Kaisa Saluste: “Noored valima!” lk 11

Põltsamaa vald I oktoober 2017

Margus Möldri:

"Olen muudatuste juhtija"

Vallavanema kandidaat

VõimalustePÕLTSAMAA

Erika Sari - Intervjuu

ajaloo-õpetajaga

Lk 8

Jaan Aiaots:"Suures vallas ärge unustage keskust!" lk 4

Maire Püss:"Laste ja noorte nõustamine Põltsamaa piirkonnas on kaootiline" lk 5

Margus Möldri on tugeva juhina silma paistnud Sisekaitse-akadeemia pääste-kolledži direktorina, veab MTÜ-d Puurmani Priitahtlik Päästeselts ning igapäevast leiba teenib Puurmani valla-vanemana.

E esti mõistes on ta suure, nelja-lapselise pere pea. Tema kodu esivanemateaegset taluidülli aitab silme ette tuua Pikknurme kandis asuva

majapidamise ümber askeldav 140-pealine lambakari. 

MIKS JUST LAMBAD? Mina pean oma kodu elulaaditaluks.

See tähendab, et minu põhitegevus ei ole talupidamine, vaid ma võtan maalelamisest kõike. Selle juurde käib ka loomade ja põllumaa olemasolu.

SUL ON NELI LAST. EESTI MÕISTES

ON SEDA PALJU. KUIDAS TEIL PEREELU KORRALDATUD ON?

Nelja lapse puhul peab üks vanematest pühenduma lastele ja kodule sajaprotsen-diliselt. Minu abikaasa on kodune ja kannab suurema osa sellest koormast. Loomulikult pühendan ka mina oma vaba aja lastele ja kodule.

HETKEL RÄÄGITAKSE PALJU KA HUVIHARIDUSE VAJALIKKUSEST. MILLISTES HUVIRINGIDES SINU LAPSED KÄIVAD?

Minu jaoks on laste huvitegevus üks olulisemaid noorsootöö osasid, selle aren-damine peab Põltsamaa vallas olema hästi korraldatud. Meie lastest kolm käivad Puurmani Muusikastuudios pillimängu õppimas ja taekwondo trennis. Viimane neist arendab lapsi eriti mitmekülgselt. Lapsed saavad hea füüsilise ettevalmis-tuse, oskuse end kaitsta, teadmised teistest kultuuridest ja arusaamise distsipliini vajadusest. Lisaks arendab see trenn ka laste inglise keele oskust, sest üks treene-ritest on Türgist pärit Tartu Ülikooli doktorant ja lastega suhtlemine käib inglise keeles.

MILLISEID ISIKUOMADUSI HINDAD ENDAS KÕIGE TUGEVAMATEKS?

Varasemas elus on olnud nii, et mind on kutsutud meeskonda, kui olud on keeru-

Margus Möldri:julgeb otsustada, suudab vastutada

Vallavanemakandidaat

125Margus Möldri• Sündinud 2.märts 1975• Abielus, 4 lapse isa• Puurmani juurtega, lõpetanud

Puurmani keskkooli• 1998 lõpetas Eesti Riigikaitse

Akadeemia• Alates 2014 Puurmani vallavanem.

Enne seda Eesti Sisekaitseakadeemia päästekolledži direktor.

• Juhtimiskogemusi on Margusel 17 aastat, enamuses päästealal õppeasutuse või struktuurüksuse juhina. On olnud pääste eriüksuse liige ja koolitaja, eestvedaja paljudes üle-eestilistes projektides ning kaasatud erinevatesse rahvusvahelistesse projektidesse. On Puurmani priitahtlliku päästes-eltsi eestvedaja.

2

M ina otsustasin anda oma panuse Eesti demokraatli-kusse arengusse just nimelt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kaudu ja seda

eelkõige inimeste pärast, kes selle erakonnaga seotud on. SDE on kõige inimlähedasem poliiti-line jõud Eestis. „Inimestelt inimestele” võiks meie moto olla. Mina tahan, et need, kes meie riiki juhivad, on kursis inimeste eluga meie riigis ja omavad ka poliitikavälist kogemust. Sotside inimlik ja soe suhtumine ja vaated, aga ka edumeelne mõtlemine, tulevikutehnoloogiate meie heaks kasutuselevõtmine juba täna – see kõik tagab meie ühiskonna ühtlase arengu.

Usun võrdsete võimaluste tagamise vajalikkust, hoolimist, koostööd kõikidel tasanditel, olgu siis külameeste vahel või riiklikul tasandil. Meid on siin liiga vähe selleks, et omavahel nägeleda ja kaikaid kodaraisse loopida. Selle asemel peaksime seljad kokku panema ja ühtse jõuna edasi minema, sest lõppeesmärk – meie riigi ja rahva heaolu, õnnelik elu, peaks meie kõigi püüdlus ja siht olema. Sotsiaaldemokraadid on seisukohal, et selle heaolu poole püüd-lemine ei saa olla vaid riiki juhtima valitud inimeste kätes – edu võti peitub nn rohu-juuretasandis, heaolu loovad kogukonnad, ühistegevus, inimeste huvitatus ja aktiivsus oma kodukoha eest hoolitsemisel. Seda kõike sotsid soosivad ja toetavad.

