Tallinna Ülikool

Kasvatusteaduste Instituut

Kertu Müür

HARILIK TOOMINGAS

SIBERI NULG

Referaat

Tallinn 2014

Kertu Müür

Sisukord

Sissejuhatus.................................................................................................................3

1. Harilik toomingas........................................................................................................4

1.1. Nimi......................................................................................................................4

1.2. Levila ja kasvukoht..............................................................................................4

1.3. Kirjeldus...............................................................................................................4

1.3.1.Võra...............................................................................................................5

1.3.2.Pungad ja koor..............................................................................................5

1.3.3.Lehed.............................................................................................................6

1.3.4.Õied...............................................................................................................6

1.3.5.Viljad.............................................................................................................6

1.4. Paljunemine..........................................................................................................7

1.5. Marjade kasutamine.............................................................................................7

1.6. Puidu kasutamine.................................................................................................8

1.7. Kahjur...................................................................................................................8

1.8. Kultuur.................................................................................................................8

2. Siberi nulg...................................................................................................................9

2.1. Levik ja kasvutingimused.....................................................................................9

2.2. Kirjeldus.............................................................................................................10

2.2.1.Puit..............................................................................................................10

2.3. Kasutamine.........................................................................................................11

2.4. Tähelepanuväärseid siberi nulgusid Eestis.........................................................11

Kokkuvõte.................................................................................................................12

Kasutatud kirjandus...................................................................................................13

Kertu Müür

SissejuhatusTöö eesmärk on õppida tegema korrektset ja täpsete nõuete järgi referaati.

3

Kertu Müür

Harilik toomingasHarilik toomingas (vt Joonis 1. Harilik toomingas (Prunus padus) on roosõieliste

sugukonda toompuu perekonda kuuluv puu või suur

põõsas.

Joonis 1. Harilik toomingas1

NimiToominga rahvapärased nimed on tumilgas, tuum, toom ja meied.

Levila ja kasvukohtHariliku toominga levila hõlmab Euraasia põhjaosa, kasvades ka põhjapolaarjoone

lähedal Norras. Eestis on toomingas pärismaine. Eestis kasvab ta kõikjal, eelistades

niiskeid kasvukohti: vooluveekogude kaldaid ning sega- ja lehtmetsi. Teda ei leidu

üksnes kuivadel liivikutel ja rabastunud või alaliselt üleujutatavatel aladel.

KirjeldusToominga võra

Toomingas võib kasvada kuni 16 meetri kõrguseks. Tavaliselt ei ületa tema kõrgus

siiski 10 meetrit. Eestis leidub suuri toomingaid vanades taluõuedes. Eesti kõige

jämedamate toomingate tüve ümbermõõt on üle 2 meetri.

1 http://muhedikumaailm.blogspot.com/2008/05/selle-postituse-pidanuks-tegema-kuu.html

4

Kertu Müür

Võra

Lagedal kasvava noore toominga võra on munajas. Tal on tihedalt harunevad oksad,

mistõttu ta meenutab pärna. Seevastu vana toomingas on kõvera ja mõhnalise tüve ja

laiuva võraga, mistõttu ta meenutab pihlakat.

Pungad ja koor

Raagus toomingat on kõige kindlam ära tunda selle järgi, et tema tumepruunid pungad

paiknevad ühekaupa ning on saledad ja terava tipuga. Kattesoomuste servad on punga

põhitoonist heledamad, nii et pung paistab selletõttu triibulisena. Noored võrsed on

oliivrohelised, aga muutuvad hiljem kirsspruunideks. Puukoor on karvadeta, hulga

valkjaskollaste lõvedega. Vanade okste koor on tuhmhall ja tihti kaetud samblikega.

5

Kertu Müür

Lehed

Toominga lehed ja õisikud

Toominga lehed on piklikelliptilised ja paiknevad okstel vahelduvalt. Leheservad

tunduvad kaugelt vaadates terved, aga on õigupoolest terava peene hammastusega. Lehe

peamine külg on tumedam kui alumine. Leheroots on punakas ja lehelaba ligidal on

sellel näha kaks suurt nääret. Varjulistes kohtades hakkavad toomingad kolletama juba

augustis.

Õied

Harilik toomingas on ühekojaline taim. Õied meenutavad kirsi ja ploomi õisi, ainult on

väiksemad. Õied on viietised (näiteks kroonlehti on 5) ja nad on koondunud

kobaratesse. Kobaras võib olla üle 30 õie. Toomingas on putuktolmleja. Õisi külastavad

näiteks kärbsed ja mesilased. Meetaimena on ta vähetähtis, kuigi võib mesilasperele

lisatoidust pakkuda, kui paremat võtta pole.

