulle rohkem klassi-kat vi uisku sita?

Klassikat armastan ma rohkem. Uisuma-ratonidel pole ma kinud. Olen Haanja ja Tartu maratonil sitnud, need on mlemad klassikamaratonid.

Need on htlasi su lemmikmarato-nid?

Tegelikult ei saa ma ju kiidelda, et oleksin miski hirmus maratonihunt. Tartu maratoni olen ma sitnud kolm korda, kusjuures esi-mese maratoni katkestasin. Kaks korda olen lbi sitnud.

Katkestasid seetttu, et ?Selle esimese maratoniga oli see lugu, et

tahtsin kohe sita hirmsat tulemust. Tahtsin psida mingis enda vljameldud graafikus. Arvestasin trenni tehes, et viksin sita mingis super-ajagraafikus, siis oleksin enesega rahul. No ja startisin startijate rea lpus, kohe pris viimasena. Selleks, et oma supergraafikus psida, tuli hakata kohe tulistama, kigist mda sitmaPeas tagus kinnismte olen ju neist parem. Tol aastal olin ma enne mara-toni ka tublisti harjutanud, suusatanud umbes 700 kilomeetrit. Mtlesin, et olen jube heas vormis, lhen ja panen. Suusk oli suurepra-ne, libises imehsti ning mest sain kenasti les. Aga kokkuvttes tegin kik valesti. Teis-test mda sites suretasin ennast ikka vga tsiselt.

Ja kaua sa ennast nii lhkuda jud-sid?

Umbes 17 kilomeetrit enne lppu katkes-tasin. Ei jaksanud enam.

Lhendajalihas, see kige suurem jalalihas tles les. Tekitas prguvalu. Lihtsalt ei t-tanud enam. Tusudest lksin nii les, et tst-sin ktega jalga edasi. Mingil hetkel sain aru, et nii pole mtet jtkata. Kusjuures traumat justkui polnud. Ei teagi, mis tpselt juhtus. Midagi tegin ma ikka vga valesti.

Seegi juhtum klab mingis mttes kui ppetund.

Kusjuures ongi nii. Mingis mttes vga

hea, et nii lks. Sain ppetunni. Tuleb osata oma vimeid tpselt hinnata ja nendega arves-tada. Mina rapsisin pris kindlasti le.

Rgitakse, et maraton on halastama-tu. Iga rumalus maksab valusalt ktte.

Just nimelt. See, mida mina seal tegin, oli sulaselge rumalus.

Ma saan aru, et kui lihas valutab, siis kigele muule on raske melda. Aga kui kik on hsti, siis millele sa mtled?

Olen ise mnd pikemat distantsi lbides avastanud, et juab melda koleda ilusaks ja ilusa veelgi kenamaks. Aga vahel avastan, et ei melnud ldse millelegi.

Idee poolest ongi need hetked, kui kik mtted kaovad, pris mnusad. On ju olnud testi nii, et keset situ justkui rkad ega mle-ta, millest just-just mtlesid. Lihtsalt sitsid.

Vahel tuled hommikul vlja, vtad

esimest tusu ja tunned, et vtaks

suusad alt ja lheks ra. Ei ole seal

mingit mnu. Aga see tuleb le elada.

staar suuskadel

See on justkui ideaalne olukord. Nii kui hakkad hirmsasti mtlema, hakkavad ka asjad kihva keerama. On ju nii?

Ju on. Muide, kas maratonidel kid pigem sprade pundiga vi pris ksi?

Niteks sel teisel Tartu maratonil, mille mnuga lbi sitsin, olin titsa ksi. Kolman-dal aastal aga olin koos abikaasaga. Sitsime-gi koos kogu maratoni lbi mnusas rahulikus tempos. Abikaasa sitis esimest korda nii pikka maad. Ta tles, et oleks katkestanud, kui mind poleks olnud. Lpuks ta vitis mind mne sekundi murdosaga.

Ma pean tunnistama, et sageli lhen jooksuringile siis, kui miski kib hirm-sasti nrvidele ning viha keeb le. Poo-le jooksuringi ajal keen kui katel, siis rahunen ja lpuks olen nnelik mees. Sport mjub mulle kui teraapia. On sul samuti nii?

Vgagi on. Dalai-laama kest ksiti kord, et mida tema teeb, kui vihastab. Phamees tles, et tuleb unustada see viha phjustaja. Aga raske on ju unustada. Ja siis ongi nii, et too phjustaja muudkui toidab seda viha. Ja viha ei lahtu ega lahtu. Aga kui lhed rajale, siis mnda aega vib see viha ju olla, aga mingil hetkel, tepoolest, phjus ununeb ja viha lahtub. Nii et vga suur teraapiline mju on tervisespordil aitab unustada asju, mida meil polegi vaja ajus kaasas kanda. Olgem ausad, viha on ju tohutult suur prssiv jud.

Kui sageli sa hommikuti vljas tren-nis kid? Mitmel korral ndalas?

No see oleneb asjaoludest. Ideaalis ritan vljas kia iga pev, aga see lheb vist siiski paljuks. Vahel, kui olengi jrjest iga pev hommikul suusatamas kinud, siis vib juhtuda, et tekib tdimus ja jrgmisel ndalal ei lhegi vlja. Kui lumi on maas, on see ju sulaselge raiskamine. Then-dab, ei ole mtet end le sundida. Optimaal-ne, ma arvan, on nii 34 korda ndalas kia. Kui tahad asja nautida.

Sa rkisid, et teliseks naudinguks on vaja hsti libisevat suuska. Mrid sa oma suusad ise vi lased kellelgi teisel seda teha?

Mina ei mri ise. Lasen spetsidel seda teha ega ole seni alt linud. Pidamist, tsi, panen ka ise, aga lippamist lasen teistel mrida.

Sul on kahed suusad klassika ja uisu sitmiseks?

Ikka. Kahed suusad peavad olema. See on titsa kindel. Ma kll sidan uisku vhem, aga kevaditi, kui tekib libe lumi, siis ei saa kll

jtta kasutamata vimalust sita siin Nmme rajal maailmaklassi aegu. See on lahe tunne.

Ja hommikuti vaatad oma suusapaa-re ja mtled: tna on ikka klassika tunne! Ja mnel teisel hommikul tahaks roh-kem uisku sita?

Tegelikult kipub olema nii, et uisusuusad valin pigem ikka kevadel. Klassika istub mul-le ikka mrksa rohkem. Siduasend on loo-mulikum. On lihtsalt kuidagi huvitavam stiil. Ses liikumisviisis on midagi arhailist, isegi geniaalset.

Teed sa veel mingit sporti? Ma mt-len niteks sel ajal, kui lund pole.

Jusaalis kin, aga harva. Kui tunnen, et mahlad ei liigu vga hsti, siis vajan liigutamist. Siis kin jusaalis mingi perioodi. Kige roh-kem meeldib mulle lihtsalt niisama metsas ringi kia. Mitte mingit sissejoostud spordi-rada mda, vaid vtan ette titsa suvalise metsaraja ja lhen. Lihtsalt knnin ja vaatan mbrust.

Kuidas sulle tundub, kas teatrimaa-ilmas on tervisesport moes. ldiselt paistab nii, et sport on vga moes. Vahel Harku metsa jooksma minnes on tunne, et ei mahugi rajale mets on sportivat rahvast tis.

On-on. Teatriski tehakse sporti kvasti rohkem kui varem. Vaata, kui ma omal ajal teatrisse tle lksin, oli niteks suitsetamine tiesti elementaarne. Kik suitsetasid.

Harukordne oleks olnud, kui poleks suit-setanud. Nd on pigem vastupidi.

Nd on moes olla sportlik?Moes on olla heas vormis. Enam

ei ne isegi koomikute hulgas tid-lasi vorme.

Vahelduseks tahaks neidki?Eks nad tulevad. Mood ju muutub. Ja

teinekord vaatad, et mnel puhul on fsiline vorm saanud thtsamaks kui sisuline pool. Aga pris spordisaaliks ei tohiks teater siiski muutuda. Siin tahaks nha ikka ntkemaid vorme. Ei tahaks, et teatris asi liiga sportli-kuks ja kehaliseks lheb. Teatris

tahaks nha ka vaimset imet, milleks teater ju ongi.

Samas on hea nha, kui suurepra-ses fsilises vormis nitleja sisuliselt tugevat teatrit teeb.

Kahtlemata. Eks nende asjade puhul on balanss oluline.

See ksimus klab kll pisut lihtsa-meelselt, aga kuidas sa ennast viimasel ajal tunned?

Enesetunne on hea. Kahe snaga eldes, vga hea. Mnusalt naudinguga spordi tege-mine, see on vga hea. Suureprane asendus kigile neile napsudele ja vrkidele, mida, mis seal salata, meie kultuuriruumis on kombeks lgastumiseks vtta. Nd on pigem nii, et kuna tead, et lhed hommikul suusatama, jtad pigem htuse napsu vtmata.

Olen thele pannud, et mida rohkem ma ise sporti teen, seda vhem viitsin ma telekast mingit spordivistlust jlgi-da. Ei huvitagi. Kuidas sul?

ldiselt olen ma taliala-sid ikka ritanud jlgida. Viimasel ajal mitte. Pean tunnistama, et mul polegi telekat.

Tervisespordil on vga

suur teraapiline mju

aitab unustada asju, mida meil polegi vaja ajus kaasas kanda.

14

staar suuskadel

16

Kes ei teaks Madshusi kaugelt ratuntavaid punaseid suus-ki? Norra laskesuusatamise legend, kuuekordne olm-piavitja ning 19-kordne maailmameister Ole Einar

Bjrndalen sidab Madshusiga ning ta mantli prijaks peetav Emil Hegle Svendsen samuti. Murdmaasuusatajatest usaldavad Madshusi naeratav vitleja Kristin Strmer Steira ning noor tulevikutht Heidi Weng. Ka tuntud saksa suusahunt Axel Teichmann, venelane Nikolai Morilov ja meie Timo Simonlatser sidavad kuulsate Norra suuska-dega. Madshuse eelistavad paljud staarid. Loomulikult on Madshus Norras turuliider. Vaevalt leidub maailmas paremaid suusaeks-perte kui norralased. On selge, et nemad keh-vi suuski ei osta, viletsate suuskadega ei sida.

