Sotsiaalministeeriumi 2019. aasta tulemusaruanne · 1 Sisukord Sissejuhatus ..... 2

KINNITATUD sotsiaalministri ………… 2020. a

käskkirjaga nr ………………

Sotsiaalministeeriumi 2019. aasta tulemusaruanne

1

Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 2

1. Ülevaade sotsiaalse kaitse tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamisest ja eelarve täitmisest .......... 2

1.1. Sotsiaalkindlustuse programm...................................................................................................... 3

1.1.1. Ülevaade programmi 2019. aasta olulisematest tegevustest, eelarve täitmisest ja

kitsaskohtadest..................................................................................................................................... 3

1.1.2. Ülevaade programmi meetmete ja tegevuste elluviimisest ....................................................... 5

1.2. Hoolekandeprogramm .................................................................................................................. 7


kitsaskohtadest..................................................................................................................................... 8

1.2.2. Ülevaade programmi meetmete ja tegevuste elluviimisest ..................................................... 12

1.3. Soolise võrdõiguslikkuse programm .......................................................................................... 14


kitsaskohtadest................................................................................................................................... 14


1.4. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programm ....................................... 17

2. Ülevaade tööturu tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamisest ja eelarve täitmisest ...................... 18

2.1. Tööturuprogramm ...................................................................................................................... 19




3. Ülevaade perepoliitika tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamisest ja eelarve täitmisest .............. 25

3.1. Laste ja perede programm .......................................................................................................... 26




4. Ülevaade tervise tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamisest ja eelarve täitmisest ....................... 30

4.1. Keskkonnatervise programm ...................................................................................................... 31




4.2. Terviseriskide programm............................................................................................................ 35




4.3. Tervishoiusüsteemi programm ................................................................................................... 42




2

Sissejuhatus

Sotsiaalministeeriumi 2019. aasta tulemusaruanne annab ülevaate sotsiaalse kaitse, tööturu,

perepoliitika ja tervise valdkonna eesmärkide saavutamisest ning eelarve täitmisest. Samuti

tuuakse programmide kaupa välja olulisemad tegevused ja info mõõdikute sihttasemete ja

eelarve täitmise kohta.

Sotsiaalse kaitse tulemusvaldkond tegeleb inimestele sotsiaalse kaitse pakkumisega, mis annab

kindlustunde tuleviku suhtes ja võimaluse elada inimväärselt kogu elu. Sotsiaalse kaitse

meetmed jagunevad hoolekandeks ja sotsiaalkindlustuseks. Tulemusvaldkonna tegevuste

elluviimiseks on koostatud sotsiaalkindlustuse programm, hoolekandeprogramm ja soolise

võrdõiguslikkuse programm. Tulemusvaldkonna eesmärk on sotsiaalse ebavõrdsuse ja

vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ja suurem sotsiaalne kaasatus.

Tööturu tulemusvaldkond tegeleb tööturu- ja tööelupoliitika väljatöötamise ja selle elluviimise

korraldamisega. Selleks, et tagada sidus ühiskond ja kestlik majanduskasv, on oluline saavutada

kõrge tööhõive määr. Tööelu kvaliteedi paranemisele aitavad kaasa töösuhete ning ohutu ja

tervisliku töökeskkonna kujundamine ja säilitamine. Tulemusvaldkonna tegevuste

elluviimiseks on koostatud tööturuprogramm. Tulemusvaldkonna eesmärk on tõsta tööhõive

määr aastaks 2020 vanuserühmas 20–64 eluaastat 76%ni.

Perepoliitika tulemusvaldkond tegeleb laste- ja perepoliitika kavandamisega ning korraldab

selle elluviimist. Laste- ja perepoliitika eesmärk on luua peresõbralik riik, kus inimesed tahavad

lapsi saada ja kasvatada ning kus lastel on hea ja turvaline elada. See, mil määral panustatakse

laste ja perede heaolusse, kajastub varem või hiljem rahvastiku tervises, hariduses,

kuritegevuses, tööhõives ja majanduses. Tulemusvaldkonna tegevuste elluviimiseks on

koostatud laste ja perede programm. Tulemusvaldkonna eesmärk on see, et Eesti rahvas on

kasvav rahvas ning laste ja perede heaolu ja elukvaliteet on paranenud.

Tervise tulemusvaldkond tegeleb tervishoiu- ja rahvatervishoiupoliitika ning ravimite ja

meditsiiniseadmete poliitika kavandamise ja korraldamisega. Tulemusvaldkonna tegevuste

elluviimiseks on koostatud keskkonnatervise programm, terviseriskide programm ja

tervishoiusüsteemi programm. Tulemusvaldkonna eesmärk on pikendada Eesti inimeste

tervena elatud eluiga.

1. Ülevaade sotsiaalse kaitse tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamisest ja

eelarve täitmisest

Alates 2012. aastast on Eesti elanikkonna absoluutse vaesuse määr pidevalt langenud.

2018. aastal oli absoluutse vaesuse määr kogu elanikkonna hulgas 2,4%. Prognoositud sihttase

ületati (sihttase 2018. aastaks oli 3,3%). Absoluutne vaesus on vähenenud nii naiste kui meeste

hulgas.

Ühiskonna ebaühtlane taastumine majanduskriisist tõi kaasa ebavõrdsuse suurenemise ja

suhtelise vaesuse määra kasvu kuni 2013. aastani. Pärast seda on suhtelise vaesuse kasvus

toimunud väike vähenemine ning näitaja on sellest ajast püsinud stabiilne. 2018. aastal oli kogu

elanikkonna suhtelise vaesuse määr 21,7%. Näitaja ei saavutanud prognoositud sihttaset

(sihttase 2018. aastaks oli 15,9%).

3

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli naistöötajate brutotunnitasu 2018. aasta oktoobris

18,7% madalam kui meestöötajatel. Võrreldes 2017. aasta sama ajaga vähenes sooline

palgalõhe 2,2 protsendipunkti, ületades prognoositud sihttaset (sihttase 2018. aastaks oli 20,5).

Vaatamata positiivsetele muutustele esineb palgalõhe kõikidel tegevusaladel, olles suurim

finants- ja kindlustustegevuses (32,2%), kõige väiksem aga veonduse ja laonduse tegevusalal

(1,9%).

Indikaator Viimane

teadaolev

tulemus(aasta)

2019 siht 2020 siht 2021 siht 2022 siht

Absoluutse vaesuse määr

Mehed 2,9% (2018) 3,6% 3,5% 3,5% 3,4%

Naised 2,0% (2018) 2,7% 2,6% 2,6% 2,5%

Kokku 2,4% (2018) 3,1% 3% 3% 2,9%

Suhtelise vaesuse määr

Mehed 19,3% (2018) 15,3% 14,8% 14,8% 14,8%

Naised 23,8% (2018) 15,7% 15,2% 15,2% 15,2%

Kokku 21,7% (2018) 15,5% 15% 15% 15%

Naiste ja meeste keskmiste tunnipalkade

vahe ehk sooline palgalõhe

18,7% (2018)

esialgsed

andmed)

20,1% 19,7% 19,3% 18,9%

Eelarve jaotus 2019

tegelik täitmine

2019

algselt kinnitatud

2019 lõplik

Kulud -2 046 876 339 -2 011 152 000 -1 990 548 838

sh välistoetused ja kaasrahastus -11 478 678 -33 260 000 -14 119 816

Investeeringud -7 611 734 -4 590 000 -15 276 528

sh välistoetused ja kaasrahastus -842 154 -582 000 -1 531 994

Mitterahalised kulud -1 865 737 -2 088 000 -2 088 000

2019. a algne eelarve on programmi eelarve, mis kinnitati aasta alguses. 2019. a lõplik

eelarve sisaldab 2019. a riigieelarve seaduse muudatusi, VV reservist ja RM sihtotstarbelisest

reservist saadud vahendeid, 2018. aastast ülekantud vahendeid, ministri käskkirjaga kinnitatud

eelarve muudatusi ning lisandunud välisvahendeid või muudest laekumistest eelarve

suurendusi.

1.1. Sotsiaalkindlustuse programm

Sotsiaalkindlustuse programmi eesmärk on aktiveeriva, adekvaatse ja jätkusuutliku

sotsiaalkaitse toel parandada inimeste majanduslikku toimetulekut. Programm keskendub

sotsiaalsete riskide korral rakendatavate sotsiaalkaitsemeetmete kättesaadavuse, adekvaatsuse

ja jätkusuutlikkuse tagamisele.

Sotsiaalkindlustuse programmi eesmärkide täitmisse panustavad Sotsiaalministeerium,

Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Programm on üks heaolu

arengukava 2016–2023 elluviimise ja eesmärkide saavutamisega seotud programmidest.


kitsaskohtadest

Absoluutse vaesuse näitajad nii laste, tööealiste kui vanemaealiste hulgas on vähenenud

(kiiremas tempos kui prognoositud). Sügava materiaalse ilmajäetuse määr kogu

elanikkonnas on vähenenud.

2020. aastal on töötasu alammäär 584 eurot ja minimaalne tunnitasu 3,48 eurot. Töötasu

alammäära tõus toob kaasa töötasude ja palga tõusu ning hüvitiste suurenemise.

4

Tõusid töötutoetus ja töötuskindlustushüvitis. Töötutoetuse päevamäär on alates

2020. aastast 6,10 eurot (31 päevaga kalendrikuus 189,1 eurot). Töötuskindlustushüvitise

minimaalne päevamäär on 9 eurot. Minimaalne töötuskindlustushüvitis 2020. aastal

31 kalendripäeva eest on 279 eurot.

Üksi elava pensionäri toetuse saamise aluseks olev pensioni määr tõuseb 2020. aastal

582 eurole. Sellest väiksema pensioni korral makstakse inimesele üks kord aastas toetust,

mille suurus on 115 eurot.

2019. aasta 1. aprillist kasvasid pensionid keskmiselt 8,4%. 2020. aastal toimub lisaks

eeldatavale 8-protsendilisele pensionitõusule 7-eurone erakorraline pensionitõus.

2020. aasta 1. jaanuaril jõustusid muudatused politseiametnike, tegevväelaste ja

prokuröride pensionisüsteemis, mille järgi ei ole alates sellest kuupäevast teenistusse

asuvatel isikutel enam õigust eripensionile.

2019. aasta 1. oktoobrist kuni 17. novembrini korraldati kampaania „Vanus on väärtus“,

mille eesmärk oli suurendada vanemaealiste eneseusku ja motivatsiooni edasi töötada ning

sellega parandada oma toimetulekut. Kampaania rõhutas, et pensioni saamise ajal töötamine

on kasulik, sest tööandja makstud sotsiaalmaks suurendab pensioni. Samuti tegeles

kampaania tööandjate ja ühiskonna negatiivsete hoiakute murdmisega vanemaealiste

töötajate suhtes. Kauem töötamine on seotud ka paindlike pensionivõimalustega, mis

jõustuvad 2021. aastal. Kampaania käigus selgitati laiemalt ka esimese pensionisamba

muudatusi. Töötati välja kalkulaator, millega igaüks saab ise kindlaks teha oma ligikaudse

vanaduspensioniea ja pensioni suuruse praeguses väärtuses.

2019. aastal alustati 2021. aasta 1. jaanuaril jõustuva riikliku pensionikindlustuse seaduse

muudatusi puudutavate õigusaktide väljatöötamisega.

2019. aasta 27. juunil kiitis valitsuskabinet heaks sotsiaalministri esitatud analüüsi

vanemaealiste vaesuse vähendamise vajaduse ja võimalike lahenduste kohta. Analüüs

näitas, et sotsiaalsetel siiretel, eriti pensionidel, on kõige suurem mõju vanemaealiste

suhtelise vaesuse vähendamisele. Siirded, k.a pensionid, vähendasid 2017. aastal

vanemaealiste suhtelist vaesust 42%. Ilma siireteta (k.a pensionid) oleks eakatest 82,1%

elanud suhtelises vaesuses. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019–2023 seab

eesmärgiks erakorralise pensionitõusu, et parandada eakate toimetulekut ja suurendada

heaolu.

Indikaator Viimane

teadaolev

tulemus

(aasta)



vanuserühmades 0–17, 18–

64 ja 65+, %

0–

17

Mehed 1,0%

(2018)

3,5% 3,4% 3,3% 3,1%

Naised 2,3%

(2018)

3,8% 3,7% 3,6% 3,4%

Kokku 1,6%

(2018)

3,6% 3,5% 3,4% 3,2%

18–

64

Mehed 4,0%

(2018)

4,2% 4,2% 4,1% 4,1%

Naised 2,6%

(2018)

3,0% 3,0% 2,9% 2,9%

Kokku 3,3%

(2018)

3,6% 3,6% 3,5% 3,5%

5

65+ Kokku ..1 (2018) 0,9% 0,8% 0,7% 0,7%

Sügava materiaalse

ilmajäetuse määr kogu

elanikkonnas2, %

Mehed 3,7%

(2018)

3,9% 3,8% 3,8% 3,7%

Naised 3,8%

(2018)

3,9% 3,8% 3,8% 3,7%

Kokku 3,8%

(2018

3,9% 3,8% 3,8% 3,7%

Eelarve jaotus

2019 2019

2019 lõplik tegelik

täitmine

algselt

kinnitatud

Kulud -1 970 062 679 -1 904 964 000 -1 904 721 727


Investeeringud -60 963 0 -167 609

sh välistoetused ja kaasrahastus 0 0 0

Mitterahalised kulud -7 158 -2 000 -2 000

2019. a algne eelarve on programmi eelarve, mis kinnitati aasta alguses, 2019. a lõplik eelarve

sisaldab 2019. a riigieelarve seaduse muudatusi, VV reservist ja RM sihtotstarbelisest reservist saadud

vahendeid, 2018. aastast ülekantud vahendeid, ministri käskkirjaga kinnitatud eelarve muudatusi ning

lisandunud välisvahendeid või muudest laekumistest eelarve suurendusi.

Programmi kulud on planeeritust suuremad peamiselt seetõttu, et programmi kuludes kajastub

arvestuslik eripensionide pensionieraldiste kulu ning intressikulu diskonteeritud pikaajalistelt

kohustustelt kokku 65,4 mln eurot, aga eelarves see ei kajastu, sest seda ei planeerita.

1.1.2. Ülevaade programmi meetmete ja tegevuste elluviimisest

Programmis ettenähtut pole saavutatud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja

väljateenitud aastate pensionide seaduse puhul. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on

reform seotud tööandja poolt töötajatele pensioni kogumise võimaluste soodustamisega.

Võimalikke muudatusi on tutvustatud valitsusele ja erakondadele, kuid ühist otsust nende

seaduste reformimiseks pole saadud.

Vaesusest on rohkem ohustatud mittetöötavad ja madalama sissetulekuga inimesed.

2018. aastal oli mittetöötava elanikkonna absoluutse vaesuse määr 4,3% (prognoositud sihttase

oli 5,6%). Majanduskriisi järel on absoluutne vaesus nimetatud sihtrühma hulgas olulisel

määral vähenenud. Ehkki töötamine vähendab vaesusesse sattumise riski, ei kindlusta töökoha

olemasolu automaatselt toimetulekut tagavat sissetulekut: 2018. aastal elas absoluutses

vaesuses 1,6% (prognoositud sihttase oli 1,1%) töötavatest inimestest. Viimasel viiel aastal on

töötavate inimeste absoluutse vaesuse määr vähenenud, kuid jääb siiski veidi kõrgemale

tasemele kui prognoositud.

Vanemaealiste suhtelise vaesuse määr on kõrgeim Euroopa Liidus. 2018. aastal vähenes näitaja

võrreldes 2017. aastaga 3,3 protsendipunkti (43,1%-ni). Vaesuse leevendamisel on oluline roll

1 Valimi piirangute tõttu pole võimalik välja tuua 2018. aastal 65-aastaste ja vanemate absoluutse vaesuse määra. 2 2019. a toimus metoodika muudatus ning sügava materiaalse ilmajäetuse näitaja asemel on edaspidi kasutusel

ilmajäetuse määra näitaja. 2019. a oli ilmajäetuse määr 7,6%.

6

sotsiaalsetel siiretel. Vanemaealiste puhul on võtmetähtsusega vanaduspension, kuna see on

neile peamine sissetulekuallikas. Seega selleks, et vanemaealiste majanduslikku toimetulekut

parandada, on tähtis hoida pensionite suurus adekvaatsel tasemel võrreldes palkadega.

2018. aastal moodustas keskmine brutovanaduspension keskmisest brutopalgast 34%

(prognoositud sihttase oli 33%). Lisaks riiklikele toetustele aitab vanemaealiste majanduslikku

olukorda parandada töötamine, seega on oluline toetada vanemaealiste osalemist tööturul. 50–

74-aastaste tööhõive määr on kasvanud prognoositust kiiremas tempos. 2019. aastal töötas 50–

74-aastastest isikutest 59,4% (prognoositud sihttase oli 54,6%).

