1

NR 4 (121) aprill 2009NR 6 (134) juuni 2010valla infolehttiraaž 1300

Rõngu keskkooli 12. klassi lõpetasid: esireas istuvad vasakult Sille Luik, Ingrid Talgre, Pille-Riin Raja, Marii Kuusma, Mirjam Pedaja, Kristi Hiiemäe, Leana Rohtjärv, Siiri Lääne. Tagumises reas Lauri Eensalu, Siim Viksi, Sander Pungas, Aimar Uibo, klassijuhataja Eha Jans, Ingmar Laan, Siim Laks, Ando Reila, Gert Põldmaa.

Rõngu lasteaia lõpetasid: (esireas vasakult) Romet Krimm, Rainer Mõttus, Regina Riis, Eneliis Pedak, Andero Kesküla, Kati Metsküla, Aljona Tamm, Laura Kilp, Eliisa-Johanna Kesa, Liana Loorits, Lenne Pekk. (teises reas vasakult) õpetaja Malle Teder, õpetaja abi Inna Tamar, õpetaja Maimu Reidolf, õpetaja Käthlin Naarisma.

Valguta lasteaed-algkooli lõpetasid: (vasakult) Ermo Jürjens, klassijuhataja Lea Sinisaar ja Mauno Matikainen.

Foto: Are Mälton

Rõngu keskkooli 9.a ja 9.b klassi lõpetasid: esireas istuvad Mihkel Uffert, Arette Riis, Sander Vago, Kalvi Silland, Eliise Viilu, 9. b klassijuhataja Anne Müraus, Kersti Margus, Therese Viitkar, Lee-Matleen Õunapuu, 9. a klassijuhataja Leili Jomp, Sirli Koni, Siiri Parts, Zalina Platonova. Tagumises reas seisavad Rein Saarmäe, Timo Laks, Kristjan Pahva, Damar Djukov, Kert Saamel, Kaur Põldmaa, Mihkel Ilves, Kristo Kingo, Harry Raidoja, Andreas Hutrof, Priidu Ostrak, Tarvo Leesik, Indre Leppikus, Reijo Kasemets, Diana Arras, Arli Saar, Kati Kõiv, Pirje Sild, Maanus Mall, Karl Sõrra.

PALJU ÕNNE KÕIGILE

LÕPETAJATELE!

20. mail kutsus Tartu maavanem oma vastuvõtule selle õppeaasta olümpiaadide võitjad. Rõngu Keskkoolist olid kutsutud Kristi Laane, Kaarel Repän, Marit Külv , Therese Viitkar ja õpetajad Mall Peep, Merike Luik, Rutt Viljaste, Celia Arras. Pildil vasakult: Celia Arras, Kaarel Repän, Merike Luik, Marit Külv, Kristi Laane, Rutt Viljaste, Therese Viitkar.

Aasta astub aasta ringi,ajarull teeb tööd.

Rullib päevad minevikuks,õhukeseks ööd.

Kaksteist kuud on järjestikku,kihi järel kiht,

sada aastat ülestikku,igas aastas siht –

talletada silmapilgud,hetked, mis on väärt.

Et kord minevik võiks käiamööda taevaäärt.

(Heljo Mänd)

2

VALLAVALITSUSES OTSUSTATI

VALLAVOLIKOGUS

MAJANDUSLIKE HUVIDE DEKLARATSIOONIDE

ANDMETE VÄLJAVÕTTED

1. Väljastada Taivo Jukkile projekteeri-mistingimused elamu laienduse projek-teerimiseks Kõduküla külas. 2. Kooskõlastada CoStaatik Projekt OÜ koostatud ühepereelamu ehitusprojekt ja väljastada ehitusluba Are Mältonile ela-mu püstitamiseks Valguta külas.3. Väljastada ehitusluba Hiie Rosinale palliplatsi rajamiseks Koruste külas. 4. Väljastada ehitusluba Jaan Kommisaa-rele piirdeaia rajamiseks Koruste külas. 5. Kooskõlastada Eesti Energia Võrguehi-tus AS koostatud „Kubja alajaama F2 pin-geprobleemi lahendus“ projekt ja väljas-tada ehitusluba Jaotusvõrk OÜ-le ehitise püstitamiseks Rannaküla külas. 6. Väljastada ehitusluba Rõngu Vallavalit-susele laudahoone täielikuks lammutami-seks Uderna külas. 7. Väljastada Are Mältonile kirjalik nõus-olek kõrvalhoone ehitamiseks Valguta külas.8. Osaleda hankes „Alusandmete tööt-lemine ja täiendav soetamine digitaalse geoarhiivi loomiseks Tartu, Nõo ja Rõngu vallas” ning anda volitused hanke korral-damiseks Tartu Vallavalitsusele. 9. Anda nõusolek 20.-21. augustil 2010. a Eesti Hip Hop festivali läbiviimiseks Tartu-maa Tervisespordikeskuse territooriumil.10. Anda kooskõlastus OÜle Otepää Os-kar sealiha ja lihatoodete müümiseks rändkaupluses.11. Sõlmida sihtfi nantseerimise leping Po-litsei- ja Piirivalveametiga avaliku korra ta-gamise täiendavaks fi nantseerimiseks.12. Eraldada MTÜle Käärdi Arendusselts 2109,60 krooni mänguväljaku projekti täiendavaks toetuseks. 13. Lugeda üheksa kinnistut korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. 14. Kooskõlastada AA-LAN koostatud su-vila ehitusprojekt ja väljastada ehituslu-ba OÜle Castellum suvila püstitamiseks Rannaküla külas.15. Kooskõlastada Head Ended OÜ koos-tatud suvila ehitusprojekt ja väljastada ehitusluba OÜle Castellum suvila püstita-miseks Rannaküla külas..16. Väljastada kasutusluba Rõngu Val-lavalitsusele püstitatud ehitisele - laste mänguväljak Käärdi alevikus.17. Kinnitada ühekordsed sotsiaaltoe-tused 20-le isikule kogusummas 13 096 krooni ja toimetulekutoetused 11-le isikule kogusummas 13 503 krooni.18. Määrata ühele isikule hooldus, jät-kata kahele isikule hooldajatoetuse maks-mist.19. Eraldada MTÜle Monarata 3000 krooni lastekaitsepäeva korraldamise toetuseks. 20. Lubada kolm erandit tühjendussage-duste osas korraldatud jäätmeveol. 21. Lugeda 10 kinnistut korraldatud jäät-meveoga mitteliitunuks.22. Jagada Venda Käärikule ja Karolyn Krillole kuuluv Paju kinnistu kaheks eraldi

13. mai volikogu istungist võttis osa 15 volikogu liiget. 1. Umbusalduse avaldamine volikogu esi-mehele Sulev Kuusile ei läinud läbi, kuna eelnõu ei saanud koosseisu häälteena-must.2. Vallavanema valimine. VL KODUKANDI ARENGU EEST ja EES-TI KESKERAKOND esitasid vallavanema kandidaadiks Hillar Hänilase. Vallavane-ma kandidaat H.Hänilane loobus kandi-deerimisest.3. Volikogu majanduskomisjoni esimehe valimine. VL KODUKANDI ARENGU EEST ja EES-TI KESKERAKOND esitasid majandusko-misjoni esimehe kandidaadiks Tiit Kollisti. Istungil võeti esitatud ettepank tagasi.VL KODUKANDI ARENGU EEST nimel tehti ettepanek valida majanduskomisjoni esimeheks Kaare Schults. Otsuse eelnõu jäi vastu võtmata, kuna ei saavutatud poolthäälte enamust.Kuulati ära:1. Informatsioon ajutise komisjoni tööst2. Vallavanema asendaja Ants Rodima informatsioon.27. mai volikogu istungist võttis osa 14 volikogu liiget, puudus Lauri Massakas.1. Toimus arutelu kooli ehituse lõpetami-se tingimustest ja kompromisskokkuleppe sõlmimisest ASga KR Priit.2. Võeti vastu 2010. a vallaeelarve muu-datused3. Valiti volikogu majanduskomisjoni esi-meheks Kaare Schults. 4. Vallavanema valimine. Kuulati ära kaks vallavanema kandidaati – Martin Kikas ja Janek Timberg. Hääletamist läbi ei vii-dud. Otsustati vallavanemat mitte valida, lükata valimine edasi järgmisele istungi-le. Kuulati ära: Vallavanema asendaja Ants Rodima in-formatsioon.3. juuni volikogu istungist võttis osa 15 volikogu liiget. Otsustati:1. Sõlmida ASga KR Priit kompromiss-kokkulepe 16. juulil 2009. a sõlmitud hoo-nestusõiguse seadmise lepingu ja sellega kaasnevate lepingute ning üürilepingu lõpetamisega seotud vaidluste lahenda-miseks ja võtta vallale laenu summas 27 990 714 krooni olemasoleva kapitalirendi-kohustuse refi nantseerimiseks.2. Valida majanduskomisjoni aseesime-heks Eve Pehter.3. Kinnitada majanduskomisjoni liikme-teks: Kaida Vool, Tarmo Ruder, Evald Mihkra ja Jüri Orupõld.Kuulati ära:1. Kolmas vallavanema kandidaat Aivar

Järgnevad majanduslike huvide dekla-ratsioonid esitasid Rõngu vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmed korruptsioonivasta-se seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145; 2001, 58, 357; 2002, 53, 336; 63, 387; 2003, 18, 108) paragrahv 14 lõike 5 alusel deklaratsiooni hoidjale volikogu poolt määratud komisjonile, kes avalikustab need paragrahv 15 lõigete 3 ja 4 alusel. Deklaratsioonide andmed aval-datakse vastavalt korruptsioonivastase seaduse lisana kinnitatud majanduslike huvide deklaratsiooni vormi järgi:I Üldandmed: 1. Ees- ja perekonnanimi; 2. Isikukood (ei kuulu avalikustamisele); 3. Ametikoht; 4. Asutus (tööandja); 5. Ame-tipalga aste ja ametipalk. II Andmed vara kohta: 6. Kinnisvara (kuni kinnistusraa-matusse kandmiseni ka ehitised ja nende osad, deklareeritakse ka pooleliolevad ehitused, ühis- ja kaasomandiks oleva vara puhul näidatakse ametiisiku osa sel-les): otstarve, asukoha maakond, vald, linn, kinnistuspiirkond, kinnistu number; 7. Registrisse kantud autod, vee- ja õhusõi-dukid: sõiduki liik, mark, väljalaske aasta; 8. Aktsiad, osad ja muud väärtpaberid: emitent, liik, kogus, nimiväärtus, kogu-väärtus; 9. Pangaarved (pank, arve liik ja nende arv). III Andmed varaliste kohus-tuste kohta: 10. Võlad pankadele ja teis-tele eraõiguslikele isikutele, kui võla suurus ületab eelmise kuue kuu ametipalga või 50 000 krooni, kui ametikohal ametipalka ei maksta: võlausaldaja, võlajääk dekla-reerimise ajal; 11. Muud varalised kohus-tused, mille suurus ületab deklareerimise ajal eelmise kuue kuu ametipalga või 50 000 krooni, kui ametikohal ametipalka ei maksta (liisingud, käenduslepingud, hü-poteegid jms). IV Andmed muude tulude kohta: 12. Muud regulaarsed tulud (palk ja lisatasud põhitöökohal, kui ametiisikul puudub ametipalk, näidates nende suu-ruse; kompensatsioonid, sh nõukogudest saadavad hüvitised, nimetades nõukogu

maaüksuseks.23. Kehtestada erateede ehitus- ja re-monttööde toetamise kord.

