2

Sisukord

Sissejuhatus .................................................................................................................................................................. 3 1. Tutvustus .................................................................................................................................................................. 3

1.1. Leisi Keskkooli moto, visioon, missioon, tegevuse eesmärk, ülesanded ja põhiväärtused. ........................ 3 1.2. Asend ................................................................................................................................................................. 4 1.3. Ajalugu, saavutused ......................................................................................................................................... 4 1.4. Pedagoogiline personal ja õpilaskond. ............................................................................................................ 5

2. Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad ............................................................................................................ 5 2.1. Tulemuslikkuse hindamine .............................................................................................................................. 5 2.2. Hetkeseis ja arengueeldused ............................................................................................................................ 7

2.2.1. Hetkeseis ..................................................................................................................................................... 7 2.2.2. Arengueeldused ........................................................................................................................................... 9

2.3. Arengu üldeesmärgid ja prioriteedid ............................................................................................................ 11 2.4. Kooliarenduse valdkonnad, strateegilised eesmärgid ja tegevussuunad ................................................... 11

3. Tegevuskava aastateks 2014 – 2016 püstitatud eesmärkide saavutamiseks ..................................................... 13 3.1. Juhtimine ......................................................................................................................................................... 13 3.2. Personalitöö ..................................................................................................................................................... 14 3.3. Koostöö huvigruppidega ................................................................................................................................ 14 3.4. Ressursside juhtimine .................................................................................................................................... 15 3.5. Õppe- ja kasvatustöö ...................................................................................................................................... 16

4. Arengukava uuendamise kord ............................................................................................................................. 19

3

Sissejuhatus

Leisi Keskkooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooli arendamise põhisuunad ja valdkonnad,

tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra.

Dokumendi koostamise tingis eelmise arengukava aegumine. Arengukava koostamisel osalesid Leisi

Keskkooli töötajad, Leisi valla ametnikud, kooli hoolekogu, vallavolikogu ja

-volikogu komisjonide liikmed. Arengukava arutelud toimusid vallavalitsuse, volikogu ja komisjonide

istungitel. Arengukava koosneb neljast osast. Esimeses osas antakse ülevaade kooli tegevusest, teises osas

tutvustatakse kooli arendamise põhisuundi ja tegevusvaldkondi, kolmandas osas on täpne tegevuskava ja

neljandas osas nähakse ette arengukava uuendamise kord.

Leisi Keskkooli arengukava lähtub Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest, Eesti Vabariigi

haridussüsteemi arengukontseptsioonist, Eesti Vabariigi üldhariduse arengukavast 2007-2013, Leisi valla

arengukavast 2011-2020, kooli põhimäärusest, kooli hetkeolukorra analüüsist, kooliarenduse

prioriteetidest ning arengusuundadest.

1. Tutvustus

1.1. Leisi Keskkooli moto, visioon, missioon, tegevuse eesmärk, ülesanded ja põhiväärtused.

MOTO

Edukas õppimine on võti tulevikku!

VISIOON

Aastaks 2016 on Leisi Keskkool jätkusuutlik õppeasutus, kus tähtsustatakse vaimsust ja haritust ning

pööratakse tähelepanu iga õppija mitmekülgse arengu toetamisele. Säilitatakse gümnaasiumihariduse

andmine ja pakutakse õppuritele ööbimisvõimalust rekonstrueeritud internaadihoones. Leisi Keskkoolis

on parimad võimalused õppetöö, kultuuriharrastuste ja spordiga tegelemise ühildamiseks.

MISSIOON

Leisi Keskkool loob võrdsed võimalused heatasemelise hariduse andmiseks kõigile erinevate võimetega

õppuritele. Noortes kasvatatakse oluliste isikuomaduste – aususe, kohusetunde, töökuse, initsiatiivikuse,

koostöövalmiduse, nõrgematest hoolimise jms – väärtustamist, et tagada nende edukas toimetulek

edasises elus.

KOOLI TEGEVUSE EESMÄRK

Kooli põhieesmärgiks on arendada õpilast, anda õpilasele oskus otsustada ja valikuid teha haridustee

kavandamisel ja elluviimisel.

Luua koolis võrdväärsed võimalused ja tingimused õpilaste individuaalsusi arvestava arengu

toetamiseks ning õpi-, töö- ja elukeskkonnas toimetuleva vastutusvõimelise isiksuse kujunemiseks.

Kooli arengu võtmeküsimusteks on jätkusuutlikkus, uuendusmeelsus ja pidevalt täiustuv

õpikeskkond, kus on loodud head tingimused nii formaal- kui ka huvihariduse omandamiseks kõigis

kooliastmetes.

KOOLI ÜLESANDED

Kõigi õpilaste ja töötajate igakülgset arengut toetava turvalise õpi- ja töökeskkonna loomine

Kvaliteetse hariduse võimaldamine

Õpilaste individuaalsusega arvestamine ja õpijõudluse toetamine

Õpilaste õpihuvi, õpioskuste ja positiivse minapildi kujundamine ning toetamine

Õpilaste sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemise toetamine

Tingimuste loomine võimetekohaseks toimetulekuks järgmisel haridustasemel ja igapäevaseselus

KOOLI PÕHIVÄÄRTUSED

AUSUS - olla aus enda ja teiste suhtes

4

KOHUSETUNNE - Püstitada eesmärke ja vastutada nende täitmise eest. Kohustustega kaasnevad

ka õigused.

TÖÖKUS - viib sihile ja tagab eesmärkide täitmise

1.2. Asend

Leisi Keskkool on üks maakonnas viiest keskharidust andvast gümnaasiumist. Õpilaste arvult on ta

väikseim. Leisi Keskkool asub maakonna põhjaosas, suurtest keskustest ja põhimaanteest eemal. Kooli

teenindada on maakonna suuruselt kolmas omavalitsuspiirkond – Leisi vald (Kuressaare linna ja Kaarma

valla järel).