Indikaator Viimane

teadaolev

tulemus

(aasta)

2019

siht

2020 siht 2021 siht 2022 siht

Meede 1.1. Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja inimeste piiriülest liikumist arvestava

sotsiaalkindlustussüsteemi kujundamine

Absoluutse vaesuse määr töötavate

inimeste seas, %

Mehed 2,1%

(2018)

1,4% 1,4% 1,4% 1,4%

Naised 1,0%

(2018)

0,8% 0,8% 0,8% 0,8%

Kokku 1,6%

(2018)

1,1% 1,1% 1,1% 1,1%


mittetöötavate inimeste seas, %

Mehed 6,2%

(2018)

7,6% 7,6% 7,5% 7,2%

Naised 3,0%

(2018)

4,4% 4,4% 4,3% 4,1%

Kokku 4,3%

(2018)

5,6% 5,6% 5,5% 5,3%

Absoluutse vaesuse määr puuetega

inimeste seas, %

Kokku ..3 0,6% 0,4% 0,3% 0,3%

50–74-aastaste tööhõive määr, %

59,4%

(2019)

54,6% 54,7% 54,9% 55,3%

Mittetöötavate pensionäride ja hõivatute

suhtarv

41,3%

(2018)

42,5 42,0 41,5 41,0

Tegevus 1.1.1. Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine

Sotsiaalkindlustuspoliitika on kujundatud ja

elluviimine korraldatud

Jah jah Jah Jah Jah

Tegevus 1.1.2. Pensionide, toetuste ja hüvitiste väljamaksmine

65-aastaste ja vanemate elanike suhtelise

vaesuse määr, %

43,1%

(2018)

jääb

samale

tasemele

või

väheneb

jääb

samale

tasemele

või

väheneb

jääb

samale

tasemele

või

väheneb

jääb

samale

tasemele

või

väheneb

Puuetega inimeste toetuste mõju 18–64-

aastaste puuetega inimeste absoluutse vaesuse

vähendamisele, %

20,9%

(2017)

jääb

samale

tasemele

või

suureneb

jääb

samale

tasemele

või

suureneb

jääb

samale

tasemele

või

suureneb

jääb

samale

tasemele

või

suureneb

3 Valimi piirangute tõttu pole võimalik välja tuua 2018. a puuetega inimeste absoluutse vaesuse määra.

7

Eesti keskmise brutovanaduspensioni suhe

keskmisesse brutopalka

34

(2018)

34 34 34 34

Rahvapensioni suhe keskmisesse brutopalka

14

(2018)

15 15 15 15

Lepingute alusel pensioni saajate arv kokku

18 148

(2020)

15 850 16 150 16 450 16 750

Välismaal elavad isikud, kes saavad lepingute

ja siseriikliku õiguse alusel Eesti pensioni

9777

(2018)

12 600 13 550 14 500 15 450

Tegevus 1.1.3. Muu materiaalse abi andmine inimestele

Osakaal toiduabi saajatest, kes hindavad, et

toiduabi saamine on muutnud nende või

nende leibkonnaliikmete elu, %

76%

(2017)

- Suureneb - -

Eelarve jaotus 2019 tegelik täitmine 2019 algselt

kinnitatud 2019 lõplik

Meede 1.1. Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja inimeste piiriülest liikumist arvestava

sotskindlustussüsteemi kujundamine

Kulud -1 970 062 679 -1 904 964 000 -1 904 721 727


Tegevus 1.1.1. Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine

Kulud -887 480 -1 037 000 -1 031 883

Mitterahalised kulud 0 0 0

Tegevus 1.1.2. Pensionide, toetuste ja hüvitiste väljamaksmine

Kulud -1 967 905 788 -1 902 228 000 -1 902 196 962


Tegevus 1.1.3. Muu materiaalse abi andmine inimestele

Kulud -1 269 411 -1 699 000 -1 492 883


Tegevuse 1.1.2. Pensionide, toetuste ja hüvitiste väljamaksmise täitmises kajastub

eripensionide pensionieraldiste arvestuslik kulu summas -17 724 719 eurot ning intressikulu

diskonteeritud pikaajalistelt kohustustelt -47 689 885 eurot, aga eelarves ei kajastu, sest seda ei

planeerita.

1.2. Hoolekandeprogramm

Hoolekandeprogrammi eesmärk on efektiivse õiguskaitse ja kõrvalabiga parandada inimeste

võimalusi iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ja ühiskonnas osaleda. Programm

keskendub inimeste iseseisva toimetuleku tagamiseks kvaliteetsete hoolekandeteenuste

pakkumisele. Lisaks käsitletakse programmis ohvriabi valdkonda ja sellega seotud teenuseid

ning võrdse kohtlemise valdkonda ja sellega seotud teenuseid.

Hoolekandeprogrammi eesmärkide täitmisse panustavad Sotsiaalministeerium,

Sotsiaalkindlustusamet, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Tervise ja Heaolu

8

Infosüsteemide Keskus ja Tervise Arengu Instituut. Programm on üks heaolu arengukava

2016–2023 elluviimise ja eesmärkide saavutamisega seotud programmidest.


kitsaskohtadest

Kodust iseseisvat toimetulekut toetavate avahooldusteenuste ehk mitteinstitutsionaalsete

teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse hooldusteenuse saajate suhtarv ei ole liikunud

soovitud suunas. Suhtarv on prognoositud kasvu asemel vähenenud. Selle põhjuseks on ühelt

poolt ööpäevaringset üldhooldusteenust saavate eakate ja puudega inimeste arvu kasv, teiselt

poolt aga see, et kohaliku omavalitsuse osutatavate toetavate teenuste saajate arv ei ole

kasvanud prognoositud tempos. Samuti tuleb arvestada, et prognoositud sihttasemeid on

2019. aasta detsembrikuu seisuga korrigeeritud. Uued sihttasemed ei ole varasematega

võrreldavad, kuna rehabilitatsioonisüsteemi korrastamise käigus teenusesaajate arv

prognoositud suurenemise asemel vähenes. Uute sihttasemete arvutamisel on sellega

arvestatud.

2019. aastal jätkas Sotsiaalministeerium pikaajalise hoolduse korralduse ja erivajadusega

inimeste poliitika ajakohastamist. 6. juunil arutas valitsuskabinet pikaajalise hoolduse

korralduse ja erivajadusega inimeste poliitika nüüdisajastamise põhimõtteid, eesmärke ja

rahastusettepanekuid. Süsteemi nüüdisajastamisega plaanitakse arendada edasi kodus

elamist toetavaid hoolekandeteenuseid, pakkuda omastehooldajatele senisest enam tuge ja

vaadata üle omavalitsuste sotsiaalkaitse rahastus, sealhulgas inimeste omaosalus

sotsiaalteenuste eest tasumisel. Pikaajalise hoolduse teenuste korraldamise ja rahastamisega

seonduvat arutelu jätkatakse 2020. aasta alguses valitsuskabineti nõupidamisel. Valikus on

kolm võimalikku teenuste korraldusmudelit: kohaliku omavalitsuse ja riigi partnerlusel

põhinev mudel, hoolduskindlustussüsteemil põhinev mudel või riiklik pikaajalise hoolduse

korraldusmudel.

Sotsiaalministeerium jätkab hooldust vajavatele keerulisematele sihtrühmadele (nt

dementsusega inimesed, autismispektrihäirega inimesed) pakutavate teenuste ja

hooldekodukohtade arendamist ja ajakohastamist. Detsembris allkirjastas sotsiaalminister

projekti „Innovaatiline eakate kodu keerulise hooldusvajadusega eakatele“ raames SA

Koeru Hooldekeskusega ühiste kavatsuste protokolli. SA Koeru Hooldekeskuse ruumidesse

on plaanis luua innovaatiline dementsetele sobilik arenduskeskus, mis kannab edaspidi

valdkonnas teenuste arendamise ja katsetamise rolli. Selleks luuakse koolitus- , õppe- ja

praktikabaas, mis täiendab praegust hoolekande õpet uute lahenduste katsetamise ja

juurutamisega. Suur roll hakkab selles olema ka abitehnoloogiatel nagu kukkumisandurid,

GPSsüsteemid turvaliseks liikumiseks ning robotid hooldajate igapäevatöö lihtsustamiseks.

Valitsuse jaoks on oluline suurendada kodus pakutavate sotsiaalteenuste (sh

hooldusteenuste) mahtu ja valikut ning parandada kvaliteeti. Juulis allkirjastas

sotsiaalminister meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“toetuse andmise

tingimused.Selle raames avati Ida-Virumaal sotsiaalvaldkonna spetsialistidele mõeldud

mentorlusprogramm, mille eesmärk on aidata kaasa sotsiaalteenuste loomisele, arendamisele

ja pakkumisele Ida-Virumaal. Kohalikke omavalitsusi toetatakse vajalike sotsiaalteenuste

väljatöötamisel ning avatud taotlusvoorude raames saavad IdaVirumaa kohalikud

omavalitsused kasutada lisaraha sotsiaalteenuste käivitamiseks ning teenuste kvaliteedi ja

kättesaadavuse parandamiseks.

2019. aastal alustas Sotsiaalministeerium olulist õiguslikku muudatust kuriteoohvrite

olukorra parandamiseks ohvriabi seaduse muutmise kaudu. Alustati kitsaskohtade analüüsi

9

ja arutelusid seotud osapooltega ning seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse koostamist.

Töö jätkub 2020. aastal. Väljatöötamiskavatsuses analüüsitakse praktikas tekkinud

probleeme järgmistel teemadel: psühholoogiline abi, kuriteoohvrite hüvitised (sh ohvriabi

fond), lepitusteenus, üldine ohvriabiteenus, kirjeldamata ohvriabiteenused, seaduse

struktuur ja arusaadavus. Ohvriabi seaduse muutmise eesmärk on tagada kõikidele

Sotsiaalkindlustusameti korraldatavatele ohvriabiteenustele selge õiguslik alus, parandada

psühholoogilise abi kättesaadavust ja kuriteoohvrite hüvitise kättesaadavust.

2019. aasta juunis kinnitas Vabariigi Valitsus lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava

aastateks 2019–2023, mis keskendub viiele eesmärgile: lähisuhtevägivalla all kannatanud

on kaitstud ja toetatud, vägivalda kasutanud inimesed võtavad vastutuse oma teo eest,

spetsialistid on teadlikud ja professionaalsed, spetsialistel on piisavad töövahendid, toimub

regulaarne valdkonna seire.

2019. aastal korraldati lähisuhtevägivalla teabepäev „Asutuste tõhusam koostöö

lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamisel“ 14 maakonnas. Teabepäevadel tutvustati

2018. aastal Pärnus ellu viidud lähisuhtevägivalla katseprojekti käigus ilmnenud

kitsaskohti, arutleti võimalusi teha parimat koostööd, tutvustati osapoolte rolle

lähisuhtevägivalla tõkestamisel ja ennetamisel.

Raskes lähisuhtevägivallas kannatanute vajaduste ja riskide hindamiseks ning neile tõhusa

kaitse korraldamiseks käivitati MARAC võrgustikud üle Eesti. MARAC võrgustikutöö

eesmärk on tuvastada suure riskiga lähisuhtevägivalla ohvrid ning kindlustada nende kaitse

mitme asutuse (nt politsei, ohvriabi, prokuratuur, KOV jne) spetsialistide koostöös.

2019. aastal abistasid MARAC meeskonnad 168 uut lähisuhtevägivalla all kannatanut ja

631 nendega seotud pereliiget.

Analüüsid on näidanud, et kohene emotsionaalne tugi ja abivõimaluste selgitamine

kannatanutele vahetult pärast vägivalla toimumist suurendab abi vastuvõtmise tõenäosust

ja võimalust lahkuda vägivaldsest suhtest. 2019. aastal käivitati ohvriabi kriisitelefon

116 006, mis on helistajatele kättesaadav ööpäev läbi ja tasuta.

Aastatel 2019–2022 arendatakse ohvriabi juurde võimekus4 korraldada psühhosotsiaalset

kriisiabi hädaolukordades ning suure kannatanute arvu või laia mõjuga sündmuste korral.

2019. aastal koostati psühhosotsiaalse kriisiabi koordineerimise ja abi osutamise plaan ehk

ohvriabi hädaolukorra lahendamise plaan, milles on sätestatud tegevused ja vastutus

psühhosotsiaalse kriisiabi osutamisel.

Politsei- ja Piirivalveameti, Tööinspektsiooni, Maksu- ja Tolliameti ja ohvriabi

spetsialistidele korraldati inimkaubanduse tõkestamise koolitused ohvri parema

tuvastamise ja õigeaegse abistamise tagamiseks, samuti arendati koostöös

Sotsiaalkindlustusametiga teenused inimkaubanduse ohvri vajadustele vastavateks.

2019. aastal sai valmis inimkaubanduse ohvri teenust saama suunamise juhis, mis valmis

seotud asutuste koostöös. Selge juhise eesmärk on tagada kõikide inimkaubanduse ohvrite

kiire suunamine Sotsiaalkindlustusameti inimkaubanduse ohvritele mõeldud teenuseid

saama5.

4 Lähtume rahvusvahelistest juhistest, nt WHO „Psühholoogiline esmaabi: juhised abistajatele“ (2011) ja TENTS

„Juhised psühhosotsiaalse abi osutamiseks pärast katastroofe ja suurõnnetusi“ (2008).

5 Ülevaade juhise eesmärkidest, sihtrühmadest ja laiemalt inimkaubanduse teemal toimunust 2019. aastal vt

Sotsiaaltöö ajakirjast https://www.tai.ee/images/ST4_2019_44kuni49.pdf

http://apps.who.int/iris/bitstream/10665/44615/1/9789241548205_eng.pdf

https://www.estss.org/uploads/2011/04/TENTS-Full-guidelines.pdf

https://www.tai.ee/images/ST4_2019_44kuni49.pdf

10

2019. aasta suvel kuulutas Sotsiaalministeerium välja hanke võrdse kohtlemise

teavituskampaania tegemiseks, mis viidi ellu 2020. aasta jaanuaris ja veebruaris.

Kampaania eesmärk oli murda vähemusgruppidega seotud stereotüüpe ja eelarvamusi,

edendada mõistmist ja solidaarsust erinevate sotsiaalsete rühmade vahel ning vähendada

diskrimineerimist hea eeskuju näitamise kaudu.

Mitmekesisuse edendamine on olnud üks prioriteete võrdse kohtlemise valdkonnas juba

mõned aastad ning Sotsiaalministeerium on hankekonkursi kaudu toetanud rahaliselt Eesti

Inimõiguste Keskust (EIK), kes on mitmekesise töökoha eestvedaja Eestis.

Mitmekesise töökoha märgise mudel loodi 2016. aastal ning kuni 2018. aasta mai

keskpaigani oli hanke korras määratud mudeli rakendamistegevusi tegema SA Eesti

Inimõiguste Keskus. 2019. aasta kevadel korraldas Sotsiaalministeerium märgise

rakendamise tegevuste jätkamiseks uue hanke, mille võitis taaskord EIK. Märgise mudeli

rakendamistegevuste hulka kuuluvad: koolitused/konsultatsioonid märgist saada

soovivatele ettevõtjatele; mitmekesisuse plaanide koostamine koostöös märgist taotlevate

tööandjatega; märgist taotlevate/taotlenud tööandjate võrgustiku tegevuste korraldamine

kogemuste vahetamiseks; turundus- ja kommunikatsioonitegevused; elektroonilise

infoplatvormi pidamine.

Märgisega liitunud ettevõtted võtavad eesmärgi tegeleda oma organisatsioonis sihipäraselt

ja läbimõeldult mitmekesisuse edendamisega. Seega ei tähenda märgisega liitumine üksnes

seda, et mitmekesisust sõnades väärtustatakse, vaid organisatsioonides töötatakse välja

mitmekesisuse edendamise plaanid ning neid viiakse ellu.

Mitmekesisusele pööratakse tähelepanu ka mitmekesisuse päeva raames, mida tähistatakse

igal aastal aprillis, ka 2019. aasta kevadel. Lisaks on võimalik juba aastast 2012 liituda

mitmekesisuse kokkuleppega. See on vabatahtlik kokkulepe, millega liitudes kinnitab

ettevõte, vabaühendus või avaliku sektori organisatsioon, et austab inimeste mitmekesisust

ning väärtustab võrdse kohtlemise põhimõtet nii oma töötajate, partnerite kui klientide seas.

Kokkuleppega on 2019. aasta seisuga liitunud 110 organisatsiooni või ettevõtet.

Olulisim õiguslik muudatus puudega inimeste olukorra parandamiseks on õiguskantsleri

seaduse muutmine, mistõttu on õiguskantsleril alates 1. jaanuarist 2019 puuetega inimeste

konventsiooni üle järelevalve õigus. Samuti teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet alates 1. jaanuarist 2019 ehitiste suhtes kehtivat järelevalvet puudega inimeste

erivajadustest tulenevate nõuete täitmise üle (kehtiv alates 03.06.2018).

2019. aasta sügisel korraldas Sotsiaalministeerium koostöös Põhjamaade Ministrite

Nõukogu esindusega Eestis kaks vihakõneteemalist seminari, mille sihtrühmaks olid

ajakirjanikud ja ametnikud. Seminar käsitles seda, kuidas vihakõne ära tunda, kuidas

reageerida ning kuidas ise mitte vihakõne edasi kanda ega võimendada.

2019. aasta kevadel sõlmisid Sotsiaalministeerium ja MTÜ Ligipääsetavuse Foorum

lepingu, et analüüsida Eesti olulisimate ühistranspordi sõlmpunktide ja peatuste

ligipääsetavust erivajadusega inimestele. Analüüsi tulemusel selgub, kui suur osa

sõlmpunktidest ja peatustest vajab kohandusi ning mis on selle maksumus. Kohalike

omavalitsuste korraldatava sotsiaaltransporditeenuse sidumiseks tavatranspordiga on vaja

muuta ühistransport ja selle tehiskeskkond ligipääsetavaks. Selleks on vaja analüüsida

praegust olukorda ja vajadusi. Sõlmpunktide analüüsi raport esitatakse ministeeriumile

2020. aasta veebruari lõpus.

Sotsiaalministeerium tellis koostöös Riigikantseleiga 2019. aastal uuringu eesmärgiga

selgitada välja laste vaatenurgast olulisemad ligipääsetavuse probleemid, mida nad

kohtavad oma igapäevastes toimingutes ja liikumisteedel ning kaupade ja teenuste

11

tarbimisel. Uuring toetab 2019. aasta septembris Vabariigi Valitsuse poolt loodud

ligipääsetavuse rakkerühma tööd ja annab alusandmed rakkerühma väljatöötatavate

poliitikameetmete jaoks. Uuringu tulemused saabuvad 2020. aasta alguses.

Ligipääsetavusele aitab tähelepanu juhtida ka iga-aastane ligipääsetavuse päeva tähistamine

maikuus.

Võrdse kohtlemise edendamiseks parema huvikaitse kaudu on tulevateks aastateks tehtud

strateegilise partnerluse kokkulepped võrdse kohtlemise edendamisega tegelevate

huvikaitse esindusorganisatsioonidega. Need organisatsioonid aitavad huvikaitse

edendamisega ning sihtrühmade nõustamise, toetamise ja võimestamisega täita praeguseid

vähesest teadlikkusest ja mittetäielikust õiguskaitseruumist tulenevaid lünki. Koostöö

strateegiliste partneritega on olnud tõhus ja hea. Uuest aastast makstakse keskmise puudega

lapsele toetust 138 eurot, raske puudega lapsele 161 eurot ja sügava puudega lapsele

241 eurot. Puudega laste toetusteks on selle aasta eelarves ette nähtud 22,3 miljonit eurot

ehk enam kui 9 miljoni euro võrra rohkem kui möödunud aastal. Eestis elab ligi

13 000 puudega last.

Hooldekodudele hakkas kehtima tegevusloa nõue. 1. jaanuarist kehtib üldhooldekodudele

tegevusloa nõue, mille eesmärk on tagada inimestele kvaliteetsem üldhooldusteenus.

