SISSEJUHATUS KEEMIASSE Allikad: Mati Karelson, Aarne Tõldsepp „Üldine ja anorgaaniline keemia gümnaasiumile,“ Koolibri, 2011 Peter Atkins, Loretta Jones „Keemia alused,“ Tartu Ülikooli Kirjastus OÜ, 2012

Keemiliste uurimismeetoditega saab kindlaks teha aine teatud iseloomulike keemiliste reaktsioonide kaudu uuritava aine sisalduse mingisuguses proovis. Kvalitatiivses analüüsis uuritakse, milliseid elemente või ühendeid proov sisaldab. Kvantitatiivses analüüsis uuritakse, kui palju mingisugust elementi või ühendit proov sisaldab.

KORDAMISKÜSIMUSED 1) Mis on keemia ja millega ta tegeleb? 2) Millega tegeleb anorgaaniline keemia ja millega orgaaniline keemia? 3) Millega tegelevad anorgaanilise keemia liigid (allharud)? 4) Millised on kaasajal keemia ja sealhulgas anorgaanilise keemia põhiülesanded? 5) Millega tegeleb üldine keemia? 6) Too näiteid anorgaanilise keemia tähtsusest ja tuntumatest saavutustest. 7) Kirjelda ja too näiteid anorgaanilise keemia tähtsusest Eestis. 8) Iseloomusta loodusteaduslikku meetodit ning kirjelda tegevusi selle erinevates etappides. 9) Mis on vaatlus, eksperiment, hüpotees, seaduspärasus, teooria, tehnoloogia? 10) Iseloomusta teoreetilisi ja rakenduslikke keemiauuringuid ning nende kasutusalasid. 11) Iseloomusta spektroskoopilist uurimismeetodi ja mida selle meetodi kasutamisel saab kindlaks teha? 12) Iseloomusta röntgenkristallograafilist uurimismeetodi ja mida selle meetodi kasutamisel saab kindlaks

teha? 13) Millised on füüsikaliste uurimismeetodite eelised? 14) Mille poolest erineb kvalitatiivne uurimismeetod kvantitatiivsest uurimismeetodist? 15) Keemia seotus argieluga (teised õppeained, erialad, töökohad, valdkonnad jne) 16) Iseloomusta füüsikalist ja keemilist uurimismeetodi. Osata tuua näiteid nende kohta ning eristada neid.

(info on olemas vihikus kirjas, aga ka siin pildifailil lk 20,22). 17) Iseloomusta keemilist sünteesi ja keemilist analüüsi (näited ning nende eristamine). (info on olemas

ainult vihikus).