Teatmeteosed tlevad, et Madshus on vanim tnini tegutsev suusatootja maailmas. Firma asutas 1906. aastal suusameister Roland Madshus. Toona oli Norras pea igas klas oma suusameister, firmasid, mis puust suuski tegid, oli sadu. Jrsk muutus toimus 1974. aastal, mil puusuusad lksid moest ning suusatajate eelis-tuse vitsid plastikphjaga suusad ehk n- poolplastikud. Sellest ajast ji Norras tegutse-ma kolm suuremat tootjat. Tna-seks on Madshus ainus Norra suur suusatootja. Maailmaturul number kaks, livimsa liidri Ficheri jrel. Kusjuures, nagu sai mainitud, ni-tavad kik mrgid, et Madshus on turul kige suurem tusja.

Mis on aga selle menu phjus? Miks eelistavad paljud maailma tipud, tublid harrastajad ja ka phapevasitjad Madshusi?

Tuleb vlja, et vanim suusafir-ma on samas eesrindlik moodsate tehnoloogiate avastaja ja rakenda-ja. Sportlandi vlispordivahendite kategooria juht Dmitri Smirnov tleb, et kui kik teised tootjad val-mistavad ikkagi puitsisuga ehk siis tpsemalt puitkonstruktsiooniga

suuski, siis Madshusi tippsuusad on tehtud erilisest vahust, spetsiaalsest akrliphisest vahust, mistttu need on likerged. Konst-ruktsioon on samas vga vastupidav ning vajalikes kohtades jik, rgib asjatundja Smirnov. Nad on ainsad, kes suuski selle teh-noloogiaga teevad. Teevad seda juba aastaid ning vga hsti teevad.

Smirnovi snul on Madshusi suusad sta-biilselt head, kvaliteedi osas jreleandmisi lihtsalt ei esine. Mitme suusakoondise mr-demehed on juba judnud kinnitada, et viimaste aastate Madshusid on testi silma-paistvalt head.

Veel juhib Smirnov thelepanu, et Mads-hus on ks vhestest suusafirmadest, kes toodab kogu suusatarvete paketti suuski, keppe, saapaid ja klambreid. Pakuvad lbi ja lhki Norra kvaliteeti praktiliselt iga hinna-klassi toodetele, nii tsistele sportlastele, rahva sportlastele kui ka lastele. Kes ostab, see alt ei lhe.

Tipptasemel suusatajate ja harrastajate meeli peaks algaval hooajal kitma kindlasti Madshusi REDLINEi sari, kus on parimal moel hendatud norralaste sajandite jooksul lades-tunud suusaalane oskusteave ning tipptasemel insenerimte. lihea libisemisega suusad ning

saapad, mis on tehnoloogiliselt tiesti uudsed. Ma olen veendunud, et see sari rmustab telist suusahuvilist vga. Toode on lihtsalt lihea ja samas, kui rkida tehnoloogiast, totaalselt uus, mrgib Smirnov.

Kokkuvttes peaks see aga thendama, et Madshusi punased suusad, mis seni pole Ees-ti turul olnud ehk liiga silmapaistvad tegijad, viks jrgnevatel aastatel siingi vimsalt turu-osa vita. Ma olen selles tegelikult pris kin-del, snab Smirnov.

lugu

HTAEGU VANA JA MOODNE MADSHUS

Norra pritolu maailma vanim suusatootja

Madshus on suusatarvete turul kige kiirem tusja.

THELEPANU! SPORTLAND HOOLDAB SU SUUSKI!Nagu varasematelgi aastatel, pakuvad neli Sportlandi poodi Jrve ja lemiste kaubanduskeskuses Tallinnas ning Lunakes-kuses ja Zeppelini kaubanduskeskuses Tartus talvehooajal suusahooldusteenust.

Neis mainitud Sportlandi poodides on sel-leks puhuks ekstra ruumid ning kogenud spetsialistid, kes aitavad suusahuvilisel kik suuskadega seonduvad probleemid lahenda-da. Alates mrimisest, klambrite vahetami-sest vi niteks suusakepiotste remondist ku-ni ldisema varustusalase nustamiseni vlja. Lisaks annavad nad nu nii ige riietuse osas kui ka suuskade valimisel. Nad on oma ala profid ning olen kindel, et vastuseta ei j kski ksimus, olgu ksijaks n- hardcorei harrastaja vi inimene, kel on plaan osta oma elu esimesed suusad, kinnitab Sportlandi v-lispordivahendite kategooria juht Dmitri Smir-nov. Rhutan, ka algajal ei maksa hbeneda ksida, kui ta miskit nu vajab. Eesmrk on ju lpuks see, et inimene lheks suusatama ning tunneks sellest rmu. Senine kogemus on nidanud, et kliendid usaldavad Sportlandi suusahooldajaid. Meie hoolduspunktid on hooajal ikka vga populaarsed, kinnitab Smirnov.

Muide, nagu varasematel aastatel, on Sportlandi mrdemeistrid abiks kikidel Es-tolopeti maratonide sarja kuuluvatel vidu-situdel. Loomulikult ka kige suuremal talvi-sel suusapeol Tartu maratonil. Olgu maini-tud, et Sportlandi hooldemehed said tnavu hooajaeelset koolitust Venemaa koondise mrdemehelt Mihhail Lukertsenkolt, kes va-rem oli Eesti koondise hooldemees.

nuanne

18

KUIDAS VALIDA LASTELE SUUSAVARUSTUST?Lastele suusariiete ja varustuse valimi

sel tuleb eelkige

lhtuda lapse vajadustest, oskustest ning mugavusest, mis

on viksemate laste puhul kige olulisem. Allpool anname

mned npunited, et oleks kergem valida.

SUUSADVikestele lastele sobivad esimeseks

suusa paariks plastik- vi kaabelsidemega suusad, mis on meldud kasutamiseks tavali-se talvesaapaga, sest ldjuhul sellises vanuses lapsed jalutavad suuskadega. Viksematele lastele eelistatakse ka keskelt n- kalasaba mustriga suuski.

Lastesuuskade hinnaklass sltub tootjast ja suusabrndist. Hind on kll laste toodete puhul alati oluline, kuid thtis on ka suuskade kvaliteet (viimistlus, vlimus, materjal) ja elu-iga. Kui teie laps kib suusatrennis, siis suus-kade valimisel on kindlasti oluline ka treeneri nu mitu paari, mis stiil, kui pehmed jne, sest treener teab ldjuhul oma pilaste oskusi kige paremini.

Lastele suuski valides tuleks melda selle-le, kuidas ta suudab nendega toime tulla. ldi-selt soovitame vtta sama pikad vi lapsest natuke lhemad suusad (kehtib hsti pisikeste puhul), see peaks aitama lapsel suuskadel

paremini liikuda ja manverdada. Muidugi, kuna suusakomplekti hind on pris korralik, on vimalik vtta ka suusad vikse varuga (kuni 10 cm), kuid sellisel juhul on esimestel kordadel lapsel pris raske suuskadega hak-kama saada. Vistlusvarustust valides tuleb melda kindlasti vaid sellele hooajale, sest suuski n- kasvamise peale ostes vivad lapse head tulemused kesoleval hooajal jda just varustuse taha.

Tnapeval on hsti hooldatud suusa eluiga vga pikk, kuid see sltub ikkagi kasu-tamise tihedusest. Tsisemad harrastajad vahetavad suuski iga paari aasta tagant, tava-harrastajatel piisab hest paarist pikkadeks aastateks ning lastel sltub see ennekike kasvamiskiirusest.

Kindlasti tuleks vltida vales pikkuses ja jikuses suuskade ostmist, see vib suusa-elamuse ra rikkuda. Samuti tasuks suusava-rustust osta kohtadest, kus on olemas pde-vad spetsialistid, kes suudavad leida just teile

sobivad suusad, lhtudes teie vajadustest, mitte hinnaklassist.

SUUSAKEPIDLihtsamad laste suusakepid tehakse ena-

masti kergest materjalist, rihmaks on tavaline aas, et kukkudes ei jks ksi kinni ning vik-sematele tehakse ka alumine ots plastmassist, et vltida vigastusi. Laste suusakepid viksid ulatuda lani, viksemate laste puhul vik-sid need olla veel lhemad. Suusatrenni laste jaoks peaks kindlasti muretsema korraliku-mad jigad kepid, et tukejud ikka igesse kohta lheks, ning pikkus sltub sellest, kas uisu- ja klassikastiilis kasutatakse erinevaid keppe vi mitte.

igesti valitud suusaga saab laps sita mitu hooaega.

Tervislik sportimine on vigastuste ennetamise ja lekoormuse vltimise aluseks!

Pantone 376 c

Pantone 356 c

c51 / m0 / y100 / k0

c81 / m22 / y100 / k8

KUIDAS VALIDA LASTELE SUUSAVARUSTUST?

FIVE SEASONS LOGO2001-04-10

LOGOTYPEN I EUROPEAN SCALE: GR: CMYK 0 0 0 7 RD: CMYK 0 X X 05

LOGOTYPEN I PANTONE COATED: GR: 431 C RD: 200 C

LOGOTYPEN I PANTONE UNCOATED: GR: 431 U RD: 186 U

FIVE SEASONS AB, LERGKSGATAN 14, 421 50 V FRLUNDA, SWEDENTel: 031-89 59 00, Fax: 031-45 68 80, E-MAIL: [email protected]

TALVEKOLLEKTSIOON

ND MGIL!

www.fiveseasons.eewww.fiveseasons.eewww.fiveseasons.ee

20

uudised

Tiesti uued 2013/2014 hooajal.Tagatud parim FISCHERI KLIIMA KUIV, SOE & HINGAVFischeri uutel RCS uisusaabastel on uudne Accelerator vlistald,

mis on kergem ja veelgi madalam kui enne, lisaks on eesosas 3 tusunurk ju paremaks juhtimiseks otse ette. Saapal on uus Triple F membraaniga rebenemis- ja veekindel ning hingav pealis.

Minimaalselt on vhendatud voodri paksust, et julekanne oleks parem, ning et saabas jalas tpsemalt istuks, on kannaosa natukene kitsam.

Sisetald on NXT ttlusega, see tagab, et jalats psib seest kuiv ja kliima on parem.

Nd Sportlandis.

FISCHER RCS CARBOLITE SKATING MURDMAASAAPAD

FISCHER SSR UISUKLAMBER

FISCHER SPEEDMAX SUUSADKIIRUSEL ON UUS DIMENSIOON.

Fischeri 2013/14 hooaja murdmaasuuskade uue supersarja phja allaliimimine toimub klmliim-meetodil.

See annab olulise eelise, kuna suusaphja ei mjutata suusa alla kinnitamisel enam kuumusega.

Seetttu silitab suusaphi molekulaarstruktuuri, millel on veelgi paremad mrimis- ja lihvimisomadused.

