RIIGIVALITSEMISE REFORMI INFOKIRI

INFOKIRJA TEEMAD:• Riigireform arvestusteenuse valdkonnas

käib täie hooga• Riiginõuete konsolideerimine• Riigiasutuste tegevuse konsolideerimine

hangete korraldamisel• Riigi kinnisvarareformi eesmärgiks on

kinnisvara tõhus kasutus• Riigivalitsemise reformi tegevuskava

31.08.2016Nr. 4

riigireform@fin.ee

Seekordne riigireformi infokiri annab ülevaate tu-giteenuseid puudutavatest reformidest.

Valitsuskoalitsiooni kokkuleppe valitsuse moodus-tamise ja valitsusliidu tegevusprogrammi põhialus-te kohta 4. peatükis riigireform sätestatakse, et riigi-reformi eesmärkideks on: kvaliteetsemate teenuste pakkumine inimestele, maapiirkondade konkurent-sivõime kasv, valitsemise mahu vähenemine avali-kus sektoris (dubleerivate tegevuste vähendamine, valitsussektori töökohtade arvu vähenemine koos-kõlas tööealise elanikkonna kahanemisega ning põhiseaduslike institutsioonide ja valitsusasutuste omavaheline koostöö tihenemine) ja avaliku sektori tegevuste strateegilise planeerimise, juhtimise ning seire tugevdamise ja eelarvete läbipaistvuse suuren-damine.

Selle eesmärgi saavutamise ühe alategevusena on välja toodud tugiteenuste konsolideerimine: Ees-märgiga suurendada riigi majandamise efektiivsust jätkame struktuurseid reforme konsolideerides tu-giteenused (raamatupidamine, personaliarvestus, hanked, kinnisvara) ja võimalusel avalike teenuste pakkumise (punkt 4.6).

Rahandusministeerium koos Riigi Tugiteenuste Keskusega tutvustas möödunud aasta maikuus valitsuskabinetile tugiteenuste vallas tehtut ning lähiaastatel planeeritut. Ka valitsuse tegevusprog-

rammis on antud riigihalduse ministrile ülesandeks tutvustada märtsis 2017 tugiteenuste tsentralisee-rimise projekti (TUTSE) tulemusi ning uusi tegevusi tugiteenuste valdkonnas.

Järjekorras neljandas infokirjas annab RTK juht Tar-mo Leppoja ülevaate sellest, mida RTKs on tehtud, kuidas kliendid on teenustega rahul ning millised on lähiaastate väljakutsed. Riiginõuete konsolideerimi-se projektijuht Kerly Randlane selgitab, et miks on vaja üle vaadata riiginõuete senine korraldus ning kuidas projektiga edasi liigume. Rahandusministee-riumi riigihangete ja riigiabi osakond tutvustab riigi-hangete ühis- ja keskse hankimise senist praktikat ning tutvustatakse ka edasisi samme riigihangete konsolideerimisel. Rahandusministeeriumi riigivara osakonna nõunik Veronika Ilsjan teeb kokkuvõtte rii-gikinnisvara reformist. Infokirja lõpetame aga riigire-formi tegevuskavaga.

Järgmises infokirjas tutvustame riigiülesannete analüüsi tulemusi.

Rahandusministeerium

HEA LUGEJA!

RIIGIREFORM ARVESTUSTEENUSE VALDKONNAS KÄIB TÄIE HOOGA

Tugiteenuste konsolideerimisega on Eesti avaliku sektoris tegeletud juba aastaid. Kõige rohkem tä-

helepanu pälvinud algatused selles vallas on olnud riigi hallatava kinnisvara üleandmine Riigi Kinnisvara ASile ning erinevate ministeeriumite haldusalas loo-dud asutused infotehnoloogiliste teenuste pakkumi-seks. Lisaks neile on alates 2009. aastast tegeletud ka finants- ja personaliarvestuse koondamisega üht-setesse teenuskeskustesse, seda nii valitsemisala-de sees kui ka ministeeriumite ülesesse teenuskes-kusesse – Riigi Tugiteenuste Keskusesse.

Kuidas on arvestusteenuse konsolideerimine edene-nud ning millised plaanid on selles valdkonnas veel? Seda uurisimegi Riigi Tugiteenuste Keskuse juhata-jalt Tarmo Leppojalt.

Kellele ja milliseid teenuseid Riigi Tugiteenuste Keskus osutab?

RKT pakub hetkel finants-, personali- ja palgaar-vestuse teenust Riigikantseleile ning seitsmele mi-nisteeriumile 11-st. Personali- ja palgaarvestuse klientideks on ka Siseministeerium ning veel kolm selle valitsemisala asutust. Lisaks arvestusteenu-sele haldab RTK ka erinevaid riigiasutuste poolt ka-sutatavaid infosüsteeme – ühtne raamatupidamis- ja personaliarvestuse tarkvara SAP, sellega seotud aruandluskeskkond SAP BusinessObject ning Riigi-töötaja Iseteenindusportaal. Nimetatud rakendusi kasutavad pea kõik riigiasutused – esimest kahte 96% ning iseteenindusportaali 94%. Lisaks nimeta-tud teenustele peame arvestust riigi kui terviku raa-matupidamise üle, haldame kohtumenetlusest ja maa järelmaksuga müügist tekkinud nõudeid, hoia-

me üleval saldoandmike infosüsteemi, vahendame riigiasutustele e-arvete menetluskeskkondasid ning alates sellest aastast korraldame ka riigihankeid.

Kas teenuse saajate ringi on plaanis ka laiendada?

Eelmise aasta mais tegi Vabariigi Valitsus otsuse, mille kohaselt koondatakse kõigi ministeeriumite finants- ja personaliarvestus hiljemalt 2017. aasta esimese kvartali lõpuks RTK-sse. Oleme kõigi minis-teeriumitega leppinud kokku ajakava teenuste üle-andmiseks ning alustanud ettevalmistusi teenuse sujuvaks üleandmiseks. Järgmisena annavad oma arvestusteenuse RTK-le üle Välis- ja Siseministee-rium ning järgmise aasta aprillis ka Haridus- ja Tea-dusministeerium. Kaitseministeeriumi arvestustee-nus jääb esialgu valitsemisalasse.