Ja „Maaelu popiks” on oma loosungiks võtnud ainult SDE! J Sotsiaaldemokraadina ja Riigikogu e-Eesti toetusrühma juhina olen isiklikuks südameasjaks võtnud meil juba eksisteeriva digilõhe vähendamise. Kiire, taskukohane ja töökindel internet pole kahjuks kõikidele kättesaadav, mis on tekitanud olukorra, kus eriti maapiirkon-dade elanike ja ettevõtete areng on pärsitud. Ometi võiks Eesti üks sümboleid olla just see, et me oleme osanud võtta kasutusele maailma kõige moodsama tehnoloogia. Me oleme riigina viinud suure osa teenustest internetti, aga unustanud tagada kõikidele

võrdse ligipääsu kvaliteetsele internetiühen-dusele. Kuidas me saame öelda maal elavale inimesele, et panime Maanteeameti büroo teil kinni, kasutage nende e-lahendust, aga ei võimalda talle korralikku internetiühen-dust? Sotsid on kindlad, et elu maal läheb juba väga varsti väga hinda, sest me teeme kõik selleks, et kombineerida moodsaimaid tehnoloogilisi lahendusi meie peamise loodusvara – puhta looduse endaga!

Sotside osalemine valitsuses on toonud paljudes valdkondades positiivse pöörde. Absoluutses vaesuses elavate laste arv vähenes aastaga kaks korda, nii kooli- kui lasteaiaõpetajate palgad on tõusnud, lisa-raha on suunatud nii laste huvitegevusse kui ka tervishoidu, maanteede ehitusse ja tehtud on palju muid investeeringuid, mis aitavad meie majandusel kasvada. Aga ikka ja jälle hoiavad sotsid meeles peamist – eesmärk on meie rahva õnn ja kõik muud on vaid vahendid selle saavutamiseks.

Heaolu loovad kogukonnad,

ühistegevus, inimeste huvitatus ja aktiivsus oma kodukoha eest hoolitsemisel.

Riigikogu liige

Tanel Talve:miks valida sotse?

liseks muutunud. Ma julgen võtta vastutuse ja otsustada. Olen tugev muudatuste juhtija ja täna ongi muudatuste aeg.

SDE KÄIS ÜSNA VARAKULT VÄLJA, ET OLED KÄESOLEVATEL KOV VALIMISTEL TULEVASE ÜHEND-VALLA, PÕLTSAMAA VALLA VALLA-VANEMA KANDIDAAT. MIS ANDIS SULLE ENESEKINDLUSE VÕTTA SELLINE VASTUTUSRIKAS ÜLES-ANNE ENDA KANDA?

Kuigi ma olen veel suhteliselt noor, on minu juhtimiskogemus laiapõhjaline ja pikaajaline. Olen olnud õppeasutuste ning riiklike struktuurüksuste juht, koordinee-rinud ka üle-eestilisi projekte. Samuti on mind kaasatud rahvusvahelistesse projek-tidesse. Kuna olen olnud ka välismissioo-nideks ettevalmistatud päästemeeskonna liige ja selle meeskonna eestvedaja, on mul piisavalt julgust võtta vastutus.

MIDA LUBAD TULEVASE ÜHEND-VALLA INIMESTELE KÕIGE KIND-LAMA SÜDAMEGA? MIS JUHTUB KINDLASTI JA MIDA MEIE SILMAD JÄRGMISE NELJA AASTA JOOKSUL EI NÄE?

Tuleviku valla tähelepanu keskmes peab olema inimene, mitte aga seadused ja määrused. Luban, et ametnikud ja valla-juhid hakkavad olema rohkem näoga inimese poole. Minu juhtimise all ei lahter-data inimesi erakondliku kuuluvuse või muude tunnuste alusel. Iga hea idee, mis teenib rahva huve, peab saama toetuse.

Kindla südamega luban inimestele meeldivat segadust valimistejärgsel perioodil valla juhtimise tasandil ja peatset selgust ning korrastumist struk-tuurides. Kindlasti näevad inimesed mõne suure projekti teostumist, mis annab piirkonnale uue hingamise. Kosmopark ja Kamari veekeskus valmivad lähiaastatel ja uus vallavalitsus teeb kõik ka selleks, et Põltsamaa saaks esindusliku veekeskuse.

Minu juhtimise all ei näe inimesed otsustusvõimetust ja tüdinenud ametnikke. Kindlasti ei ole uues vallas kohta korrupt-sioonil ega kallutatud otsustel.

MIDA SOOVID VALIJALE?Valijale soovin julgust valida muutused.

Noored, aga samas juba piisavate kogemus-tega volinikud ja uued juhid löövad elu käima.

Kõik valima!

3

Jaan Aiaots: Suures vallas ärge unustage keskust!

Tulevase Põltsamaa valla piirides on toimunud viimastel aastatel palju märkimisväärseid arenguid. Linn on

tänu kergliiklusteedele saanud parema ühenduse lähiümbrusega ning rahvaski, justkui tänu sellele, muutunud liikuvamaks! Mitu suurprojekti on õhus, kohe-kohe teoks saamas. Paljudest asjadest unistame ja loodame, et need saavad teoks piisava erahuvi olemasolul...

Mina olen üks neljast, kes annab oma teatepulga üle suurvalla tulevasele juhile. Lihtsamaks ei lähe kohe kindlasti, vähemalt esialgu. Ees on palju rasket tööd, et taastada töörütm ning kohaneda uute oludega. Toetan vallavanema kandidaadina Margus Möldrit. Meest, kes on ennast korduvalt näidanud võimeka juhina ning keerulistes oludes suutnud asutused taas rajale juhtida. Valdade ühinemine on väljakutse, mis vastab tema võimetele!

