SPORDIALAD. KORDAMINE Paaristöö 1. Pange paarilisega kirja ... … · heakskiidu sai lipp 1914. aasta Pariisi VI olümpiakongressil. Olümpiamängudel heisati olümpialipp esimest

KEELEKÜMBLUS

Õpilase nimi ............................................................................................... Õpilase nimi ............................................................................................... Õpilase nimi Kuupäev ......................................................

Kehaline kasvatus 31

Paaristöö

1. Pange paarilisega kirja spordialasid, millega seostuvad antud märk- sõnad. Võrrelge tulemusi teiste paarilistega. Vajadusel täiendage loetelu.

vastupidavus

tugevad käed

täpne silm

kiired jalad

hobune

korv või võrk

kimono

kurikad

väravad

reketid

2. Moodustage silpidest spordialade nimetused.

TÕK KAU KE TA KUU GUS JOOKS HÜ LI PE TÕU

PUR GE HEI HO JE TA DE JÄÄ MI NE KI KET PE

LI TO SU TE KA RAL SA RA PALL SUU RAT AU

.................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

SPORDIALAD. KORDAMINE

KEELEKÜMBLUS



1. Kirjuta pildi alla Eesti tuntud sportlase nimi ja spordiala, millega ta tegeleb. Vajadusel kasuta Interneti aadressi http://www.eok.ee/sportlased.

Foto: Scanpix

.....................................

.....................................

Foto: Scanpix

.....................................

.....................................

Foto: Scanpix

.....................................

.....................................

Foto: Scanpix

.....................................

.....................................

Foto: Scanpix

.....................................

.....................................

Foto: Scanpix

.....................................

.....................................

Foto: Maria Melnik

.....................................

.....................................

Foto: Scanpix

.....................................

.....................................

Foto: Scanpix

.....................................

.....................................

Foto: AOP

.....................................

.....................................

Foto: Scanpix

.....................................

.....................................

Foto: AOP

.....................................

.....................................

SPORTLASED

KEELEKÜMBLUS



1. Kirjuta pildi alla olümpiamedalisti õige ees- ja perekonnanimi.

Jüri Nool Indrek Jaanson Jaan Pertelson Jaak Tammert

Erki Talts Aleksander Mae Erika Budõlin Aleksei Salumäe

......................................

......................................

......................................

......................................

......................................

......................................

......................................

......................................

......................................

......................................

......................................

......................................

......................................

......................................

......................................

......................................

2. Paiguta esimese ülesande sportlaste nimed tabelisse.

KergejõustikJudoTõstmineSõudmineJalgrattasport

3. Võrrelge kaaslastega esimese ja teise ülesande lahendusi. Kui mõni sportlane jäi tundmatuks, leiad abi Interneti-aadressil: http://www.eok.ee/sportlasedhttp://www.eok.ee/sportlased.