1.3. Ajalugu, saavutused

Teadaolevatel andmetel hakati Leisis haridust andma 1851. aastal. Hariduse andmisest Leisi vallas ja

kooli arengutest annab väikese ülevaate tähtsamate sündmuste loetelu:

1851 esimesed andmed Leisis, Tuulingu talus tegutsema hakanud kihelkonnakooli kohta

1950 nov. kooli reorganiseerimine üldhariduslikuks keskkooliks

1953 I lend lõpetas keskkooli

1959-64 tootmisõpetuse väljakujundamine

1980 dets. uuele koolihoonele nurgakivi panek

1.09.1983 algas õppetöö uues koolihoones

1997 kaasaegse arvutiklassi avamine

1998 raamatukogu üleviimine uutesse ruumidesse

1999 poiste tööõpetuse klassi seadmete uuendamine

2000 kooli uue sümboolika kujundamine

2002-2003 tahvli- ja uue klassivalgustuse paigaldamine

2004 tuletõrje signalisatsioonisüsteemi väljaehitamine

2005 akustilise koolikella ja uute arvutite kasutuselevõtmine

2006 videovalve paigaldamine

2008 traadita internetiühenduse paigaldamine koolimajja, üleminek E-koolile, õpetajatele

sülearvutite soetamine

2010 EAS toetusel renoveeritud koolimaja avamine

Keskharidust antakse Leisis alates 1950. aastast. Keskharidust tõendava lõputunnistuse on Leisist saanud

1188 õpilast, kelle hulgas on 15 kuld- ja 37 hõbemedaliga lõpetajat (2013. a seisuga). Allolevas graafikus

on esitatud 10 viimase aasta andmed gümnaasiumi lõpetajate edukuse kohta (Graafik 1).

Graafik 1. Gümnaasiumi lõpetajate edukus aastatel 2004-13

Õpilased on olnud edukad vabariigi riigieksamite sooritamisel - kolmel viimasel aastal oldi riigieksamite

keskmise punktisumma arvestuses esimese 100 edukama gümnaasiumi hulgas. Viimasel aastal olid Leisi

KK õpilased emakeele riigieksamite tulemustega vabariigis 12. kohal ja inglise keeles 13. kohal.

Allolevas tabelis 1 on välja toodud Saaremaa gümnaasiumide kohad pingereas, mis on koostatud viimasel

kolmel aastal Eesti koolides sooritatud riigieksamite keskmiste punktisummade alusel.

5

Kooli nimetus 2011 2012 2013

koht punkte koht punkte koht punkte

Saaremaa Ühisgümnaasium 25 72,92 22 71,76 32 71,62

Leisi Keskkool 74 66,51 42 68,9 44 70,07

Kuressaare Gümnaasium 76 66,32 73 66,15 59 68,01

Orissaare gümnaasium 99 63,61 131 61,95 60 68,01 Tabel 1.Koht koolide pingereas riigieksamite keskmise punktisumma tulemuste põhjal

1.4. Pedagoogiline personal ja õpilaskond.

2013/14 õppeaastal töötab koolis 29 pedagoogi (õpetajat, ringijuhti, kasvatajat). Õpetajate pedagoogiline

ettevalmistus vastab Eesti Vabariigi poolt kehtestatud nõuetele. Kõigil õpetajatel on pedagoogiline

kõrgharidus. Üks õpetaja on vanempedagoog, ülejäänud on pedagoogid. Õpetajate keskmine vanus on 50

aastat. Järgnevas tabelis on ülevaade pedagoogide vanuselisest jaotuvusest (Tabel 2).

Vanus Arv Osakaal %

õpetajad Ringijuhid,

kasvatajad

Alla 40 aastased 2 1 10,3

40 – 49-aastased 7 2 31,0

50 – 59-aastased 15 2 58,6

60 ja vanemad 0 0 0

kokku 24 5 100

Tabel 2. Pedagoogide vanuseline jaotuvus.

2013/14 õppeaastal on koolis 12 klassikomplekti, kus õpib 174 õpilast, neist 4 õpib lihtsustatud õppekava

alusel. Lihtsustatud õppekava alusel õppivad õpilased õpivad eraldi oma tunniplaani alusel, osa tunde

toimub koos põhiklassiga. Allolevas tabelis on õpilaste arvud kooliastmeti (Tabel 3).

Kooliaste ja klassid Õpilaste

arv

Poisse Tüdrukuid

I kooliaste (1.-3.klass) 53 31 22

II kooliaste (4.-6.klass) 43 20 23

III kooliaste (7.-9.klass) 51 26 25

IV kooliaste (10.-12.klass) 27 11 16

kokku 174 88 86

Tabel 3. Õpilaste arvud kooliastmeti 2013/14 õppeaasta alguses.

Koolis töötab kaks pikapäevarühma: 1.-2.klassile (29 õpilast) ja 3.-4.klassile (25 õpilast). Erinevaid

huviringe tegutseb 18 ja neist võtab osa 126 õpilast. Õpilastel on võimalus osaleda laulukoorides,

rahvatantsu-, pilli-, näite- ja kunstiringides, spordiringides (aeroobika, rahvastepall, võrkpall,

kergejõustik), anda välja koolilehte ning võtta osa Kodutütarde ja Noorkotkaste tegevusest. Koolis

tegutseb ka bänd, kuid ilma juhendajata.

2. Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad

2.1. Tulemuslikkuse hindamine

Kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid on sätestatud

järgnevates dokumentides: “Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise

küsimustes” (Haridus- ja teadusministri määrus nr 62, vastu võetud 13.08.2009) ja “Leisi Keskkooli

sisehindamise läbiviimise kord” (kinnitatud 22.09.08 Leisi Keskkooli direktori kk. nr. 1-1/6).

6

Sisehindamise tulemused:

Tugevused

1. Juhtimine

Hoitud on kodurahu.

Rollid on paigas.

Distsipliin on paranenud.

2. Personalitöö

Õpetajatel on antud võimalus kaasa rääkida arengustrateegia kujundamise küsimustes.

Kollektiiv on kaasatud sisehindamisprotsessi.

3. Koostöö huvigruppidega

Õpilaste ja õpetajate head suhted.

Lapsevanemad on muutunud aktiivsemaks ja toetavad kooli.

Koostöö vallaga on hea.

Korraldatakse rahuloluküsitlusi ja huvipoolte rahulolu on paranenud.

4. Ressursside juhtimine

Õpi- ja töökeskkond on hea.

Kaasajastatud töökeskkond ja –vahendid.

5. Õppe- ja kasvatustöö

Head õppetöö tulemused.

Olümpiaadide, võistluste ja konkursside head tulemused.

Riigi- ja lõpueksamite hea tase.

Õppetöös on tagatud individuaalne lähenemine õpilastele. Erinevate õppekavade rakendamine.

Tugisüsteemide ja -isikute olemasolu ja toimimine (eripedagoog, karjäärinõustamine,

konsultatsiooniajad).

Mitteedasijõudnuid on vähem, koolikohustuse täitmine hea.

Parendustegevused

1. Juhtimine

Suurendada alljuhtide vastutust.

Nõuda kõigilt kõigi eeskirjade täitmist.

2. Personalitöö

Töötajate motiveerimine ja tunnustamine.

Kaasata enam kooli kollektiivi arendustegevusse.

Suurendada töötajate koostöövalmidust ja vastutust.

Leida sobivaid koolitusi kogu personalile.

Suurendada töötajate pühendumust ning kasutada efektiivsemalt tööaega.

3. Koostöö huvigruppidega

Kaasata õpilasesindus kooli arendustegevusse.

