Sissejuhatus ettevõtete hindamisse

Sügis 2004Paavo Põld

2

Käsitletavad teemad Diskonteeritud rahavoo hindamise

alused Ettevõtte väärtuse suurendamise

võimalused DCF raames Võrdlev hindamine

3

Filosoofilised teemad Paljud investorid arvavad, et

‘fundamentaalse õiglase väärtuse’ leidmine on tulutu tegevus kuna turuhinnad liiguvad ikka omasoodu

Osad väidavad, et turuhindu mõjutavad turuosaliste emotsioonid ja üldised visioonid

Visioonid on olulised aga mitte kõiges

4

Väärarvamused hindamisest Müüt 1: Hindamine on objektiivne nn. ‘õiglase

väärtuse’ leidmine Kõik hinnangud on subjektiivsed. Hinnangu suund on

otseses seoses kes ja kui palju analüütikule maksab. Müüt 2: Hea hindamise mudel annab

tulemuseks täpse väärtushinnangu Ei ole olemas täpseid hinnanguid

Müüt 3: Mida kvantitatiivsem on hindamismudel seda parem tulemus

Kasutaja arusaamine hindamismudelist on pöördvõrdelises seoses selle sisendite arvuga

5

Võimalikud hindamismeetodid Diskonteeritud rahavoogude meetod seob

finantsvara väärtuse tulevikus oodatavate rahavoogude nüüdisväärtusega

Võrdlev hindamine (ingl k. relative valuation) tuletab finantsvara väärtuse sarnaste ettevõtete hinna suhtest nende kasumisse, rahavoogudesse, raamatupidamisväärtusesse või käibesse.

Tuletisnõuete hindamine (contingent claim valuation) kasutab optsiooni hindamise mudeleid optsioonidele sarnase finantsvara väärtuse määramiseks

6

Hindamismeetodite alused Kõikide hindamismeetodite

kasutamine baseerub Eeldusel, et turud on mitteefektiivsed

ja eksivad väärtuse määramisel Eeldustel kuidas ja millal selline

ebaefektiivsus parandatakse Efektiivsel turul on turuhind

tegeliku väärtuse parim indikaator

7

Diskonteeritud rahavoogude meetod (DCF) Mis ta on: Diskonteeritud rahavoogude mudelis

on finantsvara väärtus võrdne tulevikus oodatavate rahavoogude nüüdisväärtusega.

Filosoofia: Igal finantsvaral on tegelik väärtus, mida on võimalik prognoosida tema rahavoogude, oodatava kasvu ning riski abil.

Informatsioon: DCF mudeli kasutamiseks on vaja Prognoosida finantsvara eluiga Prognoosida rahavood finantsvara eluea jooksul Prognoosida diskontomäär millega rahavood

diskonteerida Turgude ebaefektiivsus: vead finantsvara

hindamisel

8

DCF mudeli eelised Kuna DCF mudel baseerub finantsvara

fundamentaalsel väärtusel on ta turu tujude ja volatiilsuse poolt vähem mõjutatud.

Kui head investorid ostavad ärisid mitte aktsiaid siis on diskonteeritud kassavoogude meetod ainuke õige lähenemine hindamaks mida investor tegelikult finantsvara ostes saab.

DCF analüüs sunnib investorit süvenema ettevõtte äritegevuse detailidesse ja nendest aru saama.

9

DCF mudeli puudused Kuna püütakse hinnata tegelikku väärtust on vaja

rohkem sisendeid kui teiste hindamismeetodite puhul

Sisendid ja eeldused sisaldavad müra (keerulised prognoosida) ja on vajaliku tulemuse saamiseks manipuleeritavad.

