I

j'':1.

JAKOB HURDA KAASTOOLISTEST.

Eesti kasiikirjalist€st rahvaluulekogudest on suurim ja t:iht-saim dr. Jakoh Hulda kogu, nis koosneb 170 kditest, kokku 122317lk., ia sisaldab rahvaluul€list ainestikku 261 s89 punkti (sellesarvus iite 50000 rahvalaul'u). S€e hiiglakogu oili ialvusvaheliseltkuuius juba Hurda elupaevii ning p5hjustas peras tema snrmaEesti Rahva Muus€umi asutamise. Praegu asub ta iihes tcisteeesti rahvaluulekosudega Eesti Rahvaluule Arhiivis, mis moo-dustab sihtasutis Eesti Rahva Muuseurni iihe eriosakonna (asu-tatud a. 1927).

K6nealune kogu koosneb jergmistest mator jal idest: 1) rnis

Jakob Hurt is ik l ikul t on kogunud,2) mis tema i i leskut!ete p€aleon tal l€ saad€tud rohkearvul iste kaast6i i l iste poolt (see moodus-tabki tema kogu peamise osa) v6i mida on kogunud mSned rei 'surahad€ga varustatud korjajad, 3) mis t€ma juhtimls€I on kogu-tud Eest i Kir jame€ste Selts is (samanimel ise kogu vanen' osa),+) mis t€ma kogusse on deponeeri tud (8. Kir jam. Selts i hi l iscmkorjandus, F. J. Wiedemanni ja J. J6geveri kor jandused). Hurdakogust taval isel eraldatakse ja ts i t€er i takse ka er inevalt Eest iKir jam€este Selts i kogu ( l i ih€ndid EKS 40 ja EKS 80), kuid kaes-olevas i i levaates on see si iski jeetud eraldamata, nagu see esinebka Jakob Hurda oma kokkuv6tteis.

Jakob Hurt tegi teatavast i j l lba i i l iopj lasena otsuscks hog,rdaja kirja panna v6imalikult k6ik veel siiilinud eesti rahva vaimfl€vanavara ja see hi l jemini korraldatul t t r i ik is vi l ja anda. Lein dsajandi 60-ndate aastate alguses asus ta is ik l ik l t sel le suurettc-v6tte teostamisele, hakates iilikoolitiid vah€aegadel oma kodukihelkonnast, P6lv6st, iiles kirjutama nitoesuguseid lahvaluulle-aineid, nagu rahvalaule, mtristendeid, ebausku jne. Kogumistijijdjdtkas ta ajutist€ vaheaegade jarel ka giimnaasiumi6petajana jakir i l {u6petajana. Eri t i h indas Hurt vanade rahvalaulude kogu-mis€ suurt t i ihtsust ja tegi s€l leks is ik l ikul t (k ir iku6petaja p61

232 R. VIIDEBAUM.

v€s) neli kogumismatka Setumaale, kus vafla rahvalaul oli k6iseparemini sailinud, nimelt suvevaheaegad€1 aastail 1884, 18E6, 1902ja 1903, saades selleks kahei kofal isegi velist toetust, a. 1866

Vene haridusministeeriumilt ja a. 1903 Keiserlikult Vene Geo'graa{ ia Sel ts i l t l . Kuid Hurda is ik l ikud kor jandused, kokkl r1739 1,k., moodustavad ta suur€st kogust siiski ainult 1,4./.. Koikiilej;i:inu aga on kokku kantud kaasttiijliste v5i korr€spandentidepool t , keda o1i koguarvus i i ie tuhande is iku.

Seuest kaast i t i j l is te sul rest perest on t in in i puudunud iga 'sugune iilevaade. Ja seda on ka raske koostada, sest et Hurdakohta veel puudub kSigjti teieline bibliograafia, tema rohkednleskutsed, aruand€d ja muudki 'k i r ju t ised on la ia l i p i l la tud a ja-tebtedes, a jak i r jades ja kal€ndr i tes, kust neid on rask€ k: i t te1eida, k6nelemata tema oma kirjadest, mis ta aastakiimnete jook-

sul n i i pa l judele on saatnud, ku id mi l lest a inul t harvad on uur i -ja i le k : i t tesaadaval . Seueparast ka kaerolev k i r ju t is , mis tugineb

Peaasja l iku l t E€st i Rahvaluule Arhi iv i regis t r i te le (korrespon-dent ide ja topograaf i l ine regis ter) , l isaks veel Hurda kogudis-aruandeist , k i r javahetusest ja ' ru ja l t hangi tud andmei le, e i sazo] la vrsa p6hja l ik ega i iks ikasja l ine, osal t ka juba p i i ra tud ruumi16t tu, va id s i in p i i i i takse es i tada a inul t k6 igc o lu l isemat, se lSi ta-des kaastd i i l is te arvu i iks ikute l kogumjs j ; rkudel n ing i i ldsurn-rnas, vaadeldes nende jagunemist k ihelkonni t i ja e lukutsete jarg i ,tostes es i le neis t tubl imaid ja teenekamaid.

HURDA ESIMESI KAASTd6LISI .

Kuig i Hurt juba i i l iop i lasera tegi a lgust kogumist i t i tga, e isaavntanud ta esialgu iiksinda tiiijtades kuiei silmapaistvaid taga-jarg i . Oma kodukiheikonnast o l i ta aastate l 1860-1866 ja1868-1872 pabeliie jeadvustanud aiorult 68 rahvalaulu 2. Kamuu ainest iku hulk, mis ta sel a javahemiku! kogunud, e i o l€ suur .Nahtavasti just selle t6ttu, et talle endale nii ametikohused kuika (h i i jemin i ) aval ik tegevus e i je tnud kuig i pal ju v6imal s tvanavarakogumisega tegelemiseks, piitdis ta alul rakendada ko-

Pilt l Jakob Hurda rahvaluulekoguEesl i Rrhvaluuh Arhi 'v i5 .

Kes o l id Hurda kSige es imesed abi l ised ja kaast i j i j l ised, seda

on vega raske, ku i mi t te par is v6 imatu, k indlaks teha Oma esi -

mes€ iil€skutse l6pul iitl€b ta: ,,Nagu p6hjaks @ lml jo arvatasada laulu ke€s, mis osast ise korjasio, osast jelle s5brade labi

Jakob Hurds L.dtij6rni.st. 233

duses avaldatudlaheDaid s6pru ja sugulasi,iileskutsete kaudu ka laiemat

hi l jeEini ajakir jan-publikut.

1 Vrd. J_ Hurt , Vana ladel r , Tar tu 1886, tk . x l r j j . ; J . Hurt ,iibe! die pl€s&auer esten oder die sogendnten setukes.n, Helsinglors 1904.1k. 1,2.

i J . Hurt , Voa kaf te l I , Ta. tu 1896, l ! . V l .

234 R. VI IDEBAUM.

mitmest paigast sa iD3. Kes o l id need s i ibrad mi tmes paigas?

Rahvaluule Arhi iv i andmete jerg i on HuLda esimeseks kaast i j i j l i -: c l r s o l n u d t a l u n e e s J a a n P i h o P 6 l v a I i h e l k o n n a s M a m m a s l eki i las, kes seal t 1865. a. on saatnud ta l l3 l i t runis p ika k i r je ld isepulnakommetest Esimeste abi l is te hulka r iuulub tden: josel t kaH u r d a e n d a 6 d e E e v a H u : t . k e s o l i t e a t a v a s t i k a t e m a e s i m e -seks objekt iks 1. Eeva Huf t , smut i ka 6emees M i h k e IH erm s, on P6lva k ihelkonnast Koio la val last kogunud Hurdalerahvalaule , ,aasta 1870 i imber i (p : i r is l r in . l :a t aastat e i o le nd} l -ta !ast i teada. l ru ig i k i j ide, Lus nced laulud le iduvad, kannab esi ,lehel l< i r ja . nagu o leks sel le s isu koguiLrd , .aasta 1865 ja 18i5 vaheD: ie l ' ) . Vcel saahe kdsik i r jades le iduvate ardmete pohja l 6elda.et a. 1869 on Hurdaie rahvaluLr leainest iLkLr saatnud te6a kool i -v- -nd J. Eglon V: indrast ja R. Neus Tal l innast n ing 18;0. a. Rud.Kal las V: i ike-Maar jast ja Si6unast , H (?) . A inson teadmata kust( r rs t PaistDst) , Jakob Kal jo . ja Redik Parrcm Saarebaal t . Neelon ka k6ik , keda on o lnud v6imal ik k indlaks teha Hurda esime-s is t abi l is is t enne a. 1871. mi l ta l i lm!rs cs imene aval ik i i lesk l r ts : .Atvatavast i on neid o lnud rohkeh, ku id kahjuks puuduvad t6en-( la !a. l andoed. Hurda kogus on hulk saadet is i , mi l le kohta poleteada kas saat jat . k i r japanemisaastat v6 i p; i r i to lu, v6 i puudu-vad isegi igasugused andmed. On tden: ion. . e t suurem osa neisrkuulub k6ige vanemasse kogumis jarku. ku i kogutud a inese hulkol i veel va ike ja &ui se l ickohased tepsusniuded polnud veel kr ! -junenud k indlaks. Kui need saabusid nag. , r s6prade saadet ised,h is o l id saaja le n i isamagi tuntavad, v5 is ld nad jeada i lna vaja-l is tc mi i rkusteta- i l i l jenr in i on Hurt iga le saadet ise le mirk i rudpeale, ke l le l t , kust ja mi l la1 sec on saad. . rd.

