RIIKLIK KESKKONNASEIRE PROGAMMPINNAVEE SEIRE ALLPROGRAMM

Tallinn 2018

Sisukord1 Taustainfo...........................................................................................................................42 Allprogrammile seatud eesmärgid ja vajadused.................................................................5

2.1 Seire eesmärk...............................................................................................................52.2 Seire nõuded ja vajadused............................................................................................5

2.2.1 Rahvusvahelised nõuded.......................................................................................52.2.2 Siseriiklikud nõuded.............................................................................................62.2.3 Muud seire vajadused...........................................................................................7

3 Andmete kasutusalad ja kasutajad......................................................................................84 Allprogrammi tööde kirjeldus ja metoodika.......................................................................8

4.1 Seire planeerimise üldised alused................................................................................84.2 Seirevõrk......................................................................................................................9

4.2.1 Vooluveekogumite seirevõrk................................................................................94.2.2 Seisuveekogumite seirevõrk...............................................................................10

4.3 Seiratavad näitajad, seire samm ja sagedus................................................................104.3.1 Hüdrobioloogiline seire......................................................................................104.3.2 Hüdromorfoloogiline seire..................................................................................134.3.3 Füüsikalis-keemiline seire..................................................................................14

4.4 VMK vesikondade veeseireprogrammis esitatud seirevajaduste korrigeerimise põhimõtted............................................................................................................................194.5 Proovivõtu/vaatluste metoodikad...............................................................................20

4.5.1 Hüdrobioloogiline seire......................................................................................204.5.2 Hüdromorfoloogiline seire..................................................................................214.5.3 Füüsikalis-keemiline seire..................................................................................21

4.6 Analüüsimetoodikad...................................................................................................224.7 Seire indikatiivsus kliimamuutuste mõjude seireks...................................................22

5 Nõuded seire vastutavale täitjale......................................................................................236 Seire allprogrammi väljundtulemused..............................................................................24

6.1 Seiretulemuste analüüsi põhimõtted...........................................................................247 Allprogrammi elluviimise kava ja selleks vajalikud vahendid.........................................25

7.1 Arendusvajadused......................................................................................................277.1.1 Väikejärvede seire:..............................................................................................277.1.2 Suurjärvede seire.................................................................................................277.1.3 Vooluveekogude seire.........................................................................................287.1.4 Allprogrammi ülesed arendusvajadused.............................................................28

8 Allprogrammi elluviimise tõhususe ja edukuse näitajad..................................................289 Võimalikud riskitegurid programmi elluviimisel.............................................................2910 Lisad..................................................................................................................................30

Lisa 1. Vooluveekogumite hüdrokeemiline pidevseire........................................................30Lisa 2. Vooluveekogumite hüdrobioloogiline pidevseire.....................................................31Lisa 3. Seisuveekogumite pidevseire....................................................................................32Lisa 4. Vooluveekogumite pidevseire (seirekohad, näitajad, eesmärgid ja sagedused).......33Lisa 5. Pinnavee seire ülevaateseire pidevseire seirekohad..................................................33Lisa 6. Ohtlike ainete seire vees, settes ja elustikus.............................................................33Lisa 7. Proovivõtumetoodikad..............................................................................................36

2

1 Taustainfo

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) järgi jääb Eesti territooriumile enam kui 7000 vooluveekogu ja enam kui 2300 üle ühehektarilise pindalaga järve. Suuri jõgesid ja järvi on Eestis vähe. Enamik vooluveekogusid on väikesed (vooluveekogudest 90% on kuni 10 km pikkused, üle 100 km pikkuseid vooluveekogusid on Eestis kümme), vooluveekogumiks määratud veekogusid on 645 Järved moodustavad riigi territooriumist 4,8%, kuid suurema osa sellest moodustavad suurjärved Peipsi järv ja Võrtsjärv, looduslikuks veekogumiks määratud järvesid on 87.

Veeseadus, aga ka Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, mis langeb kokku rahvusvaheliselt sätestatud kokkulepete ja eesmärkidega veekeskkonna kaitseks, seab eesmärgiks saavutada ja/või säilitada pinnavee hea seisund. Viimast silmas pidades on veekogumite moodustamisel võetud aluseks veekaitse korraldamise eesmärgid, veekogude looduslikud või inimtekkelised tingimused ja veemajanduslik olulisus. Maismaa pinnaveekogumiteks on üldjuhul eristatud: 1) kõik vooluveekogud, mille valgala on 10 km2 ja suurem; 2) kõik maismaa seisuveekogud, mille veepeegli pindala on vähemalt 50 ha.

Peamised survetegurid Eesti siseveekogudele on punkt- ja hajureostusest tulenev koormus, mis pärineb eelkõige heit- ja sademeveest, prügilatest, jääkreostuskolletest ning põllumajandusest, aga ka sisekoormus, paiguti ka invasiivsed võõrliigid (Peipsi, Narva veehoidla). Oluliselt mõjutavad Eesti veekogusid ka veekogude füüsilised muutused, mis tulenevad peamiselt maaparandusest ja paisudest. Maavarade kaevandamine avaldab veekogudele mõju punktkoormusallikana ja veevõtuga, aga ka füüsiliselt looduslikke veekogusid muutes.

Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) tulenevalt tuleb kõigi veekogumiks määratud veekogumite seisundit hinnata kord veemajanduskava (edaspidi: VMK) perioodil (s.o kuus aastat). Direktiiv nimetab kvaliteedielemendid, mida on kohustuslik seirata, annab nende seireks minimaalsed sagedused, kuid jätab suuresti riikide otsustada, kuidas veekogumite seisundit hinnata, sh kui paljusid veekogumeid ja millise sagedusega selleks seirata.

Riiklikku keskkonnaseire raames teostatakse pinnaveekogude ülevaateseiret (veepoliitika raamdirektiivi mõistes kontrollseiret), mis koos muu infoga on aluseks ka veekogumite keskkonnakvaliteedialaste eesmärkide saavutamise hindamisel (nn veekogumi seisundi hindamisel). Allprogrammiga on määratud ülevaateseire pidevseire võrk (veekogumid, mida seiratakse igal aastal), seiratavad kvaliteedinäitajad, seire samm ja sagedused. Ülevaateseire võrk, näitajad seire samm ja sagedus tervikuna määratakse veemajanduskava vesikondande veeseireprogrammiga (VMK seirevõrk), mis koostatakse kord kuue aasta kohta. Kehtiv VMK seirevõrk on koostatud aastateks 2016-2021. VMK seirevõrk tugineb veepoliitika raamdirektiivi nõuetest lähtuvalt moodustatud maismaa pinnavee kogumitel, kuid seire planeerimisel on peetud silmas ka teisi riiklikke ja rahvusvahelisi nõudeid ja vajadusi. Allprogrammiga esitatakse põhimõtted, mida täiendavalt pidada silmas iga-aastase seiretööde planeerimise juures piiratud ressursside tingimustes, sh pidades silmas allprogrammi seire eesmärke tervikuna.

Vajadusel ja võimalusel seiratakse täiendavalt VMK seirekavas nimetamata veekogusid/veekogumeid.

Veepoliitika raamdirektiivi mõistes operatiivseire ja uurimuslik seire eesmärgiga selgitada välja veekogumi kesise ja halvema seisund põhjused ja kavandada tervendusmeetmed, jääb väljapoole allprogrammi ulatust.

3

2 Allprogrammile seatud eesmärgid ja vajadused

2.1 Seire eesmärkPinnavee seire allprogrammi üldised eesmärgid on määratud keskkonnaministri 23.01.2017 määrusega nr. 3 „Riikliku keskkonnaseire programmi ja allprogrammide täitmise nõuded ja kord“ § 3 lg 4:

1) jõgede ja järvede vee kvaliteedi ja ökoloogilise seisundi hindamine hüdroloogiliste, morfoloogiliste, füüsikalis-keemiliste, bioloogiliste, sh kalades ja põhjasetetes määratavate näitajate kaudu, muutuste jälgimine ja prognoosimine, analüüsides nende põhjuslikke seoseid inimtegevuse ja looduslike protsessidega;

2) rakendatavate keskkonnakaitsemeetmete väljatöötamiseks ja tõhususe hindamiseks sisendi andmine;

3) taustinformatsiooni andmine veekogudesse ja nende lähedusse rajatud või rajatavate ehitiste keskkonnamõju hindamiseks ning majandus- ja puhketegevuse planeerimiseks;

4) voolu- ja seisuveekogude, sh piiriveekogude keskkonnaseisundi hindamine.

Pinnavee seire täpsustatud eesmärgid allprogrammi kontekstis:1) teha kindlaks vesikondadele ja Eesti jõgedest Läänemerele avalduv reostuskoormus; 2) saada pidev ülevaade maismaa veekogumite kui elukeskkonna ökoloogilisest

seisundist ja keemilisest seisundist;3) jälgida võimalikke pikaajalisi muutuseid veekogumite ökoloogilises ja keemilises

seisundis;4) jälgida füüsikalis-keemiliste näitajate, hüdromorfoloogiliste näitajate ja

vesikonnaspetsiifiliste saasteainete mõju veekogumite ökoloogilisele seisundile; 5) hinnata/selgitada muutuste põhjuseid ja prognoosida muutuste suunda ja võimalikke

kriisisituatsioone;6) koguda lähteandmeid veekaitsemeetmete kavandamiseks ja rakendamiseks;7) koguda andmeid veekogude seisundi hindamismetoodika(te) arendamiseks ja

seisundiklassipiiride täpsustamiseks;8) hinnata kliimamuutuste mõju pinnaveekogudele; 9) koostöös hüdroloogilise seire allprogrammiga täita siseriiklikes ja rahvusvahelistes

õigusaktides ning koostööprogrammides sätestatud veeseire kohustused.

Pinnavee seire jaguneb tinglikult järgmiselt: suurjärvede seire (Peipsi järv, Võrtsjärv); väikejärvede seire; vooluveekogude seire.

2.2 Seire nõuded ja vajadused2.2.1 Rahvusvahelised nõuded

Maismaa pinnaveekogude ja –kogumite ning nende elustiku kaitset reguleerivad alljärgnevad EL õigusaktid:

1. EL direktiiv 2000/60/EÜ (edaspidi: veepoliitika raamdirektiiv; lühend: VRD), mille eesmärk on saavutada pinnavee hea seisund;

sh Euroopa Liidu Nõukogu otsusest nr 77/795 tulevad nõuded (tänaseks tühistatud, nõuded integreeritud veepoliitika raamdirektiivi, st otsuses toodud kohustused säilivad), millega kehtestati ühenduses mageda pinnavee kvaliteedialase teabevahetuse kord (otsus sätestas pideva seire ja teabevahetuse Emajõel, Narva jõel, Pärnu jõel ja Kasari jõel);

2. EL direktiiv 91/271/EMÜ (edaspidi: asulareovee puhastamise direktiiv), mille eesmärk on kaitsta keskkonda heitvee ärajuhtimisest tuleneva kahju eest;

4

3. EL direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (edaspidi: nitraadidirektiiv), mille eesmärk on vähendada ja ära hoida põllumajandustegevusest põhjustatud või tingitud veereostust;

4. EL direktiiv 92/43/EMÜ (edaspidi: loodusdirektiiv), mis on suunatud liikide ja nende elupaikade (sh pinnaveekogudes) kaitseks;

5. EL direktiiv 79/409/EMÜ (edaspidi: linnudirektiiv), mis sätestab looduslikult esinevate linnuliikide (sh pinnaveekogude lindude) kaitsmise, majandamise ja seire;

6. EL direktiiv 2006/44/EÜ (edaspidi: kalavete direktiiv), kalade elu tagamiseks kaitset või parandamist vajava magevee kvaliteedi kohta mille eesmärk on kaitsta või parandada selliste voolu- või seisumageveekogude vee kvaliteeti, mis sobivad või veereostuse vähendamise või likvideerimise korral võivad sobida direktiiviga sätestatud kalaliikide elukeskkonnaks;

7. EL direktiiv 2008/105/EÜ, muudetud direktiiviga 2013/39/EL (edaspidi: keskkonnastandardite direktiiv), mis sätestab keskkonna kvaliteedi piirväärtused veekeskkonna kaitseks.

Nimetatud õigusaktid annavad ka üldised kontrolli ja seirenõuded püstitatud eesmärkide täitmise jälgimiseks ja hindamiseks. Alljärgnevalt on antud ülevaade ülalnimetatud direktiivide peamistest seire nõuetest:

1) Veepoliitika raamdirektiivi artikkel 8 kohustab liikmesriike kehtestama seireprogrammid vee seisundi hindamiseks, mis pinnavee puhul hõlmavad mahtu, taset või vooluhulka, niivõrd kui see on asjakohane ökoloogilise ja keemilise seisundi ning ökoloogilise potentsiaali puhul, ning ökoloogilist ja keemilist seisundit ning ökoloogilist potentsiaali. Veekogumite seisundi klassifitseerimiseks vajalikud kvaliteedielemendid ja seirekorralduse üldpõhimõtted (sh metoodika seirepunktide valikuks, seire sagedused) on toodud veepoliitika raamdirektiivi V lisas;

2) Asulareovee puhastamise direktiivi artikkel 15 kohustab pädevaid või asjakohaseid asutusi kontrollima veekogusid, millesse juhitakse asulareoveepuhastitest väljuvat vett;

3) Nitraadidirektiiv artikkel 6 kohustab liikmesriike tundlike alade määramiseks ja määratud tundlike alade nimistu muutmiseks jälgima nitraadikontsentratsiooni magevees ning kontrollima oma mageda pinna-, suudme- ja rannikuvee eutrofeerumist;

4) Loodusdirektiivi artikkel 11 kohustab teostama looduslike elupaikade ja liikide kaitsestaatuse seirekontrolli, pöörates erilist tähelepanu esmatähtsatele looduslikele elupaigatüüpidele ja esmatähtsatele liikidele. Üle-euroopalise tähtsusega, sh esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid on toodud loodusdirektiivi I lisas, esmatähtsad looma- ja taimeliigid on toodud loodusdirektiivi II lisas.

5) Kalavete direktiivi I lisas määratletakse füüsikalised ja keemilised näitajad ning mõõtmissagedused, mille alusel tuleb hinnata lõhelaste elukeskkonna veega ja karpkalalaste elukeskkonna veega alade veekvaliteedi vastavust seatud piirväärtustele;

6) Ohtlike ainete direktiivis on esitatud nimistu ohtlikest ainetest, mida tuleb veekogu seisundi hindamiseks riiklikus veeseires jälgida ning sätestab ohtlike ainete osas veekeskkonna kvaliteedi piirväärtused. Direktiiv toob ka välja need ained, mille osas seire info alusel tuleb jälgida pikaajalist dünaamikat veekeskkonnas.

2.2.2 Siseriiklikud nõuded

Veekaitset, sh seiret reguleeruvad EL õigusaktid on siseriiklikult üle võetud valdavalt veeseaduse ja selle alamaktidega, sh:

1) keskkonnaministri 06. aprilli 2011. a määrusega nr 25 „Nõuded vesikonna veeseireprogrammide kohta“;

5

2) keskkonnaministri 09. oktoobri 2002. a määrusega nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded“;

3) keskkonnaministri 28. juuli 2009. a määrusega nr 44 „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord“;

4) keskkonnaministri 30. detsembri 2015. a. määrusega nr 77 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimistu, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekiri“;

5) keskkonnaministri määrusega 29. novembri 2012 määrusega nr 99 „Reovee puhastamine ning heitvee ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ (määrusega § 91 on mh kehtestatud suubla seire nõuded väljapool segunemispiirkonda, seire kohustus on pandud loa omajale, seire tulemuste analüüsimise kohustus vähemalt üks korda aastas on pandud Keskkonnaagentuurile).