Kaasata kogukonda kooli arendamisse.

Tõhustada hoolekogu ja kooli koostööd.

Korraldada lastevanemate rahuloluküsitlusi.

4. Ressursside juhtimine

Muuta kooli finantstegevus avalikumaks.

Tõhustada olemasoleva ressursi kasutamist (inimesed, ruumid, töövahendid).

Tõhustada majasisest infoliikumist.

Uuendada kooli kodulehte.

Enam teavitada üldsust oma tegemistest.

Kasutada info levitamiseks erinevaid infokanaleid.

Parandada kogutud andmete valikut ja analüüsi ning avalikustada osapooltele analüüsi tulemused.

5. Õppe- ja kasvatustöö

Pöörata enam tähelepanu andekatele õpilastele.

Tõhustada tugiteenuste kasutamist.

Tõhustada arenguvestluste läbiviimist ja kontrolli nende toimumise üle.

Tõsta õpilaste õpimotivatsiooni.

7

2.2. Hetkeseis ja arengueeldused

2.2.1. Hetkeseis

Õpilaskond

Leisi Keskkool on säilitanud oma koha maakonna haridussüsteemis, andes aastas üldharidust ligemale

180-le maakonna õpilasele. Valdavalt on õpilased Leisi vallast. Käesoleval hetkel õpib koolis 4 õpilast,

kes ei ole Leisi valda sisse kirjutatud – neist 2 elavad reaalselt Leisi vallas. Kaks õpilast käib koolis

Eiklast (Kaarma vald) ja kuus õpilast Kuressaarest.

Alljärgnevalt on ülevaade õpilaste arvudest kahel eelmisel õppeaastal ning prognoos tulevikuks (Tabel 4).

I II III IV V VI VII VIII IX PK

Kokku X XI XII G

kokku Kool

kokku

2011/12 23 12 15 17 17 18 17 10 21 150 12 11 16 39 189

2012/13 16 23 13 15 16 16 16 15 10 140 15 10 10 35 175

2013/14 17 14 22 13 15 15 18 16 17 147 4 12 11 27 174

2014/15 18 17 14 22 13 15 15 17 17 148 10 3 12 25 173

2015/16 8 18 17 14 22 13 15 16 17 140 10 10 3 23 163

2016/17 20 8 18 17 14 22 13 15 16 143 10 10 10 30 173

Tabel 4. Õpilaste arvud klassiti 2011-2017

Graafik 2. Õpilaste arvu muutuse dünaamika kooliastmeti 2011-2017.

Graafikult 2 on näha, et alates 2013/14 õppeaastast on õpilaste arvu tõusutrend vaid II kooliastmes.

Algklassides oli õpilaste arv enam-vähem stabiilne, kuid hakkab lähiaastatel vähenema. Iga viie-kuue

aasta tagant on vallas laste sündivus madal ning kooli tulijate arv seetõttu väike. 2015. aastal on vallas

kooli tulemas vaid 8 last. Teises kooliastmes oli langus, kuid lähiaastatel on märgata õpilaste arvu

suurenemist. Kolmandas kooliastmes jõudis põhikooli lõpetamiseni eelmisel aastal aegade väikseim lend,

mis mõjutas oluliselt ka järgneva õppeaasta gümnaasiumi vastuvõttu. 2007.aastal lõpetas viimane

paralleelklassidega lend. Alates sellest ajast on õpilaste arv pidevalt vähenenud. Gümnaasiumi osas

langeb õpilaste arv aasta-aastalt. 2013. aasta sügisel tuli X klassi vähe õpilasi, kuna põhikooli lõpetajaid

oli vaid 9. Järgnevatel aastatel on põhikooli lõpuklassid taas suuremad (15-18 õpilast klassis). Tuumiku

moodustavad gümnaasiumis oma kooli põhikooli lõpetajad. Teistest koolidest tulijaid eriti ei ole.

Murelikuks teeb gümnaasiumisse tulijate arv ja õpilaste valmidus jätkata õpinguid gümnaasiumis.

Järgnev graafik kajastab lendude kaupa gümnaasiumist väljalangenud õpilaste arvu. See näitab, et kõik

õpilased ei ole oma valikus kindlad olnud ning õppimine gümnaasiumis pole olnud neile jõukohane.

8

Graafik 3. Gümnaasiumi sama lennu lõpetajate ja väljalangejate arvud 2006-2016.

Õppetöö

Gümnaasiumi uue riikliku õppekava rakendamine nägi ette kolme õppesuuna sisseviimist. Kool tegi oma

valikud, valmistades ette ja pakkudes õpilastele keele-, looduse- ja majandusõppe suunda. Iga õppesuund

erines kolmeaastase õppeperioodi jooksul teistest suundadest vähemalt 8 erineva valikkursuse võrra.

Õpilaste koormus suurenes tänu uue õppekava sisseviimisele 7 kursuse võrra. Vanas õppekavas oli

kursuseid 100, uues 107. Käesoleval ajal ei eksisteeri enam kolme õppesuuna pakkumise nõuet ja kool

pakub 85 kohustusliku kursuse kõrval 11 valikkursust rõhuasetusega IT- ja majanduskursustele.

Head meelt valmistavad saavutused õppetöös, 40% õpilastest õpib hästi või väga hästi. Saavutatud on au-

hinnalisi kohti maakonna aineolümpiaadidel. Edukamad ained on olnud inglise keel, geograafia,

matemaatika ja emakeel. Hästi on läinud õpilastel ka majandusõppe ja õpioskuste olümpiaadidel.

Õpilased tahavad ja julgevad esindada oma kooli aineolümpiaadidel. Jätkuvalt on koolis kiituskirjaga

põhikooli ja medaliga gümnaasiumi lõpetajaid.

Aasta-aastalt väheneb nende õpilaste arv, kes on õppetööga raskustes. Kolme eelneva aastaga on nende

protsent õpilaste üldarvust langenud 5,5 protsendilt 4 protsendini. See on saavutatud tänu õpiraskustesse

sattunud õpilastele individuaalse õppekava rakendamisele. Abiks on olnud ka lihtsustatud õppekava

rakendamine neile õpilastele, kellele riiklik õppekava on üle jõu käiv. Klassikursuse kordajaid oli

eelmisel õppeaastal 2.

Pedagoogid

Kool on kaadriga varustatud ja tunnijaotusplaanile vastavalt on kõik õpetajakohad täidetud. Üle

normkoormuse töötavad 4 õpetajat, osalise tööajaga töötab 5 õpetajat. Üle normkoormuse töötamine on

tingitud asjaolust, et vastavale erialale pole võimalik võtta lisatöötajat, kuna talle jääks liialt vähene

tundide arv (väike koormus). Gümnaasiumiosa võimaliku sulgemisega kaoks 5,8 ametikohta ja õpetajate

arv, kes jääks tööle osalise tööajaga, suureneks veelgi.