Pärli ja viidi läbi hääletamine vallava-nema valimiseks. Martin Kikasele anti 7 häält ja Aivar Pärlile 7 häält. Vallava-nem jäi valimata. 2. Vallavanema asendaja Ants Rodima informatsioon.10. juuni volikogu istungist võttis osa 14 volikogu liiget, puudus Hellat Mõttus. Otsustati:1. Vallavanema valimine lükati edasi.2. Seoses revisjonikomisjoni esimehe Lauri Massakase volituste lõppemisega volikogus, valiti uueks revisjonikomisjoni esimeheks Jaanus Peri.Kuulati ära: Vallavanema asendaja Ants Rodima infor-matsioon.

3ja näidates hüvitise suuruse; intressid; pensionid; töövõtust ning teadus- ja õp-petööst saadavad tasud; autoritasud; muud tulud või tuluallikad, näidates ära, mis liiki tuludega on tegemist). [tulu suu-rust näitamata].Deklaratsiooni hoidjale on laekunud järg-mised majanduslike huvide deklaratsioo-nid:Rõngu Vallavolikogu liikmed:1) KALJU HERMANN. 3. Vallavolikogu liige. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Elamumaa, kinnistu nr 4515, Rõngu val-las. 7. Sõiduauto Hyundai Coupe, 2007. 8. SEB Pensionifondi osak, 5261,7, 19,0052 krooni, 100 000 krooni. 9. Arvelduskonto SEB Pank AS (1). 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Vallavolikogu liikme hüvitis, pension, SA Uderna Hooldekodu nõukogu liikme tasu. 2) HILLAR HÄNILANE. 3. Vallavolikogu liige. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. ½ elamumaa, kinnistu nr 2023, Rõngu val-las; ½ elamumaa, kinnistu nr 8415, Rõn-gu vallas; põllu- ja metsamaa, kinnistu nr 505, Puka vallas. 7. Veoauto Volkswagen LT-45, 1989; pikap Ford-Ranger, 2003; sõiduauto Volkswagen Passat, 2007, trak-tor T-25, 1989. 8. Ei ole. 9. Arvelduskonto SEB Pank AS. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Vallavolikogu liikme hüvitis, OÜ Viksi.3) TIIT KOLLIST. 3. Vallavolikogu liige. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Elamu, kinnistu nr 4919 Rõngu vallas. 7. Ei ole. 8. OÜ Waide osa 314 200, 10.-, 3 142 000.- 9. Arvelduskontod Swedbank, Sam-po Pank. 10. Karl Paap 155 000.-, Sampo Pank 317 012.-. 11. Andmed esitamata. 12. Andmed esitamata.4) LAURI MASSAKAS. 3. Vallavolikogu liige. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Ei ole. 7. Maastur Nissan Terrano, 1991; maastur Jeep Cherokee, 1990. 8. Swed-bank Pensionifond K3, 1321.563, 14.3588 krooni, 18976.06 krooni. 9. Arvelduskonto Swedbank, Swedbank kogumispensioni-konto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Palk.5) EVALD MIHKRA. 3. Vallavolikogu liige. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Korte-riomand, nr 11 Rõngu vallas, Kiisa 3 talu; Kadila POÜ, Vinni vallas. 7. Ei ole. 8. E. Mihkra osak, 1, 1 250 000, 1 250 000. 9. Arvelduskonto Swedbank. 10. Ei ole. 11. Andmed esitamata. 12. Vallavolikogu liik-me hüvitis, pension. 6) EVE PEHTER. 3. Vallavolikogu lii-ge. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Elamumaa, Rõngu vallas, Tartu kinnis-tu nr 167004. 7. Sõiduauto Honda, ½ ühisomand, 2007; sõiduauto UAZ, ½ ühisomand, 1987, sõiduauto VAZ, ½ ühisomand, 1999. 8. SEB progressiivne pensionifond, 2651,577. 9. SEB Pank AS arvelduskonto, krediidikonto, kogumis-pensionikonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Vallavolikogu liikme hüvitis, palk. 7) KALJU PENNAR. 3. Vallavolikogu lii-ge. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Kinnistu nr 41204, Rõngu vallas; kinnis-tu nr 1587604, „Priit“ Rõngu vallas. 7.

Sõiduauto UAZ 452 D, 1984. 8. Ei ole. 9. Arvelduskonto Swedbank (1). 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Vallavolikogu liikme hüvitis, palk. 8) JAANUS PERI. 3. Vallavolikogu liige. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Ärimaa Valga mnt 4, Rõngu vallas; 7. Sõiduauto Opel, 1991. 8. Ledin OÜ 100%, Rõngu Pa-gar OÜ 100%, Ledin Holding OÜ 100%. 9. Arvelduskonto Swedbank (1). 10. Swed-bank 12 791.-. 11. Ei ole. 12. Palk. 9) ANTS PRÜÜS. 3. Vallavolikogu liige. 4. Lõuna-Eesti Päästekeskus, Rõngu Valla-valitsus. 5. 5 palgaaste 10 856 krooni ja li-satasu 1840 krooni. 6. Elamumaa, kinnistu nr 247204 (ühisomand), Käärdi alevikus, Rõngu vallas. 7. Sõiduauto Volkswagen Vento, 1994; 8. Ei ole. 9. Arvelduskonto Swedbank (1), Swedbank krediidikonto (1). 10. Andmed esitamata. 11 Andmed esitamata. 12. Vallavolikogu liikme hüvi-tis, Lõuna-Eesti Päästekeskus töötasu. 10) KRISTINA RUDER. 3. Vallavolikogu liige. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Maatulundusmaa kinnistu nr 3244104 (ühisomand), Rõngu vallas; elamumaa kinnistu nr 2393503 (ühisomand), Tartu linnas. 7. Sõiduauto Volkswagen Pas-sat, 2002; sõiduauto Audi B4, 1993; 8. SEB progressiivne pensionifond, osak, 1398.538, 13,2946 krooni, 18 593,00 krooni. 9. Arvelduskontod SEB Pank AS (1), Swedbank (1). 10. SEB Pank AS, ko-dulaenu jääk 39294,86 EUR. 11. SEB hüpoteek 1 599 000 krooni. 12. Vallavo-likogu liikme hüvitis, palk.11) VELLO TATTAR. 3. Vallavolikogu lii-ge. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. ½ elamumaa, kinnistu nr 7559, Elva linnas; maatulundusmaa, kinnistu nr 8581 Rõngu vallas, maatulundusmaa, kinnistu nr 956 Rõngu vallas, tootmismaa, Rõngu vallas. 7. Mahtuniversaal Ford Transit 100, 1986; sõiduauto Honda CR-V, 2007. 8. Tallinki aktsiad, 10 tk, 90 krooni, 900 krooni. 9. Arvelduskonto SEB Pank AS. 10. Ei ole. 11. Tartu Maavalitsus hüpoteek 294 162 krooni. 12. Pension, volikogu liikme hüvi-tis, Tartu Maakohus. 12) HILLAR VIKSI. 3. Vallavolikogu lii-ge. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Põllumajanduslik tootmishoonete maa, kinnistu nr 1826604, Rõngu vallas; põllu-majanduslik tootmishoonete maa, kinnistu nr 2667904, Rõngu vallas; maatulundus-maa, kinnistu nr 61004, Rõngu vallas; põllumajandusmaa, kinnistu nr 242104, Rõngu vallas; põllumajandusmaa, kinnis-tu nr 75504, Rõngu vallas; maatulundus-maa, kinnistu nr 3425204, Rõngu vallas; põllumajandusmaa, kinnistu nr 3101704, Rõngu vallas; põllumajandusmaa, kinnistu nr 3101504, Rõngu vallas; põllumajandus-maa, kinnistu nr 3104304, Rõngu vallas; põllumajandusmaa, kinnistu nr 3104204, Rõngu vallas; põllumajandusmaa, kin-nistu nr 4173004, Rõngu vallas; tootmis-maa, kinnistu nr 3435104, Rõngu vallas; tootmismaa, Rõngu vallas kinnistamisel;

korteriomand kinnistu nr 2136604 Rõngu vallas; korteriomand kinnistu nr 3577603 Tartu linnas; 7. Sõiduauto Volkswagen, 1986; sõiduauto Volkswagen, 1986; sõi-duauto Volkswagen, 1993; sõiduauto Volkswagen, 1995; veoauto GAZ, 1975; buss Fiat, 1996; veoauto MAZ, 1990; buss SCANIA, 1985; veoauto SCANIA, 1990; buss Mercedes-Benz, 1987; buss Mercedes-Benz, 1999; vedukauto DAF, 1999. 8. OÜ Viksi osakapital 40 000 kroo-ni. 9. Arvelduskontod SEB Pank AS (2), krediidikonto (1). 10. Andmed esitamata. 11. Hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks 273 663 krooni, eluasemelaen 487 605 kroo-ni. 12. FIE tulu, OÜ Viksi põllumajandus, transportteenus.Sulev Kuus ja Aivar Kuuskvere esitasid majanduslike huvide deklaratsiooni Sise-ministeeriumile.Hellat Mõttus, Kaare Schults ei ole esita-nud majanduslike huvide deklaratsiooni.Eelmise koosseisu volikogu liikmed:1) HEINO LAKS. 3. Vallavolikogu liige. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Elamu-maa, Rõngu alevikus, Piiri 13. 7. Kaubik Iveco 38-10, 1998. 8. Ei ole. 9. Arveldus-konto Swedbank, tähtajaline hoius. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Pension.2) LEILI JOMP. 3. Vallavolikogu liige. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Korter Rõngu alevikus. 7. - . 8. Ei ole. 9. Arvel-duskontod Swedbank (1) ja SEB Pank AS (3). 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Pension, palk põhitöökohal. Endised vallavolikogu liikmed Jüri Orupõld, Teet Raudsepp, Andrus Reila ei ole esitanud majanduslike huvide deklaratsiooni. Vallavolikogu liig Pee-ter Kroonberg, kelle volitused on pea-tatud, ei ole esitanud majanduslike hu-vide deklaratsiooni.Rõngu Vallavalitsuse liikmed:1) ANTS RODIMA. 3. Vallavalitsuse liige. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. 3000 krooni. 6. 1/2 elamumaa Lossimäe külas Rõngu vallas, elamumaa kinnistu nr 219804 Los-simäe külas Rõngu vallas. 7. Sõiduauto Ford Mondeo (ühisomand), 1998, mah-tuniversaal Chrysler (ühisomand), 1993. 8. Ei ole. 9. Arvelduskonto Swedbank, ko-gumis- ja tähtajaline hoius; arvelduskonto SEB Pank AS. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Elva TÜ nõukogu liikme hüvitis, SA Rõn-gu Hooldusravikeskus nõukogu liikme hü-vitis, Rõngu Vallavalitsuse liikme hüvitis, pension.2) HAIMAR KALLAS. 3. Vallavoliko-gu liige. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. 3000 krooni. 6. Kaks korteriomandit kinnistud nr 2056204, nr 2219404 Käärdi alevikus Rõngu vallas; korteri omand kinnistu nr 1140908 Jõhvi linnas; Raudtee maja kin-nistu nr 1579804 Rõngu vallas; kinnisasi (kaasomand) kinnistu nr 3573504 Rõngu vallas. 7. Sõiduauto Audi 100, 1991; sõi-duauto Hyndai Tucson, 2008; kaatre Gob-bi. 8. OÜ Terrax Varumine osakud 12 tk, 1000, 12 000 krooni. 9. Arvelduskontod