Toomingal on iseloomulik lõhn. Seetõttu saab toomingat ära tunda lihtsalt koort

vigastades ja vigastuskohta nuusutades.

Viljad

Toomingamarjad

Toomingal on luuvili nagu kirsil ja ploomilgi, aga nii väike, et rahvasuus nimetatakse

seda toomingamarjaks. Need valmivad augustis-septembris. Luukõva kestaga seemet

ümbritseb rohekas viljaliha, mis on läikivmusta viljakesta sees.

Toominga marjade korjamisel tuleb olla tähelepanelik, et toomingat mitte segi ajada

paakspuuga, mille luuviljad muutuvad samuti mustaks ning on mürgised.

Toominga viljaliha sisaldab süsivesikuid, sealhulgas sahharoosi, ja palju süsivesikulisi

kiudaineid (kuni 15% tselluloosi). Vähem sisaldab ta pektiini, sidrun- ja õunhapet,

askorbiinhapet ehk C-vitamiini ja glükosiide. Vähesel määral sisaldab ta valke ja

mineraalaineid, eriti kaaliumi sooli ja antotsüaane, mis muudavad viljade värvi ilusaks.

Toominga viljade söömine tekitab tunde, et suu on paks. See tuleb viljades sisalduvatest

parkainetest, mis mõjutavad limaskesti.[4] Nagu kõik toominga osad sisaldavad ka

marjad amügdaliini. Eriti palju on seda seemnetes. Amügdaliin ise ei ole mürgine, aga

6

Kertu Müür

kui see seedekulglas laguneb, siis tekib ülimürgine sinihape. Sellepärast ei tohi

toominga vilju koos seemnetega süüa. Viljalihas on amügdaliini suhteliselt vähe, aga

seemned tuleks välja sülitada.

Metsloomad tavaliselt toominga vilju ei söö, kuid linde parkained ei mõjuta. Eriti ahnelt

kugistavad küpseid toomingamarju rästad ja kuldnokad. Kõige magusama maitse

omandavad marjad pärast esimesi öökülmi. Just siis söövad linnudki neid kõige

meelsamini.

PaljunemineToominga seemnekest on niivõrd vastupidav, et see linnu soolestikus ei lagune ja väljub

sealt tervena. Lindude abiga võivad noored toomingad tärgata emapuust kaugel.

Vanade puude oksad painduvad sageli maha ja juurduvad. Pärast seda võib tüvi kasvõi

murduda, ilma et puu sellest hukkuks. Lisaks annab toomingas hulgaliselt juure- ja

kännuvõsusid ning on paljundatav pistokste ja pookimise teel. Raiesmikel ja

noorendikel võib ta koos teiste kiire kasvuga puuliikidega moodustada peaaegu

läbitungimatu tihniku, kus leiavad turvalise pesapaiga paljud linnud, sealhulgas

ööbikud.

Kord vohama hakanud toomingavõsast ei ole kerge lahti saada. Asja ei paranda seegi, et

loomad teda süüa ei taha. Koduloomadest on nõus toomingalehti ja -võsusid sööma

üksnes lambad.

Marjade kasutamineSuure parkainete sisalduse tõttu võib toomingamarjade rohke söömine ärritada

seedekulgla limaskesti. Kuid kõhulahtisuse korral on parkainete mõõdukas tarvitamine

näidustatud, sest need valke sadestavad ühendid moodustavad seedekulglasse õhukese

valgulise katte ja pidurdavad niimoodi põletiku arengut. Sellepärast tuleb kõhulahtisuse

ja paljude seedehäirete korral kasuks toomingamarjatee joomine. Toominga lehed

sisaldavad palju askorbiinhapet ja sellepärast aitab nendest valmistatud tee palaviku

vastu.

Toomingamarjade rohke antotsüaanisisalduse tõttu eraldatakse neist vesilahustuvaid

pigmente ja tarvitatakse toiduainetetööstuses toiduvärvina.

Puidu kasutamine7

Kertu Müür

Toominga puit, tüve läbilõige

Puitu annab toomingas vähe, aga see on tugev ja hästi töödeldav. Sellepärast sobib see

nikerdamiseks ja vastupidavate tarbeesemete valmistamiseks. Toominga puit on sitke,

kannatab hästi painutamist ja on oma tugevuse kohta üsna kerge. Temast valmistatakse

painutatud detaile ja looduslikku kõverust eeldavaid tarbeesemeid. Noortest sirgetest

toomingatüvedest painutati vanasti hoburakendi jaoks lookasid, harvemini mööbliosi,

näiteks korjupuid toolidele. Peenikestest toomingaokstest punuti sarjapõhjasid ja korve.

