RMK TÖÖVÕTJATE KESKKONNAKOOLITUSjuhendid.rmk.ee/pdfs/Infomaterjali_slaidid.pdfMETSA MAJANDAMISE EESKIRI 1) Kasvavaid säilikpuid või nende säilinud püstiseisvaid osi tuleb lageraielangil

RMK töövõtjate keskkonnakoolitus (2012)Lk 1 (28)

© Riigimetsa Majandamise Keskushttp://juhendid.rmk.ee

RMK TÖÖVÕTJATEKESKKONNAKOOLITUS

Kristjan TõnissonRMK looduskaitseosakond

2012

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS



RMK KESKKONNAPOLIITIKA

RMK juhindub oma tegevuses järgmistest põhimõtetest:

§ Juhindume riigimetsa majandamisel õigusaktidest ja täidame FSC ja PEFC säästva metsanduse standardi ja ISO 14001 keskkonnajuhtimisstandardi nõudeid.

§ Kasutame riigimetsa mitmekülgselt ning sellisel viisil ja mahus, mis tagab metsa elurikkuse säilimise. § Metsaosadel on erinevad kasutuseesmärgid, neid silmas pidades leiame alati keskkonnasõbralikud

majandamisvõtted ning tagame nende oskusliku rakendamise. § Pöörame erilist tähelepanu märgade metsade* kaitsele ning metsaraiele

kevad-suvisel perioodil (15.04–15.06). § Lähtudes keskkonna kaitsmise vajadusest kasutame ise ning nõuame ka kõigilt koostööpartneritelt

keskkonnasõbralike töövahendite ja tegevuspõhimõtete rakendamist riigimetsas. § Kindlustame riigimetsa jätkuva püsimise, majandades metsa viisil, mis tagab metsa uuenemisvõime

ja suurendades metsa juurdekasvu. § Kasvatame kohaliku päritoluga elujõulise uuendusmaterjali keskkonnasõbralikul viisil. § Oma personali ja partnerite keskkonnateadlikkuse suurendamiseks jagame igakülgset informatsiooni

ja korraldame koolitusi. § Majandame RMK valduses olevaid kõiki varasid keskkonnasäästlikult. § Seome organisatsiooni keskkonnaalase juhtimise muu igapäevase tegevusega läbi ühtse juhtimissüsteemi

ja jagame keskkonnaalased ülesanded ja vastutuse kõigi töötajate vahel.

* Märgade metsade hulka loetakse järgmiste metsa kasvukohatüüpide metsad: raba, siirdesoo, osja, tarna, angervaksa, sõnajala, madalsoo ja lodu kasvukohatüübid ning nende alamtüübid.

** 15.04–15.06 loobutakse (uuendus)raiete tegemisest kõikides metsatüüpides, välja arvatud alusmetsata puhtpuistud (sambliku, kanarbiku, pohla). Sama põhimõte kehtib ka raieõiguse müügi puhul .



RMK KESKKONNANÕUDED METSATÖÖDEL

Kütused ja tankimine§ Mootorsae tankimisel tuleb kasutada

spetsiaalseid kanistrite otsikuid, mis välistavad üle- ja möödavalamist.

§ Metsamasinate tankimine peab toimuma spetsiaalsete pumpade abil.

§ Kütusemahutid peavad olema ette nähtud ja vastavad kütuste kasutamiseks ja veoks.

§ Lekkinud kütus või määrdeained tuleb spetsiaalse kogumisnõu või imava materjali (absorbent) abil kokku koguda ning toimetada tööobjektil jäätmete kogumiskohta.

§ Kütusekanistreid tuleb raielangil hoida varjulises kohas.

§ Keelatud on kütuste hoidmine ja saagide tankimine veekogudele lähemal kui 10 m.




Jäätmed§ Tekkinud jäätmed tuleb peale tööobjekti

lõpetamist ära viia, jäätmete loodusesse jätmine on keelatud.

§ Tööobjektil peab olema koht jäätmete hoidmiseks (prügikast, prügikott).

§ Kui tööobjektil töötavad metsamasinad, siis peab tööobjekt olema varustatud esmaste reostustõrje vahenditega, sh. labidas, 20 kg absorbentgraanuleid või 50 l turvast või saepuru ja vähemalt 10 l mahuga kogumisnõuga kasutatud absorbendi kogumiseks.