4

ausambajooks. Vallamaja juures, nagu tavaks saanud, mängis pasunakoor. Edasi suunduti Rõngu mälestussamba platsile, kus pee-ti maha kaunis tseremoonia. Teiste seas võttis sõna haridusminister Tõnis Lu-kas, kes pani meile südamele ühtsuse hoidmist. Samuti sai kuulda meenutusi mälestussamba taasavamise aja kohta. Ausambajooks meelitas selgi korral välja palju spordisõpru, kui täpsem olla, siis 99 võistlejat. Väikesed lapsed said lustida batuudil ning omavahel sõbralikult võist-lusmänge mängida. Kõik, keda huvitas Rõngu murre, said oma uudishimu rahuldada Rõngu raamatukogus. Rõngu Maanaiste Selts, millel täi-tus 80 tegevus-aastat, võõrustas oma ruumides seltsi endisi liik-meid ja toetajaid. Üleval oli kaunis ja pilkupüüdev k ä s i t ö ö n ä i t u s . Päeva teine pool möödus Rõngu rahvamaja taga. Esines Ervin Lil-lepea ja rahvas sai nautida ko-halikku teatrit. Täpselt kell kuus algas õhtune ise-tegevuskava, mis meenutas hoo-piski tantsupidu. Rõngu vald võib

olla uhke oma paljude rahvatantsurüh-made üle. Kohal olid kõik tantsijad, kes üheskoos esitasid rahvale tantse „Oige ja vasemba“ ning „Tuljak“. Siinkohal täname kõiki tantsijaid ja tantsuõpeta-jaid. Kui isetegevuskava läbi, sai jalga kee-rutada ansambli „Meloodia” saatel. Terve päeva võib lugeda kordaläinuks. Päevaprogrammist leidis igaüks enda-le meelepärast vaatamist ja kuulamist. Suur aitäh kõigile, kes päeva õnnestu-misele kaasa aitasid!

Mari-Liis Vanaisak

2010. aasta kodukandipäev väärib meenutamist. Kogu päevaprogramm oli toodud Rõngu aleviku südamesse. Tu-ruplatsil oli juba hommikust peale avatud laat ja käis vilgas kauplemine. Rõngu mälestussambal täitus 15.aasta ja aas-tapäeva puhul toimus ka traditsiooniline

RÕNGU VALLA KODUKANDIPÄEV

SEB Pank AS (2) ja kaardikonto (1). 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. OÜ Terrax Varumine, SA Uderna Hooldekodu nõukogu liikme tasu. Endised Rõngu Vallavalitsuse liikmed:1) ENE JOOSING. 3. Arenguteenistuse juhataja. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. 14 700 krooni. 6. Elamumaa kinnistu nr 228304, Rõngu alevikus. 7. Ei ole. 8. SEB progres-siivne pensionifond 4287. 9. Arvelduskon-tod SEB Pank AS (2), krediidikonto (1). 10. Ei ole. 11. SEB Liising kasutusrent sõiduauto Volkswagen Polo, õppelaenu käendus (2). 12. SA Uderna Hooldekodu nõukogu liikme tasu.2) ENE SÕBER. 3. Sotsiaalteenistuse juhataja. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. 14 700 krooni. 6. Maatulundusmaa, kinnis-tu nr 2921, Rõngu vallas. 7. Sõiduau-to Opel Vectra Caravan, 2000; Audi A4 (ühisomand), 1995. 8. Pensionifond. 9. Arvelduskontod SEB Pank AS ja Swed-bank. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Ei ole. 3) KAIDA VOOL. 3. Finantsteenistuse ju-hataja. 4. Rõngu Vallavalitsus. 5. 16 800 krooni. 6. Korter, kinnistu nr 3866503 (ühisomand), Tartu linnas, elamumaa kinnistu nr 2984404 (ühisomand) Rõngu vallas 7. Sõiduauto BMW (ühisomand), 1992. 8. Ei ole. 9. Arvelduskontod SEB Pank AS (2). 10. SEB Pank AS 29 178,04 EUR. 11. Ei ole. 12. SA Rõngu Hooldusra-vikeskus nõukogu liikme tasu. 4) TARMO RUDER 3. Ehitus- ja majan-dusteenistuse juhataja. 4. Rõngu Vallava-litsus. 5. 14 700 krooni. 6. Maatulundus-maa kinnistu nr 3244104 (ühisomand), Rõngu vallas; maatulundusmaa kinnistu nr 800941 Antsla vallas. 7. Sõiduauto Volkswagen Passat (ühisomand), 2002; sõiduauto Audi B4 (ühisomand), 1993; 8. OÜ Koopaaru, 1 osak, 40 000 krooni, 40 000 krooni; SEB progressiivne pen-sionifond, 3100.591, 14,3500 krooni, 44493,4809 krooni. 9. Arvelduskontod SEB Pank AS (2), järelmaksuarve (1), kodulaenu arve (1), arvelduskonto Swed-bank (1), arvelduskonto Sampo Pank (1). 10. SEB Pank AS kodulaenu jääk 39294,86 EUR. 11. SEB hüpoteek 1 599 000 krooni. 12. Ei ole.

Volikogu ja vallavalitsuse liikmed on ko-hustatud pärast ametikohalt lahkumist kahel järgmisel aastal esitama dekla-ratsiooni endisele deklaratsioonihoidjale (korruptsioonivastase seaduse § 13 lõike 3 järgi).

5

Jrk. nr Nimi Aeg 1. Kaur Kivistik 18.42,1 2. Aivar Jesse 19.07,53. Kaspar Songisepp 19.34,34. Marek Luts 20.00,15. Priit Simson 20.11,96. Henri Mõttus 20.26,07. Jürgen Ermel 21.00,08. Raivo Tamm 21.12,99. Martin Lõõndre 21.19,810. Tauri Tiido 21.22,311. Tevol Tamm 22.05,012. Allan Riim 22.06,313. Toomas Hunt 22.31,314. Rauno Sirg 22.36,215. Krister Kõks 22.41,016. Erki Eensalu 22.42,617. Lauri Eensalu 22.57,018. Agur Ostrak 22.59,119. Taavi Kork 23.47,120. Hillar Viksi 23.56,021. Allar Kärmo 24.09,222. Kristen Kõks 25.04,023. Pille Riim 25.29,024. Steve Loorits 26.02,025. Raimo Kelt 26.07,026. Marek Gergalo 26.12,027. Marko Orupõld 26.27,028. Sigrid Laas 26.37,029. Kerttu Lepik 27.33,030. Siim Viksi 27.34,031. Ivar Kallejärv 27.57,032. Paula Saaremäe 28.24,033. Taavi Aasmäe 28.25,034. Marit Külv 28.29,035. Märt Luik 28.34,036. Ragnar Tohver 29.23,037. Holger Patsula 29.37,038. Raivo Russak 29.38,039. Heiko Kutsar 29.38,540. Marii-Heleen Hämäläinen 30.29,041. Manuela Pihlap 30.43,042.-43. Marin Pungas 30.50,042.-43. Martin Vihm 30.50,044. Alis Laan 31.44,045. Katrin Aia 37.09,046. Ele Loot 37.09,147. Evald Mihkra 37.09,548. Katrine Glaaser 39.52,149. Rain Väljaots 47.31,050. Susanna Songisepp (emaga) 52.23,051.-52. Jüri Väljaots 53.02,051.-52. Tarvo Leesik 53.02,0

RÕNGU VALLA KODUKANDIPÄEVA

Ausambajooksu tulemused22.05.2010

Ausambajooksu lõpetas esimesena Kaur KivistikAusambajooksu lõpetas esimesena Kaur Kivistik

Tütarlastest oli rajal kiireim Pille RiimTütarlastest oli rajal kiireim Pille Riim

Projekti „AIP ja WiFi alade arendami-ne Eesti omavalitsustes” tulemusel said Eesti omavalitsused 1,1 miljoni krooni väärtuses uusi avalikke inter-netipunkte ja WiFi levialasid.Projekti tulemusena sai 21 omavalitsust 41 avaliku internetipunkti ja 19 avaliku WiFi ala loomiseks või arendamiseks 52 lauaarvutit, 14 elektroonilist infokios-kit ja 19 WiFi seadet. Lisaks seadmete ostule korraldati projekti raames avalike internetipunktide töötajatele interneti ja arvuti baaskoolitus ning omavalitsus-te infotehnoloogia spetsialistidele WiFi seadme kasutamise koolitus. Rõngu vallas said toetust Rõngu raamatukogu AIP ja WiFi ala, Rõngu hooldusravikes-kuse AIP ja WiFi ala, Rõngu rahvama-ja AIP ja WiFi ala ja Valguta seltsimaja AIP.Projekti algatas Eesti Maaomavalitsuste Liit ning seda rahastasid 85 % ulatuses Norra ja EMP Finantsmehhanismide toetusskeemist ning 15 % ulatuses pro-

Projekti „AIP ja WiFi alade arendamine Eesti

omavalitsustes”

jektis osalenud omavalitsused kogu-maksumusega 1,11 miljonit krooni. Pro-jekti tegevused toimusid ajavahemikus 2009. aasta oktoobrist kuni 2010. aasta maini. Eesti Maaomavalitsuste Liidu initsiatiivi peaeesmärgiks oli parandada kodanike ligipääsu erinevatele e-teenustele, eriti neile, mis vajavad identifi tseerimist ID-kaardi kaudu ning seeläbi tõsta kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste pakutava-te avalike teenuste kvaliteeti.Lisainformatsioon

Ott Kasuri, Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevdirektor, tel 615 0360

Jaan Lõõnik, Eesti Maaomavalitsuste Liit, projektijuht, tel 516 1054

PEREARSTI TÖÖKORRALDUSEST

Igal inimesel on olemas perearst, kelle ta on valinud ise või kes on talle määra-tud maavanema poolt. Kui inimesel on tervisega probleeme, siis tuleb tal es-malt pöördudagi perearsti poole. Kuna perearst ja -õde on inimese esimesteks abistajateks tervisemuredes, siis alljärg-nevalt tutvustame lühidalt nende töökor-raldust.Üldarstiabi korraldamisel lähtub perearst sotsiaalministri määrusest „Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutööta-jate tööjuhend“ ja Haigekassaga sõlmi-tud „Üldarstiabi lepingus” sätestatust, millele vastavalt peavad olema tagatud järgmised nõuded:* Perearsti tegevuskoht peab olema

avatud ja patsientide vastuvõtule re-gistreerumine tagatud tööpäeviti vähe-malt 8 tundi päevas.