Toomingakoorega on värvitud lõnga ja riiet. Olenevalt menetlusest ja taimsetest

lisanditest saadi rohekas, kollakas või punakaspruun toon.

KahjurToominga-võrgendikoi kahjustused toomingal

Toominga peamine kahjur on toominga-võrgendikoi Yponomeuta evonymellus. See on

pisike valge liblikas, mille tiivad on kaetud tillukeste mustade täppidega. Koi muneb

toomingalehtedele. Munadest kooruvad vastsed, kes toituvad lehtedest. Kuid selleks, et

vaenlased ei saaks vastset ära süüa, koob ta enese ümber võrgendi. Võrgendid võivad

seest vastsetest lausa kihada.

Vastsed võivad ära süüa peaaegu kõik toominga lehed. Kuid see ei tähenda tavaliselt

puu surma. Ta kasvatab endale uued lehed, mõnikord juba samal sügisel.

Võrgendikoide tõttu on toomingat peetud viljapuudele halvaks naabriks. On kardetud, et

kui vastsetel söök otsa saab, siis kolivad nad üle ploomi- või kirsipuudele. See kartus

pole siiski põhjendatud. Võrgendikoi vastsed söövad üksnes toominga lehti, aga

ploomipuu, kirsipuu ja teiste samasse sugukonda kuuluvate puude lehti nad ei puutu.

KultuurAastal 2010 valiti toomingas Eesti aasta puuks.

(Vikipeedia)

8

Kertu Müür

Siberi nulgSiberi nulg (Abies sibirica) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas

puu.

Siberi nulg talub hästi külma ja kasvab ka varjus. Ta võib välja kannatada ka kuni −50

kraadini ulatuva pakase. Liik on vastuvõtlik seenkahjustustele, mistõttu puu eluiga

küündib harva üle 200 aasta. Ta on tundlik ka saastunud õhu suhtes.

Eristatakse kaht alamliiki: Abies sibirica sibirica ja Abies sibirica semenovii.

Levik ja kasvutingimusedSiberi nulg kasvab pärismaisena kontinentaalse kliimaga Siberi lääne- ja keskosa taigas,

Altais ja Sajaanides. Puu eelistab viljakat hea drenaažiga niisket pinnast ning on levinud

mägedes ja jõeorgudes. Mägedes tõuseb siberi nulg kuni 2000 m kõrgusele, kus ta

kasvab metsade leviku ülempiiril enamasti madala ja maadja põõsana. Kõige paremat

kasvu näitab siberi nulg Kuznetski Alatau, Gornaja Šorija, Salairi ja Sajaanide

madalamates piirkondades, 300–800 m kõrgusel üle merepinna.

Siberi nulgu esineb nii puht- kui ka segapuistutes peamiselt koos hariliku kuusega,

siberi kuusega, siberi seedermänniga, siberi lehisega, arukasega jt.

Ta eelistab niisket ja jahedat kliimat. Puu talub hästi varju. Kuivanud oksad jäävad

kauaks puu külge.

Võõrliigina kasvab siberi nulg ka Eestis ning on koos palsamnuluga meil kõige levinum

nululiik. Teda võib leida muu hulgas vanades parkmetsades ja mõisaparkides. Suureks

puuduseks on meil kasvavate puude lühiealisus (100 aastat) ning nad on vanemas eas

vastuvõtlikud juurepessule. Haiguse tagajärjel muutuvad puud tormihellaks ning võra

jääb inetuks. Puu on eriti hästi kodunenud Soomes. Siberi nulgu kultiveeritakse peaaegu

kõikjal Euroopas. Puu on pakasekindel, kuid et ta puhkeb pehmes kliimas kasvades

kevadel vara, siis mõjuvad hilised öökülmad Lääne-Euroopas talle halvasti.

9

Kertu Müür

KirjeldusSiberi nulg kasvab kõrgemaks kui 30 meetrit. Eestis on siberi nulgude kõrguseks

mõõdetud kuni 36 meetrit. Tüve läbimõõt võib ulatuda meetrini. Noor puu on aeglase

kasvuga, hiljem kasv kiireneb. Juurestik on hästi arenenud, juured ulatuvad sügavale.