Kauaaegse Põltsamaa linnapeana olen mõistnud keskuse tähtsust. Atraktiivne ja välja arendatud keskus toob kasu ja lisatee-nistust tervele piirkonnale. Siia koondub kõigi ühishuvi ‒ kaubandusettevõtted, kultuur, huviharidus, vaba aja veetmise võimalused. See on koht, mis ühendab kogu piirkonda.

Tulevane omavalitsus peab tunnetama turismi ja heakorra tähtsust ning kasutama ära kõiki oma eeldusi selleks, et uus Põltsamaa vald oleks Kesk-Eesti atraktiiv-seim piirkond. Pered tahavad siin elada ja oma lapsi kasvatada, turistid tahavad siin peatuda, ettevõtjatel on siin mugav toime-tada ning tööinimesed on siin piisavalt väärtustatud!

Minu kogemus on näidanud, et inimene ootab tihti omavalitsuselt rohkem, kui omavalitsuse ülesanded ette näevad. Meie ei saa siiski tungida eravaldusesse ega lääbakil

vara korrastada. Samuti ei loo me uusi töökohti ega ehita kaubandus- ning ärikes-kusi. Oma tööd hästi tehes saavad amet-nikud vaid arengule kaasa aidata. Tohutute betooni- ja asfaldikoguste juures ei tohi kohalik omavalitsus unustada inimest. Kõigepealt tuleb tagada inimestele mõeldud teenuste kättesaadavus ja toimimine!

Põltsamaa Tervisekeskus saab uue hingamise2018. aastal valmib uus tervi-sekeskus, kus asuvad tööle perearstid, füsioterapeut, koduõde ja kiirabi – koos oleme tugevamad ja suudame anda kvaliteetsemat arstiabi.

Uue maja valmides kolivad olemasoleva hoone esimesele korrusele praegu teisel korrusel töötavad eriarstid (neuroloog, kardioloog, reumatoloog, endokrinoloog, günekoloog, psühhiaater ja nina-kurgu-kõrvaarst). Esimesel korrusel alustab tööd Südameapteek, et oleks mugav pärast arstil-käimist oma ravimid kohe kaasa osta.

Teine korrus on planeeritud laienema. Statsionaarse õendusabiosakonna juurde tuleb veel 15–17 voodikohta. Koos olemas-olevatega hakkab osakonnas olema 35–37 voodikohta! Praegused kogemused näitavad,

et eakate inimeste vanus ja hulk aina kasvab, ja seega on vaja juurde võimalusi, et hilisema eluetapiga väärikalt toime tulla.

Lähitulevik – perearstid, füsioteraapia, koduõde ja kiirabi uues ja funktsionaalses majas, mida olemasoleva hoonega hakkab ühendama galerii.

Eriarstiabi ja Südameapteek alustavad tööd esimesel korrusel Lossi tn 49 olemas-oleva hoone remonditud ruumides.

Seisan meie vallakodanike hea tervise eest, samuti on minu jaoks oluline eaka vallakodaniku vajadused. Tervisekeskus saab olema, kuid sinna peab ka pääsema. Jalgsi liikuvale eakale on oluline, et oleks piisavalt kohti puhkamiseks. Linnaruumi tuleb paigutada rohkem pinke!

Anname endast parima, et kliendid jõuaksid meie juurde mugavalt, et siin osutatud arstiabi oleks kvaliteetne ning igas vanuses patsiendile kättesaadav.

Jaan AiaotsPõltsamaa linnapea Jaan kõige väiksema lapselapsega

Merle MölderSA Põltsamaa Tervis juhataja, Põltsamaa linna sotsiaalkomisjoni esimees

Linnapea

153

1264

Jaak KaskÜks küsimus kandidaadileKandidaat on rahva tahte edastaja. Millised Puurmani kandi mured jäävad valituks osutudes sinu kanda ja lahendada? Olen viimased 4 aastat kuulunud Puurmani vallavolikogusse ning tegelenud eelarve ja majanduskü-simustega. Kuna olen loomult ratsio-naalne ja kainelt kalkuleeriv, siis on  need  teemad, millega kindlasti soovin edasi tegeleda. Ühinenud vallas on mõistlikel ja läbimõeldud otsustel veelgi suurem kaal. Valituks osutudes on mulle nii Puurmani kui teiste piir-kondade küsimused võrdselt olulised. Seisan selle eest, et sünniks õiglased otsused.  Ka piiratud ressursiga on võimalik meie elukeskkonda jätku-valt paremaks muuta.

135

Laste ja noorte nõustamine Põltsamaa piirkonnas on kaootilineOlen juhtinud Jõgevamaa Nõustamiskeskuse tööd 18 aastat.

Keskus pakub erinevaid teenuseid nii lastele kui ka täiskasvanutele. Siia kuuluvad psühholoogiline,

eripedagoogiline, logopeediline, sotsiaal-pedagoogiline nõustamine, muusikate-raapia, perenõustamine, pereteraapia, perelepitus, kriisiabi, võlanõustamine. Põhiline mure on, et kliendil tuleb teenuse eest maksta. Jõgevamaa inimestel on Eestimaa mõistes üks madalamaid palku. Kas sellistes tingimustes jätkub nõustami-sele tulekuks raha?