Pakume hetkel teenust ainult riigiasutustele, kuid oleme mõelnud ka riigi sihtasutustele ning avalik-õi-guslikele institutsioonide teenindamisele. See, kas nimetatud teenuse vastu oleks huvi ning kuidas tee-nust oleks võimalik osutada, vajab veel täiendavalt analüüsimist.

Millised on teie tulevikuplaanid riigihangete korral-damise valdkonnas?

Tegemist on meie jaoks suhteliselt uue teenusega, mille pakkumisega alustasime alles selle aasta al-gusest. Praegu oleme korraldanud Riigikantselei hankeid, kuid alates selle aasta juulist hakkame han-keid läbi viima ka Justiits- ja Rahandusministeeriumi asutustele. Samuti oleme nimetatud teenust valmis pakkuma teistele huvitatud ministeeriumitele.

Lisaks üksikhangete korraldamisele oleme valmis-tamas ette ka kõigi riigiasutuste üleste ühishangete korraldamist alates 2017. aasta algusest. Esimese hankeobjektina on koalitsioonipartnerid näinud vaja-dust sõiduautode ühise hankimise järele. Ülejäänud ühiselt hangitavad kaubad ja teenused on plaanis kõigi ministeeriumitega kokku leppida käesoleva aasta jooksul. Hangete konsolideerimise eesmär-giks on eelkõige soodsama ühikuhinna saavutamine ostetavatel kaupadel ja teenustel tänu suurematele mahtudele. Samuti usume hangete läbiviimise kva-liteedi tõusu, mis väljendub ostja vajadustele vasta-vates hankelepingutes ning hangetega kaasnevate vaidluste vähenemises.

Mida kujutab endast Riigitöötaja Iseteeninduspor-taal?

Nagu selle nimigi ütleb, on tegemist veebipõhise keskkonnaga, kus riigiasutuste töötajad saavad mu-gavalt ja kiirelt planeerida oma puhkuseid, menetle-da lähetusi, võtta vastu, näha ja tagastada temale üle antud vara ning korraldada oma koolitustegevu-si. Portaali toimimisloogika on lihtne: kui inimene soovib minna näiteks puhkusele, siis varasemalt tähendas see paberil või dokumendihaldussüstee-mis avalduse tegemist, selle kooskõlastamist asen-dajate ja juhtidega ning lõpuks kellegi lisatööd selle arvestussüsteemi sisestamisel. Iseteeninduspor-taalis saab töötaja oma puhkuse info ise sisestada, sealtsamast liigub see automaatselt asendaja ja ülemuseni ning peale puhkuse kinnitamist liiguvad selle andmed automaatselt personaliarvestusprog-rammi.

Kasutajatelt saadud tagasiside portaalile on olnud väga positiivne, seda nii töötajate endi, kui ka teenus-te haldurite poolt. Portaali kasutuselevõtuks on huvi üles näidanud ka Tallinna linn. Tulevikus on plaanis portaalis välja arendada teenused ka majanduskulu-de taotluste menetlemiseks, isikuandmete haldami-seks ning erinevate töötajalt tööandjale edastatava-te taotluste (näiteks tervisepäevad) menetlemiseks. Häid ettepanekuid portaali edasiarendamiseks ole-

me saanud mitmetelt riigiasutustelt.

Mis on tugiteenuste konsolideerimisest riigis pare-maks muutunud?

Konsolideerimise eesmärgiks on olnud nii teenuse kvaliteedi tõus kui ka suurema efektiivsuse saavuta-mine. Oleme nüüd juba kolmel aastal küsinud oma klientidelt tagasisidet pakutavatele teenustele läbi kliendiuuringu. Hea meel on tõdeda, et kogu selle aja jooksul on nende rahulolu RTK pakutavate teenuste-ga kasvanud. Eelmisel aastal oli keskmine rahulolu

teenustega 8,3 palli 10-st. Võrreldes esimese aas-taga on see tõusnud 0,7 palli võrra. Lisaks klientide positiivsele tagasisidele on arvestusteenuse konso-lideerimise positiivset mõju arvestuse kvaliteedile märkinud ka Riigikontroll.

Konsolideerimine on muutnud teenuse korraldust ka efektiivsemaks. Kolme aastaga on RTK arvestustee-nuse osutamisega seotud töötajate arv vähenenud 32%. Näeme, et tööprotsesside lihvimise ning uute funktsionaalsuste lisandumisega kasutatavates in-fosüsteemides on tööaega võimalik veelgi kokku hoida.

Tänaseks oleme saavutanud kindluse tugiteenuste keskse osutamise mudel sobib riigiasutustele sama hästi, kui eraettevõtetele. RTK positiivse kogemuse vastu on tuntud suurt huvi ka teiste riikide poolt. Eu-roopa Avaliku Halduse Instituut (EIPA) on Eesti ko-gemuse kirjeldanud ka oma avaliku halduse parima-te praktikate kogumikus.

Milliseid uusi väljakutseid näete riigi tugiteenuste arendamise valdkonnas tulevikus?

Kõigil riigiasutustel seisab lähiajal ees suurem muu-datus eelarvestamise valdkonnas. Nimelt on riigis kokku lepitud üleminekus tekkepõhisele eelarvele alates 2017. aastast ning programmipõhisele eel-arvele 2020. aastal. Nimetatud muudatus toob en-daga kaasa uusi väljakutseid nii raamatupidamises kui ka selleks kasutatavas tarkvaras. Meie jaoks on positiivne ka riigi plaan alates 2017. aastast minna üle täisdigitaalsele arvete vahetamisele era- ja avali-ku sektori vahel.