Tegelikku väärtust hindavad mudelid võivad väita, et kõik turu ettevõtted on ala- või ülehinnatud.

probleemid analüütikutega kelle ülesanne on identifitseerida turgude ja sektorite enim ala- ja ülehinnatud aktsiaid

probleemid aktsiafondide haldamisel, mis peavad olema täielikult aktsiainstrumentidesse investeeritud

10

Millal DCF mudelit kasutada? Seda lähenemist on kerge kasutada kui

rahavood on positiivsed ja … tulevastel perioodidel usaldusväärselt

prognoositavad ning … on olemas riski mõõt mida saab kasutada

diskontomäära leidmiseks DCF sobib investoritele

kes investeerivad pikaajaliselt, et turg jõuaks oma hinnanguvea parandada või

on võimelised ise olema katalüsaatoriks (strateegiline investor või terve ettevõtte ülevõtmine), mis viib hinna õiglase väärtuseni

11

DCF meetodi alused

nt

1tt

t

)r1(

CFVäärtus

Kus CFt on perioodi t rahavoog, r on rahavoo riskile vastav diskontomäär ning t on finantsvara eluiga

Selleks et finantsvaral oleks väärtus peavad tema kassavood oodatava eluea mingis punktis olema positiivsed

Ettevõtted, kes varasemal perioodil genereerivad vaba raha on rohkem väärt kui need kes teevad seda hiljem

12

Aktsiaomandi hindamine Aktsiaomandi väärtus saadakse oodatava omakapitali

rahavoo (rahavoog peale kõigi kulude, maksude, laenumaksete tasumist) diskonteerimisel omakapitali hinnaga ehk aktsiainvestorite oodatava tulususega

Kus omakapitali CFt = oodatav omakapitali rahavoog perioodil t ja ke = omakapitali hind

Diskonteeritud dividendide mudel on aktsiaomandi hindamise erijuhtum, kus aktsia hind on võrdne oodatavate dividendide nüüdisväärtusega

nt

1tt

e

t

)k1(

iCFomakapitalväärtusdiAktsiaoman

13

Ettevõtte kui terviku hindamine Ettevõtte väärtus saadakse ettevõtte kogu

rahavoogude (rahavoog peale tegevuskulusid ja makse kuid enne laenumakseid) diskonteerimisel ettevõtte keskmise kaalutud kapitali hinnaga

Kus firma CFt=ettevõtte oodatav rahavoog perioodil t

WACC = kaalutud keskmine kapitali hind

nt

1tt

t

)WACC1(

CFfirmaväärtusEttevõtte

14

Hindamise põhiprintsiibid Ära kunagi aja segamini erinevaid

rahavoogusid ning diskontomäärasid. Kõige enamlevinum viga on rahavoogude ja

diskontomäärade vale kombineerimine. Omakapitali rahavoo diskonteerimine kaalutud keskmise kapitali hinnaga annab tulemuseks hinnangu nihke ülespoole, samas kui ettevõtte kassavoo diskonteerimine omakapitali hinnaga nihutab väärtushinnangut madalamale.

15

Rahavoo diskonteerimise sammud Diskontomäära või määrade prognoosimine

Diskontomäär võib olla kas omakapitali hind või kaalutud keskmine kapitali hind

Diskontomäär võib olla kas nominaalne või reaalne sõltuvalt sellest kas rahavood on nominaalsed või reaalsed

Diskontomäär võib ajas muutuda Praeguse kasumi ja rahavoogude leidmine Tulevase kasumi ja rahavoogude prognoosimine Prognoosi millal ettevõte jõuab ‘stabiilse kasvu’

perioodi ja milline on risk ja rahavood sellel perioodil

Vali antud ettevõttele sobivaim DCF mudel

16

Üldine DCF mudel

CF1 CF2 CF3 CF4 CF5 ………… CFn

Kiire kasvu periood

Lõpetatud rahavood

RahavoodEttevõte: laenumaksete eelne rahavoogOmakapital: Laenumaksete järgne rahavoog

Oodatav kasvEttevõte: tegevuskasumi kasvOmakapital: puhaskasumi /EPS kasv

VäärtusEttevõte: Ettevõtte kui terviku väärtusOmakapital: Aktsiaomandi väärtus Diskontomäär

Ettevõte: Kapitali keskmine hindOmakapital: Omakapitali hind

Firma on stabiilse kasvu faasis: stabiilne kasvumäär kuni lõpmatuseni

17

Aktsiaomandi väärtuse hindamine

FCFE1 FCFE2 FCFE3 FCFE4 FCFE5 ……. FCFEn Lõpetatud rahavood = FCFEn+1 / (ke-gn)

