Upload
others
View
2
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Ainekava
Saksa keel 6. klass
Õppeainemaht 105 tundi
Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Eesmärgiks on, et õpilane:
- tekib huvi saksa keele õppimise ja saksa keelt kõnelevate maade kultuuri vastu;
-huvitub saksa keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist; avardab selle kaudu oma
silmaringi ja õpib erinevaid kultuure hindama ning mõistma;
- omandab oskused 2. võõrkeele õppimiseks ja oma keeleoskuse pidevaks täiendamiseks;
- arendab lugemise kaudu iseseisva mõtlemise ja analüüsivõimet;
- arendab oskust väljendada enese ja rühma seisukohti nii suuliselt kui kirjalikult;
- hakkab kasutama enesekindlamalt kakskeelseid sõnastikke, teatmeteoseid;
-õpib hankima vajalikku teavet (ka teiste õppeainetejaoks) saksakeelsetest teatmeteostest,
sõnaraamatutest, internetist ja muudest infoallikatest.
-õpib tundma erinevaid õpistrateegiaid kuulamisoskuse, kõnelemisoskuse, lugemisoskuse ja
kirjutamisoskuse omandamiseks;
-õpib kasutama erinevaid õpitehnikaid kuulamisoskuse, kõnelemisoskuse, lugemisoskuse ja
kirjutamisoskuse omandamiseks;
- oskab planeerida iseseisvat tööd tunnisja kodus;
- kasutab keele õppimisel moodsaid meediaid: televisiooni; videotehnikat; arvutitt. internetti;
- kasutab saksa keelt võimalikes situatsioonides väljaspool õppetundi.
- õpib kasutama erinevaid kuulamisstrateegiaid, eristama olulist ebaolulisest, leidma vajalikku
informatsiooni , osalema vestluses kuulajana, reageerima vestluspartnerite ütlustele,
erinevatele situatsioonidele ja ülesannetele;
- õpib alustama, arendama ja lõpetama vestlust, õpib omandatud temaatika piires edastama
loetut, kuuldut või kogetut seotud tekstina. Õpib vestlema, küsimustele vastama ja küsimusi
esitama õpitud temaatika piires. Õpib öeldut teiste sõnadega ümber formuleerima ja
erinevates suhtlussituatsioonides adekvaatselt reageerima;
- õpib kasutama erinevaid lugemisstrateegiaid vastavalt püstitatud ülesandele. Õpib
tekstitöötlust (olulise allakriipsutamine, teksti liigendamine, märkmete tegemine, sõnade
tähenduse tuletamine kontekstist);
- õpib kirjutamisel silmas pidama tekstiliigi tunnuseid, õpib kirjutama lühikirjandit,
arvamusavaldust, teadet, kirjeldust;
Õppeaine kirjeldus
Saksa keele ehk B-võõrkeele kui teise omandatava võõrkeele õpe võimaldab õpilasel
laiendada oma suhtlemisvõimalusi ja kultuurilist silmaringi, tagab juurdepääsu
teadmisallikaile ning loob eeldused vahetuks suhtlemiseks, toetab edasisi õpinguid ja tegevust
ühiskonnas. Võõrkeele kui õppeaine ja suhtlusvahendi omandamine on tegevus, mis nõuab
õppijalt pikaajalist pingutust ning aktiivset osalust. Keeletunnis suheldakse peamiselt õpitavas
võõrkeeles. Emakeelt kasutatakse vajaduse korral selgituste andmiseks. Võõrkeeleõppes on
kesksel kohal tegevused, mis nõuavad keele eesmärgistatud kasutamist ja lõimivad erinevaid
keeleoskuse aspekte.
Õpetuses lähtutakse kommunikatiivse õpetuse põhimõtetest. Kommunikatiivne keeleoskus
(suhtluspädevus) hõlmab kolme komponenti: keelelist, sotsiolingvistilist ja pragmaatilist.
Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks.
Keele struktuuri õpitakse kontekstis, järk-järgult jõutakse grammatikareeglite teadliku
omandamise juurde.
Sotsiolingvistilise pädevuse kaudu areneb õppija keelekasutuse olukohasus (viisakusreeglid,
keeleregister jm).
Pragmaatilise pädevuse kaudu areneb õppija võime mõista ja luua tekste.
Suhtluspädevust arendatakse keeleliste toimingute (kuulamise, lugemise, rääkimise,
kirjutamise) kaudu. Keeleõppe telje moodustavad teemavaldkonnad, mille kaudu ja piires
kujuneb suhtluspädevus. Mõlemas kooliastmetes ja kõigis klassides käsitletakse teemasid
kõigist teemavaldkondadest, kuid rõhuasetused ja maht on erinevad. Teemade käsitlemisel
lähtutakse õpilaste kogemustest, huvidest ja vajadustest. Õppetegevusi kavandades lähtutakse
didaktilistest põhiprintsiipidest (lähemalt kaugemale, tuntult tundmatule, lihtsalt keerulisele,
konkreetselt abstraktsele) ning keelekasutuse vajadustest (alustades sagedamini kasutatavatest
sõnadest ja vormidest). Rõhk on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel.
Mõlemas kooliastmeis on oluline osa paaris- ja rühmatööl. Õpilasi suunatakse tegema
eakohast iseseisvat tööd (lugema, infot hankima, projektides osalema jne). Suhtluspädevuse ja
kultuuriteadlikkuse arendamiseks ergutatakse õpilasi kasutama õpitavat keelt ka väljaspool
keeletundi. Motivatsiooni suurendamiseks üritatakse leida kirjasõpru ning korraldada
õppereise, õpilasvahetusi ja kohtumisi õpitavat keelt emakeelena kõnelejatega.
Õppetegevus
Õpetuse eesmärk on julgustada õpilast võõrkeeles suhtlema. Kõiki osaoskusi arendatakse
võrdselt, suurendades suulise suhtluse kõrval järk-järgult kirjaliku suhtluse mahtu. Õpilast
suunatakse õpitavat keelt aktiivselt kasutama nii tunnis kui ka väljaspool tundi. Õpilased
õpivad lähenema keeleõppele analüüsivalt, õppides kõrvutama eri keelte sarnasusi ja erinevusi
ning märkama enda ja teiste keelekasutusvigu. Teemade käsitlemisel pööratakse tähelepanu
kultuuride tundmaõppimisele ja kõrvutamisele oma kultuuriga, rõhutades kõigi kultuuride
omanäolisust ja väärtuslikkust. Õpilased mõistavad erinevaid kultuuritavasid ning oskavad
neid arvestada. Õpilane õpib väärtustama mõtteviiside mitmekesisust, avaldama oma
arvamust ning arvestama erinevate seisukohtadega.
Osaoskuste arendamiseks kasutatakse:
1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja lugemine;
2) adapteeritud eakohaste tekstide iseseisev lugemine;
3) meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (nt uudised, lühifilmid);
4) loovtööde kirjutamine (nt sõnumid, postkaardid, isiklikud kirjad, kuulutused,
lühiülevaated);
5) projektitööd;
6) lühiettekanded (nt pildikirjeldus, hobide tutvustamine, projektitööde kokkuvõtted);
7) rolli- ja suhtlusmängud;
8) info otsimine erinevatest võõrkeelsetest teatmeallikatest (nt sõnaraamatud, internet).
Hindamine
Hindamine toimub veerandite kaupa vastavuses kooli hindamisjuhendiga. Eesmärgiks on
kõikide keele osaoskuste tasakaalustatud hindamine.
Õpitulemused
KUULAMISOSKUS
Õpilane:
-tunneb väga aeglases ja selges sidusas kõnes ära õpitud sõnad ja fraasid; arusaamist toetab
pildimaterjal. Reageerib pöördumistele adekvaatselt (nt tervitused, tööjuhised).
