Sisukord

Kutsikat oodates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 Kutsikas kasvataja juures . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 Milline kutsikas meile tuleb? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 Koeratõugude erijooni . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 Elu sünnikodus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23 Tasane ja endassetõmbunud või maailmavalitseja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 Kutsika iseloomu hindamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27 Milline on meie pere? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32 Koera ja inimese kodu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40

Koer võtab majas koha sisse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 43 Kutsika esimene autosõit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44 Kutsikas tuleb majja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 Esimene öö uues kodus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 47 Esimesed päevad uues kodus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50 Mis kutsikale nimeks panna? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 52 Toas puhtusepidamise õpetamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 54

Hiline kiindumisperiood, 8.–12. nädal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 57 Vanuseperioodi tutvustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58 Kiindumisperioodi ärakasutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 61 Harjuta kutsikat puudutustega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 64 Üksinda kodus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 67 Üksinda olemise harjutusi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 72 Puhkamine ja vaheajad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 77 Turvaliselt ja mugavalt autos . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81 Mäng . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 85 Katkesta tegevus! . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 90 Keelava sõna õpetamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 90 Peremehe juurde tulemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94 Kutsikas harjub oma kaelarihmaga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 98 Kutsikas ja teised koerad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 103 Koerte keel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 110 Inimene koera silmade läbi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 121 Kojutulijate tervitamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 129 Head lauakombed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 131 Toidu ära teenimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 134 Ilusasti rihma otsas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 137 Küünte lõikamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 141 Oma tervitamiskorra ootamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 144 Parem on mitte hüpata . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 146

Koera lapsepõlv, 3.–6. elukuu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 149 Vanuseperioodi tutvustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 150 Vastutulijatest möödumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 154 Peremehe juurde tulemine nõuab veel lihvimist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 159 Oma tarvete tegemine nõudmise peale . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 159 Esemest lahti laskmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 160 Ajutreeningut . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 162 Aardeotsimise mäng . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 169 Otsimismäng . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 171 Kuidas koer õpib? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 174 Suurepäraseid maiustusi ja huvitavaid mänguasju . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 187 Toidu ära teenimine, märgusõna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 192

Istumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 194 Keelamine ja karistamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 197 Ebasoovitav käitumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 200 Kutsikas palub luba autost väljumiseks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 202 Head kombed au sees . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 203 Kumb käsi? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 206 Kari . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 209

Murdeiga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 217 Vanuseperioodi tutvustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 218 Elu koos murdeealise koeraga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 226 Stress . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 234 Jäljeajamismänge . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 239 Uut ja vana . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 244 Slaalom . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 247 Mida harrastada? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 251 Register . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 253

Raamatu kasutamine

Kui sa alles ootad oma perre uut liiget, siis loe raamatut algusest peale ja vii end kurssi eri tõugude, kutsika valimise, erineva iseloomuga koerte kasvatamise ja kutsika kasvuperioodidega juba sel ajal, kui ta veel oma ema hoole all on.

Kui kutsika perre võtmise aeg läheneb, vaata üle oma kodu turvalisuse seisukohalt ja tutvu juba varem sellega, kuidas esimese autosõidu ja esimese ööga uues kodus hak-kama saada ning kuidas kutsikas õpiks ära oma nime ja puhtusehoidmise põhitõed.

Paljusid raamatus tutvustatud harjutusi võite võtta üheskoos päevakorda vastavalt vajadusele. Alustamise iga on vaid vihjeks ja võite hiljemgi varasema ea harjutuste juurde tagasi pöörduda, kui see tundub va-jalik. Ära siiski lükka edasi üksinda olemise harjutamist, käsitlemisharjutusi, rihmaga harjumist, rihma otsas käimise ja peremehe juurde tulemise harjutamist, vaid alusta nen-dega kohe pärast uude kodusse saabumist. Seda teost on hea kasutada käsiraamatuna, kuna põhiasju korratakse mitmetes seostes ja raamat sisaldab palju kõrvalviiteid.

Kutsikad on erinevad, mõned neist õpi-vad kiiresti, teised natuke aeglasemalt. Ede-nege omal kiirusel, nii et kutsikas õpib mitte rohkem kui nelja uut oskust korraga. Kui te näiteks alustate mõne harjutusega kiindu-misperioodi ajal, ei tähenda see seda, et teil tuleks selle harjutamine lõpetada järgmise vanuseperioodi alguseks.