* Perearsti vastuvõtuaeg on vähemalt 20 tundi nädalas (5 tööpäeval nädalas vähemalt 4 tundi päevas) ajavahemi-kus 8.00-18.00. Vähemalt üks vastu-võtt nädalas peab toimuma õhtusel ajal - kuni kella 18.00. Eelmainitud 20-le vastuvõtutunnile peavad lisanduma vastuvõtuajad 0-st kuni 18-aastaste laste ennetavateks tervisekontrolli-deks, patsientide seisundist tulenevalt aeg koduvisiitideks ning patsientide si-devahendite teel nõustamiseks.

* Ravikindlustuse seadusele vastavalt on koduvisiidil perearstil õigus nõuda visiiditasu kuni 50 krooni ühe kodukü-lastuse kohta. Visiiditasust on vabasta-tud alla 2-aastased lapsed ja rasedad 12-ndast rasedusnädalast alates.

* Pereõe iseseisev patsientide vastuvõ-tuaeg peab olema vähemalt 15 tundi nädalas.

* Ägeda tervisehäirega patsient peab pääsema vastuvõtule pöördumise päeval, teistel juhtudel viie tööpäeva jooksul. Nendest tähtaegadest kinni-pidamiseks peab perearst vajadusel pikendama oma vastuvõtuaega.

Patsiendid, kes soovivad tervishoiutee-nuse osutamisega mitte seotud tervise-

6

LIIKLUSKASVATUS RÕNGU LASTEAIAS PIHLAKOBAR

Lastele liikluse õpetamise planeerimi-sega tegime algust kevadel, kui kirju-tasime õpetaja Virvega projekti Lõuna Regionaalsele Maanteeametile. Projekt „Lasteaialaps ohutult liiklusesse” sai rahastuse ja algas liiklusvaiba kujunda-mine koos liiklusmärkide õppimisega. Vaibale suurusega 3x4 meetrit kujunda-sime Rõngu risttee koos jalakäijate üle-käiguradadega. Liiklusmärkidele meis-terdasid alused 7. klassi poisid õpetaja Ilvese juhendamisel. Nüüd võis hakata proovima vaibal liiklemist. Lapsed said olla nii autojuhid kui ka jalakäijad. Tuli õppida sõitu mänguautoga paremal pool teed, tunda liiklusmärke ja lasta vöötrajal jalakäijad läbi. Liiklusteemaliseks perepäevaks 13. mail ostis lasteaed lastele tõukerattad, mida kasutasime liiklusmängude läbivii-misel. Perepäeva juhatas sisse lõvi Leo, kes kordas lastele vajalike liiklusmärki-de tähendust ja mängis mudilastega

EMADEPÄEV PIHLAKOBARAS

Mul sinuga, ema, nii hea olla siin.On õnn, et just meid saatus kokku on viind’3.-7. maini oli lasteaiamaja täis siginat-saginat eks valmistuti ju emadepäe-vaks. Tänavu valmistasid mudilased emadele rõõmu oma rühmades. Meie kõige pisemad – Liblikad, olid usi-nasti selgeks õppinud mitmed laulud,

luuletused ja tantsud, kuid oh häda... emmede süles olid laulusalmid ja luule-read kusagile oma teed rännanud. Mis saabki aga olla parem, kui istuda rahus oma ema süles ja tunda tema pehmeid, sooje käsi paitamas väikest peakest. Kingituseks ulatati emadele lillekorvid ja enne kojuminekut valmistasid lapsed koos emadega küpsisetordi, et jätkata koduski peomeeleoluga.Pääsupoegade luuletustest ja lauludest jäi kõlama tõsiasi, et eks vajab ju laps kõige enam kodusoojust, mille loojateks oleme meie ise – emad, isad. Kontserdi-le lisasid mehist värvi üllatuskülalised – isad, kes laulsid kitarrimängu saatel. Ki-tarrihelid, lastepillid, isade-laste kaunid lauluhääled ja laste valmistatud ketid

Pihlapiiga 2010

KUI INIMENE VAJAB HOOLDUSRAVI

Mis on hooldusravi?Hooldusravi on õendus-hooldusteenus, mille eesmärgiks on saavutada patsien-di parim võimalik toimetulek igapäevase eluga.Inimeste hooldamisega tegelevad nii tervishoiu- kui ka hoolekandesüsteem. Haigekassa maksab hooldusravi eest, mida osutatakse meditsiinilisel näidus-tusel. Seda teenust osutavad erinevad tervishoiuteenuste osutajad. Hooldus-ravi ei ole sama, mis hooldekodu- ja hoolekandeteenused, kuid neil on siiski kokkupuutepunkte, sest sageli on hool-dekodudes elavatel inimestel tervise-probleeme. Hooldusravi osutatakse nii statsionaar-selt (haiglas) kui ambulatoorselt (kodu-õendus, vähihaigete kodune toetusravi). Hooldusravile suunab arst saatekirjaga.Kes vajavad statsionaarset hooldus-ravi? Hooldusravi vajavad sageli eakad ja mit-mete krooniliste haigustega patsiendid, kes ise ei tule oma haigusseisundi tõttu iseseisvalt toime ning vajavad pidevalt meditsiiniõe abi. Hooldusravi on sageli näidustatud peale aktiivravi ja vahel en-netab haiglasse sattumist. Kes maksab hooldusravi eest?Statsionaarse ehk haigla hooldusravi eest maksab haigekassa 85% ja inime-ne ise 15% . See tähendab, et haigekas-sa maksab ühe päeva eest haiglale ligi-kaudu 538 krooni, kuus on see umbes 16 140 krooni. Inimene ise maksab ühe päeva eest ligikaudu 95 krooni, kuus on see umbes 2 850 krooni. Lisaks, sarna-

tõendeid, näiteks mootorsõidukijuhi või relvaloa saamiseks, minekul lastelaag-risse jne, peavad vastuvõtule pääsema 15 päeva jooksul. Täpsustatud on ka perearsti informeeri-mise kohustust. Perearsti tegevuskohas ja veebilehe olemasolul ka seal peab olema teave lahtioleku- ja vastuvõtuae-gade ning sidevahendite (telefon, e-pos-ti aadress) andmete kohta. Samuti peab patsiendile nähtaval olema teave, kuhu ja kelle poole ta saab pöörduda arstiabi või meditsiinilise nõu saamiseks väljas-pool perearsti vastuvõtuaega (perearsti nõuandetelefon 1220). Tegevuskohas peab olema ka teave Terviseameti ja Haigekassa kontaktandmetega.Oma ajutise äraoleku ajaks peab arst korraldama asendusarsti.Vastavalt „Tervishoiuteenuste korralda-mise seadusele” teostavad järelevalvet maakonnas perearsti nimistu alusel tegutsevate perearstide tegevuse üle maavanem ja Terviseameti selleks vo-litatud ametnikud.

Sirje SaarmaHaigekassa Tartu osakonna usaldusarst

selt eriarstiabile, tasub inimene voodi-päevatasu 25 krooni päevas, ning seda tohib raviasutus võtta esimese kümne ravipäeva eest ehk maksimaalselt 250 krooni ühe haiglasoleku korra kohta.Statsionaarse hooldusravi kõrval pa-kutakse ka ambulatoorset hooldusravi ehk kodust õendusabi. See on inimese-le mugavam, sest ta saab meditsiiniõe abi oma kodus. Ka rahaliselt on see nii ühiskonnale kui ka inimesele ja tema omastele odavam. Ambulatoorne hool-dusravi on patsiendile tasuta, selle eest maksab haigekassa.Kust täpsemat infot saab? Nõu saamiseks tuleb pöörduda oma ra-viarsti poole.

Svetlana Zamkovaja Eesti Haigekassa Tartu osakond

Ravikindlustushüvitiste büroo juhataja

– selline kingitus ulatati kallitele emade-le. Pidu jätkus tervislikkusest pakatavas peolauas.Mesilinnudki esitasid emadele kingi-tuseks vahvaid laule ja luuletusi ema-dest ja lastest: siililastel on siiliema ja kiisulastel kiisuema... igaühel on oma ema, kõige kaunim ja parem, ning tema juures on alati hea olla. Emadele kin-gituseks olid lapsed valmistanud salv-rätihoidjad, koos mängiti ringmänge ja maiustati peolauas. Lepatriinude emadepäev oli tänavu eriline. Nimelt Pihlakobaras traditsioo-niks saanud Pihlapiiga valimine ühildati emadepäeva kontserdiga, et ka emad saaksid oma tütarde ootusärevusest ja esinemisest osa. Pihlapiiga valimine ku-juneski emadepäeva kulminatsiooniks. Pihlapiiga valitakse igal aastal kooli-minevate tüdrukute hulgast. Sel aastal oli neid kaheksa. Tüdrukud võistlesid tutvustusvoorus, teadmistevoorus ja ta-lendivoorus. Pihlapiiga 2010 tiitli sai Liana. Tema julge ja pingevaba esinemine võlus nii žürii kui ka publiku südamed. Žürii liik-meteks olid nende laste emad, kes sel aastal kooli ei lähe. Liana sai ka publiku lemmiku tiitli. Eriti vahva oli Liana talen-divoorus, kus ta esitas Kihnu Virve laulu „Vesiroosid”. Ka kõik teised tüdrukud said tiitlid: kõige vaimukam – Regiina, kõige stiilsem – Eliisa-Johanna, kõige omapärasem Laura, kõige julgem – Kati, kõige teadlikum – Eneliis, superlu-geja – Lenne.Usume, et kõik emad läksid emade-päeva pidudelt koos oma lastega koju eriliselt sooja tundega südames.