OLÜMPIALIIKUMINE. OLÜMPIAMEDALISTID

Fotod: Scanpix

KEELEKÜMBLUS



1. Tuleta meelde ajaloos õpitud antiikolümpiamänge. Leia teksti alt lünkadesse õiged sõnad.

Tuhandeid aastaid tagasi oli (kus?) ..................................... arenenud tsivilisatsioon. Kreeklased pidasid tähtsaks keha, vaimu ja tahte ühtsust, seetõttu olid au sees jõu- ja osavusvõistlused.Esimeste leitud ülestähenduste järgi hakati (millal?) ................................. Peloponnesose poolsaareläänerannikul asuvas (kus?) ....................................., mille püha hiis Altis oli antiikajal hellenite tähtsaim kultuuri- ja usukeskus, korraldama (kelle?) ......................................... auks religioosseid pidustusi. Hiljem hakati neid pidustusi koha järgi nimetama (kuidas?) ............................................ Antiikolümpiamänge hakati korraldama iga (mitme?) ............................. aasta järel, olümpiamängu-de vahelist aega hakati nimetama olümpiaadiks. Mängud kuulutati rahupeoks, mängude ajaks katkes mis tahes (mis?) .............................. Seda püha rahu nimetati Ekeheiriaks.Olümpia väli, kus peeti olümpiamänge, asus (mille?) ................................ (25) jalamil Alpheiose ja Kladeose jõe ühinemiskohal. Olümpiaehitistest on üks vanimaid (kelle?) ............................ tempel Heraion (20), mille vahetus läheduses altaril süüdatakse ka kaasaegsete olümpiamän-gude tuli. Prytaneionis (19) põles Zeusi auks igavene tuli ning seal peeti võitjate ja kõrgete külaliste auks lõpupidu. Suursuguseim rajatis oli Zeusi tempel (13), kus asus 12-meetrine Zeusi kuju, mis oli üks seitsmest kõige vanemast (millest?)..................................... Zeusi templi läheduses asus kuulus võidujumalanna (kelle?) .................... skulptuur (14). Kuulsamad ehitised on veel võistlejatele viimasteks treeninguteks mõeldud palaistron (ehk palestra) (2)ja (mis?) ............................. (ehk gümnaasium) (1) .... Enamik spordialasid viidi läbi (kus?) ........................................ (32) ja hipodroomil (31). 1169 aasta jooksul oli kokku 293 olümpiamängu. Antiikolümpiamängud keelas ära (kes?) ................................................ aastal 394 pKr kui ristiusku kahjustava paganliku pidustuse.Ristiusu võidukäigu järel kadus elu Olümpia orust. Aastatel 522 ja 551 tabas orgu kaks suurt, (mida?) ......................................, mis muutsid selle rusuhunnikuks. Hiljem ujutasid koha üle lähedal asuvad jõed ning endine pühapaik mattus liiva ja muda alla.

776 a e.Kr, Olümpias, peajumal Zeusi, nelja, Kronose mäe, Vanas-Kreekas, sõjategevus, olümpiamängudeks, gymnasioni, Rooma keiser Theodosius I, Nike, jumalanna Hera, maailmaimest, maavärinat, staadionil.

OLÜMPIALIIKUMINE. ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD

Antiik-Olympia makett

Antiik-Olympia asukoht

KEELEKÜMBLUS



Üks olulisi teabeallikaid möödunud aegadest on arheoloogilistel väljakaevamistel leitud esemed. Suure osa teadmisi, millistel aladel ja kuidas võisteldi antiikolümpiamängudel, on andnud väljakaevamistel leitud nõudel olevad pildid.

1. Kirjuta, millist spordiala on pildil kujutatud.

................................................... ................................................... ...................................................

................................................... ................................................... ...................................................

................................................... ................................................... ...................................................

2. Loe tekst läbi. Kontrolli, kas kirjutasid eelmises ülesandes antiik- olümpiamängude spordialad õigesti. Vajadusel paranda.

Esimestel mängudel oli kavas vaid üks spordiala - staadionijooks (192,27 m), mille võitis Elisest pärit kokk Koroibos. Antiikolümpiamängude õitseajal olid kavas järgmised alad.• AvapäevalAvapäeval võistlusi ei olnud - peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi.• Teisel päevalTeisel päeval olid võistlused noortele, kes proovisid jõudu noortele, kes proovisid jõudu noortele kiirjooksus, maadluses, pentatlonisehk viievõistluses, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest).• Kolmandal päevalKolmandal päeval võistlesid mehed jooksualadel. Alustati pikamaajooksu dolichos’ega, seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks - diaulos. Samal päeval heideldi ka maadluses, rusikavõitluses ja pankraationis.• Neljandal päevalNeljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe halteeridega, odavise ja maadlus) ja relvis- ehk kilbijooksus.• Viiendal päevalViiendal päeval olid lõputseremoonia koos autasustamise ja pidusöögiga. Olümpiavõitjaid auta-sustati õlipuu- ehk oliivipuuoksaga.