Täiskasvanud koerale kommete õpetamineRaamatus jagatavad juhised sobivad ka täiskasvanud koerale kommete õpetami-seks. Sellisel juhul ära siiski kohe alusta murdeealisele mõeldud harjutustest. Kuna harjutused põhinevad üksteisel, siis alus-tatakse vanemagi koera puhul kõigepealt väikesele kutsikale mõeldud harjutustega. Kinnistunud kommete muutmine võib nõu-da suuremat visadust kui äsja majja tulnud kutsika õpetamine. Hõlpsamat teed ei ole, kuid kannatlikkus saab kindlasti tasutud. Harjutuste esimese järgu sooritamiseks võib täiskasvanud koeral kuluda palju rohkem aega kui kutsikal. Kui õppimine saab hoo sisse, siis jõuab vanem koer üldiselt kiiremi-ni ühelt harjutuse astmelt teiseni.

Võid raamatut lugeda vanuseperioodide kaupa kutsika kasvamise järgi või ahmida eri kohtadest põhiteavet vastavalt sellele, mida sa just hetkel vajad. Raamatu eri kohtades kirjeldatud trikkidel ja vahvatel mängudel ei ole vanusepiiranguid. Kui väike kutsikas tundub tegevusetuna, võib teda rõõmustada kas või murdeealistele koertele soovitatud jäljeajamismängudega. Raamatu lõpus olev aineregister aitab sobiva tegevuse leidmisel ja näitab, kust võib leida põhiteavet näiteks koera iseloomu kohta.

Kutsikat oodates

Imikuperiood (0–2. nädal)Äsja sündinud kutsikas magab suurema osa ajast, ärkvel on ta vaid niikaua, kui saab kõhu piima täis. Ta oskab ise leida ema nisa.

Uuringute tulemusena on selgu-nud, et kui kutsikaid on rohkem kui nende emal nisasid, siis tekib kutsika-tel stress. Seetõttu osa suuri pesakondi saavate tõugude kasvatajatest kõrval-dab vähegi nõrgemad kutsikad varsti pärast sündimist.

Kutsikad hakkavad tavaliselt kõik korraga imema, kuna piima nõrgub lühikese aja jooksul kõikidest nisadest, kui kutsikad on sööma kogunenud. Imemine on kõva töö: kutsikas peab kõigepealt tõugeldes ja tormates võit-

lema õdede-vendadega paremini pii-ma andvate nisade pärast. Kui nad on lõpuks kohtadele asetunud, hakkavad nad käppadega rütmis suruma, niut-suvad ja teevad aeg-ajalt peaga äkilisi nügivaid liigutusi. Kõik see koos paneb piima nõrguma, nii et kutsikad hakka-vad pingsalt, selg küürus, imema.

Kui kõht on täis, vajuvad nad üks-teise järel pikali ja jäävad magama. Nii väikesed kutsikad ei oska veel ise pissi-da-kakada. Ema aitab neid, ta stimu-leerib soole toimimist kutsikate geni-taalpiirkonda ja kõhtu lakkudes.

Päris abitud ei ole ka väikesed kut-sikad. Terved ja heas vormis kutsi-kad kiljuvad tarmukalt, kui ema juhtub kogemata nende peale heitma, ja roo-

KUTSIKAT OODATES

10

Kutsikas kasvataja juures

mavad tavaliselt ise täbarast olukorrast välja. Vastsündinud kutsikas ei ole või-meline ise oma keha soojust säilitama, vaid ta soojendab ennast ema või õde-de-vendade vastu hoides. Jahedas toas kasvavad kutsikad magavad üldiselt tihedasti üksteise kõrval, surudes end ema vastu, seevastu kuumadel suve-päevadel heidavad kutsikad üksteisest võimalikult kaugele magama.

Kutsikate silmad avanevad 10–14 ööpäeva vanuselt, kuid alguses näevad nad siiski väga kehvasti.

Üleminekuperiood, (2.–3. nädal)Kutsikas teeb esimesed taaruvad sam-mud, julgemata emast kaugele minna. Liiga kaugele komberdanud kutsikas kutsub ema hädiselt piuksudes ning ema juhatab ta tagasi pesasse koonuga tõugates, käpaga veeretades või ette-vaatlikult suus kandes.