HURDA KAASTC'OLISI 1871_1887.

Uus a ja jark Hurda kogumistd i js atgas 1871. aastaga. Sam?. l. " r " l h " k k a s r J . o l l e . o p l d j a ^ s T r f l u F i i m n , , " : u m i s . p r o p a g c ( -r ina vanavarakogumist t r i ik is6na kaudu ja avaldas oma esimese. li l leskutsed, c t ; i ra tada rahvast ennast oma minevikum: i lest is tek; r ja fanekulc. Kuid sei l ine harrastus polnud s i is veel sugugi

: i . ,Eest i Posi imehe l isa le! i 13t1. nr . 2 t , lk . 160.J. H!r t , Vana l raDrel L Tar l r 1886, ]L, XX j .

i l r ,d . , l ! . vr ja xx.

235

!c 'pul ;arnc, rahvas c i o i rud vcc l teadl ik oma luulevafa v: i r i r iu-

scst .ga h innanud s. .1a kuig i k6rgel t . Seeprrast iu l i k6 igepcat i

3 lata selg i t ts td6ga.

Juba oma rahval ikrs ecs i i a ja loos , ,M6ni p i l t isanaa s i i rd jnud asjost k i r ju t : , . I Iur t es imcse peat i ik i iSpul : , .Ni ipa1joEest i fahvast !agana : : ia l . Tcadusi . mis p i ld iks kokko scadsime

t1 lLrgej r nni id i ra or kuulnud. on k i i l vega vehe. Aga et f i l tmcl . es i lan.matc e lost t : ie l isemaks saaks, scks on vega soovida,et : : ra ia lud vaimuga Eest lased igal pool Eest i vanema rahvasuList k6 isc hoolega !ana a ja melestus i kor ja l<s ja pabed peelei i les paneks. Vanad :ahva 1au1ud. vanad sonad. enncmuistsed ju-

: !d . lanad ja veel n i l i id le i tavad kombed ja v i is id ja sel lcsarrar-t . . i as jad on meie a i ius hai l ikas. kust peenem vana a ja tundnnn.la l ja keeb. ' Sce pearn\ t lopebki sooviga. et L5ik , ,vana a ja tun,i is tLrsed . mis veel l : ida, i l les k i r ju tataks. , ,Terane paJ ja osav

i i t s l . l ' , : , r ' . n : r n 5 l F 5 i u s e s " r L a i " a i , r Ihara paale kokko seadma i . Scl le le es ia lgsele t : ihe lepanujuht i -misele jergnes p ikeh cr lk i r ju t is . .Mis lugu rahva malestustcst p i ,iada i , mi l les p ikemal t se lg i ta takse ra lvatradi ts iooni vear tust ja

. . l le kogumise mi tmcki l !gset tahtsust . Nimetatud k i r ju t iscs ta

.sutab muu seas ka sei lc ic- c t rahvamelest iscd e i o le r i t te a in l r l t. .uks suur ja e lav a jaraamat , va id nei i on ka muul v i is i l tege-l rkku t : ih tsust , nai t . huvi tava ja arendava lugemismater ja l inarco:soole n ing vanadelcgi . - Sclg i tavaie k i i ju t ise le jergnes i l les-kutsc . ,Pa1ve nei le , kes ju tustus i isamaa s i ind inud asjos i amas-tarad i , kuna er i t i just l6unaeest lastete me: i ratud i i lcskutse i th rssamal a. tar tukeelses kalendr is l r . Ka neis n leskutseis avaldab talootust kogutavast a inest ikust le ida I isamatcr ja l i iaamatule, , Isa,maa s i ind inud asjost . kuna koguiavad rahvataulud tubab to ime-lada t r i ikk i er i ramatuna n ime al l , .Vana Kannet , . . Seejuu!es ergu-ratakse ka val ismaiste eeskujudcga: , ,Soohe, Saksa ja n i tmei

' . ,Dcsr i Pos t imehe l i sa le l t 18?r , t r . 2 , t ! . 11 . , ,M6n i l i t t i samaast lnd inud as jos f on k i ju ta rud a . 1368, i lmuNd esmalordse l t n imet , l i sa -Lene aastaliigus nr. nr. 1-27, eriraamatun! asa riitlisa ,,pildid isamaa siin-i l :n rd as j !s t " Ta . tus , 13 is ,

; , .Ees t i Pos t imehe ' l i sa leh t 1871, n r , 26 , IL . rs3- r '4 ja n . 21 ,Lk 1 i9 .

' . ,Ees t i Pos t imehe" l i sa lehr r871, n . . 27 , l k . 160.' , ,Tar to Katender , 1872, t ! , 51 52 .

Jak.b Hri.l, Laasr;ijlisrest.

IL

t 236 R. VIIDEBAUA,{

muul maal arvatakse n i isusust ko l jamist auasjaks ja mehed ko ' -

.iavad voitu. Soo lased on sedaviisi suure laaDatu vana aja lau-

lirdest kokko saatrud ja on sel t;jhtsal Soome raamatul .,Kantele-

tar" n imi . Peaks mei l see v6ibata o lcma? Ma ei usu- Kui t5e

neelega kor ja6e, vb ime ausaste n i isamasugus€ kogo v i imat i

t r i ikk i panna ro."

Kuig i need €simesed i i leskutsed e i le idnud kohe just i i ld is t

ega vaimustatud t : ihe lepanu, e i j : ianud tagajar j€d s i isk i tu leoata

Ni i o i i i iks inda kogutDd rahvalaulude a.v. mis es imese n leskutsei lmudes p i i rdus veel sa jaga, jersmise (1872.) a. a lsrseks t6usnudjuba 3001e t1 n ins sama a. keskel o l i Hurda k; ies lahvalaul€ juba

,,nle poole tuhande tiikil! . Om3 tolleaegseist kaast66listest onl lur t es i tanud i i levaate Eest i K i ! . jameeste S€l ts i te ise l koosole-kul , mi l le protokol l is i je ldud: . ,Senni , enamiste jo

enne Kir jameeste Sel ts i s i ind imist , o l ivad j ; i rgmes€d dehed Selrs i

t rcs idendi le enam ehk vehem vanu laulus id saatnud: Tumradekoolmeister Eglon (Vendras Pernomaal) . e lementaar-koolmei3terKal las (Tar tus) ja Pern (L ihulas) . k ihelkonna-koolm€ist r id Kapp(Suures Jaanis) ja Abel (Paistus Vi l landiual ) . va l iakoolmeist r id

lRlezold (Palmses Vi luhaal) . Adamson (Holstes Paistu k ihelkonnas), E.m (Matsalus Laanemaal). kaupmees Hanson (Nona-veres P6l tsamaal) , sern inaar i 6ppi ja Koeler (Tai tus) ; paele nendeperemees M. Herms (Polvas v6rumaal), J. Etken (Kodave.esTartumaal) ja J . Ainson (Holst res) ; v i iDseks veel m5ned kool i -

Pois id . "

N: i l tavast i on Hurt s i in loendanud a inut t neid. kes o l id saat-nud vanu 1au1e, seega s i is mi t te k6ik i kaast i j i j l is i . Neistk i o l idm5ned saatnud oda saadetised juba aastail 1869 ja 1870 (Eglon,Kal las, Ainson), kuna te ised kuuluvad arvatavast i nende hul ta,kcs reagee! is id ta es imesi le i i lcskutsei le . Si inesi tatud loenl t ispaistab veel s i lma maakoolm€ist r i te enamus. Ka h i l isemas rahva-luulekosuhises etendasid koolmeist r id v5rd ler is i tahtat osa.

Aasta l 1872 a lustas tegevust Eest i K i r jameeste Sel ts ja sel leesimeseks presidendiks sai lakob Hurt . Juba sel ts i es imeseks

hkob Hu'd. lcstijitli.rcar. 237

koosolekuks saadetud k i r . jas sk i tseer is Hurt se l ts i tegevuskava,Eiiles iihe iilesandena oli ette nahtud: . . . .,koige j5uuga vanu Ees-t i rahva malestus i , iserranis aga vanu Eest i rahva laulus id ja .€-

gev:irsisid rahva suust korjata ja kirja panna tr. J;rgmisel koos-olekul. mida Hurt ise juhatas, arendas ta seda m5tet l;ihemalt egalakanud seda kordamast. teisendamast ja siivendaBast ka edas-pid i peaaegu igal s€ i ts i koosolekul ja kSig i nende aastate jooksul ,

mis ta seal piisis juhtival kohal. Et E. Kirjam. Seltsi ilmbe!