Lisaks asetatakse valmistamise kigus suusaphja ja karkassi vahele elastne huke materjalikiht, mille tagajrjel mjutavad temperatuurikikumised suusa konstrukstsiooni vhem ning suusal on eri temperatuuridel sites sarnased karakteristikud.

Nd Sportlandis!

Uus, ilma abivahendita reguleeritav Quick Lock klamber.

Tiustatud tehnoloogia aitab kiirust lisada. Uisutehnika vistlusklambri uus plvkond. Optimeeritud tusunurk tagab

parima uisutehnika soorituse. Lisaomadus patenteeritud vahetatav Dual Flexor System ja NIS (Nordic Integrated System).

Nd Sportlandis.

21

nuanne

Sportlandi vlispordivahendite kategooria juht Dmitri Smirnov selgitab, et suuskade valimisel tuleks endale kigepealt sel-geks teha, kui palju on plaanis talvel sita (1 kord ndalas, 24

korda ndalas vi rohkem) ja millised eesmr-gid inimene endale seab (looduse nautimine, kalorite pletamine vi maratonidel osale-mine). Samuti on oluline ka sidustiil uisk vi klassika.

Oluline on valida suusad enda kaalu ja pikkuse jrgi. Klassikasuusad viksid olla 1525 cm pikemad suusataja pikkusest. Mida pikem suusk, seda parem libisemine, mida lhem suusk, seda parem on nende juhitavus.

Klassikasuuskade jikus peab olema piisav, s.t kui suusataja seisab korraga mlemal suu-sal, jks suuskade keskosa 4560 mm hku. Kui suusataja seisab kogu keha raskusega hel suusal, on keskosa surutud vastu maad (pida-

mismre) ning suusk n- peab. Kui keskosa jb kogu keha raskuse puhul hku, on suusad ilmselt liiga jigad ning suusatajale sobimatud. Kui suuski on vimalik maha suruda vaid poole keharaskusega vi jb pidamisala liiga lhi-keseks, siis pole suusad samuti sobivad, kuna neid saab kll alati pidama, kuid libisemine vheneb mrgatavalt.

Uisutehnika suusad valitakse suusatajast 515 cm pikemad. Uisusuuskade keskosa mahasurumiseks vajalik kaal peab olema suurem suusataja kaalust ehk sobiva uisu-suusaga sites jb suusa keskosa alati mini-maalselt hku. Kui suusad on pehmed ehk suusataja raskus surub keskosa maha, on suuski raske juhtida.

Vistlussuuskade valimisel tuleks arves-tada ka veel suusa konstruktsiooni ja phja-materjali erinevate omadustega. Samuti on olulisel kohal suusataja tehnika.

Nendele, kes sidavad korra ndalas vi veel vhem ja eesmrgiks on looduse nautimi-

ne, piisab kige lihtsamast suusapaarist.

Kallima hinnaklassi suusad jagune-vad klassika-, uisu- ja universaalsuus-kadeks.

Universiaalsuusad sobivad inimes-tele, kes kivad regulaarselt sitmas, kuid kiirus ja vistlemine pole olulised.

Tsisel tasemel suusatajal on kind-lasti vaja eraldi klassika- ja uisusuuski. ige suusapaari valimisel on vga oluli-ne konsulteerida pdevate suusam-jatega, kes lhtuvad teie vajadustest, mitte hinnaklassist.

Mni sna suusakeppidest

Suusakeppide pikkuse valimisel lhtutakse ldiselt valemist, kus klas-

sikalise stiili suusakepi pikkuseks on 0,85 kor-da suusataja pikkus ja uisukepi pikkus on 0,9 korda suusataja pikkus.

Harrastajate jaoks piisab teadmisest, et uisukepp viks olla ninani ja klassika oma la-ni ja kindlasti ei tasu siinkohal millimeetreid taga ajada. Naistel on soovitatav valida natuke lhemad uisukepid, kuna ktes ei pruugi pii-savalt palju judu olla.

Vltida tuleks liiga pehmeid suusakeppe, mis painduvad igal tukel (sinna lheb ena-mik tuke energiast). Tavaharrastajad peaksid arvestama ka sellega, et kallimad kepid on kll jigemad, kuid seda rabedamad, s.t et kuk-kudes vi koperdades on nende murdumise risk suurem.

Suusakeppide hinna mrab materjal, millest need tehtud on, ja sellest oleneb ka kaal ja jikus. Kallimad kepid on tehtud 100% ssinikust, see tagab optimaalse jikuse, mis on oluline selleks, et tukejud vi -energia lheks igesse kohta. Kuigi ssinikusisaldus ja selle kvaliteet on erinevatel markidel erinev,

tasub tsistel sitjatel valida suusakepid, millel on ssinikusisaldus vhemat 60%.

Oluline on ka rihm, soovitatavalt kin-nasrihm, mis teeb sidu mugavamaks. Korgist kepide teeb suusakepi kergemaks.

Saapad ja klambrid

iget saabast valides on oluline jllegi endale selgeks teha, mis stiili, kui palju ja kui tsiselt kavatsete sita. Ideaalne suusasaabas on jalas mugav, jalg on sees piisavalt kinni ja toetatud. Samas peaks saabast saama sna kergelt jalga tmmata. Saabas kui oluline osa suusavarustusest peaks olema kindlasti kva-liteetne.

Suusasaapad peaks olema vikse ruumi-varuga, kuna tpselt paraja saapaga (varbad otsas) hakkab jalg klmetama. Eriti puudutab see uisusaabast, kuna selle tehnika puhul var-bad eriti ei liigu.

Ostes saapaid, veenduge, et need sobivad teie suusaklambritega. Suusaklambrid jagu-nevad kahte klambrissteemi: SNS ja NNN. Seega, jlgige saapa talla sobivust klambriga!

Nendele, kes sidavad korra

ndalas vi veel vhem, piisab

kige lihtsamast suusapaarist.

Kuigi viimased talved on olnud suusatajasbralikult lumerohked,

on ometi palju neid, kes pole ikka veel laudu alla saanud. Siin on

soovitused nii neile kui ka mnevrra tsisematele suusatajatele.

SUUSASOOVITUSED TISKASVANUTELE

FISCHER SPEEDMAX SUUSADKIIRUSEL ON UUS DIMENSIOON.

24

TEKST RAUL RANNE (EESTI EKSPRESS) - FOTOD SCANPIX, SHUTTERSTOCK

Ma ei saa kiidelda, et kin regulaarselt

neli korda ndalas jusaalis vi lbin 10

triatloni aastas. Nii vinge spordimees

ma paraku pole, tunnistab menukas

DJ ja raadio Sky Plus saate Hirmo

Faktor vedaja Kristjan Hirmo. Aga

tsi on see, et lumelauaga sidan juba

aastaid ja kirglikult.

HIRMO FAKTOR LUMELAUAL

SHUTT





DJ ja raadio Sky Plus saate Hirmo Kristjan Hirmo


FAKTOR FAKTOR FLUMELAUAL

SHUTTERSTOCK





DJ ja raadio Sky Plus saate Hirmo Kristjan Hirmo. Aga


LUMELAUAL

Regulaarne tervisekontroll on vajalik, sest: vimaldab ennetada lekoormust avastada haiguse- ja traumaeelset seisundit hinnata ldist tervislikku seisundit, sh

sdame-veresoonkonna haiguste riske selgitada vlja eluohtli-

ke ja/vi puudeid ph-justavaid seisundeid

Pantone 376 c

Pantone 356 c

c51 / m0 / y100 / k0

c81 / m22 / y100 / k8

25

persoon

Lauaga sites saad selle telise me-fiilingu kuidagi kergemalt ktte. Ja kui saad puudril sidu ktte, on kaif seda vgevam.

HIRMO FAKTOR LUMELAUAL

See oli ilmselt 1996. aastal, kui Hirmole nakkas mesuusahaigus. Sest ajast peale on ta igal talvel ritanud leida ndalakese puhkust, et minna mgedesse, eks ikka peamiselt Alpi-desse.

Tsi, esimestel aastatel, nagu paljud tei-sed kaasmaalased, kis ta mgedes suuskadega sitmas.

Asi sai kiiresti enam-vhem selgeks ning raadiomees tundis end kahel suusal nlvalt alla kihutades ha kindla-malt. Aga 2000. aastate algul hakkasid sbrad ha julise-malt teda veenma, et mis ta nende suuskadega ikka niker-dab, proovigu lauda. See olla see pris nauding. Khklemist muidugi oli. Et kas maksab tervet suusapuhkust Alpides raisata lauaga sidu ppimisele, kui suuskadel oli sit kin-del? Ent ks ndal Austrias harjutamist ning Prast seda oli Hirmo, nagu eldakse, kadunud mees.

Huvitav on see, et laugetel nlvadel ( la Kuutseme) oli ppimine palju keerulisem kui Austria jrskudel radadel. Seal lihtsalt tuli spradel kannul psida ja nii ei jnud muud le, kui saingi sidu selgeks. hesnaga, minu arvates on suurtes mgedes lihtsam ppida, selgitab Hirmo.

Oma suusavarustuse ms lauausku pranud Hirmo hel suvel Prnu rannas Sky saatejuhtide korraldatud tikal maha. Mis neist ikka koju tolmu koguma jtta, kui oled lauamees.

Midagi pole elda, vib-olla klab see kuidagi laisalt, aga lauaga sites saad selle telise mefiilingu kuidagi ker-gemalt ktte, tunnistab ta. Ja kui saad puudril (vrskelt mahasadanud koheval puutumata lumel toim) sidu kt-te, on kaif seda vgevam.

Niisiis ritab raadiomees igal talvel he Alpi-reisi ikka teha.

Itaalia, Prantsusmaa, Austria Ta on suusatanud, see thendab lauda sitnud Slovakkias ning Soome Himosel ja tuntumatel Skandinaavia nlvadel. Neid kohti on aastatega

kogunenud ikka ksjagu palju. On kinud koos spradega, tkaaslastega, oma naisega Aga huvitav on see, et seni pole kaks korda samasse mekuurorti sitma sattunud.

Kui arutada, milline kant talle siiski kige enam meeldib, siis Hirmo meelest on igal paigal omad vlud. On ju selge, et suusareis on eelkige ikkagi puhkus. Ka kik muu, lisaks suusatamisele, on samuti thtis. Prantsusmaal ja Itaalias on suureprased toidud, Austrias vgevad nn afterski-peod.

Aga kui konkreetsemalt rkida, siis vast kige vgeva-ma elamuse pakkus viimatine reis veitsi ja Itaalia piiril asuvasse Zermatt-Cervinia suusapiirkonda. Seal oli testi kik viimase peal med, toit kogu komplekt.