Näeme riigile suurt võimalust ka nõuete haldamise senisest suuremas konsolideerimises. Maksu- ja Tolliameti ning RTK koostöös välja arendatud nõue-te administreerimise programm (NAP) pakub võima-lust automatiseerida mitmeid toiminguid, mida pal-jud asutused teevad seni käsitsi. Järgmisest aastast käivituva elatisabi nõuete haldamiseks on plaanis nimetatud tarkvara kasutusele võtta.

Potentsiaali efektiivsemaks tegevuseks näeme ka osade personalijuhtimise funktsioonide – näiteks koolituste korraldamine ja värbamine – korralda-mises keskse teenusepakkuja poolt. Esmast huvi nimetatud teenuste väljaarendamiseks on riigiasu-tuste poolt juba üles näidatud.

Üha enam valitsusi on otsustanud riiginõuete menetlemist tsentraliseerida, kusjuures kõige

aktiivsemateks on olnud USA osariigid. Rahvusva-heline praktika näitab, et tsentraliseerimisest tekkiv mahuefekt ning administreerimise automatiseeri-tus võimaldavad tõhustada nõuete haldamist ning seejuures maksimeerida tulu. Kui nõuete haldamine on asutuste vahel killustunud, siis annab see mär-ku ebapiisavatest tööprotsessidest ja puudulikest tehnoloogiatest nõuete efektiivseks haldamiseks. Rahvusvaheline praktika näitab, et nõuete konso-lideerimine võimaldab suurendada nõuete edukat sissenõudmist 10-45% tulenevalt nõude tüübist ning parasjagu kasutatavatest tööriistadest.

Avalik-õiguslike rahaliste nõuete ehk riiginõuete hal-damise ja sissenõudmise koondamine ei ole ka Ees-tis uus idee. Nii näiteks soovitas Riigikontroll juba 2008.aastal Euroopa riikide näitel koondada riigi nõuded ühte keskasutusse eesmärgiga korrastada ja ühtlustada nende sissenõudmist; 2009. aastal tegi Siseministeerium ettepaneku luua keskne üksus Ra-handusministeeriumi juurde või selle haldusalasse; 2010. aastal tegi Politsei- ja Piirivalveamet Riigikont-rollile ettepaneku koondada trahvinõuete täitmine kogu riigi tasandil hoopiski Maksu- ja Tolliametisse.

Riiginõuete all mõistetakse konsolideerimise kontekstis riigi või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud tasumisele kuuluvat või karistu-seks määratud sundtäidetavat rahalist kohus-

tust (nt riiklikud ja kohalikud maksud, rahalised karistused, sunnirahanõuded, regressinõuded jne). Lisaks eelnimetatud sundtäidetavatele rahalistele nõuetele vaadeldakse riiginõuete konsolideerimise projektis ka riigilõivusid ning nende keskse halduse võimalusi.

Tänast riiginõuete haldamist ja sissenõudmist ise-loomustab eelkõige protsessi killustatus, sh töö-protsessid on osaliselt dubleeritud, esineb palju käsitööd ning puudub ühtne info sellest kui palju on riigil nõudeid, mis on nende vanus, milliseid võimalu-si on kasutatud võla sissenõudmiseks ja mis ulatu-ses on need sisse nõutavad ning milline on asutuse kulu. Lisaks liialt paljude riiginõuete sissenõudmine lõpetatakse aegumise tõttu, samas aga ei ole teada aegunud nõuete tegelik maht ja aegumise põhjused.

Avaliku huvi ja õiguskindluse kaitsmiseks on oluline, et riiginõuded saaksid ka reaalselt täitmisele pööra-tud. Õigeaegselt tasutud rahalised kohustused liht-sustavad ühelt poolt riigitulude planeerimist, mõju-tavad positiivselt riigieelarve mahtu ja seeläbi riigi poolt osutatavate avalike kaupade ja teenuste hulka ja kvaliteeti. Teiselt poolt on rahaliste kohustuste täitmisel ka laiemad ühiskondlikud mõjud. Näiteks kui õigusrikkumise eest määratud rahatrahvi täitmi-sele ei pöörata ja sisse ei nõuta, ei mõjuta see teda hoiduma uutest õigusrikkumistest. Seega riigi suut-matus tagada riiginõuete efektiivne sissenõudmine seab kahtluse alla ka nende kehtestamise ja kohal-

RIIGINÕUETE KONSOLIDEERIMINE

Joonis 1. Konsolideeritud riiginõuete sissenõudmise protsess

Sundtäidetav nõue

Esmaste täitetoimingute

sooritamine keskse üksuse poolt

Vajadusel täitemenetluse

jätkamine kohtutäituri poolt

RIIGIASUTUSTE TEGEVUSE KONSOLIDEERIMINE HANGETE KORRALDAMISEL

Riigihangete korraldamise teenuse osutamine kompetentsikeskuste kaudu on riigis olnud pi-

kaajaliseks eesmärgiks. Kui on jutuks riigiasutuste tugiteenuste koondamine, siis on ühe mõttena ala-ti välja käidud ka võimalus konsolideerida asutuste hanketegevus.

Riigihangete korraldamine on valitsusasutuste ja val-itsusasutuste hallatavate riigiasutuste jaoks kõrval-kohustuseks, mida tuleb põhitegevuse kõrvalt täita korrektselt ja mille korrektseks täitmiseks on tarvili-kud riigihangete valdkonna eriteadmised. Valmidust tellida riigihangete korraldamise teenust ja vajadust konsolideeritud riigihangete korraldamise ning kom-

damise eesmärgi.

Riiginõuete konsolideerimise eesmärgiks on viia nõuete administreerimine ja sissenõudmine üht-setele (õiguslikele) alustele, sealhulgas tagada menetluse osaliste ja kolmandate isikute mõistlik halduskoormus; tagada sissenõudmise protsessi läbipaistvus, lihtsus, selgus ja kiirus ning riigieelar-ve tulude laekumine. Lisaks eeltoodule annab riigi-nõuete konsolideerimine riigile olulise info, millised on isikute tasumata kohustused riigi ees.