Diskonteerida omakapitali hinnaga

+ x

Finatseerimise struktuurVõlgade osakaal = DR

Omakapitali rahavoogPuhaskasum- (investeeringud - amort) (1-DR)- käibekapitali muutus (1- DR)= FCFE

Oodatav kasv(1 - dividendimäär) x Omakapitali tootlus

Omakapitali väärtus

Ettevõte on jõudnud stabiilse kasvu perioodi ning kasvab konstantse määraga lõpmatuseni

Riskivaba intressimäär:- makseriski pole (default risk)- reinvesteeringu risk puudub- sama valuuta intress milles on rahavood ning sama baas (nominaalne või reaalne)

Beeta- mõõdab tururiski

Äritegevuse profiil

Kasutus-intensiivsus

Finants-võimendus

Riskipreemia- keskmine seda tüüpi investeeringu riskipreemia

Aktsiariski preemia

Maarisk

Omakapitali hind

18

Ettevõtte hindamine

FCFF1 FCFF2 FCFF3 FCFF4 FCFF5 ……. FCFFn Lõpetatud rahavood = FCFFn+1 / (ke-gn)

+ x

Diskonteerida WACC = omakapitali hind (omakapital/(kohustused+omakapital)) + kohustuste väärtus (kohustused/(kohustused+omakapital))

Ettevõtte rahavoogEBIT (1-t)- (investeeringud - amort)- käibekapitali muutus= FCFF

Oodatav kasvReinvesteerimise määr x Omakapitali tootlus

Tegevaktivate väärtus+ Sularaha ja jõudeaktivad= Ettevõtte väärtus- Võlakohustuste väärtus= Aktsiaomandi väärtus

Ettevõte on jõudnud stabiilse kasvu perioodi ning kasvab konstantse määraga lõpmatuseni

Riskivaba intressimäär:- makseriski pole (default risk)- reinvesteeringu risk puudub- sama valuuta intress milles on rahavood ning sama baas (nominaalne või reaalne)

Beeta- mõõdab tururiski

Äritegevuse profiil

Kasutus-intensiivs

Finants-võimendus

Riskipreemia- keskmine seda tüüpi investeeringu riskipreemia

Aktsiariski preemia

Maarisk

Omakapitali hind Kohustuste hind(Riskivaba intress + makseriski preemia) (1-t)

Kaaludvõttes aluseks turuväärtuse

19

Millist rahavoogu diskonteerida? Hinda aktsiaomandi väärtust, kui

ettevõtte finantsvõimendus on stabiilne tahad leida ettevõtte aktsia väärtust

Hinda ettevõtet tervikuna, kui selle finantsvõimendus on liiga kõrge või madal ja sa

ootad, et see tulevikus muutub (võlapositsiooni muutus ei mõjuta firma rahavoogusid) samas kui kapitali keskmine hind on stabiilne

ettevõtte finantsvõimenduse kohta on puudulikud andmed näit. intressikulud ei ole teada

oled huvitatud just ettevõtte kui terviku väärtusest (müügi, ühendamiste ja ülevõtmiste korral)

20

Millist diskontomäära kasutada? Omakapitali hind vs. kaalutud keskmine kapitali hind

Diskonteerides omakapitali rahavoogu omakapitali hind Diskonteerides ettevõtte rahavoogu WACC

Millise valuuta intressimäära kasutada? Intressimäär ja rahavood peavad olema samas valuutas

Kas kasutada reaalset või nominaalset rahavoogu? Kui inflatsioon on madal (<10%) jää nominaalsete numbrite

juurde Kõrge inflatsiooni korral (>10%) kasuta reaalseid

rahavoogusid

21

Millist kasvuskeemi järgida? Kui hinnatav ettevõte on

Suur ja juba kasvab üldise majandusega samas või veidi aeglasemas tempos

Regulatiivselt piiratud kasvama majandusega samas tempos

Kasuta stabiilse kasvu mudelit Kui hinnatav ettevõte on

suur ja kasvab keskmise tempoga (< keskmine kasvutempo+10%)

firmal on kasumlik toode ja sisenemisbarjäärid kuni hindamisperioodi lõpuni (patendid)