-saab aru selgelt hääldatud fraasidest, lausetest ja tuttava situatsiooniga seotud lühikestest
dialoogidest. -mõistab selgelt ja aeglaselt antud juhiseid ning pöördumisi.
KÕNELEMISOSKUS
Õpilane:
-oskab vastata väga lihtsatele küsimustele ning esitada samalaadseid küsimusi õpitud
sõnavara ja lausemallide piires.
Vajab vestluskaaslase abi, võib toetuda emakeelele ja žestidele.
-oskab lühidalt tutvustada iseennast ja oma ümbrust.
-saab hakkama õpitud sõnavara ja lausemallide piires lihtsate dialoogidega.
LUGEMISOSKUS
Õpilane:
-tunneb õpitava keele tähemärke.
-tunneb tekstis ära tuttavad nimed, sõnad (sh rahvus-vaheliselt kasutatavad) ja fraasid. Loeb
sõnu, fraase ja lauseid õpitud sõnavara ulatuses; arusaamist võib toetada pildimaterjal.
-loeb lühikesi lihtsaid tekste (nt ürituste kavad, postkaardid, meilid, kuulutused, sildid,
teeviidad, lühiankeedid, -küsimustikud, -teated, -sõnumid) ja leiab neist vajaliku faktiinfo.
-saab aru lihtsatest kirjalikest tööjuhistest.
KIRJUTAMISOSKUS
Õpilane:
-tunneb õpitava keele kirjatähti, valdab kirjatehnikat, oskab õpitud fraase ja lauseid ümber
kirjutada (ärakiri).
-oskab kirjutada isikuandmeid (nt vihiku peale). Koostab lühikesi lauseid õpitud mallide
alusel.
-oskab lühidalt kirjutada iseendast ja teisest inimesest. Oskab täita lihtsat küsimustikku.
-tunneb õpitud sõnavara õigekirja. Kasutab lause alguses suurtähte ja lause lõpus õiget
kirjavahemärki.
Õppekirjandus ja muud õppematerjalid
Lehrbuch „kein Problem 1“ I ja II osa+CD
Arbeitsbuch „kein Problem 1“ I ja II osa+CD
Online –Übungen
sonstige Arbeitsblätter
Õppesisu
Kõnearendus- lugemis-, kuulamis-, ja kirjutamisteemad:
1. MINA JA TEISED: enese ja kaaslaste tutvustus; enesetunne, välimuse kirjeldus, ühised
tegevused.
2. KODU JA LÄHIÜMBRUS: pereliikmed ja sugulased, pereliikmete tegevusalad; kodu
asukoht.
3. KODUKOHT EESTI: riik, pealinn, rahvused; aastaajad ja ilm.
4. IGAPÄEVAELU. ÕPPIMINE JA TÖÖ: lihtsamad tegevused kodus ja koolis ning nendega
seonduvad esemed.
5.VABAAEG: lemmiktegevused ja eelistused.
Keeleteadmised
TEGUSÕNAD (Präsens; käskiv kõneviis (2. pööre), modaaltegusõnad: mögen (ich
mag, ich möchte), können, müssen, wollen; kasutatavamad lahutatava eesliitega
tegusõnad;abitegusõnad: sein, haben.)
NIMISÕNAD JA ARTIKKEL (Nimisõna sugu, mitmus, käänamine: Nominativ,
Akkusativ; Dativ kindlates väljendites in der Schweiz, am Montag; Šmäärav ja
umbmäärane artikkel, artikli puudumine; eitussõna kein.)
OMADUSSÕNA (Omadussõna öeldistäitena ja määrsõnalises kasutuses)
ASESÕNA (Isikuline asesõna. Käänamine: Nominativ; Akkusativ;omastav asesõna
(mein, dein);küsiv asesõna Wer? Was? Wie viel?...;näitav asesõna (der/ das/
die);umbmäärane asesõna (viele, nichts, etwas, ...); umbisikuline asesõna es
püsiväljendites Wie geht es?
AEGA VÄLJENDAVAD EESSÕNAD Püsiväljendid: am Montag, in der ersten
Stunde, 20 vor drei, um fünf Uhr, ...
KOHTA VÄLJENDAVAD EESSÕNAD Püsiväljendid: in Estland, nach Berlin, aus
Deutschland, ...
MUUD EESSÕNAD Ich fahre mit dem Bus.
ARVSÕNAD (Põhiarvsõna (1−100; Järgarvsõna: kuupäev)
SIDESÕNA (Rinnastavad sidesõnad: und, und auch, oder, aber)
SÕNATULETUS (Liitsõnade moodustamine; enam kasutatavad tegusõnade liited)
Lõimimine teiste ainetega
Emakeel - sõnaliigid, lauseõpetus, nimisõnade käänamine, tegusõnade ajavormid,
omadussõna öeldistäitena); keele ja kultuuride võrdlus; mina, pere ja kodu
Matemaatika-Arvud, järgarvud, aastaarvud
Terviseõpetus-tervislik toitumine, tervis, enesetunne
Geograafia-Saksamaa, Austria, Šveits, Eesti
Muusika-laulud, muusika kuulamine
Kunst-kunstitarvete nimetused, jõulu-ja sõbrapäevakaartide meisterdamine
Kehaline kasvatus-hobid, sportmängud, mängud
Arvutiõpetus - Lingikogu saksa keele õppimiseks
Informaatika - ligipääs võõrkeelsetele lisateabeallikatele
Läbivad teemad
1) „Õppimine ja töö” – elukestev õpe ja karjääri planeerimine;
2) „Kodukoht Eesti” – keskkond ja jätkusuutlik areng;
3) „Kodukoht Eesti”, „Riigid ja nende kultuur” – kultuuriline identiteet;
4) „Igapäevaelu. Õppimine ja töö”, „Riigid ja nende kultuur”, „Vaba aeg” – teabekeskkond,
tehnoloogia ja innovatsioon;
5) „Mina ja teised”, „Kodu ja lähiümbrus”, „Igapäevaelu. Õppimine ja töö” – tervis ja ohutus;
6) „Mina ja teised”, „Kodu ja lähiümbrus”, „Kodukoht Eesti”, „Igapäevaelu. Õppimine ja
töö”, „Riigid ja nende kultuur”, „Vaba aeg” – väärtused ja kõlblus.
Saksa keel 7. klass
Õppeaine maht 105 tundi
Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Eesmärgiks on, et õpilane:
- säilitab huvi saksa keele õppimise ja saksa keelt kõnelevate maade kultuuri vastu;
- kinnistab ja laiendab 6. klassis omandatud teadmisi ja oskusi saksa keelest;
- huvitub saksa keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist; avardab selle kaudu oma
silmaringi ja õpib erinevaid kultuure hindama ning mõistma;
- omandab oskused 2. võõrkeele õppimiseks ja oma keeleoskuse pidevaks täiendamiseks;
- arendab lugemise kaudu iseseisva mõtlemise ja analüüsi võimet;
- arendab oskust väljendada enese ja rühma seisukohti nii suuliselt kui kirjalikult;
- hakkab kasutama enesekindlamalt kakskeelseid sõnastikke, teatmeteoseid;
- õpib hankima vajalikku teavet (ka teiste õppeainete jaoks) saksakeelsetest teatmeteostest,
sõnaraamatutest, internetist ja muudest infoallikatest.