Aga ekstreemsused? Hirmsad kukkumised, luumurrud ja valusad nihestused? Igal staaikal lumelauahundil viks olla varrukast vtta mni kilisem vahejuhtum. Hirmo tleb, et mgedes ta eriline ekstreemsuste otsija pole. Ja ma si-dan pris esimesest pevast alates kiivriga. Eriti prast seda, kui ngin, kuidas ks sber rngalt kukkus ja suuremast hdast just tnu kiivrile pses, olen ma eriti veendunud kiivriga sitja, rgib ta. No ja tegelikult on vanus ka juba selline, et katsun kiksugu hullumeelsustest hoiduda.

Tsi, kui karmimast elamusest rkida, siis meenub Hirmole lugu, mis juhtus temaga pris n- mesuusakar-jri alguses Slovakkias. Ei osanud toona mekaarti luge-da, sattusin valele poole mge parajasti nii hilja, et kski tstuk enam ei ttanud. Nii tuligi mul neis mesuusasaa-bastes, mis pole pikemaks jalutuskiguks just kige muga-vamad, kia 15 kilomeetrit oma baasi. Kogu varustus loo-mulikult kaenlas, meenutab ta.

Pris lpetuseks tleb Hirmo, et kuigi ta peale lume-lauasidu muude spordialadega kiidelda ei saa, on siiski ks ala, millega ta tsiselt tegeleb. See on lapsega jaluta-mine. Kuni ta aastaseks saamiseni sidutasin iga pev lap-se kru, kokku tuli nii 100120 kilomeetrit kuus. Nii et vor-mihoidmisega mul probleeme pole, muheleb ta.

See oli ilmselt 1996. aastal, kui Hirmole nakkas mesuusahaigus. Sest ajast peale on ta igal talvel ritanud leida ndalakese puhkust, et minna mgedesse, eks ikka peamiselt Alpidesse.

sed kaasmaalased, kis ta mgedes suuskadega sitmas. Asi sai kiiresti enam-vhem selgeks ning raadiomees

tundis end kahel suusal nlvalt alla kihutades ha kindlamalt. Aga 2000. aastate algul hakkasid sbrad ha julisemalt teda veenma, et mis ta nende suuskadega ikka nikerdab, proovigu lauda. See olla see pris nauding. Khklemist muidugi oli. Et kas maksab tervet suusapuhkust Alpides raisata lauaga sidu ppimisele, kui suuskadel oli sit kindel? Ent ks ndal Austrias harjutamist ning Prast seda oli Hirmo, nagu eldakse, kadunud mees.

Huvitav on see, et laugetel nlvadel (ppimine palju keerulisem kui Austria jrskudel radadel. Seal lihtsalt tuli spradel kannul psida ja nii ei jnud muud le, kui saingi sidu selgeks. hesnaga, minu arvates on suurtes mgedes lihtsam ppida, selgitab Hirmo.


Midagi pole elda, vib-olla klab see kuidagi laisalt, aga lauaga sites saad selle telise mefiilingu kuidagi kergemalt ktte, tunnistab ta. Ja kui saad puudril (vrskelt mahasadanud koheval puutumata lumel toim) sidu ktte, on kaif seda vgevam.

Niisiis ritab raadiomees igal talvel he Alpi-reisi ikka


Ssed kaasmaalased, kis ta mgedes suuskadega sitmas.

Asi sai kiiresti enam-vhem selgeks ning raadiomees tundis end kahel suusal nlvalt alla kihutades ha kindlamalt. Aga 2000. aastate algul hakkasid sbrad ha julisemalt teda veenma, et mis ta nende suuskadega ikka nikerdab, proovigu lauda. See olla see pris nauding. Khklemist muidugi oli. Et kas maksab tervet suusapuhkust Alpides raisata lauaga sidu ppimisele, kui suuskadel oli sit kindel? Ent ks ndal Austrias harjutamist ning Prast seda oli Hirmo, nagu eldakse, kadunud mees.

Huvitav on see, et laugetel nlvadel (ppimine palju keerulisem kui Austria jrskudel radadel. Seal lihtsalt tuli spradel kannul psida ja nii ei jnud muud le, kui saingi sidu selgeks. hesnaga, minu arvates on suurtes mgedes lihtsam ppida, selgitab Hirmo.


Midagi pole elda, vib-olla klab see kuidagi laisalt, aga lauaga sites saad selle telise mefiilingu kuidagi kergemalt ktte, tunnistab ta. Ja kui saad puudril (vrskelt mahasadanud koheval puutumata lumel toim) sidu ktte, on kaif seda vgevam.

Niisiis ritab raadiomees igal talvel he Alpi-reisi ikka teha.


Nd Sportlandis!Nd Sportlandis!

POLSTERDATUD NAHAST RISSpetsiaalselt tdeldud nahk. Kahekordne vaht-polsterdus ja nailonist tugevdatud ris on mugav kanna mber.

1

VEEKINDEL NAHKSaapa vormimiseks on kasutatud parimast kvaliteedist nubuk nahka, mis on hoolikalt ligatud ja mmeldud. Iga mblus on suletud ,et kindlustada tielik veepidavus.

2

NELJAREALINE MBLUSErinevad nailonist mbluseread hoiavad ramdanemise, hallituse ja stressi jalale.

3

SISSEPRESSITUD LOGOMrk kvaliteedist otse saapa peal.Timberland oli ks esimesi jalatsitstuses, kes lisas brndingu toote peale. Paljud kartsid, et logo pressimine kahjustab nahka ja nii ei soovi keegi toodet osta. Tuleb vlja, et juhtus just vastupidine.

4

teslan paeladhed tugevamatest ja kauem kestvatest paeltestturul. Ei kogu vett endasse.

5

SOLIIDSED MESSINGUST AASADIkoonilised kuusnurksed aasad on tugevad ja roostevabad aastateks.

6

NAHAST SISEVOODERParemaks saapa ja jala sobivuse tagamiseks.

7

RELJEEFNE VAHETALDPehmendatud ja valmistatud tisnahast.

8

ANTI FATIGUE SISETALDAinulaadne vsimusevastane tehnoloogia, mis kasutab geomeetrilist koonuse toestust,kaitsmaks jalga prutuste eest ning tagamaks maksimaalse mugavuse terveks pevaks.Sama tehnoloogiat kasutatakse ka Harley Davidsonimootorrataste istmete valmistamisel.

9

meekarva roomiktaldTeliselt kvaliteetselt meisterdatud tald disainititiendamaks saapa kollast nahka. Kasutades survevalu meetodit, on tallad saapa klge psivalt kinnitatud, tagamaks maksimaalset veepidavust.Hea haakuvusega alustald on tugev ja stabiilne.

10

TIMBERLAND YELLOW BOOT

119,95EURO SPRINT BLACK SM

119,95EURO SPRINT WHEAT

149,95AF 6IN PREM BT WHEAT

YELLOW

179,95EK RUG LT PTB NAVY N

134,95CANARD RSRT MID 2 0

134,95CANARD RSRT MID 2 0

164,95AF 6IN PREM WINTER W

164,95AF 6IN PREM RED

99,95EUROBROOK BROWN

TFG

99,95EUROBROOK WHEAT

NB

109,95WHITE LEDGE MID

WP W

119,95EURO SPRINTDK BROWN

99,95W SNOWSTRIKE

99,95W AMORE II

129,95LIBRIA PADDED BOOT PL

99,95BLZRDBLS WP SNWBT BR

159,95M SNOWSQUALL TALL

99,95M SNOWSTRIKE

99,95M SNOWSTRIKE

109,95MANDARA

149,95W LYNX

149,95LYNX

149,95W VARRI

149,95W EIR 3

99,95MONTREAL

119,95THE FORESTER

129,95AST BOOT

119,95W MAJA

119,95W THE FORESTER

119,95W THE FORESTER

MEHED

NAISED

94,95SNOW SQUALL

GTXBT BL

94,95SNOW SQUALL

GTXBT NV

94,956IN PREM WP BT RED N

99,95AUTH 6IN SHRL BT BRO

69,95LIBRIA PADDED BOOT

PL K

69,95NIKE TERRAIN BOOT

(GS)

54,95TMBERTYKES EK H LBT

84,95EURO ROCK HKR

74,95YTH BUGABOOT

74,95YTH BUGABOOT

59,95CHILDRENS ROPE

59,95CHILDRENS ROPE

79,95YOOT PAC NYLON

79,95YOOT PAC NYLON

49,95CHILDRENS PLUS

LAPSED

41

puhkus

Igal aastal, kui suusalumi katab maa, muutub Aegviidu klje all asuv Sportland Krvemaa Matka- ja Suusa keskus nii aktiivse elustiili pooldajate kui ka tervisesportlaste ja spordiga tsisemalt tegelejate seas

hinnatud puhkekeskuseks.Siin ootavad sind ja tervet sinu peret

vaheldusrikkad ja hsti hooldatud suusa-rajad pikkusega 1,5 km, 3 km, 5 km, 19 km ning 24 km, mnus kelgumgi ja kilisem snowtubei nlv Klastajad saavad Krve-maal osaleda ka suusakoolis, mis on mel-dud nii tiskasvanutele kui ka koolilastele, kia pnevatel saanimatkadel puutumatus looduses ja osa saada huvitavatest pha-pevastest perematkadest ning talvistest seiklus- ja orienteerumismngudest. Prast aktiivset tegevust pakub keskus kuuma sau-na, maitsvaid talve- ja juluhngulisi toite, muusika ja tantsuhtuid. Soovijatel on vi-malus ka bima jda.

Talvemaa alates 14. detsembrist nii lumega kui lumeta!

Ootame kiki peresid Krvemaale lusti-ma. Keskuses toimetab ringi Krvemaa Matka hunt, kes tervitab kiki suuri ja vikesi. Koos kuulatakse hundiulgu ning minnakse mnusale jljejahile. See, mis jlgi me metsas leiame, jb saladuseks. Prast mnusat mat-ka ootab jurtas lkke res Krvemaa Julu-mees. Juuakse koos kuuma teed ning kuula-takse ra Julumehe saladus. Julumehe

juures paneme rkima puud ning kuulame metsloomade hli. Soovi korral saab Siberi huskydega lbusite teha nii lumega kui ka lumeta; jahimehega metsa matkale minna; hoburee vi -vankriga lbusite teha ning lume korral kelgutada ja snowtubeiga sita.

Siberi husky kelgukoerad Krvemaal

Ka sellel hooajal ootame klastajaid ndala vahetustel Siberi husky kelgukoertega tutvuma ja lbusitu tegema. Siberi husky koeratug on vlja arenenud Siberi rnd-himude hoole all ning kujunenud just selli-seks, nagu neid tnapeval tuntakse vastu-pidavaks, seltsivaks ja vhenudlikuks.