Tegevusluba omavad hooldekodud peavad tagama, et nii hooldekodu keskkond kui seal

töötavate inimeste pädevus vastaksid parimal moel teenusesaajate vajadustele. Tegevuslube

väljastab Sotsiaalkindlustusamet, kes on 3. jaanuari seisuga väljastanud

tegevusloa 150 hooldekodule üle Eesti.

Ohvriabiteenuste rahastamine suureneb. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabiteenuste

kättesaadavuse suurendamisse suunatakse tuleval aastal 100 000 eurot lisaraha. Kokku

rahastab riik ohvriabi, vägivallaennetuse ja naiste tugikeskuste teenuseid aastas 2,5 miljoni

euroga. Õigus ohvriabile on kõigil inimestel, kes on langenud hooletuse või halva

kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Ohvriabi saab iga inimene,

kellele on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju, sõltumata sellest, kas kahju tekitaja on

tulnud avalikuks ja kas tema vastu on algatatud kriminaalasi. Ohvriabi nõustamine on soovi

korral anonüümne.

Indikaator Viimane

teadaolev

tulemus(aasta)

2019 siht 2020

siht

2021

siht

2022 siht

Kodust iseseisvat toimetulekut toetavate

avahooldusteenuste ehk

mitteinstitutsionaalsete teenuste ja

ööpäevaringse institutsionaalse

hooldusteenuse saajate suhtarv

1,1 (2018) 1,7 1,8 1,9 2,0

Eelarve jaotus 2019 tegelik täitmine 2019 algselt kinnitatud 2019 lõplik

Kulud -66 636 218 -95 527 000 -74 569 467


Investeeringud -307172 -539 000 -414 790

sh välistoetused ja kaasrahastus -38 400 -539 000 -138 580

Mitterahalised kulud -78 823 0 0

12


Iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja oopaevaringse institutsionaalse erihooldusteenuse

täidetud teenusekohtade suhtarv on kasvanud prognoositust enam. Toetavate

erihoolekandeteenuste saajate arv on kasvanud kiiremas tempos ning ööpäevaringsete

erihoolekandeteenuste saajate arv on vähenenud.

Enam kui 30 inimesega teenuseuksuses elavate oopaevaringset erihooldusteenust saavate

psüühilise erivajadusega inimeste osakaal öopaevaringse erihooldusteenuse saajatest on

vähenenud prognoositust veidi aeglasemas tempos.

KOV-i korraldatavaid toetavaid teenuseid ja ööpäevaringset hooldusteenust saavate inimeste

suhtarv on prognoositud kasvu asemel vähenenud. Põhjuseks on siin samuti ööpäevaringse

üldhooldusteenuse saajate arvu kasv ning kohaliku omavalitsuse osutatavate toetavate teenuste

saajate arv ei ole kasvanud prognoositud tempos.

Indikaator Viimane

teadaolev

tulemus

(aasta)

2019 siht 2020

siht

2021

siht

2022 siht

Meede 1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste

tagamine

Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid

ja oopaevaringset institutsionaalset

hooldusteenust saavate eakate suhtarv

0,75 (2018) 1,18 1,23 1,26 1,30

Iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja

oopaevaringset institutsionaalset

hooldusteenust saavate tooealiste puudega

inimeste suhtarv

1,9 (2018) 3,9 4,1 4,2 4,4

Tegevus 1.1.1. Hoolekandepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine

Hoolekandepoliitika on kujundatud ja


Jah (2018) Jah Jah Jah Jah

Tegevus 1.1.2. Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine

Iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja

oopaevaringse institutsionaalse

erihooldusteenuse täidetud teenuskohtade

suhtarv

2,1 (2018) 2,1 2,5 3,1 3,7

Enam kui 30 inimesega teenuseuksuses

elavate oopaevaringset erihooldusteenust

saavate psüühilise erivajadusega inimeste

osakaal öopaevaringse erihooldusteenuse

saajatest

54% (2018) 45% 40% 36% 34%

KOV korraldatavaid toetavaid ja

ööpäevaringset hooldusteenust saavate

inimeste suhtarv

0,6 (2018) 0,9 0,9 1 1

Koostöös Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti

Töötukassaga üle Eesti programmipõhiselt

13

osutatud rehabilitatsiooniteenustes

osalenud klientide osakaal

Tegevus 1.2.1. Ohvriabipoliitika kujundamine

Välja on töötatud ja ellu on rakendatud

poliitikad, mis toetavad ohvritele kvaliteetse

abi osutamist


Tegevus 1.2.2. Ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste osutamine ja ohvritele hüvitiste tagamine

Klientide rahulolu ohvriabi- ja

lepitusteenustega

Ohvriabi

88% (2019)

Lepitusteenus

100% (2019)

> 85% > 85% > 85% > 85%

Meede 1.3. Võrdse kohtlemise edendamine, võrdsete võimaluste tagamine ja läbipääsetavuse suurendamine

Inimeste osakaal, kes tunnetavad, et Eesti

ühiskond on vähemusgruppide suhtes salliv

Tegevus 1.3.1. Võrdse kohtlemise edendamine ja võrdsete võimaluste tagamine

Mitmekesise töökoha märgise saanud

organisatsioonide arv

17 (2018) suureneb suureneb suureneb suureneb

Inimeste osakaal, kes tunneksid end

mugavalt töötades koos inimesega, kes

kuulub seksuaalvähemuste hulka

Inimeste osakaal, keda häiriks, kui kõrgel

poliitilisel ametikohal on inimene, kes

kuulub seksuaalvähemuste hulka



Meede 1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning vajadustele vastavate

hooldusvõimaluste tagamine

Kulud -62 597 812 -90 992 000 -70 207 832


Tegevus 1.1.1. Hoolekandepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine

Kulud -7 017 828 -7 315 000 -9 793 855


Tegevus 1.1.2. Sotsiaalhoolekande teenuste osutamine ja arendamine

Kulud -55 579 985 -83 677 000 -60 413 977


Meede 1.2. Ohvritele suunatud abi osutamine

Kulud -3 704 289 -3 760 000 -3 935 929


Tegevus 1.2.1. Ohvriabipoliitika kujundamine

Kulud -252 487 -496 000 -360 809

Mitterahalised kulud -79 0 0

Tegevus 1.2.2. Ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste osutamine ja ohvritele hüvitise tagamine

Kulud -3 451 803 -3 264 000 -3 575 120

14


Meede 1.3. Võrdse kohtlemise edendamine, võrdsete võimaluste tagamine ja ligipääsetavuse suurendamine

Kulud -334 116 -775 000 -425 705


Tegevus 1.3.1. Võrdse kohtlemise edendamine ja võrdsete võimaluste tagamine

Kulud -334 116 -775 000 -425 705


1.3. Soolise võrdõiguslikkuse programm

Soolise võrdõiguslikkuse programmi eesmärk on tagada naistele ja meestele kõigis

ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus. Programmi

raames keskendutakse soolise võrdõiguslikkuse edendamise erimeetmetele, mis hõlmavad muu

hulgas ka soolõime rakendamist toetavaid tegevusi.

Soolise võrdõiguslikkuse programmi eesmärkide täitmisse panustavad Sotsiaalministeerium ja

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei. Programm on üks heaolu



kitsaskohtadest

2019. aastal avaldatud Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) viimase raporti

kohaselt parandas Eesti soolise võrdõiguslikkuse indeksi puhul tulemust võrreldes

2015. aasta andmetega 3,1 punkti ja võrreldes 2005. aasta andmetega 7,6 punkti võrra ning

ületas ka 2017. aastaks soolise võrdõiguslikkuse programmi raames prognoositud sihttaset

(sihttase 2017. aastaks oli 58,35, tegelik tulemus 59,8 punkti). Selle tulemusega liikus Eesti

soolise võrdõiguslikkuse suunal tunduvalt kiiremini kui 28 liikmesriiki keskmiselt,

parandades EL-i riikide võrdluses indeksis tulemust kolm kohta ning edastades esimest

korda ka teisi Baltimaid. Samas jääb Eesti tulemus 59,8 punkti 100-st jätkuvalt tunduvalt

alla liikmesriikide keskmisele tulemusele (67,4 punkti), mis näitab et Eesti on endiselt

kaugel sooliselt tasakaalustatud ühiskonnast.

Matemaatika, teaduse ja tehnoloogia eriala lõpetanud naiste arv tuhande 20–29-aastase

naise kohta on viimase viie aasta jooksul püsinud üsna stabiilsena 13 juures, mis näitab, et

noorte naiste haridusvalikud sellel perioodil märkimisväärselt muutunud pole. See

omakorda näitab veelkord selgelt, et iganenud sooliste stereotüüpide mõju ühiskonnale on

visa kaduma. Ühest küljest on see hoiakute muutumist eeldavate ühiskondlike muudatuste

puhul tavapärane. Teisest küljest näitab see, et olukorra muutumiseks on vajalik ellu viia

järjepidevaid ja laiema ulatusega tõhusamaid meetmeid, mis eeldavad muu hulgas enam

ressursse.

Järgmise soolise võrdõiguslikkuse monitooringu küsitlus, millel põhinevad elanikkonna

hoiakuid näitavad programmi indikaatorid, on planeeritud teha 2021. aastal ning siis on

võimalik hinnata muutust võrreldes 2016. aasta tulemustega.

Seoses Riigikogu valimiste ja XIII koosseisu volituste lõppemisega langes 2019. aasta

kevadel Riigikogu menetlusest välja Vabariigi Valitsuse poolt 2018. aasta septembris

algatatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk oli

15

tõhustada soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustuse täitmist organisatsioonides, sh

kehtestada riiklik ja haldusjärelevalve naiste ja meeste võrdväärse töö eest makstava palga

võrdsuse põhimõtte üle avalikus sektoris ja aidata seeläbi kaasa soolise palgalõhe

vähendamisele Eestis. Riigikogu valimiste järel ametisse astunud Vabariigi Valitsus ei ole

seni veel otsustanud eelnõu uuesti esitada.

Soolise palgalõhe selgitamata osa analüüsimiseks tehakse 2019–2021

Sotsiaalministeeriumi initsiatiivil Tallinna Ülikooli teadlaste eestvedamisel koostöös

Tallinna Tehnikaülikooli andmeteadlaste ja Statistikaametiga põhjalik uuring. Uuringu

eesmärk on parandada teadmisi palgalõhe kujunemisest, vähendades selle seni selgitamata

osa ja töötada teaduspõhiselt välja vahendid ja potentsiaalsed lahendused palgalõhe

vähendamiseks. Uuringu esimesed tulemused näitavad, et erinevate andmestike

ühendamise tulemusel on võimalik selgitada varasemast oluliselt suuremat osa palgalõhest

– senise 15% asemel 40%. Samuti selgus, et madalamates sissetulekukvintiilides on

palgalõhe suurelt jaolt selgitatav, kuid mida kõrgemad on sissetulekud, seda suurem on

palgalõhe selgitamata osa. Uuringut rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti

Teadusagentuuri ja Sotsiaalministeeriumi tellimusel programmi RITA raames. Uuringu

tulemused võimaldavad heaolu arengukava 2016–2023 teise üldeesmärgi üheks mõõdikuks

oleva soolise palgalõhe vähendamise meetmeid paremini sihitada ja ressursse seeläbi

tõhusamalt kasutada.

Soostereotüüpsete hoiakute ja soolise segregatsiooni vähendamiseks tehakse

Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2019. aastal 18-kuuline rakenduslik uuring, mille eesmärk

on töötada välja ja katsetada nügimismeetodeid, et suurendada tüdrukute ja naiste osakaalu

IKT-erialadel hariduses ja tööturul.

Indikaator Viimane

teadaolev

tulemus

(aasta)

2019 siht 2020

siht

2021

siht

2022 siht

Matemaatika, teaduse ja tehnoloogia eriala

lõpetanud naiste arv tuhande 20–29-aastase

naise kohta

13,2

(2017/2018. õa)

13,5 13,9 14,2 14,5

Nende elanike osakaal, kes peavad soolist

palgalõhet pigem suureks või väga suureks

probleemiks

64%

(2016)

- 74%

Soolise võrdõiguslikkuse indeks 59,8 (2017) 60 61,7



Kulud -1 235 107 -2 036 000 -1 724 563


Investeeringud 0 0 0



16


Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse peamised tegevused

2019. aastal olid järgmised: nõustati rakendusasutusi ja -üksusi ning toetuse taotlejaid võrdsete

võimaluste läbiva teemaga arvestamises, sh anti sisend ettevõtlustoetuste vahehindamise

lähteülesande tehnilise kirjelduse ja hindamisküsimuste koostamisel; esitati eelnõude

kooskõlastamise protsessis toetuse andmise tingimuste kohta ettepanekuid ja soovitusi; osaleti

avatud taotlusvoorude infopäevadel; avaldati digiväljaanne „Euroopa 2020 ja võrdsed

võimalused“, mis hõlmab soo, vanuse ja rahvuse järgi esitatud võrdlevat statistikat (graafikuid)

töö, hariduse, tervise jt valdkondade kohta ajavahemikus 2014–2020, võttes arvesse Euroopa

2020 ja Eesti 2020 eesmärke. Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse

kompetentsikeskuse tegevusi ja tulemusi tutvustati oktoobris Helsingis Soome eesistumise

raames toimunud kõrgetasemelisel konverentsil „Europe for Gender Equality? Taking Stock –

Taking Action“.

Võim oli soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond, mis oma 2017. aasta andmetel

põhineva tulemusega (34,6 punkti) võrreldes 2015. aasta tulemusega kõige enam edenes

(+6,4 punkti) ning ületas seatud sihttaset (sihttase aastaks 2017 oli 31,4). Peamiselt on võimu

valdkonna indeks Eestis paranenud eelkõige tänu selle poliitilise võimu ja sotsiaalse võimu

alamvaldkondadele. Samas on võimu valdkonna puhul (ja EL-is keskmiselt) jätkuvalt tegemist

indeksi kõige problemaatilisema valdkonnaga ehk valdkondade võrdluses on siin kõige

kehvemad tulemused (Eestis 34,6 punkti ja EL-is keskmiselt 51,9 punkti), seega on vaatamata

edusammudele lähiaastateks arenguruumi.

Võrreldes varasema tulemusega leidis Eestis punktiskoori suurenemine aset ka rahaasjade

(+2,7 punkti) valdkonnas, ületades samuti 2017. aastaks seatud sihttaset (67,1). Siin on suuresti

põhjuseks naiste sissetulekute suurenemine.

Märkimisväärseid erinevusi ei leidnud aset töövaldkonnas (-0,6 punkti), mis tähendab ka, et

2017. aastaks oodatud sihttaset ei saavutatud (sihttase 2017. aastaks oli 72,6, kuid tegelik

tulemus 71,5). Töövaldkonnas pärsib Eesti edasiminekut tööturu sooline segregatsioon. Näiteks

toob EIGE 2019. aasta raport Eesti kohta välja, et kui hariduse, tervishoiu ja sotsiaaltöö

valdkonnas töötab naistest 25%, siis meestest vaid 4%. Samas töötab insenerialadel,

loodusteaduste, tehnoloogia ja matemaatikaga seotud valdkondades meestest 40% ja naistest

vaid 10%.

Indikaator Viimane

teadaolev

tulemus

(aasta)

2019

siht

2020

siht

2021 siht 2022 siht

Meede 1.1. Meeste ja naiste võrdse majandusliku sõltumatuse toetamine ning soolise tasakaalu

suurendamine kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel

Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond

„raha”

69,4 (2017) 67,5 67,9


„töö”

71,5 (2017) 73 73,5


„võim”

34,6 (2017) 34,6 37,7

17


Meede 1.1. Soolise võrdõiguslikkuse edendamine

Kulud -1 235 107 -2 036 000 -1 724 563


Tegevus 1.1.1. Soolise võrdõiguslikkuse poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine

Kulud -227 656 -1 139 000 -430 231


Tegevus 1.1.2. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku institutsioon

Kulud -1 007 451 -897 000 -1 294 333


1.4. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programm

Tegevus 1.1.1. Soolise võrdõiguslikkuse poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine

Soolise võrdõiguslikkuse poliitika on

kujundatud ja elluviimine korraldatud


Nende naiste ja meeste

osakaal, kelle arvates peaks

mees olema pere peamine

toitja, naine peamine koduste

tööde eest vastutaja

Mees pere

peamine

toitja

46%

(2016)

- 40%

Naine

peamine

koduste tööde

eest vastutaja

28%

(2016)

- 24%

Nende 15–19-aastaste naiste

ja meeste osakaal, kelle

arvates mehed saavad

hooldamisega seotud

töökohtadel sama hästi

hakkama kui naised ning

naised saavad tehnilisi oskusi

nõudvatel töökohtadel sama

hästi hakkama kui mehed

Mehed

saavad

hooldamisega

seotud

töökohtadel

sama hästi

hakkama kui

naised

66%

(2016)

- 74%

Naised

saavad

tehnilisi

oskusi

nõudvatel

töökohtadel

sama hästi

hakkama kui

mehed

58%

(2016)

- 67%

Tegevus 1.1.2. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku institutsioon

Elanike osakaal, kes pöörduksid ebavõrdse

kohtlemise kogemise korral

võrdõigusvoliniku poole

28%

(2016)

- 44%

18

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programm toetab

tulemusvaldkondade tervis, sotsiaalne kaitse, tööturg, perepoliitika ja siseturvalisus

programmide elluviimist Sotsiaalministeeriumi valitsemisala puudutavas osas ja panustab

otseselt nende tulemuste saavutamisse.


Kulud -8 942 335 -8 625 000 -9 533 081


Investeeringud -7 243 599 -4 051 000 -14 694 128




Meede 1.1. Sisuprogramme toetavad teenused

Kulud -8 942 335 -8 625 000 -9 533 081


Tegevus 1.1.1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste osutamine

Kulud -8 942 335 -8 625 000 -9 533 081


2. Ülevaade tööturu tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamisest ja eelarve

täitmisest

Alates 2011. aastast on tööturul toimunud positiivsed muutused. Hõivatute arv ja hõivemäär on

järjepidevalt suurenenud, seda nii meeste kui naiste hulgas. Tööhõive määr saavutas

2020. aastaks seatud eesmärgi 76% juba 2015. aastal ning ületas 2019. aasta III ja IV kvartalis

koguni 80% piiri. See tõstis ka aastakeskmise tööhõive määra 2019. aastal rekordiliselt kõrgele

– 79,9%-ni, mis ületab ka 2022. aastaks seatud sihttaseme. Võrreldes 2018. aastaga kasvas

hõivemäär 0,7 protsendipunkti. Tööga hõivatuid oli 2019. aastal kokku 671 300, mis on 6600

võrra rohkem kui eelneval aastal. Hõive pidevat suurenemist on soodustanud positiivne

majanduskasv, töövõimereform, positiivne rändesaldo, pensioniea tõus ja töötamise jätkamine

pensionieas. Seda näitab ka tööelu kestuse pikenemine. 2018. aastal prognoositi keskmiseks

tööelus osalemise pikkuseks 39 aastat, mis ületab 2020. aastaks seatud sihttaseme. Pikenenud

on nii meeste kui naiste tööelu kestus.