:

Foto C. S.hlltz 1889.

koondus har i tumaid cest las i n lemaal ise l t , peaasja l iku l t kool i6 l )e-

ta ja id, v6ts id ne€d Hurda eratuss6nu kuulda ja vanavarakoga-

mine kujunes t5est i rahvusl ikuks harrastuseks n ing Ki r jameeste

Sel ts i nheks tahtsamaks tegevusharuks. Hurt hel l i tas isegi loo-

tust se i ts i abi l k5 ik eest i k ihelkonnad vanavara poolest s i is te-

mrarsel t l :b i kor jata r - ku id nagu teame, e i dnnesrunud see mi f ie :

se l ts is t5usid suured t i l id ia Hurt eemaldus seal t l6puks i ih€sonla poolehoid jatega (a. r88l ) .ro , ,Ees t i Pos t im.he" l i sa lch t 1871, n r .27 , l k . 160,

I F - Tuc las , Ees t i K i r jahc .s r . Sc l rs , Ta f tu 1932, l k . 57 ,'1 Eesti Kirjame€st. S€ltsi Aastaraahat l, Tdtu 1873, lk. ?3.

11 F , Tug las , E .s t i K i r jam. .s te Sc l ts , Tar tu 1932,1r J. H u r t, vana kanrcl I, lk. XIv.

lk , 5?.

R. VIIDEBAIJM

Kuid rahvatuulekogumjs€ alal on E. Kir jarD. Setts Hurdajuhrimisel saavutanud si iski t : ihetepandavaid tul€musi ja sedatddd jatkat i , kuigi juba veheneva innuga, ka pdrast tema lahku-mist. Hurda kogus on kiimme k6ider. mis kaDDavad setjakiria, ,E. K. S. Vanavara 16" ja mis sisatdavad rahvaluutel ist ainest ik lukokku 1622 lk. Selle oaterjali kokkukandmisest on osa vdtnudl igi 100 js ikut (neist kuni a. 1867 umtres 80). eeskatt muidusi Kir-jamecsre Selts i I i ikmeid ja jusr kootr6perajaid. Hu, i tav o; E; i r_kida, et k6nealused vanavalasaat jad on asunud enamasti k6ikL6una-Eest is, ku'a p5hja-Eest i alat on neid otnud ainutt t r is i -kut. K6ige arvukamalt on saatjaid olnud Vandra kihetkonnas.nimelt r3. Suurimaks koguj"ks Kir jam. Selts i p: ievi l on otnudJ a k o b J a C o m a n n R a p i n a s , k c s a a s t a i t 1 8 ? 6 1 8 7 7 o n s a a r -nud kokku i i le 1100 lk. , sel les rohkest i rahvalaule ja Ditm€sugustkultuuriajalooijst materjali. Tema on oma korjandusr€ eest saa_rud selts i l t ka vaikest ainel ist tasuri . Suuremaist saat jaist olguveel nibetatud H. Krickmann Viru-Niguras ja Villem M:igi Saa-lemaal Karja kihelkonnas. M6nele korjajare baksis KirjeeesteSelts ka reisuraha, neit . Joosep Hurdale, kes a. r8?7 kais San-gaste kihelkonnas rahvalaule kogumas 's.

Kui kogumistiti; oli hoos Kirjarheeste Seltsis, ei teppinudHurt mitt€ ainult suus6Dalise tagantkihutahisega settsi kooso!€-kuil, vaid ta avaldas aeg-ajatt ka uusi iileskutseid aiakirjandu-ses rrr ja kal€ndrites!0 ning a. 1878 arutas seda saksakeelses b.c.Siiiiris ,,Au{ruf und Bitte an aue Freunde des estnischen Vol-kes". Oma kodukihelko.nas (PStvas) rakendas ra Ehvalaulekirja pan€ma oma susutased Johan ja Joosep Hurda.

Tagartj:irele neib, et Deil aastail, kui Hurt oli KiriameesteSeltsi pr€sident ja ise kSige kokkutoodava vanavara vastuy6tjaja korialdaja, €i olnud kindlat vahet s€lles. mis liils tema isiklikkulogusse, mis settsi Eaterjalide sekka. Nii niitcks teiame E. trir-jam. Seltsi kiiiteis ka saadetisi, mis on Hurdale saabunud aastail

' Muud. lc Hurda kogu &i t id€re l . on sc l ja lc t rUki tud , .E.sr i Vda-

Tartu 187?, lk 79.aasta., VI, T.rtu 1876,

. 79--30.

1r Ecsti Kirjamc€ste Seltsi Aastaradat V,1x Ib iden, rk . 79; v .d. Eest i K i r jam. Scl ts i

lk. s. (Protokollidc osas.)nr ,,E.sti Postimche lisalch! 1876, nr, 13, lkr" ,,Ta.to Kalcnd.r.. lat?, l}i.4t-42.

1869, 1870 ja 1871, seega juba enn€ seltsi teg€r'usseasturbist. T5e-

fl:ioselt hakkas Hurt oma isikliku kogu kasvatamise eest rohkcn

hoolt kandma si is, kui ta lahkus Kir jameeste Selts ist ja hakkas

rahvaluulekoguDist juht ima juba taiest i omal ki ie l (alat€s a.

ls81). Ning ta jetkas s€da iiritust aastast aastasse. Y6ttes vastu

vabataht l ikul t tehtavat kaast66d, saates a. 1883 omal kulul JoosePHurda koguma Hauiste ja Karksi kih€lkonda ning kaies ise 188,4ja 18s6 Setumaal !1. A. 1887 alustas Hurt materjali koguEist ka-

vatsetava .,Seturaamatu tarvisrr ja sai selleks €simesed saadeti-

sed mag. J. Truusmanni l t ja H. Pmntsult Vastsel i inast :3. Kuid

uus t;ihelepandav leheknlg eesti rahvaluulekoguDise ajalocs

algab a. 1888.1887. a. l6puni on Jakob Hurda poolt algatatud ja juhi tud

rahvaluulekogumisest aktiivselt osa v5tnud vehemalt 200 isikut:umbes 80-ne saadetised l€iduvad E. Kirjameest€ Seltsi kijiteis,iilej:i:inute omad aga Hu'rda isiklikus kogus. K,uid orl ka neid, k€salul on saatnud Kir jameeste Selts i le, hi l jemini aga Hurdale,

HURDA KAASTiJ6LISI 1888_1906.

Tehtsaim ajajerk Jakob Hurda vanavarakogumis€s argab1888. aastaga. Kuigi ritnes kihelkormas oli juba seniste kogu-misaastate jooksul tehtud hoolega tititd ja hulk veSrtuslikke iiles-lirjutisi oli saabonud Hurda vanavaraaita, oli siiski hulk kihel-kondi. isegi terveid maakondi (Laenemaa, Jervarnaa), kus seni ol ileidunud osav6tjaid vaga v;ihesel arvul. Nii sai vanavaraaidame-hele selgeks, et ta m6nede vaheste abiliste kaastitijga ei suudateostada si istemaati l ist kogumist k5igis kihelkonnis, nagu ta ol ikavatsenud. Hurt otsust;is siis jAtegi pitijrduda rahva poolealaki.janduse kaudu, et leida enam kaastijijlisi min€vikumeles-tuste paastetij6le, ja avaldas seleks 1888. a. alguses kahes eestjsuuremas ajalehes on1a kuulsa iileskutse ,,Paar palvid eesti erksa-mai le poegadele ja t i i tardele r l , . See i i l€skutse koosn€b ka t6e-poolest kahest palvcst, millest esime.e - murdematerialidesaatmine . ,Eest i keele murrete raamatu. tarvis - ol i m6eldud

239

v. R c im an, Kiv id ja t< i ] lud r , Tar tu 190?, lk . 73.

"Olev ik ' 188?, nr .21, 1k, t ,, ,Olev ik" r888, nr . 13, tk_ 1.. ,OIeviL, . 1988, nr . 8 , 9, tO, 12; , ,posr im. .s , $Aa, nr . 23, 26,29,32.

240 R. VIIDEBAUM.

eeskat t har i t las i le , te ine - rabvaluul€ainete saatmise kohta - a i lak5ig i ie , , ,kes iganes sulge oskab pruukida . M6temal patvet ot idkaasas ka t : ipsad juhised, mida saata ja kuidas saata. Rahvaluulcala k i is iouskava on hest i i i levaat l ik ja harutdasetr i iks ikasjat ine.n i i e t midagi te is t seesugust e i o le mei l i i ldse i lmunud.