- õpib tundma erinevaid õpistrateegiaid kuulamisoskuse, kõnelemisoskuse, lugemisoskuse ja
kirjutamisoskuse omandamiseks;
- õpib kasutama erinevaid õpitehnikaid kuulamisoskuse, kõnelemisoskuse, lugemisoskuse ja
kirjutamisoskuse omandamiseks;
- oskab planeerida iseseisvat tööd tunnis ja kodus;
- kasutab keele õppimisel moodsaid meediaid: televisiooni; videotehnikat; arvutit s.h.
internetti;
- tuleb toime lihtsa sõnavara ja lauseehitusega kuulamis-, suhtlemis-, lugemis- ja
kirjutamisülesannetega;
- kasutab saksa keelt võimalikes situatsioonides väljaspool õppetundi.
Õppeaine kirjeldus
Saksa keele ehk B-võõrkeele kui teise omandatava võõrkeele õpe võimaldab õpilasel
laiendada oma suhtlemisvõimalusi ja kultuurilist silmaringi, tagab juurdepääsu
teadmisallikaile ning loob eeldused vahetuks suhtlemiseks, toetab edasisi õpinguid ja tegevust
ühiskonnas. Võõrkeele kui õppeaine ja suhtlusvahendi omandamine on tegevus, mis nõuab
õppijalt pikaajalist pingutust ning aktiivset osalust. Keeletunnis suheldakse peamiselt õpitavas
võõrkeeles. Emakeelt kasutatakse vajaduse korral selgituste andmiseks. Võõrkeeleõppes on
kesksel kohal tegevused, mis nõuavad keele eesmärgistatud kasutamist ja lõimivad erinevaid
keeleoskuse aspekte.
Õpetuses lähtutakse kommunikatiivse õpetuse põhimõtetest. Kommunikatiivne keeleoskus
(suhtluspädevus) hõlmab kolme komponenti: keelelist, sotsiolingvistilist ja pragmaatilist.
Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks.
Keele struktuuri õpitakse kontekstis, järk-järgult jõutakse grammatikareeglite teadliku
omandamise juurde.
Sotsiolingvistilise pädevuse kaudu areneb õppija keelekasutuse olukohasus (viisakusreeglid,
keeleregister jm).
Pragmaatilise pädevuse kaudu areneb õppija võime mõista ja luua tekste. Suhtluspädevust
arendatakse keeleliste toimingute (kuulamise, lugemise, rääkimise, kirjutamise) kaudu.
Keeleõppe telje moodustavad teemavaldkonnad, mille kaudu ja piires kujuneb
suhtluspädevus. Mõlemas kooliastmetes ja kõigis klassides käsitletakse teemasid kõigist
teemavaldkondadest, kuid rõhuasetused ja maht on erinevad. Teemade käsitlemisel lähtutakse
õpilaste kogemustest, huvidest ja vajadustest. Õppetegevusi kavandades lähtutakse
didaktilistest põhiprintsiipidest (lähemalt kaugemale, tuntult tundmatule, lihtsalt keerulisele,
konkreetselt abstraktsele) ning keelekasutuse vajadustest (alustades sagedamini kasutatavatest
sõnadest ja vormidest). Rõhk on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel.
Mõlemas kooliastmeis on oluline osa paaris- ja rühmatööl. Õpilasi suunatakse tegema
eakohast iseseisvat tööd (lugema, infot hankima, projektides osalema jne). Suhtluspädevuse ja
kultuuriteadlikkuse arendamiseks ergutatakse õpilasi kasutama õpitavat keelt ka väljaspool
keeletundi. Motivatsiooni suurendamiseks üritatakse leida kirjasõpru ning korraldada
õppereise, õpilasvahetusi ja kohtumisi õpitavat keelt emakeelena kõnelejatega.
Õppetegevus
Õpetuse eesmärk on julgustada õpilast võõrkeeles suhtlema. Kõiki osaoskusi arendatakse
võrdselt, suurendades suulise suhtluse kõrval järk-järgult kirjaliku suhtluse mahtu. Õpilast
suunatakse õpitavat keelt aktiivselt kasutama nii tunnis kui ka väljaspool tundi. Õpilased
õpivad lähenema keeleõppele analüüsivalt, õppides kõrvutama eri keelte sarnasusi ja erinevusi
ning märkama enda ja teiste keelekasutusvigu. Teemade käsitlemisel pööratakse tähelepanu
kultuuride tundmaõppimisele ja kõrvutamisele oma kultuuriga, rõhutades kõigi kultuuride
omanäolisust ja väärtuslikkust. Õpilased mõistavad erinevaid kultuuritavasid ning oskavad
neid arvestada. Õpilane õpib väärtustama mõtteviiside mitmekesisust, avaldama oma
arvamust ning arvestama erinevate seisukohtadega.
Osaoskuste arendamiseks kasutatakse:
1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja lugemine;
2) adapteeritud eakohaste tekstide iseseisev lugemine;
3) meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (nt uudised, lühifilmid);
4) loovtööde kirjutamine (nt sõnumid, postkaardid, isiklikud kirjad, kuulutused,
lühiülevaated);
5) projektitööd;
6) lühiettekanded (nt pildikirjeldus, hobide tutvustamine, projektitööde kokkuvõtted);
7) rolli- ja suhtlusmängud;
8) info otsimine erinevatest võõrkeelsetest teatmeallikatest (nt sõnaraamatud, internet).
Hindamine
Hindamine toimub veerandite kaupa vastavuses kooli hindamisjuhendiga. Eesmärgiks on
kõikide keele osaoskuste tasakaalustatud hindamine.
Õpitulemused
KUULAMISOSKUS
Õpilane:
- oskab sihipäraselt (teatud eesmärgi või ülesandega) kuulata;
- oskab teksti mõistmiseks ära kasutada mitteverbaalsete elementide olemasolu (tausthelid,
kõnelejate arv);
- oskab teksti mõistmisel ära kasutada kõnelejate hääletooni ja intonatsiooni ;
- oskab sõnade/keelendite tähendust tuletada kontekstist/situatsioonist;
- oskab eristada kuulatavast tekstist vajalikku informatsiooni;
- saab kuulamisel aru õpitud sõnavara ulatuses tekstidest, lauludest, kui inimesed räägivad
aeglaselt ja selgelt;
-mõistab konteksti abil neis esinevaid üksikuid tundmatuid sõnu
- eristab selgelt kuni kolme erineva vestluses osaleva inimese kõnet;
- oskab tekstist välja kuulata endale vajalikku infot (selektiivne kuulamine);
- oskab kuulamisel välja tuua teksti kõige olulisemat infot ( globaalne kuulamine);
KÕNELEMISOSKUS
Õpilane:
- oskab kõiki võõrhäälikuid korrektselt hääldada;
- oskab kasutada suhtelemis keelendeid õige tunderõhuga/intonatsiooniga;
jälgib suhtlusetiketti;
- oskab suhelda õpitud temaatika piires, kui vestluspartner räägib aeglaselt, vajadusel öeldut
kordab või ümber sõnastab;
- oskab küsida ja vastata lihtsatele küsimustele õpitud temaatika piires;
- oskab lihtsate sõnade ja fraasidega kirjeldada pilte endast, oma perekonnast, koolielu
teemadel, ühistegevustest sõpradega;
- oskab lihtsate fraaside ja lausetega jutustada endast, oma perekonnast, kooli ja vaba aja
veetmise teemal, ilmast, haigustest, spordist;
- tunneb erinevaid tekstisorte: vestlus, küsitlus, lühiintervjuu, jutustus;
- oskab põhjendada oma seisukohti.