2.2.3 Muud seire vajadused

Pinnavee seire muud seire vajadused tulenevad peamiselt:1) piiriülestest koostööprogrammidest (Narva jõe vesikonna, kaasa arvatud Peipsi-Pihkva

järv, piiriveekogude seireprogrammist (edaspidi: Eesti-Vene piiriveekogude seireprogramm),

2) piiriülese koostöö raames Lätiga kokku lepitud veekogumite seire põhimõtted Koiva/Gauja vesikonnas),

3) HELCOM programmi seirejuhistest Läänemere saastekoormuse hindamiseks (Helcom Baltic Sea Pollution Load Compilation; (edaspidi: HELCOM PLC),

4) erinevatest proovikogumise ja analüüsistandarditest ja meetoditest (vt. Proovivõtumetoodikad; Analüüsimetoodikad),

5) teistest määruses nr 25 viidatud vajadustest ning ptk Andmete kasutusalad ja kasutajad toodud pinnavee seire allprogrammi ülesannetest ja eesmärkidest, sh vajadusest koguda andmeid veemajanduskava osana tehtavate analüüside koostamiseks, kvaliteedinäitajate seisundiklassipiiride täpsustamiseks, kliimamuutuste jälgimiseks ja mõjude hindamiseks, pikaajaliste muutuste jälgimiseks ja prognoosimiseks jmt.

Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni rakendamiseks on välja töötatud Läänemere tegevuskava, mis annab mh toitainete reostuskoormuste vähendamise eesmärgid ning selleks asjakohased Helcomi soovitused ning kriteeriumid reostuse hindamiseks merre suubuvates jõgedes (nn HELCOMi seirekriteeriumid). HELCOMi seirekriteeriumitest lähtuvalt tuleks jõgesid, mille pikaajaline keskmine vooluhulk on >5 m3/s ja suubuvad otse merre (7 jõge, vt täpsemalt Lisa 4. Vooluveekogumite pidevseire (seirekohad, näitajad, eesmärgid ja sagedused), seirata iga-aastaselt vähemalt 12 korda aastas. Vähemalt kord kuue aasta jooksul, PLC aastal (Compilation of Waterborne Pollution Load), tuleks täiendavat määrata ka metalle koos TOCidega (kogu orgaaniline süsinik). Seire sagedust võib vähendada, kui määratud ainete kontsentratsioonid jäävad pidevalt alla määramispiiri. Läänemerre suubuva koormuse arvutamiseks tuleb jätkata väiksema otse merre suubuvate jõgede iga-aastast seiret. Allporgramm näeb ette nimetatud seirevajaduste täitmist lähtuvalt eelarvelistest võimalustest ja olulisusest.

Eesti osaleb Rahvusvahelise õhusaaste kauglevi konventsiooni rahvusvahelises seireprogrammis, ICP Waters, ühe seirealaga. Programmile esitatakse perioodiliselt

6

seirejaama, Ahja: Kiidjärve (SJA0664000) hüdrokeemilise seire andmeid, kus seire toimub igal aastal 6 korda aastas. Allprogramm katab programmi kohustuslikud ja valiku soovituslikest nõuetest (programmi nõuded ) .

3 Andmete kasutusalad ja kasutajad Seire andmed on aluseks keskkonnakaitsesüsteemi ja -poliitikate tõhususe hindamiseks ja edasiste tegevuste planeerimiseks, sh

a) seire andmetele tuginedes koostatakse kõigi maismaa pinnaveekogumite seisundihinnangud ning teatud ainete osas ka sisalduse pikaajalise suundumuse analüüse;

b) seire andmed on aluseks erinevate veemajanduskava koostamiseks vajalike alusanalüüside läbiviimiseks, sh edasise seire kavandamiseks;

c) seire andmetele tuginedes kavandatakse operatiivseiret, uurimustlikku seiret ning meetmeprogrammide koostamist, pidades silmas veekogumite hea keskkonnaseisundi saavutamist;

d) seire andmed on aluseks suurjärvedesse (Peipsi, Võrtsjärv) ja Läänemerre kanduva saastekoormuse hindamiseks.

e) seire on aluseks Eesti-Vene piiriveekogude koostööprogrammi nõuete täitmiseks;f) Ahja: Kiidjärve seirekoha andmed on vajalikud rahvusvahelise koostööprogrammi,

ICP Waters, nõuete täitmiseks;g) Euroopa Liidu Nõukogu otsuses nr 77/795 nimetatud nelja vooluveekogu seire

andmed (Emajõgi, Narva jõgi, Pärnu jõgi ja Kasari jõgi) on vajalikud rahvusvahelise infovahetuse nõuete täitmiseks);

h) seire andmed on aluseks teaduspõhiste keskkonnaseire metoodikate arendamisel, sh erinevate mudelite ja algoritmide arendamisel, mis võimaldavad paremat arusaamist inimese ja looduse vastastikusest toimest, keskkonnaseire optimaalsemat planeerimist ja täpsemat keskkonnaseisundi hinnangu andmist. Seejuures on pidevseire andmed koos toetava infoga aluseks kvaliteedinäitajate seisundiklassipiiride sobivuse hindamiseks ja vajadusel korrigeerimiseks, loodusliku varieeruvuse hindamiseks ja kliimamuutuste mõjude prognoosimiseks ja leevendusmeetme kavandamiseks.

i) seire andmestik on väärtuslik informatsioon erinevate keskkonnaülevaadete koostamiseks, tegevuste planeerimiseks, sh kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamiseks, keskkonnalubade taotlemiseks, ökosüsteemiteenuste pakkumise hindamiseks ja teadustööks.

j) Seireandmestik on väärtuslik info omavalitsustele, ettevõtetele, aga ka tavakodanikule kodukoha keskkonnaseisundi kohta ja tegevuste planeerimiseks.

4 Allprogrammi tööde kirjeldus ja metoodika

4.1 Seire planeerimise üldised alusedAllprogrammiga on määratud veekogumid, kus seire toimub igal aastal (edaspidi: ülevaateseire pidevseire) võrk, seiratavad kvaliteedielemendid, seire samm, sagedus ja näitajad. Ülevaateseire võrk tervikuna määratakse kord kuue aasta kohta VMK seirekavas. Kehtiv VMK seirekava on koostatud perioodi 2016-2021 kohta. VMK seirekava koostamisel on peetud silmas, et see täidaks lisaks veepoliitika raamdirektiivist tulenevatele seire vajadustele ka teisi ptk Seire nõuded ja vajadused toodud seire nõudeid ja vajadusi.

Allporgrammi koostamisel on peetud silmas, et seirevõrk tervikuna (allprogrammiga määratud pidevseirevõrk ja VMK seirekavaga määratud seirevõrk) võimaldaks terviklikult

7

hinnata Eesti vooluvete ja seisuveekogumite keskkonnaseisundit, selles toimuvaid pikaajalisi muutusi ning vee füüsikalis-keemiliste ja hüdrobioloogiliste näitajate muutlikkust seostatuna loodusliku või inimtegevusest tingitud dünaamikaga, täites seeläbi pinnavee seirele pandud eesmärgid ja ülesanded.

Iga-aastaselt seiretööde planeerimise osana toimub vajadusel Keskkonnaagentuuri, Keskkonnaministeeriumi ja seire vastutava täitja koostöös VMK seirekavas kavandatud seirevajaduste ülevaatamine, pidades silmas eelarvelisi vahendeid ja vähemalt peatükis Seirevajaduste ajakohastamise põhimõtted toodud aluseid. Vajadusel ja võimalusel toimub seire VMK vesikondande veeseirekavas nimetamata veekogudes.

4.2 Seirevõrk4.2.1 Vooluveekogumite seirevõrk

Vooluveekogumite seire toimub valitud veekogumitel, mille seire andmed koos muu asjakohase andmestikuga võimaldavad anda seisundi hinnangu kõigile veekogumitele. Vooluveekogumite ülevaateseire võrk määratakse Veemajanduskava vesikondande veeseirekavaga (Edaspidi: VMK seirekava). Eesti Looduse Infosüsteemi (Edaspidi: EELIS) andmetel on Eestis 645 veekogumit, millest 455 on looduslikud, 146 tugevasti muudetud ja 43 tehisveekogumid. VMK seirekavaga aastateks 2016-2021 on seiresse kavandatud 346 veekogumit kokku 623 seirekohaga (seiresse on kavandatud 50-100% suurema inimtekkelise koormusega veekogumitest ja u 30% väikesema inimtekkelise koormusega veekogumitest).

Pikaajaliste muutuste, loodusliku varieeruvuse ja kliimamuutuse mõju hindamiseks, aga ka seiratavate kvaliteedielementide klassipiiride täpsustamiseks, viiakse valitud seirekohtades läbi ülevaateseire pidevseiret. Vooluveekogumite hüdrokeemilise pidevseire võrk koosneb 56 seirekohast ja hüdrobioloogilise pidevseire võrk 10 seirekohast (Vt Lisa 1. Vooluveekogumite hüdrokeemiline pidevseire, Lisa 2. Vooluveekogumite hüdrobioloogiline pidevseire , Lisa 5. Pinnavee seire ülevaateseire pidevseire seirekohad ) . Hüdrobioloogilist seiret toetavad füüsikalis-keemilised näitajad kogutakse hüdrokeemilise pidevseire osana. Kõige ajakohasem info seirekohtade asukohtadest on leitav Eesti Looduse Infosüsteemist (EELIS).

Pidevseirejaamade hüdrokeemilise seire võrgusiku moodustamisel on peetud silmas järgmist:1) hõlmab võimalusel igast vooluveekogumi tüübist vähemalt kaks hea ja väga hea

ökoloogilise seisundi piiril olevat veekogumit (nn referentsveekogumid) ja vähemalt kaks hea ja kesise ökoloogilise seisundi piiril olevat pinnaveekogumit (määrus nr 25 § 5 lg 5 soovitus);

2) hõlmab erinevat tüüpi ja erineva koormusega jõgesid, võimaldades anda regulaarset informatsiooni Eesti vooluveekogude hüdrokeemilise seisundi kohta (Eurowaterneti soovitus);

3) hõlmab suuri jõgesid, valgla üle 1000 km2 (Emajõgi, Narva jõgi ja veehoidla);4) hõlmab piiriüleseid veekogusid või neid oluliselt mõjutavaid veekogusid (10 tk Eesti-

Vene piiriveekogud, üks Eesti-Läti piiriveekogu);5) hõlmab jõgesid, mille pidevseire kohustus on võetud Euroopa Liiduga ühinemisel (4

tk - Emajõgi, Narva jõgi, Pärnu jõgi ja Kasari jõgi);6) hõlmab jõgesid, mille alusel hinnatakse Soome lahele ja Liivi lahele avalduvat

maismaalt lähtuvat saastekoormust (pikaajaline keskmine vooluhulk Q on >5m3/s) ja väiksema veehulgaga veekogumeid, mille andmeid on HELCOMile pikaajaliselt esitatud (15 tk, sh otse merre 7 jõge)Kokkuleppeliselt toimub HELCOM PLC seirekriteeriumite täitmiseks seire vähemalt järgmistes suure valgalaga otse merre suubuvates jõgedes: Jägala, Kasari, Keila, Narva, Pirita, Purtse, Pärnu ja väiksemates jõgedes, mille andmeid on HELCOM programmile pikaajaliselt esitatud: Pühajõgi, Kunda, Selja, Loobu, Valgejõgi, Pudisoo, Vääna, Vihterpalu.

8

7) Hõlmab rahvusvahelise koostööprogrammi ICP Waters seirekohta (Ahja: Kiidjärve seirejaam).

8) hõlmab põllumajanduslävendeid nitraaditundlikul alal ja väljapool ning nitraaditundliku ala foonijaamasid (vähemalt 90% valgalast on looduslik) (14 tk);

9) hõlmab lõheliste ja/või karpkalalaste elupaikadena kaitstavaid jõgesid;10) hõlmab hüdrobioloogilise pidevseire seirekohtadele vastavaid hüdrokeemilise

pidevseire kohtasid (11 tk);11) hõlmab territoriaalset katvust.

Pidevseirejaamade hüdrobioloogilise seire võrgustiku loomisel on peetud silmas järgmisi põhimõtteid:

1) hõlmab võimalusel igast vooluveekogumi tüübist vähemalt kaks hea ja väga hea ökoloogilise seisundi piiril olevat veekogumit (nn referentsveekogumid), vähemalt kaks hea ja kesise ökoloogilise seisundi piiril olevat pinnaveekogumit (määrus nr 25 § 5 lg 5 soovitus) ning võimalusel ka täiesti looduslikke veekogusid.

2) arvestab territoriaalset katvust;3) pikaajaliste aegridade olemasolu.

4.2.2 Seisuveekogumite seirevõrk

Seisuveekogumite seire toimub üldjuhul veekogumiks määratud veekogudel. EELISe andmetel on Eestis 90 seisuveekogumit, millest 86 on looduslikud, 1 tugevasti muudetud ja 3 tehisveekogumid.

Seisuveekogumite ülevaateseire võrk määratakse VMK vesikondande veeseirekavaga. VMK vesikondade veeseirekava 2016-2021 kohaselt on seiresse kavandatud 87 veekogumit (sh Peipsi järv ja Võrtsjärv) ja 2 veekogu (Saare Järv, Loosalu järv), kus veekogumiks arvamine on kavandatud.

Pikaajaliste muutuste, loodusliku varieeruvuse ja kliimamuutuse mõju hindamiseks ning kord VMK perioodil seires olevate veekogumite seisundihinnangute täpsuse ja usaldusväärsuse tagamiseks viiakse 11 seirekohas (Vt Lisa 3. Seisuveekogumite pidevseire) läbi iga-aastast ülevaateseiret (edaspidi: ülevaateseire pidevseiret): Endla järv, Nohipalo Mustjärv, Nohipalo Valgõjärv, Pühajärv, Rõuge Suurjärv, Suurlaht, Uljaste järv, Viitna Pikkjärv, Ähijärv, Kooru järv, Tänavjärv).

Pidevseire võrgustiku kavandamisel on peetud silmas järgmisi põhimõtteid:1) hõlmab suuremaid järvesid (Peipsi, Võrtsjärv), sh piiriveekogu;2) hõlmab eritüübilisi looduslähedases seisundis ning keskmise inimmõjuga, mis katavad

riigi erinevaid piirkondi ja mille seisundi hindamine võimaldab määrata ja täpsustada seiratavate kvaliteedielementide klassipiire ja teha kindlaks järvedes toimuda võivaid pikaajalisi muutuseid (määrus nr 25 § 5 lg 5 soovitus).

4.3 Seiratavad näitajad, seire samm ja sagedus4.3.1 Hüdrobioloogiline seire

Hüdrobioloogilisi kvaliteedielemente seiratakse kord VMK perioodil, va pidevseire veekogumites (vt. Lisa 5. Pinnavee seire ülevaateseire pidevseire seirekohad) , kus seire toimub igal aastal ja osadel võrdlusveekogumitel, kus seire toimub kaks korda VMK perioodil.

Lähtuvalt VRD lisast 5, suurselgrootute ja suurtaimestiku osas ka Eesti-Vene piiriveekogude seireprogrammi raames kokku lepitust, on suurselgrootute, suurtaimestiku, fütobentose ja kalastiku seire sagedus suurtes seisuveekogumites kord kolme aasta järel. Kalastiku, suurtaimestiku ja fütobentose seire Võrtsjärves ja pidevseire väikejärvedes on põhjendatud kord kolme aasta järel, suurselgrootute seire igal aastal, pidades silmas seiratavate

9

kvaliteedielementide reageerimise kiirust väliskeskkonnas toimuvatel muutustele, elustikurühmade generatsiooniaega ja tuginedes olemasolevatele seire andmetele.