Juba lasteaias algab lapse kooliks ette-valmistamine, mis toob esile erinevaid probleeme lapse arengus. Mõni laps vajab

spetsialistide abi, olgu selleks psühholoog, eripedagoog, logopeed või sotsiaalpeda-goog, kuid neid meil kõikides lasteaedades ega koolides pole. Lasteaial ja koolil ei ole ka raha, et neid teenuseid tellida.

Kohaliku omavalitsuse ülesannete hulka kuulub piirkonna elanikele vajalike teenuste osutamine või nende kättesaada-vaks muutmine.

Sotsiaal- või ka lastekaitsetöötaja asi on aidata abivajajad spetsialisti juurde abi saama ning korraldada, et omavalitsus maksaks visiiditasu.

Otsin võimalusi, kuidas koostöös pakkuda kohalikele elanikele tasuta teenu-seid murede varaseks lahendamiseks Põltsamaa vallas kohapeal, sest spetsialistid (v.a lastepsühhiaater) on meil ju olemas ja see on suur väärtus!

141 Maire Püssnõustaja

Toivo Peets: Mida ühinemine meile annab?

O len valdade ühinemise poolt olnud juba alates 2002. aastast, mil esimest korda kandideerisin

Põltsamaa Linnavolikogusse.Nüüd on see teoks saamas – Põltsamaa

linn ja kolm lähivalda on otsustanud ühineda. Kindlasti peab tänama omava-litsuste juhtkondi ja töötajaid, kes ühinemise ettevalmistamisel on suure töö ära teinud!

Mida ühinemine meile annab?

Esiteks – ühinemisel vormistatakse haldusterrito-riaalselt juba toimiv elukor-raldus. Paljudel ühineva valla elanikest on osa elust seotud Põltsamaa linnaga ja ka vastu-pidi.

Teiseks – tõuseb kohaliku omavalitsuse

haldussuutlikkus, mille tagab ametnike spetsialiseerumine ja sellest johtuv avaliku teenuse kvaliteedi tõus.

Kolmandaks – elanikele on võimalik pakkuda paremaid teenu-seid. Suuremate eelarvemahtude

juures on võimalik palgata spet-sialiseerunumaid ametnikke.

Neljandaks – on võimalik taot-leda projektidele suuremaid inves-

teeringute kaasfinant-seeringuid ja sellega tervet piirkonda tervik-likumalt arendada.

Kindlasti vähenevad kulud, sest jäävad ära

omavalitsuste omavahe-lised arveldamised hari-

duse, sotsiaalhoolekande ja teistel aladel.

len valdade ühinemise poolt olnud juba alates 2002. aastast, mil esimest korda kandideerisin

Põltsamaa Linnavolikogusse.Nüüd on see teoks saamas – Põltsamaa

linn ja kolm lähivalda on otsustanud ühineda. Kindlasti peab tänama omava-litsuste juhtkondi ja töötajaid, kes ühinemise ettevalmistamisel on suure töö ära teinud!

Mida ühinemine meile

Esiteks – ühinemisel vormistatakse haldusterrito-riaalselt juba toimiv elukor-raldus. Paljudel ühineva valla elanikest on osa elust seotud Põltsamaa linnaga ja ka vastu-

Teiseks – tõuseb kohaliku omavalitsuse

haldussuutlikkus, mille tagab ametnike spetsialiseerumine ja sellest johtuv avaliku teenuse kvaliteedi tõus.

Kolmandaks – elanikele on võimalik pakkuda paremaid teenu-seid. Suuremate eelarvemahtude

juures on võimalik palgata spet-

teeringute kaasfinant-seeringuid ja sellega tervet piirkonda tervik-likumalt arendada.

Kindlasti vähenevad kulud, sest jäävad ära

omavalitsuste omavahe-lised arveldamised hari-

duse, sotsiaalhoolekande ja teistel aladel.

129Toivo Peetsettevõtja

Tugi

5

Sinu kandidaadid Põltsamaal

• Sotsiaaldemokraatide valimisnimekirja poolt saad hääle anda 15. oktoobri kohalikel valimistel kell 9.00-20.00, mil avatud on kõik valimisjaoskonnad, toimub ka kodus hääletamine.

• E-hääletus toimub ajavahemikus 5. oktoober kell 9.00 ja kestab kuni 11. oktoobril 18.00-ni ööpäevaringselt aadressil http://www.valimised.ee

• Eelhääletamine maakonnakeskuste ja oskondades – ajavahemikul 5. oktoober kuni 8. oktoober iga päev kell 12.00–20.00.• Eelhääletamine kõigis jaoskondades ja ka väljaspool elukohta – ajavahemikul 9. oktoober kuni 11. oktoober iga päev

kell 12.00–20.00.

Margus Möldrinr 125Puurmani vallavanem, päästeala vabatahtlike eestvedaja

Merle Möldernr 126SA Põltsamaa Tervis juhataja, Põltsamaa linna sotsiaal- komisjoni esimees

Ivar-Kalle Sardisnr127Põllumees

Erika Sarinr 128Põltsamaa ÜG ajalooõpetaja

Toivo Peetsnr 129Ettevõtja

Annika Kreitsmannr 130Mari lasteaia õppealajuhataja

Meie ridades on valitsenud selgus sellest ajast, kui nimekirja moodustama hakati. Meie esinumber ja vallavanemakandidaat on Margus Möldri. Selles küsimuses ei ole meil omavahel teisiti mõtlemist. SDE nimekirjas kandideerib Põltsamaa vallavolikogusse 29 inimest, 11 meest ja 18 naist. Iga kandidaat on omal alal kaasa rääkija, aidates kanda laiapõhjalise nimkekirja mõtet.