Indikaator Viimane

teadaolev

täitmine(aasta)

2019 siht 2020

siht

2021 siht 2022

siht

Tööhõive määr 20–64-aastaste seas

(mehed)

83,6% (2019) 78,4% 78,5% 82,9% 82,9%


(naised)

76,2% (2019) 73,1% 73,5% 75,8% 75,9%


(kokku)

79,9% (2019) 75,7% 76% 79,3% 79,4%

19

Tööelu kestus aastates (mehed) 39,7 (2018) 37,9 38 40 40,1

Tööelu kestus aastates (naised) 38,4 (2018) 36,9 37,1 38,1 38,2

Tööelu kestus aastates (kokku) 39,0 (2018) 37,4 37,5 39 39,1


Kulud -8 942 335 -8 625 000 -9 533 081


Investeeringud -7 243 599 -4 051 000 -14 694 128







2.1. Tööturuprogramm

Programmi eesmärk on tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavusega tagada kõrge tööhõive tase

ning kvaliteetsete töötingimustega toetada pikaajalist tööelus osalemist. Nende eesmärkide

saavutamiseks panustatakse tööturupoliitika kujundamisse ja elluviimisse, osutatakse

tööturuteenuseid, toetatakse tööturu riskirühmade (nt NEET-noorte, vähenenud töövõimega

inimeste) tööle ja haridusellu naasmist ning soodustatakse tööhõivevõime suurendamist.

Tööturuprogrammi eesmärkide täitmisse panustavad Sotsiaalministeerium, Astangu

Kutserehabilitatsiooni Keskus, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Eesti Töötukassa,

Tööinspektsioon ja Riikliku Lepitaja Kantselei. Programm on üks heaolu arengukava 2016–

2023 elluviimise ja eesmärkide saavutamisega seotud programmidest.


kitsaskohtadest

Tööjõus osalemise määr on Eestis kõrge ja pidevalt kasvanud alates 2013. aastast.

2019. aasta alguses tööjõus osalemine õppijate arvu suurenemise tõttu küll vähenes, kuid

järgnevates kvartalites hakkas uuesti kasvama, ületades III ja IV kvartalis koguni 79%.

Aastakeskmine tööjõus osalemise määr ulatus 78,6%-ni, mis oli 0,2 protsendipunkti võrra

madalam kui 2018. aastal, kuid ületas siiski järgnevateks aastateks seatud sihttasemed nii

meeste kui naiste hulgas.

Tööturupoliitika kujundamise valdkonnas analüüsiti 2019. aastal töötushüvitiste saamise

tingimuste asjakohasust, hüvitiste suurust ja saamise kestust ning seda, kuidas peaks

töötushüvitiste süsteem võtma arvesse majandustsüklite mõju töötusele. Valmis analüüs

„Töötuskindlustuse põhimõtete analüüs vaesuse ennetamiseks ja tööturul osalemise

toetamiseks“6, mille põhjal koostati tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning

töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus. Selleks, et luua

tööturuvajadustele vastavad tööturumeetmed, valmis 2019. aastal mobiilsustoetuse

6 Laurimäe, Merilen; Piirits, Magnus; Koppel, Kaupo; Melesk, Kirsti; Masso, Märt, 2019. Töötuskindlustuse

põhimõtete analüüs vaesuse ennetamiseks ja tööturul osalemise toetamiseks. Poliitikauuringute Keskus Praxis

https://www.sm.ee/sites/default/files/tootushuvitis30.05.2019.pdf

https://www.sm.ee/sites/default/files/tootushuvitis30.05.2019.pdf

20

tulemuslikkuse ja mõju analüüs7 ning töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise

vahehindamine8. Tööturumeetmete pakkumise paremaks korralduseks alustati koostööd

OECD-ga. Ühtlasi viidi ellu töövõime hindamise metoodika arendustegevusi ning

töövõimereformist teadlikkust suurendavaid ja hoiakuid muutvaid

kommunikatsioonitegevusi.

Alates 2019. aasta algusest vastutab töötukassa karjääriteenuste osutamise ja arendamise

eest. Tulenevalt karjääriteenuste reformist kujundas töötukassa oma karjääriteenused ümber

ning integreeris varem Rajaleidja poolt noortele pakutud teenused olemasolevate

karjääriteenustega. 2019. aasta 1. jaanuarist pakub Eesti Töötukassa karjäärinõustamist

kõigile soovijatele, sealhulgas koolinoortele. Reformi tulemusena on töötukassa uuteks

klientideks 7–15-aastased noored, sh hariduslike erivajadustega noored ja lapsevanemad,

ning kasvab töötukassa poolt 7–26-aastastele noortele pakutud individuaalse

karjäärinõustamise maht. Koolinoorte karjäärinõustamisel on prioriteetseteks

sihtrühmadeks III kooliastmes, gümnaasiumis ja kutseõppes õppivad noored, NEET-

noored, vähenenud töövõimega noored ja hariduslike erivajadustega noored. Lisaks

pakutakse karjääriinfo vahendamise teenust kõigile soovijatele, sealhulgas noortele,

tööealistele ja vanaduspensioniealistele. Reformi tulemusena suurenes töötukassa

karjääriteenuste paketis õpilastele pakutavate tööturgu ja tööelu tutvustavate töötubade arv

ning hakati pakkuma ka individuaalset karjääriinfot. Töötukassasse loodi karjääriteenuste

metoodikakeskus, millel on keskne roll metoodiliste materjalide väljaarendamisel ja

kohandamisel, e-nõustamiskeskkonna arendamisel, teenuse kvaliteedi ja mõju seiramisel

ning karjäärispetsialistide väljaõpetamisel ja toetamisel kutse omandamiseks.

Tagamaks karjääriteenuste areng, mis lähtub rahvusvaheliselt tunnustatud

arengusuundadest ja uurimistulemustest ning arvestab klientide jooksva tagasisidega

teenuste kohta, luuakse töötukassasse karjääriteenuste metoodikakeskus.

Tööhõiveprogrammi muudatustega läksid paindlikumaks ettevõtluse toetamise teenuse

tingimused ja suurendati alustavatele ettevõtjatele teenuse raames hüvitatavate kulude

piirmäära (2068 eurolt 2500 euroni). Samuti lõpetati järgmiste teenuste osutamine:

tugiisikuga töötamise teenus pikaajalistele, sotsiaalsete erivajaduste või

sõltuvusprobleemidega töötutele ning individuaalse töölerakendamise teenus juhendamise

ja tugitegevuste vormis. Sarnase toe pakkumist sihtrühmadele jätkavad töötukassa

juhtumikorraldajad, kellel on selleks kogunenud piisavalt oskusi ja töötukassal on olemas

ka vajalik ressurss.

Töövõimereformi sihtrühmale suunatud tugiisikuga töötamise teenuse tingimused muudeti

paindlikumaks ning sihtrühma vajadustele paremini vastavaks. Täiendati

kogemusnõustamisteenuse osutamise viise. Täpsustati tööruumide ja -vahendite

kohandamise teenuse tingimusi.

Sotsiaalministeerium korraldab 2019–2020 koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Tervishoiu

Kõrgkooliga uuringu, mille käigus analüüsitakse töötervishoiuteenuse korraldust Eestis ja

rahvusvahelist praktikat. Selle tulemusena töötatakse koostöös valdkonna ekspertide ning

töötajate, tööandjate, arstide ja õdede esindajatega välja neli võimalikku tervisekontrolli

7 Melesk, Kirsti; Koppel, Kaupo; Laurimäe, Merilen; Michelson, Aleksandr. 2019. Mobiilsustoetuse

tulemuslikkuse ja mõju hindamine. Uuringuaruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.

https://www.sm.ee/sites/default/files/mobiilsustoetus-l6pparuanne.pdf 8 Masso, M., Nuiamäe, M., Michelson, A., Murasov, M., Melesk, K., Laurimäe, M., Kadarik, I. 2019. Töövõime

toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine. Poliitikauuringute Keskus Praxis

https://www.sm.ee/sites/default/files/toovoime_toetamise_hindamine.pdf

https://www.sm.ee/sites/default/files/mobiilsustoetus-l6pparuanne.pdf

https://www.sm.ee/sites/default/files/toovoime_toetamise_hindamine.pdf

21

tulevikustsenaariumit, millega pakutakse lahendusi tervisekontrolli korraldusega seotud

probleemidele. Analüüs valmib 2020. aasta teises kvartalis.

Tööinspektsioon võtab 2020. aastal kasutusele tööelu infosüsteemi (edaspidi TeIS).9 Sellest

saab Tööinspektsiooni peamine infosüsteem, mis võimaldab asutusel oma põhiülesandeid

täita, sealhulgas teha järelevalvet ja nõustada töösuhte osapooli. TeIS sisaldab ka

töökeskkonna iseteenindust, mille kaudu saavad ettevõtted10 Tööinspektsiooniga suhelda ja

kasutada töövahendeid, mis aitavad parandada ettevõtte töökeskkonda. 2019. aastal koostati

TeISi õigusmuudatuste tutvustamiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise

seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus11, mis esitati 2020. aasta jaanuaris

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ministeeriumidele ja teistele huvigruppidele.

2019. aastal valmistati ette töötajate tervisekontrolli otsuste digiteerimist, et tervisekontrolli

otsuste vormistamine, edastamine ja haldamine toimuks elektroonselt. Tervisekontrolli

dokumentide sisu arutati koostöös töötervishoiuarstidega. Arutelud jätkuvad 2020. aastal.

Toimusid kolmepoolsed arutelud sotsiaalpartneritega tööõnnetuste ja kutsehaiguste

hüvitamise süsteemi võimalike muudatuste väljaselgitamiseks. Arutelud jätkuvad

2020. aastal.

Tööandjatele ja töötajatele koostati soovituslik kaugtöö juhis, mis annab töösuhte

osapooltele nõu, milliseid kokkuleppeid kaugtöö korral sõlmida ja kuidas

kaugtöökeskkonnas ohutust tagada.

Valmis analüüs vaimsest tervisest töökeskkonnas12, et abistada tööandjaid töökeskkonna

riskide maandamisel ja vaimse tervise häirete ennetamisel. Analüüs toob esile töötaja

vaimset tervist mõjutavad asjaolud ja selgitab töökeskkonna vaimse tervise käsitlust

õigusaktides, uuringutes ja erinevates töökeskkondades Eesti ja Euroopa Liidu näitel.

Analüüs sisaldab vaimse tervise hoidmiseks vajalikke tegevusi, mis aitaksid tööandjatel ja

riigil tööga seotud vaimse tervise probleemidega tulevikus tõhusamalt tegeleda.

Euroopa Liidu õigusest võeti üle uued kantserogeensete ainete piirnormid ja viidi ellu

teavitustegevusi seoses vähiriskiga töökeskkonnas.

2018. aastal jõustus uus töövaidluste lahendamise seadus. 2019. aastal analüüsiti seaduse

senist rakendumist ning koostöös töövaidluskomisjonide juhatajatega selgitati välja

vajadused praktika käigus ilmnenud kitsaskohtade parandamiseks. 2019. aasta tegevuse

tulemusena töötati 2020. aasta alguses välja töövaidluse lahendamise seaduse muutmise

eelnõu.

Paindlike töötamisvormide levik ning sellega kaasnevad ebatraditsioonilised tööajad ja

töötamiskohad olid fookuses ka 2019. aastal. Jätkusid arutelud sotsiaalpartneritega. Eraldi

arutelude sihtrühmana lisandusid alaealised töötajad, kelle töö tegemise paindlikkust ja

töötingimusi üldisemalt analüüsiti. Analüüsi põhjal tehti Vabariigi Valitsusele 2020. aasta

alguses ettepanekud õigusmuudatuste tegemiseks ja alaealiste töötamist toetavate meetmete

kohta.

9 TeISi ja selle juurde kuuluva iseteeninduse kasutuselevõtt on kavandatud 2020. a II kvartali algusesse. Tööelu

infosüsteemi projektileht www.tooelu.ee/uus 10 TeISi sihtrühmaks on kõik era- ja avaliku sektori ettevõtted, kus töötab vähemalt üks töötaja 11 Väljatöötamiskavatsus on kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dd269519-88c9-4e09-

9bfd-310f34eab45b 12 Analüüs on kättesaadav:

https://www.sm.ee/sites/default/files/tookeskkonna_vaimse_tervise_analuus_2019.pdf

22

Alustati uuesti arutelusid kollektiivlepingu seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise

seaduse muutmist vajavate sätete üle. Koostati memorandum ja ettepanekud seaduste

muutmiseks ning need esitatakse 2020. aasta kevadel Vabariigi Valitsusele otsustamiseks.

Indikaator Viimane

teadaolev

tulemus (aasta)

2019 siht 2020

siht

2021 siht 2022 siht

Tööjõus osalemise määr 15–

64-aastaste seas

Mehed 81,5% (2019) 81,4% 81,5% 81,5% 81,6%

Naised 75,7% (2019) 73,4% 73,5% 73,5% 74,5%

Kokku 78,6% (2019) 77,4% 77,5% 77,5% 78,0%


Kulud -611 595 145 -581 870 000 -579 285 386


Investeeringud -718 932 -862 000 -833 052



Programmi kulud kokku on planeeritust suuremad peamiselt seetõttu, et töövõimetoetuse kulu oli ligi 34

mln eurot suurem, kui algselt prognoositi.


2019. aasta hõive kasv oli suures osas põhjustatud vanemas töö- ja pensionieas hõivatute arvu

suurenemisest. Võrreldes 2018. aastaga kasvas 55–64-aastaste hõive hüppeliselt nii meeste kui

naiste seas ning tööhõive määr ulatus esimest korda üle 70% (72,1%). Sellega ületati ka

2022. aastaks seatud sihttasemed. Hõive kasvu mõjutasid lisaks soodsale majanduskeskkonnale

nii pensioniea tõus kui ka pensioniikka jõudnuna töötamise jätkamine.

Töötus on alates 2011. aastast näidanud langustrendi. 2019. aastal langes töötute arv 31 300-ni

ning töötuse määr 4,4%-ni. Võrreldes 2018. aastaga vähenes töötute arv 6400 võrra ning töötuse

määr 1 protsendipunkti võrra. Samuti vähenes kõigi riskigruppide töötus.

Jätkus pikaajaliste töötute arvu vähenemine. 2019. aastal oli pikaajalisi töötuid kokku 6200,

mis on 3200 võrra vähem kui 2018. aastal. Pikaajalise töötuse määr langes samal ajavahemikul

1,3%-lt 0,9%-ni ning pikaajaliste töötute osatähtsus töötutest moodustas ligi 20%. Pikaajalise

töötuse määr on langenud prognoositust kiiremini ja ületab 2022. aastaks seatud sihttaseme.

2019. aastal vähenes ka noorte töötuse määr 11,8%-lt 11,1%-ni. Kuna 2019. aastaks seatud

sihttase oli 10,8%, jäi noorte töötuse määra sihttase täitmata. Noorte töötuse määr oli kõrgem

II ja III kvartalis, kui suurenes õpingute kõrvalt töökoha otsimine. See avaldas mõju ka

aastakeskmisele näitajale.

Paranes mitte-eestlaste olukord tööturul. Kui eestlaste tööhõive isegi pisut vähenes, siis mitte-

eestlaste tööhõive määr suurenes 1,7 protsendipunkti võrra (64,3%-lt 66%-ni). Samuti vähenes

mitte-eestlaste töötus ja seda kiiremini kui eestlaste oma. Seega vähenesid ka eestlaste/mitte-

eestlaste võrdluses tööhõive lõhe ja töötuse lõhe. Seatud hõivemäärade sihttasemed said

täidetud ja ületatud. Töötuse määrade erinevus kordades täitis 2019. aasta sihttaseme.

23

Soodne majanduskeskkond ja töövõimereform on võimaldanud ka vähenenud töövõimega

inimestel tööturule naasta. Vähenenud töövõimega inimeste tööhõive määr on pidevalt

kasvanud ning ulatus 2019. aastal 51,4%-ni, ületades seega seatud sihttaseme.

Tööelu kvaliteedi hindamise indikaatoriks on haiguspäevade arv ühe registreeritud tööõnnetuse

kohta. Indikaatori eesmärk on hinnata keskmise tööõnnetuse raskust. Viimastel aastatel ei ole

indikaatori väärtus saavutanud prognoositud eesmärki. Põhjuseks on töötervishoiu ja

tööohutuse poliitika tulemuslikkus, suurenenud on tööandjate teadlikkus töökeskkonnas

valitsevatest ohuteguritest ning vähenenud tööõnnetuste varjamine tööandjate poolt. Alates

2019. aastast muutub indikaatori arvutamise alus, sest 2019. aastast ei registreerita enam

tööõnnetust, millega töövõimetust ei kaasnenud. Seega võime eeldada, et indikaator hakkab

järgnevatel aastatel objektiivsemalt hindama keskmise tööõnnetuse raskust.

Eesti Töötukassa võtab 2020. aastast kasutusele uued tulemusindikaatorid, mille sihttasemete

seadmise ning seatud indikaatorite mõõtmise kaudu hakatakse hindama strateegiliste

eesmärkide täitmist. Selleks, et tööturuprogrammis olevad indikaatorid oleksid edaspidi

võrreldavad Eesti Töötukassa seatud tulemusindikaatoritega, uuendati tööturuprogrammis

tegevuse 1.1.2 „Aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamine“ kohta käivaid

indikaatoreid lähtuvalt Eesti Töötukassa uutest tulemusindikaatoritest.