Peipsi järves ja pidevseire vooluveekogumites jätkub suurtaimestiku, suurselgrootute ja fütobentose seire igal aastal, kuni ei ole kokku lepitud teisti. Iga-aastane seire on põhjendatud pikaajaliste muutuste jälgimise vajadusega, aga ka lühikeste andmeridadega (fütobentos, suurselgrootud litoraalis), mis ei võimalda teha otsuseid seiresageduste vähendamise osas. Peipsi järve kalastiku seire metoodika vajab välja töötamist. Asjakohase metoodika valmimiseni toimub Peipi järve kalastiku kohta info kogumine iga-aastaselt kalastiku ressursi seire läbi.

Lisaks VRD lisas 5 ja KeM määruses nr 25 toodud kohustuslikele kvaliteedielementidele määratakse järvedes ka zooplanktonit. Zooplanktoni seire on vajalik, et hinnata järvede ökoloogilist seisundit ja toiduahelat, sh tõlgendada VRD kohustuslike kvaliteedielementide näitajate väärtusi. Zooplanktoni seire Peipsi järves ja Narva veehoidlas tuleneb ka Eesti-Vene piiriveekogude koostööprogrammi raames kokku lepitust.

Seiratakse KeM määrustes nr. 25 ja 44 nimetatud hüdrobioloogilisi kvaliteedielemente ja näitajaid ning arvutatakse ökoloogilise seisundi indekseid. Tuginedes eksperdi hinnangule ja seiretöö lähteülesandes fikseeritule, arvutatakse täiendavaid seisundi hinnangu andmiseks vajalikke indekseid või määratakse määrustes toodust pisut erinevaid näitajaid. Peipsi järves määratakse täiendavalt ka Eesti-Vene piiriveekogude koostööprogrammi raames kokku lepitud näitajaid.

Ülevaade seiratavatest hüdrobioloogilistest kvaliteedielementidest ja kogutavatest algandmetest (lähtuvalt KeM määrustest nr 25 ja 44), seire sagedusest ja perioodist vooluveekogumitel ja seisuveekogumites on esitatud tabelites 1 ja 2. Koos seiratavate kvaliteedinäitajatega määratakse nende ökoloogilised kvaliteedisuhted (ÖKSid) ja antakse kvaliteedielemendi usaldusväärsuse hinnang. Kui usaldusväärsus on madal, lisatakse sellekohane põhjendus. Hüdrobioloogiliste kvaliteedielementide tulemuste tõlgendamiseks määratakse seirel vähemalt järgmised elustiku andmeid toetavad näitajad:

Suurtaimestik – sügavus; Fütobentos – substraat; Suurselgrootud – põhja (substraadi) kirjeldus; Kalastik – vee temperatuur, lahustunud hapniku sisaldus, vee sügavus.

Tabel 1. Hüdrobioloogiline seire vooluveekogumitelKvaliteedielement Seire sagedus ja

aegSeiratavad/arvutatavad kvaliteedinäitajad

Fütoplankton (ainult Emajõgi, Narva jõgi)

6 korda aastas(mai-oktoober)

Fütoplanktoni klorofülli a sisaldus

Suurselgrootud 1 kord aastas(soovitavalt aprill-mai, vajadusel sügisel)

Suurselgrootute liigid ja arvukus;Suurselgrootute taksonirikkus (T);Suurselgrootute tundlike taksonite arv (EPT);Suurselgrootute Shannoni taksonierisus (H’);Suurselgrootute taksoni keskmine tundlikkus (ASPT);Suurselgrootute Taani vooluveekogude fauna indeks (DSFI), välja arvatud Narva jões, Narva veehoidlas ja Emajões.

Fütobentos 1 kord aastas(suvine madalvee periood)

Bentiliste ränivetikate liigid ja arvukus; Ränivetikate spetsiifiline reostustundlikkuse indeks (IPS); Ränivetikate Watanabe indeks (WAT); Ränivetikate troofsusindeks (TDI).

Suurtaimed 1 kord aastas (juuli-september, alates taimete maksimaalse kasvu

Suurtaimede liigid ja ökoloogilised rühmad, arvukus, dominantsed liigid ja rühmad;Jõgede suurtaimestiku indeks (MIR).

10

saavutamisest)Kalastik 1 kord aastas

(juuni-september)Kalaliigid, nende arvukus ja vanusestruktuur;Jõgede kalastiku indeks (JKI).

Tabel 2. Hüdrobioloogiline seire seisuveekogumitelKvaliteedielement Seirekoht Seire sagedus ja aeg Seiratavad/arvutatavad

kvaliteedinäitajadFütoplanktonjaZooplankton

Peipsi järv

Võrtsjärv

Väikejärved

5 korda aastsa (märts, mai, juuni, juuli, august september, oktoober - 7 seirekohas); seire märtsis ja augustis toimub Eesti-Vene piiriveekogude koostööprogramm)

12 korda aastas (Limnoloogiajaama seirekoht), 1 kord aastas (augustis, seirepunktides 8 ja 9);Kord 3 aasta kohta, 1 kord aastas (augustis), soovitavalt kõigis seirepunktides (10 tk)

4 korda aastas fütoplankton (mai-oktoober);2 korda aastas zooplankton (juuli, september)

Fütoplankton:Klorofülli a sisaldus (Chl a);Fütoplanktoni liigid, arvukus ja biomass;Fütoplanktoni koondindeks (FKI);Pielou ühetaolisuse indeks (J);Fütoplanktoni koosluse kirjeldus;Ränivetikate biomass (ainult VI tüübis, Võrtsjärves);Sinivetikate protsent (%) fütoplanktoni biomassis (ainult VII tüübis, Peipsi järves)

Zooplankton:metazooplanktoni ja protozooplanktoni liigiline koosseis, arvukus, biomass.

Bakterplankton Võrtsjärv 12 korda aastas (Limnoloogiajaama seirekoht)

bakterite üldarv; saprobakterite arvukus.

Suurselgrootute kahvaproovid (litoraalis)

Peipsi järv

Võrtsjärv

Väikejärved

1 kord aastas (sügise hakul), 6 seirekohas

1 kord aastas (sügise hakul; neljas seirekohas)

1 kord aastas (kevadel või sügisel, ühes seirekohas)

Suurselgrootute liigid ja arvukus litoraalis;Suurselgrootute taksonirikkus (T);Suurselgrootute tundlike taksonite arv (EPT);Suurselgrootute Shannoni taksonierisus (H’);Suurselgrootute taksoni keskmine tundlikkus (ASPT);SuurselgrootuteHappelisusindeks (A); ainult järvetüüpides II, III, IV ja V;

Suurselgrootute ammutiproovid

Peipsi järv

Võrtsjärv

1 kord aastas (mai lõpp, juuni; üle aasta kuni 17 Eesti-Vene koostööprogrammis nimetatud Eesti poole seirekohasEesti poole seirekohas, vahepealsetel aastatel neljas seirekohas: 8, 4, 11, 17 ).

6 korda aastas (igakuiselt mai-oktoober; kaks transekti - seirekohad 7 ja 22); 1 kord aastas (aprillis; kaks transekti - seirekohad 2 ja 13, 9 ja 26).

Liigiline koosseis, arvukus, biomass.

Suurtaimestik

Peipsi järvVõrtsjärv

1 kord aastas (juuli-september alates taimede maksimaalse kasvu saavutamisest);

10 transekti 31 transekti

Suurtaimede liigid ja ökoloogilised rühmad;arvukus;dominantsed liigid ja rühmad;leviku sügavuspiirid

11

Väikejärved transektid iga 100-150 m järel Fütobentos

Peipsi järv

Võrtsjärv

Väikejärved

1 kord aastas (juuli keskpaik – augusti lõpp)

10 transekti (ühtivad suurtaimestiku transektidega)trasenkti (ühtivad litoraali suurselgrootute seirekohtadega)substraadiks vähemalt 5 erinevat kivi u. 0,5 m sügavusel vees

Bentiliste ränivetikate liigid ja arvukus

Kalastik Peipsi järv

Võrtsjärv ja väikejärved

Hüdrobioogilise seire metoodika väljatöötamisel; kalastiku olukorra kohta annab infot ressursiseire.

1 kord aastas (juuli-september)

Kalaliigid, nende arvukus, mass ja vanusestruktuur;

Keskmine saak võrguöö kohta (CPUE).

Vooluveekogumite hüdrobioloogilist pidevseiret toetavate füüsikalis-keemiliste näitajate seire toimub vooluveekogumite ülevaateseire hüdrokeemilise pidevseire osana, määratakse vähemalt seire põhinäitajad (sõltuvalt hüdrobioloogilise pidevseirekohale vastava hüdrokeemilise pidevseirekoha eesmärgist ka teisi näitajaid). Hüdrobioloogilise pidevseirekohtadele vastavad hüdrokeemilise pidevseirekohad on toodud tabelis 3.

Tabel 3. Hüdrobioloogilise pidevseirekohtadele vastavad hüdrokeemilise pidevseirekohad

Vesikond Jõe nimi

Veekogumi tüüp

seirepunktis

Hüdrobioloogilise ülevaateseire

pidevseirepunkti nimi (KKR kood)

Hüdrobioloogilise üleaateseire

pidevseirekohale vastava hüdrokeemilise ülevaateseire

pidevseirekoht (KKR kood)

EE2 Võhandu 2B Süvahavva (SJA6796000) Himmiste (SJA7548000)

EE2 Õhne 2B Härma (SJA6363000) Suislepa (SJA437700); Roobe (SJA258900)

EE2 Põltsamaa 2B Pajusi koole (SJA3114000) Rutikvere (SJA7946000)

EE2 Avijõgi 2B Mulgi veski (SJA2644000) Mulgi (SJA8211000)

EE2 Selja 2B Jõekääru (SJA5485000)

Selja jõe suudmes (SJA395600)

EE1 Pudisoo 1A Saekalda (SJA5109000) Pudisoo (SJA9316000)

EE1 Vihterpalu 2A Vihterpalu (SJA2051000) Vihterpalu (SJA2051000)

EE1 Velise 1A Valgu (SJA0067000) Valgu(SJA006700)

EE1 Saarjõgi 2A allpool Nõmmitsa oja suuet (SJA3440000) Kaansoo (SJA7595000)

EE1 Reiu 2A Laadi koole (SJA0088000)

Reiu jõgi allpool Lähkmat (SJA843800)

12

4.3.2 Hüdromorfoloogiline seire

Hüdrobioloogilist seiret toetavat veekogumite hüdromorfoloogilist seiret tuleb lähtuvalt KeM määrusest nr. 25 teostada minimaalselt kord kolme VMK perioodi kohta, v.a vooluveekogumite tõkestatuse seire, mida tuleb teostada kord VMK perioodil hüdrobioloogilise seire osana.

Seisuveekogumite hüdromorfoloogilise seisundi hindamiseks määratavad hüdroloogilised kvaliteedinäitajad on veetase, veevahetus/vee viibeaeg, sisse- ja väljavoolud (märgitakse inimtegevuse mõjutuste esinemine), veekogu kasutusala ning veekogu tüüp (looduslik või muudetud) ja morfoloogilised kvaliteedinäitajad on kaldavööndi seisund, kalda struktuur, järvepõhja vaheldumine, järve põhja ja setete struktuur.

Vooluveekogumi hüdromorfoloogilise seisundi hindamiseks kasutatavad kvaliteedinäitajad on äravool, sängi tõkestatus, veevõtt, vee teisaldamine ja veeheide, looklevas, kaldavööndi maakate ning jõe ja lammi seos. Igal seirekorral määratakse igas vooluveekogumi seirekohas täiendavalt vähemalt järgmised hüdroloogilised ja morfoloogilised näitajad:

hüdroloogilised näitajad - vooluhulk, voolukiirus, veekogumi tõkestatus;morfoloogilised näitajad - põhja iseloom (põhjasetete granulomeetriline tüüp), jõe laius ja sügavus.

Seisuveekogude hüdromorfoloogiline seire toimub hüdrobioloogilise seire osana. Vooluveekogumite hüdromorfoloogilise seisundi hinnang antakse kaarditöö tulemusena. Metoodika koostamise osana on hüdromorfoloogilise seisundi hinnang koostatud 301 vooluveekogumile. Ülejäänud vooluveekogumite hüdromorfoloogilise seisundi hinnang antakse lähtuvalt välja töötatud ja ministeeriumi poolt täpsustatud metoodikast kaaditööna 2019. aasta lõpuks.

Hüdromorfoloogilise kvaliteedinäitaja, järvenõo (seisuveekogumites), seire näha ette kõigis veekogumites eraldi uuringuna või riikliku keskkonnaseire lisarahastusena vähemalt kord 30-50. aasta jooksul.

Veetaseme seire

Pinnaveekogumite hüdromorfoloogilise kvaliteedielemendi seisundi hindamiseks vajalik veetaseme pidevseire on osa hüdroloogilise seire allprogrammist. Riiklikku keskkonnaseire raames toimub vooluveekogumite veetaseme pidevseire 55 (1.03.2018 seis) seirejaamas (ülevaade seirejaamadest), sh Rannu jõesuu mõõtepostis, mis annab indikatsiooni Võrtsjärve veetaseme kohta ja Narva jõel Vasknarvas, mis annab informatsiooni Peipsi järve veetaseme kohta. Väikejärvedel veetaseme mõõtmist riiklikku keskkonnaseire raames 1.03.2018 seisuga ega varem pole toimunud.

4.3.3 Füüsikalis-keemiline seire

Füüsikalis-keemiliste näitajate seire maismaa pinnaveekogumites toimub ülevaateseiresse määratud veekogumites kord VMK perioodil, ülevaateseire pidevseire võrgustikku määratud veekogumites igal aastal, osades võrdlusvõrgustiku veekogumites kaks korda VMK perioodi jooksul.

Seire ülevaateseire ja ülevaateseire pidevseire seisuveekogumites toimub neli korda aastas (mai, juuli, august, september) ühes seirekohas, va Peipsi järves, kus seire toimub seitse korda aastas (sellest kaks korda aastas Eesti-Vene piiriveekogude koostööprogrammi raames) seitsmes seirekohas ja Võrtsjärves, kus seire toimub 12 korda aastas ühes ja üks kord aastas kolmes kuni kümnes (kord kolme aasta järel) seirekohas. Seiratakse KeM määruse nr 25 kohaseid seire põhinäitajaid (üksikute eranditega) ja täiendavalt kokku lepitud näitajaid (täiendavad näitajad 2018 seisuga vaata täpsemalt tabel 4).

13

Tabel 4. Füüsikalis-keemiliste näitajate seire seisuveekogumitesVeekogum Seirekoht Seire aeg Seiratavad näitajadPeipsi Seirejaamades 92, 2, 4, 11,

38, 16, 17 pinnakihist ja põhjakihist (va jaam 38, kust võetakse vaid pinnakihist)

Riikliku keskkonnaseire raames mai, juuni, juuli, september, oktoober. Eesti-Vene piiriveekogude koostööprogrammi raames august ja märts)

füke1 + hõljuvaine, aluselisus, happesus, Cl, fenoolid (kuni kolmest seirekohast - 2, 4 ja 17 pinnakihist) (ei määrata kollast ainet)

Võrtsjärv Limnoloogiajaama seirejaam (11xa) (vertikaalprofiili sariproov)

Seirejaam 8 , 9, 10 (1xa, augustis); seirejaamad 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10 (1xa, augustis) soovitavalt 1x3 a kohta

kõik kuud, va august

august

Füke1 + hõljuvaine, HCO3, karedus, Cl, NO2, NH3 (ei määrata kollast ainet, KHT-Cr)

Füke1 + hõljuvaine, karedus, HCO3, Ca, Mg, Na, K, Si, Fe, NH3 (arvutuslik)

Väikejärved Järve füüsikalis-keemiliste näitajate mõõtekoht. Proov kogutakse sõltuvalt järve suurusest ja kihistumisest ühest kuni kolmest kihist, va Rõuge Suurjärv, kus võib kihte olla kuni neli

4xa (mai, juuli, august, september)

Pinnakihist võetud veeproovidest määrata: Füke1 + HCO3, hapniku küllastusaste, lahustunud ainete üldsisaldus Hüppekihist ja/või põhjakihist võetud veeproovidest määrata: HCO3, N-üld, P-üld, kollane aine

Seire ülevaateseire vooluveekogumites toimub neli korda aastas (veebruar, aprill, august, oktoober). Määratakse seire põhinäitajad (va NO2), sh KeM määruse nr 25 kohaseid näitajad2, vajadusel täiendavalt vesikonnaspetsiifilisi näitajaid ja ohtikke aineid (vt täiendavalt Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete seire, Seire keemilise seisundi hindamise eesmärgil (nn ohtlike ainete seire).