Reigo Tõnissonnr 131Muusikaõpetaja

Ulvi Punapartnr 132AS Kitzinger Progress juhataja

Raul Kirselnr 133Kördiööbiku pagari juhataja, Põltsamaa linna kultuuri ja hariduskomisjoni esimees

Taimi Raonr 134Trolli Mängupesa asutaja ja juht

Jaak Kasknr 135Puurmani valla- volikogu eelarve- ja majanduskomisjoni esimees

Alice Susinr 136Maaülikooli ehitusinseneri eriala üliõpilane

6

Kaisa Salustenr 137gümnasist, Eesti Noorteühenduste Liidu aktivist

Heinrich Tossnr 138Treener

Marge Targamanr 139investeeringute ala nõustaja ja koolitaja

Kaija Raudnr 140Puurmani valla- volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees, sotsiaal- pedagoog.

Maire Püssnr 141Jõgevamaa nõusta-miskeskuse juhataja, nõustaja ja pere-lepitaja. Pajusi vallavolikogu liige.

Rita Bergmannnr 142Ettevõtja

Anne Kurvitsnr 143Põltsamaa päeva- keskuse perenaine

Lembit Puuseppnr 144Pensionär

Siiri Mattisnr 145Töövõimetuspen-sionär

Terje Kiipusnr 146Põltsamaa jahiseltsi raamatupidaja

Piibe Haabnr 147Pereõde

Annely Sääsknr 148Pereõde

Marek Tammnr 149Breiktantsu kodu juhendaja ja Päinurme Nurme kooli töö- õpetuse õpetaja

Margit Uusnr 150Põltsamaa ÜG inglise keele õpetaja

Jüri Männiksaarnr 151Põltsamaa Majandusühistu juht

Jaanika Lemetsarnr 152Est-Reisid büroo reisikonsultant. Põltsamaa linna- volikogu liige.

Jaan Aiaotsnr 153Põltsamaa linnapea

7

Persoon

Ajaloo- õpetaja Erika SariOLETE ÕPETAJANA TÖÖTANUD ÜLE 30 AASTA. MIS ON HARIDUSES MUUTUNUD VÕRRELDES PAAR-IKÜMNE AASTA TAGUSE AJAGA?

Haridus on ühiskonna poolt tellitud. Kui toimuvad muudatused ühiskonnas, toimuvad muudatused ka hariduses. Õppetöös on tänapäeval hästi oluline internet. 30 aastat tagasi ei olnud vaja tunni alguses öelda, et mobiilid tuleb ära panna. Haridussüsteem arvestab tänapäeval rohkem laste eripäradega. Noori õpetajaid on koolis vähem.

MILLISED ON PÕLTSAMAA PIIR-KONNA HARIDUSALASED TUGE-VUSED JA NÕRKUSED PRAEGU?

Meie õpetajad teevad väga head tööd – seda näitab meie õpilaste edu aineolüm-piaadidel ja meie noorte edasiõppimine kõrgkoolides. Meil on olemas spetsialistid hariduslike erivajadustega lastele. Põltsamaal on võimalik tegelda huvihari-dusega – nii muusika-, spordi- kui kunsti-koolis. Põltsamaa ÜG 10.–12. klassi õpilased saavad tasuta lõunat, mille eest maksab linn. Hea, et koolil on olemas inter-naat.

Kriitikakoht on lasteaedade, kooliruu-mide ning internaadi olukord. Ruumid vajavad hädasti kaasaegset remonti!MIS ANNAB PÕLTSAMAA GÜMNAA-SIUMILE KONKURENTSIEELISE TEISTE KOOLIDE EES?

Lapsevanem hääletab jalgadega, kui valib oma lapsele kooli. 2017. a sügisel alustab Põltsamaa ÜG-s neli esimest klassi. Meie õpetajaskond koosneb suure tööko-gemusega spetsialistidest. Õpilased, kes lõpetavad meil põhikooli ja lähevad mujale haridust omandama, saavad hästi hakkama. Sellest annavad tunnistust tänukirjad Põltsamaa kooli kollektiivile Nõo

Gümnaasiumist, Miina Härma Gümnaasiumist ja mujalt. Meil on olemas elektrooniline õppebaas, arvutid ja droonid. Kool on avatud kaasaegsetele võimalustele; on tehtud koostöölepingud Tartu Kutsehariduskeskuse ja kõrgkoolidega. Koostöös Eesti NATO Ühingu ja HTM-iga on käima lükatud küberkaitse õppesuund.

OLETE PÕLTSAMAA LINNAVOLI-KOGU TÖÖS OSALENUD JA TEATE, KUIVÕRD VASTUTUSRIKAS TÖÖ SEE ON. MIKS OTSUSTASITE KANDIDEERIDA SEEKORD?

Osalesin volikogu töös esimest korda. Töö on vastutusrikas, sest otsuste mõju avaldub tulevikus.

Volikogu töö sarnaneb õpetajatööga. Ikka tulevikku suunatud.

MIS ON SEE, MIDA TAHAD KODU-KANDIS MUUTA?