See i i leskutse le id is harukordset t ihetepanu ja aratas us inatekogumistd i j lc sadu is iku id, mehi ja nais i , noor i ja vanu, har i t tas iku i ka vaeval is i k i r jaoskaja id. Juba sama aasta ldpul o l i Hurdali i le 200 kaastSal ise n ing ja .gmise a_ l5puks o i i nende arv t6us-nud juba 5 i3-1e. Kord eratatud e levust a i tas id p ideval t n ie,a lhoida a jak i ! janduses j : i r jek indlat t i lmuvad aruanded. kus ieas a d d e t i s l p i d i s v ; i r r u s e l e v a s i a v , h i l n a n g u j a k u s a t a t a " a i t m u sta iendava;d juhiseid ja i i teskutseid, ka er i t i just teatavai le k ihet-kondadele m; i : i ra tu id, et neid eratada rahvust iku le i ih is t i id te. Ata-l ine kontakt oma kaast i t i i is teAa a jak i . janduse kaudu o l ig i nhekstehtsamaks p6hjuseks, et se l kogumisper ioodi l o tse isamaal iscsvarmustuses kant i L0kku !ahvust ikku vanavara oal iu suuremasr r v a n r u r i s k u i v a r e m i F ; t e r v e r c s a j a n d i r e j o o k s u t .

Avaldatud aruanded voi lnatdavad i i levaate ka sel test . kes ot idkogujad ja kuidas 'ad td i j tas id. - Esimesed. kes Hurata 1888. a.i . i leskutsele reageel is id, ot id A. Saal Tar tus, J . Aaion Tauinnas.E. L is tak ind Repinas ja Nikola i He€k Vaivaras, kes on mein i -tud es imeses arrandes r5. Teises aruandes i6 ie iame muu seasi ihe p; rast ise suurkoguja n ime: , ,6peta ja M. J . Eisen Molosio-v i tsast lngr imaal t saat is kaks k i r ju tuspoognat vanu rah!a jut tu_sid Vigala k ihelkonna keetemurdes, mis kaunis t isa on i r tudeja kcc lemurde rundmiseks i ih t tas i . . Samas a,uana", on - ; ; ,e ; ruav€el jersmised saar jad: p. v i lop Karutas. Jaan Lambert ian i_las, J . Kenkmann Puhjas, Jakob Randmann Kreennoth is , kool idD.J. Polakess R: ip ina k ihelkonna. ja h;ndr ik Uuk R6rees. \ee. lo l id s i is k6;e is t k5 ige v i rgemad, kuid mi tmed h i t isemad ol id j r i t_l e e i n e i s r i n n u k a m a d i a u s i n a m a d . K o l m a n d a s t a , , a , d " s ; , rte iame ja egi m6ne tuntuna n ime, Dagu A. Renni t Tarvastus.koolmeister J . T i lk Tor is ja sotCat p. A. p i tka Soomeraal . ja es i_

' :ese naiskaast i t i j l ise, kes, . ta is te le noor ikute le ja neidddcle tee€t te a janud - noor ik Jul ie Sepp Laius-Tehkverest .

Kui vaadelda 1868 a. vanavarakogu.jate jagunemist maakon-ni t i , naeme, et neid kdjge arvukamal t on o lnud Tar tubaal - 73(Tartu l innas 11) , s i is Vi rumaal - 33, Parnumaal - 29 (Tor isl1) , Har jumaal - 22. Vi l jandimaal 18 jne. , kuna Saa!€maal t oDsaatnud a i t ru l t 2 is ikut . nagu Sctumaal tk i , asundusist aga 7 (es i -Jneseks saat jaks Jaan Pint Estonka as. Samaara kubennangus) . -

Elukutsete j : i rg i on sel le a. kaast6Sl is te seas kool iSpeta ja id aE ( l i -

gemale r r ) , i i l i6p i las i s (G. Sccn, O. Kal las. P. Bi rkenthal , J . J : -nes, M. Ostrov) , seminar is te ja g i imnasiaste 3 (M. KaBpbann.

Joh. T!u11, A. Tombach), k i r ikuopeta ja id 2 (M. J . Eisen ja V.Reiman). s i is veel , , tu t tav k i r jamees" Jaan Juns ja , , lau l ik 6rne-rast soost i E l ise Aun. kuna n le j5: inute kohta, peale kahe kaup-mehe ja i ihe kohaomaniku. pole teada, kes nad o l id e lukutse v6iamet i poolest Alvatavast i eramusel t l ih tsad maain imesd.

Kaastitdtiste arv kasvas iga j:irgneva aastaga, kuigi neist k6ikpolnud iildse pnsivad. vaid saatsid ainult 1-2 korda. Koldandakogumisaasta l6pul o i i nende arv t6usnud juba 60s-n i n ing a. 1893/-10-ni. Elaeamat€ks kogunisaastateks on perast esimesi olDudveel aastad 1E94 ja 1E95, kuna s i is on kaastd6l is te arv i : i l le naida-nud s i lmatorkavat kasvu, es im. a. 73 ja te ise l 56 is iku v6!ra. Sedal5usu on nehtawasti pohjustanud Hurda iileskutse 1894. a. algu-ses:rs , Di l les teatas, et tema kor jandus es ineb vel japanekuna mui-nasteadlaste kongressil Riias r896, ja vastavalt sellele vi.gutas oDakaastiiijlisi eiavamale tege!'usele. Parast seda oD kaasti;iiliste arvkasvanud visamalt, t6ustes a. 1901 902-ni ja viimases triikitud aru'andes, mis i ldunud septembr is 1906, 960-ni !1 ' . V i iBase kaast i j i i -l isena on regis t reel i tud Mihkel Si ld Avinulmest , agar vanavara-kol ja ja, kes h i l iemin i on saatnud mater ia l i ka O. Kaldate, M. J .Eiseni le ja Eest i Rahvaluule Arhi iv i le .

Tegelikult oli Hurdal aastait 1888-1906 kiill rohkem kui 960

abilist, sest ta on vahet registieerinud iihe nulnbri alla ka kaks isi-

kut. kui nad saatsid oma korjanduse iiheskoos. Tema kaastiiiiliste

r i ldn imest ik s isa ldab kokku 1345 n ime v5i n ioel i ihendi t . Peale

sel le on tema kogus 207 saadet is t , mi i le l puudub saat ja n imi . Iga

1\ , ,Post imees" 1894, nr , 10, lk , 1-2 i , , ! inda ' 1894, n. .4 ' tk ' t9-50 '1! ,.Paevalehf' 1906, nr. 219, lk, 2

.J*ob Hurd. kaastijiiliet*t. 241

: i , ,O lev ik ' , 1888, n . .:b ,,Olevik , 1888, 6.? i , ,O lev iL ' 1888, t r ,

13, l [ . 1.rs, !k, t ,18, Ik. r ,

242 R. VIIDEBAUM. Jlkob Hurd. ka'.i6iilistdr. 243

niisu,guse saadetise taga ei tarvitse olla eri isikut, kuid m6nikum-mend v6iks neid siiski olta. Arvestades ka neid tundmatuks ja ni"oetuks j:i:inud tit6mehi, v6iksime Jakob Hurda kaastitiiliste iild-arvu hinnata urilb€s l4oo-le.

TAHTSAMAID KAAST6TJLISI KIHELKONNITI.' Kaart lk 242 neirab Eurda kaastitdlisi nend€ asukoha iargi.

Kui sama isik on Baatnud rnitmest kohast, on ta nargitud sinna,kust ta on kogunud ja saatnud k6ige rohkeE. Osa linnad6t saatjaid

I

il|

tl

il

fiTIfiN1-1000 1001-2000 200t-3000

ffi I3001-4000 tooo-

Pilt 5. H!rd. kos! nar..jal lih.tkonDfti.

on mergitud sinna kihelkonda, kust nende materjal p6tvn€b, kunavaiiksemad maakonnalinnad on UIdse a atud iihte iiEbritseva ki-helkonnaga. - iilalolev taart neitab kogutud rahvaluuleainestiLulrulka kihelkonniti, nimelt punktides, kusjuures iihets p8nktikscm loetual pikkusele vaatarnata iga iiksik laul, jutt, m6istatis jn€,Mida tohkem kustki kihelkonnast kogutud, seda tih€damidi ons€e kaardil viirutatud.

Kes on need, kes silmapaistva tagaierjekuseea on hooliBenudcma koduiiDbruse vaimuvara p:iastmise eest?