Kasuta kaheastmelise kasvu mudelit

22

Millist kasvuskeemi järgida? Kui hinnatav ettevõte on

väike firma ja kasvab väga kiiresti (> keskmine kasv + 10%)

tegutseb nishis kuhu on konkurentidel raske siseneda

Kasuta kolmeastmelise kasvu mudelit

23

Ettevõtte hindamise struktuur

VALIRahavoog Dividendid Omakapitali rahavoog Ettevõtte rahavoog

Aktsionäride oodatavad dividendid Puhaskasum EBIT (1- maksumäär)- (1-δ) (investeeringud - amortisatsioon) - (investeeringud - amortisatsioon)- (1-δ) käibekapitali muutus - käibekapitali muutus= omakapitali vaba rahavoog (FCFE) = ettevõtte vaba rahavoog (FCFF)[δ = võlasuhe ]

Diskontomäär Kaalutud keskm. kapitali hind

Mida riskantsem investeering seda kõrgem omakapitali hind WACC=ke (O/(K+O))+ kd (K/(K+O))CAPM: Riskivaba intressimäär + beeta (riski preemia) kd=võlakapitali hind (1-t)APM: Riskivaba intressimäär + ∑ beetaj (riski preemiaj): n arv faktoreid O,K: omakapitali ja kohustuste turuväärtus

Kasvuskeem Stabiilne kasv Kaheastmeline kasv Kolmeastmeline kasv

Omakapitali hind

Kiire kasv Stabiilne kasv

gg

t

g

Kiire kasv Üleminek Stabiilne

Diskonteeritud rahavoogude hindamismudel: Sisendid

Kevad 2004Paavo Põld

25

Diskontomäärade prognoosimine Diskontomäär peab olema vastavuses rahavoo

riskitaseme ja diskonteeritava rahavoo tüübiga Ettevõte vs. aktsiaomand: Kui diskonteeritakse

omakapitali rahavoogusid siis tuleb diskonteerimisel kasutada omakapitali hinda. Ettevõtte rahavood tuleb diskonteerida firma keskmise kaalutud kapitali hinnaga (WACC).

Valuuta: Rahavoog ning diskontomäär peavad olema prognoositud samas valuutas.

Nominaalne vs. reaalne: Kui diskonteeritav rahavoog on nominaalne (ehk sisaldab oodatavat inflatsiooni) tuleb kasutada nominaalset diskontomäära.

26

Omakapitali hind Omakapitali hind on võrdelises sõltuvuses

investeeringu riskitasemega. Riski defineeritakse tavaliselt kui tegeliku

tulususe dispersiooni oodatavast tulususest. Riski ja tulususe mudelid eeldavad, et antud investeeringuga seotud risk tuleb kompenseerida läbi kõrgema diskontomäära.

Suurem osa riski ja tulususe mudeleid eeldab, et investorid on piisavalt diversifitseeritud ning ainuke investeeringuga seotud risk on süstemaatiline ehk mittediversifitseeritav risk.

27

Omakapitali hind: konkureerivad mudelidMudel Oodatav tulusus Sisendid

CAPM Riskivaba intressBeetaTuru riskipreemia

APM Riskivaba intressSüstemaatilise riski faktoridIga faktori beetaFaktorite riskipreemiad

Multi Riskivaba intressfaktor Makroökonoomilised faktorid

Makro faktorite beetadMakro faktorite riskipreemiad

)fmf RR(R)R(E -b

-b1j )fjjf RR(R)R(E

-bN,,1j )fjjf RR(R)R(E

28

Finantsvarade hindamise mudel (CAPM) Kõige enamlevinum lähenemine omakapitali

hinna leidmiseks Omakapitali hind = Rf + aktsia beeta * (E(Rm)-Rf)

Kus Rf = riskivaba intressimäär E(Rm) = turu keskmine (nt. indeksi) oodatav tulusus

Praktikas, Riskivaba intressimäärana kasutatakse valitsuse

lühiajaliste võlakirjade intressi Riskipreemia tuletatakse ajaloolistest riskipreemiatest Beetad leitakse aktsia- ja turutulumäärasid

regresseerides

29

Riskivaba intressimäär - üldine Riskivaba instrumendi tegelik tootlus on võrdne

tema oodatava tulususega. Riskivabal investeeringul puudub:

Makserisk Reinvesteeringu risk

Riskivaba intressimäär tuleb valida sõltuvalt sellest millal oodatavad rahavood tulevikus laekuvad