Põltsamaal on huvihariduse osas palju võimalusi. Arvan, et need võimalused tuleks kättesaadavaks teha ka teistele piir-konna lastele. Tundub, et üks oluline takistus on õhtuse transpordi puudumine, et huvikoolides osalejad koju jõuaksid. See mure tuleks kindlasti lahendada. Volikogu liige peab inimestega suhtlema ja leidma probleemidele lahendused.

Toimivad MTÜ-d on iga oma-valitsuse rikkus!

Lapsed muudavad maailma. Minu maailma on lapsed uueks teinud ja seda kõige paremas mõttes. 2015.

aastal sai tänu lastele teoks MTÜ Trollitrall asutamine. Trolli Mängupesa on justkui tavaline mängutuba, teisest küljest aga tugi lapsevanematele.

Mittetulunduslik tegevus koondab hea tahtega inimesi ning on kodanikuühiskonna tänapäev ja tulevik. Tänaseks on mul koge-musi MTÜ-de juhtimise ja projektitegevus-tega juba pea 10 aastat. MTÜ-de üks suur eelis on see, et paljusid kogukonnateenuseid, mida varem on nõutud kohalikult omava-litsuselt ja ka riigilt, saavad osutada inimesed ise. Just nii ja sellisel moel, nagu neile sobib.

Kandideerimisotsus sündis minul liht-salt. Ma tahan muuta oma elukeskkonda paremaks!

Mul on kaks eesmärki, mida tahan saavutada. Esiteks, alusharidus olgu igale lapsele samasugune põhiseaduslik õigus nagu koolihariduski. SDE Põltsamaa valla nimekiri lubab praegustest kalkulatsioo-nidest lähtudes, et lasteaia söögi eest vanemad maksma ei pea. Minu hinnangul on see lahja plaan - lasteaiaharidus peab olema täies ulatuses tasuta. Nii saab riik näidata, kui oluline on järelkasv ja et päriselt hoolitakse.

Mittetulundusliku tegevuse toetajana seisan selle eest, et väärt algatused ei sureks üksindusse. MTÜ-d on korduvalt tõestanud, et hea tahtmise juures on olematute vahen-ditega rohkem võimalik ära teha, kui soliidse eelarve ja vähese hoolimise puhul. Toimivad MTÜ-d on iga omavalitsuse rikkus!

Taimi RaoTrolli Mängupesa

asutaja ja juht

134

Erika Sariajalooõpetaja

128

8

Meie LUBADUSEDSotsiaaldemokraatlik volikogu on inimeste enda oma, ta tegutseb inimeste jaoks ja inimeste huvides. Meie eesmärgiks on inimeste, perekondade, ettevõtete ja kogukondade tegevuse toetamine ja ühiste huvide esindamine. Sostiaaldemokraatlik omavalitsus kaasab, hoolib ja pakub võimalusi. See on võimaluste vald.

1. Noortele oma skate-park ja lastele rohkem mänguväljakuid!

2. Aitame noored suveks tööle. Viime ettevõtjad ja noored kokku suviste hooajatööde tegemisel.

3. Tagame igale lapsele võimaluse osaleda huvitegevuses.

4. Tasuta toit igale lasteaialapsele. Püüame selle poole, et lapsevanemad ei peaks alushariduse eest maksma.

5. Põltsamaa Ühisgümnaasium on parim kool Eestis! Selleks kaasajastame õpilaskodu ja õpperuumid. Toetame hariduslike alternatiivsuundade arengut. Kooliskäimine peab huvitav olema!

6. Toetame spordi tegemist. Arendame uusi ja olemasolevaid spordirajatisi.

7. Toetame suurte investeeringute jõudmist Põltsamaa valda – Põltsamaa loss, Kosmopark, veekeskus jt.

8. Teed on hooldatud iga koduni. 9. Põhitrassid riigile, külateed vallale.

Soovime riigile üle anda valda läbivad suured maanteed ning vastutasuks võtta riigilt vastu väikesed külateed. Nii tagame teede korrasolu ja parema aastaringse hoolduse. Jätkame kergliiklusteede rajamist ühendatud valla territooriumil.

10. Tagame vajadustele vastava transpordi korralduse.

11. Kindlustame kaasaegse tervis-hoiuteenuse kättesaadavuse Põltsamaa vallas. Põltsamaa linnas valmib uus tervisekeskus koos kiirabipunktiga. Puurmanis kaasajastame arstiabipunkti.

12. Tagame kaasaegse sotsiaalhoo-lekandeteenuse kättesaadavuse kogu valla piires. Ükski abivajaja ei jää tähelepanuta.

13. Tagame sotsiaaltranspordi puudega inimestele, eakatele ja vähekindlustatutele.

14. Toetame jätkuvalt eakate huvitegevust.

15. Igasse postkasti tasuta vallaleht. 16. Rahvakultuur on meie kultuur.

Praegu tegutsevad rahvamajad, külamajad ja -seltsid, muuseumid ja raamatukogud on nii kultuuriasutused kui ka kogukondliku võrgustiku alalhoidjad. Omavalitsuse territooriumi suurenemisel peab kohaliku rahva seniste kooskäimiskohtade elushoidmine ning nende tegevuse toetamine olema kohaliku võimu ülesanne.