Õpikeskkond

Pärast koolimaja renoveerimist on paranenud IKT-ga varustatus. Arvutiklassis on 20 terminal-töökohta.

Kõikides klassides on statsionaarne videoprojektor ja interneti püsiühendus. Kümnes klassiruumis on

Qomo interaktiivne tahvel. Õpetajatel on võimalik klassis kasutada laua- ja sülearvutit. Neljandat

õppeaastat on kasutusel e-Kool. Teist õppeaastat on see kasutusel ka huvihariduses.

Ujula taasavamine on mitmekesistanud õppurite sportimisvõimalusi ning loob baasi riikliku õppekava

maksimaalseks täitmiseks.

Huviharidus

Huvialaharidus on õppe-kasvatustöö protsessi toetav tegevus. Kooli õpilased on saavutanud häid tulemusi

üleriigilistel ja maakondlikel üritustel. Kooli traditsioonilised huviringid (rahvatantsu-, muusika-, spordi-,

kunstiringid) jätkavad oma tegevust. Noorematest klassidest lisandub ringidesse järelkasvu, tegevus

laieneb tänu järjepidevusele ka põhikooli vanematesse klassidesse. Tunnustatud on meie rahvatantsu

segarühm ja laulukoorid. Hästi on esinenud meie rahvapillimängijad - neid on kutsutud esinema

naabervaldadesse ja teistesse maakondadesse. On olnud ka välisesinemisi. Väga heal tasemel on töö

rahvakultuuriringidega (rahvatants, kapell, pilliringid), mis annab hea baasi etnograafilise töö

arendamiseks huviharidustöö ühe põhisuunana.

9

Kooliaste ja klassid Õpilaste

arv

Osaleb huvitegevuses (arv ja %

kooliastme õpilaste hulgast)

I kooliaste (1.-3.klass) 53 53 (100%)

II kooliaste (4.-6.klass) 43 38 (88,4%)

III kooliaste (7.-9.klass) 51 24 (47%)

IV kooliaste (10.-12.klass) 27 21 (77,8%)

kokku 174 136 (78,2%)

Tabel 5. Õpilaste hõivatus huvitegevuses 2013/14 õppeaasta alguses.

Tabelist 5 on näha, et hetkel on huvitegevusega 100%-liselt hõivatud vaid esimene kooliaste. Teises

kooliastmes ei ole meelepärast huvitegevust leidnud viis õpilast. Kõige madalam on hõivatus kolmandas

kooliastmes, kus 51 õpilasest on endale meelepärase huvitegevuse koolis valinud 24 õpilast (47%). Selle

vanusastme õpilased tegelevad kas võrkpalli, rahvatantsu või laulumisega. Gümnaasiumi õpilased

tegelevad kooli ajalehe väljaandmise ja rahvatantsuga. Tuleb otsida võimalusi huvitegevusega tegelejate

arvu suurendamiseks. Takistuseks ei ole ainult huvi puudumine vanemate õpilaste hulgas, vaid nende

õpilaste suurest tunnikoormusest tingitud ajapuudus ja transpordiprobleemid. Probleemiks on ka õpilasi

huvitavate hobide harrastamiseks vajalike juhendajate puudumine. Huvihariduse harrastamisel on

takistuseks saamas ka õpilaste arvu vähenemine aladel, kus olulist rolli mängib mõlema soo esindatus

(rahvatantsupaarid) või samasse vanuseklassi kuuluvate õpilaste arv pallimängudes.

Jätkuvalt on häid saavutusi ette näidata ka kooli sportlastel, kes on saavutanud meistritiitleid ja teisi

auhinnalisi kohti maakonna ja vabariigi spordivõistlustel. Viimastel aastatel on peale kasvamas uus

põlvkond noori võrkpallitüdrukuid ja -poisse. Maakonna esindusvõistkondades on vabariiklikele

võistlustele pääsenud võrkpalli ja kergejõustikuga tegelevad õpilased.

2.2.2. Arengueeldused

Õpilaskond

Põhikooli õpilaste arv on veidi langev, kuid jääb lähiaastateks 140-st suuremaks. 2015. aastal on kooli

tulijaid alla 10 kuid järgnevatel aastatel taas üle 15. Lähiaastate põhikooli lõpetajate arv eeldab, et 10.

klassi on tulemas õppeaastas 10 õpilast (tavapäraselt 60% lõpetajatest jätkab gümnaasiumis). Et oma

kooli põhikooli õpilased jääks Leisi, on vaja:

tõsta nende õpimotivatsiooni;

kinnistada oma kooli tunnet;

tõsta kooli usaldusväärsust.

Küsitav on gümnaasiumiosa jätkusuutlikkus. Ebapiisav riiklik rahastamine ning valla eelarve pingelisus

on selle probleemi materiaalne külg. Kuid olulised on ka gümnaasiumiosa õpilaste sisemise konkurentsi

vähenemine ning sotsiaalse suhtlusringkonna piiratus, mis võivad kujuneda pärssivaks noorte arengule.

Väljastpoolt oma valda õpilaste lisandumine gümnaasiumisse suurendaks õpilaste arvu, kuid hetkel

takistab seda halb ühistranspordi korraldus ning õpilaskodu seisukord.

Olukorda parandab:

uue õpilaskodu rajamine või muude majutusvõimaluste pakkumine Leisi vallas;

ühistranspordi parem korraldus Leisi suunal või õpilasliini lisamine (muutmine);

kooli tutvustamine maakonnas – PR töö.

Õppetöö

Rakendunud on uus riiklik- ja kooliõppekava kõigis kooliastmetes. Õpihuvi püsimise esimesest

kooliaastast viimaseni tagab võimetekohase õppetöö korraldamine läbi kogu stuudiumi nii andekatele, kui

ka õpiraskustega õpilastele. Tugev alg- ja põhiharidustase aitab õpilasel süvendada usku oma võimetesse

ning tagab raskusteta haridustee jätkamise järgmistes kooliastmetes. Traditsioonilistele õppemeetoditele

lisaks tuleb julgemalt kasutada kaasaegseid meetodeid, kus põhirõhk on õpilase arengu toetamisel, mitte

ainekesksel hindamisel. Kool peab osalema vastavates programmides, kus teostatakse õppekavaga seotud

projekte. Programmides osalemine ja projektiviisiline tegevus peab olema läbimõeldud, süsteemne,

omavahel sidustatud ja seotud ka õppekava täitmisega.

Sellest tulenevalt tuleb õpetajatel pöörata tähelepanu:

õppekava üldpädevustele;

10

õpilaste õpioskuste kujundamisele;

õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamisele;

õpilaste väärtushinnangute kujundamisele;

õpilaste kutse- ja karjäärinõustamisele;

erinevate õppemeetodite kasutamisele;

õpilaste arengu hindamisele.