Kui täna on vaid Maksu- ja Tolliametil sarnaselt koh-tutäiturile õigus sooritada standardseid täitetoimin-guid (nt võlgniku pangakonto arestimine, käsutami-se keelumärke kandmine võlgniku registervarale), siis riiginõuete konsolideerimise tulemusel laieneb see kõigile riiginõuetele. Seega kõik esmased täi-

petentsikeskuse loomise järele näitab ka senine praktika – Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (edaspidi RIK) positiivne kogemus keskse hankijana ja vabatahtlike ühishangete korraldajana alates aas-tast 2013.

Selge vastutus ja protsess on eduka hankekorral-duse alused. Kui asutuses on selge, milline on han-keprotsess ning milliste osade eest keegi vastutab, siis on ka tõenäoline, et selle protsessi läbimine on valutu ja tulemuslik. Kui hangete korraldamine on asutuste üleselt konsolideeritud, siis ei peaks telli-ja omama spetsiifilisi teadmisi riigihangete sea-dusest (RHS) ja riigihangete registrist, vaid üksnes enda valdkonnast. Tema vastutus piirdub sisuliste teadmistega, mida ta jagab riigihangetele spetsial-iseerunud hankeüksusega nii riigihanke alusdoku-mentide koostamiseks kui hiljem tingimuste selgita-miseks ning pakkumuste hindamiseks.

Riigihangete valdkonna kompetentsikeskuste loom-ise ja riigihangete konsolideerimise kavatsusest on tänaseks jõutud konkreetsete tegevusteni. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) alustas 2015. a vajalike läbirääkimiste ja toimingutega, et pakku-da alates 2016. a valitsusasutustele ja valitsusasu-

tetoimingud sooritatakse keskse üksuse poolt (vt joonis 1). Vaid juhul kui esmaste täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud mõistliku aja jooksul rahalist kohustust täita või on vajalik võlgniku vara müük, edastatakse nõue täitemenetluse jätkami-seks kohtutäiturile.

Riiginõuete konsolideerimiseks moodustab Rahan-dusministeerium asjaomaste ministeeriumidega koostöös juhtrühma, mille eesmärgiks on teha nõue-te detailanalüüs, välja töötada toimemudel ning teha ettepanekuid õigusnormide muutmiseks. Rahandus-ministeeriumil on plaanis esitada projekti tulemused ning ettepanekud valitsusele otsustamiseks märtsis 2017.

Täiendavat infot saab Rahandusministeeriumi nõu-nikult Kerly Randlaselt (kerly.randlane@fin.ee).

tuste hallatavatele riigiasutustele riigihangete korraldamise teenust. RTK poolne riigihangete ko-rraldamise teenuse pakkumise kavatsus on kirja pandud ka RTK arengukavas aastateks 2016 - 2019. Hetkel pakub RTK riigihangete korraldamise teenust Riigikantseleile ja seda volituse alusel (RHS § 13 lg 2).

Riigihangete korraldamise teenuse osutamise kok-kulepped on ettevalmistamisel Rahandusminis-teeriumi ja Rahandusministeeriumi valitsemisalas olevate asutustega ning Justiitsministeeriumi ja Justiitsministeeriumi valitsemisalas olevatele asu-tustega. Teenust soovitakse RTKlt tellida alates 1. juulist 2016. a.

Arvestades eeltoodut ja lähtudes riigihangete sea-duse § 10 lg 5, on Vabariigi Valitsusele esitamisel korralduse eelnõu, millega määratakse RTK vabat-ahtlikuks keskseks hankijaks. Ettepanek on määrata RTK vabatahtliku keskse hankimise teenuse osuta-jaks kõigile valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele, st eelnõu kohaselt antakse nendele asutustele võimalus tellida riigi-hangete korraldamise teenust RTKlt vabatahtliku keskse hankimise korras. Igal asutusel on õigus vastavalt enda vajadustele avaldada soovi kesk-selt hankijalt riigihangete korraldamise teenuse (tugiteenuse) tellimiseks. Asutuse ja RTK vahel peetavate läbirääkimiste tulemusel sõlmitakse kok-kuleppe, milles lepitakse kokku tellitava teenuse ula-tus, teenuse osutamise tingimused ning ka teenuse osutamise kulude hüvitamise kord.

RTK ei korralda riigihankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud eraldi keskse hanki-ja (kohustuslik keskne hankimine, nt RIK laua- ja sülearvutite ning peatselt ka printerite osas). Sam-uti ei korralda RTK infotehnoloogia ja kommunikat-siooni valdkonna riigihankeid, kuivõrd vastava vald-konna kompetentsikeskuseks on kujunemas RIK ning ehituse valdkonna ja kinnisvara haldamisega seotud riigihankeid, kuna vastavas valdkonnas on kompetentsikeskuseks kujunemas Riigi Kinnisvara AS. Kompetentsikeskuste dubleerimine ei ole otstar-bekas.

RTK määramine keskseks hankijaks on alguseks riigihangete valdkonna uue kompetentsikeskuse ku-junemisele. Vabatahtliku keskse hankimise puhul on

suurimaks positiivseks tulemuseks riigihangete me-netluste kvaliteedi tõus, mis saavutatakse muuhul-gas läbi parimate praktikate ühtlustamise. Samuti on positiivseks tulemuseks asutuste halduskulude kokkuhoid ja asutuste üleste riigihangete korral-damise kaudu võimalik asjade ja teenuste maksu-muse vähenemine (nn mastaabiefekt).

Selleks, et muuta hankimine riigiasutustele veelgi mugavamaks alustab RIK sellel aastal hangete e-kat-aloogi arendustöödega. Uues keskkonnas, mis oma olemuselt sarnaneb eBay ostukeskkonnale, saavad peagi kõik hankijad hankemenetluse alusel sõlmitud lepingute raames teostada tellimusi, jälgida kehti-vaid lepinguid ning luua vajalikke dokumente. e-kata-

loog valmib koostöös Rahandusministeeriumi Riigi-hangete registri arenduse projektiga 2018. aastal ja selle väljatöötamist rahastatakse taotlusvoorust „Avalike teenuste arendamine IKT võimaluste abil“.