17. Toetame vabaühendusi ja nende eestvedajate initsiatiivi.

18. Teeme kino! Alustame filmide näitamist Kultuurikeskuses.

19. Hoolitseme oma valla heakorra ning inimeste turvatunde eest.

20. Korrastame Põltsamaa surnuaia kabeli ja rajame uue kalmistuvahihoone koos korraliku käimlaga.

21. Hakkame kasutama kaasava eelarve põhimõtet. Anname võimaluse inimestele avaldada ettepanekuid vallavalitsusele ja volikogule.

9

Haridus

Reigo TõnissonhuviharidusestKäesoleval aastal huvivariduse jaoks

eraldatud raha on pannud vali-mistel osalevaid kandidaate lubama

kõikidele lastele võimalust osaleda huvirin-gides. Neid lubadusi tasub vaagida ettevaat-likkusega. Huviharidus on meil olemas praegugi. Esmalt tuleb otsa vaadata hetke-seisule ning leida viis, kuidas väärtustada neid õpetajaid, kes meie lastele mittefor-maalset haridust pakuvad. Tunnustussüsteem peab olema piisavalt motiveeriv, et jaks ei raugeks.

Teiseks tuleb tekitada võimalus uute õpetajate leidmiseks. Laste osalustasude hüvitamine huviringis ei ole ainus prob-leem – et huviringid toimuksid, on vaja läbiviijaid ning neid pigem napib. Siin tuleb olla valmis välja käima lisahüvesid, et tuua juhendajaid sisse. Huviringi juhendamise

eest saadav tasu auto kütusepaaki ei täida ning transpordikulutuste hüvitamine peaks olema elementaarne.

Kolmandaks tuleb otsa vaadata huvi-hariduse mitmekesisusele. Lai ja motivee-ritud õpetajaskond katab mitmekülgse huvihariduse. Näiteks muusika valdkonnas puudub täna võimalus õppida rahvamuu-sikat ning katmata on elektroonilise muusika suund. Kõik lapsed ei pea õppima muusikat, mängima jalgpalli või maalima. Kõik ei taha saada tippudeks ja samas igaühe võimekus ei pruugi kohe avalduda. Märksõnaks võiks olla ka näiteks võimete-kohane huviharidus – midagi huvikooli taolist, kus õpilased saaksid tegeleda neile huvipakkuvaga. Miks mitte haarata esmalt natuke üht ja veidi teist ning kombata piire, et leida endale sobiv.

Tuge vajab nii laps, lapsevanem kui õpetajaOlen kolme, nüüdseks täis-kasvanud, lapse ema ja minu elufilosoofia on olnud alati lapsest lähtuv.

Kaksteist aastat olen töötanud õpeta-jana väikeses maalasteaias ning viimased seitse aastat Põltsamaa

linna Lasteaias MARI õppealajuhatajana. Hea meel on tõdeda, et mida aeg edasi, seda rohkem on hakatud väärtustama lasteaia-õpetajat kui alushariduse spetsialisti, kelle panus väikese lapse arenguteel on hinda-matu. Just lasteaiaõpetaja on tihti lapse ja tema pere esimene julgustaja, toetaja, kaas-lane ja nõustaja. Me omame laialdasi peda-googilisi ja arengupsühholoogiaalaseid teadmisi ja oskusi, kuid selleks, et tagada igale lapsele just tema eripärast ja indivi-duaalsusest lähtuv rõõmu- ja avastuste-rohke lasteaiapäev, on igati vajalik toetav

koostöö teiste erialaspetsialistidega. Siinkohal mõtlen eripedagooge, logopeede, tervisetöötajaid, sotsiaalpedagooge ja psüh-holooge. Tugevas omavalitsuses on vaja reaalselt toimivat ja kaasavat erialaspetsia-listide tugivõrgustikku, kes toetavad nii last, lapsevanemat kui õpetajat. See peab olema vajaduspõhiselt toimiv ja kättesaadav. Nii nagu kooliõpilasele, nii ka eelkoolieas lapsele ja tema perele.

Pean väga oluliseks, et kõigil Eestimaa lasteaialastel on alushariduse omandami-seks võrdselt head ja mitmekülgsed tingi-mused nii mängu- kui ka õpikeskkon-dades. See eeldab enam vastutust väikelapse heaolu märkamisel ja panusta-mist lasteaiamajade kaasajastamisele. Meie lapsed on seda väärt! Nad on meie rikkus, meie suurim rõõm ja õnn ning meie tuleviku ühiskonna aktiivsed kogu-konnaliikmed.

131Reigo Tõnisson

muusikaõpetaja

130Annika KreitsmanPõltsamaa Lasteaed MARIÕppealajuhatajaTartu Ülikooli haridusteadus-konna koolieelse lasteasutuse õpetaja bakalaureuse kraad

10

Uue ühisvalla algusesEelmisel aastal alanud hal-dusreform tõi läbirääkim-iste laua taha Põltsamaa piirkonna vallad.

Kohe-kohe on tekkimas ühine Põlt-samaa vald. Ühinemiskoordinaa-torina osalesin valdade ühinemis-

läbirääkimiste esimeses etapis. Kuulnud erinevate omavalitsusjuhtide mõtteid, näinud tulemust, on aeg ise kaasa rääkida.

Olen positiivne ühisvalla tuleviku suhtes. Kõik ühinejad on edukad ning koostöötahtelised. Kodukoha eest seisvad targad ja tegusad inimesed jätkavad kind-lasti ühise valla arendamist. Omavalitsus-juhtide asjaajamise stiilid on erinevad. Meie juhtidel Margus Möldril ja Jaani Aiaotsal on hea töö- ning koostöövõime. Sestap olen kindel Põltsamaa valla heas käekäigus.