= . . . ' .qgs$iEi

* +*! :i;.lsli;;

ta6 €

ffi*

qr - i

< - iF :

: . . . o

R. VI IDEBAUM.

Nana l innast saatnuist v6 iks main ida J Voldet ja Mi ina Russ-

manni , kuna Vaivara arvukast kogujatepercst on t6usnud esiko-

hale H. Masjng (kogunud i . i le s00 1k.) n ing temale j r rgnevad Joh'

Sorro. Ado Korbe ja Helene Kasikov. - J6hvi k ihelkonnas on

o l n u d t a h t s a i m a k s k o g u j a k s P a u l u s P a u r D a n n ( i i 9 0 0 l k ) ,

s i is T6Du Viedemann, Aug T6nur is t ja D. T imotheus. Kuid Joh-v is t ja Vaivarast on a. 1888 kogunud 6 ige pal ju rahvaiaule ka i l l ;

5p i lased M. Ostrov ja O. Kal las.

I isakust on kogunud D. T inotheus ja A Val ter , kuna L i iga-

nuse koguja is t pais tavad s i tma suuremate saavut is tega I . Thon-

son ja Emi l ic Ba€hmann. v i ru-Nigulas kogus H. Kr ickmann juba

E. Ki r jameeste Sel ts i peevi l , h i l isemaist o lgu n imetatud Aug.

Kr ikman, Jakob Valk ja J . Volde, kuna Hans Lohk on peale Vi ru-

Nigula keinud kogumas ka Kuusalus. Hal ja las on o lnud tubl is id

vanavarakor ja ja iC 6 ige mi tu, nagu Vi i l ip Klaas. Kar l Leetberg,

J. A. Rehbcrg, Leena Lepp-Wiekmann ja K. Roost .

Kadr ina khk. on hoolsaoin i kogunud Ed. Langsepp, Rakvere

kihelkonnas Juhan L i t ienbach. Vi ru-Jaagupis asa J. M. Sodmer,

J. Uusta lo ja G. Leppmann. Si f tunas ja Vaike-Maar jas on o lnudh o o l i k a m a k s j a p a r e m a k s k o g u j a k s V o l d e m a r R o s e n -s t r a uc h ( i1 . 700 lk . ) , Veike-Maar jas veel Voldemar Lur ich (ko-gunud osalt Georgi kaasabil, kokl<u 800 1k.) ja M-Kan:pmann.

J i rvamaal on Hurdal o lnud v i l jakamaid kaast6t j l is i 5 ige vehe,val ja arvatud Ambia ja Koeru k ihelkonnad. Amblas on o lnudsaat ja id kokku 21. Neist tu leks a l lakr i ipsutataval t n imetada J.Tannenthal i , G. Klemmeri t ja Joosep Fre iharn i i v i i rnane on a lus-tanud saatDist juba 16-aastasena. - Koerus on k6ige rohked ko-gunud H. A S c h u 1t z , j6udes oma saavut is tega isegi suurkogujate hulka (temast lehemalt tagapool) ja Villem Viitmann. Jarva-Jaanist on k6ise rohkem paber i le ja : idvustanud J. A. Rehberg.Paidest Aleks. Hanson, T i l r i l t O. J . Si iun ja J . Johannson.

Ka Harjumaal on olnud kosujaid hsredalt, v;iija a.vatud o6-ned nksikud k ihelkonnad. Ni i on suuremaid tu lemusi saavutanudKuusalus Joh. Esken ( i i . s00 1k.) ja Jakob p loompuu nins HansRebane (saatnud kahekesi koos) , J6e1: ihtmes H. Redl ich. Har ju-

J a a n i s M . N e u r n a n n . J n r i s J a a n S a a l v e r k K u r n a v a l l a s ( k o -gunud aasta i l 1696-190s, kokku u. 950 1k.) ja Kl is t jan Poldme3

l ak .b Hurda ka .s tn6 l i s tes t 245

Rae val las; Kose k ihelkonna rahvaluulet on aga rohkel maaia lj a a d v u s t a n u d T 6 n u v i e d e m a n n ( k o g u n u d k a n u j a l t , H u r -date saatnud u.800 lk . ) , kes kuulub i i ldse meie p i is ivamate rahvaluulekogujate hulka, teotsedes se1 a la l aastast 1891 t ;n in i . Ris t ;k ihelkonnast on Hurdale mi tu korda mater ja i i saatnud JuhanHolts ja Jaan Treunann.

Har jumaasa v5rre ldes vecl vehem on le idunud vanavarakor-ja ja id L: ianemaal . K i rb las ja Martnas pole o lnud Hurdal a inustk i

P,lr 7. J A. R.bhers.Tondn: 'u Joto 1907.

kaast i t i j l is t , ka muja l on a inul t nks ikuid. Teistest er ineb s i lma-

torkavamalt ainult Vigala kihelkond (vt. kaart lt. 243), kus erk-

samaid is iku id on o inud arvukamal t . V igala koguja is t on tbus-

nud esikohale M. Aitsam (saainud rahvaluulet 54 korda, kokku

i i le 400 lk . ) , jargmistest o lgu n imetada T. Pulst ja J . Getreu.

Teistes k ihelk . on o lnud hootsamaiks koguja i ls Mar iaoaal M-

Siedermann. Hani las Aadu Reimann, Karuses M Lemmerkind ja

Ridalas Gusiav Tikerpuu. Varblast on saatnud ainult M. Karo-

tom, Noaioots is t a inul t J . L iewoh. v igalas, Ridalas ja Kul lamaal^ - k u n s ' i 6 9 l a \ F n d \ i i n u d k o g u m i s i e i s u . A i t s L a i p m a a n : m i t -

246 R. VIIDEBAUM

m€s Laanemaa kihelkonnas on a. 1889 koeutrud rahvalaule iili5Di

Saaremaar poie kogutud dater jal i .ohkuselt i ikski k ihelkonderiti veljapaistev, kuigi sea) kaastijitlisi on olnud. Neist oleksidmerkimisveert Kalja kihelkonnas V. Megi ja C. Allas, Karlas J.MandDets ja J. Kerg, Ansekiilas Fliidu Petels, Kaarmas Kal-las'ed (Rud., Ed., M.), valjalas Mihkel Kolrb" Pttides Joh. Trull,Muhus V. Rattur. Kuid Saaremaal on kainud koguoas ka mit-m e i d i i l i 6 p i l a s i , n i i J o h . K e e r i s j a J a k o b I l v e s J a a n i j aPttide kihelkonnas (koguDud 850 lk.), P. Saul ja G. Seen Muhus,mag. A. Niemi Goomlane) ja ii1i6p. N. Kann Kihelkonnal ja

S5rve poolsaarel.P:irnumaalt on Hurdale vanavara saadetud kaunis rohkesti

ja seal on olnud ka hulk heid kosujaid. T6stamaalt on saatnudsuuremaid korjaDdusi Gustav Anniko, H. Anniko, MihkelKampmann ja J. A. veltnarn, Audrust ja Mihklist KaarliSakson, P:irnu-Jaagrpist J. Reinson ja Hindrik Lusik, V:ind-iast Ernst Tetsmann ja J. Petersotr, Torist M. Ostrovja Jiiri Tilk, Pernust A. Kiins, Haedemeestelt Jiiri Tammarn,Saardest H€ndrik Langholts, Halistest J. P. S 5 gge I, iiks suur-kogujaist (vt. lk. 2s0), ja Ernst Kitzbers (kogunud ka Karksist,kokku iile 500 lk.), Karksi kihelk. wanavara on rohk€sti ja:idvus.tanud v€nnad Hi inelsonid (800 lk.) ja Jaak Kivisak.

Vitjandimaal on Hurdal heid kaastijijlisi olDud tihedaDinikui kuski mujal, mille tSttu see maakond kogutud vanavara roh-l<use poolest (47933 punkt i) on t6usnud esimesele kohale. Pro-dukt i ivsemaiks kogujaiks on olnud Helmes Alex Wahlberg ja K.Ruut, Tarvastus Jaan Vi i ra. J. Ung€rson ja keegi , .Feldfebel",tel le 6ise nimi pole teada, Paistus J. Reevits ja J. Leppik, Vi l -jandi l innas ja kihelkonnas A. Suurkask, kes oma i i le tuhande-leheknl jel ise kor jandusega on tdusnud suurkogujate hulka (vt .lk.252), Hermann Nisul ja Ji i r i Taht, r6pus J. Laarmann, Suure-Jaanis T6nis Kuresson ja Ernst Saabas, Kolga-Jaanis AntonPihlak, Pi l istveres J. Kel ler ja Jaan Sditdur (Pi l istverest on Hur-Cale vanavara saatuud teiste seas ka I{ans Pditgelmann). kunaP6ltsamaa kaastiiiilistest on t5usnud esikohale Martin Luu 30.