OLÜMPIALIIKUMINE. ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUDE SPORDIALAD

KEELEKÜMBLUS



1. Leia esimese tulba sõnadele õiged selgitused ja ühenda joonega.

Näide: ANTIIK JUMAL, KELLE AUKS KORRALDATI OLYMPIAS VÕIST-LUSMÄNGE

ÕLIPUUOKS KREEKLASTE AJAARVAMINE NELJA-AASTASTES TSÜK-LITES MÄNGUDE VAHEL

KOKK KOROIBOS LADINAKEELNE SÕNA, MIS TÄHENDAB VANA /3/

OLYMPIA PÜHA RAHU ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUDE AJAL

NIKE VANIMAD TEADAOLEVAD ANDMED ANTIIKOLÜMPIA-MÄNGUDE KOHTA

192,27 KREEKA VÕIDUJUMALANNA /2/

776 a eKr TEADAOLEVALT ESIMENE ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUDE VÕITJA /10/

EKEHEIRIAANTIIK-KREEKA RELIGIOOSNE KESKUS, KUS KORRAL-DATI PEAJUMALA AUKS PIDUSTUSI, MILLE ÜKS OSA OLID SPORDIVÕISTLUSED /2/

ZEUS 1 STAADION - PIKKUSMÕÕT, SAMA PIKK OLI KA OLYMPIAS JOOKSUSTAADIONI PIKKUS

OLÜMPIAAD ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUDE VÕITJA AUHIND /5/

HERA TEMPELKOHT, MIS ASUB OLYMPIA STAADIONI VAHETUS LÄ-HEDUSES JA KUS LEGENDI JÄRGI PEAJUMAL ZEUS PI-DUSTUSI JÄLGIS

KRONOSE MÄGI

EHITIS, MILLE VAREMETE KÕRVAL SÜÜDATAKSE NÜÜ-DISAEGSETE OLÜMPIAMÄNGUDE TULI

2. Kui oled viiele esimesele sõnale leidnud õige selgituse siis, leiad iga selgituse lõpust ühe numbri. Number näitab, mitmenda tähe pead selgitusele vastavast sõnast võtma. Paiguta viis tähte järjest joontele ja õige lahenduse korral saad oma tööle hinnangu. Vaata näidet

_T_ ___ ___ ___ ___

OLÜMPIALIIKUMINE. ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD

KEELEKÜMBLUS



1. Loe tekst läbi. Jäta meelde oluline ja lahenda järgmine tööleht (nr 38).

Esimene katse pärast antiikaega olümpiamänge korraldada pärineb 17. sajandi Inglismaalt. Jõu-kas aadlik Robert Dover korraldas 1612. aastal oma kodukohas Costwoldis spordipeo, mida nimetati olümpiamängudeks. Hiljem korraldati olümpiamängude nimelisi pidustusi mitmel pool maailmas: Rootsis, Kanadas, Saksamaal ja Prantsusmaal. Oluliseks sündmuseks kujunesid olümpialiikumise taaselustamisel rahvuslikud Zappase mängud Kreekas (1859, 1870, 1875, 1888, 1889). Zappase mängud said oma nime nende esimese korraldaja ja rahastaja Evangelos Zappase järgi. Inglismaa haritlane William Penny Brookes [bruuks [bruuks [ ] pidas oma kodukandis Much Wenlockis kohalikke olümpiamänge alates 1850. aastast. Zappase mängudest innustunud, jätkas Brookes juba

üleriigiliste mängude korraldamist. Kokku olid kuued rahvuslikud olümpiamängud: 1866 Londonis, 1867 Bringhamis, 1868 Wellingtonis, 1874 Wenlockis, 1877 Shrewsburys ning 1883 Hadleyś. Brookesil tekkis idee korraldada rahvusvahelised olümpiamängud, aga rahvusvahelised olümpiamängud, aga rahvusvahelised olümpiamängudkahjuks ei olnud esialgu kedagi, kes oleks aidanud tal seda mõtet teoks teha. Hiljem kuulis Brookes entusiastlikust antiikkultuurist ja antiikolümpia-mängudest vaimustunud prantslasest Pierre de Coubertinist [cobertän]. TaPierre de Coubertinist [cobertän]. TaPierre de Coubertinist