Noor ca kahe poole meetri kõrgune siberi nulg.

Siberi nulg on sirge ja korrapärase kujuga puu. Tihe võra on kitsas ja koonusjas,

teravatipuline. Eraldiseisvatel puudel ulatuvad oksad maani. Koor on sile,

hallikasroheline kuni tumehall, vaigumuhkudega.

Siberi nulu pungad

Võrsed on kollakashallid, vaigused ja karvased. Ümarad pungad on kaetud paksu

vaigukihiga. Okkad kinnituvad võrsele ühekaupa padjakese abil ning on suunatud võrse

tipu poole. Okkad on pehmed ja lapikud ning tugeva lõhnaga, kuni 35 mm pikkused ja

umbes 1,5 mm laiused, pealt läikivrohelised, alumisel küljel on kaks valkjat

õhulõheriba.

Puu on ühekojaline. Ta õitseb mais. Isaskäbi on kollane ja ovaalne. Emaskäbid asuvad

peamiselt võra tipuosas ning on püstised, silindrilised, tömbi otsaga, 5–9 cm pikkused ja

2,5–3,3 cm läbimõõduga; algul rohekassinakad või violetsed, valminult helepruunid.

Käbi soomuste all on umbes 7 mm pikkused helepruunid läikivad tiibadega seemned.

Seemned valmivad oktoobris-novembris. Küps käbi laguneb ning vabastab seemned.

Soomused pudenevad laiali, oksa külge jääb ainult käbiroots. Seemned levivad tuule

abil.

Siberi nulg paljuneb peamiselt seemnete abil. Harvem võivad ka mulda sattunud

alumised oksad juurduda.

Puit

Siberi nulu puit on pehme ja kerge. Puidu tihedus on umbes 400 kg/m³. Puit on valge,

kahvatukollase või õrnalt hallika varjundiga, radiaallõikes veidi läikiv.

10

Kertu Müür

Nulg on küpspuiduline; vaigukäigud puuduvad. Aastarõngad on hästi eristatavad ja

korrapärased.

Puit on hästi lõhestatav; lõhestamisel jääb sile pind.

KasutamineSiberi nulgu kasvatatakse pargipuuna, kuid linnas pole ta õhusaaste tõttu eriti

pikaealine. Haljastuse tarbeks on aretatud kultuursorte, näiteks 'Alba', 'Elegans',

'Glauca', 'Variegata'. Puu talub okste kärpimist ning sobib seega ka hekitaimeks.

Eeterlikke õlisid sisaldavatest okastest toodetakse nuluõli, mida kasutatakse muu hulgas

farmaatsia- ja parfümeeriatööstuses. Vaiku kasutatakse optikatööstuses klaasdetailide

ühendamiseks.

Puit on suhteliselt väheväärtuslik, kuid kergesti töödeldav. Seda kasutatakse

paberipuuna ning mõnevõrra ehituses ja mööblitööstuses.

Tähelepanuväärseid siberi nulgusid EestisKrahv Friedrich Berg rajas 1904. aastal Sangaste mõisa alale Lõuna-Uuralist

Jekaterinburgi ümbrusest kogutud siberi nulu seemnetest puistu. Tänaseks on suuremate

puude kõrgus kuni 35 meetrit ja rinnasdiameeter kuni pool meetrit. Lossi taha istutas ta

pojapoegade sünni puhul kolm puud, millest suurima rinnasdiameeter on 44 cm ja

kõrgus 22,5 m.

2005. aasta jaanuaritormis hävis Jõgevestes Barclay de Tolly mausoleumi juurde rajatud

250 meetri pikkune siberi nulu allee, mida hiljem ei taastatud. Puude vanus oli 2004.

aastal 130–140 aastat.

(Vikipeedia)

11

Kertu Müür

KokkuvõteLoengutes õppisin palju uut. Ma ei olnud varem pilte täpsete nõuete järgi lisanud ega

ristviidet, pealdisi. Ka pealkirja laade ei teinud ma varem erinevaid ja ise, vaid jätsin nii

nagu need arvutis juba olid. Väga palju uut informatsiooni sain, mida on iseseisvalt üsna

keeruline kasutada

12

Kertu Müür

Kasutatud kirjandusVikipeedia. (kuupäev puudub). Allikas: Wikipedia.org:

http://et.wikipedia.org/wiki/Siberi_nulg

Vikipeedia. (kuupäev puudub). Allikas: Wikipedia.org:

http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_toomingas

13

Kertu Müür

14