Indikaator Viimane

teadaolev

tulemus

(aasta)

2019

siht

2020

siht

2021

siht

2022 siht

Meede 1.1. Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine

Vanemas eas tööealiste inimeste

(55–64-a) tööhõive määr, %

Mehed 69,2% (2019) 64,5% 65,0% 65,3% 65,8%

Naised 74,6% (2019) 66,5% 66,8% 67,0% 68,8%

Kokku 72,1% (2019) 65,6% 66,0% 66,2% 67,4%

Noorte töötuse määr 15–24-

aastaste vanuserühmas, %

Mehed 10,5% (2019) 12,6% 11,0% 11,0% 10,8%

Naised 11,7% (2019) 9,5% 9,0% 9,0% 8,8%

Kokku 11,1% (2019) 10,8% 10,0% 10,0% 9,8%

Pikaajalise töötuse määr, % Mehed 1,0% (2019) 2,8% 2,6% 2,6% 2,4%

Naised 0,8% (2019) 2,3% 2,3% 2,3% 2,1%

Kokku 0,9% (2019) 2,6% 2,5% 2,5% 2,3%

Tööhõive määr eesti ja teisest

rahvusest elanike seas, %

Eestlased 69,6% (2019) 67,3% 67,3% 67,4% 68,6%

Teisest

rahvusest

elanikud

66,0% (2019) 61,8% 62,1% 62,4% 63,4%

Töötuse määrade erinevus kordades eesti ja

teisest rahvusest elanike vahel

1,6% (2019)

1,6 1,5 1,5 1,4

16–64-aastaste vähenenud töövõimega

inimeste tööhõive määr, %

51,4% (2018) 51,3% 51,4% 51,5% 51,6%

Tööõnnetustega seotud haiguspäevade arv

ühe õnnetuse kohta, päevade arv

30,1 (2018) 26,2 26,1 26,0 25,9

Tegevus 1.1.1. Tööturupoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine

Tööturupoliitika toetab tööhõive kõrget taset

ja pikaajalist tööelus osalemist


Tegevus 1.1.2. Aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamine*

24

Tööle liikunud töötute (v.a vähenenud

töövõimega) osakaal registreeritud töötutest

60,7% (2018) ..

60,7%

60,6%

60,6%

Tööle liikunud vähenenud töövõimega

töötute osakaal vähenenud töövõimega

registreeritud töötutest

46,5% (2018) ..

48,1%

48,0%

47,9%

Rakendunute (v.a vähenenud töövõimega)

hõives püsimine, %

81,4% (2018) ..

82,5%

82,5%

82,5%

Vähenenud töövõimega tööle rakendunute

hõives püsimine, %

79,8% (2018) ..

81,1%

81,1%

81,1%

Registreeritud töötute (v.a vähenenud

töövõimega) töötuse mediaankestus,

päevade arv

145,4 (2018) .. 141,1

141,9

142,4

Vähenenud töövõimega registreeritud

töötute töötuse mediaankestus, päevade arv

186,0 (2018) .. 189,5 190.6 191,2

Uute töötushüvitiste saajate osakaal uutest

registreeritud töötutest, %

33% (2018) .. 33,2% 33,9% 34,6%

Kulu (kogukulu, v.a kulu toetustele)

registreeritud töötu kohta (al 2021)

.. .. .. Sihttase seatakse 2020.a

Tegevus 1.1.3. Tööelu kvaliteedi tagamine

Hea töökeskkonnaga ettevõtete osakaal

kontrollitud ettevõtetest

83% (2018) 83% 84% 84% 85%

Üle 3 töövõimetuspäevaga tööõnnetuste

hinnanguline arv 100 000 töötaja kohta

1046,5 (2018) < 1000 <

1000

< 1000 < 1000

Tööõnnetuste tagajärjel kaotatud

tööpäevade arv 100 hõivatu kohta

23,4 (2018) < 20 < 20 < 20 < 20

Tegevus 1.1.4. Erivajadusega inimeste iseseisva toimetuleku ja tööalase tegevuse toetamine

HEV õppijate rakendamine tööturul või

edasiõppes, %

*Tegevuse 1.1.2 „Aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamine“ kohta käivad indikaatorid viidi kooskõlla Eesti

Töötukassa uute tulemusindikaatoritega, mida hakatakse mõõtma 2020. aastast


Meede 1.1. Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine

Kulud -611 595 145 -581 870 000 -579 285 386


Tegevus 1.1.1. Tööturupoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine

Kulud -2 345 249 -2 036 000 -3 792 666


Tegevus 1.1.2. Aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamine

Kulud -597 143 212 -568 006 000 -563 543 372

Mitterahalised kulud -336 0 0

Tegevus 1.1.3. Tööelu kvaliteedi tagamine

Kulud -9 045 505 -8 966 000 -8 736 130

25


Tegevus 1.1.4. Erivajadustega inimeste iseseisva toimetuleku ja tööalase tegevuse toetamine

Kulud -3 061 179 -2 862 000 -3 213 217


3. Ülevaade perepoliitika tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamisest ja eelarve

täitmisest

Alates Eesti taasiseseisvumisest on loomulik iive olnud negatiivne (erand 2010, kui sündis

35 last rohkem kui suri), Statistikaameti andmetel registreeriti 2018. aastal Eestis

14 367 elussündi ja 15 551 surma ehk aasta jooksul suri 1384 inimest enam kui sündis ning

loomulik iive oli seega negatiivne. Positiivset iivet ei luba lastesaamise ikka jõudvate

põlvkondade väiksuse tõttu ka lähimad kümnendid, mistõttu võib eeldada, et soovitud sihttase

– positiivne loomulik iive – jääb täitmata ka lähiaastatel.

Ka summaarne sündimuskordaja on Eesti taasiseseisvumisest alates olnud alla taastetaseme

(2018. aastal 1,67; rahvastikutaasteks vajalik tase on ca 2,1 last naise kohta). Summaarse

sündimuskordaja suurenemise põhjuseks 2018. aastal 1,67-ni (2017. aastal 1,59) oli peamiselt

kolmandate laste sündide arvu kasv selliselt, et summaarne sündimuskordaja ületas veidi

2018. aastaks oodatud sihttaseme (sihttase 2018. aastaks oli 1,65).

0–17-aastaste laste absoluutse vaesuse määr on majanduskriisi järel näidanud vähenemise

trendi. Mitmed olulised investeeringud lastesse, nagu universaalse lastetoetuse hüppeline

suurenemine alates 2015. aastast ning edaspidine esimese ja teise lapse toetuse järkjärguline

tõus, samuti lasterikka pere toetuse tõus alates 1. juulist 2017, on laste absoluutse vaesuse määra

alates 2015. aastast leevendanud prognoositust kiiremini. 2018. aastal elas 0–17-aastastest

lastest absoluutses vaesuses 1,6% (s.o hinnanguliselt ligi 4000 last), prognoositud sihttase

2018. aastaks oli 3,8%.

Indikaator Viimane

teadaolev

(aasta)

2019

siht

2020

siht

2021

siht

2022

siht

Loomulik iive -1384 (2018) Positiivne Positiivne Positiivne Positiivne

Summaarne sündimuskordaja 1,67 (2018) 1,67 1,62 1,65 1,65

Absoluutse vaesuse määr 0–17-

aastaste laste seas

1,6 (2018) 3,6% 3,5% 3,4% 3,2%


Kulud -729 898 383 -707 646 000 -706 970 273


Investeeringud -156 399 0 -170 724





26



3.1. Laste ja perede programm

Programmi eesmärk on laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi parandamine,

soodustades seeläbi laste sünde. Laste ja perede programmis kavandatud tegevused on

vajalikud selleks, et tagada laste õigused ja heaolu, toetada perede igapäevast toimetulekut ning

luua eeldused ühiskonna jätkusuutlikuks arenguks ja elanikkonna kestmiseks.

Laste ja perede programmi eesmärkide täitmisse panustavad Sotsiaalministeerium,

Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut. Programm on üks laste ja perede



kitsaskohtadest

0–2-aastaste lastega 20–49-aastaste meeste ja naiste hõive lõhe osas soovitud sihttaset

(sihttase 63 protsendipunkti) ei saavutatud. Väikelastega naiste ja meeste tööhõivemäära

erinevuse suurenemise taga oli naiste tööhõive määra jätkuv vähenemine: 2019. aastal oli

0–2-aastaste lastega 20–49-aastaste naiste tööhõive määr 30,5% (2018. aastal 31,6% ja

2017. aastal 33,8%).

2020. aastal avatakse ka Ida-Eestis lastemaja. Sotsiaalkindlustusameti lastemaja on

mõeldud seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks. Kohapeal

teevad lapse heaolu nimel koostööd lastekaitsetöötaja, psühholoog, arst, politseiametnik ja

teised lastega töötavad spetsialistid.

1. septembrist 2019 muudeti vanemahüvitise arvutamise aluseks olevat arvestusperioodi.

Kuni 1. septembrini 2019 arvutati vanemahüvitis eelmise kalendriaasta sissetulekute alusel,

kuid uue arvestusperioodi puhul hakati vanemahüvitise suurust arvutama keskmise

pikkusega rasedusele (ehk üheksale kuule) eelnenud 12 kalendrikuu sissetulekute alusel.

1. septembrist 2019 lõpetati sündinud laste eest lapsehooldustasu maksmine. Enne seda

kuupäeva sündinud laste vanematele ja kõigile, kellele oldi lapsehooldustasu määratud juba

varem, makstakse hüvitist edasi kuni õiguse lõppemiseni või hiljemalt 31. augustini 2024.

Laste heaolu tagamiseks täienesid nõuded turvakodu- ja asendushooldusteenusele.

1. jaanuaril jõustusid turvakoduteenuse pakkujatele tegevusloa nõue ja teenust osutavatele

inimestele kvalifikatsiooninõuded.

2019. aastal valmis Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi koostöös

lastekaitsetöötajatele suunatud perevägivallateemalise täienduskoolituse kava. Esialgu

kahepäevasena planeeritud koolitust otsustati Tallinnas ja Jõhvis toimunud katsekoolituste

järel pikendada kolmepäevaseks, kuna teemade ring, mida lastekaitsjatel on oluline teada,

on väga lai. Koolitused jätkuvad 2020. aastal ja eesmärk on, et aastaks 2023 on vähemalt

75% lastekaitsetöötajatest selle koolituse ka läbinud.

2020. aastast makstakse keskmise puudega lapsele toetust 138 eurot, raske puudega lapsele

161 eurot ja sügava puudega lapsele 241 eurot.

2019. aastal alustati mitme valdkonna toe vajadusega lastele suunatud integreeritud teenuste

mudeli ja lapse abivajaduse tuvastamise töövahendi katsetamist kaheksas kohalikus

omavalitsuses. Integreeritud teenuste mudeli eesmärk on see, et laps (ja tema pere) saab ühe

hindamise tulemusena valdkondadeülest tuge, väheneb spetsialistide arv, kes teevad

hindamisi ning väheneb hindamistele kuluv aeg.

27

2020. aastast tekib lastekaitsetöötajatel kutse omandamise kohustus. Lastekaitsetöötaja

peab hiljemalt kahe aasta möödumisel teenistusse asumisest omandama sotsiaaltöötaja

kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele. Kutse andmisel hinnatakse taotleja erialaseid

teadmisi ja oskusi.

2019. aasta oktoobris avas Sotsiaalkindlustusamet Eestis esimese sündmuspõhise

perehüvitiste ja -toetuste maksmise teenuse, millega saavad lapsevanemad kasutada

taotlustevaba perehüvitiste teenust. Kui lapse sünd on rahvastikuregistris registreeritud ja

talle on pandud nimi, saadab Sotsiaalkindlustusamet vanema(te)le e-postiga teavituse

perehüvitiste saamiseks. Inimesel tuleb toetuse saamine iseteeninduses kinnitada.

Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ rakendamise mahud suurenevad aasta-aastalt.

2019. aastal koolitati kokku 986 lapsevanemat, juurde koolitati 21 grupijuhti ning koostöös

osales 49 KOVi. Aastatel 2020–2023 planeeritakse programmi pakkumise mahtu koostöös

KOVidega olemasoleva eelarve raames veelgi suurendada.

2019. aastal valmis perelepitusteenuse korraldus- ja rahastamismudeli ning edasise

tegevuskava memorandum.

Indikaator Viimane

teadaolev

(aasta)

2019

siht

2020 siht 2021 siht 2022 siht

Soovitud laste arv ja tegelik

laste arv

Soovitud laste

arv 2,46

(naised); 2,42

(mehed)

Tegelik laste arv

1,58 (naised);

1,27 (mehed)

(Eurobaromeeter

2011)

erinevus

väheneb

erinevus

väheneb

erinevus

väheneb

erinevus

väheneb

Osakaal lastest (4.–12. klass),

kes on eluga üldiselt rahul (iga

päev või vähemalt kord

nädalas, LÕM 2018)

82% (2018) Sama tase

või tõuseb

Sama tase

või tõuseb

Sama tase

või tõuseb

Sama tase

või tõuseb

0–2-aastaste lastega 20–49-

aastaste meeste ja naiste

tööhõivemäära erinevus ehk

hõive lõhe

62,9 pp (2018) 63 pp 61 pp 60 pp 59 pp


Kulud -729 898 383 -707 646 000 -706 970 273


Investeeringud -156399 0 -170724



Programmi kulud on planeeritust suuremad peamiselt seetõttu, et vanemahüvitise kulu oli ligi 22,6 mln

eurot suurem, kui algselt prognoositi.


Meeste osakaal isikutest, kellele on aasta jooksul määratud vanemahüvitis (esmakordsed

määramised) – Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli 2019. aastal meeste osakaal kõikidest

esmakordselt lapse kohta määratud vanemahüvitise saajatest 14,1%. Isade osakaal on kasvanud

28

pärast majanduskriisi järjepidevalt. 2019. aastal kasvas isade osakaal võrreldes 2017. aastaga

4,2 protsendipunki (9,9%-lt 14,1%-ni), samas kui vanemahüvitise skeemi muudatustega13

eeldati võrreldes 2017. aastaga 6-protsendipunktilist kasvu, seega on isade osakaal kasvanud

vähem kui esialgu prognoositud.

2019. aastal jõudis alla kolmeaastaste laste asutuskeskses lastehoius osalemise määr lähedale

Barcelona eesmärgile: Barcelona strateegia seadis kõigile ELi liikmesriikidele eesmärgiks

saavutada alla 3-aastaste laste formaalse lapsehoiu (st nii alushariduse kui lapsehoiuteenuse)

ulatuseks vähemalt 33%. Samas jäi 2019. aasta tulemus (32,8%) alla 2019. aasta

Sotsiaalministeeriumi prognoosile (sihttase 2019. aastaks 34%), sest eeldati, et Barcelona

eesmärk saavutatakse Eestis juba 2015. aastal.

Indikaator Viimane

teadaolev

(aasta)

2019 siht 2020 siht 2021

siht

2022

siht

Tegevus 1.1.1. Laste- ja perepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine

Laste- ja perepoliitika

arendamiseks kavandatud

tegevused on ellu viidud


Tegevus 1.1.2. Toimiv lastekaitsesüsteem

Hooletuses, hädaohus ja

väärkoheldud lastega seotud

pöördumiste arv (kohalike

omavalitsuste lastekaitse

poole)

2167 (2018) väheneb väheneb väheneb väheneb

Perest eraldatud laste osakaal

0–17-aastastest lastest

287 last 0,11%

(2018)

langeb langeb langeb langeb

Tegevus 1.2.1. Vanemlike oskuste arendamisele suunatud teenused

Lapsevanemad, kes tunnevad,

et vajaksid nõu ja abi, ent ei

tea, kuhu või kelle poole

pöörduda või ei söanda kellegi

poole pöörduda

Allikas: Laste õiguste ja

vanemluse uuring, Praxis

53% (2018) langeb langeb langeb langeb

Laste kehalise karistamise

aktsepteerimine vanemate

poolt

Allikas: Laste õiguste ja

vanemluse uuring, Praxis


Tegevus 1.2.2. Suure abivajadusega ning õigusrikkumisi toime pannud lastele mõeldud teenused

14–17-aastaste kuriteos

kahtlustatavate suhtarv 10 000

samaealise inimese kohta

126 (2019) Väheneb väheneb väheneb väheneb

Tegevus 1.2.3. Puudega laste teenused

Nende puudega laste vanemate

või peamiste hooldajate

osakaal, kes ütlevad, et pole


13 Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 517 SE

29

saanud kasutada üldse või

piisavalt sotsiaalteenust või

sotsiaalteenuseid, kuid

vajaksid neid oma puudega

lapse jaoks või vajaksid enam

Lapsevanemate osakaal, kes 6

kuud pärast lapsehoiu ja/või

puuetega laste tugiteenuse

saamise algust on tööturul

71,95% (2017) 44% 44% 44% 44%

Tegevus 1.2.4. Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja perepõhise asendushoolduse edendamine

Mitteinstitutsionaalsele

asendushooldusele paigutatud

laste osakaal kõigist

asendushooldusele paigutatud

lastest

64% (2018) 64% 65% 66% 68%

Tegevus 1.2.5. Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele

0–2-aastaste laste osakaal

asutusekeskses lapsehoius

27,8% (2018) 34% 34,5% 35,0% 35,5%

Lapsevanemate osakaal, kes 6

kuud pärast lapsehoiu ja/või

puuetega laste tugiteenuse

saamise algust on tööturul

71,95% (2017) 44% 44% 44% 44%

Tegevus 1.3.1. Lastele ja peredele suunatud hüvitiste ja toetuste väljamaksmine

Peretoetuste ja vanemahüvitise

mõju 0–17-aastaste laste

absoluutse vaesuse

vähendamisele

58 (2017) väheneb väheneb väheneb väheneb

Meeste osakaal isikutest,

kellele on aasta jooksul

määratud vanemahüvitis

(esmakordsed määramised)

14,1% (2019) 9,8% 10,0% 10,3% 10,5%

Isade osakaalu kasvu prognoos aastatel 2018–2021 vastavalt 2%, 6%, 8% ja 10%.