Täiendavalt tuleb rõhutada, et konsolideerimine ei peaks jääma vaid riigiasutuste hanketegevusega piiritletuks, vaid ka teised hankijad, näiteks ülikool-id kui ka kohalikud omavalitsused, peaks astuma samme ühise hankeüksuse loomiseks. Rahvusva-heline väga hea praktika on olemas. Riigivalitsemise reformi raames koostatavas riigiülesannete analüü-sis on üheks fookusvaldkonnaks ka keskse raken-dusüksuse temaatika, mis omakorda peaks andma olulise panuse selleks, et ka struktuurivahendite kaasabil tehtavate ostude puhul oleks hankealane nõustamine kompetentsem ja ühtsem ning omakor-da ka järelevalve seisukohad.

RTK hankeüksuse teenusega liitumiseks palume kontakteeruda signe-maarja.kuljus@rtk.ee või tarmo.leppoja@rtk.ee. RIK hanketegevuse, sh rahulolu-uu-ringu tulemuste kohta leiab täpsemat teavet https://kesksedhanked.rik.ee/.

RIIGI KINNISVARAREFORMI EESMÄRGIKS ON KINNISVARA TÕHUS KASUTUS

Kinnisvara ja kinnisvaraga seotud teenused on üks osa riigi tugitegevustest, mille tõhustamine

on üks riigireformi eesmärke.

Riigi kinnisvarareformi läbiviimisega on seotud rii-gireformi tegevus „Kinnisvara üleandmine Riigi Kinnisvara AS-le ning pinnakasutuse optimeerimine vähendamaks avaliku sektori kinnisvarakasutust ja kulusid“. Sageli kipuvad kinnisvarareformi teemal-ised arutelud takerduma küsimusse „Kas riigi kinnis-vara haldamist peaks korraldama Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kaudu või mitte“. Märksa olulisem küsimus on „Kuidas saavutada riigi kinnisvara optimaalne kasutus, mis toetaks avalike teenuste osutamist ja oleks samaaegselt tõhus?“ Sellest koorub välja järg-mine ring küsimusi.

Kuidas hinnata, kas kinnisvara vastab vajadustele?

Kinnisvara kasutamise tõhustamine peab lähtu-ma strateegilistes arengukavades kirjeldatud vald-kondlikest eesmärkidest. Kinnisvara jt ressursside vajadused ei ole arengukavades kuigi detailselt sõnastatud. Heaks näiteks on haridus- ja teadus-ministeeriumi püstitatud eesmärk vähendada kooli-hoonete pinda 0,5 mln m² võrra, pigem on see küll koolivõrgu optimeerimisega kaasnev tagajärg, mitte eesmärk iseeneses. Teistes valdkondades selliseid näiteid tuua ei oska, tavapärane on pigem kon-stateering, et olemasolev kinnisvara on optimaalses mahus ja vajab korda tegemist. Kui on teada, et kinn-isvara kordategemiseks raha napib, siis tuleks edasi küsida, kas olemasoleva võrgustiku ülevalpidamine on meile jõukohane? Kinnisvara rahastuse puudu-jääk võib olla sõnumitooja ülejõu elamisest, liiga kõrgelt seatud sihtidest. Näiteks on riigi siseturval-isuse arengukavas konstateering, et meie päästeko-mandode võrgustik on optimaalne, seda ei ole vaja suurendada ega vähendada. Hinnang tugineb tõde-musele, et päästesündmusele kohalejõudmise aeg on Eestis samal tasemel kui Soomes (pigem isegi kiirem). Kodanikuna on seda lugedes loomulikult hea meel ja turvaline tunne, aga kinnisvara rahastam-isotsuse tegemise juures tekib kiusatus küsida, kas

saame seda endale lubada, võib-olla tuleks latti al-lapoole tuua? Ilmselgelt on avalike teenuste kätte-saadavuse vähendamine valus ja tundlik teema, nagu on näidanud avalikud arutelud nt Maanteea-meti teenuste optimeerimisest. Selleks, et tõhususe saavutamisega ei väheneks teenuste kättesaadavus tuleb optimeerimisotsuseid teha väga kaalutletult ja põhjendatult, tuginedes faktilisele infole.

Kuidas mõõta kinnisvara kasutamise tõhusust?

Tavapäraseks kinnisvara kasutamise tõhususe mõõdikuks on büroopinna suurus ühe täiskohaga töötaja kohta (m²/TKT). Probleemiks nii rahvus-vahelistes kui siseriiklikes võrdlustes on erinevalt määratletud alusandmed (pind ja töötaja), mistõttu tuleb võrdlusnäitajatesse suhtuda ettevaatlikult. Va-jalik on standardiseerida mõõdetavad ruutmeetrid ja tagada, et vastavad pinnaandmed oleksid ka olemas (hoonete pinnaandmete kvaliteet on üsna ebaüht-lane) ning kuidas määratleda bürookohta kasutav töötaja, kui tegemist on näiteks vahetustega tööga või mitmes regioonis töökohta kasutava töötajaga. Tõenäoliselt on võimalik homogeensed ja riigiülest võrdlust võimaldavad andmed luua ministeeriumite, ametite ja inspektsioonide büroode kohta, need moodustavad vaid vähem kui viiendiku riigiasutuste hoonetest. Ülejäänud riigi kinnisvara pinnakasutuse tõhususe mõõtmine ja võrdlemine on võimalik vald-kondade siseselt (võrrelda koole koolidega, vanglaid vanglatega jne).

Kuidas saavutada kulude kokkuhoidu?