Kelgukoertega lbi karge metsa kulgemi-ne pakub meeldejvat elamust. Lisaks vahetule kokkupuutele muinasjutuliselt kau-ni talvise loodusega tajub sitja koerte judu ning tunnetab ise rakendit juhtides inimese ja looma koostd. Saatjaks vaid lume sahin ja koerte jooksuhl Krvemaa lhisidud kestavad kolmest seitsme minutini, aga vib minna ka kuni 10-kilomeetrisele ringile. Kelgu rakendile mahub lisaks juhile ks tis-kasvanu vi kaks last, vahel ka keskmist kasvu tiskasvanu ja laps. Rakendeid on klastajate kasutuses kokku kolm.

Sellest hooajast alates on vimalik minna lbusidule lisaks kelgurakendile ka suuska-de ja tukekelkudega.

Lbusite ja koerarakendi sidupet saab ka ette tellida, niteks pakume sellist tegevust lastele julupeopaketis koos Julumehega.

Suusakrossirada seiklushimulistele

Sellel hooajal ootab keskuses ees pnev suusakrossirada muhud, knkad, hpped ja slaalomirada. Ndalavahetustel toimuvad krossirajal lastele vistlused. Pakume kooli-dele ja klassidele eraldi suusatreeninguid, mis hlmab sidupet ka suusakrossirajal.

Tukekelgud ja matkasuusad nd kes-kuses saadaval!

Oleme tiendanud oma rendivarustust, st sellest hooajast on peale murdmaasuuska-de, kelkude ja snowtubeide vimalik iseseis-vaks matkamiseks laenutada rtsasid, tuke-kelkusid ja matkasuuskasid. Tule iseseisvalt matkama, laenuta varustus ning koostame sulle matkamarsruudi koos matkakaardiga.

Kooliperega hisele suusapevale

Ootame kooliperesid histele suusape-vadele. Keskuse hsti korrastatud rajad, star-di- ja finiiala tagavad rituse nnestumise.

Abistame ka suusapevade ja vistluste korraldamisel. Soovi korral saab keskusest kosutavat suppi ja kia kuumas saunas.

Lisaks saavad lapsed kelgutada, snowtu-beiga sita ning mootorsaani vi kelgukoer-tega lbusidule minna.

Talvised paketid igale maitsele

Sellel hooajal pakub keskus talvist aktiiv-set tegevust igale maitsele nii matka- kui ka spordihuvilistele, motoriseeritud tegevuse

TERE TULEMAST TALVEMAALE

Tallinnast vaid 55 kilomeetri ehk vhem kui tunnise autosidu kaugusel asuv Sportland Krvemaa Matka- ja Suusakeskus pakub ammendamatuid vimalusi aktiivseks talvepuhkuseks.

TEKST MARILIN PEHKA

42

puhkus

harrastajatele ja eheda emotsiooni otsijatele. Matkaspradele saame pakkuda koosts erinevate matkajuhtide ja -korraldajatega huvitavaid jutuhtuid mgi-, suusa-, ratta- ja veematka vimalustest le maailma.

Ettevtetele oma maratonidSuusatamine ja talvepevad on taas

popid. Krvemaa keskus pakub argipevadel ettevtetele vimalust korraldada oma talve-pevi koos omanimelise maratoniga, olgu see maraton siis 5, 10, 19 vi 24 km pikkusel rajal. Keskuse poolt on ette valmistatud suusa-rajad, stardi- ja finiiala, soovi korral saab aega vtta ja vistlustulemusi jdvustada. Peva lpuks ootab kuum saun ning maitsvad kodu-sed toitud sgimajas. Ja he vistluse juurde kuulub ikka ka ks korralik afterparty-stiilis Suusabaasis on tantsupidu.

MootorsaanimatkadKrvemaa maalilist ja kohati tundra-

maastikku saab kige ehedamalt nautida mootorsaanimatkal. Vib minna tunniks, kaheks, kolmeks vi terveks pevaks talvisesse loodusesse ning kaotada seal reaalsustaju on vaid lumi, puutumatu loodus ja hea selts-kond. Soovitame aja mootorsaani matkadele varakult broneerida. Keskuse lhipiirkonda saab minna ka pooletunnisele proovisidule. Mootorsaani matku korraldatakse 2-kohalise vi 9-kohalise mootorsaaniga.

Matkad piksetusul ja pimeduses

Keskuses on vimalik ka sellel talve-hooajal minna matkale nii piksetusul kui ka pimeduses. Eriti pnev on aga sel pealambi valgusel vi kuuvalgel looduses vii-bida. Koos matkajuhiga pitakse kuulama looduse hli ning tajuma mbrust pimedas. Matkale vib minna jalgsi, rtsadega vi suuskadega. Prast on mnus lkke res end soojendada ja kosutavat kuuma teed vi maitsvat suppi sa.

24 km suusarada ainulaadne Eestis

Sportland Krvemaa Matka- ja Suusa-keskusest saab alguse Eestis ainulaadne 24km pikkune suusarada, mis lbib mitmeklgseid looduskauneid maastikuvorme, nagu niteks soid ja rabasid: Lagesoo, Lillsoo ja Riist krve raba; mgesid, seljakuid ja oose: Veriorja mgi, Luniku mgi, Katkumgi ja Venemgi. Raja lhedusse jvad fantastilised raba-jrved: Linajrv, nnijrv, Harakajrv, Sil-laotsa jrv, Mustjrv ja Venejrv. Rada annab vimaluse 23 tunniks metsa n- ra kaduda. Sgimajast antakse teele kaasa termosed teega. Ja kellele jb 24 kilomeetrist vheks, see saab minna 65 km pikkusele Krvemaa terviseraja ringile.

Talvised matkarajadPeale suusaradadele mineku saab kes-

kuse klastaja teha iseseisvalt ka mnusaid jalutuskike. Sellel hooajal valmistame ette matkarajad jalgsi vi tukekelkudega mat-kamiseks.

Aktiivne puhkepev perele!Puhkepevadel on vimalik osa vtta

erinevatest suusa- ja matkategevustest. Programm algab kl 11.00 lastele tasuta mootorsaanisiduga, seejrel suusakoolid ja treeningud, lbusidud Siberi husky-dega, kelguralli ja snowtubeitamised, lpuks htupimeduses pealampidega suusatamine vi matkamine.

Phapevased perematkad

Sellel talvehooajal jtkame pere-matka- phapevadega ning kutsume kiki matkale koos lastega. Talvisteks matkateemadeks on mootorsaaniga jlje-jaht, jahimehega metsa, tukekelgumatk, rtsamatk ning suusamatk puutumatul lumel. petlik ja hariv pev looduses koos aktiivse tegevusega on pnev kogu perele.

Lastele oma suusarajad ja lastehoiuprogramm

Sellel hooajal tiendame ka tasasel pinnal laiuvat vikelaste suusarada, kus saavad hak-kama lapsed alates teisest eluaastast.

Raja algusesse on lastevanemate jaoks pai-galdatud petussoovitused, kuidas lapsele suusatamist petada. Et suusatamist pneva-maks muuta, ootavad lapsi rajal infopostid, kus on erinevate loomade ja nende jlgedega pil-did. Juba kogenumaid lapsi ootab ees 1,5 km ja 3 km suusarada. Lisaks suusappele pakume lastele alates 4-ndast eluaastast aktiivset laste-hoiuprogrammi koos kelgutamise, suusatami-se ja meisterdamisega. Mngutoas saavad lapsed multifilme vaadata.

Lkkeplatsid, grillimiskohad ja jurtad

Pakume klastajatele vimalust pidada piknikku otse talvise looduse rpes. Meie poolt on grillitarvikud, lkkeplatsid, soojad istumisalused ja vajaduse korral soojad tekid. Sellest hooajast on vimalus saada Lapimaa elamust, pidades piknikku vi lausa jda bima indiaanijurtades.

TALVISED SNDMUSED JA VISTLUSED

30. november 1. detsember Discgolf Kpiksari ja aktiivne perepev

14.29. detsember Krvemaa Julumaa ndalavahetused

25. jaanuar RMK Krvemaa suusamaraton31. jaanuar 1. veebruar Harjumaa

meistrivistlused suusatamises16. veebruar Krvemaa Discgolf talvevistlus1. mrts Presidendimatk algusega Aegviidust2. mrts Tallinna suusamaraton9. mrts Tere lumelinn ja perepev22.23. mrts husky kelgukoerte

kevadvistlus29.30. mrts talvehooaja lpetamine ja

pere pev

Baltimaade parim valik ONeill tooteid

LumelauaspordistinspireeritudLumelauaspordistinspireeritud

ONeill esinduskauplus Rocca Al Mare keskuses

Nd on lplikult valmis Eesti uusim ja pnevaim seikluskeskus! Meie juu-rest leiad moodsad semi-nariruumid, avarad sau-

nad ja kvaliteetsed vaba aja teenused, kuulutab Kivili seiklusturismi keskus oma kodulehel.

SA Kivili Seiklusturismi Keskus juhatuse liige Janek Maar rgib, et esialgu olid aastaid niisama tumeda khmuna keset Ida-Virumaa lagedaid vlju seisnud Kivili tuhamega, mis sisult ju hiiglaslik jtmehunnik, palju lihtsa-

mad plaanid rajada paar suusanlva ning panna suusatajaid vedama ks tstuk. Seda, et esialgsetest plaanidest aastatega nii vimas keskus kujuneb, ei osanud me mui-dugi arvata, tleb Maar.

Ettevtmist on rahastanud Keskkonnain-vesteeringute keskus (KIK), Kivili linn ning Ettevtluse Arendamise Sihtasutus.

Kahtlemata on nende pikkade aastatega, mil grandioosne idee lpuks teoks sai, nhtud tublisti vaeva ja vilet, valatud higi ja pisaraid. On olnud hulga paberite koosklastamist,

algset tuhamge ennast on mrkimisvrselt n- mber disainitud, et oleks spordiga tege-lemiseks sobiv. Aga eks ole nd rm ja rahulolu tehtust sedavrd suuremad.

Ida-Virumaal, kuhu eriti talvehooajal turistil harva asja oli, on nd teline turisti-magnet. Rgime seekord talvespordi vima-lustest, kuigi aktiivset tegevust leiab siin ju igal aastaajal.