Seire hüdrokeemilise ülevaateseire pidevseire võrgustikku määratud veekogumites (Lisa 1. Vooluveekogumite hüdrokeemiline pidevseire, toimub sõltuvalt seirekoha pidevseiresse määramise eesmärgist 4 kuni 12 korda aastas, indikatiivselt tabelis 5 toodud aegadel. Detailne ülevaade ülevaateseire pidevseire võrgustiku paiknemisest, seirekohtade seire

1 füke – KeM määruse nr 25 kohased näitajad on läbipaistvus (Secchi ketta meetodil), pH, temperatuur, O 2, elektrijuhtivus, N-üld , NH4

4+, NO3-, P-üld, PO4

3-, KHT-Cr, KHT-Mn (Võrtsjärves), BHT5, kollane aine, Värvus (Pt-Co) skaalal, SO4

2-,Cl- (VIII tüübi järvedes)2 Seire põhinäitajad: KeM määruse nr 25 kohased näitajaid (pH, temperatuur, O2, elektrijuhtivus, N-üld, NH3+, NO3

-, P-üld, PO43-, KHT-Mn, värvus (Pt-Co skaalal), BHT5)

lisaks (läbipaistvus, hõljuvaine, NO2, SO42-, Cl- ja HCO3).

14

eesmärkidest, seiratavatest näitajatest ja seire sagedusest on esitatud lisas 4 (Lisa 4. Vooluveekogumite pidevseire (seirekohad, näitajad, eesmärgid ja sagedused).

Tabel 5. Seire aegade indikatiivne jaotumine aastas sõltuvalt seiresagedusest

proovivõtusagedus (korda aastas)

12 6 4jaanuar xveebruar x x xmärts xaprill x x xmai xjuuni x xjuuli xaugust x x xseptember xoktoober x x xnovember xdetsember x x

Alljärgnevalt on toodud olulisemad põhimõtted, mida pidada silmas seire korraldamisel pidevseire veekogumites.

1. 12 korda aastas seiratakse veekogumeid Läänemerre kanduva koormuse hindamiseks (nn HELCOM PLC veekogumid), Eesti-Vene piirveekogude koostööprogrammi veekogusid, Eesti-Läti piiriveekogu ja rahvusvahelise infovahetuse veekogusid.

1.1 HELCOM PLC veekogumites määratakse seire põhinäitajaid1, raskmetallid, TOCid ja DOCid. Seire sagedust võib vähendada kuni neljale korrale aastas sõltuvalt valgla suurusest ja määratud ainete kontsentratsioonidest. Raskmetallid, TOC (koos karedusega) ja DOC tuleb määrata vähemalt kord kuue aasta kohta (PLC aastal) HELCOM kriteeriumitele vastavates suurtes jõgedes (vooluhulk >5 m3/s), mis suubuvad otse merre (7 jõge).

1.2 Rahvusvahelise infovahetuse jõgedes seiratakse seire põhinäitajaid2 või põhi ja täiendavaid näitajaid3 ning metalle3 (koos karedusega), TOC ja DOC.

1.3 Piiriveekogudes seiratakse seire põhinäitajaid1 või põhi ja täiendavaid näitajaid4, kus asjakohane, ka metalle (koos karedus ja TOC) ja DOC, fenoole ja naftasaaduseid (neljal korral aastas), kooskõlas Eesti-Vene piiriveekogude koostööprogrammiga.

2. Kuus korda aastas toimub seire rahvusvahelise ICP Waters programmi Kiidjärve seirejaamas Ahja jõel. Seiratakse seire põhi ja täiendavaid näitajaid, lisaks Mn ja Fe.

3 Seire põhi- ja täiendavad näitajad – KeM määruse nr 25 kohaseid näitajaid, lisaks (läbipaistvus, hõljuvaine, SO42-, Cl- ja HCO3), lisaks (Ca, Mg, Na, K, Si).

15

3. Neli korda aastas toimub seire põllumajandusliku reostuse jälgimiseks NTA aladel, NTA foonialadel ja muudes põllumajanduslikes lävendites ning hüdrobioloogilise pidevseire kohtadele vastavates füüsikalis-keemiliste näitajate seirekohtades, kus muud pidevseire eesmärgid puuduvad.

3.1 Põllumajandusliku reostuse seire eesmärgil määratakse seire põhinäitajaid2 ja neljas seirekohas kaks korda aastas ka pestitsiide.

3.2 Hüdrobioloogilise ülevaateseire pidevseirekohtadele vastavates hüdrokeemia pidevseirekohtades seiratakse seire põhinäitajaid2 või põhi ja täiendavaid näitajaid4

(kahel korral aastas).

4.3.3.1 Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete seire

Pinnaveekogude ökoloogilise seisundi hindamise eesmärgil seiratakse vesikonnaspetsiifilisi saasteaineid. Vesikonnaspetsiifiline aine KeM määruse nr 77 tähenduses on ohtlik aine, mida vesikonnas kasutatakse, mille esinemine pinnavees või veekogumi põhjasettes on vee-elustikule ohtlikul määral tõenäoline ning seetõttu võetakse arvesse pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi hindamisel. Kuna piirnormid vesikonnaspetsiifilistele ainetele on olemas üksnes vees, tuleb ökoloogilise seisundi hindamise eesmärgil seirata vesikonnaspetsiifilisi aineid esmajärjekorras veest, kuid nende akumuleerumisomadusi arvestades võimalusel ka setetest. Seiratavad näitajad ja seirekohad määratakse VMK vesikondade veeseireprogrammis. Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete seire toimub nii ohtlike ainete seire osana kui füüsikalis-keemiliste näitajate seire osana, üldjuhul neli korda aastas üks kord VMK perioodil (va seire keemilise seisundi hindamise eesmärgil väga väikestes veekogumites ja/või veekogumites, mis on seires loodusliku fooni selgitamiseks; seire kaks korda aastas). Seirata tuleb vesikonnaspetsiifilisi näitajaid, mille esinemine on tõenäoline ja piirkondandes, kus nende esinemine on tõenäoline. VMK 2016-2021 perioodil seiratakse loodusliku fooni selgitamiseks valikus veekogudes (kus teadaolevalt neis keskkonda ei heideta) ka metalle (Ba, Cu, Zn), mis esinevad looduses ka mikroelementidena.

VMK seirekava 2016-2021 kohaselt tuleb vooluveekogumites füüsikalis-keemiliste näitajate seire osana seirata vesikonnaspetsiifilisi metalle (Zn, Cu, Ba, As, Sn), lisaks ohtlike ainete hulka kuuluvaid metalle (Cd, Pb, Ni), naftasaaduseid, fenoole (o-kresool, m-, p-kresool, 2,3-dimetüülfenool, 2,6-dimetüülfenool, 3,4-dimetüülfenool, 3,5-dimetüülfenool), karedust ja üldaluselisust.

Tulenevalt KeM määrusest nr 58 tuleb lõheliste ja karpkalalaste elupaigaks määratud veekogudes määrata ülevaateseire käigus naftasaaduseid, reostuskahtluse korral ka fenoole, vaske ja tsinki. Veekogumeid hea või väga hea füüsikalis-keemliste üldtingimuste koondmääranguga tuleb seirata kord VMK perioodil, kesises või halvemas seisundis veekogumeid igal aastal. Enamikes lõheliste ja karpkalalaste elupaikadeks määratud vooluveekogudes toimub seire hüdrokeemilise pidevseire osana igal aastal (vähemalt ühes lävendis). Erisusena KeM määruse nr 58 nõuetest on VMK seireprogrammis peetud põhjendatuks teostada fenoolide ja naftasaaduste seiret neli korda aastas, Cu ja Zn seiratakse ohtlike ainete seire osana.

Nn ohtlike ainete seire osana toimuva vesikonnaspetsiifiliste saasteainete seire ja seiratavate veekogumite vaata täpsemalt ptk Seire keemilise seisundi hindamise eesmärgil (nn ohtlike ainete seire). Ohtlike ainete seire osana määratavad vesikonnaspetsiifilised saasteained on Lisa 6. Ohtlike ainete seire vees, settes ja elustikus tabelis joondatud paremasse äärde.

4.3.3.2 Seire keemilise seisundi hindamise eesmärgil (nn ohtlike ainete seire)

Lähtuvalt määrusest 77 § 5 lg 6 määratakse keemilise seisundi hindamiseks seiratavad seirekohad, maatriksid ja seiresagedused kindlaks veemajanduskavas.

16

VMK seirekava aastateks 2016-2021 näeb ette ohtlike ainete seiret suurjärvedes (Peipsi järv, Pihkva järv, Võrtsjärv), Narva veehoidlas, seitsmes väikejärves ja 28 vooluveekogumis. (Koos ohtlike ainete seirega toimub VMK 2016-2021 perioodil ka vesikonnaspetsiifiliste saasteainete seire, mis on osaks veekogumi ökoloogilise seisundi hinnangust).

VMK veeseirekavas 2016-2021 toodud ohtlike ainete seire kava koostamisel on peetud silmas direktiivide nõudeid (2000/60/EÜ, 2013/39/EL) ja nende rakendamiseks antud juhendmaterjale. Lisaks näeb VMK seirekava perioodiks 2016-2021 ette suures ulatuses seiret vee maatriksist, kuna puudub ülevaade ainete esinemise ja piirnormide sobivuse kohta ja seiret paralleelselt nii sette kui elustiku maatriksist, selleks et hinnata settes ja elustikus esinevate kontsentratsioonide vahelisi seoseid ja kavandada sellest lähtuvalt edaspidist seiret ning arendada seisundi hindamise süsteemi. Ülevaade seiratavatest näitajatest VMK 2016-2021 perioodil lähtuvalt VMK seireprogrammis toodust on esitatud Lisa 5. Ohtlike ainete seire vees, settes ja elustikus. Tuginedes informatsioonile ainete esinemise ja jaotumise kohta riigi territooriumil ja siseriiklikult määratud sette piirnormide paikapidavuse kohta, vaadatakse seiratavad näitajad, maatriksid, aga ka seirealade võrgustik terviklikult üle järgmise veemajanduskava koostamisel.

Ohtlike ainete seire eesmärk on koguda andmeid, et määrata kindlaks veekogumite keemiline seisund (KeM määrus 77 § 1 KeM määrus 25 § 6 lg 2) kehtestatud kvaliteedi elementide alusel (KeM määrus 77 § 2).

Keemilise seisundi hindamiseks on oluline seirata prioriteetseid ja prioriteetseid ohtlikke aineid, mida on vesikonna territooriumil kasutatud või keskkonda heidetud ning muid saasteaineid ja vesikonnaspetsiifilisi saasteaineid, mida on vesikonna territooriumil märkimisväärses koguses kasutatud või keskkonda heidetud.

Seire keemilise seisundi hindamise eesmärgil toimub üldjuhul kord kuue aasta jooksul, seejuures tuleb ainete pikaajaliste muutuste jälgimiseks seirata settes ja/või elustikus akumuleeruvaid aineid (lisa 5 näidatud tärniga) vähemalt kord kolme aasta järel (KeM määrus nr 25§ 8 lg 5; KeM nr 77 § 4 lg 7). Seire sammu võib vähendada määrus 77 § 4 lg 7 ja määrus 25 § 8 lg 5 tingimustel. Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete seire toimub üks kord veemajanduskavaga hõlmatud ajavahemiku jooksul.

Määrus 77 § 4 lg 6 kohaselt peab ohtlike ainete seire veest toimuma kord kuus. Seire sagedust veest on vähendatud neljale korrale aastas arvestades siinset hüdroloogilist tsüklit ja rahalisi võimalusi. Seire settest ja elustikust toimub kord aastas.

Veeproovid kogutakse veekogumi füüsikalis-keemiliste näitajate seirekohast, vooluveekogumites neli korda aastas - veebruaris, aprillis, augustis ja oktoobris, seisuveekogumites neli korda aastas - mais, juulis, augustis ja septembris. Erandina võib väga väikestes seisuveekogumites koguda proovid kaks korda aastas - suvine madalvesi ja sügisene suurvesi. Sel juhul lähtutakse ekspertteadmistest võimaliku reostuse olemasolu ja meetmete rakendamise võimaluste kohta.

Setteproov kogutakse üks kord aastas (augustis) veekogumi suhtes representatiivsest osast sette akumulatsioonialalt savikast settest, võimalusel veeprooviga samast kohast või sellele võimalikult lähedalt. Võimalusel tuleb vältida liivaseid setteid. Kolmest osaproovist (kivid välja võetud) koosnev proov, mahuga 1 liiter, võetakse ülemisest settekihist (sügavus 0–5 cm, maksimaalselt 10 cm).

Elustiku proov ohtlike ainete seireks kogutakse üks kord aastas (perioodil juuli – oktoober). Prooviks kogutakse ahvenaid (jõgedes alternatiivne liik lõhe või forell) ja karpe (rändkarp või Unionidae seltsi liigid, v.a kaitse all olevad liigid). Ohtlikud ained elustikus määratakse üldjuhul kalade lihaskoest, raskmetallid (v.a Hg) kalade maksast, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH-id) karpide pehmekoest, v.a antratseen ja naftaleen, mis määratakse kala

17

lihaskoest. Ohtlike ainete sisalduse määramiseks valitakse keemilisse analüüsi minevasse proovi standardpikkusega (sabata) 15-20 cm pikkused emased ahvenad, vähemalt 15 isendit ühe proovi jaoks ja 2-3 aastat vanad rändkarbid või 4-5 aastat vanad Uinonidae seltsi (v.a kaitse all olevad) liigid, vähemalt 10 isendit proovi jaoks. Juhul, kui sobivaid karpe leitakse vähem kui 10, lastakse kõik karbid tagasi loodusesse ja PAH-id määratakse multimeetodiga kaladest.

Üks elustiku proov koosneb 100g ahvena lihaskoest, 50 g ahvena maksast ja 50 g karbi pehmekoest.

Pinnaveekogumite keemilise seisundi hindamise eesmärgil tuleb määrata määruses 77 § 3 toodud aineid. Settes või elustikus akumuleeruvaid aineid (Lisas nr. näidatud tärniga) tuleb keemilise seisundi hindamise eesmärgil seirata keskkonnast (asjakohasest maatriksist), millele on kehtestatud piirväärtus, eelistatult settest ja/või elustikust. Elustikus tuleb seirata vähemalt aineid, millele on kehtestatud direktiivi 2013/39/EÜ kohane piirväärtus elustikus. Kui seirataval ainel puudub piirväärtus settes ja elustikus või soovituslik seire maatriks on vesi, tuleb keemilise seisundi hindamise eesmärgil seirata näitajat veest.