Meede 1.1. Lapse õigused on tagatud, toimiv lastekaitsesüsteem väärtustab iga last, tema arengut ja heaolu

Kulud -2 711 439 -2 160 000 -2 902 600

Mitterahalised kulud -3 884 -1 000 -333

Tegevus 1.1.1. Laste- ja perepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine

Kulud -667 597 -718 000 -752 222


Tegevus 1.1.2. Toimiv lastekaitsesüsteem

Kulud -2 043 842 -1 442 000 -2 150 378

Mitterahalised kulud -3 884 -1 000 -333

Meede 1.2. Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele

Kulud -23 937 234 -26 126 000 -24 971 511


Tegevus 1.2.1. Vanemlike oskuste arendamisele suunatud teenused

Kulud -948 266 -1 008 000 -945 251


Tegevus 1.2.2. Suure abivajadusega ning õigusrikkumisi toime pannud lastele mõeldud teenused

Kulud -1 926 406 -1 815 000 -2 081 439


Tegevus 1.2.3. Puudega laste teenused

30

Kulud -18 385 792 -20 114 000 -19 131 487

Mitterahalised kulud -3 012 0 -5 000

Tegevus 1.2.4. Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja perepõhise asendushoolduse edendamine

Kulud -1 751 330 -956 000 -1 874 952

Mitterahalised kulud -1 103 0 -333

Tegevus 1.2.5. Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0-7-aastastele lastele

Kulud -925 440 -2 233 000 -938 382


Meede 1.3. Eestis on perede adekvaatset majanduslikku toimetulekut ning töö ja pereelu ühitamist toetav

sotsiaalkaitsesüsteem

Kulud -703 249 710 -679 360 000 -679 096 162

Mitterahalised kulud -6 134 -5 000 0

Tegevus 1.3.1. Lastele ja peredele suunatud hüvitiste ja toetuste väljamaksmine

Kulud -703 249 710 -679 360 000 -679 096 162

Mitterahalised kulud -6 134 -5 000 0

4. Ülevaade tervise tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamisest ja eelarve

täitmisest

Tulemusvaldkonna eesmärkide täitmisel on näha, et keskmine eeldatav eluiga on alates

2015. aastast igal aastal mõnevõrra kasvanud ning ulatus 2018. aastal 78,4 aastani. Teisalt on

aga endiselt suur erinevus meeste ja naiste eeldatavas elueas (2018. aastal oli meeste eeldatav

eluiga 8,6 aasta võrra naiste eeldatavast elueast madalam). Lisaks eespool nimetatule on Eestis

endiselt suured erinevused eeldatavas elueas maakondade võrdluses – 2017/2018. aastal oli

kõrgeim eeldatav eluiga Tartumaal (79,9 eluaastat) ning madalaim Ida-Virumaal

(75,5 eluaastat). Eelneva aastaga (2016/2017) võrreldes on erinevus vähenenud 0,1 aasta võrra,

kuna Ida-Virumaa näitaja on kasvanud jõudsamalt.

Tervena elada jäänud aastate arv on viimastel aastatel kord kasvanud ja siis langenud, kuid on

kokkuvõttes jäänud endiselt 2009. aasta tasemele. Võrreldes 2017. aastaga vähenes tervena

elada jäänud aastate arv 2018. aastaks 2,6 eluaasta võrra, olles 2018. aastal 54,2 eluaastat.

Tervena elada jäänud aastate puhul ei ole sooline lõhe nii suur kui eeldatava eluea puhul –

naised elasid 2018. aastal meestest 2,8 aastat kauem tervetena (2017. aastal oli erinevus

4,5 aastat).

Tulemusvaldkonna mõlemad eesmärgid (eeldatav eluiga ja tervena elada jäänud aastad) jäid

prognoositud kujul saavutamata. Eeldatav eluiga liigub siiski soovitud suunas ning selle kasv

on üks kiiremaid Euroopa Liidus, kuid endiselt on oluline tegeleda tervena elada jäänud aastate

kasvu panustamisega, kuna see on püsinud 2009. aasta tasemel. Seega elavad Eesti inimesed

küll kauem, kuid üha enam tervisest tulenevate piirangute või kaebustega.

Olukorra parandamiseks ning pikemaajaliste uute strateegiliste suundade võtmise kontekstis

võib aastate 2019–2020 olulisemaks valdkonnaüleseks tegevuseks pidada uue rahvastiku

tervise arengukava 2020–2030 koostamist ning Vabariigi Valitsusele esitamist.

Indikaator Viimane

teadaolev

tulemus

(aasta)


31

Eeldatav eluiga (mehed) 73,86 (2018) 74,5 75 75 75

Eeldatav eluiga (naised) 82,44 (2018) 83,6 84 84 84

Tervena elatud aastad (mehed) 52,8 (2018) 59,2 60 60 60

Tervena elatud aastad (naised) 55,6 (2018) 64,4 65 65 65


Kulud -1 549 324 216 -1 543 731 000 -1 542 134 138


Investeeringud -228 722 -600 000 -487 000

sh välistoetused ja kaasrahastus 0 -600 000 -374 000






4.1. Keskkonnatervise programm

Keskkonnatervise programmi eesmärk on inimese tervist otseselt või kaudselt mõjutavate

keskkonnategurite ja ohutegurite tervisemõju hindamine ning terviseriskide ohjamine ja

ennetamine. Programm keskendub oma tegevustes looduslikust ja tehiskeskkonnast tulenevate

bioloogiliste, keemiliste ja füüsikaliste tegurite negatiivse tervisemõju vähendamisele (nt

joogivesi, kemikaaliohutus, kiirgus, müra, nakkushaigused, antimikroobne resistentsus, tooted

ja teenused). Keskkonnatervise programmi peamised elluviijad on Sotsiaalministeerium ja

Terviseamet, samuti mõjutavad valdkonda oma poliitika ja regulatsioonide väljatöötamisega

Keskkonnaministeerium (välisõhu kaitse, kiirgusohutus jm), Maaeluministeerium

(toiduohutus) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (hoonete sisekliima).

Keskkonnatervise programmi eesmärkide täitmisse panustavad Sotsiaalministeerium ja

Terviseamet. Programm on üks rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 elluviimise ja

eesmärkide saavutamisega seotud programmidest.


kitsaskohtadest

Programmi mõõdikud on suuremalt jaolt liikunud soovitud suunas, kuid alla soovitud

taseme on jäänud joogivee ja vaktsineerimisega seotud näitajad.

Elanikkonna kindlustamine ohutu ja tervisliku joogiveega on üks keskkonnatervise

valdkonna eesmärke. Terviseameti 2018. aasta andmetel kasutab 87,6% elanikest

ühisveevärgi vett, ülejäänud osa saab vett individuaalsetest puur- ja salvkaevudest. 99,2%

ühisveevärgi tarbijatest saavad kvaliteedinõuetele vastavat joogivett. Eesti ühisveevärgid

kasutavad joogiveeallikana eelkõige põhjavett (59,1%) ning pinnaveest pärineb joogivesi

40,9%-l.

Endiselt jäi vaktsineerimisega hõlmatus Eestis alla Maailma Terviseorganisatsiooni

soovitatud taseme (95%) – 2-aastaste laste hõlmatus leetrid-mumps-punetised (MMR)

immuniseerimisega oli 2018. aastal 92,9%.

Keskkonnatervise valdkonnas ajakohastati veeohutuse valdkonna õigusakte. Suplusvee ja

supelranna ning mineraal- ja allikavee kui eri liiki vete regulatsioonid kehtestati vett

reguleeriva veeseaduse alusel. Võrreldes kehtiva korraga tehti nõuetes väikesed sisulised

32

muudatused. Samuti jõustus veeseaduse alusel määrus „Atesteerimisele kuuluvad

proovivõtuvaldkonnad, proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogramm, atesteerimise

kord, atesteerimistunnistuse vorm ja atesteerimiskomisjoni töökord”, mis on

Sotsiaalministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös väljatöötatud vee proovivõtjate

atesteerimissüsteemi kaasajastamise kontseptsiooni tulemus. Edaspidi ei pea atesteerimist

taotlevad isikud käima erinevatel atesteerimistel, vaid nii joogivee kui teiste vee

valdkondade (põhjavesi, pinnavesi, merevesi, reovesi jt) atesteerimised korraldab üks

komisjon. Samuti ühtlustati proovivõtjate koolituse nõudeid.

Kemikaaliohutuse valdkonna arendamiseks taaselustati kemikaaliohutuse komisjoni töö,

mille eesmärk on paremini koordineerida valdkonna tegevusi asutuste vahel. Samuti liitus

Eesti projektiga „European Human Biomonitoring initiative“ (HMB4EU) ning ettevõtetele

korraldati teabepäev kemikaaliohutust puudutava õiguse uuendustest ja eesmärkidest.

Kosmeetikatoodete valdkonnas tegi Terviseamet mitu ettekannet teadlikkuse

suurendamiseks (tarbijaõiguste teabepäev, Eesti Tarbijakaitse Liidu konverents).

Töökeskkonna kantserogeensete ainete loetelu täiendati uute ainete ja piirnormidega.

2019. aasta jaanuaris jõustus uus töökeskkonna kantserogeensete ainete ja piirnormide

loetelu, mis puudutab 18 keemilist ainet, millega võib kokku puutuda peamiselt tööstuses,

ehituses ja transpordisektoris.

Nakkushaiguste leviku ennetamise ja tõrje valdkonnas on jätkuvalt probleemiks

immuniseerimisega hõlmatuse järkjärguline langus. 2019. aastal pandi täiendavalt rõhku

teadlikkuse suurendamisele ja usaldusväärse info kättesaadavusele, eelkõige uuendatud

veebilehe vaktsineeri.ee kaudu. Lisaks on uuendatud käsiraamatut „Räägime laste

vaktsineerimisest” ja teisi infomaterjale ning Terviseameti eestvedamisel korraldati

vaktsineerimiskampaania „Tule varju!”. 2019. aastal tehti esmakordselt hooldekodudes

immuniseerimiskava alusel tasuta gripivastane vaktsineerimine, millega jätkatakse ka

2020. aastal. Samuti jätkati WHO-ga koostöös korraldatava immuniseerimisega hõlmatuse

suurendamise projektiga (TIP ehk tailoring immunization programmes). Projekti raames

alustati kvalitatiivset uuringut vaktsineerimises kahtlevate väikelaste vanemate seas, mille

eesmärk on kindlaks teha vaktsineerimist soodustavad ja takistavad tegurid. Uuringu

tulemused selguvad 2020. aasta keskpaigas ning TIP projekti tulemuste põhjal on

2020. aastal plaanis koostada tegevuskava immuniseerimisega hõlmatuse suurendamiseks.

2019. aastal laiendati labori referentteenust. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse

nõuete kohaselt tekkis võimekus tagada referentteenust invasiivsete bakteriaalsete

nakkushaiguste tekitajate (meningokokk, pneumokokk, listeeria) ja antimikroobse

resistentsuse (AMR) tuvastamiseks. AMR-iga seotud küsimustega tegelemiseks moodustati

Sotsiaalministeeriumi juurde valdkondadeülene AMR-i juhtrühm, mis hakkas

koordineerima valdkondadeülese tegevuskava koostamist AMR-i tekke ja leviku

ohjamiseks Eestis. Tegevuskava on planeeritud valmima 2020. aasta lõpus. Samuti alustati

tööd Sotsiaalministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi ühisel

initsiatiivil tellitud 3-aastase AMR-teemalise uuringuprojektiga, mida rahastatakse RITA

programmist. Uuringukonsortsiumi juhivad Tartu Ülikooli teadlased. 2020. aastal on

plaanis koostöös infektsionistidega ravijuhendite metoodikat kasutades koostada

tervishoiutekkeliste nakkuste ennetamise ja kontrolli riiklik juhend.

Indikaator Viimane

teadaolev

tulemus

(aasta)


33

2-aastaste laste hõlmatus leetrid-

mumps-punetised (MMR)

immuniseerimisega

92,9%

(2018)

95% 95% 95% 95%

Immuniseerimiskavas näidatud

sihtrühmas vaktsineeritud

olevate isikute osakaal

93,3%

(2018)

95% 95% 95% 95%

Ühisveevärgi joogiveega

varustatud elanikkonna osakaal

87,63%

(2018)

90% 91% 92% 93%

Koolide vastavus valgustatuse

nõuetele

96%

(2018)

97% 97% 97% 97%

Nõuetele vastavaid kemikaale

turustavate ettevõtjate osakaal

kontrollitud ettevõtjate arvust

55%

(2018)

55% 56% 57% 58%


Kulud -7 286 291 -7 020 000 -8 924 711


Investeeringud -207895 0 -96000




Keskkonnatervise programmi meetmetega seotud sihttasemete puhul on eesmärgid üldiselt

suudetud saavutada. Täitmata jäi vee terviseohutuse infosüsteemiga liitunud veevärkide

osakaalu näitaja, sest nimetatud infosüsteemi arendused pärssisid 2019. aastal muid planeeritud

tegevusi (veevärkide liitumise aktiivsuse suurendamist propageerivad tegevused). Lisaks

eespool nimetatule jääb allapoole seatud taset turul ringlevate kemikaalide vastavus nõuetele

(soovitud tase 2019. aastaks 79%, kuid 2018. aasta näitaja oli vaid 36%).

Vajakajäämisi esineb ka järgmiste vaktsineerimisega hõlmatust kajastavate näitajate puhul: alla

soovitud taseme jäi 1-aastaste laste hõlmatus difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, B-

viirushepatiidi, Hib vaktsineerimisega (92,9%), 14-aastaste laste hõlmatus leetrite, mumpsi,

punetiste revaktsineerimisega (88,2%) ja 13-aastaste tütarlaste hõlmatus inimese

papilloomiviiruse vastase vaktsiini 1. doosiga (59,6%). 12–14-aastastest tütarlastest oli

2019. aastal HPV vaktsineerimisega hõlmatud 61,6% (2018. a 56,10%). Immuniseerimise

olulisust näitlikustab aga see, et kui 2017. aastal oli Eestis vaid üks leetritesse haigestumise

juhtum, siis 2018. aastal juba 27 juhtumit. Samuti ulatus immuniseerimiskavas näidatud

sihtrühmas vaktsineeritute osakaal 2018. aastal vaid 93,3%-ni.

Indikaator Viimane

teadaolev

tulemus

(aasta)


Tegevus 1.1.1. Tervise säilimist ja parendamist soodustava elukeskkonna poliitika kujundamine ja

elluviimise korraldamine

Välja on töötatud ja ellu on

rakendatud poliitika,d, mis

toetavad tervist säilitava ja

parendava elukeskkonna

kujundamist

Jah

(2018)

Jah Jah Jah Jah

34

Tegevus 1.1.2. Keskkonnatervise riskide hindamine, ennetamine ja ohjamine ning järelevalve

Vee terviseohutuse

infosüsteemiga liitunud

veevärkide osakaal, millel on

üle 5000 tarbija

Allikas: Terviseamet

67%

(2018)

80% 85% 95% 95%

Joogiveest tingitud

haiguspuhangute esinemine

0

(2019)

0 0 0 0

Supluskohtade suplusvee

kvaliteet („väga heasse“ ja

„heasse“ klassi kuuluvate

supluskohtade osakaal)

84%

(2018)

85% 85% 85% 85%

Turul ringlevate kemikaalide

vastavus nõuetele

36%

(2018)

79% 80% 80% 80%

Teenuste vastavus nõuetele 90%

(2018)

76% 80% 85% 85%

Toodete vastavus nõuetele 62%

(2018)

61% 62% 63% 64%

Tegevus 1.2.1. Nakkushaiguste seiramine, ennetamine ja tõrjumine ning riikliku immuniseerimiskava

rakendamine

Puudub leetrite, punetiste ja

poliomüeliidi kohalik levik

27

(2019)

0 0 0 0

Gripi sentinell-seire süsteem

hõlmab vähemalt 10%

elanikkonnast

10,9%

(2019)

10% 10% 10% 10%

7–14-aastaste hõlmatus II

revaktsineerimisega difteeria,

teetanuse, läkaköha ja

poliomüeliidi vastu

91%

(2018)

90% 90% 90% 90%

1-aastaste laste hõlmatus

difteeria, teetanus, läkaköha,

poliomüeliit, B-viirushepatiit,

Hib vaktsineerimisega

92,9%

(2018)

≥ 94% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95%


rotaviirusnakkuse

vaktsineerimisega

87,1%

(2018)

80% 85% 85% 90%


leetrid, mumps, punetised

revaktsineerimisega

88,2%

(2018)

≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95%

13-aastaste tütarlaste

hõlmatus inimese

papilloomiviiruse vastase

vaktsiini 1. doosiga

59,6%

(2018)

70% 75% 80% 85%

MRSA osakaal verekülvidest

ja EARS-Net baasil

Terviseameti kesklaborist

aastas

3,3%

(2018)

4% 3% < 3% < 3%

Karbapeneem-resistentse

Enterobacterales osakaal

verekülvidest ja EARS-Net

baasil Terviseameti

kesklaborist aastas

0,4%

(2018)

3% 2% 1% 1%

35


Meede 1.1. Tervist toetava elukeskkonna arendamine ja elukeskkonnast tulenevate terviseriskide

vähendamine

Kulud -5 348 216 -5 102 000 -6 943 374


Tegevus 1.1.1. Tervise säilimist ja parendamist soodustava elukeskkonna poliitika kujundamine ja

elluviimise korraldamine

Kulud -396 328 -344 000 -431 959


Tegevus 1.1.2. Keskkonnatervise riskide hindamine, ennetamine ja ohjamine ning järelevalve

Kulud -4 951 888 -4 758 000 -6 511 415


Meede 1.2. Nakkushaiguste seire, ennetamise ja tõrje korraldamine

Kulud -1 938 074 -1 918 000 -1 981 338


Tegevus 1.2.1. Nakkushaiguste seiramine, ennetamine ja tõrjumine ning riikliku immuniseerimiskava

rakendamine

Kulud -1 938 074 -1 918 000 -1 981 338


4.2. Terviseriskide programm

Programmi eesmärk on vähendada ebasoovitavat tervisemõju ja riskikäitumist ning parandada

tervisenäitajaid. Terviseriskide programmi tegevuste eesmärgiks on suurendada kõigi osapoolte

võimekust, soovi ja oskusi rahvastiku tervist edendada ning vähendada tervisealast ebavõrdsust.

Terviseriskide programmi eesmärkide täitmisse panustavad Sotsiaalministeerium ja Tervise

Arengu Instituut. Programm on üks rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 elluviimise ja



kitsaskohtadest

Maakondade võrdluses on Eestis endiselt suured erinevused eeldatavas elueas –

2017/2018. aastal oli kõrgeim eeldatav eluiga Tartumaal (79,9 eluaastat) ning madalaim

Ida-Virumaal (75,5 eluaastat). Eelneva aastaga (2016/2017) võrreldes on erinevus

vähenenud 0,1 aasta võrra, kuna Ida-Virumaa näitaja on kasvanud jõudsamalt, kuid

soovitud langust ei ole siiski saavutatud.

Südame ja veresoonkonna haigustesse surnud alla 65-aastaste arv 100 000 elaniku kohta on

2017–2018 võrdluses vähenenud. Kui 2017. aastal oli see näitaja 82, siis 2018. aastal 76,5.

Samas ei ole soovitud tasemel langust saavutatud.