217

Hurt on saanud tohkest i mater jat i ka Tartumaalt ( i i ld ises

kokkuv6ttes I I kohal) , kus tehtsamaiks kogujaiks ol id Kursi k;helkonnas T. Riomar, Laiusel Mihlel Kolluk ja Heinrich Kaar,Palamusel H e I e n e M a as e n, Hurda t:ihtsaim naiskaastditline(saatnud aastail 1888-1896. kokku u. 730 1k ) ja Hans Kar!1, Tor-

mas E. J. Ounapuu ja Samuel Sommer. kes kaesolevai ajalon t6usnud setude rahvaluule suurkogujaks, Kodaveres Koik ja

JaLob Hurda Laaslddlistest.

7

P'lt 9- T. Vied€hano.

Herms, Maarja-Magdaleenas Jaan Tammemasi, Aksis Jaan Mi!lert ja Paul Sepp, Tartu-Maarjas Joh. Kool ja Joh. Megi, kunaTa.tu linna alvukaist saatjaist olgu mainitud Vo1d. Peftelpoegja Sophie Bercmann; v5nnu khk. saatjaist teetrivad teh€lepanu

Joh. Suits ja D. Punnisson, Kambjas Joh. Vesgi ja Jakob Siimus;N6o khk. on k6ige rohkem saatnud Kiilitse koolmeist€r Jaan

Jaa i k ihe lkonnas rahva lau le s tud . theo l . J . Bergmann, semina i i s t

J. Orsusaa ia kihelkonnakoolmeister Kr. Grau. Nad kosusid nle 500 rah-valauh, mis on endsti ara hiikitud.,Vda landle" II riites. - Hurdaviljandimaa laastijijlist€ kohia on nende ridade kirjltajalt ilmutud ernl<itjutis: J. HEda Laastittjlised Sakaldaal, ,,Sakala Piihapeev" 1932, nr. 3,lk. 3.

Pilt 8- J. Saalv€rL.Foto J. HaUilas u. 1920.

3'l Viljaldinaa tublibate logujate loendi taiendamisets olsu veeln ime la tud , e t K i r ja f t€es te Set ts i pa€v i l , aas ta i l 1876-1878. kosus id (o lga ,

248 R. VIIDEBAUM

Ti ik lov (kosu aeg,,Tart lase" nime al l ) , Puhjast Jaan Loskit jaD. Arak, Rannust H. Raag. R6ngust taluteenija Andr€s Ka:irik.Otepeelt J. Kukrus, Villem Vaher ja Joosep Silde, Otepaelt jaSangastest Jaan Tammemagi, Sangastest veel Joosep Hurt, keskais seal kogumas E. Kirjam. Selrsi iitesandel.

Mitmeid tehel€pandavaid kogrjaid ja suurkosuiaid on otnudV6rumaal, ni i nai t . Ranepis Joh. Vegsi. Urvastes custav

Pilr 10. H. I\,ts.!.n-v.ri!_Tundmatu foto.

Pilt 11. J6.n Slidra.'IuodBltu

foto 1925.

Seen (kogunud ka Karulast ja oujalt, vt. lk. 253), Karutast iasel le naaberk;helkonnisr on rohkest i i i leskir jur is i teinud p. E;,uer ja J. Einer, Harglas Jaan Pahn, R5uges Jaan cutves (kellerHterjal pole osalt kiill usaldatav), p6lvas - peale eespool jubasaiDitud Jakob Hurda ja tema sugutast€ - Joos€p Tobre; Ra-prna kihelk saavutisi on aidanud tehelepandavatt tdsta suurko-s u j a J a k o b J a s o r n a n n ( v t . r k . 2 s 1 ) j a J o h a n H u r t , k u n aVastseliina kihetkoDnas on tulemusrikkalt tdiitaDud H e i D r i c hPran ts (kosunud i i le 700 lk.) , Jaan Jakobson ja Hu.da teht-satm kaast i i i j l in€ JaaD Sandra, kel le juures peatume Uhemaltlargneyas peatiikis.

J.kob Hurd, Le!tbaili'tcat. 249

S€tuEaal pole loha peal olnud suuri kogujaid, peale Fried!.Treijali Panikovitsi vallas, Kuid Hurda poolt saadetuDa on neidseal kaiinud naab€rkihelkonnast, nimelt Jaan Sandra ja H. Prants,ning P6lvast Joosep Hurt. Kuid setude rahvalaul€ on lohkestikog!nud ka Jakob Hurt isiklikult.

Eesti asundusis tijittanud kaastitijlistest olgu nimetatud esilc-l6stetavalt Joh. Esken Jamburi maakonnas, Simititsas (saatnudKuusalust p6lvnevat ainestikku), samas maakonnas ve€l JoosepTamrn ja Jaar Tamm (Pslvast perit), Krimmis K. Salstrijm, Sa-maa.a kubelmangus Jaan Pint ja Johanna Kuusik, Suhhum-Kalees(Tasa-Kaukaasias) kooli6p. Joh. Pihtakas.

SUURKOGUJAD.

Suurkogujate hulka on siin arvatud need usinamad Hurdakaastijijlised, kelle tiidtulemus€d ulatuvad iile 1000 Ieheknlje. Neidon kokku iiheksa.

S€ll€s riihmas od k6igiti ara eenitult ja tunnustamisv:iarseitsaavutanud esikoha Jaan Sandrar ' , k i i lakool i har idusega ret-sep Vastseliina kihelkonnas Viitka kiilas. Alates aastast 1894 onta olnud Hurdale tema surmani (1906) innukamaks ja tublimakskaastititliseke Neil aastail on ta vanavara saatnud 77 korda, set-les rohkesti s€tudelt kogutud materjali, kokku 8?00 Ik. (1468 tk,fooliokaustas, tuuu osa kvardis). Seejuures ei ote ta lehekiilgedearvu kunagi sihilikult paisutanud (mis nfitust kiitt esineb mibnekoguja juures), vaid ta on pabeli kokkrhoiu m6ttes kiljutanudvahel liigagi tihedalt.

SandE korjandus€ sisalduseks on: 403 rahvalaulu ja 26mdngu,4129 vanas6na ja kSnekaaDdu,793 m6istat ist , 1897 rahva-juttu, 1133 punkti uskumusi ja kombeid, lisaks veel kultuuriloo-i is i ja €tnograa{i l is i k ir je ldis i 2s punkt i ; k6ik€ kokku 8406punkti. Selles raterjalis omavad ehk k5ige tehtsamat kohta se-tudelt kogutud muinasjutud, saagad ia legendid, mis Doodusta-vad mei€ rahva juturepertuaari paremiku, ksigi ka kSik muu tema

3L Hurdalc on ta koB! aj. kirjutanud kiil Sandra nin. all, kuid tcsaah.dikuks p.rc.konnaniEc&s on siisli Sand.r. - Tcm kohta biograa_lilisi ddf,.iil vt. ,,PostimcB' 1925, n,289, lk. 4 ja nr. 316, lk. 7,,,Po3-tim." 1932, ff. 12, lk- 3. Viimatimainitud kirjutis6 on adrn.il t.d kor-jandus. suurusc kohta palju liialdatud.

R. VIIDEBAUM.

kogutud a inest ik on ehtne ja usaldatav n ing jeadvustatud kohal i -kus keelemurdes.

K6ik see harukordne hulk ssnal is t kosutud ja

laber i le j : iedvusta iud oma kutset i i i j k5rval , , ,vah€ aegadel ja ra,hubate l tundidel ' , , ,suecl suurde tddde vahel ' ja , ,6htu l eha a ja,kil :Ji", naCu ta ise Hurdale teatab. Ta on olnud isamaaline tdii-tegi ja sel le sdna k6ige parcmas tahenduses. Hurdale on ta k i r ju-tanud veel 1906. a. veebruar is : , .Minu tenut iku meete tundeD: i r -g iks o lgu minu edaspid ised p i i i idmised Tei le ikka t ruuks jaadaja meie iihisest vanavara korjamisest ejaealt osa v5tta, nagu m.rseda s i ia Daani v : is imata nai taDud o len. Ma tahan k indla l t ja t in-giEata jerelj;itmatusega tijijtada pijnda, ct ka Seru maa ja V5.umaakond temaga i ih inedes, protsent idega rehkendades, te js testmaakondadest taha e i jaeks, va id tasakaalus seis ta v5iks. . . pa-

lun sndamest mul le veet d6Dda juhatust mcie i ih ise le t i i i j le anda!Mida suurem meie teadusl ik vanavara. seda suurem saab ka v is-t is te see auu otema, mis meie Eest i n imele, muide rahvaste ees iasees, krooniks v6ib jeada."