Õpilaste arv põhikoolis stabiliseerub, jäädes lähiaastatel püsima 140-150 õpilasel. Õpilaste arvu vähesus

klassides võib hakata mõjutama meeskonnatöö harjutamisele suunatud grupitegevusi. Eelkõige

kannatavad kehalise kasvatuse tundides pallimängud, kus on raske kokku panna kahte täiskoosseisulist

ühtse meeskonnana tegutsevat võistkonda. Ilmselt tuleb sel juhul kaaluda võimalust moodustada kahe

järgneva klassi õpilastest liitrühmad.

Kaaluda liitrühmade moodustamise võimalust

Pöörates tähelepanu andekate õpilaste vajadustele ja rakendades neile võimetekohast lisaõpet, tagame

nende konkurentsivõime järgmisel koolitasemel. Konkurentsivõime järgmisel kooliastmel tagab ka

varajane tähelepanu pööramine kutse- ja karjäärinõustamisele.

Pöörata tähelepanu andekatele õpilastele:

o anda tunnis lahendada täiendavaid keerukama raskusastmega ülesandeid;

o jagada materjale või viiteid lisalugemiseks;

o suunata osalema veebipõhisesse teaduskooli;

o tunnustada edukalt kooli esindanud õpilasi.

Lihtsustatud õppekava alusel õpib 2013/14 õppeaastal 4 õpilast. Neist kolm on väikeklassis ja üks

tavaklassis, olles osa tundidest eraldi õpetajaga põhiklassist lahus. Jätkates tööd õpiraskustesse sattunud

õpilastega, suudame neile kindlustada nõutava põhihariduse ning koolikohustuse täitmise. Õpiabi

pakkumise ja võimetekohase töötempo võimaldamise eesmärgiks on nende õpihuvi säilitamine

võimalikult pikaks ajaks.

Õpiraskustega õpilaste toetamine:

o varajane õpiraskuste märkamine ja vajaliku õpiabi määramine;

o individuaalsete õppekavade jätkuv rakendamine;

o kohustuslik suunamine konsultatsiooni- ja järelaitamistundidesse;

o suunamine nõustamiskomisjoni.

Pedagoogid

Kooli innovaatilisuse üheks mõõdupuuks on IT lahenduste kasutamine ja arendamine. Tulenevalt IT-

arengust ja kooli varustatusest IT-vahenditega on tekkinud vajadus ajaga sammu pidada - koolitada

personali ning tõsta nende pädevust selles valdkonnas.

Gümnaasiumiosa sulgemise tulemusena võib väheneda õpetajate töökoormus ning mõnigi õpetaja võib

seetõttu kaotada töökoha. Küll aga jätkub kaadri uuendamise protsess (loobumismõtetega õpetajate

asendamine) ja olemasolevale kaadrile võimalikult efektiivse rakenduse otsimine (mitme aine õpetamine

või ümberkvalifitseerumine).

Koostada järgnevaks perioodiks:

koolituskava kogu personalile (aastate kaupa);

IT arengukava;

selgitada välja kaadrivajadus.

Õpikeskkond

Lähtudes riikliku õppekava nõuetest, tuleb täiendada õppevahendite hulka ja valikut. Õpetajad saavad

kabinettides kasutada kõiki enda valmistatud või muretsetud õppevahendeid, rakendada oma töös sellest

tulenevaid erinevaid õpetamismeetodeid ja muuta õppeprotsessi huvitavamaks. Tehniliste vahendite ning

õpitarkvara muretsemine ja kasutamine annab võimaluse demonstreerida õpilastele selliseid katseid,

loodusnähtusi ja tehnoloogiaid, mida muidu oleks raske õpetada või selgitada. Säilitada tuleb head

õpikeskkonda, hoides korras olemasolevad ruumid ja õppevahendid.

Õpikeskkonna arendamiseks:

panustada jätkuvalt õppevahendite täiendamisse ja uuendamisse, planeerida selleks iga-aastaselt

piisavalt vahendeid kooli eelarvesse;

täiendada vabavaralist õpitarkvara;

11

kooli õpi- ja töökeskkonna korrashoiuks tuleb eelarvesse planeerida piisavad vahendid.

Huviharidus

Traditsioonilised huviringid töötavad heal tasemel, kuid endiselt on koolis õpilasi, kes ei ole leidnud

sobivat huvitegevust koolis või kellel puudub vastav huvi. Huvitegevuste mitmekesistamine toob rohkem

õpilasi huviringidesse, loob võimalused õpilaste igakülgseks arendamiseks ja nende mõistlikuks vaba aja

sisustamiseks. Koos tegutsemine süvendab oma kooli tunnet. Igati on vaja toetada huvitegevuse

järjepidavust, kuna see tagab laste pikemaajalise harjumuse tunniväliseks tegevuseks ja võib suunata

nende tuleviku kujunemist.

Et saavutada head tulemust, peab olema tegevus mõtestatud ehk sellel peaks leiduma ka väljund.

Huvihariduse toetuseks on vaja:

huviharidus ja ringitöö tugevamini siduda kooli õppekavaga ning muuta süsteemsemaks;

siduda huviringides tehtu III kooliastme loovtööga;

toetada traditsiooniliste huviringide jätkumist;

leida uusi võimalusi uute huviringide avamiseks (uued ideed ja juhendajad);

organiseerida esinemisvõimalusi ning korraldada ühisüritusi;

tunnustada enam kooli esindanud õpilasi ja juhendajaid;

kasutada rohkem kooli õpi- ja töökeskkonda.

2.3. Arengu üldeesmärgid ja prioriteedid

Leisi Keskkooli arengukava üldiseks eesmärgiks on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppeka-

vas kehtestatud nõuetele.

Tagada kõigile õpilastele võimetekohane ja heal tasemel hariduse andmine, pakkudes selleks

võimetekohast töötempot ja igakülgset õpiabi. Lähtudes kooli põhiväärtustest (ausus, kohusetunne ja

töökus), valmistada õpilasi ette haridustee jätkamiseks oma kooli gümnaasiumis ning seejärel ameti- või

kõrgkoolides.

Suurema ühtsustunde ehk oma kooli tunde loomiseks edendada huvitegevust. Suurendada võimalusi

harrastajate ringi laiendamiseks kõigis kooliastmetes. “Oma kooli” tunde süvendamiseks seada rõhuasetus

traditsioonidele, ühisüritustele ja PR-tööle ning teavitada oma tegemistest avalikkust kõigi võimalike

meediakanalite kaudu.