Settes või elustikus akumuleeruvate ohtlike ainete pikaajalise dünaamika määramise eesmärgil tuleb koguda seirega andmeid eelkõige määruses nr. 77 § 5 lg 3 ja 25 § 6 lg 3 toodud prioriteetsete ja muude saasteainete, aga ka teiste nö vesikonnaspetsiifiliste saasteainete kohta, millel on kalduvus akumuleeruda settes või elustikus (lisas nr 5 näidatud tärniga) ja mida vesikonna territooriumil on märkimisväärses koguses kasutatud või keskkonda heidetud. Seire pikaajalise dünaamika määramise eesmärgil toimub settest ja/või elustikust. Kui veekogu põhjasette või vee-elustiku analüüsi tulemus eelmisest seireringist või akuutne kokkupuude heitega viitab, et on olemas oht veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu, seiratakse aineid täiendavalt ka veest (määrus 25 § 6 lg 5; määrus 77 § 4 lg 5).

Keemilisse seire toimub eelistatult järgmistes veekogumites: 1) suure valgla ja vooluhulgaga vooluveekogudel;2) suurjärvedel ja Narva veehoidlal;3) rahvusvahelise infovahetuse otsuse 77/795/EMÜ alusel kindlaksmääratud jõgedes;4) riigipiire ületavates veekogudes, sh neis, mille alusel selgitatakse reostuskoormuseid

merre;5) arvestades territoriaalset katvust;

4.4 VMK vesikondade veeseireprogrammis esitatud seirevajaduste korrigeerimise põhimõtted

Alljärgnevalt on toodud üldised põhimõtted seirevõrgu ja seiratavate kvaliteedielementide ülevaatamiseks iga-aastase seiretööde planeerimise osana.

1) Kui ülevaateseire käigus on tuvastatud pinnaveekogumi hea või väga seisund ja veekogumile avalduv koormus ei ole võrrelduna eelmise seirekorraga muutunud, võib kaaluda seire rotatsiooni pikendamist kuni 18 aastale, mis on 3 veemajanduskava perioodi (määrus nr 25 § 8 lg 3). Seisuveekogumite osas puudutab see ennekõike II ja III tüübi järvesid (sügavad kihistunud järved) ja rabajärved.

2) Veekogumid, mis on stabiilselt kesises või halvemas seisundis, tuleb ülevaateseire asemel suunata operatiivseiresse või uurimuslikku seiresse (seire tulemustele ja koormuste analüüsile tuginedes teeb Keskkonnaagentuur ettepaneku Keskkonnaametile, seiret korraldab Keskkonnaamet), eesmärgiga selgitada kesise/halva seisundi põhjused (kui ei ole teada) ja näha ette meetmed seisundi parandamiseks. Kui põhjused on teada, tuleb enne ülevaateseire teostamist viia ellu kõik kavandatud meetmed veekogumi seisundi parandamiseks. Riiklikku

18

keskkonnaseirega jätkata orienteeruvalt 2-3 aastat pärast kavantud meetmete elluviimist (tervendustööd, vooluveekogumi avamine kalastikule jmt).

3) Otsuse tegemisel seiresammu pikendamise osas, kui vajalik ja asjakohane, kasutada seire planeerimiseks nö. toetava meetmena kaugseire võimalusi (seisuveekogumid) – veepeegli pindala muutuse hindamine, vee läbipaistvuse muutuse hindamine (ülevaateseire väikejärved) jms.

4) Logistika kulude optimeerimise ning ka veekogude vaheliste omavaheliste mõjutuste kindlakstegemiseks seirata võimalusel üheaegselt ühe piirkonna veekogumeid (vooluveekogumid, seisuveekogumid).

5) Ohtlike ja/või vesikonnaspetsiifiliste ainete seiret teostada ainult nendes veekogumites, kus olemasolevate teadmiste põhjal võib kahtlustada ohtlike ja saasteainete mõju.

6) Ohtlike ainete seire väga väikestes veekogumites või veekogumites, mis on seiresse määratud loodusliku fooni selgitamiseks, võib toimuda kaks korda aastas (madalveeperiood, kõrgveeperiood).

7) Keemilise seisundi ning pikaajaliste muutuste hindamiseks määrata veest ained, mis on vees lahustuvad, settes ja elustikus aineid, millel on omadus neisse akumuleeruda (Lisa 5 tähistatud tärniga).

8) Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete (Ba, Zn, Cu) loodusliku fooni tuvastamiseks piisab u. 15 väikejärve seirest VMK perioodil 2016-2021 arvestades ka territoriaalset ühtlast katvust.

9) Pidades silmas rahvusvahelise kompleksseire programmi (ICP IM) vajadusi, näha ette metallide seire Saare järves koos füüsikalis-keemiliste näitajate seirega neli korda aastas üks kord kolme aasta kohta.

Vooluveekogumite spetsiifilised täiendavad soovitused:1) Eelarve piiratuse tingimustes loobuda väikeste 1A või 1B veekogumite (valgala

vahemikus 10-100 km2) seirest, mis liituvad suuremate vooluveekogumitega või on osa suuremast veekogust (va juhul kui tegemist on võrdlusveekogumiga või kui VMK kohaselt on seiresse plaanitud alla viie veekogumi tüübi esindaja või kui tegemist on Natura elupaigaga, lõhejõega jmt põhjused).

2) Tuginedes töös „Pinnavee ökoloogilise seisundi hindamismetoodika arendamine ja ajakohastamine“ (R. Järvekülg, 2017) väljapakutud metoodikale ja ekspertarvamusele, on põhjendatud kalastiku seirest loobumine kalastikuliselt vähetähtsatel vooluveekogumitel.

3) Kalastiku seiret teostada veekogumitel, kus kõik kavandatud meetmed kalastiku olukorda parandamiseks on ellu viidud või otsustatud nende elluviimisest loobuda. Kalastiku seirest võib loobuda veekogumitel, kus teadaolevalt aastaringselt vett ei ole (peamiselt on need I tüübi jõed). Kalastiku seire võib vajadusel (vee tase liiga madal või liiga kõrge) teostada teiste kvaliteedielementide seirest erineval ajal VMK perioodi jooksul.

4) Vajadusel võib loobuda paisust allavoolu jäävas veekogumis kalastiku seirest, kui paisust ülesvoolu jääv veekogum on heas seisundis ja paisust allavoolu jäävas veekogumis ei ole võimalik elektripüüki teha kahlates.

4.5 Proovivõtu/vaatluste metoodikad4.5.1 Hüdrobioloogiline seire

Veeproovide võtmisel ja käitlemisel fütoplanktoni, klorofülli, zooplanktoni ja bakterplanktoni näitajate määramiseks tuleb järgida keskkonnaministri 06.05.2012 määruse nr 30 „Proovivõtumeetodid“ nõudeid ja järgmisi standardeid: „Vee kvaliteet. Proovivõtt. Osa 1: Proovivõtuplaanide koostamisjuhendid ja proovivõtumeetodid“ (EVS-EN ISO 5667-1:2007), „Vee kvaliteet. Proovivõtt. Osa 3: Veeproovide konserveerimine ja käitlemine“

19

(EVS-EN ISO 5667-3:2012) ja „Vee kvaliteet. Proovivõtt. Osa 4: Juhised looduslikest ja tehislikest järvedest proovide võtmiseks“ (EVS-ISO 5667-4:2016) või „Vee kvaliteet. Proovivõtt. Osa 6: Juhised jõgedest ja muudest vooluveekogudest proovide võtmiseks“ (EVS-EN ISO 5667-6:2016).

Fütobentose proovide kogumisel tuleb järgida standardit „Water quality - Guidance standard for the routine sampling and pretreatment of benthic diatoms from rivers“ (EVS-EN 13946:2003) ning juhendit „Pinnavee ökoloogilise seisundi…“ (Timm, Vilbaste, 2010). Kasutatud metoodika on kooskõlas Euroopa Liidu standarditega EN 13946: 2014 ja EN 14407:2014 fütobentose kasutamise kohta vooluvete seisundi hindamisel.

Zoobentose proovide kogumisel voolu- ja seisuveekogude seisundi hindamiseks vastavalt veepoliitika raamdirektiivi nõuetele tuleb järgida standardit „Vee kvaliteet. Bioloogilise proovivõtmise meetodid. Juhised käsivõrguga proovivõtmiseks veekogu põhjas elavate selgrootute loomade määramiseks“ (EVS-EN 27828:1999) ning juhendit „Pinnavee ökoloogilise seisundi…“ (Timm, Vilbaste, 2010).

Zoobentose proovide kogumisel pikaajaliste muutuste selgitamiseks ja põhjatoidulise kalastiku toidubaasi seisundi selgitamiseks tuleb järgida standardit standardit „Water quality - Guidelines for the selection of sampling methods and devices for benthic macroinvertebrates in fresh waters“ (EVS-EN ISO 10870:2012).

Suurtaimestiku proovid tuleb koguda/vaatlused teostada vastavalt standardile „Water quality - Guidance for the surveying of aquatic macrophytes in running waters“ (EVS-EN 14184:2014) ja juhendile „Eesti jõgede vee- ja kaldataimestiku esialgse indikaatori klassipiiride täpsustamine ja võrreldavuse tõendamine (Pall, 2017).

Kalastiku seirel tuleb järgida siseriiklikult ja rahvusvaheliselt tunnustatud standardmeetodeid, mis on vastavalt veekogu tüübile sobilikud selle kalastiku seisundi hindamiseks, sh standardeid “Water quality – Guidance on the scope and selection of fish sampling methods” (EVS-EN 14962:2006), “Water quality – Sampling of fish with electricity” (EVS-EN 14011:2003) ja „Water quality - Sampling of fish with multi-mesh gillnets“ (EVS-EN 14757:2005).

Proovivõtumetoodikate kohta vaata täpsemalt Lisa 6. Proovivõtumetoodikad.

4.5.2 Hüdromorfoloogiline seire

Hüdromorfoloogilisel seirel tuleb järgida EL standardite, ENS-EN 16039_2011 „Water quality − Guidance standard on assessing the hydromorphological features of lakes“ ning ISO11330 „Determination of volume of water and water level in lakes and reservoirs“, nõudeid.

Hüdomorfoloogilise seisundi hindamine väikejärvedes toimub aruandes, „Pinnavee ökoloogilise seisundi hindamine hüdromorfoloogiliste kvaliteedielementide alusel“ (Eesti Maaülikool, 2014) toodud metoodika kohaselt.

Hüdromofoloogilise seisundi hindamine vooluveekogumites toimub aruandes, „Oluliste looduslike ning inimtegevuse tulemusena rikutud (tugevasti muudetud või tehislike) vooluveekogude hüdromorfoloogilise seisundi uurimine ning hüdromorfoloogilise seisundi hindamise metoodika väljatöötamine“ (Tallinna Tehnikaülikool, 2014) toodud ja Keskkonnaministeeriumi poolt täpsustatud metoodika kohaselt kaarditööna.

Hüdromorfoloogilise seire metoodika suurjärvede jaoks vajab välja töötamist.

20

4.5.3 Füüsikalis-keemiline seire

Seire läbiviimisel tuleb järgida üldtunnustatud siseriiklikke ja rahvusvahelisi seirejuhendeid, mis võimaldavad saavutada seire läbiviimise ühetaolisuse ja seireandmete rahvusvahelise võrreldavuse, sh veepoliitika raamdirektiivi juhendeid nr 7 (Guidance document No. 7: Monitoring under the Water Framework Directive), nr 19 (Guidance Document No. 19: Guidance on surface water chemical monitoring under the Water Framework Directive) ja nr 25 (Guidance document No. 25: On chemical monitoring of sediment and biota under the Water Framework Directive).

Veeproovide võtmine ja käitlemine vee füüsikalis-keemiliste näitajate määramiseks toimub vastavalt keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrusele nr 30 „Proovivõtumeetodid“ (RTL 2002, 56, 833) ja standarditele „Vee kvaliteet. Proovivõtt. Osa 1: Proovivõtuplaanide koostamisjuhendid ja proovivõtumeetodid“ (EVS-EN ISO 5667-1:2007), „Vee kvaliteet. Proovivõtt. Osa 3: Veeproovide konserveerimine ja käitlemine“ (EVS-EN ISO 5667-3:2012) ja „Vee kvaliteet. Proovivõtt. Osa 4: Juhised looduslikest ja tehislikest järvedest proovide võtmiseks“ (EVS-ISO 5667-4:2016).

Setteroovide võtmine ja käitlemine keemiliste näitajate, sh ohtlike ainete sisalduse määramiseks toimub vastavalt standarditele „Vee kvaliteet. Proovivõtt. Osa 1: Proovivõtuplaanide koostamisjuhendid ja proovivõtumeetodid“ (EVS-EN ISO 5667-1:2007), „Waterquality - Sampling - Part 12: Guidance on sampling of bottomsediments“ (ISO 5667-12:1995) ja „Vee kvaliteet. Proovivõtt. Osa 15: Juhised reoveesette- ja setteproovide säilitamiseks ja käsitsemiseks“ (EVS-EN ISO 5667-15:2010).

Elustikuproovide kogumine ja käitlemine ohtlike ainete sisalduse määramiseks toimub vastavalt standardile „Waterquality - Biochemical and physiologicalmeasurements on fish - Part 1: Sampling of fish, handling and preservation of samples“ (ISO 23893-1:2007).

4.6 AnalüüsimetoodikadVee füüsikalis-keemiliste näitajate analüüsimisel ning veekogude põhjasettes ja/või vee-elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete ja muude saasteainete sisalduse määramisel järgitakse keskkonnaministri määruse nr. 57 „Nõuded vee füüsikalis-keemiliste ja keemiliste parameetrite uuringuid teostavale katselaborile, nende uuringute raames tehtavatele analüüsidele ja katselabori tegevuse kvaliteedi tagamisele ning analüüsi referentmeetodid 1“

nõudeid“ nõudeid.

Fütoplanktoni liigilise koosseisu, arvukuse ja biomassi analüüsimisel ning klorofülli a sisalduse määramisel järgitakse standardeid „Water quality - Guidance standard on the enumeration of phytoplankton using inverted microscopy (Utermöhl technique)“ (EVS-EN 15204:2006) ja „Water quality - Measurement of biochemical parameters - Spectrometric determination of the chlorophyll-a concentration“ (ISO 10260:1992) või muid riigisiseseid või rahvusvahelisi standardeid või valdkonnas üldtunnustatud meetodeid ja metoodikaid, mis tagavad samaväärse teadusliku kvaliteedi ja võrreldavusega andmete saamise.

Mesozooplanktoni liigilise koosseisu, arvukuse ja biomassi määramisel analüüsimeetodi ühtset standardit ei ole, mesozooplanktoni näitajate analüüsimisel järgitakse rahvusvaheliselt tunnustatud meetodeid ja metoodikaid, mis tagavad teaduslikult kvaliteetsete ja võrreldavate andmete saamise. Protozooplanktoni liigilise koosseisu, arvukuse ja biomassi määramisel järgitakse standardit „Water quality - Guidance standard on the enumeration of phytoplankton using inverted microscopy (Utermöhl technique)“ (EVS-EN 15204:2006).

Fütobentose (ränivetikate) suhtelise arvukuse määramisel lähtutakse standardist „Water quality - Guidance standard for the identification, enumeration and interpretation of benthic diatom samples from running waters“ (EVS-EN 14407:2004) ja juhendist „Pinnavee ökoloogilise seisundi…“ (Timm, Vilbaste, 2010).

21

Zoobentose liigilise koosseisu, arvukuse ja biomassi analüüsimisel voolu- ja seisuveekogude seisundi hindamiseks vastavalt veepoliitika raamdirektiivi nõuetele lähtutakse juhendist „Pinnavee ökoloogilise seisundi…“ (Timm, Vilbaste, 2010).

Vooluveekogude suurtaimestiku proovid analüüsitakse vastavalt standardile „Water quality - Guidance for the surveying of aquatic macrophytes in running waters“ (EVS-EN 14184:2014) ja juhendile „Jõgede ökoloogilise seisundi hindamine…“ (Kõrs, 2012).