Ühildada analüüsi kestvus st. pikema perioodi puhul kasutada ka pikaajalist riskivaba intressimäära

Arenevatel turgudel ei pruugi valitsus olla riskivaba või puudub pikaajaline valitsuse võlainstrument

30

Riskivaba intressimäär - Eesti Eestis puudub täielikult riiklik

võlakirjaturg Kohaliku riskivaba intressimäärana

tuleks kasutada Ülemine äär: intressimäära millega kõige

suuremad ja vähem riskantsed firmad saavad laenu

Alumine äär: kohalike pankade tähtajaliste deposiitide intressimäära

31

Kroonilaenude intressid

Allikas: http://www.ee/epbe/statistika/itp.html.et

30.09.00 31.12.00 31.03.01 30.06.01 30.09.01 31.12.01 31.03.02 30.06.02 30.09.02 31.12.02 31.03.03 30.06.03 30.09.03 31.12.03

KOKKU 8,87% 8,40% 8,53% 7,19% 9,52% 9,79% 9,57% 4,97% 7,84% 5,90% 5,57% 5,64% 5,36% 5,35% valitsus 10,58% 10,50% 10,10% 9,91% 8,96% 7,29% 7,92% 5,13% 11,50% 5,22% - 4,94% 4,13% 3,89% finantseerimisasutused 6,46% 6,37% 5,59% 5,30% 5,23% 9,08% 9,00% 3,95% 4,45% 3,45% 2,96% 3,01% 2,33% 4,29% äriühingud 8,67% 8,79% 9,95% 9,34% 9,70% 9,26% 9,16% 7,95% 6,97% 7,40% 6,70% 6,33% 6,33% 5,82% eraisikud 10,25% 11,58% 11,99% 12,45% 10,21% 11,28% 10,53% 11,65% 10,31% 8,50% 7,41% 5,83% 5,67% 5,82%Lühiajalised kokku 7,40% 7,62% 7,74% 6,48% 7,56% 9,42% 8,29% 4,44% 5,95% 5,60% 5,30% 7,09% 5,28% 6,84% valitsus 11,00% 8,30% 9,20% - - 6,20% - - - 5,10% - - - - finantseerimisasutused 6,46% 7,08% 5,59% 5,30% 5,23% 9,08% 9,00% 3,60% 3,81% 3,43% 2,93% 2,46% 2,33% 7,50% äriühingud 8,75% 7,48% 9,97% 9,00% 9,67% 9,34% 8,36% 7,94% 5,87% 7,14% 6,36% 6,90% 7,50% 6,64% eraisikud 10,91% 9,61% 11,31% 11,83% 11,21% 10,75% 7,98% 8,52% 8,71% 7,45% 7,98% 9,28% 11,42% 7,20%kuni 3 kuud 7,15% 7,53% 7,84% 5,85% 6,34% 9,39% 8,01% 4,00% 5,13% 4,90% 3,55% 5,36% 3,04% 7,13%3 kuni 6 kuud 8,12% 6,94% 6,69% 8,62% 10,20% 9,13% 9,16% 9,30% 7,92% 6,64% 7,41% 7,64% 7,47% 6,16%6 kuud kuni 1 aasta 8,30% 8,41% 9,79% 9,70% 9,93% 9,69% 7,91% 9,20% 8,92% 8,86% 5,89% 8,09% 9,71% 6,79%Pikaajalised kokku 9,32% 8,86% 10,88% 11,57% 10,12% 10,14% 11,21% 5,42% 8,52% 6,56% 5,97% 5,25% 5,39% 5,13% valitsus 10,57% 10,61% 10,11% 9,91% 8,96% 7,66% 7,92% 5,13% 11,50% 9,20% - 4,94% 4,13% 3,89% finantseerimisasutused 6,46% 6,09% - - - - - 4,30% 4,51% 3,47% 3,00% 3,11% 2,30% 4,29% äriühingud 8,62% 10,08% 9,88% 10,56% 9,73% 9,13% 10,74% 7,96% 8,96% 8,02% 8,43% 6,00% 5,72% 5,50% eraisikud 10,23% 12,26% 12,27% 12,73% 10,19% 11,38% 11,86% 12,94% 10,40% 10,43% 7,30% 5,38% 5,36% 5,66%1 kuni 5 aastat 7,96% 8,23% 11,00% 12,10% 11,07% 10,54% 11,86% 5,25% 8,31% 5,85% 6,04% 5,87% 7,97% 7,92%5 kuni 10 aastat 10,31% 10,46% 10,85% 10,90% 9,90% 9,43% 10,21% 9,31% 6,79% 8,49% 6,65% 4,93% 5,15% 4,56%üle 10 aasta 10,00% 9,70% 9,89% 9,38% 10,00% 9,67% 9,24% 7,42% 9,88% 7,79% 5,57% 4,86% 4,73% 4,51%