kutsus 1890. aastal Coubertini külla Much Wenlocki, korraldas talle näidisolümpiamängud ja tutvustas rahvusvaheliste olümpiamängude korraldamise mõtet. Pierre de Coubertin pani kaks aastat hiljem aluse rahvusvahelisele olümpialiikumisele. Ta tutvustas oma mõtteid 1894. aastal Pariisis rahvusvahelisel olümpiamängude taas-elustamise kongressil, mida hiljem hakati kutsuma I olümpiakongressiks. Üheksa riigi delegaadid otsustasid antiikmängude eeskujul ellu kutsuda iga nelja aasta järel tehtavad nüüdisaegsed olümpiamängud. Kongressil moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK), mille esimeseks presidendiks valiti kreeklane Demetrios Vikelas ja peasekretäriks Pierre de Coubertin. Esimesed mängud otsustati pidada 1896. aastal Ateenas, antiikolümpiamängude sünnimaal.

OLÜMPIALIIKUMINE. KAASAEGSETE OLÜMPIAMÄNGUDE ALGUS.

Pilt 1896 aasta Ateena olümpiamängude marmorstaadionist Foto: Ulvi Sarapuu

KEELEKÜMBLUS



1. Koosta 10 viktoriiniküsimust eelmisel (nr 37) töölehel oleva teksti põhjal. Küsimused koosta tekstis tumedalt trükitud sõnade kohta.1. .............................................................................................................................................................

2. .............................................................................................................................................................

3. .............................................................................................................................................................

4. .............................................................................................................................................................

5. .............................................................................................................................................................

6. .............................................................................................................................................................

7. .............................................................................................................................................................

8. .............................................................................................................................................................

9. .............................................................................................................................................................

10. ...........................................................................................................................................................

2. Vahetage paarilisega töölehed ja vastake tema koostatud küsimustele.1. .............................................................................................................................................................

2. .............................................................................................................................................................

3. .............................................................................................................................................................

4. .............................................................................................................................................................

5. .............................................................................................................................................................

6. .............................................................................................................................................................

7. .............................................................................................................................................................

8. .............................................................................................................................................................

9. .............................................................................................................................................................

10. ...........................................................................................................................................................

3. Kommenteeri paari lausega kas sinu arvates olid küsimused arusaadavad ja õigesti koostatud. Mis häiris või ei olnud arusaadav?

4. Vahetage paarilisega töölehed tagasi ja kontrollige vastused. Õige vastuse ette pane „+” ja vale ette „-„.

5. Andke paarilisele suuline hinnang küsimuste koostamise ja vastuste eest. Hoidu negatiivsest hinnangust ja tee pigem asjalikke parandusi.

OLÜMPIALIIKUMINE. NÜÜDISAEGSETE OLÜMPIAMÄNGUDE ALGUS

KEELEKÜMBLUS



Olümpism on elufilosoofia, mis ülendab ja ühendab keha, tahte ja vaimu omadused harmooniliseks tervikuks. Jüri Tuulik on „Olümpiaaabitsas” öelnud: „Olümpism on usk sellesse, et ilus on üle alatust, et aus mäng on üle pettusest ja salakavalusest, et inimese vaimne ja kehaline täius on see harmoonia, mis väärib ülimat lugupidamist”.

1. Pane kirja oma definitsioon olümpismist..................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

Olümpialiikumine, mida juhib Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK), Olümpialiikumine, mida juhib Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK), Olümpialiikuminekasvab välja nüüdisaegsest olümpismist. Olümpialiikumine hõlmab organi-satsioone, sportlasi ja teisi isikuid, kes on nõus juhinduma olümpiahartast. Olümpialiikumisse kuulumise mõõdupuu on ROK-i tunnustus. Olümpiaharta on ROK-i vastuvõetud põhialuste, reeglite ja ametlike selgituste kogum. Olüm-piaharta käsitleb olümpialiikumise organiseerimist ja toimimist ning määrab kindlaks olümpiamängude pühitsemise tingimused. Olümpiaharta põhialused fikseeris Pierre de Coubertin ja harta kinnitas I olümpiakongress 1894. aastal Pariisis. Hiljem on hartat täiendatud.