36

Tervisekaotust põhjustavate riskitegurite ja -käitumise eesotsas on Eestis kõrge vererõhk,

tasakaalustamata toitumine, alkoholi, narkootikumide ja tubaka tarvitamine ning liigne

kehakaal. Eespool nimetatuga tegelemine on võtmetegur tervena elatud ja eeldatava eluea

jätkuvaks pikendamiseks, sh südame ja veresoonkonna haigustesse ja kroonilistesse

haigustesse ning varajase suremuse vähendamiseks.

Imikusuremuskordaja oli 2018. aastal 1,7 (2017. aastal 2,3) imikusurma 1000 elussünni

kohta. Peamisteks imikusurma põhjusteks on perinataalperioodi patoloogiad ja

perinataalperioodile iseloomulikud nakkused.

Imikusuremuskordaja oli 2018. aastal 1,7 (2017. aastal 2,3) imikusurma 1000 elussünni

kohta ehk seatud eesmärk on saavutatud. Positiivne on see, et järjest enam lapsi hindab ka

oma tervist väga heaks. Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmetel hindas

2017/2018. aastal oma tervist väga heaks 35,7% õpilastest (39,5% poistest ja 31,9%

tüdrukutest). Samuti on vähenenud 0–19-aastate laste ja noorte suremuskordaja 100 000

samas vanuses elaniku kohta: kui 2017. aastal oli 0–19-aastaste surmade arv 100 000 sama

vana elaniku kohta 29,5, siis 2018. aastal 27,8. 2017. aastaga võrreldes vähenes 2018. aastal

1–19-aastaste laste ja noorte psüühika- ja käitumishäirete uute juhtude arv 100 000 elaniku

kohta, kuid see on seatud sihttasemest endiselt oluliselt suurem. Samuti esineb noorte seas

soovitust rohkem depressiivseid episoode.

Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu järgi ei ole suurenenud ka nende laste osakaal, kellel

ei ole esinenud depressiooni episoode: 2013/2014–2017/2018 võrdluses on

2,9 protsendipunkti võrra vähenenud nende kooliõpilaste osakaal, kellel ei ole esinenud

depressiooni episoode.

2019. aastal jätkati rahvatervise seaduse eelnõu menetlemisega ning see saadeti

ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile. Eelnõu on plaanis esitada Vabariigi

Valitsusele heakskiitmiseks 2020. aasta esimeses pooles.

Maakondade rahvatervisealaste tegevuste toetamiseks sõlmis Tervise Arengu Instituut

lepingud 15 maakonna arendusorganisatsiooniga, kes viisid kooskõlastatud tegevuskavade

alusel ellu ennetustegevusi. Paikkonna tervisedendajate hulgas tehti uuring, mille tulemuste

põhjal toimusid paikkonna tervisedendajatele regulaarsed arendusseminarid

ennetusvaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste suurendamiseks. Lisaks toimusid

maakonna arendusorganisatsioonide kontaktisikutele supervisioonid ja koolitused, mille

fookusteemaks oli uimastiennetus. Maakondade tervisedendajatele ja nende meeskondadele

korraldati kahte koolitusformaati: „Hea elukeskkonna kujundamine – kelle valikute

küsimus?“ ja „Koostegemise jõud – kuidas kaasata inimesi kogukonna hüvanguks koos

tegutsema?“. Koolitusi said kümne maakonna meeskonnad.

2019. aastal jätkusid Tervise Arengu Instituudi tegevused KOV-i tervise- ja heaoluprofiili

e-keskkonna arendamiseks, sh indikaatorite täpsustamiseks kohtumised eri partneritega

ministeeriumitest jt riigiasutustest. Rakendus soovitakse KOV-idele kättesaadavaks teha

2020. aasta jooksul.

Toimusid ettevalmistused Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014–2021

programmi „Local Development and Poverty Reduction” raames elluviidava

eeldefineeritud projekti „Rahvatervisealase võimekuse ja kompetentside suurendamine

kohalikes omavalitsustes” jaoks. Nii projekti tegevuste ettevalmistamiseks kui ka

paikkondliku tervisedenduse valdkonna arendustegevusteks moodustas Tervise Arengu

Instituut laiapõhjalise eksperdirühma.

2019. aastal jätkati alkoholipoliitika rohelises raamatus kokku lepitud meetmete edasist

rakendamist, sh jõustusid alkoholi väljapanekuga seotud piirangud. Nii

37

väljapanekupiirangu kui 2018. aastal jõustunud reklaamipiirangu jõustamiseks toimusid

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ning erialade liitude koostöös teavitusüritused ja

koostöökohtumised ettevõtjatega, lisaks tellis Sotsiaalministeerium uuringu väljapaneku

piirangu mõju kohta. Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel toimus kohtumine kohaliku

alkoholipoliitika katseprojektis osalenud omavalitsuste meeskondadega. Samuti koostati

kohalikele omavalitsustele suunatud alkohoolsete jookide testostlemise juhendmaterjal.

Jätkati tubakapoliitika rohelises raamatus kokku lepitud meetmete elluviimist. Valmistati

ette seadusemuudatus, mille kohaselt kaovad 20. maist 2020 kõigi Euroopa Liidu

liikmesriikide turult mentooliga sigaretid. Tubakast erinevad maitsed on kogu Euroopa

Liidus sigarettides keelatud alates 2016. aastast, erandina anti pikem üleminekuaeg

mentooli lisamiseks sigarettidele kuni aastani 2020. Samuti rakendusid 2019. aastal tubaka

väljapaneku piirangud ning kaugmüügi keeld.

Jätkati vigastuste ennetamise koordineerimist ning viidi ellu valitsuses kinnitatud

tegevuskava. Tervise Arengu Instituut analüüsis 2019. aastal laste vigastusi Eestis aastatel

2016–2018 ning publitseeris vastava raporti. Samuti avaldas Tervise Arengu Instituut

tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis 2018. aasta vigastuste statistika.

Toitumise valdkonnas korraldas Tervise Arengu Instituut 2019. aasta kevadel kampaania

„Tasakaalus peitub jõud“, mis kutsus inimesi järgima toidupüramiidis esitatud

toitumissoovitusi, vältima ekstreemseid dieete ning sööma vähem lihatooteid ja magusat.

Samuti avaldas Tervise Arengu Instituut toitumis- ja liikumissoovituste põhjal koostatud

raamatu, mida on inimestel võimalik soetada raamatupoodidest. Lisaks eespool nimetatule

koostati kokkuvõtlik voldik „Lihtsad soovitused tervislikuks toitumiseks“. 2019. aastal

lõppes ka Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel tehtud toidugruppide turu-uuring, mille

eesmärk oli saada teada suhkru-, soola- ja rasvasisaldus teatud toidugruppides. Uuringu

tulemusi kasutatakse 2020. aastal toidu reformuleerimise plaani koostamise alustamisel ja

sihtväärtuste seadmisel. Tervise Arengu Instituut koostöös Sotsiaalministeeriumi,

Maaeluministeeriumi ja Terviseametiga koostas juhendi lasteasutuste puhvetites ja

müügiautomaatides pakutava toidu kohta. Juhend annab soovitusi toidu valimiseks koolide

puhvetitesse ja müügiautomaatidesse. Soovitused koostati eesmärgiga aidata koolide

direktoritel ja pidajatel hinnata praegust toiduvalikut ning vajaduse korral muuta see laste

tervist toetavamaks.

Füüsilise aktiivsuse suurendamise valdkonnas allkirjastati 2019. aasta lõpus toetuse

andmise otsus, millega eraldati Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetustest Tartu

Ülikoolile 2,7 miljonit eurot kooliõpilaste liikumisaktiivsuse suurendamiseks. Toetusega on

Tartu Ülikooli liikumislaboril kavas arendada liikuma kutsuva kooli mudelit ning toetada

liikuma kutsuva kooli põhimõtete rakendamist aastaks 2023 vähemalt 140 koolis üle Eesti.

Nakkushaiguste valdkonnas tagati HIVi ja AIDSi ennetamiseks ja leviku tõkestamiseks

antiretroviirusravimite kättesaadavus, tõhustati HIVi ennetus- ja uurimistööd ning toetati

HIV-positiivsete patsientide andmekogu. Lisaks suurendati HIVi kiirtestimise võimalusi

üle Eesti ning HIVi raviteenuseid (integreeritud antiretroviirusravi ja opioidsõltuvuse

asendusravi) hakati osutama Ida-Virumaal, kus nende järele on olnud suur vajadus.

Kättesaadavamaks muutusid ka nõustamisteenused patsientidele ja nende lähedastele.

Narkootikumide tarbimise vähendamiseks tõhustati ennetustegevusi ning parandati ravi- ja

nõustamisteenuste kättesaadavust. Ida-Virumaal arendati välja noorte ravi- ja

rehabilitatsiooniteenus. Samuti toetati narkootikumide tarvitajate suunamist

karistusmeetmete rakendamise asemel ravi-, nõustamis- ja rehabilitatsiooniteenuseid

38

saama. Lisaks eespool nimetatule muudeti seadusi, et narkomaaniaravi andmekogu andmed

oleksid ravikvaliteedi parandamiseks paremini kasutatavad.

2019. aastast tagab Sotsiaalministeeriumi asemel antiretroviirusravimite ja

tuberkuloosivastaste ravimite kättesaadavuse, sh hanke- ja eelarveplaanide koostamise,

tsentraalsete ostude korraldamise, ravimite jaotusvõrgu ja logistika korraldamise ning

ravimite kasutamise jälgimise ravikeskustes Eesti Haigekassa.

Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel ning koostöös Eesti-siseste partnerite ja Maailma

Terviseorganisatsiooniga toimus seminar vaimse tervise olukorra ja edasiste vajalikke

sammude kohta. Sotsiaalministeerium alustas 2019. aastal vaimse tervise rohelise raamatu

väljatöötamist. Strateegilise plaani oluliseks osaks on vaimse tervise probleemide

ennetamine noorte hulgas ning enesetappude ennetus. Lisaks korraldati 2019. aastal

seminare enesetapu ennetamise teemal.

Indikaator Viimane

teadaolev

tulemus

(aasta)


Südame ja veresoonkonna

haigustesse surnud alla 65-

aastaste arv 100 000 elaniku

kohta

76,5

(2018)

60 56 56 56

Imikusuremuskordaja (alla 1-

aastaste laste surmade arv aastas

1000 elussündinu kohta)

1,7

(2018)

1,8 1,7 1,7 1,7

Varajane suremus kroonilistesse

mittenakkushaigustesse on

vähenenud (30–69-aastaste

suremus kroonilistesse

mittenakkushaigustesse 100 000

sama vana elaniku kohta)

367 (2015) 353 345 338 338

0–19-aastaste laste ja noorte

suremuskordaja 100 000 elaniku

kohta

27,8

(2018)

31,8 31 31 31

Oma tervist väga heaks

hindavate 11-, 13- ja 15-aastaste

laste osakaal

35,7

(2018)

34,5 34,7 34,7 34,7

Maakondlikud erinevused

eeldatavas elueas sünnimomendil

4,4

(2017/2018)

3,5 3,4 3,4 3,4

1–19-aastaste laste ja noorte

psüühika- ja käitumishäirete

uute juhtude arv 100 000 elaniku

kohta on vähenenud

2229

(2018)

1900 1900 1900 1800

11-, 13- ja 15-aastaste laste

osakaal, kellel ei ole esinenud

depressiivseid episoode, kasvab

67,2%

(2018)

70% 70% 80% 80%


Kulud -17 220 096 -16 855 000 -20 803 622


39



Tubaka ja alkoholi tarvitamine on viimasel aastakümnel Eestis küll vähenenud, kuid

ülekaalulisus on tõusuteel. Tasakaalustamata toitumise ja vähese füüsilise aktiivsuse

tulemusena on praegu üle poole Eesti rahvastikust ülekaaluline, sh iga neljas 1. klassi

õpilane. Samuti ei ole soovitud määral kasvanud kooliõpilaste füüsiline aktiivsus ning vaid

15,5% neist olid piisavalt füüsiliselt aktiivsed.

Kuigi alkoholi tarbimine on Eestis langustrendis, alustavad noored selle tarbimisega

varajases vanuses ning endiselt tarbitakse liialt palju alkoholi, sh sureb palju inimesi

alkoholi tarvitamisest põhjustatud haigustesse, samuti narkootiliste ainete üledoosi

tagajärjel. 2018. aastal suri alkoholi tarvitamisest põhjustatud haiguste tõttu 495 ja

narkootiliste ainete kasutamise tõttu 39 inimest.

Kuigi narkootikumide tarvitamisest tingitud surmade arv 2018. aastal oluliselt vähenes

(2017. aastal oli näitaja 110), on endiselt vajalik tagada selle järjepidev madal tase ka

järgmistel aastatel. Samuti on endiselt kasvavaks probleemiks narkootikumide proovimine

koolinoorte hulgas – 38% 15–16-aastastest koolinoortest on tarvitanud narkootikume.

Tubaka tarvitamise puhul liigub trend küll õiges suunas ehk üha väiksem osa elanikkonnast

suitsetab, kuid seatud eesmärke ei ole siiski suudetud saavutada, sh esineb haridustasemete

vahel märkimisväärne erinevus – kuni põhiharidusega elanikest suitsetab iga päev 29,9%,

kõrgharidusega elanikest vaid 8,2%.

Vigastuse puhul on kasvavaks probleemkohaks vaimse tervisega seotud tagajärjed.

Enesetapud moodustavad ligi 27% kogu vigastussurmadest ning nende kordaja

100 000 elaniku kohta on kasvava trendiga ehk seatud eesmärgid on jäänud täitmata.

Nakkushaigustega (HIV, tuberkuloos) seotud trendid on liikunud soovitud suunas ning

oluline on seniste trendide suuna tagamine ka järgnevatel aastatel, kuid endiselt on

probleemkohaks multiresistentsete tuberkuloosihaigete suur osakaal esmastest

bakterioloogiliselt tuvastatud positiivsetest kopsutuberkuloosi juhtudest.

Maakondade võrdluses on Eestis endiselt suured erinevused eeldatavas elueas –

2017/2018. aastal oli kõrgeim eeldatav eluiga Tartumaal (79,9 eluaastat) ning madalaim

Ida-Virumaal (75,5 eluaastat). Eelneva aastaga (2016/2017) võrreldes on erinevus

vähenenud 0,1 aasta võrra, kuna Ida-Virumaa näitaja on kasvanud jõudsamalt, kuid

soovitud langust ei ole siiski saavutatud.

Indikaator

Viimane

teadaolev

tulemus

(aasta)


Tegevus 1.1.1. Laste kehalise aktiivsuse suurendamine

Iga päev vähemalt 60 või

enam minutit kehaliselt

aktiivsete 11-, 13- ja 15-

aastaste laste osakaal

15,5%

(2017/2018)

18% 19% 20% 21%

Tegevus 1.1.2. Rahvastiku toitumisharjumuste parandamine

16–64-aastaste

ülemäärase kehakaaluga

elanike osakaal

50,7%

(2018)

50% 50% 50% 50%

40

Ülekaaluliste laste osakaal

esimeses klassis

26,3%

(2016)

25% 24% 24% 23%

Tegevus 1.1.3. Alkoholi tarbimise vähendamine

Alkoholi tarbimine

püsivalt alla 9,5 liitri

absoluutset alkoholi 15-

aastaste ja vanemate

elanike kohta aastas

10,1

(2018)

˂ 9,5 ˂ 9,5 ˂ 9,5 ˂ 9,5

15-aastaste laste keskmine

vanus esmakordsel purju

joomisel on

14,1%

(2017/2018)

13,4 13,3 13,2 13

Tegevus 1.1.4. Tubaka tarbimise vähendamine

16–64-aastaste

igapäevasuitsetajate

osakaal

17,2%

(2018)

19% 18,3% 18,3% 18,3%

Põhiharidusega

suitsetajate osakaalu

langus on suurem kui

kõrgharidusega

suitsetajate osakaalu

langus (vahe kahe

haridusgrupi vahel

väheneb)

29,9%

(2018)

28% 27% 26% 25%

Tegevus 1.1.5. Narkootiliste ainete tarvitamise ennetamine ja vähendamine ning kahjude vähendamine

Illegaalseid narkootikume

proovinud 15–16-aastaste

osakaal

38%

(2015)

33% 31% 30% 30%

Narkootikumide

tarvitamisest põhjustatud

üledoosisurmade arv

39

(2018)

100 90 80 80

Tegevus 1.1.6. Vigastuste vähendamine ja ennetamine

Surmaga lõppenud

õnnetusjuhtumite,

mürgistuste ja traumade

arv 100 000 elaniku kohta

62,1

(2018)

65 61 61 61

Enesetappude

suremuskordaja 100 000

elaniku kohta

14,8

(2018)

9 10 10 10

Tegevus 1.1.7. HIV-i ja AIDS-i juhtude vähendamine

Uute HIV-positiivsete

juhtude arv 100 000

elaniku kohta on

vähenenud

13,4

(2019)

16,2 15 13 10

Tegevus 1.1.8. Tuberkuloosinakkuse vähendamine

Tuberkuloosi

esmahaigestunute arv

100 000 elaniku kohta

9,2

(2018)

11 10 10 10

41

Multiresistentsete

tuberkuloosihaigete

(MDR-TB) osakaal

esmastest

bakterioloogiliselt (külvis)

positiivsetest (BK+)

kopsutuberkuloosi

juhtudest

21,5

(2016)

16% 16% 16% 16%

Tegevus 1.1.9. Terviseriskide ennetamise ja edendamise poliitika kujundamine ja elluviimise

korraldamine

Terviseriskide ennetamise

ja edendamise poliitika on

kujundatud.

