Uue kooli/hariduse mõtteid

Ene-Silvia Sarv

2012

E-S Sarv 2012 2

Mis on – mis tuleb ?

Põhiküsimus 1

– kas riskiühiskond või jätkusuutlik õpiühiskond

Põhiküsimus 2

- kas riski- või õpiühiskonda toetav-tootev kool ja õpetaja

E-S Sarv 2012 3

Käsitlus

Riskiühiskonnast

Jätkusuutlik versus riskiühiskond

Kool - olulisim inimvara kujundaja

Õpetaja ja kool pärast aastatuhande vahetust

E-S Sarv 2012 4

Riskiühiskond I

Ulrich Beck : riskiühiskond - süsteemi läbikukkumine, ebaõnnestumine - postmodernse ühiskonna tunnus

Tundmatud, teadvustamata riskid on peidus, sissekirjutatud kõrgelt-ratsionaliseeritud ja hästiartikuleeritud süsteemis (Beck, 1992)

Riskide 2 tüüpi: - ühed tulenevad süsteemist enesest- teised tulenevad nt administraatoritest jt süsteemis

osalejatest.

(nt Tšernobõli, Korea sildade, tapja-sõdurite jt katastroofid)

E-S Sarv 2012 5

Riskiühiskond IIRiskide taust

• Kõrgeltarenenud, stabiliseerunud ühiskonnaga riigid: – inimfaktor, enamasti inimlik eksitus kui süsteemi

programmeeritud viga (riskid nagu nt õnnetused tuumajaamades, rongiõnnetused jne)

• Kiire, hüperkasvuga aga tegelikult mahajäänud ühiskonnaga riigid: – süsteemi osiste vähene kooskõla, korruptiivsus, lähima kasu

eelistamine kulukamatele alternatiividele (nt turvalisusele)

E-S Sarv 2012 6

Eesti – riskiühiskond IÜldistatult võib Eesti kontekstis riskifaktoritena esile tuua (erinevate allikate põhjal)  1. Inimvara pseudokasutus - teatavate rühmade ja indiviidide väljalülitamine või alakasutamine lähtudes nende poliitilisest/apoliitilisest “kuuluvusest”, formaalsete kvalifikatsiooni- vm näitajate mittevastavusest (kehtivale standardile, eeskirjadele jmt), vanusest, “ideoloogilisest” sobimatusest jne  2. Inimvara väärettevalmistus – info-/teadmus-/õpi- …ühiskonnas toimetulekuks vajalike pädevuste (paindlikkus, adapteerumis-, õppimisvõime võime jm), hoiakute ja enesetundmise alaste teadmiste-oskuste omandamatajätmine koolis /üldhariduses.  

 

E-S Sarv 2012 7

Eesti – riskiühiskond II

3.  Tulevikkudega töötamise ignoreerimine - pika-ja keskmise ulatusega tendentside, trendide ja protsesside teadusliku projekteerimise ja hindamise puudumine, ignoreerimine või pealiskaudsus 

4.  Püsiväärtuste (üldinimlikud ja kõlbelised) devalvatsioon nt meedias. Ilmne on püsiväärtuste muutumissuund õppematerjalides (nt aabitsad), õpetajatel (uuringute põhjal) 

E-S Sarv 2012 8

Eesti – riskiühiskond III

5.  Ühiskonna arenguks oluliste mõistete ja teadmise devalveerimine (pseudokasutuse või poliitilise sobimatuse tõttu)

Nt. õppiva organisatsiooni kui mõiste devalveerumine enne selle (piisavas mahus) omandamist, demokraatia kui mõiste ja nähtuse devalvatsioon  

6.  Ühiskonna pikemaajaliseks arenguks oluliste faktorite eiramine või äraspidine stimuleerimine (nt sidususe, inimesega toimuva, alus- ja põhihariduse kasvatusliku tulemi jne arvestamine otsustuste tegemisel) 