2. Pane märksõnadena kirja olümpialiikumise eesmärgid.

Olümpialiikumise eesmärk on anda panus rahumeelse ja parema maailma rajamisse, kasvatades noorsugu spordi kaudu, mida harrastatakse olümpialikus vaimus ja ilma igasuguse diskrimineerimi-seta, mis eeldab vastastikust arusaamist sõpruse, solidaarsuse ja ausa mängu vaimus.

• Näiteks: rahvstevaheline sõprus ....................................................................................................

• .............................................................................................................................................................• .............................................................................................................................................................• .............................................................................................................................................................• .............................................................................................................................................................• .............................................................................................................................................................• .............................................................................................................................................................• .............................................................................................................................................................

3. Lahenda salakiri. Lahenduseks on Pierre de Coubertini kirja pandud olümpiaprintsiip. Salakirja võti on 5=E, 14=N, 22=T.

“22 27 8 22 9 18 16 15 12 5 13 9 22 22 5 24 26 9 22,

24 1 9 4 15 18 1 24 26 22 22”.

OLÜMPIALIIKUMINE. OLÜMPISM, OLÜMPIALIIKUMISE EESMÄRGID

KEELEKÜMBLUS



Olümpialiikumisega kaasneb olulisi olümpiarituaale ja sümboleid, mis eristavad olümpiamänge ta-vapärastest tiitlivõistlustes. Just kombepärane pidulikkus rõhutabki nüüdisaegsete olümpiamängude seotust antiikolümpiamängudega. Olümpiasümboli mõtte sai Pierre de Coubertin, kui ta külastas antiikset Püütia mängude kohta Delfis (Kreekas). Coubertin märkas ühel altaril viit läbipõimunud rõngast. Coubertin arvas, et see on parim näide ahelast, mis võiks sümboliseerida maailma rahvaste ühtekuuluvust ja sõprust. Ta värvis need viis rõngast eri värvi ja andis neile tähenduse.

1. Värvi olümpiarõngad õiget värvi.

Ühe tõlgenduse kohaselt sümboliseerivad viis olümpiarõngaste värvi vähemalt üht iga riigi lipu värvidest. Olümpiarõngaste värvide kok-kusegamisel saadakse pruun värv, seega kehtib väide ka üleni pruuni värvi lippude kohta.

2. Kirjuta, milline on teine olümpiarõngaste ja nende värvide tõlgendus.

.................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

Olümpialipu (3 m × 2 m) laskis Pierre de Coubertin valmistada 1913. aastal Pariisis. Lipu valgel põhjal on kujutatud olümpirõngad. Originaallipul on ka olümpiadeviis, mida lippudel enam ei kasu-tata. Esimest korda heisati olümpialipp 5. aprillil 1914 Pan Egiptuse mängudel Aleksandrias. Lõpliku heakskiidu sai lipp 1914. aasta Pariisi VI olümpiakongressil. Olümpiamängudel heisati olümpialipp esimest korda 1920 Antverpenis. Olümpialipp heisatakse koos olümpiahümniga.Olümpiadeviisi sõnastas P. de Coubertini sõber, prantsuse preester Henri Martin Didon. See on läkitus olümpialiikumises osalejatele.

3. Kirjuta ilukirjas, mida tähendab ladinakeelne olümpiadeviis „Citius, altius, fortius”. Iga sõna alla kirjuta, mida selle sõnaga sinu arvates öelda tahetakse.

............................................... ............................................... ...............................................

................................................... ................................................... ...................................................

................................................... ................................................... ...................................................

Olümpiaembleem ehk logo on terviklik kavand, mille elementide hulgas on kindlasti mänge korral-dava linna sümbol, olümpiarõngad, linna nimi ja mängude aasta. Iga olümpiaembleemi kavandi peab heaks kiitma ROK.

4. Uuri näiteid tulevaste olümpiamängude logodest. Tühjale kohale disaini oma kooli või kodukoha võistluse logo.

OLÜMPIALIIKUMINE. OLÜMPIASÜMBOOLIKA

Documents

SPORDIALAD. KORDAMINE Paaristöö 1. Pange paarilisega kirja ... … · heakskiidu sai lipp 1914. aasta Pariisi VI olümpiakongressil. Olümpiamängudel heisati olümpialipp esimest