Kutsikas on nüüd võimeline ise pis-sima ja kakama. Hambad tulevad tal kolmenädalaselt, lõhnainstinkt hakkab toimima ja kõrvad kuulma. Kutsikad võivad alguses ehmuda äkilist valju häält kuuldes, kuid tavalisemate hääl-tega harjuvad nad peagi.

Selles eas kutsikad õpivad lakkuma vedelat toitu, kuid selle andmine on vajalik ainult siis, kui pesakond on väga suur. Emapiim on alla kolmenädalasele kutsikale parim toi

Varane kiindumisperiood, (3.–5. nädal) Kui kutsikas juba selgelt näeb, kuuleb ja tunneb lõhna, algab tema vaieldamatult

11

KUTSIKAT OODATES

Arenemise toetamine, (0–2. nädal)

Väikeste kutsikate parim hoidmine on nen­

de ema eest hoolitsemine. Kui ema tunneb

end turvaliselt ja hoitult, siis ta võib korra­

likult keskenduda poegade eest hoolitse­

misele. Sellele on eriti põhjust tähelepanu

pöörata nn majutuskoerte puhul, kes viiak­

se pansionaati ainult sünnitama. Näiteks

võivad sealsed teised koerad, kuigi nad on

kõrvalruumis, võivad hirmutada noort ema

ja ta võib tunda end ebaturvaliselt.

Arenemise toetamine, (2.–3. nädal)

Kui kutsikatele luuakse iga päev väike stressi­

olukord, siis nad taluvad ka vanemas eas

paremini närvisüsteemi koormavaid situat­

sioone. Kõige kergem on seda teha nii, et

kasvataja võtab iga päev kõik kutsikad kor­

damööda sülle, keerab neid ettevaatlikult

hetke käte vahel ja paneb siis tagasi ema

juurde.

kõige olulisem periood inimese kaasla-seks kasvamisel. Kiindumisperiood võib kesta neljanda elukuuni. Kiindumispe-rioodil harjub kutsikas uute asjadega kergesti ja hakkab neid kiiresti pidama tavalisse ellu kuuluvaks.

Kui kutsikad hakkavad kuulma, siis hakkab pikkamisi ka ema nendega häält kasutades suhtlema. Kui kutsikas imedes kogemata ema hammastega näksab, võib ema karmilt urahtada ja hambaid välgutada. Kutsikas saab vaist-likult vihjest aru ja otsib emaga lepitust tema huuli limpsides ning saabki kohe andeks.

Neljanädalane koer meenutab juba koera miniatuurkoopiat. Ta oskab saba liputada, hüpleb ja mängib kohmakalt õdede-vendadega, hammustades neid koonust ja jalgadest. Kutsika häälitsu-sedki on muutunud mitmekesisemaks, varasema vastsündinu vingumise ase-mel oskab ta juba haugatada ja isegi ulguda. Samuti hakkab ta tahtma tahket toitu. Kui ema toidukauss on kutsikate-

le kättesaadavas kohas, käivad pojad sealt maitsmas, ehtne maadeavastaja nägu peas. Mõned emased hakkavad selles eas poegadele pooleldi seeditud toitu maost välja öögatama. Inimesele võib see komme tunduda vastumeelne, aga tegelikult on see paljude koerlaste tüüpiline viis poegi toita.

Kutsikad veedavad ikka veel aega pesas, kuid hakkavad vähehaaval käi-ma oma asju toimetamas kaugemal.

Viienädalane kutsikas on juba osav. Ta oskab hammastega närida luud ja toolijalgu ning kasutada käppade abi mängides ja süües.

Kohmakad mängimiskatsetused muu tu vad üha mitmekesisemaks. Kutsi-kad varitsevad ja ajavad üksteist taga ning kannavad suus esemeid, neid vahete vahel kõvasti räsides. Lõugades hakkab olema tugevust ja kutsikas võib isegi vinguda, teatades teistele, et nad on läinud hammustamis mängus liiga kaugele. Nii õpivad kutsikad mängu-möllus hammustuse tugevust piirama,

KUTSIKAT OODATES

12

Arenemise toetamine (3.–5. nädal)

Toas puhtusepidamise õpetamine algab sel­

lest, et kutsikatele antakse võimalus asjale­

minekuks pesast lahkuda. Kasvataja kohus­

tuste hulka kuulub ikka veel iga päev iga

kutsikaga eraldi suhelda. Kui kutsikad ham­

mustavad mängides inimest liiga kõvasti,

siis peab inimene valju häälega kiljatama,

et liiga tugevast hammustusest märku anda.

mis on tähtis, kui arvestada nende tule-vast elu inimese sõbrana.