Maar kinnitab, et Kivilis on Eesti kige pikemad mesuusanlvad, kokku neli rada, mida teenindab kaks tstukit. Rajad on tema snul vrreldes mdunud aastaga mrksa

turvalisemad. Paremat paika mesuusata-miseks Eestis ei leidu, sest nii krgeid loodus-likke mgesid siin pole.

Sel talvel valmib ka lumelauapark, vge-vaim, mis siinmail ldse nhtud. See peaks

kik lumelaua trikisitjad le Eesti Kivilisse kohale tooma, usub Maar.

28. veebruarist 2.mrtsini toimub samas pargis Baltikumi suurim lumelauasndmus

Estonian SlopeStyle Open 2014. See saab olema vistlus, millesarnast lumelauasidus

Eestis varem pole toimunud. Loomulikult on

vastutus suur, et kik, mis puudutab korral-dust, oleks viimase peal.

Unustatud pole loomulikult ka murdmaa-suusatajaid. Kivili tuhame nlvadel lookleb suusarada, ent sel aastal on veetud maha ka korralik jljepaar klassikasiduks.

No ja kui uudistega jtkata, siis avab Kivi-li seiklusturismi keskus, mis teeb Sportlan-diga head koostd, ka snowtubei raja.

Tegevust jtkub Kivilis kigile. Teno-liselt tuleb huvilisi kaugemaltki kui ainult

Eestist. Maari kinnitusel on elavat huvi kesku-ses puhkamise ja aja veetmise vastu tundnud niteks Venemaa suurlinna Peterburi ja selle mbruse elanikud, kelle jaoks asub Kivili tegelikult suhteliselt lhedal. Muide, vana tuhame krval asuva 35 kohaga hosteli toad on ndalavahetustel kuni kevadeni broneeri-

tud. Eks nitab seegi, et vga paljud on selle talve plaanidesse vtnud kindlasti ka Kivili keskuse klastamise. Maari hinnangul on ligikaudu 1000 klastajat pevas just opti-maalne klastajate hulk, mida keskus sujuvalt teenindada juab.

elamused

44

Paremat paika mesuusatamiseks

Eestis ei leidu, sest nii krgeid

looduslikke mgesid siin pole.

12 aastat kujundati Kivili kuulsast tuhamest

seiklusturismi keskust. Lpuks on see valmis ning

ootab nii spordihuvilisi kui ka muidu seiklejaid.

TE MINGE IGE KIVILI MELE SPORTIMA

TE MINGE IGE KiViLi MeLe SPoRTiMa

46

uudis

Quiksilver on tnasel pe-val maailmas kikjal tea-da rivafirma. See edu-lugu sai alguse kaugel 1969. aastal Austraalia surfarite Alan Greeni ja

John Law Torquay loodud innovaatilistest surfipkstest. Nad tid pkste tegumoodi pealtnha ige tillukesed muudatused: vaba-mat liikumist vimaldavad sillakujulised kaar-jad lhikud, trukkide ja nri kombinatsiooni vrvliosas. Sellised detailid, mille vajalikkust mistab kige paremini vaid teline surfar. Ent just need tillukesed muudatused tagasid firmale silmapaistva edu.

Algul eesktt Austraalias tuntud brnd sai kuulsaks ka Ameerikas, kui 1976. aastal sai Quiksilveri teamrideriks ehk maakee-li meeskonna esisitjaks ja reklaaminoks USA surfiss Jeff Hackman. Juba samal aastal avatigi Quiksilveri esinduspood jukas vee-spordilembeses piirkonnas, Newport Beachil Californias.

1990. aastal slmis Quiksilver lepingu too-na poisikeseohtu surfari Kelly Slateriga, kellest

praeguseks on saanud 11-kordne maailma-meister vaieldamatu surfikuningas ja palju-de jaoks ka ebajumal, kes firma mgi edu le maailma vimsalt on kasvatanud.

Roxy on unikaalne, ainult naistele mel-dud surfibrnd, mis on saanud oma nime Quiksilveri he looja Alan Greeni ttre Roxy jrgi. See firma sai alguse 1991.aastal. Roxyt kandev tdruk, nagu usuvad brndi loojad, on elav ja lbus, julge, enesekindel ja loomu-likult ilus. Ta peab lugu hteaegu nii uuen-duslikkusest kui ka lihtsusest. Pole siis ime, et Roxy tuntuim esindus-ngu on Vancouveri olm-piavitjaks kroonitud kena lumelaudur Torah Bright, ks vheseid rohelise mandri sportlasi, kel on nnestunud triumfeerida tali olmpia mngudel.

Quiksilveri ja Roxy sponsoreeritud sport-lastiimi kuulub tnaseks le tuhande lume-lauduri ja surfari. Just sportlased on need, kelle thelepanekute ja soovituste jrgi Quik-silveri ja Roxi igati funktsionaalseid ja muga-

vaid riideid luuakse.Ent nii Quiksilver kui ka Roxy pole enam

ammuilma ksnes surfi- ja lumelauarivaste brnd. Surfipkstest alguse saanud kauba-mrkide mber on loodud terve kollektsioon vabaajariietest: srkidest, pusadest, pkstest, jopedest ja tehnilistest toodetest kuni jalatsite, seljakoti ning prillide-kiivriteni. Need nimed thendavad maailmavaadet ning elustiili.

Muu hulgas hoolivad Quiksilveri ja Roxy inimesed keskkonna puhtuse eest. Quiksilve-ri grupp on le 10 aasta slogani ra hvita

seda, mida naudid all algatanud erinevaid programme ja korraldanud ritusi, et tsta inimeste keskkonnaalast teadlikkust. Eesmr-giks oma mnguplats ehk surfiparadiisid ja lumelauamed puhtana hoida.

Quiksilveri ja Roxy sponso-

reeritud sportlastiimi kuulub

tnaseks le tuhande lume-

lauduri ja surfari.

Maailma suurim surfi, lumelaua ja ha enam vabaajarivaste brnd Quiksilver ja selle ssarkaubamrk Roxy on nd saadaval vaid Sportlandi poodides. Saagem tuttavaks.

SIIN NAD ON QUIKSILVER JA ROXY!

Kelly Slater

Torah Bright

Supertuusad suusad alla ja laevale!* Soome suusajumalalt prit vanasna

20%Kui osta

d Tallinki suusa

kruiisi, saad Sp

ortlandist talv

evarustuse

soetam

isel

allahindlu

st.

Lisainfo tallink.ee

SuusareisHimosele

reisija

al. 118

Suusareisresse

reisija

al. 146 SuusareisTrysilisse

reisija

al. 149

Supertuusad suusad alla ja laevale!* Soome suusajumalalt prit vanasna

20%Kui osta

d Tallinki suusa

kruiisi, saad Sp

ortlandist talv

evarustuse

soetam

isel

allahindlu

st.

Lisainfo tallink.ee

SuusareisHimosele

reisija

al. 118

Suusareisresse

reisija

al. 146 SuusareisTrysilisse

reisija

al. 149

INSPIREERINUD PALJUSID,KUID VASTAST POLE.

ORIGINAALNE timberland yellow boot.AASTAST 1973

SAADAVAL TIMBERLANDI JA SPORTLANDI KAUPLUSTES HINNAGA 149,95 EUR

51

hoki

INFO: WWW.UISUPLATS.EE

TULE VANALINNA

UISUTAMA!TULE VANALINNA

UISUTAMA!HARJU TNAVA UISUPLATS

ON AVATUD

IGA PEV 10.0022.00

HARJU TNAVA UISUPLATS

ON AVATUD

IGA PEV 10.0022.00

Selleks on Jeti jhallis olemas kik vimalused. Meie juures on vimalik teha hokiga tutvustust vi korraldada oma firma tur-niir grupile, mille suurus on kuni 40inimest. Selleks saab tellida

jrgmise paketi.rituse kestus: ritus kestab sltuvalt soovist u

4,5 tundi. ks tund kulub selleks, et selga panna varustus ja valmistuda mnguks. Hokivljakul kestab tegevus instruktori juhendamisel kok-ku 1,5 tundi. Prast hokimngu on vimalus lgastuda saunas.Pakett sisaldab: hokivljaku, garderoobi ja sauna renti koos ktertikutega; hokivarus-tust: uisud, vrega kiiver, pksid, lakaitsmed,

sre kaitsmed, knarnukikaitsmed ja kindad. Alates kogunemisest kuni mngu lpuni jl juhendab teid instruktor, kes aitab varustuse selga panemisel ja jvljakul tegevuse koor-dineerimisel (ohutus, soojendusharjutused, reeglid, mngu juhtimine).

Broneeri ritus www.jeti.ee, saada e-mail: [email protected] vi helista 6101035

Kas sa tahaksid olla ks pev teline hokimngija?

Garanteerime, et prast seda vaatad sa hokimngu

hoopis teise pilguga ja on tenoline, et tahad

tagasi tulla ja seda mngu uuesti proovida!

FIRMAD HOKIT MNGIMA!

TURNIIR 40-LE INIMESELE JETI JHALLIS

nuanne

52

Tsi, paljudes maapiirkonna asumites polegi tihtipeale suuremat valikut kui ks treeningrhm. Lhed sinna vi mitte. Sageli pole sedagi.

Aga linnades on rohkem valikuvimalusi. Lihtne on minna massiga kaasa ja panna laps trenni, kuhu viivad oma lapsed kik teised vanemad. Ent see ei pruugi sobida lapsele. Kas treenerid tunnevad ra, et lapsele konkreetne ala ei sobi ja tegelikult oleks mistlikum tegeleda hoopis mne teise alaga?

Mulle tundub, et Eestis kiputakse lapsi liiga varakult vga alakeskselt tree-nima, tleb staaikas Viljandi kerge-justikutreener Ants Kuusik. Tema snul oleks mistlik arendada lapses kigepealt mitmeklgsust. Ta mnab, et igal spordialal on omad spetsiifilised tehnikaelemendid, mida tuleb pris varakult hakata ppima, sest hiljem vib olla neid asju palju raskem omandada. Aga pris alguses on philine siiski ldisem kehaline areng ja ker-gejustik on alustuseks just hea. Eks siis hiljem paista, mis spordiala lapsele rohkem meeldib.

On teada tsiasi, et kui vanemad toovad oma lapse korvpallitrenni, siis hindab koge-nud treeneri pilk kohe vanemate kasvu, lapse pikkust, jalanumbrit ja kelaba suurust ning oskab seejrel sna tpselt hinnata, milline korvpallurikarjr seda poissi vi tdrukut

ees ootab. Korvpallis paraku on kasv mrav. Iga treener otsib oma treeningrhma heade eeldustega pilasi. Muidugi on mingil het-kel, kui rkida krgematest eesmrkidest, eeldused olulised. Aga esialgu on peamine, et lapsele endale meeldib sporti ja konkreetset ala teha, snab korvpallitreener llar Kerde. Kige halvem on see, kui last sunnitakse min-gis trennis kima. See on rumalus. Suunata vib, aga kskida pole kll mtet.