Käthlin NaarismaRõngu Lasteaed Pihlakobar, muusikaõpetaja

7

PROJEKT „VÄIKE LAPS LIIKLUSES”

Liikluskasvatus on lasteasutuse õppe- ning kasvatustegevuse kohustuslik osa, mille käigus lapsed omandavad üldised teadmised ja oskused ohutuks liiklemi-seks. Lapse arendamine, õpetamine ja kasvatamine toimub elu ja ümbritsevat keskkonda käsitlevate teemade kaudu. Liikluskasvatuse teemad on lõimitud teiste tegevustega, millega aastaring-selt tegeldakse. Ohutu liiklemise õpeta-mise oleme seadnud oma prioriteediks ning lisanud nädalakavasse.Koolis ja lasteaias on kasutusel Maa-nteeameti poolt välja antud materjalid. Kool on õpilasi ette valmistanud jalg-ratturi eksamisõiduks (algul üle aasta, viimasel ajal igal aastal). Kaks aastat on kasutusel rada jalgratturi eksamisõi-duks (eelnev projekt „Teeme ise vigur-sõiduraja elemendid”).Lasteaias tegeleme liikluskasvatusega aktiivselt. Oleme koostanud projekte, mis toetavad meie tegevusi. Tänavu koostasin projekti „Väike laps liikluses“ ja taotlesin Lõuna Regionaalselt Maa-nteeametilt selle rahastamist, mis ka õnnestus. Omaosalusega toetab meid Rõngu vald. Saame tänu projektile osa-leda koolitustel ja osta lapsele vajaliku turvavarustuse. Ostame erivajadustega lastele jalgrattad, mida hiljem saavad kasutada ka teised lapsed, kui eemal-dada tugirattad. Erivajadustega laste lii-kumise tahame muuta lihtsamaks ja ker-gendada nende õppekäikudel osalemist just jalgrattaga sõites, sest õpetajate ja tugiisiku abiga on see võimalik. Maan-teel liikumiseks kasutame turvaveste ja õppetegevustes on olemas liiklusmärgid ja -vaip, millel saab õppida turvalist liik-lemist. Oleme õpitut kasutanud prakti-listes tegevustes ja mängudes. Kevadel on õpitud jalgrattaga sõitma ja kasuta-ma selleks turvavarustust. Projekti rahaga läheme Lõunakeskusse Jukukeskuse lastelinnakusse autode-ga sõitma ja kinnistame õpitut. Samal

liiklusvaibal. Päeva algus ja osa mänge olid õues mängimiseks, kuid äike sundis meid siseruumidesse. Lapsevanemad kuulasid samal ajal liikluskasvatuse va-nemspetsialisti Kai Kuuspalu loengut „Lapsega turvaliselt lasteaeda ja koju”. Lapsed mängisid ja õppisid koos rühma õpetajatega, kes aitasid kaasa päeva õnnestumisele. Projekt lõpeb septemb-ris Maanteemuuseumi külastusega, kus lapsed saavad proovida liiklusalaseid teadmisi liikluslinnakus.Mitme rühma õpetajate ühised tegemi-sed andsid meeldiva kogemuse. Tänan Pääsupoegade, Mesilindude ja Lepatrii-nude rühma õpetajaid ja õpetaja abisid.

Mesilindude rühma õpetaja Anne Ruubel

käigul õpime, kuidas käituda bussis, kuidas ületada teed peale bussist väl-jumist. Paljud lapsed käivad lasteaeda koos alaealiste saatjatega ja nendele on oluline seda teada. Kergliiklusteed ole-me kasutanud õuesõppe tegevusteks. Lasteaialapsed ja õpetajad kasutavad õppekäikudel helkurveste, stopp-ketast, hüppa-kindaid. Koostöös kooliga oleme korraldanud liiklushommiku ja -mänge, situatsiooni- ning rollimänge. Suuremad lapsed külastavad oma teadmiste kin-nistamiseks Maanteemuuseumi, käivad jalgrattamatkal. Lasteaialapsed õpivad jalgrattasõitu hoovialal. Koostöös lapse-vanematega korraldame igal aastal jalg-rattapäeva, kus lapsed tunnevad rõõmu kergliiklusteel sõitmisest.Koostöös politseiga on igal aastal liik-lustund-viktoriin ja maantee äärde te-hakse teeületust hoiatav märgistus. Õues on meil suur mänguauto, millega saab muuta õppetegevused põnevaks, kasutada liiklusmärke, oma fantaasiat ja õpitut. Liiklushommikul said lapsed ise olla autojuhid ja pidid andma teed jalakäijatele, kelleks olid lasteaialapsed koos õpetajatega, kes olid liikluse regu-leerijad. Juhtus ka „avarii” ja lastel oli vaja kutsuda hädaabi. Lapsed said hak-kama, kuid oli vaja juhendada ja meel-de tuletada tunnis õpitut. Üks õpetaja on saanud koolitust lasteaialaste rühmaga liiklemisel tänaval, kuid enamusel õpe-tajatest see kogemus puudub. Teeme koostööd Rõngu Lasteaia õpetajatega ja läheme ka õppima lasterühmaga liik-lemist tänaval, mille tellisin korraldajalt – ohutu sõidu kool OÜ-lt Autosõit. Seal on õpetajal võimalus olla liikluse reguleeri-ja tänaval ja kuulata ka teoorialoengut. Selle koolitusega taotleme teadmiste kinnistamist praktikas, laste, õpetajate, õpetajaabi ja tugiisiku teadmiste testi-mist ja turvalisuse silmaspidamist.Sügisel teeme koos politseiga helkuri kasutamise praktilist õppust pimedal ajal.Nii nagu igasugune kasvatus, peab ka liikluskasvatus algama varakult. Esi-mesed õpetajad ja eeskuju andjad on vanemad. Kuna enamuse päevast vee-davad lapsed kas lasteaias või koolis, siis paraku oleme meie samuti kaasa aitamas ja abistamas lapse liiklustead-miste kujundamisel. Turvalist liiklemist kõigile!

Projekti kirjutaja Valguta lasteaia õpetaja Heli Akkermann

Muutkem ise oma koduvald elamis-väärsemaks – see on teie võimalus!Vahel jõuab meieni teadmine sellest, et muutusteks saame ise palju ära teha, alles kriitilises olukorras. Siis, kui kraa-nist ei tule enam sooja vett, õpilastel puudub koolimaja, igavus on tappev ja

AUSTATUD VALLA NOORED!

valda valitakse juhtima jälle samad ini-mesed, tuleb ise midagi ette võtta! Tun-ne rõõmu, sest sinu võimuses on maail-ma parandada!Öeldakse, et kõik algab inimesest en-dast. Seega oleks tark alustada sellest, milleni küündid. Vabariigi põhiseaduse muutmise asemel võiks hoopiski alusta-da mõnest kohalikust valla eelnõust.Kuidas aga Sina, Rõngu valla noor, saaksid oma kodukoha jaoks midagi REAALSELT ära teha? NÜÜD ON Sinu võimalus. SA Domus Dorpatensisel on käimas kodanikuühiskonna arendamise projekt, mille käigus luuakse viide Tar-tumaa valda noortevolikogu, ka Rõngu vald on üks neist. Selleks, et noortevo-likogu saaks aga seista noorte õiguste eest oma vallas, on vaja ka inimesi, kes oleksid valmis seda tegema! Ühenduses peitub jõud ja kaks pead on ikka kaks pead! Kuuludes ühte organisatsiooni, võid avastada, et Sinu selja taga seisab kas kolm või koguni kolm tuhat noort, kes on valmis Sinuga ühiste eesmär-kide nimel võitlema. Tuleb vaid korraks oma ninaesisest kaugemale vaadata ja mõelda, mida saad Sina teha, et muu-tusi kaasa tuua ja kas Sa saad sellega hakkama üksi või on mõistlik leida en-dale mõttekaaslasi ja toetajaid. Väike heategu igas päevas või järjekindel töö üllaste eesmärkide nimel – mõlemad muudavad maailma! Noortevolikogu ülesandeks on osaleda aktiivselt kodu-koha elu arendamisel, volikogu istungi-tel, komisjonide töös ning esindada oma piirkonna noorte huve ning loomulikult hoolitseda ka noorte vaba aja kasuliku sisustamise eest. Kui Sul on idee, mida võiks vallas teha, et noorte eluolu pa-randada, soov ennast arendada erine-vate koolituste, projekti kirjutamise või ürituse korraldamise näol, siis kirjuta meile aadressil rongu.nv@gmail.com või liitu Orkutis meie kommuuniga ning osale meie koosolekul. Kuna Rõngu Noortevolikogu on alles lapsekingades, siis ootame kõiki noori vanuses 14-26, kes vähegi asjast huvitatud.Pea meeles, Sa oled vaid korra elus noor, seega ära jäta kasutamata võima-lust teiste ja enda jaoks midagi ära teha, ole ettevõtlik – Noortevolikogu on pagas kogu eluks.

Kristel LauritsRõngu valla Noortevolikogu mentor

kristel.tmnk@gmail.com, tel 5676 8588

EMAKEELEST JA LUULEST RÕNGU KOOLIS

Aasta 2010 on kuulutatud lugemisaas-taks. Kuidas on läinud II poolaasta meie tublidel emakeele- ja kirjandusehuvilis-tel? Ka Rõngu koolis sidusime emakeele-päeva üritused lugemise ja raamatute-ga, alustades viktoriiniga. Uurisime, kas õpilased teavad, et lugemisaasta toimub esimest korda, et selle vapiloomaks on

8

SÜDAMEGA JA SÜDAMETA

Oli 31. mai hilisõhtu. Toimetasin veel aias, kuid hak-kas juba hämarduma. Mööda tänavat tulid mulle täies-ti võõrad inimesed, noormees ja neiu. Vanuselt umbes 20-le lähenemas.Noormees tuli aia taha, vabandas ja küsis mingit kasti kassipoegadele. Neiu lisas, et nad leidsid kassipojad metsast ja polnud südant neid sinna jätta. Nad hää-letavat Tartusse ja loodavad kassikesed kellelegi ära anda. Kaks imeilusat umbes vaksapikkust valget sini-silmset kassipojakest.Noormees võttis ühe oma põuest ja teine oli neiul liht-salt pihkude vahel - siis pandi nad hellalt kasti, tänati ja mindi edasi hääletama. Saatsin nad teele parimate soovidega. Olin mures, sest hämardudes võib-olla ei õnnestu

MÕNINGAID MÕTTEID KOOLI SOTSIAALPEDAGOO-GI JA PSÜHHOLOOGI TÖÖST

Käesolev õppeaasta oli Rõngu kooliperele parajaks prooviki-viks. Selle lõpus võis aga julgesti öelda, et vaatamata eritingimus-tele suudeti igati edukalt toime tulla. Õppetöö toimumine kuues kohas mõjutas ka kooli sotsiaal-pedagoogi ja psühholoogi töö-korraldust. Operatiivsust silmas pidades tuli enamus vestlusi ja nõustamisi korraldada koha-peal. Kuna erinevates kohtades puudus kindel eraldatud töö-ruum, siis oli raske planeerida ja teostada individuaalset nõus-tamistööd. Teatud abi tekkinud probleemide analüüsimise kii-rendamiseks oli tegevusanalüü-si lehtede kasutusele võtmisest. See võimaldas vahetult tekkinud probleeme analüüsida ja leida lahendusi ning planeerida uusi tegevusi.