Õpetajate professionaalset taset tuleb tõsta erialaste, infotehnoloogia- ja psühholoogiaalaste koolituste

kaudu ning saavutada hea koostöö õpilaste ja õpetajate vahel. Koolitustel omandatud teadmiste väljundina

tagatakse kõigi kooli töötajate professionaalsemad töö- ja suhtlemisoskused ning suutlikkus kooli üldise

arengu nimel koostööd teha.

Tänu tehniliste vahendite kasutamisele parandada õppetöö tulemuslikkust.

Töökeskkonna arendamisega tuleb tagada koolipere turvalisus ja luua võimalus majanduslikuks kok-

kuhoiuks.

2.4. Kooliarenduse valdkonnad, strateegilised eesmärgid ja tegevussuunad

Arengukava elluviimine toimub läbi järgnevate valdkondade arendamise:

1) juhtimine;

2) personalitöö;

3) koostöö huvigruppidega;

4) ressursside juhtimine;

5) õppe- ja kasvatusprotsess.

Arendusvaldkondade eesmärgid ja tegevussuunad on järgmised:

1) Juhtimine

Eesmärk: Kooli juhtimisel on väärtustatud koostöö, avatus ning vastastikune usaldus ja lojaalsus.

Tegevussuunad: Erinevate huvigruppide kaasamine kooli juhtimisse ning nende osalusaktiivsuse

suurendamine; juhtimise muutmine avatumaks ning efektiivsemaks.

2) Personalitöö

Eesmärk: Koolis töötab koostööd ja loovust väärtustav, professionaalne ning motiveeritud personal.

Tegevussuunad: Personali arengu toetamine ning tervise väärtustamine. Koostöö ja meeskonnatöö

väärtustamine ning tõhustamine. Infoliikumise parendamine.

3) Koostöö huvigruppidega

12

Eesmärk: Huvigrupid on kaasatud ja osalevad aktiivselt kooli arendustegevuses.

Tegevussuunad: Huvigruppide osalusaktiivsuse suurendamine kooli igapäevaelus ja arendustegevuses.

Uute koostööpartnerite leidmine ja koostöö kavandamine. Arendusprojektide algatamine ja rakendamine.

Erinevate kooliastmete vahelise koostöö tõhustamine.

4) Ressursside juhtimine

Eesmärk: Koolis kasutatakse olemasolevat ressurssi efektiivselt ning järgitakse säästlikku majandamist.

Tegevussuunad: Tõhustada olemasoleva ressursi kasutamist ja kaasata täiendavaid lisaressursse.

Tõhustada infoliikumist ja teavitustegevust. Täiendada õppevahenditega varustatust. Hoida ja säilitada

korrastatud koolimaja.

5) Õppe- ja kasvatusprotsess

Eesmärk: Koolis on loodud kõigile õpilastele võrdväärsed võimalused ja tingimused kvaliteetse ning

võimetekohase hariduse omandamiseks.

Tegevussuund: Kõigi õpilaste igakülgse arengu toetamine ja toimetuleku soodustamine. Õpilaste

individuaalsusega arvestamine ja õpijõudluse toetamine.

3. Tegevuskava aastateks 2014 – 2016 püstitatud eesmärkide saavutamiseks

3.1. Juhtimine

Eesmärk: Kooli juhtimisel on väärtustatud koostöö, avatus ning vastastikune usaldus ja lojaalsus

Tegevussuunad: Erinevate huvigruppide kaasamine kooli juhtimisse ning nende osalusaktiivsuse suurendamine; juhtimise muutmine avatumaks ning efektiivsemaks.

Tegevus Eesmärk Tulemus Tähtaeg Vastutajad Rahastamise allikad

Kooli strateegiate kavandamine ja

väljatöötamine lähtuvalt kooli

põhiväärtustest, visioonist ning

eesmärkidest

Strateegiate kavandamisse

kaasata kogu kooli personal

Kooli eripära ja tegevussuunad

on väljakujunenud

2014 Direktor

„Oma kooli” tunde süvendamine,

arendamine ja väärtustamine

Koolipereliikmeid kaasatakse

kooli juhtimisse ja

otsustusprotsessi.

Koolipere osaleb aktiivselt kooli

üritustel ja ühiskoolitustel

Püsib kooli positiivne maine ja

erinevate huvigruppide rahulolu

on positiivse trendiga.

Korraldatud on ühisüritusi ja –

koolitusi.

2014-2016 Juhtkond kooli eelarve

Kooli arengukava täitmise süsteemne

jälgimine, hindamine ja parendamine

Arengukava süsteemne ja

eesmärgipärane täitmine ja

eesmärkide saavutamine

Ajakohane ja kehtiv arengukava,

mis vaadatakse üle igal aastal

2014-2016 Juhtkond,

õppenõukogu,

hoolekogu

kooli eelarve

Personali kaasamine juhtimis- ja

otsustamisprotsessi

Personal osaleb kooli

arendustegevuses.

Tagatud on tulemuslik koostöö

ja arendustegevus, mis kajastub

rahuloluküsitlustes.

2014-2016 Juhtkond kooli eelarve

Kooli sisehindamise täiustamine,

regulaarne läbiviimine ja personali

kaasamine hindamisprotsessi.

Sisehindamissüsteem on ellu

rakendatud ja toimiv.

Toimub regulaarne tegevuste ja

tulemuste analüüs ja hindamine.

Tulemustega arvestamine

parendustegevuste kavandamisel

ja rakendamisel kajastub

arengukavas.

2014-2016 Juhtkond

kooli eelarve

Kooli tegevuse kajastamine meedias

ja PR tegevus

Üldsuse pidev informeeritus

kooli tegemistest.

Suurenenud on huvigruppide

informeeritus ja rahulolu.

Paljudes infokanalites on

kajastatud kooli tegemisi.

2014-2016 Juhtkond,

hoolekogu

kooli eelarve

14

3.2. Personalitöö

Eesmärk: Koolis töötab koostööd ja loovust väärtustav, professionaalne ning motiveeritud personal

Tegevussuunad: Personali arengu toetamine ning tervise väärtustamine. Koostöö ja meeskonnatöö väärtustamine ning tõhustamine. Infoliikumise parendamine

Tegevus Eesmärk Tulemus Tähtaeg Vastutajad Rahastamise allikad

Kooli eesmärkidest ja kooli

õppekava rakendamise vajadustest

lähtuva personalipoliitika

arendamine

Tagada kvalifitseeritud ja

professionaalse personali

olemasolu vastavalt õppekava

rakendamise vajadusele

Kool on varustatud

kvalifitseeritud ja

professionaalse personaliga.

2014-16 Juhtkond kooli eelarve

Personal kaasamine kooli positiivse

maine kujundamisse ning PR

tegevusesse.

Kogu personal töötab kooli

positiivse maine nimel.