Hulda teiseks tehtsaoaks kaastiiiiliseks on olnud metsavah:

J. P. S6ggel Hal l is te k ihelkonnas Uue,Kar is te va1las. Sa-rDast kihelkonnasq vaikseoal meeral Paistsst ja Saardest, on taHurdale s5nalist vanavara saatnud aastail 1892-1903. kokku 98korda - 2360 tk. (postpaberi ikaustas) 3rJ. Selles leidub 115 rahva-Iaulu ja mingu, 2516 vanas6na ja k5nekeandu, 139 m5istat is t , 6s4jut tu,2344 p. us l<umusi ja kombeid, kot<ku seega 5768 punkt i . Pealesel le keele l is t mater ja l i ja paiganimesid. TeDa kor jandus on kas-vanud (ta oma s5na jargi) ,,visa1t ja a€glaselt". sest seal polnudniisugust saagirikast tagamaad kui Sandla] Setuhaa neol. See-

renst oli S6ggelil alati pliiats ning paber taskus ja pani takirja, ois juhtus kuulrna. Tema kogutud materjal on alati perit-olu-andmetega varustatud ja iildiselt kaunis usaldatav, kuigi pai-gut i s t i l iseer i tud.

H a n s A n t o n S c h u l t z e l a s K o e r u k i h e l k o n n a s V a i n -jarve !.allas Vaali knlas ia on sealt nmbrusest Hurdale vaDavara

251

kogunud ja saatnud a. 1890-1893 ja 1903, kogusummas 11 saade-

t ist 2271 lk l . Seues mater jal is on 72 rahvalaulu. 449 vanas5na ja

k6nek:iandu, 66 m6istatist, 451 juttu. 1072 p uskum ja kombeid.- H. A. Schultz - ameti poolest, , l iht talu tdi i tegi ja ' ja tet-

sep - od omaette huvitav tiiiip: kuigi t€ma korjanduses leidub

rohkesti ka rahvaparast materjali, on ta vega sageli rahvasuustkuuldud aineid i lustanud ja t : i iendanud is ik l iku fantaasia abi l v5i

Jakob Htrrda kaasriiiilisr€rt.250

Pilt 12. J. P. S6ssd.TuDdmattr foto 1896,

Pilt 13. A. Snorkdk.

3' Tavaliselt on ta ona korjandusi pulitale kirjutanud jlst ijdsiti-35 J. ?. S5gge1 o! a. 1393 iruni tenapievani olnud ka M. J. Eiseni

kaastndline ja saatrud teftale nmbes 1500 lL.i on teinud kaastijdd !a E.I tahva luu le Ar ! i i v i le .

luuletanud peris iseseisvalt pikki lugusid pseudomii toloogi l istel

teemad€I, nagu Taarast, Uktst, Ilbaneitsist, Manast' Vanemui

sest jne. Selleparast vanavarakoopiail leiduvat nirnem:irki "H'A. Schultz ' tul€b v6tta hoiatusena ja t6lgendada kas tahenduses

..Ettevaatust!" v6i . .Mit te t6sisel t v6tta r ' '

J a k o b J a g o m a n n o l i , , M i k k o t a l o o m a n i k " R a p i n a k i "

helkonnas ja val las. K6nnu ki i las. Ta on Eest i Kir jameeste Selts i

kogusse a. 1876-1877 saatnud s6nalist vanavara 8 korda, kokku

ir26 lk. , Hurdale a. 1s74, 1877-1880 ja 1904, kokku 986 1k., kogu-

summas nii siis 2112 lk. (so), See on kogutud peaasjalikult Ra-

pina kihelkonnast, ainutt veike osa Setumaalt a. 1874. Sisu jergi

leidub sel les 681 iahvalau1u,47 vanas5na,50 jut tu, 140 t tskumust

252 R. VIIDEBAUM,

ja kommet, kokku grE purkt i . Uld ise l t usaldatav a inest ik_ Temakogutud rahvalaulud on ara t rnk i tud , ,Setukeste lauludes. . Set_lep:rast on arusaadav ka tema viimases kirjas avaldatud alandlikpalve: , ,Austatud Dr. I iur t , mina patun Tcid, ku i Tei l v6 imat iko l€s i minole seda soome maai t r i ik i tu Rapina lauludega raama-l u d s r a d a M i l e s r u s e s o m a t 6 6 e e s t . . . r ' '

J o o s e p H u r t , J a k o b H u . r d a s u g u l a n e , o n s i l f t a p a i s t v at lool ikusega kogunud peaasja l iku l t rahvalaule. Kodukihetkon-nas, P5lvasj on ta kogunud juba giimnasiastina aastail 1872-18?4,a. 1877 on ta E. Ki r jam. Sel ts i i i lesandel ke inud kogumas San-gaste kihelkonnas, a. 1863 Jakob Hurda k.]lul Hallistes ja Kark-s is n ing a. 1886 (koos Jakob Hurdaga) Setrmaal , kust ta v : i ikse-mal mearal o l i te inud k i r japanekuid juba a. 18?4-1877. Joosept lur t on es imene eest i .ahvaluulekoguja-st ipendiaat . Ta kor ,janduste suurus on 1590 lk. (kaardil lk. 242 esineb see aw ekslilultve iksemana) ja seal on vord leDis i repsas i i lesmark imisv i is is pabe-r i le jaadvustatud 917 rahvalaulu ja 37 ju t tu.

A n t o n S u u . k a s k o n s a a t n u d H u r d a l e n h v a l u u l e t a a s -ta i l 1894-1898 ja 1903; saatnr ld 4? korda, kokku 1365 lk . (€na-mast i foo l io) . S isaldus: 396 rahvalaulu ja 33 mangu, l l82 vana-s6na, 632 m6istat is t , ?55 jut tu, 6E0 uskumust ja komm€t: kokku3578 Dunkt i . See nate i ja l on teele saadetud enamast ' V i l jandist ,l:uid kogutud v:iga mitmelt poolt. Suurkase korjanduse suurekspu, lduseks on, e! ta l enamast i puuduvad andmed sel le kohta. ke l -le l t ja Lust ta oma vanavara on saanud: v6i ku i ka k;s ik i i jadesle idub sel le laadi l is i Di rkmeid. e i v6 i neid a lat i i rsa l&da.

Ul i6pi lastest . keda Hurt saat is rahvalaule koguma just iea-tavaisse k ihelkondadesse, on vel japaistvamaid tagajarg i saavuta,n u d s t u d . p h i l . O s k a r K a l l a s j a s t u d . m e d . M i h k e :Cstrov, k€s tegid i ih ise kogumisteekonna 1888. a. suvevahe-aja l A lutagusesse (vaivara, J6hvi , L i isanuse) ja jarsnisel suvelEritmesse L;iaDemaa kihelkonda. Neil kahel hatkal jeedr.ustasid

nad paber i le 1662 rahvala lo (1313 lk . ) . Juba esiDese ko. iandusepuhul k ; r ju tas Hurt nende kohta a luannetes: , ,NooreC vennad O.Kal las ja M. Ostrov on seue kor jandusega nagu raudkr ihv l iga oma

: ' See ja " " l f t . sedk i k r , javdhe use. , p ; , i '

raa . rod ' , . r " !oo r sadde!ud * i r jade koo! rd rslsitaadid on v6etud Hurdalemis leiduvad E.sti Rahva-

253

nime malestuse teaduse tahvlite pe e iiles ki.jutanud ja unusta-malaks te iDud. Laulude kogu e i o le mir te nksncs vel jastp id isuur . la pal rs , va id ka seestp id i vega tuudakas ja laht is , n i i hest ikecle poolest kui muinasaja uurijaile. See tiiij on t6estc suure-kooi i 6ppi ja te v ;er i l ine ja meie paneme tema k6ig i le t5 is i le uni -vers i teedi j i ingr i te le kui h i i lgava eeskuju s i lmad€ et te, kudas6ppib ise vaheaega suve p i tk i l paevi l kadumata kasuga vSib

Kuic i M. Ostrov o l i juba a. 1887 te inud nhe kogumismatkaTorma ja Laruse nmbruskonda n ing a. 1889 on ta k ; i inud veelTor is ja Varblas. Nende matkade tu iem!seks on s4s 1k. , miss isaldab i i i€ 600 rahvalaulu ja v i iksemal m: iara l veel ruud lah-valuuleainestikku. O. Kallas aga oli Tartus iili6pilasena kaaagu H'r rda kohapealseks es indejaks ja usaldusmeheks, kuulates

. la soovi tades ta l le i i l i5p j las i , k€da s inna v6i tenna v6is kor jamasaata Hi l jemin i ta teatavast i a lgatas ja juht is rahvalaulude ko-gumist i ihes v i is idega (1904-1921), mi l le tLr lemuseks on EUS-nimeline kogu Eesti Rahvaluule Arhiivis ld.