LUGEMISOSKUS
Õpilane:
- tunneb tähestikku;
- oskab lihtsa sõnavaraga tundmatuid tekste lugeda õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga;
- oskab õpiku tekste ja dialooge lugeda õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga;
- mõistab tuttavaid nimesid, sõnu ja lihtsamaid lauseid näiteks siltidel, kataloogides,
- saab aru tuttaval sõnavaral kuni 2% tundmatuid sõnu sisalduvatest lühitekstidest;
- oskab teksti mõistmiseks kasutada piltide, konteksti või sõnaraamatu abi;
- oskab tekstist leida olulist (globaalne lugemine);
- oskab tekstist leida endale vajalikku teavet (selektiivne lugemine).
KIRJUTAMISOSKUS
Õpilane:
- oskab kirjutada õpitavaid sõnu ja/keelendeid ja vajadusel kontrollida (õpiku, sõnastiku abil);
- oskab kirjutada selge käekirjaga;
- oskab korrastada õpitus sõnavara temaatiliselt;
- oskab enne kirjalikku tööd assotsiogrammi koostada;
- oskab kuuldut/loetut talletada etteantud vormis (tabel, skeem vms);
- oskab kirjutamisel vajalikku sõna leida (sõnadevihikust, kartoteegist, sõnastikust);
- oskab kirjutada lühikest ja lihtsat teadet (näiteks postkaart);
- oskab täita formulari, kus küsitakse isikuandmeid: nimi, aadress, telefoninumber;
- oskab kirjutada lühikirjandit õpitud teemadel;
- oskab kirjutada lihtsat isiklikku kirja ja/või e-maili;
- teeb enne kirjalikku loovtööd mustandi, oskab seda redigeerida.
Õppekirjandus ja muud õppematerjalid
Lehrbuch „kein Problem 2“ I ja II osa+CD
Arbeitsbuch „kein Problem 2“ I ja II osa+CD
Online –Übungen
sonstige Arbeitsblätter
Õppesisu
Kõnearendus- lugemis-, kuulamis-, ja kirjutamisteemad:
1. MINA Ja TEISED : iseloom, huvid, võimed, oskused, harjumused, tervis.
2. PEREKOND JA KODU: suhted perekonnas, ühistegevused, oma tuba, mööbli asukoht
3. SÕBRAD: erinevad iseloomud; suhted sõpradega: sõnapidamine, sõprus, ausus, usaldus,
konfliktid ja nende lahendamine.
4. KESKKOND, KODUKOHT, EESTI: ilmastik, keskkonnasõbralik käitumine; kodukoht,
kultuuritavad ja -kombed; Eestimaa loodus ja vaatamisväärsused.
5. MAAILM: Euroopa maad: riigi nimi, pealinn, rahvused, keeled.
6. ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: sümbolid, kultuuritavad, kombed.
7. IGAPÄEVASED TEGEVUSED: kodused majapidamistööd; söömine kodus ja väljaspool
kodu.
8. ÕPPIMINE JA TÖÖ: kool ja klass, õpioskused
9.HARRASTUSED JA KULTUUR: kino, teater, muusika, kollektsioneerimine; meedia:
televisioon, raadio, ajakirjandus, Internet, sport
Keeleteadmised
•nimisõna: õpitud nimisõnade ainsus ja mitmus; nimisõna käänamine (Nominativ, Akkusativ,
Dativ);
•artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel, nullartikkel (artikli puudumine) pärisnimede ees;
artikli kasutamise tähtsamad juhud;
•omadussõna täiendina (ühildumine nimisõnaga) ja öeldistäitena (muutumatu tüvevorm),
võrdlusastmed; omadussõna käänamine määrava artikliga (Akkusativ, Dativ);
•arvsõnad: põhi- ja järgarvud; kellaaeg, kuupäev, aasta,
•asesõna: isikulised asesõnad ( ich, du, er, sie, es, wir, ihr, sie, Sie) ja nende käänamine (
Nominativ, Akkusativ, Dativ); omastavad asesõnad ( mein, dein , sein, ihr, unser, euer, ihr
(3.P.Pl.); Ihr), nende kasutamine ja käänamine (Nominativ, Akkusativ, Dativ); näitavad
asesõnad ( dieser, diese, dieses); umbisikuline asesõna es; umbmäärased asesõnad (einer,
keiner, man, niemand, etwas, nichts, alles); küsivad asesõnad; siduv asesõna der, die, das (
Nominativ, Akkusativ);
•tegusõna: põhitegusõnad ja abitegusõnad (haben, sein, werden); modaaltegusõnad ( können,
müssen, wollen, dürfen, sollen, mögen ), nende põhitähendused ja kasutamine infinitiiviga;
mögen põhiverbina; enesekohased tegusõnad, tegusõnad lahutatavate ja lahutamatute
eesliidetega; tegusõna pööramine kindla kõneviisi aktiivis: reeglipärased/nõrgad ja
ebareeglipärased/tugevad tegusõnad; ajavormide ( Präsens, Präteritum, Perfekt)
moodustamine (abiverbide haben/sein kasutamine perfekti moodustamisel) ja kasutamine
•käskiv kõneviis (Imperativ): moodustamine ja kasutamine;
•määrsõna: tähtsamad kohta, aega ja viisi väljendavad määrsõnad;
•sidesõna: rinnastavad sidesõnad ja siduvad määrsõnad ( und, oder, aber, doch, denn,
deshalb); alistavad sidesõnad (dass, als, wenn, weil);
•lauseõpetus: lihtlause; jaatavad, eitavad ja küsilaused; lausemudelid öeldise pöördelise vormi
( finite Verbform) asukoha järgi: verb teisel, esimesel ja viimasel kohal; liitlause; rindlaused
sidesõnadega und, oder, aber, doch, denn deshalb; põimlaused sidesõnadega weil, dass, als,
wenn;
•tähestik;
•õigekiri: suur ja väike algustäht; punkt, küsi- ja hüüumärk lause lõpus, punkt järgarvudega;
koma loetelus ja lihtlauses.
Lõimimine teiste ainetega
Eesti keel-sõnaliigid (nimisõna, tegusõna, asesõna, omadussõna), lause, erinevad tekstisordid.
Matemaatika – põhiarvud, järgarvud, matemaatilised tehted.
Geograafia – riigid Euroopas, pealinnad, Eesti, riikide suurus, rahvastiku arv , Euroopas
räägitavad keeled, ilm Euroopas, ilmastik
Muusika – muusika kui hobi, laulud.
Sport – spordialad, kuulsad sportlased.
Inimeseõpetus- tervis, haigused
Teised võõrkeeled-võrdlev grammatika; traditsioonide võrdlus.
Kirjandus-saksakeelse kirjanduse (ajalehed, ajakirjad, muinasjutud, jutustused) lugemine
Kunst-erinevate plakatite, prospektide valmistamine
Läbivad teemad
1) „Õppimine ja töö” – elukestev õpe ja karjääri planeerimine;
2) „Kodukoht Eesti” – keskkond ja jätkusuutlik areng;
3) „Kodukoht Eesti”, „Riigid ja nende kultuur” – kultuuriline identiteet;
4) „Igapäevaelu. Õppimine ja töö”, „Riigid ja nende kultuur”, „Vaba aeg” – teabekeskkond,
tehnoloogia ja innovatsioon;
5) „Mina ja teised”, „Kodu ja lähiümbrus”, „Igapäevaelu. Õppimine ja töö” – tervis ja ohutus;
6) „Mina ja teised”, „Kodu ja lähiümbrus”, „Kodukoht Eesti”, „Igapäevaelu. Õppimine ja
töö”, „Riigid ja nende kultuur”, „Vaba aeg” – väärtused ja kõlblus.