Pinnakasutuse tõhususest enam huvitab meid ku-lude kokkuhoid. Praktika on näidanud, et kulude kokkuhoiu saavutamine on keeruline, sest ruumide ümberplaneerimiseks tuleb teha investeeringuid, millega kaasneb kulude kasv. Heaks näiteks on Mak-su- ja Tolliamet, kes oma kontorivõrku koondades vähendas ruutmeetreid kolmandiku võrra, kuid ku-lud ei vähenenud, sest uus kvaliteet on kallim. Op-timeerimise efekt tulenes eelkõige tööprotsesside optimeerimisest. Kinnisvara optimeerimine ei olegi

asi iseeneses, vaid põhitegevuse optimeerimise-ga kaasnev protsess, enamasti sellest lähtuv (kui korraldatakse ümber tegevusi, siis kohandatakse ka kinnisvara kasutust). Kinnisvara optimeerimine võib olla eraldi ülesandeks, kui põhitegevuse vaja-dused on stabiilsed, kuid kinnisvara ei vasta enam vajadustele või on sedavõrd amortiseerunud, et na-gunii on vajalik rekonstrueerimine, mille käigus on võimalik tõhustada ka ruumikasutust. Toimivat, kuid veidi ebatõhusat kinnisvarakeskkonda optimeerim-ise pärast optimeerima minnes kulude kokkuhoidu suure tõenäosusega ei saavuta, kui seda ei tehta asu-tuste üleselt, näiteks riigimajad. Iga arendusprojek-ti käivitamise eel on vajalik analüüsida, kas ja mida muuta ja analüüsida erinevaid lahendusvõimalusi (rekonstrueerida, ehitada uus, üürida turult, status quo). Selleks tuleb kokku leppida analüüsi metoodi-ka, kuidas kulude kokkuhoidu mõõta.

Kinnisvarareformi üks eesmärke on üle minna ise-haldamise mudelilt RKAS-i üürimudelile, sellega muutub rahastamismudel, kapitali- ja personaliku-lud tulevad „peidust välja“, kulud muutuvad tege-likkusele vastavamaks. See on ka peamine põhjus, miks riigi kinnisvarakulud näitavad peale RKAS-le üleminekut kasvu, mitte langust. Kulude kokkuhoiu analüüsis tuleb eristada rahastamismudeli muutus-est tulenev mõju, sest eesmärgiks ei ole kitsalt kas-sapõhise eelarve kulude vähendamine, vaid tegelik kokkuhoid. Vt kulude kasvu põhjustest lähemalt blo-giartikkel http://blogi.fin.ee/2016/05/miks-riigiasu-

tuste-kinnisvarakulud-kasvavad/

Kuidas mõõta kinnisvara kulusid?

Kokkuhoiu mõõtmiseks on vaja ülevaadet tänastest kuludest, mis on kinnisvara puhul vägagi lünklik, kinn-isvara kulu mõiste ei ole ühtselt määratletud. Konk-reetsete objektide kohta on võimalik kulude ajalugu „käsitööna“ välja selgitada, kuid kogu riigi portfelli kohta ühtsetel alustel kulude ülevaade puudub. Ku-lude analüüsi teeb keeruliseks, et kasutusel on eri-nevad teenuste korraldusmudelid: osad hooned on riigil üüritud (majandamiskuludes sisalduvad kõik kulukomponendid), osad on omandis (kapitalikulude arvestust peetakse eraldi, need ei nähtu majandam-iskuludes), kusjuures osades hoonetes ostetakse teenused sisse (kulud kajastuvad majandamisku-ludes), osades tehakse tööd oma personaliga (ku-lud sisalduvad personalikuludes ja ei ole kinnisva-ga seotud). Seetõttu ei ole praegu võimalik seada riigiüleseid kinnisvarakulude kokkuhoiu eesmärke ja mõõdikuid, enne on vaja luua kuluarvestus. Ühtse kuluarvestuse metoodika on loomisel, kinnisvara ku-luarvestus saab olema üks väike osa sellest. Ilmselt kaasneb kuluarvestusega loomisega halduskoor-muse kasv, suur väljakutse on luua uut informatsioo-ni kooskõlas nullbürokraatia eesmärkidega.

Kas ja kes peaks kulusid normeerima ja kontrolli-ma?

Praeguste riigieelarve regulatsioonide järgi on riigias-utuste kinnisvara rahastamisotsused rahandusmin-isteeriumi ja valitsuse kontrolli all. Ka 2007. aastal heaks kiidetud riigi kinnisvarategevuse strateegia nägi ette pinna-, kulu- ja kvaliteedinormatiivide keht-estamise Vabariigi Valitsuse poolt. Neid normatiive ei ole tänaseks kehtestatud, sest normeerida saab seda, mida on võimalik mõõta. Arvestades arenguid riigi finantsjuhtimises ja suunda tegevuspõhisele eelarvestamisele, mis annab valitsemisaladele ro-hkem otsustusvabadust oma kulude juhtimisel, tun-dub normeerimine ja keskse kontrolli suurendamine vastuvoolu ujumisena. Kindlasti on vaja suurendada informeeritust, parandada võrdlusandmete kvaliteeti ja seada sihttasemeid, aga mõttekoht on, mis kujul ja milliste otsuste tegemise juures seda aruandlust vajatakse ning kes mis otsuseid teeb ja kellele sell-est aru andma peab?

Mis motiveerib kokku hoidma?

Kokkuhoid peab olema iga otsustaja mõtteviisiks, kas täiendavaid motivatsioonimehhanisme on üld-se vaja? Selline isemotiveerimine võiks töötada, kui kõik panustaksid ja hoiaksid kokku ühtmoodi. Nii see vist ei ole. Demotiveeriv on, kui ühe asutuse kok-kuhoid läheb ühisesse rahakotti ja agaramad sõna-seadjad selle sealt endale lisahüvedeks välja kau-plevad. Kindlad reeglid, kes kuidas kokkuhoiu eest premeeritud või laristamise eest karistatud peaks saama oleksid kindlasti abiks.

Need on küsimused, millele riigi kinnisvarareformi läbiviimisel tuleb vastused leida.