Kiindumisperioodi jätkumine (5.–8. nädal) Kutsikad laiendavad oma elamispiir-konda ja hakkavad tutvuma koerakasti ümber avaneva maailmaga. Pesas on kutsikad jätnud täiesti muretu ja ene-sekindla mulje, kuid uurimisretkedel võivad nad uusi asju kohates olla veidi kõhklevad, eriti kui nad on läinud pe-sast kaugele. Aistimismeeled toimivad üha paremas kooskõlas, mis võimaldab hoogsaid tagaajamismänge kogu pesa-konna osavõtul.

Kutsikad harjutavad sotsiaalset käitumist omavahel. Nad ähvardavad teineteist, käies jäikade jalgadega, või-vad vahetevahel kärada, maadlevad, kutsuvad üksteist mängima ja vajuvad selili väsimuse või leppimise märgiks.

13

KUTSIKAT OODATES

Arenemise toetamine (5.–8. nädal)

Kutsikal on nüüd kuni kolmekuuseks saamiseni

kõige kriitilisem arenguperiood, mis ta iseloo­

mu lõplikult kujundab. Kasvatajal tuleks luua

arenguks õiged tingimused. Magamiskoht ja

mängukoht peaksid olema selgelt eraldi, et

kutsikas saaks arendada loomuomast instinkti

pesa puhtana hoida. See on tähtis toas puh­

tusepidamise õppimise seisukohalt. Kutsikad

peavad saama piisavalt sobivaid mänguasju,

tugevad nahkkindad sikutamismängudeks,

kaste ja madalaid künniseid tasakaalu harjuta­

miseks.

Keskkonna mitmekülgsus on tingimata

vajalik kutsikate vaimseks arenguks. Kodus

kasvanud kutsikad tutvuvad paratamatult

erinevate põrandamaterjalide ja helidega,

kasvanduses või aedikus kasvanud kutsikate

puhul tuleb selle eest eraldi hoolitseda.

Kutsikad kiinduvad nüüd tugevasti inime­

sesse, kui neile vaid selleks võimalus antakse.

Kõik kutsikad peavad pääsema kordamööda

üksinda inimesega mängima, mis võib suu­

re pesakonna puhul olla üsna töömahukas.

Nüüd on õige hetk kutsuda naabruses elavad

lapsed kutsikatega mängima, seda tuleb teha

järelevalve all ja sellest on kõikidele asjaosalis­

tele kindlasti rõõmu!

Ära vihasta, ära puudutaKui vihastad käske mitte täitva koera peale või üritad koolitamisel algusest peale panna koera käte abil õigesse asendisse, võib koer küll kuuletuda, kuid püüab sind samal ajal kõigest hin-gest rahustada (lk 112). Maad nuuskiv ja sinu juurde aeglaselt tulev koer tun-dub inimese silmis sõnakuulmatu või hajameelsena. Mida rohkem sa koera häälega tagant kiirustad, seda rohkem tunneb ta vajadust enda ja sinu rahus-tamiseks.

Koer reageerib väga kergesti käske jagava inimese hääletoonile – energilise inimese koer kuuletub sageli sõna viivi-tamisi. Koerte koolitajad peavad selle nähtusega arvestama, kui nad koerte-le hoogsat tegevust õpetavad. Näiteks agility’s (lk 251) võib koeral kiirusest veidi puudu jääda, kuna ta nii väga tahab juhendaja meele järele olla.