Ul i5pi l?s is t , kes Hurda i i leskutsetc m5ju l suure hoolega ra l t -valuuleko$misest osa vdtsid, on j6udnud suurte saavutisteniv e e l s t u d . j u r . G u s t a v S e e n . T a a l g a s j u b a g i j m n a s i a s t i n aa. 1888 ning j:itkas iili6pilasena kuni a. 1892. Juba esimest€ saa-det is te jere l on Hurt teda f , ibetanud . ,Urvaste k iheikonna auuDaast jaks ' . Hi l jemin i on ta kosunud ka Sansastest ja kainud a.1890 kocs : i l i6p P. Saul iga Hi iunaal rahvalaule kogumas n inga- 1892 Muhus. Tema kcr jaddnste suurus on 1154 lk . ja seal le i -dt rb 1135 rahvalaulu, paarsada vanas6na ja mSisrat is t . 57 ju t tu jal3 l uskurnust ja kohmet.

I - isaks nei le nheksate behele v6iks ime s i in 15puks meelde tu,Jetada suuremate kor ja jat€na veel Jaan Saalverk i Jnr is ja pau-

lus Paurmanni J5hvis, kell€ saavutised on liihidatt melgitud

Oma kogumistitijst kokkuv6tet tehes on Jakob Hurt ise ijel-nud oma kaastitiiliste kohta a. 1896, kui nende arv oli t6usnud

lo, tu :1. ' , .K5ige arvur ikkam osa ror ia jatest on asa rahva-

:i; ,,Olevik. 18g8, ro. 3?, lk. 1I'i Eest' BiocraafiliD. Leksiton, Tarru 1926-1929, tk, 192.

Jakob tlurda kaastiji;listcsr.

R. VIIDEBAUM

kooli6petajad ja arksa vaimuga anderikkad tatu noored mehed r?...K,uid vanavarakorlajate arvukas kogus olid esindatud peaaeguk5ik seisused ja etukutsed k6rgeDa haridusega isikuist tatu;_laste .ia vallavaesteni. Sitmapaistvate kohate tbusid mitmed r;rs.epad. Suu.kogujaist pidasid secta ameti t Jaan Sandra ja H.A. Schultz, siis Viilip K]aas Haljalas jt. Rahvataulude siiste-maati l lsele kogumist i j { t le saat is Hurr ka i i l idpi lasi ia neistki onmilmed ldi j tanud m;rkimisvearse usi ,use ja os;,us"e,. , .Si j"k i _korjamise paatit6 on k5igit korjamise aastail kihetkoDdade ia kii-l "de kodutaigLrs rasa:el ja vaiksel kombel kohat isre abi i isre tei : , r:ira tehtud, kes eDamisti iiDa k6ige iseeratise patumiseta ehk nk_sikult kutsumjserra kaastijijsse astusivad ja sipetgate kombel ooadtead''rse viljavihud vanavara aita kandsivad 3s.., Neid sadasidsipelga .rsinusega tijijtajaid ei jrhtinud mitte ainetis€ kasu v6:tasu lootmine, vaid rahvusl ik kohusetunne, Dida Hurt oskas: ira,tada oma abilistes ja mitte ainutt eratada, vaid ka piisivatt et€vilhoida. Vahenditeks ot id i i teskutsed, aruanded ja i . ikt ikud kir_jad 3e; paremad l<oeujad said vanavara-aidam€hett tenuteheks veeiterna peevatilre, ,,Vana kandle,, eksemplare ja m5ni, kes orna tirir_vor pulrkealast v?iga palju ohverdas vaDavarakorjamisele (neit.laan Sandra), vahel ka v: i ikese rahasaadet ise, mida meie ei saasiiski nimetada palgaks, vaiat enoem auta€uks ao.

KSigist neist arksamaist meestest la narstest, kelle iihisesttitdvaevast koosn€b Jakob Hurda suurkogu, on keesolevas kirju,t 'ses nim€pidi olnud v5imatik mainida muidugi ainutt vaikest osa.Neqpi l te on saadud esirada ainult k ime.1' , sest k6jk pi idid. miskogus Hurt oma kaasttj6tistett, on lainud kaotsi.

R. Viidebaun.

rr ,,E4ti Postimehe" Ohtused k6neat 1896, n.. 50, lk. 394,rB lr,deft, trk, 394,re Hu.da ja ta kaas t i j i j l i s te vahetor ra loh ta v t . O, Loor i ts , I sa

o@ laste l<esk€I, ,,?eevaleht., 1932, nr. 12, lk. a ja nr, 13, lk. 4. Sdalrautorilt on ilhbud pikem nlevaade ka Saaremaa ranvaluulekogujaist, vr.\ogu cos , .Saarerua- . Ta , ru t9J3 , l \ . r4? j j .ao Selisteks vatjamineklteks, sahuti reisulahaks nli5pilastele on Hu.t

saanud ainelist toetust Soome teaduslitelt settsidett ja ka m6nelt eraisikult,nait. a. 1888 6!, M. Hessc'lt (Sactovi &ub.).

. , . . . i1 t " . : t : ' . p ld 6 . -e . 11 . ja r2 . E . Ra} l ra tuu te Arh , i \ i s t , 3 . jd rJ .L . ^ u r i ! u ' r l o o l . A r h i j \ i s r , 2 . C R M - i I o t o \ o s l s r j a l O . . . p o , t i n e h e - a r h i i v i : 1 .

RESUME.

R. Viidebaun, assistant aux Archives du Folklore Estonien. -L e s c o l l a b o r a t e u r s d e J a k o b H u r t ( p . 2 3 1 - 2 5 4 ) .

La Dlus ;nportante collection folklorique manuscrite aux Afchi-ves du'Folklore Estonien est cel le du Dr. Jakob Hurt. El le estcompos6e de 170 volumes qui ont 122317 pages et contiennent261589 num6ros de sujets {olkloriques, y compris plus de 50000chansors populaires.

Takob Hurt lui-oeme comnenqa d recueilln du folklore versl'an 1860, 6iant 6tud;ant i Tattu. Il entraina plus tard ses amis etdes membres de sa parent6 :' ce travail. Son intention 6tait decollectionner dans tout le pays tout €e qui restait de folklore dansla tradi l ion populaire, rel que chansonr populaires ronles, prover-bes Flc. De 1868 A 187? Hurt ; la i l d 'abord profcsseur au gyonase,plus tard pasleur. Depuis l87l i l propageait son idie de col lec-i ionner ; la ide de la pr". .e. De 1872 i 1881 i l organisa lestravaux de collection dars la Soci6t6 Lit6raire EstonienDe, doDt il€tai l Ie prasident. En 1887 i l cooptai t del i 200 col laborateurs quilui avaient lourni beaucoup de precieux docum€nts fol l . lor iques,Cependant ;l restait des provinces encore oal repr6sent6es.

Pour populariser ie travail de collection, Hurt publia, au com-meDceoent de 1888, son farmeux appei: ,,Quelques pridres auxfils et aux filles estoniens 6ve;ll6s" qui marque le commencementde la o6riode la plus lertile de son travail de collectionneur. Versla fin de la nene ann€e il coapte d6ja 200 nouveaux collaborateurs,une ann6e plus tard plus de 500. De 1888 A 1906 le nombrede ses colliborateurs s'6ldve n 1000 personnes. ll y en avait depresque toutes les paroi .ses de l E' loni" , m;oe. des colonies eslo-niennes en Russie. Tous ces nombreur col laborateurs l ravai l la;entgratuiteme!t, port6s par leur devoir patrioiique que Hurt savaitsusciter et tenir eo 6veil. De nouveaux appels, des conptes-rendus(i l y "n eur 155 de l88B; lo0o), furenl publ ids dans la presse.Le. rdrul tats extraord;nai.es de ce concoun d el tort 6veiuerentm6me l'attention de l'6tranger. Au total, 1400 personnes ont par-ticip6 e ce travail dirig6 par Hort. Parrri elles il se trouvait uhgrand nombre d'inst;tuteurs d'6coles primaires, €n outre des 6tu-diants qui en qualit6 de boursiers parcouraient le pays, et de nom-

I I

breuses personnes inslrui les et intel l igenles. Pourtant la grandemasse des col ldborateurs, ce ful l homme du peuple, c esl : -direle simple campagnard n l'esprit €veill6. Parmi les plus ibportantsi l faut nomm"r Jmn Sandru, tai l leur de vi l lage qui, de 1894 a1906 a recuei l l i n lui seule 8700 pages de folk lore. donl 400 chan-sons pop,laires, plus de 4000 proverbes, n peu pr€s 1900 contes

La fig. 1 n la page 233 repr6sente la collection J. Hurt auxArch;ves du Folklore Esronien, la carte (fig. 4) iL ta page 242nontre Ie pays d'origine des ses collabotateurs, la carte (fig. 5) e lapage 243 la provenance des mat6riaux de sa collection par paroisses.Les ligures 2 a 3 et 6 i 13 repr6seDtent ses collaborateurs les plus

i,,?osiioeh. ' hiikk, Tartus 1934