Legendaarne jalgpallitreener Roman Uba-kivi tleb, et nneks on jalgpall selline mng,

kus igahel, sltumata kehalistest eeldustest, on vimalik ka krgemal tasemel lbi la.

Aga mingil hetkel peaksid ka vanemad otsustama, kas tahavad, et laps kiks lihtsalt niisama kusagil jooksmas, vi soovivad nad oma lapsest sportlast kasvatada.

Seda, kas lapsest, kes vanemate krval trenni tuleb, vib tulevikus saada tasemel mngumees, tunneb hea silmaga treener kii-resti ra. Snadega on seda raske seletada, mis tunnused need tpselt on. Niteks kunagi ammu ksiti minu kest, kes mu pilastest

juab jalgpallis kige kaugemale. tlesin, et Mart Poom, kes sel ajal polnud sugugi teistest parem. Aga temas oli see miski, mis on vajalik, et tippu juda ja seal lbi la.

Ants Kuusik meenutab, et on temagi ni-nud lapsi, kellel kiksugu vidujooksud ei paku mingit lbu, aga pallivljakul sravad. Mni teine jlle pelgab kehalist kontakti. Sel-lisel on raske pallimnguvljakul hakkama saada, kuid mni ksikala vib talle jllegi vga hsti sobida. Kunagi lks ks poiss mu juurest kergejustikust ra maadlustrenni. Ent

seal selgus, et ta valulvi on madal. Aga madala valulvega poisil on maadlu-ses vimatu lbi la. Kutsusin ta enda juurde kergejustikutrenni tagasi. Poiss oli vga rahul, sest sai ise ka aru, et see ala sobib talle rohkem.

Kerde snul oleks muidugi mist-lik, kui treener, kes neb, et muidu tublil spordilapsel pole tema alal siiski perspektiivi, soovitab last mne teise spordiala treenerile. Aga ma kardan, et seni, kuni Eestis kehtib pearahassteem, mis thendab, et iga tree-ningrhma hingekirjas olev laps thendab reaalset sissetulekut klubile, on vga raske loota, et ks treener suuremeelselt lapsele mnd teist ala soovitab, mrgib Kerde.

Mis oleks siis vastus pealkirjas esitatud ksimusele? Varugem kannatust! Kllap lpuks leidub sobiv ala ka teie lapsele.

Peamine, et lapsele endale meeldib sporti ja

konkreetset ala teha.

See on tegelikult tsisem ksimus, kui esialgu tundub. Mis ala lapsele rohkem sobib? Kas jalgpall vi siiski kergejustik, korvpall vi ujumine? Uurime kogenud treeneritelt.

MILLISESSE TRENNI LAPS VIIA?

N D S A A D A V A L K A T A L L I N N A P O O D I D E S !

Papiniidu 5, Prnu tel 445 2936 www.a2k.eeLeia meidFacebookis

Find us onFacebook

MAALETOOJA:

www.compressport.comLeia meidFacebookis

Find us onFacebook

Compressport Estonia

N D S A A D A V A L K A T A L L I N N A P O O D I D E S !

www.compressport.com Compressport Estonia

Compressport kompressioontooted, mis aitavad Sul ennast parimal viisil teostada!

Treeningud, vistlused soov letada piire!KUI SPORT ON SU KIRG

Sokid, srised, reied, varrukad, plvikud,

aluspesu, pksid, taastussukad,

jooksusrgid, triatlonisrgid

jne.

Eesti Laskesuusakoondis,

,Priit Ailt (triatleet, fsioterapeut),Kein Einaste (suusataja),Caspar Austa (jalgrattur),Keio Kits (jooksja),Big Bank Tartu vrkpallimeeskond,Prnu VK vrkpallimeeskond,Eesti sudmise neljapaat jpt.

SSOOVITAVAD!

TREENINGKOLLEKTSIOONSAADAVAL

AINULTSPORTLANDIS

TREENINGKOLLEKTSIOONSAADAVAL

AINULTSPORTLANDIS

59

TEKST RAUL RANNE (EESTI EKSPRESS) - FOTOD ERIK RIIKOJA

TREENERINAHAS

fitness

Saage tuttavaks: Viru keskuses tegutseva MyFitnessi spordi klubi treener ja kaalunustaja Viktor Eksi, paljude arvates parim oma ala asjatundja Tallinnas.

Treenimine on ilmselgelt popp tegevus, inimesed on ha enam valmis kulutama aega ja raha, et kehalist vormi parandada.

Viktor Eksi on menukas tree-ner, kui uskuda kiki neid edeta-

beleid, mida tervisespordihuviliste foorumitest vib hlpsalt leida. Muidugi ei pea sraseid tabe-leid liiga tsiselt vtma, ent tetera neis ilmselt peitub.

Tegelikult olen ma likoolis ppinud hoopis muud eriala, llatab Eksi mind sissejuhatuseks. ppisin Tartu likoolis eesti ja soome-ugri filo-loogiat. Aga professionaalne filoloog ma ka pole, omal erialal pole kunagi ttanud.

FILOLOOG

60

fitness

Ei tea, kas sdi on tema akadeemiline taust vi midagi muud, aga meie omavaheli-ne vestlus kisub kohati vga asjalikuks ning natuke ka kriitiliseks.

Tunnistasid, et oled filoloog, aga t-tad treenerina. Mis asjaoludel sinust treener sai?

Spordipoiss olen ma kogu elu olnud. Alus-tasin kooli ajal pallimngudega, mngisin nii ksi- kui ka korvpalli. Aga sgavam huvi spor-di vastu sai alguse siiski likooli ajal, kui hak-kasin regulaarselt kima jusaalis. Pevad olid likoolis ju pikad. Vga mnus oli kia kahe loengu vahel trennis. Vi siis, kui peval ei saanud, oli hea minna htul jusaali, et end pevarutiinist ja asjatoimetustest maha laa-dida. Kui prast pinguid Tallinna naasin, jtkasin trennis kimist. Siin avastasin enese jaoks rhmatreeningud.

Kui rgid rhmatreeningutest, siis eesktt millistest?

Kisin spinningus ehk sisejalgrattatree-ningus. Eesti keeles on nii vist igem elda. Ja bodypumpi kisin tegemas.

Mis bodypumpi eestikeelne vaste oleks?

Raske elda. Kangitreening hesnaga, siin sain aimu rhmatreeningutest, millega ma Tartus polnud tegelenud. hel hetkel hak-kas mulle tunduma, et bodypump ehk siis lihasvastupidavustreening meeldib mulle vga. 55 minuti jooksul saab kogu keha mitme suguste harjutuste abil korraliku koor-muse. Aga mida rohkem ma trennis kisin, seda enam tundus, et petamise stiili on vi-malik mrksa elavamaks teha.

2004. aastal soovitati mulle, et kas ma poleks huvitatud body-pumpi treeneri ametist. Kaalusin tkk aega, kisin paari-kolme ndala jooksul lbi kik Eesti spordiklubid, kus bodypumpi tehti, just selle mttega, et saa-da tasemest levaade. Oli hid ja halvemaid. Avasta-sin, et ilmselt on minus suuremat potentsiaa-li. Tekkis ratundmine, et viksin paljutki teisiti teha. Enne, kui treeneriks lksin, tuli kia Soomes koolituselgi.

Bodypump, nagu ma aru saan, on kaitstud kaubamrk ehk siis omaette toode, mis thendab, et kogu treeningu-metoodika ja treeningu kava on vga tpselt reglementeeritud. Mnguruumi

seal suurt polegi?Jah, alates muusikast ja harjutustest kuni

harjutuste jrjekorrani, kik on vga tpselt paigas. Ent alati on ruumi ka treeneri isiksu-sele. Sellest, mida tema sellele trennile juurde annab, sltub palju. Eestis kipubki olema sageli nii, et treenerid juhendavad tuimalt ja automaatselt.

Mul on vahel selline kuri kahtlus, et rahva huvi trennide vastu on hppeliselt kasvanud ja spordisaale ja -klubisid on tohutult juurde tulnud, aga tasemel tree-nereid ei jtku. On see nii?

Ei taha olla lemra kriitiline, aga tree-nerite tase on kaunis ebahtlane. Viimane aeg oleks kvaliteediga rohkem tegeleda. Niteks vtame kkkimise tehnika, mis ju pealtnha sna lihtne, seal ei tohiks olla kahtepidi mt-lemist, aga ometi vib kahe treeneri jutt selle kohta, kuidas on ige, olla risti vastupidine. Pean tunnistama, et vga paljud treenerid ei oska treeninguid juhendada.

Ja kannatajaks on?Kes kannatab, kui antakse ebaiget nu?

See on klient, kelle selg vib viga saada. Ini-mene tavaliselt ei oska ohte aimatagi, sest tal pole ju vastavaid teadmisi.

Bodypump pole ainuke treening, mida sa annad?

Ei. Juhendan praegu spinningut ja ringtreeningut samuti.

Su nimekaardile on kirjutatud treener ja kaalunustaja. Kas kaalunustamine on teisti eldes toitumisnustamine?

Mitte ainult. Toitumine on ks vtme-sna, aga treenimine kib kindlasti sinna juurde.

Kas peab paika, et ha rohkem on spordisaalides inimesi, kel on probleeme kaaluga ning kes ritavad nd oma probleemist jagu saada?

nneks on kehakaaluprobleemiga ini-mesi hakanud rohkem trenni tulema. Pole ju saladus, et vaid mned aastad tagasi olid spordi klubide phikliendid ikka eesktt modellimtu ttarlapsed. Loodan, et see tendents jtkub ning senisest enam tuleb ka seeniore.

Inimesed on valehbist le saanud ja tulevad trenni?

Tpselt nii. Ma ise judsin kaalunusta-miseni nii, et kaaluga hdas olevad inimesed hakkasid prast treeningu lppu minu poole prduma. Kurtsid, et on pikka aega trenni teinud, aga kehakaal on endiselt sama vi isegi tusnud. Mida teha? Paraku on tsiasi see, et kui inimene teeb tsiselt trenni, siis

tuseb tal ka sgiisu. Kui sgiisule liigselt jrele anda, tehes mtlematuid valikuid, siis ongi inimene nagu niaringis. Keha-kaal paraku ei muutu, pigem tuseb.

Olukord sundis sind kaaluteemaga tegelema?