Kui sa millegipärast koera peale vihastad, otsib koer kohe lepitust ja palub andeks („Ega sa mind ära ei söö?” lk 114). Mõned koerad väljen-

HILINE KIINDUMISPERIOOD, 8.–12. NÄDAL

126

KOERTE JA INIMESTE KEELTE ERINEVUS

LÖÖMINE, JALAGA LÖÖMINE

ETTEPOOLE KUMMARDUMINE,

LÕUA ALLAPOOLE LASKMINE

LÕUA ÜLESTÕSTMINE, KEHA SIRGELT

PÜSTI VÕI TAHAPOOLE KALDU

URISEMINE, TEISE SOLVAMINE

REIPALT OTSE TEISE POOLE MINEMINE,

TERVITADES SILMA VAATAMINE

SILMAD PÄRANI, HAMBAD NÄHTAVAL

SILMAD KISSIS, SUU KOKKU SURUTUD

PILGU VÄLTIMINE (VAATAB SINUGA

RÄÄKIDES MUJALE)

Inimkeel Koertekeel

Kui sõnad lõpevad, siis hakkab vägi-vald

Vaste puudub koerte-keeles

sõbralikkus ähvardamine, praalimine

ülbus, tõrjumine, enesekindlus, ebakindlus

sõbralikkus, alistumine

tüli norimine rahu nõudmine

märk aususest väljakutse, ebaväärikas käitumine

sõbralikkus, headus

viimane hoiatus enne rünnakut, suur hirm

vihane, tujutsev sõbralik, enesekindel, siiras

ebaaus, süüd tundev

sõbralikkus, rahumeelsus, leppimine, hirm

davad end seejuures väga tagasihoid-likult, kuid andekspalumine on sellest hoolimata siiras. Tagasihoidlike liigu-tuste mõte on vältida teise koera rün-nakut ja anda kinnitust andekspaluja sõbralikkusest. Kui jätkad ka veel koera sõnalise noomimisega, siis rikud tõsi-selt koerte tähtsamaid käitumisreeg-

leid. Peale selle pole irisemiseks põh-just, sest andeks paluv koer näitab oma käitumisega, et ta suhtub su pahamee-lesse tõsiselt. Mine koera juurest ära nii väärikalt kui karja juhile kohane. Ära pea pikka viha (lk 216), vaid ütle koe-rale juba mõne minuti pärast, et kõik on jälle korras.

127

HILINE KIINDUMISPERIOOD, 8.–12. NÄDAL

Inimene vehib kätega

Koeral ei ole käsi. Ta võib küll ära õppida

käemärgi tähenduse, kuid käega suuna näi-

tamisest saab ta aru alles pärast mitmendat

näitamist. Üles tõstetud harali sõrmedega kätt

võib koer isegi karta. Tõenäoliselt meenu-

tavad sõrmed sedavõrd läheneva röövlinnu

küüsi, et vaistlik hirmureaktsioon võib mõnel

isendil valla pääseda.

Koer näib end süüdi tundvat

Kui peremees iriseb, hakkab koer kohe rahus-

tavalt ja alandlikult käituma. Peremehe mee-

lest näitab koera olek, et ta on teadlik oma

valest käitumisest. Tegelikult reageeris koer

vaid peremehe hääletoonile ega seosta laitust

oma halva teoga (lk 176).

Kallistamine

Peremees arvab, et kallistavate inimeste vahele

trügiv koer on armukade (lk 117), aga koer üri-

tab tegelikult karja hulgas rahu säilitada. Koerad

küünitavad jäigalt teineteise suunas vaid viima-

seks hoiatuseks enne

kaklust ja kakel-

des. Rahu on karja

hingespüsimiseks

elutähtis, seepä-

rast üritab koer

sekkuda tema

meelest kriitilis-

se situatsiooni,

enne kui kaklus

inimeste vahel

lahti läheb.

NENDES ASJADES EI SAA ME TEINETEISEST ARU

HILINE KIINDUMISPERIOOD, 8.–12. NÄDAL

128

NEIS ASJUS

ME SARNANEME

TEINETEISEGA

Suudlemine (huulte lakku-

mine), järglaste kaitsmine,

kari sööb ühel ajal, kari puh-

kab samal ajal, haigutamise

nakkamine, söögi nägemine

teeb näljaseks, puudutami-

se ja koosolemise tähtsus,

rõõmu nakkamine, män-

gulust, koostöö nautimine,

rõõmu väljendamine joostes

ja naerdes (haukudes), vihas-

tamise korral otsa vahtimine

ja enda suureks tegemine

(käed puusas, karvad turris).

PROOVI JÄRGMIST

Heida neljakäpuli põranda-

le. Koer reageerib muutuse-

le kohe, su olek meenutab

nüüd palju rohkem koera.

Kutsikas võib esitada sulle

korraliku tervitustantsu su

ees vingerdades, saba liputa-

des ja su nägu lakkudes. Kut-

sikas käitub, nagu tervitaks

ta väga austatud täiskasva-

nud koera.