Kõiki töövaldkondi, mis eelda-vad koolis sotsiaalpedagoogi või psühholoogi abi, artiklile esitatud mahulise piirangu tõttu analüüsi-da pole võimalik, kuid peatuks aastaid tagasi loodud ja pidevalt täiustatud tugisüsteemil. Selle süsteemi ülesanneteks seadsi-me:1. Õpilastega enamesinevate probleemide väljaselgitamine nii õppetöös kui ka sotsiaalsestoimetulekus.2. Juhtimispõhise tegevuse pla-neerimine ja abi võimaldamine, töö pidev analüüs ning kõigi osa-poolte teavitamine.3. Probleemide lahendamine kõigi poolte osavõtul.4. Püsiva õpi- ja käitumisras-kustega õpilaste suunamine pedagoogilis-psühholoogilisele või meditsiinilistele uuringutele,

GLOBE TEATAB:

Aprillikuu keskmine õhutemperatuur oli 6,7° ja sademete hulk 23 mm. Viimane lumi sulas lõplikult aprilli esimese dekaadi jooksul ka varjulistes põhjapoolsetel künkanõlvadel. Päikselisi päevi oli küllalti palju. Täispil-ves päevi oli 11, ülejäänud päevad olid vähese või muutliku pilvisusega. See aprill oli natuke soojem paljuaastasest keskmisest, kuid sademete hulk oli veidi väiksem keskmisest. Kõige soojem oli 30. aprill, mil õhu-temperatuur tõusis 18 kraadini.

Kokkuvõtte koostasid globelased

kass Kiizu Miizu, et Rõngu raamatukogu saab sel aastal 120-aastaseks, et esime-se eestikeelse osaliselt säilinud trükise ilmumisest möödub 475 aastat ja palju muudki. Vastuseid nuputasid 5.-12. klassi 3-liikmelised võistkonnad. Punktiarves-tus tõi nooremas vanusegrupis võidu 7.b klassile – Kelli Uibo, Martin Viksi, Kaarel Viljaste. Vanemate õpilaste hulgas võitis 12. klassi võistkond – Aimar Uibo, Krister Kõks ja Sander Pungas. Ka etluskonkurss on õpilaste seas jätku-valt populaarne. Juba varakult uuritakse, kas see ikka toimub ja mida võiks ette valmistada. Sel aastal oli osavõtjaid 30 ning esitusele tulid värsid, mis raamatute või lugemisega seotud. Etlejaid hinnanud žürii (raamatukogu juhataja Laine Meos, direktor Ene Paks, huvijuht Eha Päiviste, 12. kl õpilane Mirjam Pedaja) tegi järgmi-

sed otsused. 1.-3. klassi tublimad: I koht - Christopher Luht (2.b kl); II koht - Kaspar Klein (2.a kl); III koht - Kärolin Kopp (2.b). 4.-6. klassi paremik: I koht - Tiina Laineste (6. kl); II koht - Maria-Elisabeth Mihhin (5. kl); III koht - Carmen Miks (6. kl).7.-9. klassi esikolmik: I koht - Eliise Viilu (9.b kl); II koht - Lee-Matleen Õunapuu (9.b kl); III koht - Rene Paks (7.a kl).10.-12. klassi järjestus: I koht - Paula Saa-remäe (11. kl); II koht - Marit Külv (10. kl); III koht - Arno Aavik (11. kl).Oli soe tunne näha lapsi-noori nautimas nii luule kuulamist kui selle teisteni toomist. Luule – see on ju kontsentratsioon tunne-test, mõtetest, keele ilust ja rikkusest.Eesti keelt ja etlemist armastavatele noor-tele on õppeaasta jooksul ka maakonnas pakutud võimalusi oma oskusi ja teadmisi

näidata. Meie õpilased on erakordselt tub-listi oma kooli esindanud. Maakondlikul õigekirjaolümpiaadil jõudsid esikolmikus-se Therese Viitkar, Mirjam Pedaja, Diana Arras ja Marit Külv. Juhan ja Jakob Liivi luulekonkursil Alatskivil valiti vabariiklikku vooru Tartumaad esindama Liis Mardi 11. klassist. Tänasime Rõngu kooli esindajaid III veerandi viimasel päeval väikese vas-tuvõtuga. Tartu maavanem Esta Tamm kutsus 20. mail pidulikule vastuvõtule olümpiaadide võitjad, Rõngu Keskkoolist said kutse lausa kolm väga head emakee-letundjat: Kristi Laane (7. klass), Therese Viitkar (9. klass) ja Marit Külv (10. klass).Rahvusvahelise lasteraamatupäeva de-viis on tänavu „Raamat ootab sind, leia ta üles!” Mõnusaid lugemiselamusi soovime kõigile rõngulastele!

Rõngu kooli emakeeleõpetajad

leidmaks lastele sobivaimat õpivormi või kooli.Tugisüsteemi tööd organiseeris tugikomisjon. Eel-nevalt said sotsiaalpedagoog ja psühholoog info ja abivajaduse otsuse klassijuhatajatelt või vanematelt. Saadud info ja psühholoogi poolt korraldatud indivi-duaalsete uuringute põhjal koostati individuaalsed vaatluskaardid ning suunati õpilane kooli tugikomisjo-ni. Uute eksimuste korral suunati ta koos vanemaga vestlusele kooli hoolekogusse. Nimetatud otsus eel-das juba pidevat individuaalset suunavat ja analüüsi-vat tegevust õpilasega.Lõpetuseks võiks viimaste aastate kasvatustööst esile tuua mõningaid tähelepanekuid. On loomulik, et koo-lieas, vastavalt vanuse kasvule, toimub lastel pidev iseseisvumisprotsess. Areneb eneseteadvus, kuju-nevad objektiivsemad enesehinnangud. Kahjuks võib üha rohkem märgata laste väärtushinnangutes nihet õiguste ja kohustuste vahel. Õigusi teatakse hästi, aga kohustused unustatakse kergesti. See on probleem, mis tekitab lastel arusaamatusi, pingeid, isegi koolist-ressi, sest tasakaalust on välja viidud ka väärtuste ja vajaduste süsteem. Soovime õpilastele ilusat suvepuhkust ja kohtumise-ni septembris. Täname vanemaid ja vanavanemaid koostöö eest. Kõige tähtsam väärtuste kandja on kodu. Aidaku teil lastega koosveedetud suvepuhkus järgmiseks õppeaastaks jõudu koguda.

Rõngu Keskkooli sotsiaalpedagoog A. Kommisaar, psühholoog E. Ratassepp

9

SUPLEMISE VÕLU JA VALU

On kurb reaalsus, et igal aastal upub Eestis üle 60 inimese. Täiskasvanute uppumise põhjuseks on liigne alkoho-li tarbimine, vähene ujumisoskus või terviserike. Veeõnnetuste ohvriteks on saanud ka järelevalveta jäetud lapsed. Inimesed upuvad sagedamini kohtades, mis ei ole ujumiseks sobivad ega tur-valised ning nendesse paikadesse abi jõudmine võtab ka rohkem aega. Traa-giliste tagajärgedega õnnetusi toovad kaasa ka paadisõidureeglite rikkumised. Kõige selle taga on inimeste teadmatus veega seotud ohtude suhtes.Suvi on saabumas, ilmad lähevad jär-jest soojemaks ja ahvatlev on aega vee-ta jahutava veekogu ääres. Enne sup-luskoha valimist tuleks endale selgeks teha, mille poolest erineb järelevalveta looduslik veekogu avalikust rannast. Turvalisuse tagamiseks peab arvesta-ma, et loodusliku veekogu nähtamatu-teks ohtudeks on vee all lebavad ese-med. Põhjast võib leida kände, kive või prügi, mille vastu põrgates võib ennast vigastada. Looduslike veekogude põhja reljeef ja pinnas on ebaühtlased ning ei ole just mõnus läbi muda ujuma koper-dada. Samuti võib uppumisohtu sattuda veekogus, kus läheb väga järsult süga-vaks. Ohutuks ujumiseks ja mõnusaks aja veetmiseks on sobivam minna avalik-ku randa. Paljud omavalitsused hoolit-sevad avalike ujumiskohtade eest, et tagada randades turvalisem olemine. Paljudes sellistes randades tegutseb rannavalve, kes märkab hätta sattunut kohe ja abi on käepärast.Kenad veekoguäärsed paigad on eelis-tatud kohaks, kus puhata ja lõõgastuda ning sõpradega aega veeta. Kahjuks kuulub lõõgastumise juurde sageli ka al-koholi tarbimine. Ent napsitamine ja uju-mine ei sobi kokku - seda näitab ka tõik, et paljude meesterahvaste uppumine on seotud vägijoogiga. Alkoholist „julgust saanud“ inimene hindab oma võimeid üle, riskib rohkem ning kipub kaaslaste

LUSTLIK LASTEKAITSEPÄEV KOOPAARU TALU ÕUEL

1. juunil tähistati lastekaitsepäeva. Seda toredat traditsiooni on Rõngu vallas elus hoidnud Tilga küla. Selgi aastal toimus Koopaaru taluõuel Koopaaru keksukas. Päevaprogramm oli tihe. Kohe päeva alguses oli las-tel võimalus hüpata suurel laeva meenu-taval batuudil. Valmis ka küp-sistest Rõngu valla rekord-tort, pikkuseks 6,7 meetrit. Lastele pakku-sid rõõmu kaks i m e a r m s a t poni, kes kõigi laste tähele-panu köitsid. Lapsed hak-kasid ponisid kohe söötma. Poiste ja ka sõjaväe vastu huvi tundvate tüdrukute jaoks oli kohale tulnud Kaitse-liit. Huvilistele näidati sõduri varustust. Külas käis ka politsei, kes rääkis lastele, kuidas saada jalgrattalubasid ning kui-das jalgrattaga sõites alati terveks jää-da. Lisaks jagas politsei lastele komme ja helkureid, sest ega sügiski mägede taga ole. Päeva tippsündmus oli las-te jaoks tuletõrjeauto saabumine, sest algamas oli vahupidu. Hoolimata vei-

di sombusest ilmast, olid lapsed nagu naelutatud tuletõrjeautost väljuva joa alla. Huvilistel oli võimalus sõita ATV-dega. Lisaks korraldati lastele toredaid võistlusmänge, näiteks vägikaikavedu

ja keksukat. Päev lõppes logovõistluse võitja välja-selgitamisega. Kõik tööd olid kaunid, aga võitjaks osutus Pätrik Randver. Lastekaitsepäeva võib lugeda kordaläi-nuks. Suure töö tegi ära mittetulundus-ühing Monarata eesotsas Kristina Ru-deriga, keda abistas Rõngu rahvamaja. Tänu kõigile, kes päeva korraldamisele kaasa aitasid!