E-S Sarv 2012 9

Eesti – riskiühiskond IV

7.  Majanduse ja ühiskonna muutmine sõltuvaks välismaistest huvirühmadest - eelkõige majandusrühmadest, aga ka haridusmudelitest.  8.  “Vigade” kuhjumise trendi tugevnemine, põhjuseks nt • individuaalsete või mõne rühma lühiajaliste huvide rahuldamine, • ebakompetentsuse kuhjumisest tulenevad vead jmt• refleksioonimehhanismide puudulikkus, samuti unifitseerimine, uuringute puudumine või tendentslik tõlgendamine (sh kultuurilis-kunstiliste ja teaduslike refleksioonide mittearvestamine ja sotsiaalteaduste alafinantseerimine) (Sarv, 2008)

E-S Sarv 2012 10

Eesti tulevikustsenaariumid 2010, 2015, Eesti-…

• Geopoliitika, majandus, keskkond

• Ühiskond, haridus

• Valdkondade stsenaariumid, arengustrateegiad

? Jätkusuutlik ühiskond

versus riskiühiskond ?

Kool - olulisim inimvara ja selle kvaliteedi kujundaja

Eesti kool – 2015

Euroopa kool – 2020

.... Haridusstrateegia (2011)

E-S Sarv 2012 12

Eesti haridus 2015 - ÕPI-EESTI

Neljast haridusstsenaariumist kõige elujõulisem ja jätkusuutlikum.

Põhieeldused Õpi-Eesti suunas liikumiseks:– Ühiskonnas – Eestimaal elavate inimeste püüdluste kõrge tase: soov koos midagi suurt korda saata + poliitiline tahe. – Hariduses: kooli ja ühiskonda tuleb õppida

nägema õppiva organisatsioonina.

E-S Sarv 2012 13

Koolikultuur ja võim

Olemine – omamine - juhtimine

individuaalne võim, konkurents

kokkulepped, moraalne pühendumus

(E Fromm, Bennet&Harris)

E-S Sarv 2012 14

EL

Lissaboni, Stockholmi, Bologna protsess - suund

• õppivale ühiskonnale, • ühistel võtmepädevustel põhinevale

haridusele, sh üldharidusele• teadmusjuhtimisele ja teadmusloomele nii

valitsuste kui kooli tasandil

E-S Sarv 2012 15

OECD Haridusuuringute ja Innovatsiooni Keskuse koolistsenaariumid - 2020

• Status quo – jätkub-tugevneb bürokraatlik koolisüsteem, muutumisvõime praktiliselt puudub, – õpetajate „äraminemine“ - madal moraal ja võimalused atraktiivsemaks tööks mujal -

õpetajatepuuduse kriis

Taas-koolistumine (re-schooling) - hea rahastamine, tunnustus kvaliteedi, õigluse, võrdsete võimaluste eest Kool - ühiskonna, kogukonna sotsiaalne tuum, õpetaja kõrge professionaalsus, Kool – sihikindel teadmustjuhtiv, õppiv organisatsioon, võimaluste võrdsus on

normiks, teadmistekesksus on ülekaalus kooli sotsiaalse rolli ees

Lahti-koolistamine (de-schooling) - koolisüsteemi demonteer(i)(u)mine Õpivõrgustikud ja võrgustiku-ühiskond - rahulolematus institutsionaliseeritud

õpivõimalustega - koolide hülgamine mitmesuguste õpivõrgustike kasuks, koolide de-institutsionaliseerimine või isegi ”demonteerimine” kultuuri-, kogukonna-, religioossete jt kohalike ning piiriüleste võimaluste kasuks,

Turumudeli laienemine - konkureerivate mehhanismide domineerimist valitsuse julgustusel. Põhjus - ”strateegiliste klientide” rahulolematus neis kultuurides, kus haridust nähakse nii era- kui ühiskondliku varana. Uusi pakkujaid julgustavad lõputud rahastus-, struktuuri-, ergutusviiside ja regulatsioonide muutused. Ülikülluses on innovatsioone, aga ka valulisi üleminekuid ja ebavõrdust.