Lehvita ükskord proo-

viks kätt nagu alamatele leh-

vitav kuningas. Paljud koe-

rad käituvad käe lehvitami-

se peale samamoodi, nagu

näeksid saba liputavat koe-

ra. Koertel ei ole vastet meie

õieli olevatele vehklevatele

kätele ega meil, inimestel,

koera sabale; ei ole ime, et

koera silmis on käsi ja saba

samasugused väljaulatuvad

kehaosad. Kui koer rõõmus-

tab su lehvitamist nähes,

võid hakatagi käega koera-

le oma meeleolu näitama.

Nõua murdeealiselt koeralt,

et ta kuuletuks ei-sõnale (lk

90) ja tõsta samal ajal käsi

üles või sõrm püsti. Rahusta

sinu kavatsustes kahtlevat

kutsikat kätt lehvitades ja

teda mängima kutsudes.

Kutsikas hüppab selleks, et tähelepa-nu äratada. Koerte käitumisnormide järgi käitub ta viisakalt, pürgides tuli-ja nägu ja lõuga lakkuma. Inimese näo juurde kutsikas ei ulatu, kuid ta üritab siiski visalt. Hüppamine võib esialgu olla juhuslik, kuid inimesed võimendavad sellist käitumist, ilma et nad endale teadvustaksid. Kiiruga kotte sisse tassiv inimene kummardub kutsika poole, kui too endast märku annab. Ja sülle tahtev kutsikas on ju nii armas! Eriti kudrutavad külalised armsa koerahakatisega ja naeravad, kui ta nende nägu limpsib. Nii veen-dub kutsikas, et inimeste najale hüp-pamine on tasuv, sest ta saab seda, mida ta taotlebki – tähelepanu.

Kutsikas õpib hüppamisest loobu-ma, kui kõik pereliikmed pööravad uksest sisse tulles algusest peale tähe-lepanu oma käitumisele. Eesmärk on kutsikale selgeks teha, et hüppamise-ga tähelepanu ei võida. Kui kutsika-le õpetatakse teine, inimestele palju meelepärasem viis, kuidas tähelepanu osaliseks saada, siis muudab ta peagi ise oma käitumist.

Väike kutsikas peab seisma kõigi nelja jalaga põrandal, et preemia – pai-

tus – õige asja eest ära teenida. Järg-mistel vanuseperioodidel suunatakse kutsika käitumist nii, et ta uksekella kuuldes lõpuks ise kokkulepitud koha-le tormab ja seal rahulikult istudes oma tervitamise järjekorda ootab.

Kõigepealt õpetatakse inimese najale hüppamisest loobumaKui kõik teie koju tulevad inimesed jär-givad lihtsaid põhitõdesid, siis tervitab kutsikas neid peagi veetleval viisil.

Ära pööra kutsikale mingit tähele-panu nii kaua, kui ta haugub ja hüppab. Ära räägi kutsikaga, ära isegi pahanda temaga. Ka negatiivne tähelepanu on kutsika meelest tähelepanu. Väldi isegi tema poole vaatamist. Kui kutsikas ei saavuta hüpates ja haukudes kunagi oma eesmärki, loobub ta sellest tegevu-sest peagi, kuna see ei tasu ennast ära.

Märka kutsikat kohe, kui ta seisab rahulikult, kõik neli käppa põrandal. Mida kiiremini sa jõuad kutsika rahu-nemisele reageerida, seda rutem ta tai-pab, et talle pööratakse tähelepanu just siis, kui ta rahulikult käitub. Tervita siis kutsikat ülevoolava rõõmuga. Kükita nii madalale, et ta ulatub vaevata su nägu lakkuma. Silita kutsikat ja räägi

129

HILINE KIINDUMISPERIOOD, 8.–12. NÄDAL

Kojutulijate tervitamine

Paljudel koertel on paha komme tervitada kojutulijaid innukalt käppadega inimese najale hüpates. Sellisest kombest lahtisaamine on kerge, kui tead koera käitumise tegelikke põhjuseid.

Ha

rjutu

si

talle, et ka sina rõõmustad väga jälle-nägemise üle. Võta üleriided ära alles pärast seda, kui oled kutsikat tervita-nud, ta ei talu veel pikka ootamist.