4.7 Seire indikatiivsus kliimamuutuste mõjude seireks Kliimamuutuste analüüsimise võimalikkusest saab rääkida veekogudes, mille kohta on olemas iga-aastased hüdrobioloogilise ja -keemilise seire andmeread koos meteoroloogilise seire andmetega vähemalt 20 aasta kohta. Sellises pikkuses andmeread on täna olemas suurjärvede, Peipsi ja Võrtsjärv ning kaheksa väikejärve kohta – Nohipalo Mustjärv, Nohipalo Valgjõjärv, Pühajärv, Rõuge Suurjärv, Viitna Pikkjärv, Uljaste järv, kus seire sama programmi järgi toimunud alates 1992 ja Ähijärv (seire alates 1996), Suurlaht (1999). Alates 2011. aastast on püsiseires ka Kooru, Tänavjärv ja Endla järv. Hüdrobioloogiline pidevseire toimub kümnes vooluveekogumis alates 2012 aastast (vt nimekiri Lisa 2. Vooluveekogumite hüdrobioloogiline pidevseire).

Tuginedes analüüsidokumendis, „Kliimamuutuste mõju veeökosüsteemidele ning põhjaveele Eestis ja sellest tulenevad veeseireprogrammi võimalikud arengusuunad“ öeldule, on kliimamuutuste suhtes indikatiivseimad sügavad madala troofsusega pehmeveelised väikejärved, mille elustikus on säilinud mitmeid reostuskoormuse suhtes tundlikke liike. Väikejärvede ökoloogilise seisundi pidevseire hõlmab nelja pehmeveelist järve (Viitna Pikkjärv, Nohipalo Mustjärv, Nohipalo Valgõjärv, Uljaste), millest vaid Nohipalo Valgjärve (suurim sügavus 11,7 m, keskmine 6,2 m) võib pidada sügavaks järveks ja sedagi vaid Eesti oludes.

Inimtegevusel ja kliimamuutusel võib vesikonna piires olla sarnane mõju veekogude seisundi hindamiseks kasutatavatele kvaliteedielementidele. Seetõttu on kliimamuutuste eristamiseks muudest mõjudest oluline jälgida paralleelselt kahte sama tüübi järve, millest üks vastab loodusliku võrdlusveekogumi tingimustele ja teisele avaldub ka inimtekkeline koormus (st on oluline seirata võrdlusveekogumeid). Võrdlusveekogumid on seireprogrammis üsna hästi esindatud, seejuures on nende valimisel arvestatud ka territoriaalset katvust (vt. Lisa 3. Seisuveekogumite pidevseire). Pidevseiresse kuulub võimalusel igast veekogumit tüübist vähemalt kaks hea ja kaks väga hea ökoloogilise seisundi piiril olevat veekogutüüpide võrdlusvõrgustikku kuuluvat pinnaveekogumit ja vähemalt kaks hea või kesise ökoloogilise seisundi piiril olevat võrdlusvõrgustiku pinnaveekogumit. Kokku 18 võrdlusveekogumist (sisaldab ka Peipsit ja Võrtsjärve, mis tegelikkuses võrdlusveekogud ei ole, kuid on oma tüüpide ainsad esindajad, ning Loosalu järv ja Saare järve), mille kohta ei ole veel veekogumit moodustatud, 12 asuvad Ida-Eesti vesikonnas, 5 Lääne-Eesti vesikonnas ja 2 Koiva vesikonnas. 18 veekogumist 11 on iga-aastases seires, ülejäänud seires kord kolme aasta kohta.

Nohipalo Valgõjärv on heas seisundis V-tüübi järv. V-tüübi järvesid on pidevseires kokku neli, neist Uljaste ja Tänavjärv hea ja kesise seisundi piiril olevad järved (2017 mõlemad järved kesises seisus).

Kliimamuutuste mõjude terviklikuks jälgimiseks peaks paralleelselt seirega järvede ökoloogilise seisundi hindamiseks toimuma ka hüdroloogilised vaatlused (sh veetaseme pidevmõõtmine). Alates 2016 toimub Uljaste järve veetaseme mõõtmine läheduses asuva kaevandamise mõjude jälgimiseks 12 korda aastas. Kliimamuutuste adekvaatseks jälgimiseks oleks oluline, teostada veetaseme pidevseiret vähemalt Nohipalo Valgõjärves ja kesise/hea seisundi piiril olevas V-tüübi võrdlusveekogumis (Tänavjärv, Uljaste järv).

22

Vooluveekogumite indikatiivsus kliimamuutuste jälgimiseks vajab täiendavat analüüsi. Hüdrobioloogilise pidevseire näol on loodud eeldused kliimamuutuste analüüsimiseks pikaajaliste andmeridade kogunemisel. Kliimamuutuste jälgimise eesmärgil on kavandatud pidevseiresse Linnusaare oja:Linnusaare (soojaam).

5 Nõuded seire vastutavale täitjaleLähtuvalt Keskkonnaseire seadusest § 5 lg 2 punkt 2 on seiretöö vastutav täitja isik, kellega on sõlmitud sellekohane leping riigihangete seaduses sätestatud korras. Vastutav täitja peab teostama ja korraldama keskkonnaseiret nõutava pädevusega isikute kaudu. Keskkonnaseirealane pädevus tähendab asjakohast haridust, väljaõpet vajadusel täienduskoolitusi. Seire teostajal peab olema keskkonnaseire valdkonnas piisav kogemus tööde läbiviimiseks, seadusandluses nõutavad kehtivad litsentsid või muud kutsealast pädevust tõendavad tunnistused ning vajalikud töövahendid. Vastutav täitja peab tagama, et seiretööde käigus järgitakse proovide kogumisel, töötlemisel ja analüüsimisel asjakohastes õigusaktides, juhendites ja standardites toodud nõudeid. Vastutava täitja kogub seireandmeid, koondab ja töötleb kogutud seireandmeid, analüüsib ja üldistab kogutud teabe ning esitab töö tellijale (Keskkonnaagentuurile) vastutava täitjaga sõlmitud lepingus sätestatud kujul.

Kui keskkonnaseire andmed viitavad olulisele keskkonnahäiringule (piirnormide ületamisele, mis on aluseks seisundi hinnangute koostamisel) või keskkonnaohule (Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 5 mõistes), teatab seire teostaja sellest viivitamata seiretöö tellijale (Keskkonnaagentuur, seirelepingu haldur), Keskkonnainspektsioonile (valve@kki.ee), Keskkonnaametile (info@keskkonnaamet.ee), keskkonnaohu ja keskkonnahäiringu ilmnemise kohaliku omavalitsuse üksusele (omavalitsuse üldmailile), Keskkonnaministeeriumile, Põllumajandusametile ja Terviseametile (kesk@terviseamet.ee). Keskkonnaagentuur analüüsib esitatud infot ning vajadusel ja võimalusel tellib kordusanalüüside teostamise.

6 Seire allprogrammi väljundtulemusedAllprogrammi väljundtulemuseks on nõuetele vastavalt kogutud ja analüüsitud seire algandmestik, sh määratud kvaliteedinäitajad ja nende ÖKSid (bioloogilistel kvaliteedinäitajatel) ning allprogrammi raames tehtud seiretööde aruanded (sh tekstiline osa, joonised, graafikud, fotod, kaardikihid jmt).

Seireprogrammi väljundtulemused esitatakse seiretöö lepingus määratud tähtajaks elektrooniliselt läbi keskkonnaseire andmekogu (KESE - https://kese.envir.ee/kese/). Hüdrobioloogiliste kvaliteedielementide seisundiklassid esitatakse andmekogusse koos kvaliteedielemendi seisundihinnangu usaldusväärsuse ja selle põhjendusega.

Keskkonnaseire andmete kogumine, edastamine ja säilitamine toimub keskkonnaseire seaduses ja selle rakendusaktides sätestatud korras.

6.1 Seiretulemuste analüüsi põhimõttedKogutud seire andmed analüüsitakse lähtuvalt keskkonnaministri määruses nr 44 lisa 4 (vooluveekogud)/lisa 5 (maismaa seisuveekogud) toodud hüdrobioloogilistele ja füüsikalis-keemilistele kvaliteedinäitajatele kehtestatud seisundiklassidest ning määruses nr 77 toodud keskkonnakvaliteedi piirväärtustest. Analüüsi tulemusena esitatakse seiretöö aruandes iga veekogumi kohta asjakohased kvaliteedinäitajate ja kvaliteedielementide seisundiklassid, veekogumi ökoloogiline seisundiklass või keemiline seisundiklass. Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi klass määratakse seiretöö aruandes veekogumit iseloomustavate

23

hüdrobioloogiliste ning bioloogilisi kvaliteedielemente toetavate füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate alusel.

Kogutud seire andmed analüüsitakse lähtuvalt kõigist välja töötatud kvaliteedielementide seisundiklassidest. Analüüsitulemusena esitatakse seiratud veekogumite ökoloogiline seisundiklass.

Kui pinnaveekogumi seisundiklassi on raske üheselt määrata, siis esitatakse seisundiklassi juurde täiendavalt seisundiklass tuginedes ekspertarvamusele, koos põhjendustega (looduslik põhjus koos täpsustusega, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete mõju vms). Kui seisund või muutused ei ole millegagi seostatavad või vajavad täiendavat uurimist, tuuakse see seiretöö aruandes selgelt eristuvalt välja. Pidevseire veekogumite seisundiklassid antakse seireaastate keskmisena, alustades kinnitatud seisundihinnangule järgnevast aastast. Peipsi järve ja Pihkva järve ökoloogilise seisundiklassi määramisel võetakse täiendavalt riikliku keskkonnaseire andmetele arvesse ka Eesti-Vene piiriveekogude koostööprogrammi alusel kogutud seireandmeid.

Hüdrobioloogilise seisundi hinnang esitatakse koos seisundihinnangu usaldusväärsuse hinnanguga. Koos kvaliteedinäitajatega (olemasolul ka kvaliteedielemendi kohta) esitatakse nende ökoloogiline kvaliteedisuhe (ÖKS; skaalas 0-1).

Pikaajaliste muutuste selgitamiseks võrreldakse vähemalt pidevseires olevate veekogumite seire tulemusi varasemate aastate seiretulemustega (eksperthinnangu ja olemasolevate andmete alusel valib seiretöö tegija optimaalse võrdlusvahemiku), tuuakse välja trendid ja nihked suundumustes ning esitatakse omapoolne teave ja selgitused võimalike põhjuste kohta või kirjutatakse, et põhjus on teadmata. Kui tegemist on väga olulise muutusega, mis vajab täiendavat uurimist, siis lisatakse sellekohane info.

Võrdlusandmete olemasolul analüüsitakse settes või elustikus akumuleeruvate ohtlike ainete pikaajalist dünaamikat eelkõige määruses nr. 77 § 5 lg 3 ja 25 § 6 lg 3 toodud prioriteetsete ja muude saasteainete, aga ka teiste nö vesikonnaspetsiifiliste saasteainete kohta, millel on kalduvus akumuleeruda settes (lisas nr 5 näidatud tärniga).

Lõheliste ja karpkalalaste elupaigaks olevate seirejõgede puhul esitatakse seiretöö aruandes hinnang veekvaliteedi vastavuse kohta KeM määruse nr 58 toodud vee kvaliteedi nõuetele. Hinnatakse veekvaliteedi muutuste trende näitajate lõikes, tehes vajadusel ettepanekuid veekaitsemeetmete rakendamiseks.

Lisaks eelpoolt toodule:

1) Antakse ülevaade seire käigus tuvastatud kaitsealuste liikide (I, II, II kaitsekategooria), Punase raamatu liikide, loodusdirektiivi II, IV ja V lisa liikide ja võõrliikide esinemise kohta.

2) Vajaduse korral tehakse ettepanekuid seisundi hindamise aluseks olevate klassipiiride muutmiseks või veekogumi tüübi muutmiseks koos asjakohaste põhjendustega.

3) Vajaduse korral juhitakse tähelepanu muutmist vajavatele seirekohtadele või seire metoodikatele koos asjakohaste põhjendustega.

4) Vajaduse korral tehakse ettepanekuid täiendavateks uuringuteks (uurimuslikuks või operatiivseireks), kaitsemeetmete rakendamiseks või seire paremaks korraldamiseks).

7 Allprogrammi elluviimise kava ja selleks vajalikud vahendid

Pinnavee allprogrammi elluviimine toimub üldjoontes lähtuvalt VMK vesikondade veeseireprogrammis kavandatud ajakavast, ptk Seirevõrgu ajakohastamine toodud põhimõtetest seirevõrgu ajakohastamiseks ja lähtuvalt rahvusvahelistest nõuetest (sh. vähemalt PLC aastal, kord kuue aasta kohta, tuleb seirata metalle ja TOCe olulistes Läänemerre suubuvates jõgedes; viimati 2017).

24

Allprogrammi elluviimine toimub riiklikku keskkonnaseire programmi eelarvest. Eelarve jaotus aastate ja seiretööde lõikes perioodil 2012-2018 on esitatud joonisel 1 ja 2 (va Eesti-Vene piiriveekogude koostööprogrammi raames teostatud tööd summas ~ 102 000 eur aastas, mida koordineeritakse eraldiseisvalt riikliku seire allprogrammist.

Seireprogrammi elluviimine vesikondade veeseireprogrammis toodud mahus nõuab olulist lisaressurssi (ohtlike ainete seire, lisandunud vesikonnaspetsiifiliste saasteainete seire, väikejärvede hüdromorfoloogiline seire, suurenenud vooluveekogumite ülevaateseire võrgustik). Lisaressursi vajadus veeseireprogrammiga kavandatud seire elluviimiseks VMK kolmel esimesel aastal u. 470 000 eurot, VMK kolmel viimasel aastal u. 230 000 eurot. Seire kulude optimeerimise eesmärgil tehakse vajadusel seirevajaduste kriitiline hindamine seiretööde tellimise osana. Alljärgnevalt on toodud olulisemad lisaressursi vajadused koos põhjendustega:

1) Vesikondade veeseireprogrammis toodud ohtlike ainete seire elluviimine eeldaks VMK esimesel kolmel aastal lisaressurssi u. 200 000 eurot aastas ja järgneval kolmel VMK kava aastal u. 60 000 eurot aastas (2017 hindade juures). Ohtlike ainete seireks 2013. aastal taotletud eelarve võimaldab ohtlike ainete seiret u. kolmes ja pooles veekogumis/seire lävendis.

2) Vesikondade veeseireprogrammiga ette nähtud vesikonnaspetsiifiliste saasteainete seire vooluveekogumites u 12 000 eur/aastas (seisuveekogumites ei ole täiendav eelarve maht lähtuvalt allprogrammi raames kokku lepitust suur).

Lisaressursi vajadus, kuna eelnevatel VMK perioodidel ei ole vesikonnaspetsiifilisi aineid riiklikku keskkonnaseire eelarvest rahastatud, on uuritud projektipõhiselt. Seire aastatel 2016-2017 on toimunud ette nähtust väiksemas mahus ja teiste tööde arvelt.

3) VMK seireprogrammiga ette nähtud väikejärvede hüdromorfoloogiline seire u. 7000 eur aastas.

Lisaressursi vajadus, kuna varasemalt ei ole seda riiklikku keskkonnaseire eelarvest tehtud. Vooluveekogumite hüdromorfoloogiline seire toimus projektipõhiselt, KIKi rahastamisel.

4) Vooluveekogumite ülevaateseire teostamine vesikondade veeseireprogrammis ette nähtud mahus eeldab täiendavat ressurssi u. 45 000 eur/aastas.