Mari-Liis Vanaisak

TEADE!Seoses alanud suvise puhkuste ajaga pakume võimalust tuua eakaid, kes vajavad pi-devat hoolt ja tähelepanu, Rõngu Hooldusravikeskusesse ka lühiajalisele hooldustee-nusele. Meie hoole all saavad eakad oma ravimid vastavalt ettenähtud raviskeemile, korrapäraselt süüa ja viibida värskes õhus. Täpsem informatsioon telefonil 5302 7999 Margit Rechlin.

noortel enam autole saadagi. Õnneks kuulsin aga hetke pärast auto pidurda-mist – nad said edasi. Headel inimestel peabki kõik õnnestuma. Mõtlen tihti neile kahele heasüdamliku-le noorele ja mõttes soovin neile kõike kaunist ja head. Mida aga soovida sellele, kes need kas-sikesed metsa viis oma kohutavat lõppu ootama? Kas sellel inimesel üldse ongi südant või on tal südame asemel külm kivi? Ma ei soovi talle midagi. Eks ta ise vaadaku, kuidas oma kivistunud süda-mega elus toime tuleb.

Erika Prants

ees ujumisoskusega hooplema. Ohtlik on ka nõrk joove või järelnähud, sest sellises olekus inimene väsib kiiresti. Kui lubate sõbral napsise peaga ujuma minna, võib see väga kurvalt lõppeda, sest purjuspäi ujumine on eluohtlik.Lapsevanemad, teadke vee ääres alati, kus on teie laps ning ohutuse tagami-seks tasub ujuma minna üheskoos. Vä-hese ujumisoskuse kõrval suurendab vees hätta sattumise ohtu see, et lastele meeldib mängida uppunut, kaaslast vee alla suruda või võistelda vee all hinge kinni hoidmises. Ennekõike vastutavad täiskasvanud laste ohutuse eest ja nen-de kohus on selgitada turvalise suple-mise reegleid. Kui juhtub õnnetus, võib olla juba hilja, sest abi kohale jõudmine võtab aega.Juhtub ka õnnetusi, mis on seotud paa-tide või muu aluse vale kasutamise ja ohutusnõuete eiramisega. Õnnetused paadisõidul tekivad sageli oskamatusest või hooletusest. Enamasti põhjustab õn-

netusi paatide ülekoormamine, sõiduks kõlbmatute paatide kasutamine, paa-disõit alkoholijoobes või kogenematus paadi juhtimisel. Mõned nädalad tagasi, tulles väljakutselt inimohvriga lõppenud veeõnnetusele, sõitsime paadiga tagasi sildumiskoha suunas. Meile liikus vastu kolm-neli paati ja panin tähele, et ühelgi reisijal ei olnud päästevesti seljas. Tuleb meeles pidada, et päästevest on paadi-sõitja „turvavöö“ ja tagab õnnetusse sat-tudes ellujäämise. Viimaks tahan öelda, et me ei ela sel-leks, et oma tegevuse või tegevusetu-sega põhjustaksime õnnetuse, mille tagajärjel keegi kaotab elu või tervise. Veekogu ääres arvestage ohtudega ja olge tähelepanelikud. Veeohutuse nõu-andeid leiate ka kodulehelt www.vee-ohutus.ee

Mart VareLõuna-Eesti Päästekeskus

Tõrvandi komando päästja-tuuker

10

Koruste raamatukogu kauaaegsel juhatajal Maie Loodil täitub suvel 45. tööaasta. Maie alustas oma kooliteed kodukohas – Koruste algkoolis, ja jätkas Valguta koolis. 1965. aastal lõpetas ta Elva keskkooli. Töötee on olnud lihtne ja selge – alates 1965. aasta juunikuust kuni tänaseni on Maie Loot juhatanud Koruste raamatukogu. Kuigi hubase ja koduse raamatukogu ruumid on võrdlemisi väikesed, on juhataja Maie korraldanud arvukalt kohtumisi kirjanikega ja läbi aastate hulgaliselt raamatutega seotud üri-tusi lastele ja täiskasvanutele. Ta on ka muusikahuviline, loo-mulikult kuulub hobide hulka lugemine, talle meeldib ristsõnu lahendada. Tunneb hästi külakogukonda ja selle elu. Peres

on üles kasvanud kolm last. Maie aitab aktiivselt kaasa Koruste külaliikumisele ja on abiks külavanem Hinnar Kommisaarele. Ta on saanud mitmeid diplomeid ja tä-nukirju hea töö eest, viimase hiljuti külaliikumiselt Kodu-kant Tartumaa aktiivse külaliikumise ühe eestvedajana. Maie Loot on korraldanud Koruste kooli kokkutulekuid. Eelmisel, 2009. aastal, hoolimata kehvast ilmast, oli eriti arvukalt Koruste kooli vilistlasi kokku tulnud. Maiel on alati oma kodukoht südames, sellepärast korraldabki ta tihtipeale oma armsas väikeses raamatukogus jõu-lupidusid ning muid meeldivaid ettevõtmisi. Maie peab Koruste raamatukogu kroonikaraamatut, mida sirvides saab meenutada endisi aegu ja korraldatud üritusi. Soovime Sulle, Maie, jätkuvat töötahet ja jaksu!

Mari-Liis Vanaisak

SWEDBANKI PANGABUSSI KÜLASTAJATE ARV ON KÜMNEKORDISTUNUD

EESTI LOOMAKAITSE SELTSI PROJEKT

MAIE LOOT – 45 AASTAT TÖÖPOSTIL

Kui Swedbanki pangabuss neli aasta taga-si Eestimaa teedel sõitma hakkas, külas-tas seda keskeltläbi 1500 inimest aastas. Eelmise aasta algusest tiirutab ringi koguni kaks bussi ning külastajate arv on tõusnud üle 15 000. Nädalas jõuab pangateenus bussi kaudu pea 350 inimeseni üle Eesti.Lõuna Eestis sõitval pangabussil on 9 marsruuti ja 31 peatuskohta. Oma olemuselt on pangabuss liikuv pan-gakontor, mis sõidab nende inimeste lähedale, kes muidu pangakontorist või -automaadist kaugel elavad. Pangabussis kehtib kõigi teenuste osas Swedbanki ta-vahinnakiri.Tähtsamatest teenustest on pangabussis võimalik teha järgnevat:

Küsida nõu tellerilt kõikide pangatee-• nuste kohtaTellida või kätte saada pangakaarti• Automaatide kaudu oma kontole sula-• raha panna või seda välja võttaTeha makseid ja kasutada interneti-• pankaSõlmida otse- või püsikorralduse le-•

pinguidSõlmida hoiuseid ja erinevaid lepin-• guid Kontoinfo saamine (kontojääk, te-• hingu koopia, konto väljavõte, volitus konto kasutamiseks)Kontol oleva valuuta konverteerimine • (NB! valuutavahetus sularahas ei toi-mu)Väikelaenu, õppelaenu ja arveldus-• krediidi taotlemineKohustusliku kogumispensioniga liitu-• mineSaada infot seoses eurole ülemineku-• ga 2011. aasta jaanuaris

Bussi graafi k on äärmiselt tihe – päe-vas käiakse läbi kaks kuni kuus peatust, alustatakse varahommikul ning garaaži jõutakse reeglina hilisõhtul. Ka nädalava-hetused mööduvad töiselt, sest tihtipeale on buss “külaline” erinevatel üritustel, kus sularaha olemasolu on vajalik, kuid puuduvad automaadid. Nii käiakse läbi umbes 35 üritust aastas. Osa on võetud nii kontsertidest, messidest kui laatadest

– nt Otepää MK, Vastseliina laat, Tartu hansapäevad ,Hauka laat Antslas, öko-festival Põlvamaal, Paunvere väljanäitus, maamess Tartus, Luige laat, Türi lillelaat, Jäneda aia- ja lillepäevad, Grillfest, tant-su- ja laulupidu jne.Keerulistele aegadele vaatamata panustab Swedbank pangabussi toimimisse, sest see annab võimaluse tulla oma klientidele lähemale. Selle aasta märtsikuust alates sõidab just Lõuna-Eesti teedel täiesti uus ja mugav buss.Pangabussi täpsete teenuste nimekirja ja sõidugraafi ku leiate aadressilt www.swed-bank.ee. Pidevalt saab pangatehinguid teha internetis ja automaatides ning öö-päev läbi töötab infotelefon 6 310 310.Rõngu peatuses (vallamaja juures) pan-gabuss üle nädala teisipäeviti kell 09.00 -10.15 2010 teisel poolaastal järgmistel kuu-päevadel: 8., 22. juuni, 6., 20. juuli, 3., 17., 31. aug., 14., 28. sept., 12., 26. okt., 9., 23. nov., 7., 21. dets.