Ole kannatlik. Kutsikal on vaja kümneid kordi tervitada, et taibata, kuidas võita kojutulijate tähelepanu. Alguses võib tunduda, et harjutamine ei anna mingeid tulemusi, kuid peagi on kasu nähtav.

Kui kutsikas õpib tulijaid maas seis-tes vastu võtma, ilma et ta üritaks-ki hüpata, siis võid siirduda harjutuse järgmise punkti juurde leheküljel 144.

Koer vaegkuulja abilisenaMõnede koerte puhul võib haukumi-sest kasu olla ja nende loomuomast kalduvust kõikidest häältest märku anda pole vaja vaigistada. Kui uksekell või telefon heliseb, siis seda haukumi-sega võimendades ja peremehe ümber sagides teavitab koer vaegkuuljast peremeest. Soomes tegutsev Kuulmis-koerte ühing aitab peremehel koera nii koolitada, et ta oskab näiteks kurti peremeest käest puudutades talle hääl-test teada anda. Kui keegi pereliikme-test on vaegkuulja, siis tasub võõraste

HILINE KIINDUMISPERIOOD, 8.–12. NÄDAL

130

RAHULIKKUS RAHUSTAB

Võõraste inimeste sisenemine on harjuta-

misest hoolimata kutsikale nii põnev hetk,

et inimestel tuleb vältida oma käitumise-

ga kutsika tagantõhutamist. Kui uksekell

heliseb, siis mine rahulikult ukse juurde ja

ava see. Samasugune rahu on omal kohal

ka telefoni helisedes. Koerad taipavad ker-

gesti, et telefonihelin tähendab rõõmsat

tormamist ja haukumist, kuna nende kallis

peremeeski tõttab telefoni juurde jooksu-

jalu.

Ha

rju

tusi

tervitamisharjutuste asemel (lk 144, 204, 233 ja 245) pigem püüda ergu-tada kutsikat haukuma ja paljudele koertele loomuomast kalduvust joosta edasi-tagasi peremehe ja hääletekitaja vahel.

Koeral ei sobi siiski tulija najale hüpata, nii et kõrval oleva lehekülje harjutusi ei tasu siiski ära jätta.

131

HILINE KIINDUMISPERIOOD, 8.–12. NÄDAL

Ei ole sugugi ükskõik, milline pereliige sööb esimesena ja millised on pere lauakom­bed. Kutsikas jälgib söömistavasid koera vaatevinklist ja teeb sellest järeldusi pere­siseste suhete kohta. Inimeste ja koerte viisakad söömiskombed on natuke erinevad. Kutsika mõttemaailmaga tutvumine ja ühiste mängureeglite paika panemine ei ole raske, kui võtad arvesse, kuidas metsik koerakari söömise ajal käitub.

Nii hundi- kui koerakarjas söövad karja auväärseimad liikmed parimad palad saagist ja ajavad teised armutult kaugemale. Ülejäänud söövad pärast, mida kätte saavad. Kui toitu on üle-määra, siis saavad kõik lõpuks kõhu täis. Tavaliselt on toitu siiski vähem ja karja juhid ongi teistest paremini ja mitmekülgsemalt toitunud. Selline jul-mana tunduv elukorraldus on ilmtin-gimata vajalik, sest ilma osavate jahi-pidajateta oleks kogu kari hukatusele määratud. Ka karja kõige nõrgemal liikmel on õigus oma saaki kaitsta, kui ta juhtub midagi saagiks saama.

Kasuta karjajuhi õigusi ja tee kutsi-kale tema enda keeles selgeks, et kuigi ta on perekonna tähtis ja armastatud

liige, ei tasu tal unistada inimestelt määramisõiguse näppamisest. Argipäe-vased söögikorrad sobivad selleks suu-repäraselt, ka koerakarja suhted tule-vad selles olukorras tavalisest selgemalt esile. Järgmisi põhitõdesid järgides näitad kutsikale loomulikul viisil, milli-ne on tema tegelik koht karjas.

Esimene põhireegel: juhid söövad kõigepealtKui mõni kutsika igapäevastest söögi-aegadest satub inimeste söögiaja lähe-dale, siis kõigepealt söövad inimesed oma toidu rahulikult ära. Alles siis, kui taldrikud on laualt ära viidud, on koe-ra kord toitu saada. Kutsikale saavad perekonna söömistavad peagi selgeks.

Head lauakombed