Saksa keel 8. klass
Õppeainemaht 105 tundi
Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Eesmärgiks on, et õpilane:
- säilitab huvi saksa keele õppimiseja saksa keelt kõnelevate maade kultuuri vastu;
- kinnistab ja laiendab 6. ja 7. klassis omandatud teadmisi ja oskusi saksa keelest;
- huvitub saksa keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist; avardab selle kaudu oma
silmaringi ja õpib erinevaid kultuure hindama ning mõistma;
- omandab oskused 2. võõrkeele õppimiseks ja oma keeleoskuse pidevaks täiendamiseks;
- arendab lugemise kaudu iseseisva mõtlemise ja analüüsi võimet;
- arendab oskust väljendada enese ja rühma seisukohti nii suuliselt kui kirjalikult;
- hakkab kasutama enesekindlamalt kakskeelseid sõnastikke, teatmeteoseid;
- õpib hankima vajalikku teavet (ka teiste õppeainete jaoks) saksakeelsetest teatmeteostest,
sõnaraamatutest, internetist ja muudest infoallikatest.
- õpib tundma erinevaid õpistrateegiaid kuulamisoskuse, kõnelemisoskuse, lugemisoskuse ja
kirjutamisoskuse omandamiseks;
- õpib kasutama erinevaid õpitehnikaid kuulamisoskuse, kõnelemisoskuse, lugemisoskuse ja
kirjutamisoskuse omandamiseks;
- oskab planeerida iseseisvat tööd tunnis ja kodus;
- kasutab keele õppimisel moodsaid meediaid: televisiooni; videotehnikat; arvutit s.h.
internetti;
- tuleb toime lihtsa sõnavara ja lauseehitusega kuulamis-, suhtlemis-, lugemis- ja
kirjutamisülesannetega;
- kasutab saksa keelt võimalikes situatsioonides väljaspool õppetundi.
- õpib kasutama erinevaid kuulamisstrateegiaid, eristama olulist ebaolulisest, leidma vajalikku
informatsiooni , osalema vestluses kuulajana, reageerima vestluspartnerite ütlustele,
erinevatele situatsioonidele ja ülesannetele;
- õpib alustama, arendama ja lõpetama vestlust, õpib omandatud temaatika piires edastama
loetut, kuuldut või kogetut seotud tekstina. Õpib vestlema, küsimustele vastama ja küsimusi
esitama õpitud temaatika piires. Õpib öeldut teiste sõnadega ümber formuleerima ja
erinevates suhtlussituatsioonides adekvaatselt reageerima;
- õpib kasutama erinevaid lugemisstrateegiaid vastavalt püstitatud ülesandele. Õpib
tekstitöötlust (olulise allakriipsutamine, teksti liigendamine, märkmete tegemine, sõnade
tähenduse tuletamine kontekstist);
- õpib kirjutamisel silmas pidama tekstiliigi tunnuseid, õpib kirjutama lühikirjandit,
arvamusavaldust, teadet, kirjeldust;
Õppeaine kirjeldus
Saksa keele ehk B-võõrkeele kui teise omandatava võõrkeele õpe võimaldab õpilasel
laiendada oma suhtlemisvõimalusi ja kultuurilist silmaringi, tagab juurdepääsu
teadmisallikaile ning loob eeldused vahetuks suhtlemiseks, toetab edasisi õpinguid ja tegevust
ühiskonnas. Võõrkeele kui õppeaine ja suhtlusvahendi omandamine on tegevus, mis nõuab
õppijalt pikaajalist pingutust ning aktiivset osalust. Keeletunnis suheldakse peamiselt õpitavas
võõrkeeles. Emakeelt kasutatakse vajaduse korral selgituste andmiseks. Võõrkeeleõppes on
kesksel kohal tegevused, mis nõuavad keele eesmärgistatud kasutamist ja lõimivad erinevaid
keeleoskuse aspekte.
Õpetuses lähtutakse kommunikatiivse õpetuse põhimõtetest. Kommunikatiivne keeleoskus
(suhtluspädevus) hõlmab kolme komponenti: keelelist, sotsiolingvistilist ja pragmaatilist.
Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks.
Keele struktuuri õpitakse kontekstis, järk-järgult jõutakse grammatikareeglite teadliku
omandamise juurde.
Sotsiolingvistilise pädevuse kaudu areneb õppija keelekasutuse olukohasus (viisakusreeglid,
keeleregister jm).
Pragmaatilise pädevuse kaudu areneb õppija võime mõista ja luua tekste.
Suhtluspädevust arendatakse keeleliste toimingute (kuulamise, lugemise, rääkimise,
kirjutamise) kaudu. Keeleõppe telje moodustavad teemavaldkonnad, mille kaudu ja piires
kujuneb suhtluspädevus. Mõlemas kooliastmetes ja kõigis klassides käsitletakse teemasid
kõigist teemavaldkondadest, kuid rõhuasetused ja maht on erinevad. Teemade käsitlemisel
lähtutakse õpilaste kogemustest, huvidest ja vajadustest. Õppetegevusi kavandades lähtutakse
didaktilistest põhiprintsiipidest (lähemalt kaugemale, tuntult tundmatule, lihtsalt keerulisele,
konkreetselt abstraktsele) ning keelekasutuse vajadustest (alustades sagedamini kasutatavatest
sõnadest ja vormidest). Rõhk on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel.
Mõlemas kooliastmeis on oluline osa paaris- ja rühmatööl. Õpilasi suunatakse tegema
eakohast iseseisvat tööd (lugema, infot hankima, projektides osalema jne). Suhtluspädevuse ja
kultuuriteadlikkuse arendamiseks ergutatakse õpilasi kasutama õpitavat keelt ka väljaspool
keeletundi. Motivatsiooni suurendamiseks üritatakse leida kirjasõpru ning korraldada
õppereise, õpilasvahetusi ja kohtumisi õpitavat keelt emakeelena kõnelejatega.
Õppetegevus
Õpetuse eesmärk on julgustada õpilast võõrkeeles suhtlema. Kõiki osaoskusi arendatakse
võrdselt, suurendades suulise suhtluse kõrval järk-järgult kirjaliku suhtluse mahtu. Õpilast
suunatakse õpitavat keelt aktiivselt kasutama nii tunnis kui ka väljaspool tundi. Õpilased
õpivad lähenema keeleõppele analüüsivalt, õppides kõrvutama eri keelte sarnasusi ja erinevusi
ning märkama enda ja teiste keelekasutusvigu. Teemade käsitlemisel pööratakse tähelepanu
kultuuride tundmaõppimisele ja kõrvutamisele oma kultuuriga, rõhutades kõigi kultuuride
omanäolisust ja väärtuslikkust. Õpilased mõistavad erinevaid kultuuritavasid ning oskavad
neid arvestada. Õpilane õpib väärtustama mõtteviiside mitmekesisust, avaldama oma
arvamust ning arvestama erinevate seisukohtadega.
Osaoskuste arendamiseks kasutatakse:
1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja lugemine;
2) adapteeritud eakohaste tekstide iseseisev lugemine;
3) meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (nt uudised, lühifilmid);
4) loovtööde kirjutamine (nt sõnumid, postkaardid, isiklikud kirjad, kuulutused,
lühiülevaated);
5) projektitööd;
6) lühiettekanded (nt pildikirjeldus, hobide tutvustamine, projektitööde kokkuvõtted);
7) rolli- ja suhtlusmängud;
8) info otsimine erinevatest võõrkeelsetest teatmeallikatest (nt sõnaraamatud, internet).
Hindamine
Hindamine toimub veerandite kaupa vastavuses kooli hindamisjuhendiga. Eesmärgiks on
kõikide keele osaoskuste tasakaalustatud hindamine.
Õpitulemused
KUULAMISOSKUS
Õpilane:
- oskab täita kuulatud teksti põhjal koostatud lünktekste, ülesandeid, harjutusi.
- oskab vastata suuliselt ja kirjalikult teksti kohta esitatud küsimustele.