E-S Sarv 2012 16

Uue kooli/hariduse mõtteid

Mis-miks-kuidas tasakaal

Silmast-silma, käed külge ja virtuaalse tasakaal

Individuaalse ja koosõppe tasakaal

Kunsti ja teaduse tasakaal

Võrdsete (väga heade) võimaluste ja individuaalsuse arvestamise tasakaal

E-S Sarv 2012 17

Õppekavade uued komponendid – osalt kui

omaette kursused, osalt – läbiv õpe

        Tulevikkude uurimise metoodika        Teadmusringlus ja teadmusloome         Suhtlemis- ja koostöötehnikad

– Meedia- ja e-tegevuse alused (sh info-otsing, suhtlus- ja õpivõrustikud, e-õppe keskkonnad, oma e-kujundi loomine, e-kodaniku- ja e-riigiühiskond ja e-teenused jmt)

E-S Sarv 2012 18

Hariduse/kooli organiseerimise uusi printsiipe

  Õpetaja individuaalse eripära maksimaalne kasutamine-võimandamine-arendamine

   Uued õpetaja-spetsiaalsused • – nt teadmusjuht (a la süsteemianalüütik- õpilase

individuaalse teadmuse ja omaduste diagnoos-kaardistus ning õppekavalise ja individuaalse arengu suunamine, jälgimine …)

• - nt kombinatoorse õppe v liitklassiõpetaja • - nt meetodi-õpetaja (Montessori-, Freinet-, waldorf-,

e-õppe meetodid jm)• E-info- ja e-materjali baas (nt National Geogr filmid)

E-S Sarv 2012 19

Õppeprotsess koolis  Tunni/aine – tsükli- -- e- -- projektõppe kombinatsioon        Süvaõppe/suunaõppe päev või/ja 2x-aastas –nädal v topeltnädal        Ainete arvu paindlikumaks muutmine - nö valitavad teemakursused (ca min 5x

4-tunnine tsükkel + arvestus enesekontrolli vm moel), õpilaste soovid ja õpetajate võimed, huvid jne

o       Tuleviku-õpeo       Loodusfilosoofiao       Jm jm jmo       Integratiivsed (stsenaarium-) ja uurimisprojektid (kooperatiivsed ja

individuaalsed)        Kombinatoorne õpe I-II kooliastmes v põhkoolis – nö liitklassid v erivanuseliste

koosõpe (a la Montessori) koos indiv eripära ja õppekavaliste nõuete järgimisega        e-õpe (üksikteemad, õpikeskkonnad, õpiobjektid, distantsõpe rühmiti v

õppesuunati jm)

 

E-S Sarv 2012 20

Koolimuutus - kultuurimuutus

Paradoks• uuendus - kool, õpi- ja koolikultuur, sh

õppemeetodid ning õppe sisu rebib end lahti üldtunnustatud mudelitest, nö “argiparadigmast”,

• reaktsioon - ähvardav “kaos”, mida tuleb administratiivsete meetoditega ohjeldada (valitsemis-, haridusvaldkonnas töötavad inimesed, spetsialistid, õppejõud, ka lapsevanemad)

Kultuurikonflikt, analoogne muudele erinevate kultuuride kokkupõrgetele.

E-S Sarv 2012 21

Õppiv Eesti kool ?49 kooli jaotus (õpetaja vaates)

-2,5

-2,0

-1,5

-1,0

-0,5

0,0

0,5

1,0

1,5

Õpetaja refleksioon ja

uurimistegevus

Õpetaja personaalnemeisterlikkus

Õpetaja mentaalsed

mudelid

Tiimiõpe ja tiimitöö

Ühisvisioon

Süsteemilähenemine

Juhtimise tajumine õpetajapoolt

Õppekavatöö

Rahulolu ja pühendumus

õpetaja tööle

Koostöö

Interaktsioon

Infolevi

Innovatsioon ja tunnustus

1. Õppiv, arengukeskne kool

2. Konserva-tiivne kool

4. Juhtimis-keskne kool

3. Nõrga õpivõimega konservatiivne kool

1 – õppiv, arengukeskne kool – 12 kooli;2 - konservatiivne kool – 29 kooli;3 - nõrga õpivõimega konservatiivne kool – 4 kooli;4 - juhtimiskeskne kool – 4 kooli.