Otseselt ei sundinud. Ega rhmatreenin-gu treener ei pea ise toitumisteemaga tege-

lema. Esialgu ma tegingi nii, et soovitasin oma treenitavatel prduda mne personaal-treeneri poole. Paraku, kui ma mni aeg hil-jem hakkasin tagasisidet ksima, selgus kurb tsiasi. Nii mnedki personaaltreenerid kipu-vad opereerima nidismendega copy- paste-meetodil, millel tulemusi sageli polegi. Olen nidismensid phjalikult uurinud, need on tihtipeale asjatundmatud.

Mis osas asjatundmatud?Need ei vasta enamasti tervisliku toitumi-

se phimtetele. Kui inimesel on kaalumure, siis ta tenoliselt vibki nidismen jrgi toitudes isegi alla vtta, sest need mend on

62

ldjuhul kalorivaesed. Aga paraku mitte eriti asjatundlikult tasakaalustatud, mis on tervis-liku toitumise ks eeldusi. Kui inimene jb pikaks ajaks srast mend tarbima, siis kardetavasti vib ta lpetada EMOS, s.t kiir-abis. Samuti ei suudaks niisugune men tagada saavutatud kaalunumbri edasist hoid-mist tervislikul moel.

Kuidas nii?Sest toitainete vahekord neis mendes ei

vasta kuidagi tervisliku toitumise phimtete-le. Ma ksisin inimestelt, et nidake mulle neid mensid, mida teile soovitati. Uurisin ja sai selgeks, et nidismendega opereerimine on paraku tavaline. Kahjuks saab vlja tuua pris nimekaid personaaltreenereid, kes vahenda-vad anonmseid nidismensid, millel pole inimese senise toitumisega absoluutselt mingit pistmist. Pole vaevutud isegi uurima, mis on inimese probleem toitumises ja mis teda sel-leni viis, et selle info phjal ehitada les asjalik tegevusplaan. Samuti on sraste nidisme-nde pevane kaloraa alandatud kriitilise miinimumini, mis seab kahtluse alla inimese leldise vimekuse kehalise aktiivsuse osas ning treeningujrgse taastumise, rkimata rbalast enesetundest, mis vib tekkida.

Oletame, et su juurde tuleb inimene, kes pole viimased kmmekond aastat trenni teinud ja on snud suvaliselt. Lhidalt, on end kest lasknud. Millest sa tavaliselt alustad? Kuidas ta viks oma ja ige treeningu leida?

Ega ma treenimise osas ei pea teda ilm-tingimata oma treeningutega siduma. Mu

trennid vivad tema jaoks olla liiga rasked. Aga samas, iga trenni vib teha esialgu veidi ettevaatlikuma koormusega. Ma soovitangi kigepealt alustada rahulikult. Phiviga, mida sja trenni tulnud tihti teevad, ongi see, et aetakse segi treeningu maht ja selle intensiiv-sus. Aga kehaliselt pole vimalik alustada intensiivse treeninguga enne, kui pole mahu osas kasvanud ja arenenud. Kigepealt maht ja siis intensiivsus.

Tavaliselt minnakse le pika aja tren-ni mttega: no nd panen tiega.

Just, panen tiega. Paraku on neil, kes pikalt vahet pidanud, kadunud oskus kuulata oma keha. Hullu rapsimise peale on keha ilm-selt paarkmmend signaali vlja lasknud: ole hea, vta rahulikult. Aga kus sa sellega. Kui juba tuldi trenni, siis tahetakse tiega panna. Tegelikult, rahulikult tegeledes on asjast palju rohkem kasu, eriti sel juhul, kui tahetakse le-liigset rasvkude pletada. Muide, muu maailm peab liigsagedat treenimist, millel ei ole keha tegelike vajaduste ja vimekusega suurt pist-mist, moodsa aja haiguseks ehk hireks. Olgu muuseas eldud, et ka tervisliku toitumise lepingutatud jrgimine on sama pllu mar-ju. Oskus kuulata oma keha peaks olema hea enesetunde eeldus.

Mida tled neile, kes oma lekaalu ja vlimust hbenedes ei sanda trenni-saali tulla?

Tuleb end kokku vtta ja ikkagi tulla. Ka spordiklubid viksidki oma turundustegevust rohkem suunata just neile inimestele. Ja kuna Eestis on pris palju vanemat generatsiooni,

ei tohiks ka neid ignoreerida. Usutavasti kik-sid vanemad inimesed treenimas meeleldi pevasel ajal, mil noored on tl, kui vaid spordiklubid end rohkem noga nende poole praksid. Vhemalt mujal maailmas asi just niimoodi toimib, seal on eraldi seenioride pakkumised treeningutega tegelemiseks.

Treening ja ige toitumine on asjad, mis kivad koos?

Jah, kindlasti. Kehalise arengu, vimeku-se ja enesetunde seisukohalt on nii ks kui teine oluline. Vale toit on ju kui vale ktus automootoris. Sellega kaugele ei vura. Ma olen nende teemade juurde judnudki seeprast, et tahan asju veidigi paremaks teha. Positiivse nurga pealt nen, et just viimasel ajal on tree-neritele hakatud korraldama mrksa enam

tienduskoolitusi. Nii see peabki olema. Tree-nerid peavad oma kvaliteeti tstma, sest ini-mesed muutuvad ehk osaltki terviseteadliku-maks. Nii ma vhemalt loodan.

Olen mrganud, et inimeste huvi kvaliteetse treeningu suhtes on tusnud. Paljud, kes seni aastaid niisama oma lbuks metsas jooksid, suusatasid vi ratast sitsid, on linud treeneri juurde iget tehnikat ppima. Sellised tree-ningrhmad on vga populaarsed?

Ongi. See on ratsionaalse inimese mtle-mine aega on ju alati vhe, miks seda kulu-tada viletsa trenni peale. Parem kia profes-sionaalse ettevalmistusega treeneri juures ja teha kvaliteetset trenni. Ses mttes tasub alati prduda. Aga ka treenerid peaksid ole-ma senisest aktiivsemad ja mrkama, kui kee-gi vajab abi. Ttame ju selleks, et inimesi nende mitmesugustes muredes aidata. Vhe-malt oma ts see mind enim kidabki.

Mis sind su t juures kige rohkem rmustab?

Et saan rohkem inimesi suunata igele teele. Ja kui nen tulemusi. Kui su juurde tuleb inimene, kes tleb, et on ra proovinud kik maailma dieedid, ning sa saad anda talle sel-list nu, et ta saabki oma kaalu kontrolli alla ning tunneb oma tegemistest rmu, siis on fantastiline.

Kui tihti sind selle eest tnatakse?Just tna hommikul sain helt nii-elda

kaalunustatavalt tnukirja. See on parim palk tehtud t eest.

Phiviga, mida sja trenni tulnud tihti teevad, ongi see, et aetakse segi treeningu maht ja selle intensiivsus.

fitness

myf

itnes

s.eeMEIL SAAD

JOOSTAIGA ILMAGA!

paketidalates

25/kuu

Treeningud thtajatu lepinguga!MyFitness klubid:Rocca al MareKristiineViruLasnameTartu LunakeskusTartu KesklinnNarva FamaPrnuViljandi

Varsti avame:Solaris

LIITU ONLINE A L A T I S O O D S A M

myf

itnes

s.eeMEIL SAAD

JOOSTAIGA ILMAGA!

paketidalates

25/kuu

Treeningud thtajatu lepinguga!MyFitness klubid:Rocca al MareKristiineViruLasnameTartu LunakeskusTartu KesklinnNarva FamaPrnuViljandi

Varsti avame:Solaris

LIITU ONLINE A L A T I S O O D S A M

treening

64

Olen harrastanud kerge-justikku 8 aastat, sellest ka minu pisik spordi vas-tu. Tnaseks on spordi tegemine oluline osa

minu elust ning spordiklubis kin keskmiselt 45 korda ndalas, tleb Liis tutvustuseks.

On olnud ka aegu, mil sai trennis kidud koguni 6 korda ndalas ja mnel peval lks kirja lausa 2 treeningut.

Kuna talle meeldivad rasked ja vastu-pidavust nudvad treeningud, siis lemmiku-teks on olnud ja jnud rhmatreeningud.

BodyPump lihasvastupidavustreening, kus kasutatakse stepipinki, kange, kettaid, hantleid. Kui oled algaja, siis alusta kergete raskustega! Paari treeningu jrel leiad endale

juba sobivad raskused. BodyAttack spordist inspireeritud

intervall treening, mis koosneb intensiivsetest liigutustest, lihtsatest liikumistest ja tempo-kast muusikast, mis kokku moodustavad he mnusa higistamis- ja kalorikulutamistree-ningu. Prast treeningut on tunne, nagu olek-sid just 10 km jooksnud.

BodyCombat vitluskunstidest inspi-reeritud treening, kus erinevad enesekaitse- ja poksiliigutused on hendatud kaasakiskuva muusikaga. Hea ldfsiline treening, mis arendab vastupidavust ja koordinatsiooni.

BodyCombati treening toimub kmne kaasa-haarava muusikaloo saatel, pakkudes suure-

prast treeningelamust ja kiiret tulemust. Parandab sdame ja kopsude td, vhendab sdamehaiguste riski, pletab kaloreid, parandab luutihedust ja rhti.

MyFitness 9 klubi 5 Eesti linnas

Ent rgime klubidest. MyFitnessi puhul on tore see, et tegu on le-eestilise spordi-klubide ketiga. Omades MyFitness+ paketti, saab kia piiranguteta kskik millises klubis.

Niteks tleb Liis, et veedab oma suved

tihti Prnus ning tnu MyFitness+ paketile ei j ka puhkuse ajal kski treening vahele, sest saab vabalt kia ka Prnu MyFitnessi klubis.

Ka mitmel ta sbral on vormistatud just +pakett. Tallinnas elades on see vga mistlik valik, sest siin on juba viis klubi.

Hea on hommikul minna trenni kodu-lhedasse klubisse ja lunapausil teha kiire treening tkohalhedases klubis.

Myfitness Viru MyFitnessi klubipere esiklaps on vga populaarne nii kesklinnas elavate ja ttavate tallinlaste kui ka Tallinna

klastavate turistide seas. Treening, mida pakutakse ainult MyFitness Virus, on Shindo

Jaapanist prit meridiaanidel phinev veni-tusja ldvestusssteem. Tunnis keskendu-takse pingete maandamisele, lihased saavad vajalikku hooldust ja nii keha kui ka meeled ldvestuvad.

MyFitness Rocca al Mare on suurim MyFitnessi klubi T

Documents

Sportland Magazine #9