Kooli maine kujundamiseks

kasutatakse erinevaid

meediakanaleid

2014 Juhtkond kooli eelarve

Täienduskoolitussüsteemi

põhimõtete ja tegevuskava

eesmärgipärane arendamine ja

rakendamine

Täiendkoolitussüsteemi

tõhusam rakendamine ja edasine

kavandamine.

Kogu personal on saanud

osaleda vajalikel koolitustel ja

vajalik koolitusmaht on

saavutatud.

Toimunud on vähemalt 1

ühiskoolitus õppeaastas kogu

personalile.

2014-16

1 kord

aastas

juhtkond Kooli eelarve ja

riiklik toetus

Personali turvatunde ja rahulolu

kindlustamine

Tagada töötajate turvalisus ning

rahulolu.

Toimunud on regulaarsed

personaalsed koostöövestlused.

Töötajate rahulolu on säilinud

või kasvanud (rahulolu

küsitlused)

1 kord

aastas

1 kord

aastas

juhtkond kooli eelarve

3.3. Koostöö huvigruppidega

Eesmärk: Huvigrupid on kaasatud ja osalevad aktiivselt kooli arendustegevuses.

Tegevussuunad: Kooli igapäevaelus ja arendustegevuses huvigruppide osalusaktiivsuse suurendamine. Uute koostööpartnerite leidmine ja koostöö kavandamine.

Arendusprojektide algatamine ja rakendamine. Erinevate kooliastmete vahelise koostöö tõhustamine.

Tegevus Eesmärk Tulemus Tähtaeg Vastutajad Rahastamise allikad

Erinevatele huvigruppidele

rahuloluküsitluste süsteemne

korraldamine. Huvigruppide ootuste

ja ettepanekutega arvestamine.

Luua rahulolu–uuringute

regulaarne korraldamise

süsteem.

Läbiviidud rahuloluküsitlused.

Parendustegevuste kavandamisel

ja rakendamisel on arvestatud

uuringute tulemustega.

1 kord

aastas

juhtkond kooli eelarve

15

Lastevanematega koostöö

tõhustamine.

Koolituste korraldamine

lastevanematele.

Lastevanemate nõustamine.

Lastevanemate rahuloluküsitluse

korraldamine.

Tõhustada koostööd

lastevanematega.

Töötada välja lastevanemate

koolitus- ja

nõustamissüsteem.

Lapsevanemad osalevad kooli

ürituste ettevalmistamisel ja/või

üritustel ja/või erinevates

arendus- ja koostööprojektides.

Toimuvad regulaarselt vanemate

klassikoosolekud ja kooli

üldkoosolekud, koolitus- ja

nõustamispäevad, ühisüritused.

Lastevanemate rahulolu on

positiivse trendiga.

2014-16

Vähemalt 1

kord aastas

2014-16

Juhtkond,

klassijuha-

tajad

kooli eelarve

Keskkooli 65. juubeliürituse

ettevalmistamine ja korraldamine

Kaasata lapsevanemad ja

vilistlased kooli juubeliürituse

ettevalmistamisse ja

korraldamisse

Juubeliraamat, näitused.

Juubeliaktus, vilistlaste

kokkutulek, spordivõistlused.

ette-

valmistus

2014

üritus

oktoober

2015

Huvijuht,

hoolekogu,

vilistlaste

nõukogu

Kooli eelarve,

projektitoetused,

sponsorid

Ühis- ja arendusprojektide

algatamine.

Erinevate huvigruppide

kaasamine kooli

arendustegevusse ja koostöö

avardamine.

Erinevad huvigrupid osalevad

aktiivselt kooli arendustegevuses.

Loodud on uued võimalused

õppimiseks ja koostööks.

2014-16 Juhtkond,

hoolekogu,

õpilasesindus

Kooli eelarve,

projektitoetused

3.4. Ressursside juhtimine

Eesmärk: Koolis kasutatakse olemasolevat ressurssi efektiivselt ning järgitakse säästlikku majandamist.

Tegevussuunad: Tõhustada olemasoleva ressursi kasutamist ja kaasata täiendavaid ressursse. Tõhustada infoliikumist ja teavitustegevust. Täiendada õppevahenditega

varustatust. Hoida ja säilitada korrastatud koolimaja.

Tegevus Eesmärk Tulemus Tähtaeg Vastutajad Rahastamise allikad

Kooli arengukeskkonna

parendamiseks lisaressursside

soetamine

Täiendavate ressursside lisamine

kooli arengusse.

Lisaressursid on võimaldanud

arengu- ja õpikeskkonna

parendamist ning kaasajastamist.

2014-16 Juhtkond,

hoolekogu

projektid, sponsorid,

koostööpartnerid

Kooli kodulehekülje uuendamine

ning regulaarne täiendamine ja

arendamine

Koolipere ja üldsuse parem

teavitamine

Kooli kodulehekülg on

informatiivne ja asjakohane.

Suurenenud erinevate

huvigruppide informeeritus ja

rahulolu.

2014-16 Õppealajuha-

taja,

huvijuht

IT juht

kooli eelarve

16

Raamatukogu arendamine

õpikeskuseks

Kasutada raamatukogu

efektiivsemalt kooli õppetöös.

Kooli raamatukogust on

kujunenud õpilastele ja

õpetajatele õppimise ja vaba aja

veetmise keskus.

2014 Raamatu-

kogujuhataja

aineõpetajad

kooli eelarve

Õppevahenditega varustatuse

täiendamine

Parandada ja täiendada

õppevahenditega varustatust.

Igal aastal on täiendatud

õppevahendite hulka vastavalt

õppekava täitmise vajadustele

(õpikud, õppeinventar, materjalid

õppetöö läbiviimiseks, IT riist- ja

tarkvara).

2014-16

Juhtkond,

õpetajad

Kooli eelarve (iga-

aastaselt kuni 20000

€), projektitoetused

IT arengukava koostamine Koostada IT arengukava, mis

toetab kooli õppekava.

Koostatud on IT arengukava, mis

toetab kooli arengut ning

õppekava.

2014 Juhtkond kooli eelarve

Regulaarse sanitaarremondi

läbiviimine kõigis hooldust vajavates

ruumides

Hoida ja säilitada korrastatud

koolimaja.

Puhas ja korras koolimaja. 2014-16 Direktor,

majandus-

juhataja

kooli eelarve

Õpilaskodu renoveerimine Renoveerida õpilaskodu Õpilaskodu on renoveeritud 2014-16 koolipidaja Valla eelarve, EU

fondid (288 000 €)

3.5. Õppe- ja kasvatustöö

Eesmärk: Koolis on kõigil õpilastel võrdväärsed võimalused ja tingimused kvaliteetse ning võimetekohase hariduse omandamiseks.