§ Olmejäätmed ja ohtlikud jäätmed, nagu kütuse ja määrdeainete taara, markeerimisvärvi purgid, kütuse või määrdeaine lekke tõrjumisel kasutatud absorbent, akud, hüdrovoolikud, kütuse- või õlifiltrid jne hoitakse eraldi.

§ Ohtlikke jäätmeid tuleb hoida ilmastiku-ning lekkekindlates anumates või pakendites.




Raietööd

§ RMK poolt raielangil säilitamiseks määratud puid võib langetada vaid juhul, kui need ohustavad raietööde läbiviimist.

§ Juurepessu ohtlikel aladel peab ajavahemikul 15.04–31.10 kuuse ja männi harvendusraiel kasutama juurepessu leviku piiramiseks ROTSTOPi.




Mälestised ja pärandkultuuriobjektid

§ Tuleb vältida kinnismälestiste, nagu kultusekohtade, sõjahaudade, kääbaste, arhitektuuriajaloolise väärtusega ehitiste ja mälestusmärkide ning pärand-kultuuriobjektide kahjustamist ning risustamist raidmetega.




Masinate seisund ja komplekteeritus

§ Masinad peavad läbima valmistaja poolt ettenähtud sagedusega tehnohoolduseid.

§ Kui masinat ei kasutata, tuleb selle mootor seisata.

§ Masinad, mis liiklevad üldkasutatavatel teedel, peavad lisaks tehnohooldusele läbima liiklusseaduses ettenähtud tehnilisi ülevaatusi.

§ Visuaalsel vaatlusel tuvastatava õli- või kütuselekkega masina kasutamine on keelatud. Enne tööga alustamist on masina operaator kohustatud veenduma, et lekkeid pole.

§ Kõik kasutatavad masinad peavad olema varustatud sidesüsteemi ja esmaabikomplektiga.

§ Masinad peavad olema varustatud liiklusseaduse või tootja tehase komplektsusega ettenähtud tulekustutitega, millel on kehtiv kontrollimärgistus.

§ Männi ja kuuse harvendusraiel kasutatavad harvesterid peavad alates 15.04.2012 olema varustatud seadmega kändude töötlemiseks ROTSTOPiga.




Ohutusnõuded

§ Raietööline peab kandma nõuetekohast turvavarustust:- kaitsekiivrit, mis on varustatud visiiri ja

kõrvaklappidega, - kõrgnähtavusega jakki, - turvapükse ja -saapaid.

§ Raietöölisel peab kaasas olema esmaabipakend ning mobiiltelefon.

§ Metsalangetus- või kokkuveotraktori operaator peab raietööde ajal traktorist väljudes langil kandma helkurvesti ja kiivrit.

§ Mootorsaag tuleb käivitamiseks tõsta vähemalt kolm meetrit kütuse tankimise paigast eemale.

§ Kõrvaliste isikute viibimise ajaks peatatakse töö raielangil, kõik raielangil raietööde ajal viibivad isikud peavad kandma kiivrit ja helkurvesti.

§ Raielangile viiv tee tähistatakse sildiga „RMK raietööd”.

§ Metsas on keelatud teha lõket selleks mitte ettevalmistatud kohas. Tuleohtlikul ajal ja alal on keelatud metsas suitsetamine, lõkketegemine ning muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju.

Mootorsaag peab olema komplektne ja tehniliselt korras




Hädaolukorrad§ Tulekahju korral, mida ei suudeta iseseisvalt

kustutada, tuleb teatada päästeteenistusele telefonil 112 ja tööjuhile ning võimalusel asuda olemasolevate vahenditega põlemiskollet kustutama, samas kindlustades enese ohutuse.

§ Tulekahjust teatamisel tuleb öelda helistaja nimi, sündmuskoha asukoht ja mis põleb.

§ Keskkonnareostuse korral, mida ei suudeta olemasolevate tõrjevahenditega kõrvaldada, tuleb teatada päästeteenistusele telefonil 112 ja tööjuhile.