- oskab adekvaatselt reageerida erinevates situatsioonides erinevatele ütlustele, käskudele,
pöördumistele.
KÕNELEMISOSKUS
Õpilane:
- oskab alustada, arendada ja lõpetada vestlust õpitud temaatika piires.
- oskab edastada loetut, kuuldut või kogetut seotud tekstina.
- oskab esitada küsimusi ja formuleerida ümber öeldut.
-oskab adekvaatselt reageerida erinevates suhtlussituatsioonides (oskab vabandada, kahetseda,
ettepanekut teha, keelduda, oma soovi, heakskiitu, nõustumist, üllatust väljendada, lubadust,
juhtnööre, korraldusi anda, ergutada jne.)
LUGEMISOSKUS
Õpilane:
- oskab täita loetud teksti kohta käivaid ülesandeid, mis nõuavad erinevate lugemisstrateegiate
kasutamist.
KIRJUTAMISOSKUS
Õpilane:
- oskab kirjutada lihtsat seotud teksti (lühikirjand, arvamusavaldus, teade, kirjeldus)
Õppekirjandus ja muud õppematerjalid
Lehrbuch „keinProblem 2“ I ja II osa+CD
Arbeitsbuch „keinProblem 2“ I ja II osa+CD
Online–Übungen
Sonstige Arbeitsblätter
Õppesisu
Kõnearendus- lugemis-, kuulamis-, ja kirjutamisteemad:
1. MINA JA MINU ERIPÄRA: huvid, võimed, oskused, harjumused
2. MINU PERE: ühistegevused, taskuraha
3. ELUKESKKOND LINNAS JA MAAL: kodukoht, loomad, linnud, taimed
4. ÕPPIMINE: kool ja klass, õpioskused, edasiõppimine
5. MINU SÕBRAD: suhted kaaslastega, sõnapidamine, sõprus, ausus, usaldus, konfliktid ja
nende lahendamine
6. IGAPÄEVASED TEGEVUSED: kodused majapidamistööd, söömine kodus ja väljaspool
kodu, liiklemine
7.HARRASTUSED JA VABA AEG: kino, teater, sport, muusika, kirjandus,
kollektsioneerimine, reisimine
8.ORIENTEERUMINE INFORMATSIOONIS: televisioon, raadio, ajakirjandus, internet
9.EESTI:loodus ja vaatamisväärsused
10.SAKSA KEELT KÕNELEVAD MAAD: sümbolid, kultuuritavad ja kombed
Keeleteadmised
NIMISÕNAD (käänamine Nom, Dat. Akk. ja Gen.-s, grammatiline sugu, mitmuse
moodustamine)
ARVSÕNAD (põhi-ja järgarvud, kellaaeg, kuupäev, aasta, pikkus, kaal, kaugus)
TEGUSÕNAD (pööramine olevikus, lihtminevikus, täisminevikus, enneminevikus ja
tulevikus, modaaltegusõnad, enesekohased tegusõnad, käskiv kõneviis, tingiv kõneviis,
kasutatavamate tegusõnade rektsioon)
EESSÕNAD (daativi , akusatiivi ja genitiiviga)
ASESÕNAD (isikulised asesõnad (Nom., Dat. ja Akk.-s), omastavad asesõnad ja nende
käänamine, näitav asesõna, umbisikuline asesõna, küsiv asesõna)
SÕNATULETUS (liitsõnade moodustamine)
OMADUSSÕNAD (käänamine, võrdlusastmed, omadussõna rektsioon)
SIDESÕNAD (siduvad asesõnad)
Lõimimine teiste ainetega
Emakeel - sõnaliigid, lauseõpetus, nimisõnade käänamine, tegusõnade ajavormid,
omadussõna öeldistäitena); keele ja kultuuride võrdlus
Matemaatika - Arvsõnad
Bioloogia - aastaajad, kliima, looduskaitse, loomad linnud, taimed
Geograafia - saksa keelt kõnelevad maad, Saksamaa geograafia
Muusikaõpetus – laulud, saksa muusika, ansamblid, solistid
Kehaline kasvatus - spordialad
Arvutiõpetus - Lingikogu saksa keele õppimiseks
Ajalugu ja ühiskonnaõpetus - Saksamaaga seotud sündmused ajaloost, saksa keelt kõnelevad
riigid
Informaatika - ligipääs võõrkeelsetele lisateabeallikatele
Kunstiõpetus – kunstiteosed, arhitektuur
Läbivad teemad
1) „Õppimine ja töö” – elukestev õpe ja karjääri planeerimine;
2) „Kodukoht Eesti” – keskkond ja jätkusuutlik areng;
3) „Kodukoht Eesti”, „Riigid ja nende kultuur” – kultuuriline identiteet;
4) „Igapäevaelu. Õppimine ja töö”, „Riigid ja nende kultuur”, „Vaba aeg” – teabekeskkond,
tehnoloogia ja innovatsioon;
5) „Mina ja teised”, „Kodu ja lähiümbrus”, „Igapäevaelu. Õppimine ja töö” – tervis ja ohutus;
6) „Mina ja teised”, „Kodu ja lähiümbrus”, „Kodukoht Eesti”, „Igapäevaelu. Õppimine ja
töö”, „Riigid ja nende kultuur”, „Vaba aeg” – väärtused ja kõlblus.
Saksa keel 9. klass
Õppeainemaht 105 tundi
Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Eesmärgiks on, et õpilane:
- säilitab huvi saksa keele õppimise ja saksa keelt kõnelevate maade kultuuri vastu;
- kinnistab ja laiendab 6., 7. ja 8.klassis omandatud teadmisi ja oskusi saksa keelest;
. - huvitub saksa keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist; avardab selle kaudu oma
silmaringi ja õpib erinevaid kultuure hindama ning mõistma;
- omandab oskused 2. võõrkeele õppimiseks ja oma keeleoskuse pidevaks täiendamiseks;
- arendab lugemise kaudu iseseisva mõtlemise ja analüüsi võimet;
- arendab oskust väljendada enese ja rühma seisukohti nii suuliselt kui kirjalikult;
- hakkab kasutama enesekindlamalt kakskeelseid sõnastikke, teatmeteoseid;
- õpib hankima vajalikku teavet (ka teiste õppeainete jaoks) saksakeelsetest teatmeteostest,
sõnaraamatutest, internetist ja muudest infoallikatest.
- õpib tundma erinevaid õpistrateegiaid kuulamisoskuse, kõnelemisoskuse, lugemisoskuse ja
kirjutamisoskuse omandamiseks;
- õpib kasutama erinevaid õpitehnikaid kuulamisoskuse, kõnelemisoskuse, lugemisoskuse ja
kirjutamisoskuse omandamiseks;
- oskab planeerida iseseisvat tööd tunnis ja kodus;
- kasutab keele õppimisel moodsaid meediaid: televisiooni; videotehnikat; arvutit s.h.
internetti;
- tuleb toime lihtsa sõnavara ja lauseehitusega kuulamis-, suhtlemis-, lugemis- ja
kirjutamisülesannetega;
- kasutab saksa keelt võimalikes situatsioonides väljaspool õppetundi.