Tegevussuund: Kõigi õpilaste igakülgse arengu toetamine ja toimetuleku soodustamine. Õpilaste individuaalsusega arvestamine ja õpijõudluse toetamine.

Tegevuse Eesmärk Tulemus Tähtaeg Vastutajad Rahastamise allikad

Õpilaste individuaalsusega

arvestamine, selle toetamine.

Õpioskuste ja õpimotivatsiooni

kujundamine ja toetamine

(jõukohasuse printsiibi rakendamine,

klassidevahelise koostöö

tõhustamine, koostöö- ja

arendusprojektide algatamine ja neis

osalemine, õpilasele ja vanemale

objektiivse ja regulaarse tagasiside

andmine, osapoolte tunnustamine)

Kõigi õpilaste võimetekohase

toimetuleku kindlustamine.

Kindlustatud on õpilaste

võimetekohane toimetulek

õppetööga ja klassikursuse või

kooli võimetekohane

lõpetamine.

Edukalt klassi lõpetajate arv.

2014-16 Õppeala-

juhataja,

klassijuha-

tajad,

Õppenõusta

miskeskus

(ÕNK)

kooli eelarve

17

Tugisüsteemi arendamine,

rakendamine ja mõjususe hindamine

(õpiabi, tugiõpe, pikapäevarühm,

ainekonsultatsioonid, koostöö

tugispetsialistidega, ringitundide

rakendamine ÕK toetamise

eesmärgil)

Kõigi õpilaste võimetekohane

toimetulek õppetööga,

õpimotivatsiooni säilimine ja

suurenemine. Käitumise ja

koolikohustuse täitmise

paranemine.

Kõik õpilased õpivad

võimetekohaselt.

Koolikohustuse mittetäitjaid ei

ole.

Abivajavatele õpilastele on

kohaldatud sobivad

tugiteenused.

2014-16 õppeala-

juhataja

kooli eelarve

Andekate õpilaste arengu ja tegevuse

tõhusam toetamine (lisaõpe,

ringitundide rakendamine,

raamatukogu, koostöö teiste

õppeasutustega, projektides

osalemine, ettevalmistus ja osavõtt

olümpiaadidest, konkurssidest,

võistlustest, tunnustamine ja

motiveerimine)

Andekate õpilaste

võimetekohase arengu toetamine

ja õpimotivatsiooni

suurenemine.

Andekad õpilased on koolis

märgatud ja toetatud (esindavad

kooli, lisaõpe, tunnustamine).

Edukalt klassi lõpetajate arv.

2014-16 Direktor,

õppeala-

juhataja,

huvijuht

kooli eelarve,

sponsorid

Õpilaste sotsiaalsete oskuste

arendamine ja toetamine (huvitöö,

õppekäigud, koostööprojektid,

koostöö teiste õppeasutustega,

raamatukogu)

Võimetekohaselt ja väärikalt

elus toimetuleva ning

ühiskonnas hakkama saava

inimese ettevalmistamine.

Huviringides osalevate õpilaste

arv. Huviringide arv.

Ühisürituste, esinemiste,

õppekäikude ja

koostööprojektide arv.

2014-16 Õppeala-

juhataja,

huvijuht

Kooli eelarve,

projektitoetused

Tähelepanu pööramine õpilaste

väärtuskasvatusele ja käitumisele

koolis (regulaarsed arenguvestlused,

pidev tähelepanu kõigi töötajate

poolt, koostöö lastevanematega,

õpilaste ja vanemate koolitamine

ning nõustamine).

Väärikalt käituvate õpilaste

kasvatamine.

Paranenud on kooli mikrokliima

ja kodukorra täitmine.

Suurenenud huvigruppide

rahulolu (rahuloluküsitlused).

Õpilastega läbiviidud

arenguvestluste arv ja tagasiside.

2014-16 Kõik

töötajad

Klassijuhata-

jad

Kooli eelarve

Kutse- ja karjäärinõustamissüsteemi

põhimõtete väljatöötamine,

tegevuskava koostamine ja

rakendamine.

Koostada karjäärinõustamise

korralduskava.

Tõhustada kutse- ja

karjäärinõustamist koolis.

Koostatud on karjäärinõustamise

korralduskava.

Lähtuvalt õpilaste soovidest ja

võimetest jätkavad õpilased

edukalt õpinguid järgmisel

haridustasemel.

Õppekäigud asutustesse.

2014

2014-16

Õppeala-

juhataja,

klassijuha-

tajad

Kooli eelarve

18

Keskkonnaalase tegevuse

rakendamine.

Teiste haridusasutustega ja

ettevõtetega koostööprojektide

rakendamine ja ühisürituste

korraldamine.

Õpilaste ja töötajate loodus- ja

keskkonnasäästliku mõtteviisi ja

käitumisharjumuste kujunemine.

Kogu koolipere käitub

keskkonda säästvalt.

Korraldatud on erinevaid

keskkonnasäästlikke

koostööprojekte.

2014-16 Õppeala-

juhataja,

huvijuht

Kooli eelarve,

projektitoetused

Huvitegevuse arendamine ja

võimaluste laiendamine.

Huvitegevuse mitmekesistamine

ja ringide tegevuse

eesmärgistatum toimimine.

Huviringide mitmekesisem

valik.

Igale ringile on leitud väljund

kooli õppekavas.

Huvitegevusse on kaasatud

suurem enamus õpilastest.

2014-16

Juhtkond,

hoolekogu

Kooli eelarve

Valla ja kooli

eelarve

Õpilasesinduse tõhusam kaasamine

ja aktiivsuse suurendamine.

Õpilasesinduse tegevuse aktiivsem

tutvustamine. Õpilaste juhtimisalane

koolitamine ja nõustamine.

Õpilasaktiivi koolitamine ja

kaasamine koolielu arendusse.

Ülekooliliste ürituste regulaarne

korraldamine; õpilaste

osalemine erineva tasandi

projektides. Koostöö teiste

koolidega, ettevõtetega ja

vilistlastega. Tunnustamine.

2014-16

Juhtkond,

õpilasesin-

dus

Kooli eelarve

Regulaarsete rahulolu – uuringute

korraldamine ja tulemustega

arvestamine.

Õpilaste rahulolu uurimine. Rahuloluküsitlused.

Parendustegevuste kavandamisel

ja rakendamisel on arvestatud

rahulolu – uuringute

tulemustega

1 kord

aastas

Õppeala-

juhataja,

klassi-

juhataja

Kooli eelarve

4. Arengukava uuendamise kord

Arengukava järgimist analüüsitakse/hinnatakse ja arengukava korrigeeritakse igal aastal augustikuu

õppenõukogus ja septembrikuu hoolekogu koosolekul ning parandus- ja muutmisettepanekud esitatakse

vallavolikogule hiljemalt 15.oktoobriks.