32

Kroonilaenude intressimäärad majandussektorite lõikes

31.08.03 30.09.03 31.10.03 30.11.03 31.12.03 31.01.04

Kokku (juriidilised isikud) Ehitus 3,5% 4,4% - - - -Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont 6,6% 6,5% 6,2% 6,5% 6,2% 5,7%Kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus 6,9% 6,2% 7,8% 5,7% 5,4% 6,1%Rahandus 2,4% 2,3% 3,0% - 4,3% -Teised riigi-, sotsiaal- ja isikuteeninduse liigid - - 7,6% - 6,2% 7,3%Tööstus 7,3% 7,2% 6,4% 6,5% 5,5% 6,5%Lühiajalised Ehitus - - - - - -Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont 7,9% 7,6% 6,4% 8,1% 7,5% 6,4%Kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus 8,0% 6,7% 8,4% 6,6% 6,7% 7,4%Rahandus 2,4% 2,3% 3,0% - - -Teised riigi-, sotsiaal- ja isikuteeninduse liigid - - - - 6,0% 7,2%Tööstus 7,9% 8,2% 7,4% 6,5% 6,8% 6,7%Pikaajalised Ehitus 3,3% 4,0% - - - -Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont 5,9% 6,1% 6,0% 5,7% 5,8% 5,5%Kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus 5,5% 5,8% 7,7% 4,8% 5,1% 4,8%Rahandus - - - - 4,3% -Teised riigi-, sotsiaal- ja isikuteeninduse liigid - - - - - -Tööstus 5,9% 5,9% 5,9% 6,3% 5,1% -

33

Tähtajaliste deposiitide intressid

31.08.03 30.09.03 31.10.03 30.11.03 31.12.03 31.01.04

KOKKU 2,05% 2,09% 2,07% 2,12% 2,17% 2,09% valitsus 2,09% 2,12% 2,11% 2,13% 2,17% 2,12% finantseerimisasutused 2,00% 2,01% 2,07% 1,99% 2,21% 2,07% äriühingud 2,03% 2,11% 2,02% 2,11% 2,20% 2,07% eraisikud 1,96% 1,94% 2,02% 2,12% 2,09% 2,08%kuni 3 kuud 2,01% 2,05% 2,03% 2,06% 2,14% 2,06%3 kuni 6 kuud 2,19% 2,21% 2,15% 2,17% 2,28% 2,17%6 kuud kuni 1 aasta 2,51% 2,44% 2,46% 2,47% 2,53% 2,49%üle 1 aasta 2,36% 2,30% 2,54% 2,49% 2,42% 2,38%

34

Ajalooline riskipreemia Ajalooline riskipreemia on aktsiate ja

riskivabade instrumentide tulumäärade vahe. Riskipreemia suurus on ilmselt kõige enam

vaidlusi tekitanud teema Kui pika perioodi andmeid kasutada Millist riskivaba instrumenti kasutada Kas arvutamised kasutada geomeetrilist või

aritmeetilist keskmist Eesti puhul on probleemiks

Aktsiaturu lühike ajalugu ja kõrge volatiilsus Riskivabade valitsuse võlakirjade puudumine

35

Ajalooline riskipreemia Vali võimalikult pikk ajaperiood. Ära

kunagi kasuta lühiperioodi andmete põhjal arvutatud riskipreemiat.

Kasuta alati sama riskivaba intressimäära.

Kasuta riskipreemia arvutamisel geomeetrilist keskmist.

Arenevatel turgudel kasuta riigireitinguid aktsiariski hindamiseks.