E-S Sarv 2012 22

Õpiedulist kooli iseloomustab kõige laiemalt selle • dünaamilisus ja paindlikkus • tuginemine

– ühistele väärtustele (nt ausus, austus iga inimese vastu jm) ja

– kõrgema tasandi vajadustele (sõprus, õiglane kohtlemine, eduelamus jm),

– motivatsioonile (eelkõige sisemisele motivatsioonile), – ühiste ideede, visiooni, eesmärkide kujundamisele ja – igaühe panustamisele ning igaühe täiustumisele

kollektiivses protsessis;• sisukas formaalsete ja semiformaalsete

rühmade töö.

Edukas õppiv kool

E-S Sarv 2012 23

Õpiedutu kool:Õpetajate, juhtide käitumismallid:

– ebakindlus, määramatus – õpetajad pole kindlad, kuidas mõjutada õpilasi, kuidas juhtkond nendega käitub;

– mõistuspärastamine, põhjendamine – õpetajad püüavad näidata, et see, kuidas nad õpetavad ja hindavad on sama hea või paremgi kui mistahes võimalik muutus; sama - juhtkond oma töös;

– paradigmaatiline halvatus e ringlev stereotüüp – õpetajad õpetavad-hindavad samamoodi kui neid endid õpetati, pidades seda parimaks võimalikuks või teadvustamata, et nad matkivad oma kooliaega; juhtimine – tugineb mudelitele, mitte analüüsile ja visioonile;

– õppekavaline sõltuvus - vajadus õpetada teatav hulk materjali etteantud aja jooksul kantakse üle õpilastele ja ootustele nende õpitulemuste kohta;

– õppetunnikesksus - õpetajad peavad tunniga seotud ülesandeid ainuvajalikeks ning suhtuvad ülekoolilistesse jms tegemistesse negatiivselt (sest need võtavad energiat, mis pidanuks kuluma õppetunnile).

• hierarhiline juhtimine, usaldamatus, formaalsus, lähieesmärkide ainuvalitsus;• ühemõõtmeline v piiratud tagasiside ja edukriteeriumid (nt hinne)

E-S Sarv 2012 24

Eesti kool – riski- või õpiühiskonna kool?Riigi tasand• Tulevikustsenaariumide olemasolu ei tähenda nende kasutamist valitsuse,

ministeeriumide, KOV jne poolt.• Eesti riigi haridusjuhtimises puudub pikaajaline perspektiiv – see on pigem iga

valitsuse poliitiline projekt• Tunnistades haridusvaldkonna olulisismaks inimvara ja jätkusuutliku tuleviku garantiiks

pole selle seisundi hindamine ja selle arendamine teadmispõhine - mille üheks põhjuseks on Eesti-põhiste rakendusuuringute alahindamine teaduspoliitikas

• Ligi pooltel tänastest töötajatest pole kutsealast ettevalmistust (T Luman 13.10.2008 Riigikogu)

Kooli tasand• Eesti õpetaja õppimiskäsituses on üldpädevuste, sh innovatiivsuse ja õpioskuste

kujundamise motivatsioon ja oskused esindatud ebaühtlaselt ning pole toetatud õppetöö korraldusega

• Üldhariduskoolide õppe- ja arengukavades on lahknevus ühiskonna jätkusuutlikkuse seisukohalt oluliste eesmärkide deklareerimise ja nende realiseerimise tingimuste/võimaluste vahel

• Eestis pole kooli ühisvisiooni ja kooliõppekava taga pole uurimis-eksperimenteerimiskultuuri koolis