Vastuste leidmiseks on Rahandusministeerium al-gatanud HOPE projekti (Hoonete Optimeerimine,

Planeerimine ja Eelarvestamine), kuhu on kaasatud RM erinevate osakondade ja osade valitsemisalade esindajad, kelle kogemustele tuginedes kujundada riigi parim praktika. Suur väljakutse on luua kok-kulepitud regulatsioone olukorras, kus reformimisel on riigi finantsjuhtimine, riigi strateegiline planeer-imine ja riigi ülesanded laiemalt ning eesmärk on bürokraatiat vähendada.

Riigi kinnisvarareformist loe pikemalt ka http://blogi.fin.ee/2015/12/riik-vajab-kinnisvarareformi/

Veronika IlsjanRahandusministeerium

riigivara osakonna nõunik

RIIGIVALITSEMISE REFORMI TEGEVUSKAVA

Eesmärk 1. Selleks, et paremad avalikud teenused oleksid kättesaadavad kogu Eestisviime ellu haldusreformi.Sellega muudame omavalitsused tugevamaks, kohalik elu Eesti inimeste jaoks paremaks. Pidurdame ääremaastumist. (riigihalduse minister, oktoober 2017)

Haldusreformi seaduse esita-mine Riigikogule riigihalduse minister märts 2016

Ettepanekud KOVide koostöö tugevdamiseks piirkondliku

tasandi ülesannete täitmisel ja mitme KOVi koostöös ühisasu-tuste loomise soodustamiseks

riigihalduse minister juuni 2016

Omavalitsustele ja omavalit-susliitudele üleantavate ülesan-

nete ettepanekudriigihalduse minister juuni 2016

Ettepanekud omavalitsuste tu-lubaasi muutmiseks riigihalduse minister september 2016

Vabatahtlike ühinemiste lä-biviimine riigihalduse minister veebruar 2017

Valitsuse algatatud ühinemiste läbiviimine riigihalduse minister juuli 2017

Haldusterritoriaalse muutuste jõustumine kohalike valimistega riigihalduse minister oktoober 2017

Toetusmeetmed ühinemiste läbiviimiseks ja kohalike ja

piirkondlike teenuste kvaliteedi parandamiseks

erinevad ministrid jooksvalt nii enne kui pärast ühinemisi

Riigitöötajate roteerumise ja väljaspool Tallinna töötamise

soodustamineriigihalduse minister detsember 2017

Gümnaasiumivõrgu kor-rastamine -kvaliteetset ja vali-

kuterikast gümnaasiumiharidust on kõigil võimekatel noortel

võimalik omandada vähemalt kodumaakonna keskuse güm-naasiumis. Gümnaasiumide ja kutsehariduskoolide võrk on

teineteist toetav.

haridus- ja teadusminister

aastaks 2018 on Eestis mitte enam kui 150 gümnaasiumi

(täna 171), sh 15 riigigümnaa-siumi

Riigigümnaasiumide käivita-mine Põlvas, Valgas ja Kärdlas haridus- ja teadusminister september 2016

Riigigümnaasiumide käivita-mine Raplas, Viimsis ja Paides haridus- ja teadusminister september 2018

Põhikoolivõrgu korrastamine ja investeeringud erivajadust-ega laste haridusse. Aastaks 2020 on haridusasutuste pind vähenenud 0,5 mln ruutmeetri

haridus- ja teadusminister 2020

korrastame koolivõrgu.Kooskõlastame koolivõrgu demograafiliste muutustega, tagame kvaliteetse põhihariduse ja valikuterohke gümnaasiumihariduse kõikides maakondades. (haridus ja teadusminister)

Tagame läbi suurhaiglate ja maakonnahaiglate võr-

gustumise ja tervishoiutöötajate väljaõppe ja motivatsioonisüs-teemi kogu riigi ulatuses kval-

iteetse arstiabi

tervise- ja tööminister

Eestis on ühtlane maakondlik kaetus esmatasandi tervise-

keskustega (2018. aastaks 15 esmatasandi tervisekeskust) ja

neis pakutakse suuremat valikut teenuseid

tervise- ja tööminister

korrastame haiglavõrgu.Tagame inimeste vajadustele vastavad integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalteenused kodus, hoolekandeasutuses, kodulähedases laiendatud teenusevalikuga tervisekeskuses või kaasajastatud haiglavõrgus. (tervise- ja tööminister)

E-tervise lahendused võimalda-vad terviseprobleemide varase-mat tuvastamist ja sekkumist ning täpsemaid teenuseid just neile patsientidele, kes seda ennekõike vajavad (perso-

naalmeditsiin).

tervise- ja tööminister

Töövõimereformi elluviimine tervise- ja tööministerTaastusravi- ja rehabilitatsioon-isüsteemi integreerimine üht-

seks kliendikeskseks tervikuks eesmärgiga pakkuda inimesele õigeaegset ja sujuvalt toimivat

teenust

tervise- ja tööminister

pakume vajadustele vastavaid avalikke teenuseid nutikalt ning muudame avalike teenuste kasutamise kiiremaks ja mugavamaks. (majandus-ja taristuminister)

Ülevaade kõikide ministeeriu-mite haldusalades pakutavatest

teenustest ning ülevaade, kui paljude teenuste puhul suude-takse mõõta osutatud teenuste mahtu, kasutajate rahulolu, hal-

duskoormus ja maksumust

majandus- ja taristuminister jaanuar 2018

Avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühm riigisekretär juuni 2017

Sotsiaalkindlustusameti uue kaasaegse, standardiseeritud

ja kergesti kohandatava in-fosüsteemi arendused. Infos-üsteem toetab uusi teenuseid

ja uuendatud tööprotsesse ning võimaldab kvaliteetsemat

analüüsi- ja statistikat

sotsiaalkaitseminister 2018

2018.a lõpuks on Statisti-kaametil tehniline valmidus

andmete hõivamiseks andme-kogudest, nende töötlemiseks ja analüüsimiseks, et viia 2020.a

läbi registripõhine rahva ja eluruumide loendus

rahandusminister 2018

Eesmärk 2. Selleks, et ettevõtjatel ja elanikel oleks riigiga lihtsam suheldavähendame bürokraatiat ja aruandluskohustust nullbürokraatia projekti kaudu.

ajakohastame riigihankeid.