Vooluveekogude ülevaateseire täiendav ressursi vajadus tuleneb sellest, et eelmisel VMK perioodil seirati u. 230 vooluveekogumi seire lävendit, vesikondade seireprogramm aastateks 2016-2021 näeb ülevaateseiret ette seiret 401 lävendis. Tulenevalt lisandunud seire vajadustest ja seire-eelarve vähenemisest 3% aastas aastatel 2016 ja 2017, on tegelik ülevaateseire maht jäänud varasemate aastatega võrreldavale tasemele.

25

2012 2013 2014 2015 2016 2017 20180

50000

100000

150000

200000

250000

300000

350000

Jõgede ning Võrtsjärve hüdrokeemiline seire Jõgede hüdrobioloogiline seireJõgede ülevaateseire hüdrokeemilised uuringud

Joonis 1. Jõgede ja Võrtsjärve hüdrokeemilise seire eelarve (eurodes) 2012-2018

2012 2013 2014 2015 2016 2017 20180

20000

40000

60000

80000

100000

120000

140000

Võrtsjärve hüdrobioloogiline seire Väikejärvede hüdrobioloogiline seireVäikejärvede hüdrokeemilised uuringud Peipsi järve hüdrobioloogiline seirePeipsi järve hüdrokeemiline seire

Joonis 2. Järvede seire eelarve (eurodes) 2012-2018 (alates 2014 toimub Peipsi järve seire olulises mahus Eesti-Vene ühisseire eelarve raames; Peipsi järve seire-eelarve on püsinud samas suurusjärgus, alates 2017 lisandus seiresse suurselgrootute seire litoraalis ja fütobentose seire).

7.1 Arendusvajadused7.1.1 Väikejärvede seire:

KeM määrus nr 25 § 12 näeb veekogumite seisundi hindamise eesmärgil ette järvenõgude hindamist (viimastest mõõdistustest möödas 40-50 aastat). Järve nõgude kaardistamine ja selle tulemusel sügavuste teadmine, võimaldab arvutada järveosade mahtusid, millest saab tuletada elupaikade mõju kogu järve talitlemisele, teave mis on vajalik ka kalade ja suurtaimede seirekohtade valimiseks. VMK seireprogramm näeb ette kõigi järvenõgude

26

mõõdistusi kord kolme veemajanduskava perioodil jooksul, seire on põhjendatud kord 30-50 a. kohta. Kuna tegevus on kulukas ja väga perioodiline, planeerida seire teostamine eraldi projektina või eelarve lisarahastustaotluse vahenditest. Seire kavandada esimeses järjekorras pidevseire järvedes (11), võrdlusveekogumites ja veekogumites, mille seisund on kesine või halvem.

Ülevaateseire korraldus on väheinformatiivne hindamaks veekogumite kesise seisundi põhjuseid. Analüüsida võimalusi koormustega arvestamiseks ülevaateseire osana, eesmärgiga vähendada operatiiv- ja uurimusliku seire koormust tervendusmeetmete kavandamiseks.

7.1.2 Suurjärvede seire

Veepoliitika raamdirektiiv lisa V ptk 1.3.4. näeb ette kalastiku seiret minimaalselt kord kolme aasta kohta. Peipsi järvel ei ole senini kalastiku kui hüdrobioloogilise kvaliteedielemendi seiret toimunud, toimub iga-aastane ressursi seire, mis ei kata täiel määral kalastiku seisundihindamise vajadusi. Vajalik välja töötada kalastiku seire metoodika, mis täiendab ressursi seire raames kogutud infot ja seejärel alustada seire teostamisega.

Suurjärvede (Peipsi ja Võrtsjärv) suurtaimestiku seire ei vasta praegusel kujul seire eesmärkidele. Kavandada suurtaimestiku seire kvaliteedinäitajate ja seisundiklasside piiride, vajadusel ka seire metoodika ülevaatamine eesmärgiga parandada suurtaimestiku seire indikatiivsust seisundi hinnangu andmiseks ja pikaajaliste muutuste hindamiseks.

Vajalik välja töötada suurjärvede hüdromorfoloogilise seire metoodika ja hinnata hüdromorfoloogiline seisund.

Analüüsida täiendavalt Peipsi järve seirevõrgustiku optimaalsust ja seire sagedust (ennekõike füüsikalis-keemiliste näitajate ja planktoni seire) ning osade kvaliteedielementide seire sammu optimaalsust (suurtaimestik, suurselgrootud profundaalis, andmeridade täienemisel ka suurselgrootud litoraalis ja fütobentos).

7.1.3 Vooluveekogude seire

Hüdromorfoloogilise seire metoodika vajab ülevaatamist. 2014. aastal välja töötatud metoodika sobib hüdromorfoloogilise seisundihinnangu andmiseks, kuid ei ole piisav, et sellest lähtuvalt kavandada näiteks kalastiku seiret, sh saada ülevaate esinevatest elupaigatüüpidest. Vajalik välja töötada metoodika vooluveekogude elupaigatüüpide kaardistamiseks, mis võimaldaks kalastiku seire paremat planeerimist. Metoodikast lähtuvalt tuleks kaardistada vähemalt kalastikuliselt olulisemad vooluveekogud, kus elupaikade leviku info puudub.

VMK 2016-2021 seirekavaga ette nähtud vesikonnaspetsiifiliste saasteainete nimekiri ja seirevõrgustik vajab sisulist analüüsi.

7.1.4 Allprogrammi ülesed arendusvajadused

Seirekulude optimeerimise eesmärgil vajalik analüüsida seire indikatiivsust loodusdirektiivi kohaseks elupaigatüüpide ja liikide seisundi hindamiseks ja vajadusel kavandada seire optimeerimise tegevused.

Ülevaateseire korraldus on väheinformatiivne hindamaks veekogumite kesise seisundi põhjuseid. Analüüsida võimalusi koormustega arvestamiseks ülevaateseire osana, eesmärgiga vähendada operatiiv- ja uurimusliku seire koormust tervendusmeetmete kavandamiseks.

27

Tuginedes kogunenud seire andmetele, vajalik täpsustada mitmete kvaliteedinäitajate seisundiklasside piire (detailsed ettepanekud esitatud seire aruannetes) ja töötada välja zooplanktoni kvaliteedinäitajad ja seisundiklasside piirid seisuveekogumites.

Analüüsimist tasub DNA-seire perspektiivsus seireprogrammi eesmärkide täitmiseks.

8 Allprogrammi elluviimise tõhususe ja edukuse näitajadAllprogrammi elluviimine on edukas, kui võimaldab täida allprogrammile seatud eesmärgid, sh:

1) koguda andmeid veekaitsemeetmete kavandamiseks ja rakendamiseks ja edasise seire planeerimiseks;

2) anda adekvaatse seisundi hinnangu kõigile veekogumitele;3) täita rahvusvahelise andmeedastuse nõuded;4) täita Helsingi konventsiooni nõuded, täites HELCOMi seirejuhised olulises mahus;5) täita piiriüleste koostööprogrammide raames võetud kohustused allprogrammis

ettenähtud mahus;6) hinnata põllumajanduse mõju maismaa pinnaveekogumitele;7) hinnata lõheliste ja karpkalalaste elupaikade seisundi vastavust kvaliteedinõuetele;8) hinnata seisundihindamise klassifikatsiooni sobivust;9) hinnata kliimamuutuste mõju maismaa pinnaveele.

9 Võimalikud riskitegurid programmi elluviimiselAllprogrammi elluviimine, sh tulemusindikaatorite täitmine, sõltub eelarvelistest vahenditest. Vesikondade veeseireprogrammiga ette nähtud maismaa pinnaveekogumite seire täismahus elluviimine eeldab olemasolevast enam kui poole suuremat eelarvet, seejuures tuleb arvestada, et tänased hinnad (seda ennekõike bioloogilise seire osas), on saadud väga suurte soodustustega (kuni 40%), mis ei saa kestma jääda.

Operatiiv- ja uurimusliku seire rahastamine toimub läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse, on aeganõudev ja jääb selgelt alla vajadustele.

Seirevõrgu ja näitajate iga-aastane ajakohastamine seiretööde lähteülesannete ettevalmistamise osana, on üsna ajamahukas tegevus, mistõttu selle olulisust võidakse alahinnata ja piiratud ressursside tingimustes ei pruugi seire objektide valik olla seetõttu optimaalseim.

Raskendatud on seireprogrammi elluviimise tõhususe näitaja, anda adekvaatne seisundi hinnang kõigile veekogumitele, täitmine, kuna määrus nr 44 on vananenud. Puudu osa seisundi hindamiseks olulisi kvaliteedinäitajaid, olemasolevate kvaliteedinäitajate seisundiklassi piirid vajaksid suures ulatuses parandamist (ettepanekud olemas, aga määrusesse sisse viimata), osaliselt ka lõpuni välja töötamist (zooplankton) või ülevaatamist (ennekõike suurtaimestik järvedes, hüdromorfoloogilise seire metoodika vooluveekogumites jmt). Oluline oleks välja töötada ja määrusesse lisada ka kvaliteedinäitajate seisundiklasside nö paindlikkuse piirid, mis võimaldaks paremini arvestada looduslike tingimustega seire ajal. Riskide maandamiseks näeb allprogramm ette seisundihinnangute esitamist seiretööde osana paralleelselt nii KeM määruse 44 nõuetest lähtuvalt kui võttes arvesse täiendavalt välja töötatud kvaliteedielementide seisundihinnanguid ja ekspertarvamust.

28

10 Lisad

Lisa 1. Vooluveekogumite hüdrokeemiline pidevseire

29

1P

iusa

jõgi

: Vär

ska-

Saa

tse

mnt

.5

Em

ajõg

i: R

annu

-Jõe

suu

9Ah

ja jõ

gi: L

ääni

ste

sild

13K

eila

jõgi

: Kei

la li

nn

2Võ

hand

u jõ

gi: R

äpin

ast

alla

vool

u, R

istip

alo

küla

6E

maj

õgi:

Tartu

(Kvi

ssen

tal)

10Ta

gajõ

gi: T

udul

inna

14P

ärnu

jõgi

: Tür

i-Alli

ku

3Vä

ike-

Em

ajõg

i: P

ikas

illa

7Li

nnus

aare

oja

: Lin

nusa

are

11Al

ajõg

i: G

riini

(Ala

jõe)

15K

ulla

vere

jõgi

: hüd

roke

emia

- Ta

rtu-M

ustv

ee

mnt

sild

4Tä

nass

ilma

jõgi

: Kõr

tsi

(Oiu

)8

Ahja

jõgi

: Kiid

järv

e12

Nar

va jõ

gi: V

askn

arva

16R

anna

pung

erja

jõgi

: Mus

tvee

mnt

sild

17Ta

ebla

jõgi

: Sau

nja

sild

Lisa 2. Vooluveekogumite hüdrobioloogiline pidevseire

30

Lisa 3. Seisuveekogumite pidevseire

31

Lisa 4. Vooluveekogumite pidevseire (seirekohad, näitajad, eesmärgid ja sagedused)

Eraldi Excel fail

Lisa 5. Pinnavee seire ülevaateseire pidevseire seirekohadEraldi Excel fail

Lisa 6. Ohtlike ainete seire vees, settes ja elustikus Esimeses tulbas vasakule on joondatud KeM määrus nr 77 § 3 kohased ained ehk prioriteetsed, prioriteetsed ohtlikud ja teatavad muud saasteained, mida arvestatakse keemilise seisundi hinnangu osana, tärniga on täistatud ained, mille akumuleeruvust settes ja/või elustikus tuleb määrata kord kolme aasta järel.

Esimeses tulbas paremale on joondatud KeM määrus 77 § 6 ained ehk vesikonnaspetsiifilised ained, mida arvestatakse ökoloogilise seisundi hinnangu osana ja mida seiratakse kord VMK perioodil.

Nr maatriksi juures näitab seirekordade arvu aastas (va väikestes veekogumites on põhjendatud seire vee maatriksist 2 korda aastas)

Määrus 77 §3, §6 Aine nimetus maatriks

vesimaatriks

setemaatriks elustik

Pikaajaline suundumus

28 Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH):

2 Antratseen 4 1 1 *15 Fluoranteen 4 1 1 *22 naftaleen 4 1 128 benso(a)püreen 4 1 1 *28 benso(b)fluoranteen 4 1 1 *28 benso(g,h,i)perüleen 4 1 1 *28 benso(k)fluoranteen 4 1 1 *28 indeno(1,2,3-cd)püreen 4 1 1 *

PAH summa 4 1 15 Bromodifenüüleetrid: *

PBDE 47 1 1PBDE 99 1 1

PBDE 100 1 1PBDE 28 1 1

PBDE 153 1 1PBDE 154 1 1

dekabromodifenüüleeter (BDE209) 1 143 Heksabromotsüklododekaanid

(HBCDD), sh:*

Alfa-HBCDD 1 1Beta-HBCDD 1 1

Gamma-HBCDD 1 11,3,5,7,9,11-HBCDD 1 11,2,5,6,9,10-HBCDD 1 1

Ftalaadid:12 DEHP 4 1 1 *

Klooritud parafiinid (kloroalkaanid):

32

7 C10-13 1 1 *

Fenoolid ja nende etoksülaadid:24 4-n-nonüülfenool 4 1 1 *25 4-(n-oktüül)fenool 4 1 127 Klorofenoolid, sh pentaklorofenool 4 1 1

1- ja 2-aluseliste fenoolide gruppi kuuluvad fenoolid:

11 fenool 412 o-kresool 413 m-,p-kresool 414 2,3-dimetüülfenool 415 2,6-dimetüülfenool 416 3,4-dimetüülfenool 417 3,5-dimetüülfenool 418 resortsiin 4

Metallid ja nende ühendid (koos DOC ja karedus):

21 Elavhõbe ja selle ühendid 4 1 1 *6 Kaadmium ja selle ühendid 4 1 1 *23 Nikkel ja selle ühendid 4 1 120 Plii ja selle ühendid 4 1 1 *

6 Tsink 4 1 17 Vask 4 1 12 Baarium 4 1 13 Kroom (üld) 4 1 11 Arseen 4 1 15 Tina 4 1 1

Tinaorgaanilised ühendid, sh: 4 1 130 tributüültina ühendid (tributüültina-

katioon) 4 1 1*

Pestitsiidid, sh:1 alakloor 4 1 13 atrasiin 4 1 113 diuroon 4 1 114 a-endosulfaan 4 1 114 b-endosulfaan 4 1 119 isoproturoon 4 1 18 klorofenvinfoss 4 1 19 kloropürifoss 4 1 129 simasiin 4 1 133 trifluraliin 4 1 134 dikofool 4 1 1 *

36 kinoksüfeen 4 1 1 *38 aklonifeen 4 1 139 bifenoks 4 1 140 tsübutriin 4 1 141 tsüpermetriin 4 1 142 diklorofoss 4 1 144 heptakloor ja heptakloorepoksiid 4 1 1 *45 terbutriin 4 1 1

33

21 AMPA ja glüfosaat 422 MCPA 423 Kloromekvaatkloriid 424 Metasakloor 425 Tebukonasool 426 Dimetoaat 427 Klopüraliid 428 Spiroksamiin 429 Mankotseeb 430 Protiokonasool 431 2,4-D 4

9a tsüklodieenpestitsiidid (aldriin, dieldriin, endriin, isodriin) 4 1 1

9b DDT 4 1 19b para-para-DDT 4 1 116 heksaklorobenseen 4 1 1 *26 pentaklorobenseen 4 1 1 *17 heksaklorobutadieen 4 1 1 *

1,2,3,4 Tetraklorobenseen 4 1 11,2,3,5 ja 1,2,4,5 Tetraklorobenseeni

summa 4 1 118 Heksaklorotsükloheksaan (HCH): *

alfa-HCH 4 1 1beta-HCH 4 1 1

gamma-HCH 4 1 131 Triklorobenseenid:

1,2,3 Triklorobenseen 4 1 11,2,4 Triklorobenseen 4 1 11,3,5 Triklorobenseen 4 1 1

Lenduvad orgaanilised ühendid:4 benseen 410 1,2-dikloroetaan 411 diklorometaan 432 triklorometaan (kloroform) 46a süsiniktetrakloriid 429a tetrakloroetüleen 429b trikloroetüleen 4

8 O-ksüleen 49 m,p-ksüleen 4

10 Tolueen 435 Perfluorooktaansulfonaat ja selle

derivaadid (PFOS) 4 1 1*

37 Dioksiinisarnased ühendid (PCB-d) 1 1 *19 Naftasaadused (C10-C40

süsivesinikud) 4 1

34

Lisa 7. ProovivõtumetoodikadVee füüsikalis-keemilised näitajad

Veeproovide võtmine ja käitlemine vee füüsikalis-keemiliste näitajate, fütoplanktoni ning klorofülli, zooplanktoni ja bakterplanktoni näitajate määramiseks toimub vastavalt keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrusele nr 30 „Proovivõtumeetodid“ (RTL 2002, 56, 833) ja standarditele „Vee kvaliteet. Proovivõtt. Osa 1: Proovivõtuplaanide koostamisjuhendid ja proovivõtumeetodid“ (EVS-EN ISO 5667-1:2007), „Vee kvaliteet. Proovivõtt. Osa 3: Veeproovide konserveerimine ja käitlemine“ (EVS-EN ISO 5667-3:2012) ja „Vee kvaliteet. Proovivõtt. Osa 4: Juhised looduslikest ja tehislikest järvedest proovide võtmiseks“ (EVS-ISO 5667-4:2016) või „Vee kvaliteet. Proovivõtt. Osa 6: Juhised jõgedest ja muudest vooluveekogudest proovide võtmiseks“ (EVS-EN ISO 5667-6:2016).