§ Lõhkeaine leidmisel tuleb teatada päästeteenistusele telefonil 112 ja tööjuhile ning peatada töö kuni päästeameti saabumiseni ning oodata edasisi tööjuhi korraldusi.

§ Suure linnupesa, diameetriga 40 cm või enam, leidmisel peatada töö, teavitada leiust tööjuhti ning oodata edasisi tööjuhi korraldusi.



SÄILIKPUUD

MIS, MILLEKS, KUS, KUIDAS



SÄILIKPUUDE SÄILITAMISE TAUST

§ Looduslikes häiringutes üldjuhul säilib osa puudest

§ Osa elustikust vajab selliseid puid

§ Algidee – püüda jäljendada looduslikke häiringuid –USA-st 1980-ndatel

§ Algselt ainult surnud puude säilitamine



SÄILIKPUUDE JÄTMISE EESMÄRGID

1) aidata ellu jääda teatud (eeskätt kehva levimisvõimega) liikidel uue metsa tekkeni; säilitada metsas toimuvaid protsesse

2) mitmekesistada tekkiva puistu struktuuri struktuurielementidega, mis sealt muidu puuduksid Eristades:a) pikaajaline rikastamine vana metsa liikide jaoksb) lühiajaline rikastamine häiringuliikide jaoks

3) aidata ühendada killustunud maastikku



EESTIS

METSASEADUS

Säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud või nende säilinud püstiseisvad osad tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta.



METSA MAJANDAMISE EESKIRI

METSA MAJANDAMISE EESKIRI

1) Kasvavaid säilikpuid või nende säilinud püstiseisvaid osi tuleb lageraielangil säilitada tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta

2) Säilikpuud valitakse erinevate puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid

3) Suurematel raiesmikel säilitatakse säilikpuud gruppidena

4) Säilikpuud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks



SÄILIKPUUD – RMK RAIELANKIDE ERALDAMISE KORD

Vähemalt 10 elusat säilikpuud (5 puud kui tegemist on kõvalehtpuudega), mahuga vähemalt 5 m3.

Erinevad puuliigid, suurim rinnasdiameeter, arvestades puude ökoloogilist väärtust ning vastupidavust tuultele.

Säilikpuude hulka ei arvestata surnud ja jalalkuivanud puid.

Vanemad puud, kõvalehtpuud.

Vanad ja õõnsad puud, pesapuud, tüükad (seisvad kuivanud puud või nende tüveosad) ja lamapuit, arvestades tööohutusreeglitega.

Suurematel lankidel säilikpuude grupid.

Kui palju puid säilitada?§ Sammalde arvukus ja liigirikkus väheneb koos väheneva

säilitatud puude arvuga (Caners 2009 Botany)

§ Maapinna taimestiku säilitamiseks peab vähemalt 10% puudest säilitama (Craig 2009 For Ecol Manage)

§ Aubry jt (2009 For Ecol Manage) leidsid, et rohkem kui 15% puude säilitamisel on tundlike liikide säilitamine efektiivne. Soovitab suuri (≥1 ha) puudegruppe ja hajali puid rohkem kui 15% algseisust majandusmetsades

§ Söderström (2009 For Ecol Manage) Lindude arvukus suurem rohkemate säilikpuudega aladel, soovitab suurendada säilikpuude kogust vähemalt 10%-ni algsest



Puude säilimine raiesmikelEsimestel aastatel sureb keskmiselt aastas 10% puudest, kuid aja jooksul säilivus paraneb.

Paremini säilivad kõvalehtpuud ja pehmelehtpuudest sanglepp

Tuulekindlus sõltub väga palju puu asendist raiesmikul

Rosenvald, R., Lõhmus, A., Kiviste, A. 2008. Short-term determinants and long-term prospects of retention-tree survival in hemiboreal cut areas. Canadian Journal of Forest Research 38: 2616–2625.