15.01.2010 esitas Eesti Loomakaitse Selts Avatud Eesti Fondi kriisiprogrammi projekti „Majandusraskustes Tartumaa perekon-dade abistamine läbi nende lemmikloomade olukorra paranda-mise”. 23.02.2010 saabus vooru korraldajatelt vastus, et ELS on otsustatud seda toetada. Projekt seisneb Tartu maakonnas ja Tartu linnas majanduslikes raskustes olevate lemmikloomi omavate perede toetamises läbi nende lemmikloomade olukorra parandamise, perekondade teadlikkuse tõstmises lemmiklooma-de pidamisest ning üldise loomapidamiskultuuri parandamises. Projekti viiakse läbi vahemikus 1.05 kuni 30.11.2010. Projekti raames on võimalik lasta oma koeri/kasse ja teisi lemmikloomi steriliseerida/kastree-rida, vaktsineerida, saada ajutist toiduabi, samuti täiendada teadmisi ja omandada oskusi lemmikloomade pidamiseks. Pro-jekti põhirõhk on suunatud lemmiklooma-de, eriti koerte, steriliseerimisele ja kast-reerimisele, et aidata vältida soovimatuid järglasi. Lisaks on võimalik taotleda abi lemmikloomade vaktsineerimiseks, pa-rasiiditõrjeks ja teisteks veterinaarseteks toiminguteks. Eesti Loomakaitse Seltsi vabatahtlikud nõustavad kõiki valituks osutuvaid perekondi lemmikloomapida-mise hea tava osas, samuti tutvustatakse nii riiklikke kui ka kohalikke seadusakte. Vajadusel on võimalik saada ühekordset toiduabi.Projektist osa võtta soovijad peavad täit-ma kohustusliku ankeedi, mille leiate aad-ressilt: http://www.loomakaitse.eeAnkeet tuleb saata allkirjastatult hiljemalt 30.09.2010 ELS-i kontorisse aadressil Tu-lika põik 4, 10613 Tallinn. Abi on võimalik

saada alates 01.06.2010. Täpsustavate küsimuste ja problee-mide korral pöörduda projektijuht Maaja Mälli poole numbril 551 2725. Eesti Loomakaitse Selts tegutseb 2000. aasta kevadest. ELS on loomasõpru koondav mittetulundusühing, mille missiooniks on abi vajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise ja inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase jä-relevalve teel.

Tule võta tasuta digiboks Elionist!Kui täna näed vaid 3 telekanalit, siis Sinu mure lahendab Elioni digiTV!

Helista 165 või uuri www.tv.elion.ee

is

11Reakuulutused

POLITSEI TEATAB:

Elektritööd, koduautomaatika, õhksoojuspumpa-de müük ja paigaldus. Järelmaksuvõimalus.

Tel 520 8970.***

Soodsalt paigaldan ripsmepikendusi. Info tel 53 70 8228.

***Müüa lõhutud küttepuid. Tel 509 3453.

***Rõngus müüa 3-toaline keskküttega korter.

Info tel 53323514.***

Teen klassikalist ja lõõgastavat massaaži Rõngus. Info tel 5695 9181.

***Korstnapühkimine ja pottsepatöödTel 539 29 445 www.tahmatont.ee

TEADE!Rõngu valla sotsiaalteenistus jagab puudustkannatavatele isikutele Euroopa Liidu abina

saabunud makarone.Informatsioon 731 4484,

513 9352

Müüa lõhutud kütte-puid

(lepp 400 kr/rm, kask 500 kr/rm).

Hind koos veoga,koorem 6 rm.

Tel 5394 6271

Sanitaartehnilised tööd, boilerite puhastus,

kodumasinate remont.

Info tel 56 693 722, e-mail: ovo.holtsmeier@mail.eeFIE Ovo Holtsmeier

TÄNUAVALDUS!Hariduskomisjon tänab kõiki ak-tiivseid koduvalla inimesi, kes osalesid tänavusel kodukandi-päeval nii tegijatena kui pealtvaa-tajatena…

Meie kodukanton meie enda nägu,meie enda mõtted,meie enda tegu.Meie kodukanton meie enda elu,meie enda rõõmja meie enda valu...Meie kodukanton meie endi kätes!Hoidkem rahvas ühtekodukandi mõttes.

(Kristina Ruder)

XXXIX VÕRTSJÄRVE SUVEMÄNGUDtoimuvad 3. juulil 2010. a

Viljandimaal Suislepa külas.

Suvemängude programm1. Kalapüük2. Laste pendelteatejooks3. Täiskasvanute pendelteatejooks4. Kergejõustik5. Naiste rannavõrkpall6. Meeste võrkpall7. Paariskanuusõit8. Köievedu9. Vallajuhtide mitmevõistlus10. Tüdrukute rahvastepall11. Poiste minijalgpall12. Petanque13. Mälumäng14. Palkidest pargipinkide valmistamine15. Valdade ühiskontsertOotame rohket osavõttu ja anda teada tel 509 6202.

Kõik oma rahaasjad saate korda ajada pangabussis!

Bussis saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, sõlmida hoiuseid ja erinevaid lepinguid.

Pangabussi sõiduplaan internetis: www.swedbank.ee. Küsige lisa 6 310 310

Rõngu vallamaja juures peatub pangabussüle nädala teisipäeviti kell 9.00–10.15(II ja III kvartalis: 25. mai, 8. ja 22. juuni, 6. ja 20. juuli,3., 17. ja 31. august, 14. ja 28. september)

RAAMATUKOGUDE TÖÖAEG SUVEKUUDEL

Rõngu raamatukogu juunis-juulis avatud: E 9.00-16.00 T 9.00-18.00 R 12.00-18.00Raamatukogus suve lõpuni üleval näitus kohaliku kunstiringi töödest.Koruste raamatukogu juunis suletud, juulis avatud L 9.00-16.00Teedla raamatukogu juulis suletud.Valguta raamatukogu juunis avatud T 10.00-17.00, juulis suletud.

Ajavahemikul 18.04 kuni 02.05.2010 on akna avamise teel sisse murtud Rõngu vallas Uderna külas asuvasse eramusse. Varastatud pliidi-raud koos pliidi plaadiga ja ahjuuks ning kuurist varastatud vanametalli. Kahju 3000 krooni.Ajavahemikul 27.05.2010 kella 12.00-st kuni 28.05.2010 kella 09.30-st on rippluku kinnitus-aasade läbilõikamise teel sisse murtud AS-le Rõngu Aed kuuluvatesse kuuridesse. Varas-tatud 30 rulli okastraati, roostevabast terasest piimajahutusvann ja roostevabast terasest vee-mahuti. Ka on ära varastatud 5 ripplukku. Kahju kokku 21 050 krooni.

Rõngu valla konstaablid A. Toode, P. Kotkas

KONGUTA VALLA VI KÜLADEPÄEV20. augustil ANNIKORU KÜLAS

Tule ja lusti koos teistega!

Päeva jooksul toimub palju erinevaid tegevusi nii väikestele kui suurtele.Traditsioonilised küladevahelised võistlused.Erinevad töötoadPäästeameti näitus ja võistlusedKaitseliidu näitus ja võistlusedOmarahva laatRannavõrkpalli võistlusedÕhtul pidu ansambliga Lehmakommionud.Selgitatakse välja Konguta valla aktiivseim küla ja parim õllepruulija.

Infot toimuvast jagavad:Merle Roomets 5690 3265Meelis Külaots 525 9576

Aita meil aidata loomi, anneta ELSi kontodele Ühispangas 10002019856000 ja Swedbankis 221041248998 või helista telefonidele 900 7225 (25 krooni) ja 900 7200 (100 krooni).

Maaja Mäll Projektijuht, Eesti Loomakaitse Selts,

551 2725, info@loomakaitse.ee

12

Erilised tooted ja teenusedRein Sikk Eesti Päevalehest palub vihjeid meie piirkonna erilistele väi-ketootjatele ja toodetele ja enneolematutele teenustele, et näidata suve jooksul Eesti Päevalehes meie inimeste innovatiivsust, mõtte-erksust ka raskel ajal, tahtmist oma väike-ettevõtlusega raskustest läbi murda.

Kontakt: Rein Sikk, 501 2487

TEADE!Endine Rõngu monumendi komitee kutsub kõiki inimesi meelde tuletama, kuidas va-badussamba taastamine al-guse sai. Igasugune mälestus on teretulnud ja materjale oo-tab Jüri Orupõld jyri.orupold@gmail.com ja/või telefonil 5395 1730 kohe peale jaanipäeva.

Jüri Orupõld

KIRSTUDE JA MATUSETARVETE

MÜÜK

WWW.PUUSARGID.EE

Helistada ette tel 55 68 3531, 58 05 5488

OÜ PuusärgidJaama 56c Tartu

Haldag UÜ müüb:süle- ja lauaarvuteid,

nende komponente teleried, digibox’e, internetisead-

meid jpm.

WWW.HALDAG.COM

SEB järelmaksuvõimalus

Samas internetipaigaldus, wifi seadme rent, arvutite

remont ja hooldus.

Info: 5535498, 56670269hallar@haldag.com;

Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on ainult üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1-9 nii, et üheski reas, veerus ega tume-dama joonega piiratud ruudus poleks korduvaid numb-reid. Vastus peitub hallides ruutudes.

Melior-M OÜinfo@meliorm.eu

tel 5053470http://www.meliorm.eu

Järgmine ajaleht

toimetaja: Silvia Rõõmussaar,ilmub maikuu viimasel nädalal.

tel. 731 4480, e mail: silvia@rongu.eeRõngulane ootab kaastöid ja materjale

sama kuu väljaandes

-

15.maiks avaldamiseks

Järgmine ajaleht RÕNGULANEilmub 33 nädalal 2010.toimetaja: Silvia Rõõmussaar, 5.augustiks

JUUNIKUU SUDOKU

Koo

staj

a K

unna

r Lät

ti

KUHU MINNA, MIDA TEHA

3. juulil 2010XXXIX Võrtsjärve suve-

mängudViljandimaal Suislepa külas.

9.07.2010 kell 20.00Tantsuõhtu Uderna mõisas

Laulab LysillePääse 50 krooniInfo tel 5295620

30.07.2010 kell 17.00Grillõhtu rahvamaja tagusel

platsilKaasa võtta oma piknikukorv.Esineb noortebänd ja toimu-

vad murumängud.Õhtu on tasuta!

6.08.2010 kell 19.00Rõngu näitetrupi

RÕNGU VÄIKENÕELAJADteise lavatüki esietendus

„Kuhu lähed inimene“Rõngu rahvamajas.

Pilet kõigile 25 krooni.

JÄLGIGE REKLAAMI!

MAIKUU SUDOKU LAHENDUS – 94394

JUULIKUU SÜNNIPÄEVALAPSED

AUGUSTIKUU SÜNNIPÄEVALAPSED

EIN REMMELGIIU LIHUDA MARKOVIVAR OINUS

OSALIE LÕVI

TOIVO MATIKAINEN

25.01.1953 – 08.05.2010Teedla küla

STEN MARKUS AAN22.03.2010 – 09.05.2010

Raigaste küla

AARE ROHTMETS10.05.1953 – 12.05.2010

Koruste külaHELVI PEDAJA

21.04.1933 – 17.05.2010Lapetukme küla

IVAN HRENOV15.12.1929 – 18.05.2010

Teedla küla

ERICH KIKERPILL10.04.1926 – 28.05.2010

Rannaküla küla

ARNE KOPLI23.05.1955 – 30.05.2010

Käärdi alevik

OLGA KESKÜLL19.08.1913 – 07.06.2010

Kirepi küla

5

3 8 2 7 9

9 2 1 3 6 8

8 5

6 4 5 9 1

5 3

1 3 9 4 7 6

8 7 9 3 1

1 8