Suurjärved –Sariproov võetakse vertikaalprofiili sügavustelt 0 m, 0,5 m, 1 m, 2 m, 3 m jne kuni põhjakihini ja valatakse ühte nõusse. Analüüsid teostatakse saadud integraalsest proovist.

Väikejärved - Sõltuvalt vee kihistumisest kogutakse Limnos-tüüpi batomeetriga igal seirekorral kuni kolm veeproovi ühe järve kohta (v.a Rõuge Suurjärv, kus võib olla kuni neli veeproovi) - pinnakihist, hüppekihist (termokliinist) ja põhjalähedasest veekihist. Kui kihistumist ei esine, kogutakse veeproovid ainult pinnakihist ja põhjalähedasest veekihist, väga madalates järvedes vaid pinnakihist. Hüppekihi eristamisel võetakse aluseks vees lahustunud hapniku sisalduse muutus 1,5 mg/l meetri kohta

Vooluveekogud - Veeproov võetakse kuni 0,3 m sügavuselt ülemisest hästi segunenud veekihist voolu keskelt (punktproov).

Fütoplankton

Suurjärved - Proovide kogumine toimub standardi EVS-EN ISO 5667-2007 osade 1-4 kohaselt. Proovid kogutakse kaheliitrise batomeetriga vertikaalselt läbi veesamba (sügavustelt 0 m, 0,5 m, 1 m, 2 m, 3 m) jne kuni põhjakihini ja analüüs tehakse integreeritud proovist.

Väikejärved - Kvalitatiivsed proovid kogutakse Apsteini planktonvõrguga (silma suurus 20 μm ja 48-50 µm) paadi järelveol, kui sügavus võimaldab, siis ka veesambast. Kvantitatiivsed proovid võetakse järve keskosast Limnos-tüüpi batomeetriga erinevatelt sügavustelt nii, nagu toimub proovide kogumine keemiliseks analüüsiks.

Vooluveekogud (Emajõgi, Narva jõgi) - kvantitatiivsed proovid (100-200 ml) kogutakse 0,1 m sügavuselt.

Zooplankton

Proovide kogumisel tuleb järgida standardit „Water quality - Guidance standard for the sampling of zooplankton from standing waters“ (EVS-EN 15110:2006 osade 1-4 kohaselt).

Suurjärved ja Narva veehoidla – Metazooplanktoni analüüsideks võetakse vertikaalprofiili sariproov sügavustelt 0 m, 0,5 m, 1 m, 2 m, 3 m jne kuni põhjani ja valatakse ühte nõusse (Peipsi ja Narva veehoidlas van Dorni batomeetriga, Võrtsjärves Ruttneri batomeetriga). Analüüs tehakse integreeritud proovist. Protozooplanktoni määramiseks võetakse sariproov (pinnast põhjani) Ruttneri batomeetriga.

Väikejärved – Nii meta- kui protozooplanktoni analüüsiks kogutakse sariproov Limnos-tüüpi batomeetriga integraalselt läbi veesamba (nagu suurjärvedes) ja segatakse kokku. Kogu proov kurnatakse läbi Apsteini võrgu 48 µm silmaläbimõõduga planktonvõrgu.

Fütobentos

Fütobentose proovide kogumisel tuleb järgida standardit „Water quality - Guidance standard for the routine sampling and pretreatment of benthic diatoms from rivers“ (EVS-EN

35

13946:2003) ning juhendit „Pinnavee ökoloogilise seisundi…“ (Timm, Vilbaste, 2010). Kasutatud metoodika on kooskõlas Euroopa Liidu standarditega EN 13946: 2014 ja EN 14407:2014 fütobentose kasutamise kohta vooluvete seisundi hindamisel.

Proovid (vooluveekogumid, järved) kogutakse eelistatult väikestelt kividelt (kivide puudumisel suurtaimedelt või suurvetikatelt) umbes 0,5 meetri sügavuselt veest. Üks proov kogutakse vähemalt viielt erinevalt kivilt. Vooluveekogumites kogutakse proovid vooluga risti asetsevalt kaldaalalt kuni voolu keskele. Kui jõelõik on proovivõtu kohal sügavam kui 0,5 m, siis sügavamalt kui 0,5 m proove ei koguta.

Zoobentos

Zoobentose proovide kogumisel voolu- ja seisuveekogude seisundi hindamiseks vastavalt veepoliitika raamdirektiivi nõuetele tuleb järgida standardit „Vee kvaliteet. Bioloogilise proovivõtmise meetodid. Juhised käsivõrguga proovivõtmiseks veekogu põhjas elavate selgrootute loomade määramiseks“ (EVS-EN 27828:1999) ning juhendit „Pinnavee ökoloogilise seisundi…“ (Timm, Vilbaste, 2010).

Igast seirekohast võetakse üks liitproov, mis koosneb viiest juhuslikult paigutatud jala- või kahvaga tõmbeproovist ning kvalitatiivsest proovist. Kvantitatiivne proov kogutakse ühetaolise põhjaga alalt (järvedes kaldalõigu keskmisest osast, vooluveekogudes prooviala alumisest osast), 10 m pikkuselt lõigul (järvedes) või 1 m pikkuselt lõigult (vooluveekogumites). Vooluveekogumites eelistatakse võimalusel kiireloomulist, kivist/kruusast põhja. Järvedes võetakse proov võetakse võimalikult mitmekesine (tüüpilised elupaigad, muud elupaigad), et kompenseerida substraatide võimalikke erinevusi järvede vahel.

Zoobentose proovide kogumisel pikaajaliste muutuste selgitamiseks ja põhjatoidulise kalastiku toidubaasei seisundi selgitamiseks tuleb järgida standardit standardit „Water quality - Guidelines for the selection of sampling methods and devices for benthic macroinvertebrates in fresh waters“ (EVS-EN ISO 10870:2012).

Proovid kogutakse põhjaammutiga (Ekman või Zabolotski tüüpi) transektidelt. Peipsis on transektil kolm seirekohta, iga üks erinevas sügavuses ja erineva põhjaga alal (liivane/mudane). Võrtsjärves on transektil kaks seirekohta, millest üks on mudasel põhjal, teine liivasel põhjal.

Suurtaimestik

Suurtaimestiku proovid tuleb koguda vastavalt standardile „Water quality - Guidance for the surveying of aquatic macrophytes in running waters“ (EVS-EN 14184:2014) ja juhendile „Eesti jõgede vee- ja kaldataimestiku esialgse indikaatori klassipiiride täpsustamine ja võrreldavuse tõendamine (Pall, 2017).

Suurjärved - seire toimub transektidel, mis ulatuvad taimestiku maksimaalse veetaseme kõrguselt kuni nähtava taimestiku piirini avajärves. Võrtsjärvel jälgitakse taimestikku transektil iga 20 m järel paiknevaltel prooviruutudel - kaldaveetaimestik (1x1 m), ujulehtedega ja veesisene taimestik (2x2m). Peipsi järvel jälgitakse taimestikku 10 m laiustel transektidel. Vaatluspunktid asuvad sõltuvalt sügavusvööndite vaheldumisest kümnest kuni sadade meetriteni. Kaldaveetaimede prooviruutudes loendatakse pilliroo ja järvkaisla võsude arv kahel 1x 1 m ruudul järvepoolsemas servas.

Väikejärved – Läbitakse kogu kaldajoon. Sõltuvalt järve suurusest tehakse iga 150-100 m tagant profiile, mis ulatuvad veepiirist kuni veetaimestiku maksimaalse levikusügavuseni.

Vooluveekogud - Suurtaimestiku proovid kogutakse 100 meetri pikkuselt jõelõigult, mille looduslikud tingimused on suhteliselt ühtlased ning mis on suurtaimestiku kasvuks piisavalt avatud ja valgustatud.

Kalastik

36

Kalastiku seirel tuleb järgida siseriiklikult ja rahvusvaheliselt tunnustatud standardmeetodeid, mis on vastavalt veekogu tüübile sobilikud selle kalastiku seisundi hindamiseks, sh standardeid “Water quality – Guidance on the scope and selection of fish sampling methods” (EVS-EN 14962:2006), “Water quality – Sampling of fish with electricity” (EVS-EN 14011:2003) ja „Water quality - Sampling of fish with multi-mesh gillnets“ (EVS-EN 14757:2005).

Võrtsjärv – Seirepüügil kasutatakse „Norden“ tüüpi ujuvaid ja uppuvaid mitmesektsioonilisi nakkevõrke (ühes võrgus on 12 erinevat silmasuurust, võrgusilma küljepikkus varieerub vahemikus 5–55 mm), kokku vähemalt 10 seirekohas. Võrgud asetatakse püügile õhtul ning jäetakse püügile 12 tunniks.

Väikejärved – Seirepüügil kasutatakse vähemalt kahte ujutavat ja kahte uppuvat „Norden“ tüüpi mitmesektsioonilist nakkevõrku. Taustaandmete saamiseks kasutatakse täiendavalt vähemalt kolme ühesuguse silmasuurusega jõhvist nakkevõrku (silmasuuruste vahemikus 30-60 mm mõõdetuna sõlmest sõlmeni). Võrgud asetatakse püügile õhtul ning jäetakse püügile 12 tunniks.

Vooluveekogud:

Seirepüügil kasutatakse elektripüügi agregaati. Seirelõikudena eelistatakse ritraalseid jõeosasid. Seirelõigu pikkus on olenevalt jõe suurusest ja hüdromorfoloogilisest eripärast 60-120 meetrit, püügi pindala on 200-1000 m2. Seirelõik püütakse läbi ühekordselt. Seirepüügi kestus väikestes vooluveekogudes on 40 minutit, suuremas jõgedes 1 tund. Vajaduse korral tehakse kalastiku liigilise koosseisu täpsustamiseks lisaks loenduspüügile täiendav kvalitatiivne püük erinevates mikroelupaikades. Seirepüügil määratakse kalastiku liigiline ja vanuseline koosseis.

Hüdromorfoloogiline seire

Hüdromorfoloogilisel seirel tuleb järgida EL standardite, ENS-EN 16039_2011 „Water quality − Guidance standard on assessing the hydromorphological features of lakes“ ning ISO11330 „Determination of volume of water and water level in lakes and reservoirs“, nõudeid.

Hüdomorfoloogilise seisundi hindamine väikejärvedes toimub aruandes, „Pinnavee ökoloogilise seisundi hindamine hüdromorfoloogiliste kvaliteedielementide alusel“ (Eesti Maaülikool, 2014) toodud metoodika kohaselt.

Hüdromofoloogilise seisundi hindamine vooluveekogumites toimub aruandes, „Oluliste looduslike ning inimtegevuse tulemusena rikutud (tugevasti muudetud või tehislike) vooluveekogude hüdromorfoloogilise seisundi uurimine ning hüdromorfoloogilise seisundi hindamise metoodika väljatöötamine“ (Tallinna Tehnikaülikool, 2014) toodud ja Keskkonnaministeeriumi poolt täpsustatud metoodika kohaselt kaarditööna.

Väikejärved - Hüdromorfoloogilise seisundi hindamise jaoks kasutatakse kaardimaterjale, aerofotosid ja välitööde käigus kogutud andmeid. Välitööd teostatakse vegetatsiooniperioodil. Olenevalt järve pindalast ja kaldajoone keerukusest on vaatluskohtade arv 4 või 10. Vaatluskoht jaguneb järgnevateks vöönditeks: kaldavöönd, kalda-ala ja litoraal. Transekt on 15 m laiune ja vaatlused tehakse transekti keskelt. Kaldavöönd paikneb alates kaldaservast kuni 15 m maismaa poole. Kalda-ala hinnatakse kaldaservast kuni veepiirini (varieeruva laiusega osa, olenevalt veetasemest). Litoraalis tehakse vaatlusi veepiirist kuni 10 m järve poole.

Vooluveekogude hüdromorfoloogilise seire metoodika tugineb suuresti andmete analüüsile kaardil ja ei eelda välitöid.

Puudu on hüdromorfoloogilise seire metoodika suurjärvede jaoks.

37

Hüdromorfoloogilise seisundi hindamisel lähtutakse väikejärvedes aruandes „Pinnavee ökoloogilise seisundi hindamine hüdromorfoloogiliste kvaliteedielementide alusel“ (Eesti Maaülikool, 2014) toodud metoodikast ja vooluveekogumites aruandes „Oluliste looduslike ning inimtegevuse tulemusena rikutud (tugevasti muudetud või tehislike) vooluveekogude hüdromorfoloogilise seisundi uurimine ning hüdromorfoloogilise seisundi hindamise metoodika väljatöötamine“ (Tallinna Tehnikaülikool, 2014) toodud metoodikast, keskkonnaministri määrusest nr. 44 ja EL standarditest: ENS-EN 16039_2011 „Water quality − Guidance standard on assessing the hydromorphological features of lakes“ ning ISO11330 „Determination of volume of water and water level in lakes and reservoirs“.

Väikejärved - Hüdromorfoloogilise seisundi hindamise jaoks kasutatakse kaardimaterjale, aerofotosid ja välitööde käigus kogutud andmeid. Välitööd teostatakse vegetatsiooniperioodil. Olenevalt järve pindalast ja kaldajoone keerukusest on vaatluskohtade arv 4 või 10.

vaatluskoht jaguneb järgnevateks vöönditeks: kaldavöönd, kalda-ala ja litoraal. Transekt on 15 m laiune ja vaatlused tehakse transekti keskelt. Kaldavöönd paikneb alates kaldaservast kuni 15 m maismaa poole. Kalda-ala hinnatakse kaldaservast kuni veepiirini (varieeruva laiusega osa, olenevalt veetasemest). Litoraalis tehakse vaatlusi veepiirist kuni 10 m järve poole.

Vooluveekogude hüdromorfoloogilise seire metoodika tugineb suuresti andmete analüüsile kaardil ja ei eelda välitöid.

38