PUU LIIK Üldjuhul igale puuliigile omane spetsiifiline elustik



Raul Rosenvald, Järvselja 2011

KõvalehtpuudSaarTammJalakasKünnapuuVaherPihlakas

Suur liigirikkus

Teistest puuliikidest paremtuulekindlus/ellujäämine

Eesti metsamaastikus oleks loodus-likult kõvalehtpuu osakaal suurem




HaabSuur liigirikkus, ka surnud haabadel

Kõige olulisem õõnepuu

Tuulekindlus keskmine, jämedad puud säilivad paremini

Haavataelikust nakatatud puudel on hiljem soodustatud haruldasemate torikseentega asustamine




KasedTuulekindlus tagasihoidlik, eriti jämedamad puud

Võrdlemisi liigivaene




Muud lehtpuud§ Sanglepp – tuulekindel, liigirohke

§ Pärn – liigirohke

§ Hall lepp – väga lühiealine, liigivaene

§ Remmelgas – lühiealine, liigirohkem kui hall lepp

§ Toomingas – väärtuslikum kui hall lepp




MändPikaealine

Suhteliselt tuulekindel

Surnud puu, tüüka või õõnepuuna säilib kaua

Elurikkuse hoidjana pigem liigivaene

Surnud puidu paljandumine suurendab liigirikkust, samblikuliike säilikpuudel teistest puuliikidest enam




Kuusk§ Pindmine juurestik,

seetõttu arvatavalt tuuleõrn

§ Säilib langiserval, gruppidena, samuti lühemad puud (nt murdunud ladvaga)




Ümbritseva maastikuga arvestamine

Oluline valida säilikpuudeks selliseid puid, mida on ümbruskonnas vähe.

Torikseente (Junninen ja Komonen 2011 Biol. Cons.) puhul tuuakse välja, et (surnud) säilikpuude efektiivsus haruldase liikidele elupaiga pakkumisel sõltub ümbritsevast maastikust. Oluline on maastikus vana metsa/jämedat surnud puidu kui levikulätte olemasolu.




Eritunnused§ Majandamine muudab metsa ühtlasemaks,

kuid elustiku seisukohast tuleks mikroelupaiku säilitada.

§ Näited: murdunud latv, mitmeharuline latv, suured oksad, põlemisjäljed, väga jäme korp, osaliselt paljandunud puit, tüvemädanik, lõhed, õõnsused jne- Elusal puul esinevad surnud osad

suurendavad oluliselt tema liigirikkust- Õõnsused pakuvad väärtuslikku elupaika

õõneloomadele-lindudele, aga ka näiteks spetsialiseerunud putukatele




Surnud puud ja tüükad§ Surnud puit samamoodi oluline elurikkuse

suurendamisel kui suured elavad puud

§ Surnud puiduga seotud viiendik metsliikidest, eriti putukate ja torikseente hulgast

§ Koorega kaetud tüved eriti olulised putukatele, paljandunud puit samblikele




§ Säilikpuud tekitavad metsamaastikku spetsiifilisi elupaiku, mis lageraiepõhises metsamajanduse puuduksid

§ Tavapärane säilikpuude hulk Eestis võib olla elustikule ebapiisav

§ Parima elumusega on säilikpuud, mis on eelnevalt kohastunud tuultega või paremini varjatud puud olemasolevate metsaservade läheduses

§ Säilikpuude suurem diameeter suurendab nende väärtust elustikule

§ Puude säilitamisel pöörata tähelepanu tuulekindlamatele ja elustiku jaoks väärtuslikematele puuliikidele: kõvalehtpuud (tamm, saar, jalakas ja vaher), haab ja sanglepp

§ Säilikpuid tuleks jätta kõigi uuendusraiete puhul ja tähelepanu tuleb neile pöörata juba hooldusraiete juures – s.t mitte välja raiuda eritunnustega (eeskätt surnud osadega) puid

§ Grupiti jätmine on soovitatav, sealjuures jälgida, et säilitatavasse puudegruppi (elupaigalaiku) jääks olulisel määral säilikpuude nõuetele (suurim diameeter, eri puuliigid, eritunnused) vastavaid puid

Tähelepanuks ja soovituseks metsa majandajale




Documents

RMK TÖÖVÕTJATE KESKKONNAKOOLITUSjuhendid.rmk.ee/pdfs/Infomaterjali_slaidid.pdfMETSA MAJANDAMISE EESKIRI 1) Kasvavaid säilikpuid või nende säilinud püstiseisvaid osi tuleb lageraielangil