Rakenduslikud

küsimused on lahendatud,

seisukohad esitatud

Jah

(2018)

Jah Jah Jah Jah

Tegevus 1.1.10. Kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel

Erinevused maakondade

eeldatavas elueas

vähenevad

2016/2017 ja

2017/2018

võrdluses

vähenesid

erinevused

0,1 eluaasta

võrra

0,25%

vähem

kui 2018

0,25% vähem

kui 2019

0,25%

vähem kui

2020

0,25% vähem kui

2021


Meede 1.1. Terviseriskide vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise

edendamisel

Kulud -17 220 096 -16 855 000 -20 803 622


Tegevus 1.1.1. Laste kehalise aktiivsuse suurendamine

Kulud -302 390 -1 095 000 -1 062 854


Tegevus 1.1.2. Rahvastiku toitumisharjumuste parandamine

Kulud -639 031 -674 000 -705 925

Mitterahalised kulud -763 -2 000 -1 184

Tegevus 1.1.3. Alkoholi tarbimise vähendamine

Kulud -2 846 112 -2 491 000 -3 639 595


Tegevus 1.1.4. Tubaka tarbimise vähendamine

Kulud -225 216 -208 000 -189 796

Mitterahalised kulud -15 0 -1 182

Tegevus 1.1.5. Narkootiliste ainete tarbimise ennetamine ja vähendamine ning kahjude vähendamine

Kulud -3 306 060 -3 339 000 -3 748 330


Tegevus 1.1.6. Vigastuste vähendamine ja ennetamine

Kulud -615 -1 000 -1 154

Tegevus 1.1.7. HIV-i ja AIDS-i juhtude vähendamine

Kulud -4 538 211 -5 055 000 -5 422 605


Tegevus 1.1.8. Tuberkuloosinakkuse vähendamine

Kulud -170 887 -265 000 -258 142

42


Tegevus 1.1.9. Terviseriskide ennetamise ja edendamise poliitika kujundamine ja elluviimise

korraldamine

Kulud -3 893 417 -2 296 000 -4 483 963


Tegevus 1.1.10. Kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel

Kulud -1 298 158 -1 431 000 -1 291 258


4.3. Tervishoiusüsteemi programm

Programmi eesmärk on tagada kõigile inimestele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus

ressursside optimaalse kasutuse kaudu.

Tervishoiusüsteemi programmi eesmärkide täitmisse panustavad Sotsiaalministeerium,

Terviseamet, Tervise Arengu Instituut, Ravimiamet, Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti

Haigekassa. Programm on üks rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 elluviimise ja



kitsaskohtadest

Tervena elatud ja eeldatava eluea pikendamiseks on vajalik toimiv tervisesüsteem,

sealhulgas tuleb tagada elanike vajadustele vastavate raviteenuste kättesaadavus.

Tervishoiu rahastamine põhineb solidaarsusel ja piiratud omaosalusel ning

ravikindlustushüvitiste võrdse kättesaadavuse ja kvaliteedi põhimõttel. Kindlustuskaitse

ulatus ja tervishoiuteenuste võrdne kättesaadavus on oluline tervishoiusüsteemi toimivuse

näitaja. Ravikindlustuskaitseta oli 2019. aasta lõpu seisuga 4,97% elanikest, mis on

mõnevõrra vähem kui 2018. aastal (5,5%). Hiljuti tehtud uuringus leiti, et ravikindlustuseta

tööealise elanikkonna osakaal võib olla tunduvalt suurem, 2017. aasta novembri seisuga oli

neid 8,6% ning hinnanguliselt on see kuni 120 000 tööealist inimest.14 Leibkondade

omaosaluskoormus võrreldes teiste EL-i riikidega on pigem suurem (Eestis 2018. a 24,5%

ja EL-is 2016. a keskmiselt 18,2%). Kõige suurema osa omaosalusest moodustavad

kulutused ravimitele, mis on tasemel 34,8%15 (14,2% käsimüügi- ja 19,5% retseptiravimid).

Ravimite kulutuste vähendamisele on kaasa aidanud täiendav ravimihüvitis. Patsiendi

kulutuste osakaal soodusravimite ostmisel on vähenenud (2018. a 26,9% ja 2017. a 30,2%).

Teine suurem kululiik on hambaravi (27,9%), mis on võrreldes varasemate aastatega

mõnevõrra suurened (2017. a 31,3% ja 2016. a 28,4%). Selle põhjuseks võib olla see, et

alates 1. juulist 2017 rakendati hambaravihüvitist täiskasvanud kindlustatud tööealisele

elanikkonnale ja suurendati hüvitise suurust varem hüvitist saanute elanikkonnarühmas.

Samuti tehti võrreldes varasema aastaga metoodika muudatus, mistõttu kasvas 2018. aastal

leibkondade omaosalus üle aastate kõige kõrgemale tasemele. Kasv on osaliselt tingitud

õendusabiteenuse omaosaluse suurenemisest ligi poole võrra (2017. a 8,5% ja 2018. a 16%).

Suur omaosaluskoormus (WHO hinnangul üle 15%) põhjustab finantsriski sattumist ja

piirab vajamineva abi saamist16. Eelkõige on ohustatud madalama sissetulekuga elanikud.

14 Koppel, Piirits, Masso et al. (2018) Ravikindlustus valitutele või ravikaitse kõigile — kuidas täita lüngad Eesti

ravikindlustuses? Tallinn: Poliitikauuringute Keskus, https://www.sm.ee/sites/default/files/content-

editors/Tervishoid/ravikindlustuskaitse_uuring_praxis.pdf 15 Tervise Arengu Instituut

16 http://sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/who_ettepanekud.pdf

43

2015. aastal oli 7,4% leibkondi, kelle omaosaluse osakaal osutus katastroofiliseks17, mis on

kõrgem näitaja kui paljudes teistes ELi riikides. Veidi üle 5% nendest leibkondadest olid

pärast omaosaluse tasumist vaesunud, veelgi enam vaesunud või vaesumisohus.18 Seega

tuleks Eestis omaosalust lähiaastatel pigem vähendada ja leida võimalusi

omaosaluskoormuse ümberjaotamiseks, et kaitsta haavatavamaid elanikerühmi suurte

tervishoiukulude eest. Suurenev surve tervishoiu- ja sotsiaalkuludele ning negatiivne mõju

tööjõuturule tuleneb eelkõige sellest, et Eesti on üks kiiremini vananeva rahvastikuga riike

Euroopas (1/4 elanikest Eestis on pensioniealised).

Tervishoiukulusid mõjutab tervishoiu rahastamise ja korraldamise süsteem, ent ka

sotsiaalsed ja majanduslikud mõjutegurid. Tugev seos on üldise sissetulekute taseme ja selle

vahel, kui palju kulutab riik tervishoiuteenustele. Prognooside kohaselt suureneb

lähiaastatel kõikides riikides tervishoiukulude suhe SKP-sse, seda peamiselt elanikkonna

vananemise ning uute diagnostika- ja ravitehnoloogiate leviku tõttu. Samuti kasvab surve

valitsustele, et tulla toime suureneva vajadusega pikaajalise hoolduse järele.

Tervishoiukulud moodustasid 2018. aastal SKP-s 6,7%, samal ajal kui EL-i keskmine oli

9,6% (2017. a) ning avaliku sektori tervishoiu kogukulude osakaal avaliku sektori kuludes

13,1%, mis on võrreldes varasema aastaga mõnevõrra suurenenud (2017. a 12,8%). Ühest

küljest iseloomustab see Eesti tervishoiusüsteemi toimimise efektiivsust, teisalt aga seda, et

enamikus teistes EL-i riikides rahastatakse suuremas valikus ja ulatuses vajalikke

tervishoiuteenuseid. Samal ajal kasvavad ka elanike ootused kvaliteetsemate teenuste

suhtes, mis on proovikivi nende lahenduste loomisele ja levikule Eestis.

Sotsiaalministeerium alustas 2019. aastal koos töörühmaga analüüsi „Analüüs ja

ettepanekud tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse ning tervishoiuteenuste

kättesaadavuse tagamiseks ravikindlustamata isikutele“. Nimetatud analüüs koos

ettepanekutega esitatakse Vabariigi Valitsusele 2020. aasta kevadel, et seejärel jätkata

heakskiidetud ettepanekute praktiliste lahenduste ellurakendamisega.

Perearsti nõuandetelefonilt 1220 saab isikustatud nõu. Alates 2020. aastast on nõu andval

perearstil võimalus näha inimese nõusolekul ka tema terviseandmeid – tehtud analüüse,

määratud ravimeid ja põetud haigusi ning seeläbi täpsemat nõu anda.

Haigekassa hüvitab 19 uut ravimit. Haigekassa hüvitab sellest aastast 14 uut haiglaravimit

ja 5 uut soodusravimit. Uute ravimite hüvitamine laiendab patsientide valikuvõimalusi ja

muudab ravimid taskukohasemaks sadadele inimestele.

Haigekassa rahastab 117 uut meditsiiniseadet. Aasta algusest hakkas kehtima uus

meditsiiniseadmete loetelu, kuhu lisandus 117 uut haigekassa rahastatavat seadet. Uue

loeteluga laienes uneapnoe, astma, lümfitursete, venoosse puudulikkuse ja haavaravis

kasutatavate meditsiiniseadmete valik, samuti on lisandunud loetellu uued stoomitooted,

ortoosid ja diabeeditarvikud.

Haigekassa rahastab mitmeid uusi teenuseid. Alates 2020. aastast on Eesti Haigekassa

tervishoiuteenuste loetelus uus teenus „Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse

õendusteenus“ – tervishoiuteenus üldhooldekodus, millega tagatakse üldhooldekodu

17 Omaosalust peetakse katastroofiliseks, kui leibkonnad kulutavad tervishoiuteenuste kasutamisel omaosalust,

mis ületab leibkonna maksevõime läve. 18 Võrk. A, Habicht, T. Kas inimesed saavad endale tervishoiu eest tasumist lubada? Uued tõendid finantskaitse

kohta Eestis. http://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0013/402061/Estonia-Estonian-WHO-FP-014-

digital-single-pages.pdf?ua=1

44

elanikele ühtsetel alustel kvaliteetne tervishoiuteenus (õendusteenus) pearaha põhiselt.

Samuti lisati uue teenusena statsionaarne hospiitsravi.

Inimeste tervise kaitseks minnakse üle proviisorapteekide süsteemile. 1. aprillil jõuab pika

üleminekuajaga lõpule apteegireform, mille käigus lahutatakse ravimite jae- ja hulgimüük

ning apteegipidamise õigus jääb üksnes proviisoritele.

Toimub insuldi raviteekonnapõhise rahastamise juhtprojekti ettevalmistamine eesmärgiga

parandada insuldijärgset elukvaliteeti ning vähendada raviteekonna killustatust.

Juhtprojekti viiakse ellu isheemilise insuldi ravis. Tegemist on olulise teemaga, kuna aasta

jooksul saab isheemilise insuldi ligikaudu 3200 inimest, kellest ligikaudu 20% sureb

esimese kuu jooksul (insult on surma põhjustest 2. kohal) ning 50%-l ellujäänutest on ühe

aasta möödudes funktsionaalne puue. Seega on insuldi tekitatud koormus ühiskonnale

märkimisväärne (sh suurem hoolduskoormus).

Aastatel 2019–2021 koostatakse eriarstiabi ja haiglavõrgu analüüs, mille eesmärk on

analüüsida ja leida lahendusi kvaliteetsete, inimkesksete ja teiste sektoritega integreeritud

tervishoiuteenuste korraldamiseks alates aastast 2040. Väljatöötatud lahenduste

rakendamisel paraneb ravi järjepidevus ning inimeste tervis ja toimetulek.

Indikaator Viimane

teadaolev

tulemus

(aasta)


Leibkonna kulutuste osakaal

tervishoiu kogukuludes

24,5%

(2018)

< 25,0% < 25,0% < 25,0% < 25,0%

Avaliku sektori tervishoiu

kogukulude osakaal avaliku

sektori kuludes

13,1

(2018)

≥ 15% ≥ 15% ≥ 15% ≥ 15%

Ravikindlustusega kaetute

osakaal rahvastikus

95,3%

(2019)

94% 99,0% 99,0% 99,0%

Patsiendi kulutuste osakaal

soodusravimite ostmisel

26,9%

(2018)

≤ 30,5% ≤ 30% ≤ 30% ≤ 30%


Kulud -1 524 817 829 -1 519 856 000 -1 512 405 805

sh välistoetused ja

kaasrahastus -19 043 793 -34 303 000 -21 321 360

Investeeringud -20 827 -600 000 -391 000

sh välistoetused ja

kaasrahastus 0 -600 000 -374 000



Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel on oluline riskitegur kvalifitseeritud

ja pädevate tervishoiutöötajate arvu vähenemine. Probleemiks on saamas eriti õdede ja teatud

45

erialadel (psühhiaatrid, perearstid, kliinilised psühholoogid) ka arstide nappus. Arstide koguarv

1000 elaniku kohta pole viimastel aastatel muutunud ja on Eestis vaid veidi väiksem EL-i

keskmisest (Eestis 3,5 ja EL-i keskmine 3,6). Eestis töötavad arstid on keskmiselt 51-aastased,

neist 20% olid 2017. aastal pensioniealised ning järgneva kümne aastaga jõuab neist veel 26%

pensioniikka. Õdede suhe arstide arvu on Eestis võrreldes EL-i keskmisega väiksem (Eestis 2,0

ja EL-i keskmine 2,3). Õendustöötajate suhtarv 1000 elaniku kohta on viimastel aastatel

jõudsalt kasvanud, 2018. aastal oli see 6,92, 2017. aastal 6,82. 2016. aastal sõlmisid

Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu

Tervishoiu Kõrgkool, Eesti Õdede Liit ja Eesti Ämmaemandate Ühing õdede ja ämmaemandate

kõrghariduse esimese astme õppekohtade vajaduse kohta aastatel 2017–2020 konsensusleppe,

mis on suunatud õdede ja ämmemandate koolitusmahu suurendamisele. Samuti on

ettevalmistamisel uus konsensuslepe, millega osapooled võtavad kohustused, mis tagavad

õdede ja ämmaemandate ettevalmistuse kokkulepitaval kujul.

Haiglavõrgu optimeerimine, esmatasandi tervishoiu tugevdamine ja tervishoiutöötajatega

kindlustamine on lahendamist vajavad kitsaskohad tervishoiuvaldkonnas. Haiglavõrku on

jätkuvalt vaja reformida, sest praegune haiglavõrk ei vasta vananeva elanikkonna vajadustele

ning sellisena jätkates ei jätku tulevikus kõigile haiglatele ei patsiente ega kvalifitseeritud

tervishoiutöötajaid. Haiglaravi reformimisel on Eestis voodifond 100 000 elaniku kohta

vähenenud: 2016. aastal oli see alla EL-i keskmise taseme (Eestis 470 ja EL-i keskmine 504).

Samas on üldhaiglates ja kohalikes haiglates voodihõive keskmiselt 65,9% ja 64,9%, mis näitab

vajadust tõhustada ressursside kasutamist väiksemates haiglates. Haiglavõrgu arengukava

haiglates on voodihõive võrreldes varasema aastaga üldiselt paranenud (2017. a 69,4% ja

2018. a 71,4%), kuid aktiivravi kestus on püsinud samal tasemel (5,4 päeva).19

Aastatel 2018–2019 katsetati psüühikahäirega inimestele kriisikaardi ja ohumärkide plaani

koostamist. Kriisikaardi idee põhineb psüühikahäirega elavate inimeste ja nende lähedaste

soovil omada haavatavas olukorras suuremat kindlustunnet. Luues ja parandades raske ja

pikaaegse psüühikahäirega elavatele inimestele pakutavaid teenuseid, on lähtekohaks

inimkeskne mõtte- ja tegutsemisviis ning mitmekülgne toetus, sealhulgas kriiside ennetamine

ja juhtimine. Ohumärkide plaan ja kriisikaart on võimalused vaimse tervise kriise ennetada ja

juhtida, kuivõrd kriisikaardi olemasolu annab inimesele võimaluse enne kriisi kirjeldada, millist

käitumist ta sel ajal teistelt soovib. Katseprojekti lõpuks koostati kriisikaart kokku 50 inimesele.

Alates 2020. aastast rahastatakse kriisikaardi ja ohumärkide plaani koostamist

Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse lepingute raames.

Indikaator Viimane

teadaolev

tulemus

(aasta)


Tegevus 1.1.1. Tervishoiupoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine

Tervishoiupoliitika on

kujundatud ja elluviimine

korraldatud

Jah

(2018)

Jah Jah Jah Jah

Tegevus 1.1.2. Patsientide võimestamine ja õiguste kaitse

Krooniliste psüühikahäirega

patsientidele koostatud ja

rakendatud kriisikaartide arv

50

(2019)

50 75 100 100

Tegevus 1.1.3. Kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine

19 Tervise Arengu Instituut

46

Arstide arv 100 000 elaniku

kohta

355,1

(2018)

320 320 320 320

Õendustöötajate arv 100 000

elaniku kohta

692,4

(2018)

883 900 900 900

Haiglavõrgu arengukava

haiglate keskmine ravikestus

aktiivravis

5,4

(2018)

4,8 4,6 4,6 4,6

Haiglavõrgu arengukava

haiglate aktiivravi voodihõive

71,4

(2018)

81.2 85,0 85,0 85,0

Tegevus 1.1.4. Valmisoleku tagamine kriisiolukordadeks

Riigi tasandil korraldatud

kriisireguleerimisõppuste või

nendes osalemise arv

1

(2019)

1 1 1 1

Tegevus 1.2.1. Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe ning kvaliteedi ja kättesaadavuse

tagamiseks poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine

Ravimite ja

meditsiiniseadmete ohutuse,

tõhususe ja kvaliteedi ning

kättesaadavuse tagamiseks on

poliitika kujundatud ja


Jah

(2018)

Jah Jah Jah Jah

Tegevus 1.2.2. Kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse

tagamine

Rahulolu apteegiteenuse

kättesaadavusega

95%

(2014)

≥ 98% ≥ 98% ≥ 99% ≥ 99%

Rahulolu retseptiravimite

väljakirjutamise ja

apteekidest kättesaamise

korraldusega

98%

(2014)

76% ≥ 80% ≥ 81% ≥ 81%


Meede 1.1. Kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamine

Kulud -1 520 730 383 -1 515 139 000 -1 506 750 290


Tegevus 1.1.1. Tervisehoiupoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine

Kulud -1 667 260 -2 057 000 -1 890 908

Tegevus 1.1.2. Patsientide võimestamine ja õiguste kaitse

Kulud -19 173 651 -207 000 -17 800 384

Tegevus 1.1.3. Kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine

Kulud -1 498 742 932 -1 511 815 000 -1 485 454 309


Tegevus 1.1.4. Valmisoleku tagamine kriisiolukordadeks

Kulud -1 146 540 -1 060 000 -1 604 688

Meede 1.2. Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe ning kvaliteedi ja kättesaadavuse

tagamine

Kulud -4 087 446 -4 717 000 -5 655 515


Tegevus 1.2.1. Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe ja kvaliteedi ning kättesaadavuse

tagamiseks poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine

Kulud -416 249 -451 000 -460 431

Tegevus 1.2.2. Kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine

Kulud -3 671 197 -4 266 000 -5 195 084


47

Documents

Sotsiaalministeeriumi 2019. aasta tulemusaruanne · 1 Sisukord Sissejuhatus ..... 2