36

Ajalooline riskipreemia, jätk Riskipreemia valikul võib toetuda

rahvusvahelistele andmetele, näiteks USA

Ajalooline periood Aktsiad - T. Bills Aktsiad - T.BondsAritm. Geom. Aritm. Geom.

1926-1999 9.41% 8.14% 7.64% 6.60%1962-1999 7.07% 6.46% 5.96% 5.74%1990-1999 13.24% 11.26% 16.08% 14.07%

37

Ajalooline riskipreemia, jätk Arenevate turgude

puhul tuleks alustada USA ajaloolisest riskipreemiast ja liita sellele riigi reitingust ja aktsiaturu volatiilsusest tuletatud riskipreemia.

Allikas: Corporate spreads: http://www.bondsonline.com; Country Bond: http://www.bradynet.com; Country ratings: http://www.moodys.com/repldata/ratings/ratsov.htm; http://www.stern.nyu.edu/~adamodar/New_Home_Page/

Riik Pika-ajaline reiting

Riigi riski-preemia

Riski-preemia

Eesti Baa1 1.20% 7.30%Läti Baa2 1.30% 7.40%Leedu Ba1 2.50% 8.60%

USA Aaa 0.00% 6.10%Venemaa B3 6.50% 12.60%Tšehhi Baa1 1.20% 7.30%Ungari Baa2 1.30% 7.40%Sloveenia A3 0.95% 7.05%

38

Maariskide arvestamine Eesti firma, mille käibest tuleb suur osa välisriikidest

on Eesti maariski suhtes immuunsem kui firma, mille äritegevus toimub eranditult Eestis.

Faktor “λ” mõõdab ettevõtte suhtelist maariski taset. λ = % tuludest Eestist / Keskmise e/v kodumaiste tulude %

Näiteks kui firma saab 45% tuludest Eestist samas kui sektori keskmine on 90% siis λ = 45%/90%=0.5

Siit võib järeldada Ettevõtte riskiprofiil sõltub sellest kus ta oma tooteid müüb

mitte aga sellest kus ta füüsiliselt asub Ettevõtted saavad soovi korral oma maariskide profiili

juhtida

39

Beeta prognoosimine Tavaliselt regresseeritakse aktsiatulususi (Rj) ja

turu tootlusi (Rm)

Rj=a + bRm

kus a on lõikepunkt ja b on regressioonijoone tõus Regressioonijoone tõus ongi beeta, mis mõõdab

antud aktsia riskitaset Beetal on kolm suuremat viga:

Suur standardhälve Ta peegeldab firma regressiooniperioodi äritegevuse

profiili mitte aga hetke profiili Ta peegeldab firma ajaloolist finantsvõimenduse taset

40

Alternatiivseid beeta arvutamise võimalusi Muuda regressiooni beetat

proovides seda arvutada erinevate indeksite põhjal tuues valemisse ettevõtte fundamentaalnäitajad

Leia beeta kasutades aktsiahindade standardhälvet regressiooni asemel kasumit või tulusid, milles on vähem ‘müra’ kui

turuhindades Leia ettevõtte beeta läbi alt-üles lähenemise

nõuab head arusaamist firma tegevusaladest firma finantsvõimenduse prognoosimist

41

‘Alt – üles’ beetad Beeta saab leida ka

võttes tegevusharu keskmise beeta ja kaaludes seda antud tegevusala tulude osakaaluga analüüsitavas ettevõttes

läbi ettevõtte kohustuste/omakapitali suhte

Seda lähenemist saab kasutada ka äriüksuste ja noteerimata ettevõtete hindamisel

b

kj

1j firma

jj umTegevuskas

umTegevuskas

))(t1(1firmaaktsia suhe pitalivõla/omaka-bb

42

Võlakapitali hinna prognoosimine Võlakapitali hind on intressimäär millega firma

saaks hetkel kapitaliturgudelt laenata. Võõrkapitali hind sõltub nii ettevõtte krediidiriskist kui ka valitsevast intressitasemest.

Kaks kõige enam levinud lähenemist Võetakse ettevõtte poolt emiteeritud võlakirja

intress. Arvutatakse ettevõtte poolt võetud pangalaenude

keskmine intress