- õpib kasutama erinevaid kuulamisstrateegiaid, eristama olulist ebaolulisest, leidma vajalikku
informatsiooni , osalema vestluses kuulajana, reageerima vestluspartnerite ütlustele,
erinevatele situatsioonidele ja ülesannetele;
- õpib alustama, arendama ja lõpetama vestlust, õpib omandatud temaatika piires edastama
loetut, kuuldut või kogetut seotud tekstina. Õpib vestlema, küsimustele vastama ja küsimusi
esitama õpitud temaatika piires. Õpib öeldut teiste sõnadega ümber formuleerima ja
erinevates suhtlussituatsioonides adekvaatselt reageerima;
- õpib kasutama erinevaid lugemisstrateegiaid vastavalt püstitatud ülesandele. Õpib
tekstitöötlust (olulise allakriipsutamine, teksti liigendamine, märkmete tegemine, sõnade
tähenduse tuletamine kontekstist);
- õpib kirjutamisel silmas pidama tekstiliigi tunnuseid, õpib kirjutama lühikirjandit,
arvamusavaldust, teadet, kirjeldust;
Õppeaine kirjeldus
Saksa keele ehk B-võõrkeele kui teise omandatava võõrkeele õpe võimaldab õpilasel
laiendada oma suhtlemisvõimalusi ja kultuurilist silmaringi, tagab juurdepääsu
teadmisallikaile ning loob eeldused vahetuks suhtlemiseks, toetab edasisi õpinguid ja tegevust
ühiskonnas. Võõrkeele kui õppeaine ja suhtlusvahendi omandamine on tegevus, mis nõuab
õppijalt pikaajalist pingutust ning aktiivset osalust. Keeletunnis suheldakse peamiselt õpitavas
võõrkeeles. Emakeelt kasutatakse vajaduse korral selgituste andmiseks. Võõrkeeleõppes on
kesksel kohal tegevused, mis nõuavad keele eesmärgistatud kasutamist ja lõimivad erinevaid
keeleoskuse aspekte.
Õpetuses lähtutakse kommunikatiivse õpetuse põhimõtetest. Kommunikatiivne keeleoskus
(suhtluspädevus) hõlmab kolme komponenti: keelelist, sotsiolingvistilist ja pragmaatilist.
Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks.
Keele struktuuri õpitakse kontekstis, järk-järgult jõutakse grammatikareeglite teadliku
omandamise juurde.
Sotsiolingvistilise pädevuse kaudu areneb õppija keelekasutuse olukohasus (viisakusreeglid,
keeleregister jm).
Pragmaatilise pädevuse kaudu areneb õppija võime mõista ja luua tekste.
Suhtluspädevust arendatakse keeleliste toimingute (kuulamise, lugemise, rääkimise,
kirjutamise) kaudu. Keeleõppe telje moodustavad teemavaldkonnad, mille kaudu ja piires
kujuneb suhtluspädevus. Mõlemas kooliastmetes ja kõigis klassides käsitletakse teemasid
kõigist teemavaldkondadest, kuid rõhuasetused ja maht on erinevad. Teemade käsitlemisel
lähtutakse õpilaste kogemustest, huvidest ja vajadustest. Õppetegevusi kavandades lähtutakse
didaktilistest põhiprintsiipidest (lähemalt kaugemale, tuntult tundmatule, lihtsalt keerulisele,
konkreetselt abstraktsele) ning keelekasutuse vajadustest (alustades sagedamini kasutatavatest
sõnadest ja vormidest). Rõhk on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel.
Mõlemas kooliastmeis on oluline osa paaris- ja rühmatööl. Õpilasi suunatakse tegema
eakohast iseseisvat tööd (lugema, infot hankima, projektides osalema jne). Suhtluspädevuse ja
kultuuriteadlikkuse arendamiseks ergutatakse õpilasi kasutama õpitavat keelt ka väljaspool
keeletundi. Motivatsiooni suurendamiseks üritatakse leida kirjasõpru ning korraldada
õppereise, õpilasvahetusi ja kohtumisi õpitavat keelt emakeelena kõnelejatega.
Õppetegevus
Õpetuse eesmärk on julgustada õpilast võõrkeeles suhtlema. Kõiki osaoskusi arendatakse
võrdselt, suurendades suulise suhtluse kõrval järk-järgult kirjaliku suhtluse mahtu. Õpilast
suunatakse õpitavat keelt aktiivselt kasutama nii tunnis kui ka väljaspool tundi. Õpilased
õpivad lähenema keeleõppele analüüsivalt, õppides kõrvutama eri keelte sarnasusi ja erinevusi
ning märkama enda ja teiste keelekasutusvigu. Teemade käsitlemisel pööratakse tähelepanu
kultuuride tundmaõppimisele ja kõrvutamisele oma kultuuriga, rõhutades kõigi kultuuride
omanäolisust ja väärtuslikkust. Õpilased mõistavad erinevaid kultuuritavasid ning oskavad
neid arvestada. Õpilane õpib väärtustama mõtteviiside mitmekesisust, avaldama oma
arvamust ning arvestama erinevate seisukohtadega.
Osaoskuste arendamiseks kasutatakse:
1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja lugemine;
2) adapteeritud eakohaste tekstide iseseisev lugemine;
3) meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine (nt uudised, lühifilmid);
4) loovtööde kirjutamine (nt sõnumid, postkaardid, isiklikud kirjad, kuulutused,
lühiülevaated);
5) projektitööd;
6) lühiettekanded (nt pildikirjeldus, hobide tutvustamine, projektitööde kokkuvõtted);
7) rolli- ja suhtlusmängud;
8) info otsimine erinevatest võõrkeelsetest teatmeallikatest (nt sõnaraamatud, internet).
Hindamine
Hindamine toimub veerandite kaupa vastavuses kooli hindamisjuhendiga. Eesmärgiks on
kõikide keele osaoskuste tasakaalustatud hindamine.
Õpitulemused
KUULAMISOSKUS
Õpilane:
-tunneb numbreid, saab neist aru kuulamisel
-mõistab kuulamisel lihtsaid vestlusi, intervjuusid käsitletud teemadel
-mõistab kuuldu sisu, kasutades vastavalt kuulamis ülesandele või vajadusele globaalset,
selektiivset või detailset kuulamist.
KÕNELEMISOSKUS
Õpilane:
-oskab saksa keeles tervitada ja hüvasti jätta
-oskab tutvustada ja iseloomustada ennast ja kaaslast (nimi, vanus, elukoht, välimus,
iseloom, ühised tegevused)
-oskab näite põhjal lihtsat dialoogi pidada
-suudab nimetada või kirjeldada lihtsamaid terviseprobleeme
-suudab lihtsate keelendite abil anda soovitusi, mida tervise heaks teha
-oskab lihtsate keelenditega kirjeldada suhteid sõprade ja lähikondlastega
-oskab kirjeldada enda toitumis-ja hügieeniharjumusi
-saab hakkama lihtsa suhtlemisega poes, turul, ühistranspordivahendis ja arsti juures
-oskab kirjeldada oma kodu, selle asukohta ja ümbrust
-oskab nimetada kodukoha tuntumaid vaatamisväärsusi
-oskab kirjeldada igapäevaseid töid ja tegemisi
-oskab nimetada perekondlikke sündmusi ja tähtpäevi
-oskab küsida ja juhatada teed, toetudes kaardile või plaanile
-oskab esitada lihtsaid küsimusi ja sellistele küsimustele vastata
-oskab kirjeldada oma koolipäeva, tunneb selleks vajalikke väljendeid ja sõnu
-oskab lihtsate lausetega kirjeldada enda tulevikuplaane seoses õppimise, töö ja ametiga,
-teab enda jaoks oluliste ametite nimetusi saksa keeles
-oskab esitada küsimusi ja vastata neile käsitletud temaatika piires
-oskab kirjeldada ühte spordiala lähemalt
-oskab jutustada oma vaba aja veetmise eelistustest
-teab Eesti ja selle naaberriikide, saksakeelsete maade ja tuntumate maailmariikide nimesid,
rahvuste ja keelte nimetusi saksa keeles
-tunneb saksakeelsete riikide olulisemaid sümboleid, põhilisi tähtpäevi ja kombeid
-oskab saksa keeles suuliselt tutvustada ühte saksakeelset riiki, selle tuntumaid
vaatamisväärsusi
LUGEMISOSKUS
Õpilane:
-saab aru õpitavat temaatikat puudutavatest tekstidest (isiklikud kirjad, kuulutused, uudised,
reklaamtekstid)
-leiab tekstis sisalduva olulise info
-saab aru erinevatest tekstidest käsitletud temaatika piires
-suudab leida erinevatest tekstidest ja allikatest olulist informatsiooni
KIRJUTAMISOSKUS
Õpilane:
-oskab kirjutada näite põhjal erinevaid teemakohaseid lühitekste (täita lihtsat ankeeti,
kirjutada e-maili, kirja
-oskab kirjutada lühikest ja lihtsat postkaarditeksti
-oskab kirjutada sõnaraamatu abil isiklikku kirja käsitletud teemadel
Õppekirjandus ja muud õppematerjalid
Lehrbuch „kein Problem 4“ I ja II osa+CD
Arbeitsbuch „kein Problem 4“ I ja II osa+CD
Online –Übungen
sonstige Arbeitsblätter
Õppesisu
Kõnearendus- lugemis-, kuulamis-, ja kirjutamisteemad:
1. MINA: iseloom, huvid, võimed, oskused, harjumused, tervis.
2. PEREKOND JA KODU: suhted perekonnas, ühistegevused, taskuraha.
3. SÕBRAD: erinevad iseloomud; suhted sõpradega: sõnapidamine, sõprus, ausus, usaldus,
konfliktid ja nende lahendamine.
4. KESKKOND, KODUKOHT, EESTI: ilmastik, keskkonnasõbralik käitumine; kodukoht,
kultuuritavad ja -kombed; Eestimaa loodus ja vaatamisväärsused.
5. MAAILM: Euroopa maad: riiginimi, pealinn, rahvused, keeled.
6. ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: sümbolid, kultuuritavad, kombed.
7. IGAPÄEVASED TEGEVUSED: kodused majapidamistööd; söömine kodus ja väljaspool
kodu; liiklemine.
8. ÕPPIMINE JA TÖÖ: kool ja klass, õpioskused, edasiõppimine, kutsevalik, tulevane töö.
9. HARRASTUSED JA KULTUUR: kino, teater, ilukirjandus, kollektsioneerimine; meedia:
televisioon, raadio, ajakirjandus, Internet.
Keeleteadmised
•NIMISÕNA: õpitud nimisõnade ainsus ja mitmus; nimisõna käänamine (Nominativ,
Akkusativ, Dativ, Genitiv);
•ARTIKKEL: umbmäärane ja määrav artikkel, nullartikkel (artiklipuudumine) pärisnimede
ees; artikli kasutamise tähtsamad juhud;
•OMADUSSÕNA täiendina (ühildumine nimisõnaga) ja öeldistäitena (muutumatu tüvevorm),
võrdlusastmed; omadussõna käänamine määrava artikliga (Akkusativ, Dativ);
•ARVSÕNAD ja mõõtühikud: põhi- ja järgarvud; kellaaeg, kuupäev, aasta, pikkus, kaal,
kaugus; protsendid;
•ASESÕNA: isikulised asesõnad (ich, du, er, sie, es, wir, ihr, sie, Sie) ja nende käänamine
(Nominativ, Akkusativ, Dativ); omastavad asesõnad (mein, dein , sein, ihr, unser, euer, ihr
(3.P.Pl.); Ihr), nende kasutamine ja käänamine (kõigiskäänetes); näitavad asesõnad (dieser,
diese, dieses); umbisikuline asesõna es; umbmäärased asesõnad (einer, keiner, man, niemand,
etwas, nichts, alles); küsivad asesõnad; siduv asesõna der, die, das (Nominativ, Akkusativ);
•TEGUSÕNA: põhitegusõnad ja abitegusõnad (haben, sein, werden); modaaltegusõnad
(können, müssen, wollen, dürfen, sollen, mögen ), nende põhitähendused ja kasutamine
infinitiiviga; mögen põhiverbina; enesekohased tegusõnad, tegusõnad lahutatavate ja
lahutamatute eesliidetega; tegusõna pööramine kindlak õneviisi aktiivis: reeglipärased/nõrgad
ja ebareeglipärased/tugevad tegusõnad; ajavormide (Präsens, Präteritum, Perfekt,
Plusquamperfekt, Futurum) moodustamine (abiverbide haben/sein kasutamine perfekti
moodustamisel) ja kasutamine; Passiv, Präsens, Präteritum ;
•konjunktiivi kasutamine soovlausetes (Konditional I);
•käskiv kõneviis (Imperativ): moodustamine ja kasutamine;
•kasutatavamate tegusõnade rektsioon;
•MÄÄRSÕNA: tähtsamad kohta, aega ja viisi väljendavad määrsõnad;
•EESSÕNA: eessõnad daativi ja akusatiiviga (an, auf, hinter, in, neben, über,unter, vor,
zwischen); daativiga (aus, bei, mit, nach, seit, von, zu); akusatiiviga (durch, für, gegen, ohne,
um);
•SIDESÕNA: rinnastavad sidesõnad ja siduvad määrsõnad ( und, oder, aber, doch, denn,
deshalb); alistavad sidesõnad (dass, als, wenn, weil);
•LAUSEÕPETUS: lihtlause; jaatavad, eitavad ja küsilaused; lause mudelid öeldise pöördelise
vormi ( finite Verbform) asukoha järgi: verb teisel, esimesel ja viimasel kohal; liitlause;
rindlaused sidesõnadega und, oder, aber, doch, denndeshalb; põimlaused sidesõnadega weil,
dass, als, wenn;
•SÕNATULETUS: liitsõnade moodustamine; ees- jajärelliited (prefiksidjasufiksid);
arvsõnade tuletusliited;
Lõimimine teiste ainetega
Eesti keel-erinevate liikide tekstide lugemine ja koostamine, Rahvusvaheliste sõnade
märkamine ja nende kasutamine; abina tundmatu teksti lugemises
Võõrkeeled-juba tuttava võõrkeelega sarnasuste leidmine sõnavaras ja grammatikas
Matemaatika-Lihtsa graafiku või statistilise ülevaate tõlgendamine
Loodusained-Eesti ja saksakeelsete riikide kirjeldamine, ilmateate lugemine, kuulamine
Kunst-Vajaliku sõnavara paremaks näitlikustamiseks õpilaste omaloomingulised pildid
Muusika-laulud
Kehaline kasvatus-sportmängud
Arvutiõpetus - Lingikogu saksa keele õppimiseks
Ajalugu ja ühiskonnaõpetus - Saksamaaga seotud sündmused ajaloost, saksa keelt kõnelevad
riigid
Informaatika - ligipääs võõrkeelsetele lisateabeallikatele
Läbivad teemad
1) „Õppimine ja töö” – elukestev õpe ja karjääri planeerimine;
2) „Kodukoht Eesti” – keskkond ja jätkusuutlik areng;
3) „Kodukoht Eesti”, „Riigid ja nende kultuur” – kultuuriline identiteet;
4) „Igapäevaelu. Õppimine ja töö”, „Riigid ja nende kultuur”, „Vaba aeg” – teabekeskkond,
tehnoloogia ja innovatsioon;
5) „Mina ja teised”, „Kodu ja lähiümbrus”, „Igapäevaelu. Õppimine ja töö” – tervis ja ohutus;
6) „Mina ja teised”, „Kodu ja lähiümbrus”, „Kodukoht Eesti”, „Igapäevaelu. Õppimine ja
töö”, „Riigid ja nende kultuur”, „Vaba aeg” – väärtused ja kõlblus.