(majandus-ja taristuminister)

Ajakohastame riigihangete korraldust ja läheme täielikult üle elektroonilisele riigihangete süsteemile, mis võimaldab kokku hoida ca 12 miljonit eurot aastas. (riigihalduse minister)

Ettepanekute kogumine bürokraatia vähendamiseks.

Nullbürokraatia rakkerühm te-gevuste elluviimiseks

majandus- ja taristuminister, ettevõtlusminister, riigihalduse

minister, rahandusminister2015-2018

Aruandlus 3.0 – loome riigi toimimiseks olulise väärtusega personali- ja majandusarves-

tuse andmete automaatse liikumise tehnoloogilise lahen-duse, lähtudes minimaalsusest ja lihtsusest. Esimeses etapis realiseeritakse palga- ja töö-

jõuandmete edastamine

rahandusminister esimene etapp 2018

Maksukogumine 2020 - lihtsus-tame maksude arvestamist ja tasumist, vähendame koorma-vat kontrollivajadust ja anname

senisest parema info toel maksumaksjale tagasisidet, et

nende maksuasjad on

rahandusminister esimene etapp 2018

Vähendame keskkonnaotsuste tervikliku autonoomse süsteemi

abil halduskoormust ja paran-dame teenuse kvaliteeti

keskkonnaminister esimene etapp 2018

Uue riigihangete seaduse esita-mine Riigikogule riigihalduse minister märts 2016

Uue e-riigihangete keskkon-na eelanalüüs ja prototüübi

valmimineriigihalduse minister juuni 2016

E-riigihangete keskkonna aren-damine ja uute innovatiivsete

lahenduste rakendamineriigihalduse minister november 2016

arendame e-residentsust.arendame ja lihtsustame e-residentidele suunatud teenuseid, sest see parendab muu hulgas teenuste kvaliteeti ka kodumaistele kasutajatele. (majandus-ja taristuminister)

Pangakonto digitaalselt avam-ise võimaldamine rahandusminister oktoober 2016

Väliste teenuspakkujate toel globaalne e-residendi kaartide

väljastaminesiseminister jaanuar 2017

Lisaks kaalume kas ja kui-das lihtsustada äriühingute

asutamise korda (näiteks ju-htorganite Eestis asumise nõuet

leevendada) – seaduseelnõu heakskiitmine valitsuskabinetis

justiitsminister juuni 2016

Eesmärk 3. Selleks, et riigiasutused oleksid läbipaistvamad ning riigi sisemine töökorraldus oleks tõhusam ja riigile jõukohanevähendame bürokraatiat ja suurendame paindlikkust riigiasutuste sees.

lähtume läbivalt põhimõttest, et absoluutselt kõike ei pea seadustega reguleerima.

(riigihalduse minister)

(justiitsminister)

Ettepanekute kogumine bürokraatia vähendamiseks

administratsiooni seesriigihalduse minister oktoober 2016

Uuendame valitsus- ja hal-duskorraldust, et luua paremad

alused valitsuse töö korral-damiseks ning paindlikumaks

riigi juhtimiseks

justiitsminister märts 2017

Tegevus- ja tekkepõhisele eelarvestamisele üleminek,

strateegilise planeerimise liht-sustamine

rahandusminister järk-järgult aastani 2020

Õigusloome mahu vähendamise kava elluviimine justiitsminister november 2018

Maksejõuetusõiguse revisjon justiitsminister juuni 2017

vaatame üle riigiasutuste ja riigi poolt loodud organisatsioonide ülesanded ning tõhustame nende juhtimist.

Riigiülesannete analüüs - koostöös ministeeriumitega vaadatakse üle riigi avalikud ülesanded ning selgitatakse

välja dubleerivad ja ebavajalikud tegevused ning nende korraldus

asutustes. Esimene analüüs keskendub 10le fookusvaldkon-

nale.

riigihalduse minister juuni 2016

viime lõpuni riigiasutuste tugiteenuste tsentraliseerimise ning kinnisvarareformi ning uuendame osaluspoliitika põhimõtteid.

Finants-, personali- ja pal-gaarvestuse tsentraliseerimine Riigi Tugiteenuste Keskusesse, et vähendada finantse-person-ali ja palgaarvestusega seotud personali ning nende kulusid

riigihalduse minister oktoober 2016

Riigihangete korraldamise tsen-traliseerimine vähendamaks hankimisega seotud kulusid

riigihalduse minister märts 2017

Kinnisvara üleandmine Riigi Kinnisvara AS-le ning pinna-

kasutuse optimeerimine vähen-damaks avaliku sektori kinnis-

varakasutust ja kulusid

riigihalduse minister

Riigil on kõikne ülevaade riig-inõuetest ning nende haldamine

toimub tsentraalseltriigihalduse minister juuni 2017

Täiendavate tugiteenuste katsetamine ministeeriumite

ühishoonesriigihalduse minister 2018

Avaliku- ja erasektori omava-helised

arveldused hakkavad toimuma üksnes e-arvete kaudu, mis

võimaldab hoida kokku era- ja avaliku sektori kulusid, vähen-dada tehnilist tööd ja selleks

kuluvat tööaega, tõsta andmete kvaliteeti ja ennetada vigade

tekkimist

riigihalduse minister jaanuar 2017

Riigi osaluspoliitika põhimõtete uuendamine, et tagada riigi

osalusega ühingute eesmär-gipärasem, efektiivsem ja läbi-

paistvam tegevus

rahandusminister juuni 2016

hoiame riigi maine avalike teenuste pakkujana, poliitikakujundajana ning tööandjana on kõrgena.(riigihalduse minister)

Riigi personalipoliitika valge raamatu rakendamine riigihalduse minister 2018

Märkus: tegevuskava seisuga august 2016