Ma hoolin meie piirkonna elanikest ja soovin kõigile parimat. Suheldes inimes-tega saab teada, millised kitsaskohad on piirkonnas ja mis vajavad kiiresti lahenda-mist. Uues ühisvallas seisan kindlasti huvi-hariduse võrgustiku parema korralduse eest. Piirkonna sporditegevuse arengus luban jõuliselt kaasa rääkida. Toetan ka ujula ehitamist Põltsamaale – see on meie piirkonna inimestele väga vajalik. Kindlasti tuleb parandada piirkonna ühistransporti.

Majandusinimesena seisan investeerin-gute õige juhtimise eest sooviga vältida raiskamist.

Olen harjunud lubadustest kinni pidama. Seisan ka tulevases ühisvallas ratsionaalsete otsuste eest, mis on enne-kõike vallakodaniku suhtes õiglased.

Kaisa Saluste:„Noored valima!”O len Jõgevamaa Gümnaasiumi

õpilane, aktivist Eesti Noorte-ühenduste Liidus ning kooli-

elus. Olles ise noor, tean, kui oluline on iga noore valija hääl. Me moodustame üsna suure protsendi valijatest. Minnes valima, suudame luua noorte ning vane-mate inimeste vahel tasakaalu, mis rikastab oluliselt ka kohaliku elu tulevikku. Mõel-dakse küll, et see üks hääl ei loe midagi, kuid tegelikult loeb oluliselt. Valijad on kui mesilaspere, kes täidavad oma „kohus-tusi“, kui üks seda ei tee, muutub ka kogu tööprotsess, samamoodi valimistega – kui mingi osa ei lähe valima, on ka valimistu-lemused hoopis teised. Noortele antakse võimalus minna valima, seda tuleb ka kasutada, sest järgmine võimalus on alles nelja aasta pärast, selleks ajaks võib olla

palju muutunud. Kõik oleneb selle aasta valimistulemustest.

Minu soov volikokku saada on kindla eesmärgiga – viia noorte arvamused kauge-male, mitte jätta need lihtsalt vestlusringi. Igal noorel on õigus avaldada arvamust oma kodukandis ja mina seisan ka selle eest.

Ulvi PunapartÜks küsimus kandidaadileKui hea majanduspiirkond on tulevane Põltsamaa vald, millised on ettevõtja mured ja mida KOV volikogu saab nende lahendami-seks teha?

Tulevasel Põltsamaa vallal on olemas kõik eeldused saada väga tugevaks majanduspiirkonnaks kogu Eesti mõistes. Asume geograa-filiselt Kesk-Eestis, igale poole on võimalik jõuda mõistliku ajaga. Siin on ühteviisi hästi arenenud nii toiduainete, metalli-, puidu- kui ka põllumajandustootmine. Minu hinnangul on meil tööhõivega hästi – kõik, kes tööd teha tahavad, seda ka saavad!

Kui suunata pilk tulevikku, siis tuleb kindlasti pöörata tähelepanu noorsootööle ja töökasvatusele. Headest töökätest on alati puudus. On oluline, et inimesed saaksid teha oma võimetele vastavat tööd, kui neil selleks soovi on. Seetõttu pooldan väga mõtet, et omavalitsus toetab noorte suvist rahateenimist.

On karm tõsiasi, et meie rahvastik vananeb. Peame seisma head selle eest, et meie inimesed oleksid terved, liikuvad ja rõõmsad kõrge eani. Omavalitsus peab toetama tegevusi ja huvialaringe, et nii noortel kui ka vanemas eas inimestel oleks põhjust kodust välja tulla. Hoolekandeteenuste osas peab olema kõik korraldatud selliselt, et eakas ei peaks tundma ilma hooleks jäetuse tunnet.

132

139

137

MargeTargama

investeerimis-nõustaja ja

koolitaja

Kaisa Salustegümnasist ja aktivist

Noored

11

Rist

sõna 135

Kalamees Jaak Kask soovitab: "Riivsaia mundris ahvenafilee"Väiksest peale on minu üheks lemmik püügi- ja söögikalaks ahven. Minu meelest on ahven üks puhtama liha ja selgema maitsega kalu, keda meie vetest võimalik saada. Lisaks kala püüdmisele on seda loomulikult mõnus ka süüa.

Vaja läheb:mõned mõnusad ahvenad (enda või naabrimehe püütud)sorts õlitörts riivsaia2 munatiba soola, pipart

Esmalt tuleb ahvenad fileerida. Seejärel raputa kala peale soola ja soovi korral veidi pipart. Maitsestatud fileed kasta lahtiklopitud munasse ja seejärel pane tükid riivsaiaga mundrisse. Edasi aja õliga pann kuumaks, aseta fileed pannile ja prae, kuni tükid hakkavad pealt kuldpruunikaks tõmbama. Õrna liha tõttu ei vaja ahven üle 5 minuti praadimist. Ja valmis ta ongi.

Mõnusat hõrgutist meeldib mulle süüa soojalt koos keedukartuli ja külma hapu-koorekastmega. Kui paneeritud filee on jahtunud, on seda väga mõnus järgmine päev ka saia peal koos majoneesiga nau-tida. Paneeritud ahvenafilee – lihtne teha, aga viib keele alla :)

Jaak KaskPuurmani valla-

volikogu eelarve- ja majandus-

komisjoni esimees